Lasnamäe jäätmejaam OÜ keskkonnaloa nr KL-519653 andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

15.12.2023 nr DM-123697-27 Lasnamäe jäätmejaam OÜ keskkonnaloa nr KL-519653 andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 esitab Keskkonnaamet Teile kui menetlusosalisele keskkonnaloa nr KL-519653 eelnõu, keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Teie ettepanekud keskkonnaloa ning korralduse eelnõu muutmiseks ja muud eelnõuga seotud seisukohad palume esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected] eelnõu saamisest 14 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad arvamused/vastuväited haldusakti eelnõule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-520766 eelnõu 3. Lasnamäe jäätmejaam OÜ_keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu 4. Põlevmaterjali ladustamise plaan Teadmiseks: ATKO VÄIKMERI, Marulk OÜ Glea Habicht 5197 5921 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU (15.12.2023) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes Lasnamäe jäätmejaam OÜ (registrikood 16661583) 04.12.2023 esitatud keskkonnaloa taotlusest nr T/KL-1021795, võttes aluseks jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 ja 2; § 76 lg 1, § 81, § 983, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49, § 53, § 58, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1 ja 4 ja § 53 lg 2 p 3, § 66 lg 2 p 2 , otsustan: 1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Lasnamäe jäätmejaam OÜ (registrikood 16661583, aadress Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaos, Tallinn 11415 Harju maakond) keskkonnaloa nr KL-519653 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda Lasnamäe jäätmejaam OÜ- le (edaspidi ettevõte) tähtajatu keskkonnaluba nr KL- 519653 aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus: 78401:101:7027) asuval käitluskohal (edaspidi k ä i t i s või käitluskoht) alljärgnevaks: 1.2.1. Jäätmete taaskasutamiseks (jäätmekäitlustoiminguteks on korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k), sorteerimine, sõelumine (R12s), taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine (R12x) ja ladustamine (R13) (JäätS § 73 lg 2 p 1, 2, 4)). 1.2.2. Metallijäätmete taaskasutamiseks majandustegevuse käigus (sorteerimine (R12s)). 1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-519653 tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ning tabelis J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed. 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 nõue, mille kohaselt tuleb tolmu leviku vältimiseks tolmavaid jäätmeid vajadusel niisutada. Vastav nõue kantakse ka keskkonnaloa tabelisse J6. 1.5. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 nõue, mille kohaselt tuleb lenduvaid jäätmeid (peenosakesi sisaldavad jäätmed) ladustada kinnistes konteinerites või aunad kinni katta. 1.6. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 nõue, mille kohaselt peab jäätmete ladustamine vastama lisatud käitluskoha plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist. 1.7. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 nõue, mille kohaselt tuleb ettevõttel oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve. 1.8. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 nõue, mille kohaselt peab metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele ja piirangutele. 1.9. Lisada keskkonnaloa nr KL-519653 tabelitesse J6 ja J7 täiendavad nõuded puidujäätmete käitlemisele. 1.10. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb kaebuste esinemise korral teostada müratasemete mõõtmisi ning vajadusel jäätmete niisutamist võikatmist tolmu leviku piiramiseks. 1.11. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 kõrvaltingimus, mille kohaselt on ettevõttel kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt esitatud garantiikirjal märgitud summa, tuleb ettevõttel esitada uus ajakohane garantiikiri. 1.12. Määrata keskkonnaloale nr KL-519653 kõrvaltingimus, mille kohaselt on keskkonnaloa andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks. Lasnamäe jäätmejaam OÜ on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. 1.13. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Lasnamäe jäätmejaam OÜ (registrikood 16661583, aadress Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaos, Tallinn 11415 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) 10.02.2023 keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1016687 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.02.2023 dokumendiga nr DM-123697-1 menetluse nr M-123697 all) jäätmete käitlemiseks (KeÜS § 41 lg 1 p 3). Keskkonnaamet palus ettevõttel 17.03.2023 kirjaga nr DM-123697-2 taotlust lisaandmetega täiendada. Lasnamäe jäätmejaam OÜ saatis Keskkonnaametile 30.03.2023 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.03.2023 dokumendiga nr DM-123697-4), millega palus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Keskkonnaamet pikendas 03.04.2023 kirjaga nr DM-123697-5 taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 30.04.2023. Ettevõte esitas parandatud taotluse 02.05.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.05.2023 dokumendiga nr DM- 123697-6). Keskkonnaamet palus ettevõttel 29.05.2023 kirjaga nr DM-123697-7 taotlust lisaandmetega täiendada, ettevõte esitas taotlusele lisaandmeid 01.06.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.06.2023 dokumendiga nr DM-123697-8). Keskkonnaamet palus ettevõttel täiendavalt 27.07.2023 kirjaga nr DM-123697-7 taotlust lisaandmetega täiendada, ettevõte esitas taotlusele lisaandmeid 27.07.2023 ja 02.08.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.07.2023 dokumendiga nr DM- 123697-12 ja 02.08.2023 dokumentidega nr DM-123697-14 ja DM-123697-15). Keskkonnaamet küsis täiendavalt lisainfot 25.08.2023 kirjaga nr DM-123697-16, ettevõte esitas taotlusele lisaandmeid 28.08.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.08.2023 dokumendiga nr DM-123697-17). Keskkonnaamet küsis täiendavalt lisainfot ja pikendas menetluse tähtaega 29.08.2023 kirjaga nr DM-123697-18, ettevõte esitas taotlusele lisaandmeid 01.09.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.09.2023 dokumendiga nr DM-123697-19). Keskkonnaamet küsis lisainfot ka 11.09.2023 ja 02.10.2023 kirjadega nr DM-123697-20 ja DM-123697-23. Ettevõte esitas 14.09.2023 täiendatud keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.09.2023 dokumendiga nr DM-123697-21). Lisaks esitas ettevõte lisainfot 14.09.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.09.2023 dokumendiga nr DM-123697-22) ja 20.11.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.11.2023 dokumendiga nr DM-123697-24). Keskkonnaamet pikendas menetluse tähtaega 04.12.2023 kirjaga nr DM- 123697-25. Ettevõte esitas 04.12.2023 täiendatud keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1021795 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.12.2023 dokumendiga nr DM- 123697-26). Keskkonnaluba taotletakse aadressile Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:7027) rajatavale jäätmekäitluskohale. Ettevõte taotleb tähtajatut keskkonnaluba jäätmete, sh metallijäätmete taaskasutamiseks majandustegevuse käigus (jäätmekäitlustoiminguteks on korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k), sorteerimine, sõelumine (R12s), taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine (R12x) ja ladustamine (R13)). 