Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanek

Töö nr 488 Tallinn, Pirita linnaosa Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute DETAILPLANEERINGU ESKIIS (DP046200) TELLIJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (äriregistri kood 75023823) Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn 640 4375 [email protected] HUVITATUD ISIK: Fonde Holding OÜ (äriregistri kood 10941886) Juhatuse liige Hans-Robert Nimmerfeldt [email protected] +372 5341 2286 PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR registri number EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT JA SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Külli Samblik [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] Tallinn 2023  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ............................... 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused...................................................................................... 3 1.2. Detailplaneeringukoostamise lähtedokumendid ...................................................................... 3 1.3. Koostatud uuringud................................................................................................................. 3 2. KOOSTAMISE ÜLESANNE........................................................................................................... 3 3. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................... 3 3.1. Krundijaotus planeeritaval alal ................................................................................................ 3 3.2. Olemasolevad hooned ............................................................................................................ 4 3.3. Kasutusotstarbed .................................................................................................................... 4 3.4. Maapinna reljeef ..................................................................................................................... 4 3.5. Haljastus................................................................................................................................. 4 3.6. Tehnovõrkudega varustatus ................................................................................................... 4 3.7. Liikluskorraldus ....................................................................................................................... 4 3.8. Maakasutust kitsendavad tingimused ..................................................................................... 5 3.9. Ruumilise keskkonna analüüs ................................................................................................ 5 3.10. Vastavus Pirita linnaosa üldplaneeringule ............................................................................. 5 4. PLANEERINGUS KAVADATU KIRJELDUS .................................................................................. 6 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus............................................................................................ 6 4.2. Kavandatud krundi ehitusõigus ............................................................................................... 6 4.3. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................ 6 4.4. Arhitektuurinõuded.................................................................................................................. 7 4.5. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad ............................... 7 4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 7 4.7. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................................ 7 4.7.1. Haljastuse rajamise põhimõtted ....................................................................................... 7 4.7.2. Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse arvutus ........................................................... 8 4.7.3. Heakorra tagamise põhimõtted ...................................................................................... 11 4.8. Radooniohu vältimise põhimõtted ......................................................................................... 11 4.9. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 11 4.10. Tänavate planeerimise põhimõtted, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtte. 11 4.11. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused ................................................................................ 12 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 12 4.13. Tuleohutusest tulenevad nõuded ........................................................................................ 12 5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ............................................................................ 12 II JOONISED ‒ JOONISTE LOETELU  Asukohaskeem M 1:~ AS-01  Tugiplaan M 1:500 AS-02  Ruumilise keskkonna analüüs M 1:2000 AS-03  Põhijoonis M 1:500 AS-04  Ruumiline illustratsioon M 1:~ AS-05 2  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused  Planeerimisseadus;  Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2013 korraldus nr 883-k (Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu algatamine). Detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 alusel. 