Vabariigi Valitsuse korralduse„Riigiteede teehoiukava 2024–2027“ eelnõu

Kaitseministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 18.12.2023 nr 1-4/23/5967 Vabariigi Valitsuse korralduse „„Riigiteede teehoiukava 2024–2037“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Riigiteede teehoiukava 2024–2037“ kinnitamine“ eelnõu. Ettepanekud ja märkused palun esitada 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „“Riigimaanteede teehoiukava 2024-2027“ kinnitamine“ eelnõu 2. Riigimaanteede teehoiukava 2024-2027 eelnõu 3. Riigimaanteede teehoiukava 2024-2027 eelnõu seletuskiri Julia Bergštein, 511 9431 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  .11.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigiteede teehoiukava 2024–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus „Riigiteede teehoiukava 2024–2027“ (edaspidi THK) on koostatud Liiklusseaduse § 1¹ alusel vastavalt riigi eelarvestrateegiale (edaspidi ka RES) 2024–2027 ja 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõule ning Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppega riigiteede arendamiseks kavandatud vahendite mahule. THK-ga kinnitab Vabariigi Valitsus ehitus- ja rekonstrueerimise meetmete objektide indikatiivsed nimekirjad (lisad 2-3) ja kõikide meetmete indikatiivsed rahalised mahud (lisa 1). THK koostas Kliimaministeerium Transpordiameti ettepaneku alusel. THK redaktsioonid, juhendmaterjalid ning kinnitatud riigiteede ehitus- ja remondiobjektide nimekirjad on avalikustatud Transpordiameti kodulehel. Korralduse eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Transpordiameti Liikuvuse ja taristu kavandamise osakonna teehoiukava juht Tarmo Mõttus (telefon 511 3539; e-post [email protected]) ja Kliimaministeeriumi (KLIM) teede- ja raudteeosakonna teede valdkonnajuht Julia Bergštein (telefon 511 9431; e-post [email protected]). 2. Korralduse eesmärk Vabariigi Valitsuse korralduse eesmärgiks on täita liiklusseaduse volitusnorm (§ 11 lg 8) ja anda avalikkusele – nii rahastajatele, tee omanikele, teehoiuga seotud isikutele kui ka tee kasutajatele – ülevaade riigiteedel kavandatavatest töödest ja teehoiuks planeeritavatest vahenditest perioodil 2024–2027. 3. Korralduse sisu THK kirjeldavas osas antakse ülevaade olemasolevast riigiteede võrgust, olulisematest andmetest ja seisukorrast. Lisaks avatakse teehoiu rahastamise põhimõtteid, selgitatakse nii riigieelarveliste vahendite kui ka välisvahendite kasutamist. Veel antakse lühiülevaade THK osaks olevatest meetmetest, nende sisust ja objektide valiku põhimõtetest. Selgitava osa lõpetab teehoiu vajaduste ülevaade kuni aastani 2030. THK Lisa 1 Finantsplaan 2024–2027 sisaldab eraldatud rahaliste vahendite indikatiivset jaotust teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes. Finantsplaanis on riigiteede teehoiukulude kavandamisel arvestatud 2024–2027 perioodi maksutulust laekuvate vahenditega kokku 543,8 mln eurot, Ühtekuuluvusfondi perioodi 2021– 2027 perioodi vahenditega 87,7 mln euro suuruses summas. Lisaks on arvestatud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) toel ehitatavate Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituse vahenditega 42,9 mln eurot ning teiste Euroopa Liidu otsetoetuste vahenditega 6,1 mln eurot. THK rahaline maht kokku 2023-2026 perioodiks 680,5 mln eurot. THK lisas 2 on toodud aastatel 2024–2027 kavandatud riigiteede ehitusobjektide nimekiri. THK lisas 3 on toodud aastatel 2024–2027 kavandatud riigiteede rekonstrueerimisobjektide nimekiri. Kavandatavad ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjad on koostatud objektide valiku metoodika ja nende elluviimise valmisoleku põhjal. Samas võivad nimekirjad mõnevõrra muutuda, kui plaanitud objekti realiseerimise eeldused olulises osas muutuvad (nt hanke nurjumine vms). Vastavad muudatused kajastatakse järgmise THK kinnitamisel. Võrreldes eelmise teehoiukavaga (2023–2026) suureneb 2024. aastal riigiteede hoiuks kavandatud riigieelarveliste vahendite maht 4 mln euro võrra ning 2025. aastal suureneb 47,2 mln euro võrra. Riigieelarvelistele vahenditele lisanduvad Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 perioodi ning Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) vahendid, mille tulemusena välisvahendite kogumaht suureneb 2024. aastal 8,8 mln ja 2025. aastal 20,2 mln euro võrra. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt ca 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 114,5 mln eurot aastas, mis on ligikaudu poole võrra vähem vajalikust ning võib kaasa tuua teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam, kui seisukorra hoidmine. Arendusmeetmete aastane vajadus, sh TEN-T põhivõrgu maanteede väljaehitamiseks, aastaks 2030 on ca 150 mln eurot aastas. RESiga 2024–2027 teehoiuks kavandatud vahendite maht ja edasise rahastuse määramatus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn- Pärnu-Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 41 % ulatuses ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 22 % ulatuses. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik kantakse Euroopa Komisjoni ettepanekul TEN-T kaardile üldvõrgu teeks tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu. Üldvõrgu maanteede väljaehitamise tähtaeg on 2050. Lisaks, TEN-T põhimaanteede lõikudele, kus liiklussagedus jääb alla 10 000 auto ööpäevas ja tulu-kulu analüüsi alusel ei ole tehtavad investeeringud tasuvad, on võimalik küsida erandit. Arvestades, et Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul on aasta keskmine liiklussagedus 4000 auto ööpäevas, kaalutakse sellele lõigule erandi taotlemist 2027. aastal. Investeeringute vähendamine teede arendusse takistab muuhulgas ka transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist nii liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdluste, kui ka kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise osas. 4. Kokkuvõte THKga kinnitatakse riigiteede hoiu korraldamise põhimõtted ja indikatiivsed rahastamismahud kululiikide lõikes aastatel 2024-2027 ning antakse ülevaade kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni aastani 2030. 2 THK rahaline maht kokku 2024-2027 perioodiks 680,5 mln eurot, millest maksutulust laekuvad vahendid moodustavad 543,8 mln eurot ning välisvahendid 136,7 mln eurot. Võrdluseks - THK 2023-2026 perioodi maht moodustas 643,2 mln eurot, millest maksutulust laekuvad vahendid moodustasid 486,4 mln eurot ning välisvahendid 156,8 mln eurot. Juhul, kui pärast teehoiukava kinnitamist muudetakse teehoiu korraldamise põhimõtteid või rahastamise mahtu, on vaja üle vaadata ja korrigeerida ka käesoleva kava kohustused ja tegevused. 5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduses sätestatud teehoiukulud jaotuvad aastatele 2024–2027 ja on ette nähtud riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves ja Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ja partnerlusleppes. 6. Korralduse kooskõlastamine Korraldus esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 3  EELNÕU .11.2023 KORRALDUS „Riigiteede teehoiukava 2024–2027“ kinnitamine Liiklusseaduse § 11 lõike 8 alusel: 1. Kinnitada „Riigiteede teehoiukava 2024–2027“. 2. Kliimaministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument oma veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a korraldus nr 335 „„Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ kinnitamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Riigiteede teehoiukava 2024–2027 Tallinn 2023 Sisukord Kokkuvõte...................................................................................................... Error! Bookmark not defined. 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 6 2.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted ....................................................................................................... 7 2.1 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine ....................................................................................... 8 3. Riigiteede üld- ja seisukorraandmed ....................................................................................................... 9 3.1 Riigiteede üldandmed ..................................................................................................................... 9 3.2 Riigiteede seisukorra andmed ........................................................................................................ 10 4. Teehoiu kavandamise ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted ......................................................... 13 4.1 Teedevõrgu säilitamine ................................................................................................................. 14 4.1.1 Teede korrashoid ..................................................................................................................... 15 4.1.2 Kruusateede remont ................................................................................................................ 16 4.1.3 Kattega teede säilitusremont..................................................................................................... 