2.3. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja teavitas 22.06.2023 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2023 numbriga DM-123697- 10) ning küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamust keskkonnaloa taotluse kohta 22.06.2023 (KeÜS § 43 lg 1) dokumendiga nr DM-123697-10). Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse kohta arvamust ei esitanud. Loa andja teavitas 22.06.2023 piirinaabreid taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2023 dokumendiga nr DM-123697-11) ning avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest 22.06.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus arvamust ei esitatud. Loa andja teavitas __.12.2023 keskkonnaloa nr KL-519653 andmise otsuse ning keskkonnaloa eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS) § 48 lg 1, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 22). Eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati (vt korralduse p 3.3). (lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest). 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju KeHJS § 3 lg 1 p 1). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõjude hindamise vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), tegemist on jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6 1 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1). KeHJS § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 viidatud tegevuste korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõjude hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne lubatud piirmäärasid ületavat koosmõju teiste tegevustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1 Keskkonnaloaga lubatud tegevus Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. antav keskkonnaluba nr KL-519653 annab Lasnamäe jäätmejaam OÜ- le KOLATAKSO jäätmekäitluskohas aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:7027) asuval käitisel õiguse alljärgnevaks: Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k), sorteerimine, sõelumine (R12s), taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine (R12x) ja ladustamine (R13) (JäätS § 73 lg 2 p 1, 2, 4). Metallijäätmete taaskasutamiseks majandustegevuse käigus (sorteerimine (R12s)). KeÜS § 52 lg-s 1 ja JäätS § 83 lg-s 1 on sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid. Korralduse ja sellega keskkonnaloa nr KL-519653 andmisel on võetud aluseks HMS, JäätS, KeÜS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded. 3.2.2 Jäätmete käitlemine Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia, jäätmekäitluskoha asukoha ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisadokumentides. Taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena. KOLATAKSO jäätmekäitluskoha puhul on tegemist käitluskohaga, mis on mõeldud eraisikutele ja väikeettevõtetele, kusus saab ära anda liikide kaupa sorteeritud jäätmeid. Lasnamäe jäätmejaam OÜ kavandatava tegevuse eesmärgiks on tavajäätmete ja elektroonikaromude kogumine, sortimine ning ladustamine KOLATAKSO jäätmekäitluskohas. Käitluskoht asub aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:7027). Lasnamäe jäätmekäitluskoht asub Lasnamäe linnaosa tööstuspiirkonnas. Krundi pindala on 2000 m2. Põhja suunal piirdub käitluskoht Kaitseväe territooriumiga, mis on eraldatud 2 m betoon aiaga, lääne küljest piirdub kasutamata lao territooriumiga ja ida poolel piirdub Jäätmete sorteerimiskeskuse OÜ territooriumiga, kus toimub jäätmekäitlus. Käitluskoha väljapääs on Suur-Sõjamäe põik tänavale. Lähimad elamud asuvad käitluskohast enam ca 660 meetri kaugusel loode suunas. Jäätmekäitluskoha territoorium on piiratud aiaga. Territoorium on valvatud elektroonilise valvega ööpäevaringselt. Territoorium on töövälisel ajal lukustatud. Kõrvalistel isikutel puudub sissepääs territooriumile. Jäätmekäitluskoha lahtiolekuaegadeks on planeeritud iga päev kell 8.00 - 18.00. Ettevõte taotleb tähtajatut keskkonnaluba jäätmete, sh metallijäätmete taaskasutamiseks majandustegevuse käigus (jäätmekäitlustoiminguteks on korduskasutuseks ettevalmistamine (R3k), sorteerimine, sõelumine (R12s), taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine (R12x) ja ladustamine (R13)). Kogu territooriumi aluspind on kõva kattega (osaliselt betoneeritud ning osaliselt asfalteeritud). Jäätmekäitluskoha laoplatsi on paigaldatud sademevee kogumissüsteemi mis on suunatud õli ja liiva püüdurisse. Käitluskohale on paigaldatud 18 m ja 60 tonnine autokaal. Jäätmekäitluskohas on multilift konteinerid, mere konteinerid (ladu), jäätme hüdropressid ja vahustatud plastide kompaktorid ja sulataja ning mobiilne trummel sõel. Lisaks on jäätmekäitluskohal kahveltõstuk ja minilaadur. Jäätmed ladustatakse välitingimustes puistena metall- või plastkonteineritesse. Plast, paber ja pakendijäätmed ladustatakse pressitud kujul samuti väljas, mille pallid paigaldatakse üksteise peale ja kõrgusega kuni 3 m. Jäätmeid käideldakse ja ladustatakse välitingimustes konteinerites ja katusealuse all. Ettevõtte maksimaalne aastane jäätmete käitlemise kogus on ca 34 000 tonni. Üheaegne ladustamiskogus on 122,12 tonni. Jäätmete mahalaadimine ja ladustamine toimub paigaldatud konteineritesse liikide kaupa v.a plast, paberpakend ja penoplast, mis kogutakse BigBag tüüpi kottidesse ja koheselt suunatakse jäätmepressidesse edaspidiseks kokkupressimiseks. Ettevõte võtab vastu, ladustab ajutiselt jäätmekäitluskoha territooriumil konteinerites ja annab üle luba omavale ettevõttele järgmised jäätmeliigid: 20 01 08 - biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, 20 01 25 - toiduõli ja -rasv, 20 01 32 - ravimid, 20 01 34 - patareid ja akud, 20 02 01 - biolagunevad jäätmed, 16 02 14 - kasutuselt kõrvaldatud seadmed, 16 02 16 - kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad ja 16 02 98 - muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid. Ettevõte soovib peamiselt ehitus- ja lammutusprahi jääkidest, aga ka muudest sobivatest põlevjäätmetest toota prügikütuse sisendmaterjali (R12x). Prügikütuse tootmisprotsessi suunatakse need jäätmed, millel puudub ringlusessevõtu väärtus või muu taaskasutusväärtus (peamiselt kile, paberi, kummi, puidu, plasti jäägid, mida ei koguta eraldi). Jäätmed prügikütuse tootmiseks saadakse ehitus- ja lammutussegaprahi ja plast ning pakendijäätmete sorteerimise tulemusena, kus nad kogutakse eraldi selleks ettenähtud konteinerisse või auna ja segatakse. Iru Elektrijaam võtab vastu jäätmekütust, mis peab vastama järgmistele parameetritele: jäätmekütuse fraktsioon peab jääma vahemikku 0/500 mm ja kütteväärtus olema 8-10 M/J. Sisendmaterjalideks kasutatavaid jäätmed ladustatakse plaanil (lisa 4) viidatud kohas aunades või konteinerites. Jäätmepartii on transporditav kogus. Partii kohta tehakse analüüsid vajadusel kohapeal enne lõplike segude koostamist jäätmepõletustehases. Korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmed (JäätS § 28 1 lg 2) ning kodumajapidamistest liigiti kogutud jäätmeid (JäätS § 31 lg 3, 4, 5) ei ole lubatud täiendava töötlemiseta esmajärgus põletada, sest jäätmehooldusmeetmete väljatöötamise jäätmehierarhiast (JäätS § 221) tulenevalt peavad need eelnevalt minema tagasi ringlusse töötlemiseks, enne kui neid saab suunata jäätmekäitlusena põletamisele. See tähendab, et liigiti kogutud jäätmeid ei või ilma töötlemata põletada ning võimaliku töötlemise tulemusel tekib sortimisjääk. Ettevõte soovib taotluse kohaselt liivapritsijäätmeid (jäätmeliik 12 01 17 - liivapritsimisjäätmed) ringlusesse võtta ja pinnasejäätmetega segada. Jäätmekäitlejal on kohustus tagada liivapritsimisjäätmete vastavus jäätmeseadusele ja Keskkonnaministri määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning selle lisas 2 esitatud näitajatele ning keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele. Ettevõte ei ole taotluses selgitanud, kuidas täidetakse määrus 21 ning määrus 26 nõudeid. Keskkonnaamet leiab, et liivapritsimisjäätmeid on oma olemuselt pinnasejäätmetest erinevad, mistõttu ei saa neid võrdsustada loodusliku pinnasega ning ringlusesse võtta samadel alustel kui pinnasejäätmeid. Tulenevalt eelnevast jätab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KL-519653 kandmata liivapritsijäätmetele jäätmekäitlustoimingu R5k. Liivapritsimisjäätmeid ei ole lubatud pinnasega kokku segada ning need tuleb üle anda jäätmetena. Liivapritsijäätmed tuleb üle anda sama jäätmekoodiga (12 01 17), mille all need vastu võeti. 3.2.3 Nõuded jäätmete käitlemisele Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava kohta. Taotluses esitatud materjalide kohaselt on peamiseks võimaliku müra tolmu allikaks transport. Müra ja tolmuhäiringuid tekitab ka jäätmete sõelumine. Keskkonnaamet määras keskkonnaloale nr L.JÄ/331501 nõude, mille kohaselt tuleb kaebuste esinemise korral teostada müratasemete mõõtmisi. Vastav nõue kanti ka keskkonnaloa tabelisse J6. Keskkonnaloa nr KL-519653 kohaselt võtab ettevõte käitluskohal vastu elektri- ja elektroonikaseadmete romusid. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloale nr KL-519653 nõude, mille kohaselt tuleb ettevõttel oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve. Keskkonnaloa nr KL-519653 kohaselt võtab ettevõte käitluskohal vastu ka metallijäätmeid. Keskkonnaamet seab keskkonnaloale nr KL-519653 nõude, mille kohaselt peab metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele ja piirangutele. Esitatud andmete kohaselt ületab jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustatav põlevmaterjali kogus 1000 m³. Ettevõte esitas Keskkonnaametile 20.11.2023 vastavalt siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg-le 2 päästekeskuse kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaani (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.11.2023 dokumendiga nr DM-123697-24). Ettevõte soovib keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:7027) üheaegselt ladustada kuni 122,12 tonni jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa nr KL-519653 tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele. Ettevõte soovib peamiselt ehitus- ja lammutusprahi jääkidest, aga ka muudest sobivatest põlevjäätmetest toota prügikütuse sisendmaterjali (R12x). Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 prügikütuse tootmisele järgmised nõuded: Korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmed (JäätS § 28 1 lg 2) ning kodumajapidamistest liigiti kogutud jäätmeid (JäätS § 31 lg 3, 4, 5) ei ole lubatud täiendava töötlemiseta esmajärgus põletada, sest jäätmehooldusmeetmete väljatöötamise jäätmehierarhiast (JäätS § 221) tulenevalt peavad need eelnevalt minema tagasi ringlusse töötlemiseks, enne kui neid saab suunata jäätmekäitlusena põletamisele. See tähendab, et liigiti kogutud jäätmeid ei või ilma töötlemata põletada ning võimaliku töötlemise tulemusel tekib sortimisjääk. Ettevõte soovib koguda puidujäätmeid (jäätmekoodid 15 01 03, 17 02 01, 20 01 38). Puidujäätmeid sorditakse ning antakse seejärel edasiseks käitlemiseks üle vastavat õigust omavatele isikutele. Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded puidujäätmete käitlemisele ja ladustamisele, mis ütlebjärgmist: Puidujäätmete käitlemisel ja ladustamisel peab loa omaja ennetama ja vältima keskkonnahäiringute nagu tahkete osakeste (puidutolmu) tekkimist ja tolmu levikut jäätmekäitluskoha territooriumilt välja poole. Puidutolmu tekke ja lendumise tõkestamiseks tuleb puidujäätmeid veega niisutada. Erinevatest tekkekohtadest pärinevad puidujäätmed võivad olla töödeldud erinevate kemikaalidega (värvid, lakid, liimid, erinevad pinnakatted (lamineeritud puit) jms), seetõttu tuleb enne puidujäätmete üleandmist veenduda, et puidujäätmete vastuvõtjal on puidujäätmete edasiseks käitlemiseks vajalikud keskkonnaload/registreeringud olemas. Puidujäätmeid on sõltuvalt nende omadustest ja varasemast töötlemise viisist õigus põletada tavapärastes põletusseadmetes (nt katlamajades) või tööstusheite seaduse (edaspidi THS) alusel kehtestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuetele (edaspidi jäätmepõletustehase nõuetele) vastavates käitistes. Seega peab loa omaja enne puidujäätmete üle andmist veenduma puidujäätmete omadustes ning selles, kas konkreetset puidujäätmete partiid on võimalik põletada ainult jäätmepõletustehase nõuetele vastavas käitises või kuuluvad puidujäätmed biomassi alla ning nende põletamisel ei ole vaja rakendada jäätmepõletustehasele sätestatud nõudeid. Ilma jäätmepõletustehase nõudeid rakendamata ehk nn tavakatlamajades on lubatud põletada ainult biomassi (st selliseid puidujäätmeid, mille halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus ei ületa looduslikku fooni). Keskkonnaministri 03.11.2022 määruse nr 49 „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 49) lisas 2 on toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtused (Tabel 1), mille ületamise korral ei ole lubatud kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid põletada jäätmepõletustehase nõuetele mittevastavates põletusseadmetes ega põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MWth või millele ei rakendata heite piirväärtusi. Samuti on puidujäätmete partii suurus, millest keemilise analüüsi proovid tuleb võtta, piiritletud 1500 tonniga. Lisaks on määruse nr 49 § 8 p-s 2 toodud välja maksimaalne lubatud võõriste osakaal (2%) puiduhakkes. Keskkonnaamet leiab, et määruses nr 49 toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtusi, puidujäätmete partii maksimaalset suurust ning võõriste maksimaalset lubatud sisaldust tuleb rakendada ka jäätmestaatusesse jäävate puidujäätmete biomassiks lugemisel. Kui ettevõte soovib kemikaalidega töödeldud puidujäätmed liigitada biomassi alla (sh anda need üle jäätmepõletustehase nõuetele mittevastavale käitisele), tuleb igast töödeldud puidujäätmete partiist võtta proovid ning analüüsida tabelis 1 toodud näitajaid. Sõltuvalt puidujäätmete omadustest tuleb vajadusel analüüsida ka muude asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste ning vajaduse korral seda analüüside kaudu kontrollida. Juhul, kui analüüsitulemustest selgub, et tabelis 1 toodud piirväärtusi ei ületata (v.a. K ja Na, mille piirväärtused on soovituslikud) ning jäätmed ei liigitu muude ainete ega ühendite sisalduse tõttu ohtlike jäätmete hulka ega ei sisalda puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle lubatud piirväärtuste, on puidujäätmeid lubatud põletamiseks üle anda jäätmepõletustehase nõuetele mittevastava põletusseadme käitajale (vastuvõtjal peab olema puidujäätmete põletamiseks jäätmevaldkonna registreering või keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks). Tabel 1. Keemiliste ebapuhtuste sisalduse piirväärtused *soovituslik piirväärtus ** Või muu samaväärne rahvusvaheliselt tunnustatud meetod või standard Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava kohta. 