17 4.1.4 Kattega teede taastusremont .................................................................................................... 17 4.1.5 Sildade rekonstrueerimine ja remont ......................................................................................... 18 4.1.6 Rekonstrueerimine................................................................................................................... 19 4.1.7 Muud investeeringud ............................................................................................................... 19 4.2 Teedevõrgu arendamine ................................................................................................................ 19 4.2.1 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine ............................................................ 20 4.2.2 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine ............................................................................................................... 21 4.2.3 Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine................................................................ 21 4.2.4 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine ...................................................................................... 22 4.2.5 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine ............................................................................ 23 4.2.6 Ehitamine ............................................................................................................................... 24 5. Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2030 ........................................................................................... 25 LISAD ................................................................................................................................................... 28 Lisa 1. Teehoiukava finantsplaan 2024–2027 ......................................................................................... 28 Lisa 2. Ehitusobjektid aastatel 2024–2027 ............................................................................................. 29 Lisa 3. Rekonstrueerimisobjektid aastatel 2024–2027 ............................................................................. 30 Kokkuvõte Riigiteede teehoiukava 2024–2027 (edaspidi THK) on koostatud Liiklusseaduse § 1¹ alusel vastavalt riigi eelarvestrateegias (edaspidi RES) 2024–2027 ja 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõus ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi ÜF) rakenduskava ja partnerlusleppes riigiteede hoiuks kavandatud vahendite mahule. Aastatel 2024–2027 on kavandatud riigieelarvelisi vahendeid kokku 544 mln eurot, EL ÜF 2021 – 2027 perioodi vahendeid 88 mln eurot, Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility – CEF) toel ehitatavate Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristmike ehituse vahendeid 43 mln eurot ning teiste EL otsetoetuste vahendeid 6 mln eurot. THK rahaline maht 2024–2027 perioodiks 680,5 mln eurot. Tabel 1. Vahendid riigiteede hoiuks aastate lõikes (mln, eur). VAHENDID RIIGITEEDE HOIUKS 2024 2025 2026 2027 Riigieelarvelised vahendid 111,8 129,4 137,7 164,9 ÜF 2021–2027 toetus 15,2 23,0 35,0 14,5 Rail Baltica CEF toetus 23,0 19,9 0,0 0,0 Muud välisvahendid 2,9 3,2 0,0 0,0 Vahendid riigiteede hoiuks kokku 152,9 175,5 172,7 179,4 RESiga teehoiuks ettenähtud rahaliste vahendite indikatiivne jaotus teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel (vt Tabel 2) tugineb Transpordiameti ettepanekule ning toetab Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 (edaspidi TLAK) seatud eesmärkide täitmist. Tabel 2. Rahaliste vahendite jaotus teehoiu meetmete vahel aastate lõikes (mln, eur). TEEHOIUKULUD 2024 2025 2026 2027 Teede korrashoid 45,0 47,0 48,0 49,0 Kruusateede remont 5,0 5,0 5,0 7,0 Kattega teede säilitusremont 20,7 23,0 23,5 24,0 Kattega teede taastusremont 8,4 16,7 19,5 20,0 3  Sildade rekonstrueerimine ja remont 9,0 8,1 6,7 6,6 Rekonstrueerimine 3,4 5,6 11,7 32,3 Muud investeeringud 0,5 0,5 1,2 1,2 Teedevõrgu säilitamise meetmete ettevalmistus 1,4 0,9 1,0 1,3 Teedevõrgu säilitamise investeeringud kokku 93,4 106,8 116,6 141,4 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,0 0,0 0,6 0,6 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja 1,2 0,4 0,5 0,5 kaasajastamine Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 0 2,0 4,2 6,0 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 0,8 0,7 2,3 5,1 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 0,0 0,0 0,0 1,4 Ehitamine sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja 51,1 58,8 41,3 17,2 liiklussõlmed Teedevõrgu arendamise meetmete ettevalmistus 6,4 6,8 7,2 7,2 Teedevõrgu arendamise investeeringud kokku 59,5 68,7 56,1 38,0 Teehoiukulud kokku 152,9 175,5 172,7 179,4 Joonisel 1 on välja toodud teehoiu rahastus ja ehitus- ja remonttööde mahud aastatel 2020-2023 ning eelarve ja töömahtude prognoos aastateks 2024-2027 (sh välisrahastus koos Rail Baltica ristumiste ja riigi kaasfinantseeringuga). Teehoiu rahastus ja mahud 250 3000 231 mln 205 mln 209 mln 203 mln 2500 200 2191 km 176 mln 179 mln 173 mln 1933 km 2000 1674 km 153 mln 150 1416 km 1312 km 1500 1209 km 1172 km 100 1001 km 1000 50 500 61 mln 54 mln 46 mln 48 mln 41 mln 25 mln 30mln 17 mln 0 0 mln 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 km täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve RES RES RES Sh välisrahastus koos RKF-i ja RB -ga, mln euro t Rahastus kokku, mln eu rot Töömaht kokku, kilomeetrit Joonis 1. Teehoiu rahastus ja töömahud kokku ning sealhulgas välisvahendid koos kaasfinantseeringuga aastate lõikes, mln, eur. 4 Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt ca 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 mln eurot aastas, mis on veidi üle poole vajalikust rahastusest ning võib kaasa tuua teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui seisukorra hoidmine. RES-ga 2024-2027 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse määramatus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate teede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2023. aasta lõpu seisuga vastab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee 22% ulatuses. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik kantakse Euroopa Komisjoni ettepanekul TEN-T kaardile üldvõrgu teeks tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu. Üldvõrgu maanteede väljaehitamise tähtaeg on 2050. Lisaks, TEN-T põhimaanteede lõikudele, kus liiklussagedus jääb alla 10 000 auto ööpäevas ja tulu - kulu analüüsi alusel ei ole tehtavad investeeringud tasuvad, on võimalik küsida erandit. Arvestades, et Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul on aasta keskmine liiklussagedus 4000 auto ööpäevas, kaalutakse sellele lõigule erandi taotlemist 2027. aastal. TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga- aastaselt ca 160 mln eurot. Investeeringute vähene maht teede arendusse aastatel 2024-2027 takistab Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 ning Liiklusohutusprogrammis 2016-2025 seatud eesmärkide täitmist nii liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdluste, kui ka kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise osas. Teehoiu puudulik rahastamine võib avaldada negatiivset mõju regionaalarengule, samuti teedeehitaja ja -inseneri kutse populaarsusele Eesti kutse- ja kõrgkoolides ning teehoiu valdkondlikule võimekusele tervikuna. 5 1.Sissejuhatus THKs selgitatakse avalikult kasutatavate teede teehoiu rahastamise ning teehoiuks kavandatud vahendite kasutamise põhimõtteid. Antakse ülevaade riigiteede võrgust ja selle seisukorrast. Kirjeldatakse erinevate THK meetmete sisu ja objektide valiku põhimõtteid ning antakse ülevaade väljakutsetest ja arenguvajadustest riigiteedel. THK Lisa 1 Finantsplaan 2024–2027 sisaldab RESiga teehoiuks ettenähtud rahaliste vahendite jaotust teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes. THK lisas 2 on toodud aastatel 2024–2027 teostatavate riigiteede ehitusobjektide nimekiri. THK lisas 3 on toodud aastatel 2024–2027 teostatavate riigiteede rekonstrueerimisobjektide nimekiri. Lisades 2 ja 3 toodud nimekirjad võivad muutuda, kui plaanitud objekti realiseerimise eeldused olulises osas muutuvad (nt hanke nurjumine, rahastuse muutumine vms). Vastavad muudatused kajastatakse järgmise THK kinnitamisel. THK redaktsioonid, objektide valiku põhimõtted ja kinnitatud nimekirjad on avalikustatud Transpordiameti kodulehel. 6 2.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted Eesti teed jagunevad avalikult kasutatavateks teedeks, era- ning metsateedeks. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalike teede on hoid on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja ehitusseadustikust kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomne ülesanne, mille esmaseks ja peamiseks rahastamise allikaks on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve. Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede teehoiu toetuste maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias. Raha jaotus riigiteede hoiuks ning kohalike teede hoiu toetusteks määratakse igaks eelarveaastak s riigieelarves. Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi teehoiu ülesande täitmisel vastavalt võimalustele ning riigipoolne sihtfinantseerimine on kohalike teede hoiu täiendav rahastamine. THK kohalike teede teehoiu rahastamist ei käsitle. 2.1 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine Lisaks riigi maksutulu vahenditele kasutatakse teehoiuks ka välisvahendeid, millele riik peab omaltpoolt lisama kaasfinantseeringu. Kaasfinantseeringu suurus sõltub välisvahendite kasutamise reeglitest ja on minimaalselt 15% projekti kogumaksumusest. THK sisaldab EL ÜF 2021–2027 ja Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) ning vähemal määral teiste Euroopa Liidu otsetoetuste vahendeid. EL ÜF 2021–2027 maanteede valdkonna vahendite kasutamist korraldatakse kliimaministri käskkirja „Maanteede investeeringute kava kinnitamine“ alusel. THK muutmisel uuendatakse 7 vastavalt ka nimetatud käskkirja nii, et dokumendid ja kavad oleksid omavahel kooskõlas ning EL vahendite kasutamise nõuded täidetud. EL ÜF-i toel on võimalik ehitada ja rekonstrueerida ainult TEN-T võrgustikku kuuluvaid teid. Välisvahenditest rahastatavate TEN-T teede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide valik toimub Transpordiameti ja Kliimaministeeriumi koostöös vastavalt Partnerlusleppega Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 sätestatud saavutusindikaatoritele. Lisas 2 esitatud nimekiri sisaldab TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate põhimaanteede ehitusobjekte, nende teostamise aastaid ning maksumusi aastate lõikes kokku. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ täitmise toetuse maht riigiteedele on 159,1 mln eurot koos käibemaksuga. Perioodil 2021–2027 eraldatava toetuse abil on kavas ehitada neljarajaliseks Tallinn-Pärnu-Ikla teel Libatse-Nurme, Pärnu-Uulu ning Sauga-Pärnu teelõigud, ehitada eritasandiliseks Paldiski teel asuv Harku ristmik ning rajada 2+1 ristlõikega Neanurme-Pikknurme teelõik Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa teel. CEF vahendeid kasutatakse Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022-2026 kokku 70,5 mln euro ulatuses ning Tallinna ringtee Kanama viadukti rekonstrueerimiseks 2024–2025 aastatel 5 mln euro ulatuses. Kinnitatud THK annab Transpordiametile õiguse esitada lisas 2 nimetatud ÜF 2021-2027 projektide rahastamistaotlused rakendusüksusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks. Transpordiamet valmistab ette projektitaotlused koos vajalike lisadega, milleks on keskkonnamõjude analüüs (seadusega ettenähtud juhtudel), tasuvusanalüüs ja vajalikud kinnituskirjad. Projektitaotluse vaatab läbi rakendusüksus koostöös rakendusasutusega (Kliimaministeerium), andes hinnangu tasuvusanalüüsile, määrates selle analüüsi alusel toetuse määra ning hinnates riigiabi aspekte. Nõuetele vastavale projektile teeb rakendusüksus rahastamisotsuse. Juhul, kui kavas oleva projekti dokumentatsioon ei vasta toetuse eraldamise tingimustele, kaalutakse prioriteetsuselt järgmisele projektile toetuse andmist. Välisvahendite kogumaht aastate lõikes on kajastatud THK Lisas 1 intelligentsete transpordisüsteemide jt teega seotud seadmete võrgustiku rajamiseks ja kaasajastamiseks ning ehitamiseks planeeritud kulude hulgas ning on indikatiivsed. 2023 aasta sügisel taotles Transpordiamet CEF sõjalise liikuvuse meetmest täiendavat rahastust kolme teelõigu ehitustööde teostamiseks TEN-T põhivõrgu teedel kokku 252 mln euro väärtuses. Meetme reeglite järgi toetab fond projekti sobilikkuse korral tegevust kuni 50% ulatuses. Kolme projekti taotluse rahuldamise korral on riigi poolne täiendav kaasfinantseerimise vajadus aastatel 2024-2027 vähemalt 126 mln euro ulatuses. Tänane RES ei sisalda nimetatud kaasrahastust. Kaasrahastamise vajadus selgub 2024 aasta varakevadel. 8 3. Riigiteede üldandmed ja seisukord 3.1 Riigiteede üldandmed Eesti riigiteede pikkus 01.01.2023 seisuga on 16 969 km, millele lisandub sõltuvalt talvistest tingimustest kuni 88 km ajutisi jääteid. Joonisel 2 on esitatud riigiteede pikkused ja protsentuaalne osakaal kogupikkusest teeliikide lõikes. Tugimaanteed 2407 km (14%) Kõrvalmaanteed ja Põhimaanteed muud riigiteed 1603 km 12 528 km Riigiteed (9%) (74%) Kergliiklusteed 284 km (2%) Ühendusteed 147 km (1%) Joonis 2. Eesti riigiteede liigid ja nende osakaal kogupikkusest. Riigi põhimaanteedest kuulub TEN-T põhivõrku 458 km ja üldvõrku 831 km. Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2023 on 12 978 km, s.o 76% ja kruusateede pikkus 3 991 km ehk 24% riigiteede kogupikkusest. Riigiteedel on 1162 silda ja viadukti kogupikkusega 28 935 m. Nendest veekogu ületavaid sildu on kokku 937 ja viadukte 225, millest omakorda 12 on ökoduktid. 9 Muutused riigiteede üldandmetes on toimunud seoses uute teelõikude ehitamise ja liiklusohtlike ristmike eritasandilisteks ehitamisega. Sildade arv suurenes 85 silla võrra 2022/2023 toimunud silla määratluse põhimõtte täpsustamisest. Suured erikonstruktsiooniga teetruubid liigitati ümber sildadeks. Samuti on toimunud muutused riigiteede osas, kus seoses tee funktsiooni muutusega on kohalik tee võetud riigiteeks või riigiteetunnustele mittevastava riigitee on antud kohalikuks teeks. 2023. aasta lõpu seisuga on lõpule viidud 16,3 km kõrvalmaantee ülendamine kohaliku omavalitsusüksustele, s.h 2023. aasta jooksul on üle antud 2,5 km kõrvalmaanteid. Arvestades riigitee tunnustele mittevastavate teede mahtu (ligikaudu 3400 km), tuleb perspektiivis arvestada rahaliste vahendite ümberpaigutamisega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ca 10 mln euro suuruses mahus. 1 Tee liikide lõikes oli 2022. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja muutused võrreldes 2021 aastaga järgmised: ▪ põhimaanteede keskmine AKÖL 5658 autot/ööpäevas, muutus +1,5%; ▪ tugimaanteede keskmine AKÖL 1651 autot/ööpäevas, muutus 0,0%; ▪ kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 329 autot/ööpäevas, muutus +0,4%. Alloleval joonisel on välja toodud viimase 10 aasta kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga. Kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus Eesti riigiteedel ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga 1200 3,7% -4,0% 2,3% 0,8% 3,5% 2,8% 1000 4,5% 5,9% 4,1% 2,0% 800 600 812 845 895 935 968 995 1032 1007 1030 1038 400 200 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Liiklussagedus, autot/ööpäevas Muutus võrreldes eelmise aastaga Joonis 3. Kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus riigiteedel ja selle muutus võrreldes eelmise aastaga. 3.2 Riigiteede seisukord Transpordiamet mõõdab ja analüüsib regulaarselt teede seisukorra andmeid, et teha nende alusel kaalutletud otsuseid teehoiu parendamiseks. 1 Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a kabinetiistungil otsustati riigitee tunnustele mittevastavate teede üleandmist jätkata kooskõlas senise halduspraktikaga tagades omavalitsustele teede üleandmisele täiendavad teehoiuvahendid vastavalt heakskiidetud kalkulatsioonile. Vahendid kantakse üle kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-le 82. 10 Sõidukite teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus 2 (edaspidi: IRI - International Roughness Index). Teekasutaja jaoks tähendab kõrge IRI väärtus suuremat ebatasasust, mistõttu teedel liikudes on sõidumugavus väiksem ja teekasutajate kulutused suuremad. Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD - Falling Weight Deflectometer) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust. Alates 2011. aastast on teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist teostatud koos teekatte tasasuse mõõtmisega. Joonis 4. Teekatte tasasuse näitajad tee- ja remondiliikide lõikes. Joonisel 4 esitatud tasasuse muutumise graafikud näitavad varasemaga võrreldes mõningast paranemist kõigi riigiteede liikide puhul. Kahe viimase aasta muutused on olnud väga väikesed. Põhimaanteede seisund on väga hea. Tugi- ja kõrvalmaanteede tasasuse näitaja osas on toimunud siiani paranemine, kuid viimased ei ole loodetud heale tasemele veel jõudnud. Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud või rekonstrueeritud ja nendel teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti 3 (enamus põhimaanteedel). Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamine vajab veel tähelepanu. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis aastateks 2023–2026 on püstitatud eesmärk säilitada ja parandada tee seisukorra taset ehk tasasust, ohutust ja liiklemise sujuvust. Joonisel 5 on kujutatud teede seisukorra taseme muutus aastatel 2014–2022 võrrelduna 2025. aastaks püstitatud eesmärgiga. 2 IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik – mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus. 3 Kattega teede taastusremont – remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi vajaduse peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. 11  Riigiteede seisukord (kattega teede tasasus IRI) 100% 90% 19% 18% 18% 18% 25% 23% 22% 31% 31% 28% 32% 80% 70% 23% 22% 22% 22% 24% 24% 25% 60% 24% 26% 25% 25% 50% 29% 29% 29% 29% 40% 27% 27% 26% 25% 22% 22% 30% 22% 20% 29% 31% 31% 31% 25% 26% 27% 10% 20% 22% 22% 23% 0% 2012 ALG 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2025 SIHT Väga hea <1,5 mm/m Hea 1,5-2,6 mm/m Rahuldav 2,6-3,6 mm/m Halb/Väga halb >3,6 mm/m Joonis 5. Teede seisukorra taseme muutus ja 2025 aastaks püstitatud eesmärk. Riigiteede seisukord on aastatega paranenud, kuid 2021. aastast on paranemine peatunud. Teekatte seisukord on väga heal tasemel peamiselt põhimaanteedel. Kuid rohkem kui 2000 km tugi- ja kõrvalmaanteede seisukord on jätkuvalt halval või väga halval tasemel. Alates 2021. aastast on teehoiu rahastamine oluliselt vähenenud. Seetõttu võib lähitulevikus eeldada seisukorra halvenemist kõikide teeliikide lõikes. „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ on muuhulgas seatud eesmärgiks transpordi põhjustatud CO2 heite vähendamine ja liiklusohutuse suurendamine. Teede tasasuse pidev parendamine aitab kaasa nii kütusekulu vähenemisele kui ka liiklusohutuse ja kasutajate sõidumugavuse suurendamisele. Sildade ja viaduktide (edaspidi ühise nimetajana sild) keskmist seisukorda hinnatakse seisukorraindeksiga SI. Uued, liiklusohutuse nõuetele vastavad liiklussõlmed on suurendanud sildade kogupindala (2010 – 237 052 m² ja 2020 – 319 114 m²), mille tulemusena on tõusnud sildade keskmine seisundiindeksi väärtus. Sildade keskmine seisukorra indeks SI on tänaseks väärtusel 88 (2010 oli 86) skaalal 0 – 100. Kui kõrvale jätta uute rajatud liiklussõlmede arvestatav mõju sildade seisundiindeksi paranemisse, siis on vähese rahastuse tõttu olemasolevate sildade seisund halvenenud (2023 aasta sügise seisuga on SI väärtus 85). Vaatamata sildade seisundiindeksi heale näitajale on meil mitmeid halvas seisukorras sildu, mis vajavad suuremat tähelepanu. 12 4. Teehoiu kavandamise ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted Eesti teedevõrk on välja kujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Väljakutseks on olemasoleva teedevõrgu sõidumugavuse parandamine, selle jätkuv ohutumaks muutmine ning taristu ligipääsetavuse tagamine ettenähtud eelarvevahendite mahus. Piiratud eelarveliste vahendite kasutamise eesmärgiks on üleriigilise teedevõrgu säilimise tagamine, luues ohutumad tingimused liiklemiseks nii sõidukitele kui ka kergliiklejatele. Teehoidu kavandatakse tähtsuse järjekorras – riigiteede korrashoid, säilitamine, rekonstrueerimine 4 , ehitamine 5 ja teedevõrgu muud arendusmeetmed ning on jaotatud kahte suuremasse gruppi - teedevõrgu säilitamine ja arendamine. Käesolevas peatükis kirjeldatud teehoiutööde meetmed ja nende rahalised mahud on toodud Lisas 1 Teehoiukava 2024–2027 finantsplaan. Iga aasta riigieelarve strateegia täpsustamisel muutuvad vastavalt ka teedevõrgu säilitamise ja arendamise mahud. Igal aastal riigieelarve koostamise käigus täpsustatakse riigiteede hoiu rahastamist rahastamisallikate ja aastate kaupa. Erinevate teehoiumeetmete objektide nimekirjad koostatakse Transpordiameti juhtkonna poolt kinnitatud metoodikate alusel, nimekirjad vaadatakse üle igal aastal ning vajadusel tehakse korrektiive vastavalt teehoiu rahastamise muutusele, uuenenud teekatte seisundi andmetele ja liiklussageduse muutusele. Lisaks vaadatakse nimekirjade koostamise käigus optimeerimise 4 Rekonstrueerimine – remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise ja remondi vajaduse. 5 Ehitamine – meetme eesmärk on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ning suurendada liiklusohutust ja parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike muutmine, uus ristmik või lisarada. 13 eesmärgil üle võimalused ühendada erinevate meetmete objekte neid ajatades või vähesel määral pingerida muutes. Kõik investeeringuobjektid kinnitatakse THK töögrupis ning koostatud nimekirjad kiidetakse heaks Transpordiameti juhtkonna poolt. Teedevõrgu säilitamise ja arendamise grupid sisaldavad meedet vastava grupi teehoiutööde ettevalmistamiseks. Ettevalmistusmeetmed sisaldavad kulusid tee ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu koostamisele, projekteerimistingimuste andmise menetluste korraldamisele, tee ehitusprojekti koostamisele, tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajalike kinnisasjade omandamisele või sundvõõrandamisele, liiklusohutusele avalduva mõju hindamisele ning tee ehitusprojektide erinevates etappides teostatava liiklusohutuse auditeerimise korraldamisele, tulu-kulu analüüside koostamisele, keskkonnamõju hindamisele, ehitusprojekti ekspertiisi teostamisele ja muudele ehitus- ja remonditööde realiseerimisele eelnevate vajalike toimingute läbiviimisele. THK perioodil on suuremateks ettevalmistamisel olevateks töödeks riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 90-157 Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu ja eelprojekti koostamine , riigitee nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa km 161-177 Kärevere-Tartu 2+2 teelõigu põhiprojekti koostamine ja teemaade omandamine ja riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 78-99 Konuvere-Pärnu-Jaagupi 2+2 teelõigu eel- ja põhiprojekti koostamine ning teemaade omandamine. Vastavalt TLAK-le järgitakse suuremate investeerimisotsuste langetamisel esmajärjekorras nn nelja astme printsiipi: enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega. Teehoiu suuremate investeerimisotsuste langetamisel arvestatakse läbivalt eri liikumisviiside prognoositud nõudlust. Lähtutakse põhimõttest, et riik saab vajaduse korral nõudlust suunata seatud arengu eesmärgi järgi - ühendusaja, majandus- või keskkonnakulu vähendamiseks. Nelja astme printsiibi tõhusamaks rakendamiseks on suurenenud vajadus liikuvuse uurimiseks ja selle nõudluse põhjuste analüüsimiseks. Vastavate uuringute lähteülesanded on väljatöötamisel. THK finantsplaanis 2024–2027 (Lisa 1) on välja toodud säilitus- ja arendusmeetmete ettevalmistustööde rahaline kogumaht. Alljärgnevates punktides on kirjeldatud teehoiutööde sisu ja objektide valiku põhimõtteid. 4.1 Teedevõrgu säilitamine Teedevõrgu säilitamise gruppi kuuluvad alljärgnevad teehoiutööd – teede korrashoid, kruusateede remont, kattega teede säilitusremont 6, kattega teede taastusremont, sildade rekonstrueerimine ja remont7 ning teede rekonstrueerimine ja muud investeeringud. Joonisel 7 on välja toodud teedevõrgu säilitamise rahastus aastatel 2020-2023 ja eelarve aastateks 2024-2027. 6 Kattega teede säilitusremont – remondi liik, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine. Töö tulemusena sõidetavus märgatavalt ei parane kuid katte lagunemine (murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks töömeetodiks on kattega teede osas pindamine. Töö võib sisaldada kraavide puhastamist ja truupide remonti või väljavahetamist ning külmakergete likvideerimist. 7 Sildade rekonstrueerimine ja remont – sildade, viaduktide ja tunnelite kahjustatud elementide ja konstruktsioonide taastamine, tugevdamine ja uuendamine kandevõime säilitamise eesmärgil. 14  Teedevõrgu säilitamine, sh teede korrashoid 160 141 mln 135 mln 137 mln 140 125 mln 127 mln 117 mln 120 107 mln 100 93 mln 80 60 40 44 mln 45 mln 47 mln 48 mln 49 mln 20 36 mln 38mln 40 mln 0 mln 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve RES RES RES Sh teede korashoid, mln eu rot Teedevõrg u säili tamine kokku , ml n e urot Joonis 7. Teedevõrgu säilitamise rahastus aastate lõikes, mln eur. 4.1.1 Teede korrashoid Teede korrashoiu eesmärgiks on riigiteede seisundinõuete tagamine vastavalt määrusele „Tee seisundinõuded“. Teede korrashoid jaguneb tava- ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede korrashoid ning teede seisundinõuete 8 tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega. Korrashoiulepingute üldpõhimõtted: ▪ Komplekshind tavahooldele seisunditasemete lõikes ja ühikhind ennetava libedusetõrje eest talvise seisunditasemega 3+ teedel; ▪ Ühikhinnad perioodilisele hooldele; ▪ Ühikhinnad säilitusremondi töödele; ▪ Hindasid korrigeeritakse kord aastas tarbijahinnaindeksi muutusega; ▪ Korrashoiulepingute pikkused on 5 aastat; ▪ Korrashoiulepingute tava- ja perioodilise hoolde eesmärk on tagada nõutud seisunditasemed; ▪ Korrashoiulepingute säilitusremondi tööde eesmärk on kõrvaldada operatiivselt tee elementide kahjustused. Tavahoolde koosseis: Suvehoole: ▪ Sildade, truupide ja viaduktide hooldus; ▪ Kergliiklusteede hooldus; ▪ Väikesemahulised katte parandustööd ja defektide remont; ▪ Väikesemahuline kraavide ja drenaažisüsteemide hooldus; ▪ Tee muldkeha hooldus ja parandustööd; ▪ Kruusateede hööveldamine ning täiendava kruusa juurde vedu kokkulepitud mahus; 8 Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus– ja kommunikatsiooniministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab liiklusseadust järgides ohutult liigelda ning tagab tee kasutajale ohutud liiklemistingimused. 