3.3 Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 53 kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusakti kõrvaltingimuse võib lähtudes HMS § 53 lg 2 p-st 3 määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt jäätmeseaduse regulatsioonile on keskkonnaluba haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet määrab tulenevalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldusest keskkonnaloale nr KL-519653 kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb kaebuste esinemise korral teostada müratasemete mõõtmisi ning vajadusel puiduhakke niisutamist tolmu leviku piiramiseks. Kinnistu kasutusõigus KeÜS § 52 lg 1 p-st 1 lähtuvalt on loa andjal õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha kinnisasja kasutamiseks (sh omamiseks) õigust. Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu kuulub ettevõtte omandisse. Loa andja ei saa välistada võimalust, et kinnistu omand võib muutuda. Seetõttu peab loa andja põhjendatuks jätta tulenevalt HMS § 53 lg 1 p-st 4 endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha omandi õiguslik alus muutub. Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu omandiõiguse muutumisest teavitama. Finantstagatis Vastavalt JäätS § 98 3 lg-le 1 peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantsgarantii). Vastavalt JäätS § 98 3 lg- e 3 on garantii või finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Ettevõte esitas Keskkonnaametile 03.11.2020 garantiikirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2023 dokumendiga nr DM-110688-8), mis kehtib garantiikirja väljastamisest kuni 10.12.2023. Esitatud garantiikirja kohaselt on ettevõte XX summa, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Hiljemalt 3 aastat pärast tuleb esitada uus arvutus uue hinnakirja järgi Keskkonnaametile. Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt garantiikirjaga kindlustatud summa, tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile uus garantiikiri, mis kataks finantstagatise arvutustabelis välja toodud summa. 3.5 Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima atmosfääriõhu kaitse seaduses, jäätmeseaduses, veeseaduses, maapõueseaduses ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutuskeskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omajameelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Helen Akenpärg 5694 5502 [email protected]  Keskkonnaluba EELNÕU 15.12.2023 Loa registrinumber KL-520766 Loa omaja Ärinimi / Nimi Lasnamäe jäätmejaam OÜ andmed Registrikood / Isikukood 16661583 Tegevuskoha Nimetus KOLATAKSO Jäätmejaam andmed Aadress Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:7027 Territoriaalkood EHAK 0387 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Suur-Sõjamäe põik 8a (78401:101:7027). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise periood kuupäev Lõppemise kuupäev Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Suur-Sõjamäe põik 8a jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK3700434 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Suur-Sõjamäe põik 8 2104850 78403:314:2740 X: 6587114, Y: 547765 Plaan või kaart Lisa 1: Põlevmaterjali ladustamise plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Suur-Sõjamäe põik 8a jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* 10 000 10 000 10 000 10 000 R12s 15 01 02 - Plastpakendid 3 000 3 000 3 000 2 000 R12s 1 000 R3k 500 R12x 15 01 03 - Puitpakendid 1 000 1 000 1 000 500 R12s 500 R3k 15 01 04 - Metallpakendid 50 50 50 50 R12s 15 01 05 - Komposiitpakendid 50 50 50 50 R12s 30 R12x 15 01 06 - Segapakendid 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s 2 000 R12x 15 01 07 - Klaaspakendid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 15 01 09 - Tekstiilpakendid 100 100 100 100 R12s 50 R12x 16 01 03 - Vanarehvid 400 400 400 200 R12s 16 01 19 - Plastid 100 100 100 100 R12s 50 R12x 2/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 16 01 20 - Klaas 300 300 300 300 R12s 17 01 01 - Betoon 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 17 01 02 - Tellised 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 500 R12s 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 500 500 500 500 R12s 17 02 01 - Puit 400 400 400 400 R12s 100 R3k 17 02 02 - Klaas 300 300 300 300 R12s 17 02 03 - Plastid 200 200 200 200 R12s 100 R12x 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 300 300 300 300 R12s 100 R12x 17 04 05 - Raud ja teras 50 50 50 50 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s 1 500 R5k 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 100 100 100 100 R12s 100 R12x 17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 500 500 500 200 R12s 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 1 500 1 500 1 500 1 300 R12s 100 R3k 100 R5k 20 01 01 - Paber ja kartong 200 200 200 200 R12s 50 R12x 20 01 02 - Klaas 200 200 200 200 R12s 20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed 500 500 500 20 01 10 - Rõivad 100 100 100 100 R12s 100 R3k 100 R12y 50 R12x 20 01 11 - Tekstiilid 50 50 50 50 R12s 50 R3k 50 R12y 20 01 25 - Toiduõli ja -rasv 25 25 25 20 01 28 - Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27* 100 100 100 50 R3k 100 R12s 3/10 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 20 01 32 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97* ja 20 01 98* 1 1 1 20 01 34 - Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33* 5 5 5 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 200 200 200 200 R12s 50 R5k 20 01 36 16 - Kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), 200 200 200 200 R12s mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 50 R5k 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 500 500 500 500 R12s 20 01 39 - Plastid 500 500 500 500 R12s 300 R12x 20 01 40 - Metallid 100 100 100 100 R12s 20 02 01 - Biolagunevad jäätmed 2 000 2 000 2 000 20 03 07 - Suurjäätmed 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s 500 R3k 500 R12x 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 2 000 1 000 1 000 1 000 1 000 R12y 1 000 R12s 300 R12x 19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus) 5 000 5 000 5 000 3 000 R12x 2 000 R12y 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 5 000 5 000 5 000 4 000 R12x 1 000 R12s 19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) 500 500 500 500 R12x 500 R12s 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 500 500 500 500 R12x 16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 10 10 10 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 10 10 10 16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 10 10 10 19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid 100 100 100 100 R12x J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 4/10 1. Pinnase sõelumine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Sõelumise eesmärk on eraldada võõrismaterjale (prügi, kivid) ja sorteerida materjal fraktsioonide järgi. 