15  ▪ Tolmutõrje kruusateedel, vajadusel täiendava kruusmaterjali lisamine; ▪ Liikluskorraldusvahendite hooldus ja vahetamine; ▪ Peenarde täitmine ja äravedu; ▪ Niitmine, haljastus ja teemaa koristamine; ▪ Hukkunud väikeloomade ja lindude koristamine; ▪ Ajutise liikluskorralduse paigaldamine; ▪ Teede seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine. Talihoole: ▪ Lumetõrje; ▪ Libedustõrje; ▪ Teede talvise seisukorra kohta teabe kogumine ja edastamine. Perioodilise hoolde kooseis: ▪ Katte löökaukude remont garantiialustel objektidel; ▪ Kattega teede pragude remont; ▪ Ribapindamine; ▪ Tolmutõrje kruusateedel, vajadusel täiendava kruusmaterjali lisamine; ▪ Uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja olemasolevate ümber tõstmine ; ▪ Väikesemahulised teekatte märgistustööd; ▪ Teemaa puhastamine võsast ja puudest, kändude juurimine; ▪ Ebaseaduslikult ladustatud metsamaterjali laoplatside järelkoristus; ▪ Kuusehekkide istutamine tuisuohtlikesse kohtadesse; ▪ Lumeväravate või -aedade paigaldamine; ▪ Müratõkkeseintelt, tunnelitest ja ootekodade seintelt grafiti eemaldamine ; ▪ Vana bussipeatuse platvormi lammutamine ja utiliseerimine; ▪ Maaparanduskaevude puhastamine ja betoonist kaevuluukide paigaldamine; ▪ Sillahoolde tööd; ▪ Tööd riigiteede toimepidevuse plaani rakendumisel jm ettenägemata tööd. Lisaks korrashoiulepingutele sisaldab teede korrashoid kulutusi: ▪ Teede valgustusele ja valgustuse hooldusele; ▪ Tee seisukorra andmete kogumisele ja töötlemisele; ▪ Loendusseadmete, teekaamerate ja ilmajaamade seadmete ning infosüsteemide haldamisele ja hooldusele; ▪ Teeinfo edastamisele; ▪ Liiklusmärkidele, sh. foorid ja muutuva teabega märgid; ▪ Teekatte märgistustöödele; ▪ Parklate inventari haldamisele; ▪ Kiiruskaamerate hooldus. Korrashoiukulude prognoosimisel on arvestatud iga-aastase lepingute kallinemine hinnaindeksi ja uute lisandunud teelõikude võrra. Olemasolevad korrashoiulepingud on sõlmitud erinevatel aegadel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Keh tivad lepingud lõppevad 2024–2028. Lisaks on iga-aastaselt arvestatud reserviks kuni 1% kõigist korrashoiukuludest. Reserv on vajalik ettenägematute kulude ja eriolukordade tarbeks, mida ei ole võimalik lepingute raames ette näha. 4.1.2 Kruusateede remont Kruusateede remondi eesmärgiks on kruusatee sõidetavuse parendamine. Kruusateede remondi töömeetodiks on kruusatee kulumiskihi taastamine ehk kruusa peale vedamine, et oleks võimalik tee optimaalne hööveldamine. Lisaks olemasolevate liikluskorraldusvahendite ja vee ärajuhtimissüsteemide korrastamine, vajadusel uute vee 16 ärajuhtimissüsteemide rajamine ning olemasolevate külmakergete likvideerimine. Kruusatee vajab remonti keskmiselt iga 12 aasta järel sõltuvalt tee liiklussagedusest. Riigiteede kruusaremondi vajadus on ca 330 kilomeetrit aastas. Vastavalt „Kruusateede remondi objektide valiku metoodikale“ koostatakse üle-eestiline pingerida, millest valitakse rahalistest võimalustest tulenevalt järgmise kahe aasta kruusateede remondi objektid. Kruusateede remondi objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. 4.1.3 Kattega teede säilitusremont Kattega teede säilitusremont on remondi liik, mille peamised eesmärgid on: • olemasolevate katete säilimise tagamine tuginedes pindamiste vahelise perioodi pikkusele ja katte seisukorrale kuni tee taastusremondi või rekonstrueerimiseni; • liiklusohutuse parandamine katte haardeteguri suurendamise ja osalise profiili parandamisega. Säilitusremondi tulemusena peatub mõneks ajaks katte defektide areng (murenemine, augud ja osaliselt praod) ning taastatakse katte kulumise tulemusel vähenenud teekatte haardetegur. Põhiliseks säilitusremondi liigiks on pindamine. Defektide vähenemine avaldab mõju teekasutajate kulude vähenemisele, sõidumugavuse suurenemisele ja liiklusohutusele. Arvestades katte defektide arengut, on käesoleva teehoiukava kavandamise aluseks võetud järgmine pindamistööde vaheline periood sõltuvalt liiklussagedusest: • liiklussagedus kuni 500 autot/ööp pindamiste vaheline periood 8 aastat ; • liiklussagedus 501–2000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 7 aastat; • liiklussagedus 2001–4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 6 aastat; • liiklussagedus üle 4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 5 aastat . Teedel liiklussagedusega üle 3000 autot/ööp ei ole pindamine üldjuhul sobiv töömeetod, kuna sellise sageduse puhul ei pea pindamine talvisele naastrehvide toimele vastu. Pinnatud kattega teede kogupikkus on hetkel 9 411 km. Lähtudes pinnatavate katete pikkusest, liiklussagedustest ja pindamise intervallidest ning arvestades pindamistööde mahajäämust (arvutuslikult ca 400 km, lähtudes pindamiste vahelistest perioodidest) on perioodil 202 4–2027 pindamise vajadus aastas 900–1200 km. Lisaks on vajalikud vahendid profiili paranduseks (tasanduskiht ja tasandusfreesimine). Kattega teede säilitusremondiobjektide valik toimub iga-aastaselt pärast teekatte defektide inventuuri. Meetme objektide nimekiri koostatakse valiku metoodilise juhendi alusel järgmiseks aastaks. Jooksva aasta kevadel korrigeeritakse vajadusel seda nimekirja pärast talvehooaja lõppu, mil võivad ilmneda täiendavad suured defektid, mis vajavad kohest parandamist, et suuremat kahju ära hoida. Kattega teede säilitusremondi objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. 4.1.4 Kattega teede taastusremont Taastusremont on remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teede puhul katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamise näol. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud kulumisroopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus ja liiklusohutus. Taastusremonti saab teha 17 juhul, kui tee katend ei ole liiga defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. Taastusremondi vajaduse väljaselgitamisel on lähtutud olemasolevate asfaltkattega põhimaanteede, tugimaanteede (liiklussagedusega vähemalt 500 autot/ööpäevas) ja kõrvalmaanteede (liiklussagedusega vähemalt 1000 autot/ööp) pikkusest 4752 km, olemasolevast tee seisukorrast (roopa sügavus, katte defektid) ning roopa arenemise kiirusest. Lisaks liiklussageduse kasvule tuleneb analüüsitavate teelõikude pikkuse suurenemine uute teede ja liiklussõlmede rajamisest. Roopa areng: ▪ liiklussagedus 1500 – 2999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,3 mm/aastas; ▪ liiklussagedus 3000 – 5999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,8 mm/aastas; ▪ liiklussagedus 6000 – 9999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,0 mm/aastas; ▪ liiklussagedus 10 000 ja rohkem autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,5 mm/aastas. Arvestuslik taastusremondi aastavajadus on üle 200 kilomeetri varasema 150-200 km asemel. Muutuse on põhjustanud viimastel aastatel vahendite puudumise tõttu oluliselt langenud rekonstrueerimistööde maht. Taastusremondiobjektide valik toimub kattega teede taastusremondi objektide valiku metoodilise juhendi järgi. Taastusremondi objektide nimekiri koostatakse kaheks aastaks. Nimekirja teise aasta plaan sisaldab töömahte 50% ulatuses kavandatud vahenditest ja on indikatiivne, mida täpsustatakse, arvestades teostatud teekatte seisukorra mõõtmiste tulemusi ja katte remonditöid. Lõpliku nimekirja koostamisel täpsustatakse objekti töömeetod ja planeeritav maksumus. Taastusremondi objektide nimekiri vaadatakse üle iga-aastaselt. Kattega teede taastusremondi objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. 4.1.5 Sildade rekonstrueerimine ja remont Meetme eesmärk on tagada sildade ohutus läbi õigeaegselt teostatud remonttööde ning kandevõime suurendamise. THK-s planeeritud vahendite maht sildade rekonstrueerimiseks ja remondiks põhineb sildade seisukorra analüüsil. Selleks, et tagada sildade vajalik ohutustase teostatakse iga-aastaselt ülevaatusi. Investeerimisotsused tehakse sildade haldussüsteemi alusel. Andmeid haldussüsteemi kogutakse elementide tasemel põhjalikuma ülevaatuse käigus iga 4 kuni 5 aasta tagant. Lisaks toimub sildade igapäevane ülevaatus rutiinse teehooldejärelevalve käigus, et avastada ja remontida väiksemaid defekte. Sildade laiemaks ümber ehitamine toimub juhul, kui perspektiivis on ette näha ka tee laiendus. Sama põhimõtte järgi toimub ka sildade gabariitide vähendamine. Vastavalt silla seisukorrale, liiklussagedusele, projektsele kandevõimele ja raskeveokite osakaalule on koostatud rekonstrueerimist ja remonti vajavate sildade nimekiri 5 kuni 6 aastase perspektiiviga. Nimekirja korrigeeritakse vajaduspõhiselt, kui teede remondi nimekirju on korrigeeritud või silla seisundindeksis on toimunud eelnevast kiirem langus või sildade erinevad menetlus protsessid viibivad. Sildade rekonstrueerimise ja remondi objektide nimekiri on leitav Transpordiameti kodulehel. 18 4.1.6 Rekonstrueerimine Rekonstrueerimine on remondi liik, mille eesmärgiks on tee kandekonstruktsiooni taastamine või ümberehitamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamisega. Rekonstrueerimise vajadus tuleneb teekatte mitterahuldavast seisukorrast (ebatasane ja defektne teekate), kus on ka kandevõime puudujääk, mille tõttu ei ole võimalik säilitusremondi ja taastusremondiga tee seisundit taastada. Rekonstrueerimisobjektide valikuks on välja töötatud metoodika, millest lähtuvalt rekonstrueerimist vajavate lõikude leidmiseks analüüsitakse mõõdetud teekatte seisukorra näitajate ning teid iseloomustavate andmete alusel kogu kattega riigiteede võrku kasutades ühtseid põhimõtteid. Analüüsi tulemusel moodustub vajaduspõhine pingerida. Vajaduspõhise pingerea alusel koostatakse objektide rekonstrueerimise põhinimekiri. Lisaks põhinimekirjale koostatakse erinimekiri objektidest, kus võrreldavate andmete osas on puudujääke (kas mingit seisukorra näitajat ei ole mõõdetud) või mis ei vasta püstitatud reeglitele (näiteks madal liiklussagedus koos suure raskeliikluse osakaaluga), kuid teelõigud vajavad just rekonstrueerimise töid. Nendele objektidele koostatakse täiendavad selgitused ja põhjendused. Rekonstrueerimisobjektide põhi- ja erinimekirja ning eelmisel aastal kinnitatud nimekirja alusel koostatakse 4 aastane rekonstrueerimise kava, mis vaadatakse läbi ning kiidetakse heaks Transpordiameti juhtkonna poolt. Pärast kava heakskiitmist alustatakse tehniliste projektide koostamisega. Objektide lõplik maht ja maksumus kinnitatakse pärast projektide valmimist juhul, kui selle maksumus ja maht on optimaalne ning vastab meetme eelarvele. Kui teelõik on rekonstrueerimisobjektide nimekirja kinnitatud, siis säilitus- või taastusremonti sellel lõigul üldjuhul ei tehta. Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. Lisas 1 Teehoiukava finantsplaan 2024–2027 rekonstrueerimise real kajastatud aastamahud sisaldavad lisas 3 loetletud rekonstrueerimisobjekte aastate lõikes. 4.1.7 Muud investeeringud Muude investeeringute meetmest rahastatakse selliseid teedel ja teerajatistel tehtavad töid, mis ei ole eelpool mainitud säilitusmeetmete osad ning pole oma mahult nii suured, et vajaksid eraldi meedet. Sellisteks töödeks on näiteks müratõkkeseinte remont, amortiseerunud põrkepiirete väljavahetamine, naatriumvalgustite vahetamine LED valgustite vastu, kergliiklusteede remont jne. Meetmest rahastatavate tegevuste sisend esitatakse teehoiu spetsialistide poolt vastavalt vajadustele ning meetme juht koostab objektide nimekirja lähtuvalt meetme eelarvest. 4.2 Teedevõrgu arendamine Teedevõrgu arendamise gruppi kuuluvad järgnevad teehoiutööd - välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele katete ehitamine ja teede ehitamine. Joonisel 8 on esitatud teedevõrgu arendamise rahastus aastatel 2020-2023 ja eelarve aastateks 2023-2027. 19  Teedevõrgu arendamine, sh teede ehitamine 100 94 mln 90 84 mln 80 76 mln 70 mln 69 mln 70 60 mln 60 56 mln 50 38 mln 40 72 mln 62 mln 65 mln 30 59mln 57 mln 50 mln 47 mln 20 10 23 mln 0 mln 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve RES RES RES Sh teede ehitus, mln eurot Teedevõrg u a rendamin e kokku, mln eurot Joonis 8. Teedevõrgu arendamise rahastus aastate lõikes, mln eur. 4.2.1 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine Meetme eesmärgiks on tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud inimese tervisele kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine, sealhulgas häirivuse vähendamine. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) §-d 64–66 sätestavad põhimaanteede valdaja kohustused seoses välisõhus leviva müraga - müraallika valdaja (sh tee omanik) koostab ning esitab Terviseametile ja Kliimaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. AÕKS § 64 nimetab isikud, kriteeriumid ja tähtajad, kes peavad strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava esitama. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava on järjepidevad strateegilise planeerimise dokumendid, mida peab AÕKS § 66 lg 2 kohaselt läbi vaatama iga viie aasta järel. Riigiteedel on välisõhu strateegilise mürakaardi koostamise lähtetingimuseks liiklussagedus. Välisõhu strateegiline mürakaart koostatakse piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete üldhinnangute või üldprognoosi andmiseks. Sellele kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuse ja muu kohta. Strateegilise mürakaardi alusel peab koostama müra vähendamise tegevuskava. Viimane strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas, valmis 2022.aastal. Strateegilise mürakaardistamise tulemustel tuvastati 117 siseriiklikult kehtestatud müranormidele mittevastavat olukorda (piirväärtuse ületust), mille leevendusmeetmed kavandatakse Transpordiameti müra vähendamise tegevuskavaga 2025-2029. Müra vähendamise tegevuskavas määratakse müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Tegevuskavas on määratud realiseeritavate objektide valiku ja nende prioritiseerimise põhimõtted. Alates 2018. aastast on välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava alusel teostatavate investeeringute mahuks olnud ca 0,5 miljoni eurot aastas. Nende vahendite ulatuses rajati müratõkkeid tee-ehitusobjektidest eraldiseisvalt. Asukohtade kokkulangevusel toimub tegevuskavas sisalduvate abinõude realiseerimine ka tee-ehitusobjektide raames. 20 Meetme tegevusi kavandatakse “Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava teelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2019-2024" alusel. 2023.a lõpu seisuga on tegevuskavaga määratud tegevused realiseeritud ning arvestades RESiga teehoiuks kavandatud rahastuse mahtu ei ole 2024.a ja 2025.a meetmele võimalik vahendeid eraldada. Koostama on asutud tegevuskava aastateks 2025-2029, mis valmib 2024.a suvel. Strateegilisel kaardistamisel tuvastatud 117 siseriiklikke piirväärtuseid ületatavast olukorrast hinnanguliselt 71 on leevendatavad kavandatud teeprojektidega (valdavalt Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu- Võru-Luhamaa maanteede seni välja arendamata maanteelõikudel). Tegevuskavas tuleb lahendada 24 olukorra leevendamine, kus teehoiutöid ei kavandata, ning leida vahendid tegevuskava täitmiseks. Ülejäänud piirväärtusi ületavate müraolukordade osas on tegevuskava senise koostamise käigus selgitatud välja, et need kas ei puuduta müratundlikke hooneid, on strateegilise mürakaardi koostamise uuringualas, kuid ei paikne riigitee ääres, või kontrollitakse müraolukorrad täiendavalt üle modelleerimise või müratasemete mõõtmisega. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamisel ja täimisel tuleb mh arvestada Euroopa Komisjoni nullsaaste strateegia eesmärkidega 2030. aastaks - vähendada välisõhus leviva müra negatiivse mõju all kannatavate inimeste arvu 30% võrreldes 2017. aasta baastasemega. Müra leevendamisele tehtud investeeringud, strateegilise mürakaardi, tegevuskava ja teiste müra- alaste uuringute kohta leiab täpsustavat informatsiooni Transpordiameti kodulehelt. 4.2.2 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine Meede on loodud riigiteede ITS seadmestiku rajamiseks ja arendamiseks ning kehtestatud nõuetega vastavusse viimiseks. Meetme tegevuste eesmärgiks on liikluse sujuvuse soodustamine, liiklusohutuse parandamine, teehoiu ja liiklejate abisüsteemide kaasajastamine, liiklusteabe ning muu liikumisega seotud teabe kogumine ja kättesaadavaks tegemine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste loomiseks teiste transpordiliikidega (edaspidi ITS direktiiv). Dokument sätestab liikmesriigi kohustused, et tagada tee-, liiklus- ja reisiandmete optimaalne kasutus, liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud ITS teenuste järjepidevus, liiklusohutuse ja turvalisusega seotud ITS rakendused ja sõiduki liidestamine transpordi infrastruktuuriga. ITS direktiivist ja sellest tulenevate teiste otsekohalduvate määruste täitmine eeldab ITS baastaristu 24/7 toimimist. ITS baastaristu koosneb riigiteedel teeilmastiku, liikluse ja raskeveokite masside automaatseirest ning ilmastikuga ja liiklusega kohanduvast muutuvteabega liiklusmärkide süsteemist. Riigiteede teeilmastiku-, liiklusloenduse ja raskeveokite masside monitooringusüsteem on vananenud ja vajab kaasajastamist. Teeilmastiku monitooringusüsteem (teeilmajaamad ja -kaamerad) võimaldab teehooldel ilmastiku oludele ennetavalt reageerida, kasutada optimaalseid ja õigeaegseid teehoolde tegevusi, mille tulemusel väheneb liiklusõnnetuste arv ja libedusetõrjeks kasutatav kloriidide kogus. Teehoole on selle tulemusena proaktiivne, kvaliteetsem ja väiksema keskkonnamõjuga. Seiretulemused on vabalt kättesaadavad nii veebiportaalis Tarktee kui ka avaandmetena andmejaotuspunktis. Parem seire tagab ohutuma, sujuvama ja säästlikuma liikluse. Põhimaanteede 2+2 sõidurajaga teelõikudel on majanduslikult otstarbekas kasutada ilmastiku ja liiklusega kohanduvat liikluskorraldust, mis määrab liiklemiseks ohutu sõidukiiruse ja vajadusel edastab hoiatusi muutuva teabega liiklusmärkide abil. Kliimamuutusest tulenev pehmem kliima ja 21 muutlikud ilmaolud võimaldavad senisest pikema perioodi jooksul kasutada suuremaid piirkiirusi, millega lüheneb aegruumiline vahemaa. Seadmete arendamiseks kasutatakse peamiselt erinevate toetusfondide abi, millele lisatakse riigi poolt kaasrahastus või Transpordiameti poolt omafinantseering. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel investeeritakse teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamisse. CEF rahastu toel viiakse lõpuni muutuva teabega liikluskorralduse rajamine Tallinna ringteel. Meetme objektide nimekiri ja ITS arengukava on leitavad Transpordiame ti kodulehel. 