10 000 komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 2. Plast ja paberpakendi R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Eelsorteeritud plast, papp ja paber pressitakse kokku hüdropresside abil ja suunatakse ümbertöötlemisele. Eelnevalt sorteeritud 5 000 sorteerimine ja komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline vahustatud plastid (penoplast, polüeteleen) pressitakse kokku kompaktorite abiga (3 tk.. Mahu vähendamine 25-35 korda. kokkupressimine töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 3. Kasutuskõlbliku mööbli, R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist Jäätmete sobilikkust hinnatakse visuaalselt. Kodutehnikale teostatakse visuaalne kontroll ja ka funktsionaalsuse kontroll 1 000 rõivaste ja olmetehnika koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ühendades elektrivõrku ja vajaduse ka lisaseadmetega. Samuti teostatakse elektriohutuse kontroll, seal hulgas terve isolatsiooni korduskasutamine ettevalmistamine olemasolu kontroll multimeetri abiga. Korduskasutuseks sobilikud esemed eraldatakse jäätmetest ning paigutatakse eraldi kinnisesse konteinerisse. Jäätmed, mis ei sobi korduskasutuseks, ladustatakse eraldi multilift konteinerisse ning antakse üle vastavat luba omavatele isikutele 4. Kasutuskõlbliku mööbli, R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Jäätmete sobilikkust hinnatakse visuaalselt. Lisaks visuaalsele kontrollile teostatakse kodutehnikale ka funktsionaalsuse kontroll 1 000 rõivaste ja olmetehnika koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ühendades elektrivõrku ja vajaduse ka lisaseadmetega. Samuti teostatakse elektriohutuse kontroll, seal hulgas terve isolatsiooni kordudkasutamine ettevalmistamine olemasolu kontroll multimeetri abiga. Korduskasutuseks sobilikud esemed eraldatakse jäätmetest ning paigutatakse eraldi kinnisesse konteinerisse. Jäätmed, mis ei sobi korduskasutuseks, ladustatakse eraldi multilift konteinerisse ning antakse üle vastavat luba omavatele isikutele. 5. Jäätmete sorteerimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmete omanik (klient) sorteerib iseseisvalt või vajadusel jäätmekäitluskoha töötajatega koos jäätmed liikide kaupa ja laeb need 1 000 komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline multilift konteineritesse v.a pakendijäätmed. Seejärel paigutatakse need plastkonteineritesse (BigBag kotti) või otse töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, jäätmepresside juurde edaspidiseks pressimiseks ja taaskasutamisele suunamiseks. kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 6. Plast ja puit pakendi R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist Jäätmete sobilikkust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutuseks sobilikud puit, plastalused ja BigBag kotid eraldatakse jäätmetest 4 000 sorteerimine ja koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ning suunatakse ringlusesse. taaskasutamine ettevalmistamine 7. Mitteohtlike värvide R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist Hinnatakse visuaalselt värvide kasutuskõlblikkust. Kasutuskõlblikud värvid paigaldatakse lattu ja hiljem antakse üle 50 sortimine ja koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks taaskasutamiseks. taaskasutamine ettevalmistamine 8. Ehitusjäätmete R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist Jäätmete sobilikkust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutuseks sobilikud esemed eraldatakse jäätmetest ning paigutatakse eraldi 1 500 korduskasutamine koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks kinnisesse konteinerisse. Korduskasutatavateks esemeteks sobivad näiteks terved aknad, uksed, põrandakatted, santehnika ettevalmistamine (valamud, segistid, wc potid), soojustusmaterjal, puitmaterjal ja muu sarnane. 9. Ehitusjäätmete R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Jäätmete sobilikkust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutuseks sobilikud esemed eraldatakse jäätmetest ning paigutatakse eraldi 1 500 korduskasutamine koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks kinnisesse konteinerisse. Korduskasutatavateks esemeteks sobivad näiteks terved aknad, uksed, põrandakatted, santehnika ettevalmistamine (valamud, segistid, wc potid), soojustusmaterjal, puitmaterjal ja muu sarnane. 10. Prügikütuse tootmine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete Ettevõte soovib toota peamiselt ehitus- ja lammutusprahi jääkidest, aga ka muudest sobivatest põlevjäätmetest, prügikütuse 5 000 (jäätmete segamine) segamine sisendmaterjali. Prügikütuse tootmisprotsessi suunatakse need jäätmed, millel puudub ringlusessevõtu väärtus või muu taaskasutusväärtus (peamiselt kile, paberi, kummi, puidu, plasti jäägid, mida ei koguta eraldi). Jäätmed prügikütuse tootmiseks saadakse ehitus- ja lammutussegaprahi ja plast ning pakendijäätmete sorteerimise tulemusena, kus nad kogutakse eraldi selleks ettenähtud konteinerisse või auna ja segatakse. Sisendmaterjalideks kasutatavaid jäätmed ladustatakse plaanil viidatud kohas aunades või konteinerites. Jäätmepartii on transporditav kogus. Partii kohta tehakse analüüsid vajadusel kohapeal enne lõplike segude koostamist jäätmepõletustehases. Korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmed (JäätS § 281 lg 2) ning kodumajapidamistest liigiti kogutud jäätmeid (JäätS § 31 lg 3, 4, 5) ei ole lubatud täiendava töötlemiseta esmajärgus põletada, sest jäätmehooldusmeetmete väljatöötamise jäätmehierarhiast (JäätS § 221) tulenevalt peavad need eelnevalt minema tagasi ringlusse töötlemiseks, enne kui neid saab suunata jäätmekäitlusena põletamisele. See tähendab, et liigiti kogutud jäätmeid ei või ilma töötlemata põletada ning võimaliku töötlemise tulemusel tekib sortimisjääk. 5/10 11. Elektriseadmetesortimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Elektriseadmed koodidega 20 01 26 ja 20 01 36 16 sorditakse (teostatakse kontroll R12s). 400 komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 12. Elektriseadmete R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Kasutuskõlblikud ja töökorras elektriseadmed koodidega 20 01 26 ja 20 01 36 16 suunatakse korduskasutusse. 100 korduskasutusse koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks suunamine ettevalmistamine J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Suur-Sõjamäe põik 8a jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise materjal ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6587096, Y: 547737; X: 6587096, Liivapritsimisjäätmed sõelutakse ja ladustatakse konteinerites välitingimustes. konteineri 25 70 12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud Ei 15 10 Y: 547743; X: 6587067, Y: 547737; Põlevjäätmed (prügikütus) ladustatakse konteinerites välitingimustes. Muud jäätmete täitumisel aga koodinumbriga 12 01 16* X: 6587069, Y: 547731; X: 6587096, mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud) sorteeritakse ja ladustatakse mitte kauem kui 19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus) Jah 5 30 Y: 547737 konteinerites välitingimustes. 30 päeva. 