4.2.3 Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine Säästlikumaid ja erinevatele elanikkonnagruppidele kättesaadavamaid liikumisviise soodustava taristu rajamise eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi ja ohutuse tõstmine läbi vajalike väikeinvesteeringute, et tagada parem ligipääsetavus olulistesse sihtkohtadesse, luua võrdsed liikumisvõimalused erinevatele liiklejatele, soodustada ja võimaldada säästlike (tervislikumate ja väiksema keskkonnamõjuga) liikumisviiside kasutamist ning kombineerida sujuvalt erinevaid liikumisviise. Meetme raames rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästlikumaid liikumisviise läbi võrgulise tähtsusega kergliiklusteede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnust ele ja ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega. Meetme objektide nimekiri koostatakse “Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu objektide valiku metoodika” alusel. Nimekirja iga-aastasel uuendamisel hinnatakse kergliikluse mudeli alusel suurima nõudlusega lõike, erinevatelt osapooltelt laekunud ettepanekuid ning kaardistatakse erinevad asjaolud. Nimekirjale annab mõjuhinnangu ekspertgrupp, misjärel koostatakse pingerida. Pingerida koostatakse kahes osas: tingimuste loomine säästvate liikumisviiside, sh ühistranspordi kasutamise soodustamiseks (ümberistumise tingimuste parandamiseks) ja kergliiklusteede rajamine. Objekti kattumisel Transpordiameti nimekirjades oleva ehitus- või rekonstrueerimisobjekti lõiguga, rajatakse vajalik taristu terviklikult ehitus- või rekonstrueerimisobjekti raames. Meetme loomise ja eraldiseisva objektide nimekirja koostamise eesmärk on riigiteede taristu ajakohastamine liiklejate liikuvusvajadustega, mis muutuvad kiiremini, kui teede rekonstrueerimise tsüklid. Nimekirja koostamisel arvestatakse muuhulgas: ▪ koostööpartnerite nõusolekuga - objekti rajamist peavad toetama Transpordiamet, kohalik omavalitsus ning ümberistumist parandavate objektide puhul ka ühistranspordikeskus; ▪ töömahtude jaotusega Transpordiameti piirkondlike üksuste vahel - sama piirkonna sarnased objektid rajatakse korraga; ▪ kohaliku omavalitsuse kaasrahastamisega - kohaliku omavalitsuse valmisolek katta osa rajamis- või kasutuskuludest mõjutab objekti paiknemist pingerivis. Meetme objektide nimekirja koostamist ja muutmist juhib meetme ekspertgrupp. Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. RESiga eraldati kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tuludest ühistranspordi ligipääsetavuse parendamiseks 20 miljonit eurot. Riigiteedel asuva ühistransporditaristule on sellest kavandatud aastateks 2025-2027 10 mln eurot. 4.2.4 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat tööd liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks. Ohutuse seisukohast esmatähtsate 22 objektidega seotud iga-aastane tegevusplaan koostatakse eelarve ulatuses. Eesmärk on kasutada liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendeid riigiteede taristu muutmiseks nii, et liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks kõige enam. Objektide määramise aluseks on „Metoodika teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks“. Selle alusel kogutakse riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta infot kolmest peamisest allikast: ▪ Riskiarvutused - Tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. ▪ Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivne hinnang - Maakondlikele liikluskomisjonidele eraldatud vahendite ulatuses kohaliku kogukonna esile tõstetud kõrge riskiga kohad. ▪ Muu kvalitatiivne hinnang - Juhtunud liiklusõnnetuste hinnangul põhinevad, kolmandate osapoolte esitatud (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon, kohalikud omavalitsused jpt), kõrge riskiga kohad. Tuvastatud liiklusohtlikke kohti analüüsib Transpordiameti liiklusohtlike kohtade tehniline töögrupp, kes pakub kohapealse ülevaatuse ja juhtunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed või liiklusohtliku koha ümberehitamise lahendused ja maksumused. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise nimekirja uuendatakse igal aastal. Ehitus-, rekonstrueerimis- või katte taastusremondiobjektiga kattumise korral ehitatakse liiklusohtlik koht ümber samaaegselt. Meetme objektide nimekiri ja valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. 4.2.5 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine TLAK seab eesmärgiks ehitada tolmuvabad katted 2030. aastaks kõikidele riigi kruusateedele, mille liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas. Seisuga 01.01.2023 on tolmuvaba katteta riigiteid 3990 km, mis moodustab riigiteede kogupikkusest 24 %. Allpool näidatud tabelis 3 on olukorra muutuse iseloomustamiseks välja toodud riigi kruusateede pikkuse muutus liiklussageduse ja aastate lõikes. Tabel 3. Kruusateede pikkused (km) riigiteedel ja nende muutus. Liiklussagedus autot ööpäevas Aasta 0-50 50-100 100-150 150-200 200-250 >250 Kokku km 2023 2465 1343 121 54 4 3 3990 2022 2408 1416 143 45 18 5 4035 2021 2441 1525 334 54 2 9 4365 2020 2476 1623 348 84 15 17 4564 2019 2578 1692 288 72 14 6 4650 2018 2580 1719 309 82 21 13 4724 2017 2563 1832 360 88 16 18 4877 2016 2733 1826 412 102 18 3 5094 2014 2792 1919 477 168 41 14 5411 23  2013 2667 2005 607 203 76 62 5620 Enamikel katteta riigiteedel on liiklussagedused alla 200 auto ööpäevas, mis on arvestuste järgi kruusateedele katte ehitamise sotsiaalmajandusliku tasuvuse piiriks kui investeeringu maksumuseks on 100 000 EUR/km. Ligikaudu 60% kruusateedest on väga väikese liiklussagedusega, ehk alla 50 auto ööpäevas. Vahendite planeerimisel katete ehituseks on lähtutud sellest, et olemasolev riigi kruusateede võrk on suures osas seisukorras, mis vajab nii kraavide kaevamist, muldkeha ning kruusast aluse ehitamist. Enamus kruusateid, kus muldkehad ja kraavid olid varasemalt korda tehtud, on juba katte alla viidud ja järgi on külmakerkeohtlikud või sisuliselt ilma muldkeha ja kraavideta kruusateede teelõigud, mille tõttu on kruusateele katete ehitamise hind edaspidi kilomeetri kohta kõrgem. Hetkel on arvestuslikuks kilomeetri hinnaks 110 000 eurot, mis aga raskemates tingimustes võib olla märgatavalt suurem. Väiksema liiklusega kruusateedel tagatakse tolmuvabad katted vajaduse põhiselt, teostades elamute läheduses olevatel teelõikudel perioodiliselt tolmutõrjet kaltsiumkloriidiga. Transpordiamet on välja töötanud kruusateele katete ehitamise objektide valikume toodika. Objektide määramisel ja järjestamisel arvestatakse liiklussagedust, raskeliiklust, tolmu mõju (teeäärsed majapidamised), teede kasutajaid ja bussiliinide olemasolu. Pingerea moodustamisel arvestatakse ka kohalike omavalitsuste eelistusi. Objektide nimekiri koostatakse kuni 4 aastaks ning seda korrigeeritakse iga-aastase eelarve koostamise protsessi käigus. Üldjuhul eeldab kruusateele katte ehitamine lisaks ka suuremamahulist kruusatee remonti konstruktsiooni tugevdamiseks. Nimekiri kruusateedest, kuhu ehitatakse tolmuvabad katted ja objektide valiku põhimõtted on leitavad Transpordiameti kodulehel. 4.2.6 Ehitamine Ehitusobjektide nimekirja koostamisel arvestatakse TLAK eesmärkidega, üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtetega ja Vabariigi Valitsuse otsustega. Ehitamise eesmärgiks on nutikate ja ohutute teede rajamine, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ning suurendada liiklusohutust. Kuigi teede ehitamine ei toeta arengukava püüdlusi säästva transpordi arendamisel, on nende areng vajalik, et täita TEN-T määrusest tulenevaid liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee ristlõike muutumine, uus ristmik või lisarada. Nii rahvusvahelise, kui Eestisisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige TEN-T põhivõrgu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteedel. Objektide valikul lähtutakse tee liiklussagedusest (sh koormussagedusest), teekatte seisundist, liiklusohutuse tasemest, samuti mõjust maakasutusele ja keskkonnale (sh mõjud piirkonna elanikele ja ettevõtlusele). Valiku kriteerium on sotsiaalmajanduslik tasuvus ja poliitilised otsused. Tasuvuse seisukohalt on määravaks teguriks liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu vähenemine. Samuti arvestatakse keskkonnamõjude (õhusaaste) vähenemisest tingitud kulude vähenemisega pikemas perspektiivis, teekasutajate ajasäästu ja sõidukikulude kokkuhoiuga, mis tekib tee ja ristmike ümberehitamisega ja kohandamisega liikluse vajadusega. Projektide ettevalmistuses arvestatakse Eestiga sarnases kliimatingimustes teiste Euroopa Liidu riikide (Soome, Rootsi jt) parimate praktikate ja kogemusega tehnoloogiate ja materjalide osas. 24 Vastavalt TEN-T määrustele tuleb TEN-T võrgustikul tagada sobival hulgal parkimiskohti, kus on loodud asjakohasel tasemel ohutus- ja turvalisustingimused sõidukijuhtide nõuetekohaseks puhkuseks. Sellest tulenevalt nähakse vajaduspõhiselt ette uute parklate ja puhkekohtade rajamine ning olemasoleva parklavõrgustiku arendamine. Transpordiamet on kooskõlastanud Tallinn-Pärnu- Ikla teel uute eraparklate rajamise Märjamaal Orgital ja Are möödasõidul. Sama tee Konuvere parklad rajatakse Päädeva-Konuvere 2+2 teelõigu ehituse käigus ja Ääsmäe parkla rajatakse Ääsmäe liiklussõlme ümberehitamise käigus. Muuhulgas korraldab Transpordiamet ehitusmeetme raames Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede rajamise. Rail Balticuga seotud ettevalmistavad tegevused (planeeringud, maade soetamine ja projekteerimised) ei kuulu Transpordiameti tegevuste hulka. Ehitustööde korraldamist teostatakse vastavalt projektide valmimisele ja ehituslubade saamisele . Ehitust rahastatakse Rail Baltica CEF vahenditest vastavalt Transpordiameti ja Rail Baltic Estonia OÜ vahel sõlmitud koostöölepingule. Meetme objektide nimekiri on leitav Transpordiameti kodulehel. Lisas 1 Teehoiukava finantsplaan 2024–2027 on ehituse real kajastatud Lisas 2 loetletud ehitusobjektid ja aastamahud ning Rail Baltic raudteetrassi ja riigiteede ristete nin g kaasnevate liiklussõlmede ehitamise rahastamise mahud aastate lõikes. 25 5. Riigiteede teehoiu vajadused aastani 2030 Vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud arengudokumentidele peab teedevõrgu arendamise kavandamisel arvestama eelkõige kestliku arendamise põhimõtetega, et saavutada suurem keskkonnasääst, parandada liiklusohutust, maapiirkondade elanike elukvaliteeti ning ettevõtlustingimusi. Teehoiu pikaajaline planeerimine võimaldab riigi eelarvestrateegiate väljatöötamisel arvestada teehoiu vajadustega ning samuti võimaldab Transpordiametil aegsasti alustada projektide ettevalmistamisega. Transpordiamet jätkab riigi teedevõrgu korrashoiu ja säilitamisega ning vastavalt rahalistele võimalustele ka arendamisega. Teedevõrgu säilitamise rahastuse vajadus tugineb ASi Teede Tehnokeskus poolt 2019. aastal läbi viidud analüüsil, mille kohaselt on remondivõlg teedevõrgu säilitamise (korrashoid, säilitusremont, taastusremont ja rekonstrueerimine) osas 689 miljonit eurot (arvestades eesmärktaset „hea“). 2024. aastaks moodustab remondivõlg hinnanguliselt 800 mln eurot. Arvestades suurt hindade tõusu on olemasoleva riigiteede võrgu säilitamise vajaduseks ca 210 mln eurot aastas. See võimaldaks vajaduspõhise remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu vastavuse seisundinõuetele ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks kumuleerunud remondivõla. Kõikide teedevõrgu arendusmeetmete aastane vajadus, sh TEN-T põhivõrgu teede väljaehitamiseks aastaks 2030, on ca 160 mln eurot aastas. Suuremateks väljakutseteks on rahaliste vahendite vähesuse tingimustes olemasoleva teedevõrgu säilitamine ning arengudokumentides soovitud eesmärkide saavutamine. Hästi kavandatud teehoid vajab aga oluliselt pikemat vaadet ja rahastuskindlust. Allolevas tabelis on esitatud TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajavate põhimaanteede lõikude nimekiri, mille ehitustööde valmimise tähtaeg on 31.12.2030. Tabelis on välja toodud ehitustööde teostamise graafik ja rahastamise vajadus. Järgnevate aastate RESides 26 tuleb ette näha vajalikud vahendid nii projektide ettevalmistamiseks, sh vajalike maade võõrandamiseks, kui ka ehitustöödeks. Tabel 4. TEN-T määruse täitmiseks teede ümberehitamist vajavate teelõikude nimekiri ja vajalik teostamise aeg. Tee ja teelõigu Algus Lõpp Pikkus 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Lühikirjeldus nimetus km km km EHITAMINE T-2 (E263) TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 2+2 tee Peetri-Vaida * * liiklusohutuse 7 20 13 parandamine Mäo-Imavere * * * 2+2 tee 86 106 20 Imavere- TEN-T nõuetele * * * 106 126 20 Põltsamaa vastav tee TEN-T nõuetele Puurmani-Laeva * * 141,5 155,5 14 vastav tee Kärevere-Tartu * * * 2+2 tee 161 177 12,5 T-4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA 2+2 tee Topi-Ääsmäe * * liiklusohutuse 15 28 13 parandamine Kustja-Päädeva * * * 2+2 tee 42 62 20 2+2 tee ehitus Päädeva- * * * koos Konuvere 62 78 16 Konuvere veokiparklaga Konuvere-Pärnu- * * * 2+2 tee 78 99 21 Jaagupi 2+1 Nurme-Sauga * ümberehitus 120,5 122,5 2 2+2 teeks Ehitamise indikatiivne 10 85 125 160 160 160 maksumus kokku (mln €) TEN-T määrus seab maanteedele lisaks liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele, muuhulgas ka nõuded turvaliste parklate ja puhkekohtade ning alternatiivkütuste laadimisjaamade rajamiseks vahekaugusega maksimaalselt 60 km põhivõrgu maanteedel ning 100 km üldvõrgu maanteedel. Pärast sellekohase analüüsi läbiviimist kajastatakse turvaliste parklate, puhkekohtade ja alternatiivkütuste laadimisjaamade rajamiseks vajalikud kulud THKs. 27 LISAD Tabelites toodud summad on miljonites eurodes ja ilma käibemaksuta. Lisa 1. Teehoiukava finantsplaan 2024–2027 mln € VAHENDID RIIGITEEDE HOIUKS 2024 2025 2026 2027 Riigieelarvelised vahendid 111,8 129,4 137,7 164,9 ÜF 2021–2027 toetus 15,2 23,0 35,0 14,5 Rail Baltica CEF toetus 23,0 19,9 0,0 0,0 Muud välisvahendid 2,9 3,2 0,0 0,0 Vahendid riigiteede hoiuks kokku 152,9 175,5 172,7 179,4 TEEHOIUKULUD 2024 2025 2026 2027 Teede korrashoid 45,0 47,0 48,0 49,0 Kruusateede remont 5,0 5,0 5,0 7,0 Kattega teede säilitusremont 20,7 23,0 23,5 24,0 Kattega teede taastusremont 8,4 16,7 19,5 20,0 Sildade rekonstrueerimine ja remont 9,0 8,1 6,7 6,6 Rekonstrueerimine 3,4 5,6 11,7 32,3 Muud investeeringud 0,5 0,5 1,2 1,2 Teedevõrgu säilitamise meetmete ettevalmistus 1,4 0,9 1,0 1,3 Teedevõrgu säilitamise investeeringud kokku 93,4 106,8 116,6 141,4 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine 0,0 0,0 0,6 0,6 Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja 1,2 0,4 0,5 0,5 kaasajastamine Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine 0 2,0 4,2 6,0 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 0,8 0,7 2,3 5,1 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine 0,0 0,0 0,0 1,4 Ehitamine sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja 51,1 58,8 41,3 17,2 liiklussõlmed Teedevõrgu arendamise meetmete ettevalmistus 6,4 6,8 7,2 7,2 Teedevõrgu arendamise investeeringud kokku 59,5 68,7 56,1 38,0 Teehoiukulud kokku 152,9 175,5 172,7 179,4 28 Lisa 2. Ehitusobjektid aastatel 2024–2027 Algus Lõpp Pikkus Liiklussagedus Tee ja teelõigu nimetus 2024 2025 2026 2027 Lühikirjeldus km km km 2022 (AKÖL) EHITAMINE T-4 (E67) TALLINN - PÄRNU - IKLA Libatse - Nurme * * * * 2+2 tee ehitus 99,0 120,5 21,5 10 043 Sauga - Pärnu * * 2+2 tee ehitus 122,5 125,0 2,5 13 500 Pärnu - Uulu * 2+2 tee ehituse jätkamine 133,5 142,0 8,5 10 237 MUUD TEED T-11 (E265) TALLINNA Kanama viadukti ümberehitus koos * * 30,0 30,0 0,0 12 510 RINGTEE: Kanama viadukt pealesõitudega RAIL BALTICA RISTUMISED T-15 Tallinn-Rapla-Türi: Kangru * * * Raudtee ja maantee ristumine 4,2 6,7 2,5 liiklussõlme ehitus T-27 Rapla-Järvakandi-Kergu: * * Raudtee ja maantee ristumine 3,7 4,7 1,0 eritasandiline ristumine T-28 Rapla-Märjamaa: * * Raudtee ja maantee ristumine 1,3 2,4 1,1 eritasandiline ristumine T-11240 Tõdva-Hageri: * * Raudtee ja maantee ristumine 2,3 3,2 0,9 eritasandiline ristumine T-11330 Järveküla-Jüri: * Raudtee ja maantee ristumine 7,1 7,5 0,5 eritasandiline ristumine T-11342 Saku-Tõdva: * * Raudtee ja maantee ristumine 3,7 5,0 1,2 eritasandiline ristumine T-20113 Hagudi-Kodila: * Raudtee ja maantee ristumine 0,9 1,6 0,7 eritasandiline ristumine T-20141 Rapla-Varbola: * * Raudtee ja maantee ristumine 2,8 3,8 1,0 eritasandiline ristumine Ehitamise indikatiivne 51,1 58,8 41,3 17,2 maksumus kokku (mln eurot) 29 Lisa 3. Rekonstrueerimisobjektid aastatel 2024–2027 Algus Lõpp Pikkus Tee ja teelõigu nimetus 2024 2025 2026 2027 km km km REKONSTRUEERIMINE Tee 20 Põdruse-Kunda-Pada * 16,9 28,4 11,5 Tee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu * 21,3 25,3 4,0 Tee 52 Viljandi-Rõngu Mustla-Kaubi lõik * * 25,1 41,4 16,3 Tee 53 Laidu tee * 0,0 3,6 3,6 Tee 34 Kiviõli-Varja * 5,0 8,7 3,7 Tee 11185 Hüüru-Alliku-Saue * 0,0 4,5 4,5 Tee 19214 Jänesselja-Urge * 0,0 2,2 2,2 Tee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla * * 0,0 10,0 10,0 Tee 3 Vaardi-Õruste * 190,3 203,9 13,6 Tee 29 Märjamaa - Koluvere * 14,3 25,0 10,7 Tee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Võivaku-Aindu * 36,1 43,8 7,7 lõik Tee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla * 3,0 6,6 3,6 Tee 11315 Raasiku-Anija * 0,1 5,9 5,8 Tee 11395 Laulasmaa-Lohusalu * 0,0 3,8 3,8 Tee 13124 Kiviõli-Maidla * 0,0 3,6 3,6 Tee 15124 Kapu - Rakke - Paasvere * 12,1 14,3 2,2 Tee 15127 Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere Kiltsi- * 18,6 22,9 4,3 Ebavere lõik Tee 19202 Pärnu-Jaagupi - Kergu * 0,4 2,5 2,1 Tee 24124 Viljandi - Suure-Jaani * 21,3 22,5 1,2 Rekonstrueerimise indikatiivne maksumus kokku 3,4 5,6 11,7 32,3 (mln eurot) 30 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1662 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigiteede teehoiukava 2024–2027“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/618eac40-9791-4007-9de5-e7941fd32f94 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/618eac40-9791-4007-9de5-e7941fd32f94?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main