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid Jah 5 30 (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 2 X: 6587057, Y: 547729; X: 6587069, Jäätmed sorditakse, pressitakse kokku edaspidiseks taaskasutamiseks. Ladustatakse mitte kauem kui 6 47 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid Jah 1 10 Y: 547734; X: 6587072, Y: 547727; kõvakattega kaetud platsil katusealuse all. 30 päeva 15 01 02 - Plastpakendid Jah 1 5 X: 6587059, Y: 547723; X: 6587057, Y: 547729 15 01 05 - Komposiitpakendid Jah 1 10 15 01 06 - Segapakendid Jah 1 10 15 01 09 - Tekstiilpakendid Jah 1 10 20 01 01 - Paber ja kartong Jah 1 2 3 X: 6587064, Y: 547711; X: 6587076, Jäätmed sorditakse, pressitakse kokku edaspidiseks taaskasutamiseks. Ladustatakse mitte kauem kui 1 10 15 01 02 - Plastpakendid Ei 1 10 Y: 547714; X: 6587073, Y: 547722; kõvakattega kaetud platsil katusealuse all. 30 päeva X: 6587061, Y: 547718; X: 6587064, Y: 547711 4 X: 6587117, Y: 547723; X: 6587078, Jäätmed ladustatakse komteineritesse mitte kauem kui 97.50 257 16 01 03 - Vanarehvid Jah 2 15 Y: 547715; X: 6587071, Y: 547732; 30 päeva 20 02 01 - Biolagunevad jäätmed Jah 4 15 X: 6587115, Y: 547738; X: 6587117, Y: 547723 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud Ei 5 15 koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 17 01 01 - Betoon Ei 5 5 17 01 02 - Tellised Ei 5 5 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei 5 5 17 02 01 - Puit Jah 15 3 15 01 03 - Puitpakendid Jah 3 15 16 01 19 - Plastid Jah 1 10 6/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise materjal ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 16 01 20 - Klaas Ei 3 3 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, Ei 5 5 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 17 02 02 - Klaas Ei 3 3 17 02 03 - Plastid Jah 1 10 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud Jah 3 3 koodinumbriga 17 03 01* 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga Ei 10 15 17 05 03* 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud Ei 0.50 5 koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud Ei 5 10 koodinumbriga 17 08 01* 19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, Jah 1 5 välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) 20 01 02 - Klaas Ei 3 5 20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed Ei 1 5 20 01 39 - Plastid Jah 1 10 20 03 07 - Suurjäätmed Jah 3 30 15 01 07 - Klaaspakendid Ei 5 10 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Jah 5 30 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) Jah 3 20 5 X: 6587117, Y: 547739; X: 6587117, Jäätmed ladustatakse konteineritesse mitte kauem kui 2.72 10 20 01 25 - Toiduõli ja -rasv Ei 0.10 Y: 547744; X: 6587098, Y: 547742; 30 päeva 20 01 28 - Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole Ei 0.10 X: 6587099, Y: 547738; X: 6587117, nimetatud koodinumbriga 20 01 27* Y: 547739 20 01 32 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 Ei 0.01 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97* ja 20 01 98* 20 01 34 - Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud Ei 0.01 koodinumbriga 20 01 33* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja Ei 0.10 elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 16 - Kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- Ei 0.10 ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole Ei 0.10 nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, Ei 0.10 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 7/10 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise materjal ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, Ei 0.10 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 20 01 10 - Rõivad Jah 1 5 20 01 11 - Tekstiilid Jah 1 5 6 X: 6587098, Y: 547743; X: 6587096, Jäätmed ladustatakse konteineritesse mitte kauem kui 5 30 15 01 04 - Metallpakendid Ei 1 5 Y: 547757; X: 6587093, Y: 547756; 30 päeva 17 04 05 - Raud ja teras Ei 3 20 X: 6587095, Y: 547743; X: 6587098, Y: 547743 20 01 40 - Metallid Ei 1 5 Seotud failid Failid Lisa 2: Plaan.jpg Lisa 3: finantstagatis_Lasnamae_JJ.xlsx Lisa 4: 23_060752_GF_kiri_Lasnamae_Jaatmejaam.asice J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete käitlemine Käitluskoha tööaeg on iga päev kell 8:00 - 18:00. Jäätmekäitluskoht peab Jäätmeid on lubatud sortida asfalteeritud platsil ning ladustada ainult selleks ettenähtud kohas. Lisaks peavad jäätmete ladustamiseks Pidevalt olema piiratud, välistada tuleb võõraste isikute ja metsloomade juurdepääs kasutatavad alad olema suletud või kaetud, et oleks välistatud jäätmete keskkonda sattumine ja sademevee kokkupuude jäätmetega. jäätmetele. Jäätmeid koguda liigiti. Jäätmete liigiti kogumine toimub jäätmekäitluskohas. Jäätmete segamine ei ole lubatud. Käitluskoha Keskkonnaloa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse Käitluskoha kasutusõigus lõppemisel keskkonnaluba nr KL-519653 kehtetuks. kasutusõiguse lõppemisel Lasnamäe jäätmejaam OÜ on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. 8/10 Jäätmete ladustamine Keskkonnaametil on õigus kasutada Lasnamäe jäätmejaam OÜ Jäätmeid võib ladustada vastavalt tabelile J4 ning tabeli juures olevale lisale. Jäätmete segunemine ei ole lubatud. Pidevalt ja ladustamise finantsgarantiiga kindlustatud summat käitluskohta ladustatud jäätmete finantstagatis käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul Jäätmeid tuleb ladustada vastavalt põlevmaterjali ladustamise plaanile. kui ettevõte ei täida keskkonnaloa nr KL-519653 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Lasnamäe jäätmejaam OÜ- l on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantsgarantii olema suurem kui varasemalt esitatud finantsgarantii summa, tuleb ettevõttel esitada täiendav finantsgarantii. Puidujäätmete Puidujäätmete käitlemisel ja ladustamisel peab loa omaja ennetama ja Keemiliselt töödeldud (värvitud, lakitud, liimitud, õlitatud) puidujäätmeid tuleb ladustada keemiliselt töötlemata, ehk puhtast puidujäätmetest Pidevalt kogumine vältima keskkonnahäiringute nagu tahkete osakeste (puidutolmu) tekkimist eraldi vältimaks jäätmete segunemist ning anda üle vastavat õigust omavale ettevõttele. Platsil eraldi aladele ladustatud puidujäätmete ja tolmu levikut jäätmekäitluskoha territooriumilt välja poole. Puidutolmu hunnikute juures peab olema vastav märgistus/tähistus, milliste puidujäätmetega on tegemist. tekke ja lendumise tõkestamiseks tuleb puidujäätmeid veega niisutada. Puidujäätmete vastuvõtmisel tuleb kontrollida ja veenduda, et need ei sisaldaks mittesobivaid, sh ohtlikke jäätmeid. Puidujäätmete ladustamine peab toimuma vastavalt jäätmete ladustamise plaanile. Keskkonnahäiringute Ettevõte on kohustatud jäätmete käitlemisel ennetama piirnorme ületavate keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning Pidevalt ennetamine ja rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja leevendamine tuleohutusnõuded on täidetud. Jäätmete ladustamisel ja sõelumisel tuleb tagada tolmuhäiringu ja jäätmete lendumise vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või kinni kattes. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib tolmuhäiring väljapoole jäätmekäitluskohta, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul kui ladustatud jäätmete kuhjadest (hunnikutest) levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta kasutusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine, jäätmete katmine vmt) häiringu kordumise vältimiseks. Juhul, kui tuule suuna jälgimisest ja niisutamisest ei piisa ja hakkimisel kandub tolm naaber kinnistutele, siis tuleb jäätmeid sõeluda sisetingimustele sarnastes oludes, kus sõelumine viiakse läbi telgi laadse, pealt, tagant ja külgedelt suletud varikatuse all. Lenduvaid jäätmeid (peenosakesi sisaldavad jäätmed) tuleb ladustada kinnistes konteinerites või aunad kinni katta. Kaebuste esinemise korral tuleb teostada müratasemete mõõtmisi ning vajadusel jäätmete niisutamist või katmist tolmu leviku piiramiseks. Jäätmete üheaegne Ettevõttel on jäätmekäitluskohas lubatud üheaegselt ladustada kokku kuni 122,12 tonni jäätmeid. Pidevalt ladustamine Plastijäätmete Loa omaja peab olema veendunud, et ringlussevõetavad plastijäätmed ei sisalda püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Euroopa Pidevalt kogumine ja Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas toodud piirnormidest. Piirnorme käitlemine ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb käidelda määruse (EÜ) nr 2019/1021 artikkel 7 kohaselt. IV lisas loetletud POSide taaskasutamine, ringlussevõtt või korduskasutamine on keelatud. Kui heksabromotsüklododekaan (HBCDD) sisaldus ületab Lisa IV piirväärtuse, ei tohi seda materjali suunata ringlusesse ega prügilasse ladestamisse vaid tuleb suunata põletusse. Elektri- ja Ettevõttel tuleb oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete Pidevalt elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja romude käitlusele elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve. seatud nõuded Prügikütuse tootmine Korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmed (JäätS § 28^1 lg 2) ning kodumajapidamistest liigiti kogutud Pidevalt (jäätmete segamine) jäätmeid (JäätS § 31 lg 3, 4, 5) ei ole lubatud täiendava töötlemiseta esmajärgus põletada, sest jäätmehooldusmeetmete väljatöötamise jäätmehierarhiast (JäätS § 221) tulenevalt peavad need eelnevalt minema tagasi ringlusse töötlemiseks, enne kui neid saab suunata jäätmekäitlusena põletamisele. See tähendab, et liigiti kogutud jäätmeid ei või ilma töötlemata põletada ning võimaliku töötlemise tulemusel tekib sortimisjääk. Metallijäätmete Metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning Pidevalt kokkuostmine kokkuostul arveldamine peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele ja piirangutele. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 9/10 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Suur-Sõjamäe põik 8a jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse tegevuse Sadevee kaivude paigaldamine, piirdeaia paigaldamine, valveseadmete paigaldamine (video ja tehniline valve), välisvalgustuse paigaldus, autokaalu paigaldus, platsi Enne tegevuse alustamist antud alustamine. väljaehitus, jäätmetekonteinerite paigaldus. tegevuskohas Jäätmekäitluse tegevuse Jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale isikule ning territorium korrastada, mis tagab territoriumi piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või isiku poolt. Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud lõpetamine. tegevuskohas Õnnetuste ennetamine Avariiolukordade vältimiseks rakendatakse vajalikke meetmeid ning kasutusel on ohutusjuhend, mille põhiselt on ettevõtte töötajad koolitatud. Pidevalt Jäätmekäitluskoht on varustatud esmaste tule- ja avarii likvideerimise vahenditega. Töötajad on varustatud isikukaitsevahenditega. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Põlevmaterjali ladustamise plaan Lisa 5: Põlevmaterjali ladustamise plaan.pdf 10/10  LISA EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Lasnamäe jäätmejaam OÜ (registrikood 16661583, aadress Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaos, Tallinn 11415 Harju maakond, edaspidi ka ettevõte) kavandatava tegevuse eesmärgiks on tavajäätmete ja elektroonikaromude kogumine, sortimine ning ladustamine. Käitluskoht asub aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:7027). Jäätmeid käideldakse ja ladustatakse välitingimustes konteinerites ja katusealuse all. Ettevõtte maksimaalne aastane jäätmete käitlemise kogus on ca 34 000 tonni. Üheaegne ladustamiskogus on 122,12 tonni. Jäätmekäitluse täpne kirjeldus on toodud keskkonnaloa taotluses ning kirjeldatud keskkonnaloa andmise korralduses. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Lasnamäe jäätmejaam OÜ rajatav KOLATAKSO jäätmejaam asub Lasnamäe linnaosa tööstuspiirkonnas. Krundi pindala on 2000 m2. Põhja suunal piirdub käitluskoht Kaitseväe territooriumiga, mis on eraldatud 2 m betoonaiaga lääne küljest piirdub kasutamata lao territooriumiga ja ida poolel piirdub Jäätmete sorteerimiskeskuse OÜ territooriumiga, kus toimub jäätmekäitlus. Käitluskoha väljapääs on Suur-Sõjamäe põik tänavale. Lähimad elamud asuvad käitluskohast enam ca 660 meetri kaugusel loode suunas. Jäätmekäitluskoha lahtiolekuaegadeks on planeeritud iga päev kell 8.00 - 18.00. Kogu territooriumi aluspind on kõva kattega (osaliselt betoneeritud ning osaliselt asfalteeritud). Jäätmejaama laoplatsi on paigaldatud sademevee kogumissüsteemi mis on suunatud õli ja liiva püüdurisse. Käitluskohale on paigaldatud 18 m ja 60 tonnine autokaal. Jäätmejaamas on multilift konteinerid, mere konteinerid (ladu), jäätme hüdropressid ja vahustatud plastide kompaktorid ja sulataja ning mobiilne trummel sõel. Lisaks on jäätmejaamal kahveltõstuk ja minilaadur. Jäätmed ladustatakse puistena metall- või plastkonteineritesse. Plast, paber ja pakendijäätmed ladustatakse pressitud kujul samuti väljas, mille pallid paigaldatakse üksteise peale ja kõrgusega kuni 3 m. Jäätmekäitluskoha territoorium on piiratud aiaga. Territoorium on valvatud elektroonilise valvega ööpäevaringselt. Territoorium on töövälisel ajal lukustatud. Kõrvalistel isikutel puudub sissepääs territooriumile. Taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Ettevõtte poolt taotluses toodud kirjelduse kohaselt ei ole tegevuse käigus ette näha mürahäiringu teket. Taotluses esitatud materjalide kohaselt on peamiseks võimaliku müra allikaks transport. Müra tekitab ka jäätmete purustamine ja sõelumine. Müratase ei ületa kinnistu piiril kehtestatud normtasemeid. Tegevuskohas planeeritav jäätmete sõelumine ning ladustamine võib tekitada tolmuhäiringuid. Ettevõte väldib häiringute teket jäätmete sõelumisel jäätmete veega niisutamise, tuule kiiruse jälgimise ja arvestamisega). Tavajäätmete hulgas vastuvõetud võimalikud keskkonnaohtu kujutavad jäätmed tuvastatakse ettevõte visuaalsel kontrollimisel ning kõrvaldab need ladustatavatest jäätmetest kiiresti. Taotluse kohaselt on võimalik on jäätmetest tekkiv lendpraht. Jäätmete lendumist takistab territooriumi piirav aed. Lahtised konteinerid kus ladustatakse kerged ja lendavad materjalid kaetakse võrguga. Seega keskkonnasaastumise risk on minimaalne. Antud jäätmekäitluskohas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte käitluskoha lähiümbrusesse. Käitluskohast enam kui 880 meetri kaugusele jääb lähim kaitsealuse liigi leiukoht. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Pirita loodusala (EE0010102)) jääb käitluskohast enam kui 4,4 kilomeetri kaugusele põhja suunas. Ülejäänud kaitsealad ja Natura 2000 võrgustiku alad jäävad käitluskohast eelnevalt kirjeldatud objektidest kaugemale. Käitluskoha territooriumil ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid, randu ja kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Käitluskoha territoorium asub tööstuspiirkonnas, tootmismaa sihtotstarbega kinnistul. Käitluskoha territooriumil ja selle mõjualas puuduvad kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu. 1.3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus antakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2014-2020 (kehtib kuni uue Riigi jäätmekava kehtestamiseni) II strateegiline eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärgiga, sest tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse. Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Rae valla jäätmekavaga 2021–2026. Vastavalt jäätmekavale ehitus- ja lammutusjäätmete ja olmejäätmete käitlemise eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu edendamine ja suurendamine. Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Tallinna üldplaneeringuga. Üldplaneeringul on maa-ala märgitud kui ärimaa, kus on muuhulgas lubatud tegeleda ka jäätmekäitlusega. 1.4. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Ettevõte oma tegevuse käigus loodusvarasid ei kasuta. 1.5. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika ja inimtööjõud. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.6. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest käideldakse ainult mitteohtlike jäätmeid. Ettevõtte tegevusega võib kaasneda tolmu levik. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Võimalik tolmu levik ei mõjuta kaitsealuseid objekte, kuid võib vähesel määral häirida lähedal asuvate kinnistute omanikke. Et seda vältida, näeb Keskkonnaamet ette täiendavad tingimused tolmu leviku piiramiseks. Tavajäätmete ja elektroonikaromude sortimisel, ladustamisel ja purustamisel tekib eeldatavalt müra. Et seda vältida, näeb Keskkonnaamet ette täiendavad tingimused, et müratase kinnistu piiril ei ületaks kehtestatud normtasemeid. Müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta, jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ning tänu jäätmekäitluskohas tarvitusele võetavatele ettevaatusmeetmetele ei ulatu tegevuse mõjuala eeldatavalt Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkide saavutamist. 1.7. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmed, mis ei sobi korduskasutuseks, ladustatakse eraldi multilift konteinerisse ning antakse üle vastavat luba omavatele isikutele. 1.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemS-is defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal ega ühegi suure veekogu lähedal, kus saaks veetase ohtlikult tõusta. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käitluskoht asub aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:7027). Käitluskoha territoorium asub tööstuspiirkonnas, tootmismaa sihtotstarbega kinnistul ning on tähtajatu rendilepinguga antud Lasnamäe jäätmejaam OÜ-le. Lähimad elamud asuvad käitluskohast enam ca 660 meetri kaugusel loode suunas. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Keskkonnaregistri kohaselt ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid. Käitluskoht on kaetud kõvakattega (betoon ja asfalt). Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest käideldakse ainult mitteohtlike jäätmeid käitluskoha kinnistul kõvakattega alal. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid, randu ja kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme, metsi ega kaitstavaid alasid (sh Natura 2000 alasid) ja kaitstavaid liike, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete taaskasutamine) ei mõjuta kaitsealuseid liike. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Maa-ameti kaardirakenduse alusel ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused kinnistutel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Ettevõtte käitluskoht asub Tallinna linna tööstuspiirkonnas. Kavandataval tegevusel puudub otsene mõju inimese tervisele ja heaolule. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Samuti ei kaasne tegevusega heidet õhku või pinnasesse. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Tööde ajal esineb vähene müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde teostamise ajal. Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõjualale ei jää ühtegi Natura 2000 ala, mistõttu ei ole Natura-eelhindamine vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega On välistatud, et ettevõtte tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tööstuspiirkonna ettevõtete majandustegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või kaitstavatele loodusobjektidele (määrus nr 224 § 15 p 8), kuna tegevused toimuvad Tallinna linna tööstuspiirkonnas ning ettevõte on lisaks võtnud kasutusele meetmed tolmu, müra ja lenduva prügiga seotud keskkonnariskide vähendamiseks. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Jäätmekäitluskoha territooriumil puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.  • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). KeHJS § 33 lg 1 järgi on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja on KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.  Plaan peab asuma laoplatsil sissekäigu juures nähtaval kohal. Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellisel koguses, nägu on laoplatsi plaanil määratud. Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ Ladustamise plaan Laoplats paikneb aadressil: Suur-Sõjamäe põik 8a, Tallinn, katastritunnus 78403:314:2740 1. Plats nr. 1 Mõõt 144 m2 kõrgus 3m. Piiratud betoon paneelidega kõrgus 2 jm- Maht 400 m3. Materjaliks: hakke. 2. Plats nr. 2 Mõõt 159 m2 kõrgus 5m. Maht c.a 795 m3 Materjaliks: puidujäätmed. Tuleohutuskujad lähima hoonega Suur-Sõjamäe põik 10 on 9 m Tagumine krundi piir on betoonaed kõrgusega 2 m. 3. Plats nr. 3 Mõõt 110 kõrgus 2,5m. Maht 275 m3 Materjaliks: ehitusjäätmed 4. Plats nr. 4 Mõõt 165m2 Reservplats 5. Plats nr. 5 Mõõt 30m2 kõrgus 2,5m Maht 38 m3 Materjaliks: jäätmekütus ladustatud metallkonteineritesse 6. Plats nr. 6 Mõõt 15 m x 8 m kõrgus kuni 2.4 Maht 400 m3 Materjaliks: Plastjäätmed. Tuleohutuskujad lähima hoonega Suur-Sõjamäe põik 10 on 15 m ja tulevane hoone Suur-Sõjamäe põik 8a on 15,5 m 7. Plats nr. 7 Mõõt 400 m2 Plastjäätmete käitlusala- katusealune 8. Plats nr. 8 Mõõt 240 m2 Jäätmed ladustatud metallkonteineritesse 9. Plats nr. 9 Mõõt 470 m2 Tulevane tootmishoone klass TP3 ++++++++++++++ Tulemüür, H-3,8 m T- Tulekustutite asukohad kokku välisplatsil 6 6 kg tulekustutid H- Tulekustutusevee hüdrant asub Suur-Sõjamäe põik 8 ja 10 kruntide läheduses 10m kauguselt krundi piirist. Ja 120 jm kõige kaugemal paikneva ladustamisala välisääreni ja veevooluhulk on 10 l/s veeallika tüüp on survestatud akt lisatud. Hoonete tuleohutuseklassid Suur-Sõjamäe põik 8a tulevase hoone tuleohutusklass TP3 Suur-Sõjamäe põik 10 tuleohutusklass TP3 Suur-Sõjamäe põik 23 tuleohutusklass TP2 Päästesõiduki juurdesõiduteed ladustamisalale ja veevõtukohale on järgmised: tänavad on asfalt ja plats on betoonkattega. Hoonete vahelised kujad ladustusplatsiga on järgmised:. Suur-Sõjame põik 8a tulevase hoone kuja Suur-Sõjamäe tn 23 on 61 m Suur-Sõjame põik 8a tulevase hoone kuja Suur-Sõjamäe põik 10 on 35 m Suur-Sõjame põik 8a tulevase hoone kuja Suur-Sõjamäe põik 8 on 22 m Kinnitaja: Valeria Nõmme juhatuse liige Tel. 6825932 [email protected]