1.2. Detailplaneeringukoostamise lähtedokumendid 1. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering; 2. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneering; 3. Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“; 4. Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“; 5. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid”; 6. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”; 7. Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrus nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded”; 8. siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 9. siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. 10. Eesti standard EVS 843:2016„Linnatänavad”; 11. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”; 12. Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; 13. Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”; 14. muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 1.3. Koostatud uuringud - Maa-ala plaan Tallinna, Pirita linnaosa, Kose tee 64, koostas OSAÜHING G.E.POINT, töö nr 21 – G587 21.12.2021; - Kose tee 64 ja Purde tn 2a haljastuse hinnang, koostas OÜ Visioon Haljastus 02.06.2022. a, töö nr 368/ 2022. 2. KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute liitmine üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kahe kuni 2-korruselise ridaelamu ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine, kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine. Planeeritava maa-ala suurus on 0,72 ha. 3. OLEMASOLEV OLUKORD 3.1. Krundijaotus planeeritaval alal Planeeritav maa-ala koosneb: kinnistu Kose tee 64 (katastriüksuse tunnus 78402:208:7910), suurusega 5431 m²; kinnistu Purde tn 2a (katastriüksuse tunnus 78402:208:4170), suurusega 44 m². Planeeringualale jääb osa Kose tee T4 kinnistust (katastritunnus 78402:208:0047), osa Kose tee T5 kinnistust (katastritunnus 78402:208:0041) ja osa Purde tänav T1 kinnistust (katastritunnus 78402:101:0562). 3  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 3.2. Olemasolevad hooned Vastavalt Ehitisregistri andmetele: Kose tee 64 kinnistu on hoonestamata; Purde tn 2a kinnistu on hoonestuseks on garaaž (ehitisregistri kood 101026493), ehitisealune pind 44 m² (lammutatud). 3.3. Kasutusotstarbed Kinnistud Kose tee 64 ja Purde tn 2a on sihtotstarbega elamumaa 100%. Kinnistud Kose tee T4, Kose tee T5 ja Purde tänav T1 on sihtotstarbega transpordimaa 100%. 3.4. Maapinna reljeef Planeeringu ala on tasane, langusega põhjast lõunasse (absol. kõrguste vahe 17.62 – 18.63). Planeeringualale jääva Kose tee kui ka Purde tänava pind on kõrgem, absol. kõrgustega 17.95 – 18.05 ja 18.52 – 18.60. 3.5. Haljastus Kinnistutel Kose tee 64 ja Purde tn 2a haljastuse hindamiseks viidi läbi puittaimestiku haljastuslik hinnang. Haljastusliku hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 02.06.2022. a, töö nr 368/2022. Planeeringuala on kõrghaljastusega endine hoovi-õueala, kus puud paikneb suures osas maa-ala äärealadel. Suurem osa puudest on harilikud männid. Männid on erinevas vanuses, peamiselt nooremas keskeas kuni vanemas keskeas, väga noori mände kasvab alal vähe. Ka mändide seisukord alal on varieeruv – esineb täiesti kuivanud mände, paljudel mändidel on erinevaid vigastusi ja kahjustusi tüves, esineb kuivanud ja murdunud oksi ning harusid. Planeeringualal kasvab palju harilikke vahtraid. Harilikud vahtrad on erinevas vanuses – esineb nii vanemas eas vahtraid, kui ka ohtralt noort järelkasvu ja nooremapoolseid vahtraid. Eriti tihedalt on noori vahtraid kasvama hakanud Purde tänava ääres. Vanemaid vahtraid kasvab peamiselt ala lääneosas. Harilikud vahtrad (Acer platanoides) kasvavad üksikult või grupiti ja on erivanuselised. Vahtrapuudel esineb tüvedel mädanikku ja kahjurid vahtra tarjak. Enamus vahtratest on vanad ja vajavad välja vahetamist. Kose tee ääres on harilikke pärnasid. Vaadeldaval alal leidub üksikuid sookaski (Betula pubescens) ja kuldkaski (Betula x aurata), millest enamik on vanemas keskeas, leidub ka üksikud noori kaski. Alal leiduvad ka mõned harilikud tammed, tammede seisukord on suures osas halb – osad puud on täielikult kuivanud, ülejäänud on kas osaliselt kuivanud või kidurad. Planeeringualal kasvad üksikud lehised, hobukastanid ja toomingad. Põõsarindes leidub mitmel pool magesõstart, harilikku toomingat, harilikku vaarikat, harilikku pihlakat, harilikku lumimarja, taraenelat. Leidub ka kuldsõstart, harilikku kuslapuud, raagremmelgat, jaapani ebaküdooniat, harilikku sirelit ja siberi kontpuud. Mitmel pool on kasvama hakanud puude noor järelkasv – hariliku vahtra, hariliku jalaka, hariliku kuuse, mõnel pool ka väikeseid hariliku pärna ja hariliku haava võrseid ja mõned paarikümne sentimeetri kõrguseid väiksed männid. Rohttaimestikus kasvavad peamiselt linnahaljastuses levinud liigid. Vaadeldava ala loodeosas ja selle naaberkinnistul paikneb III kaitsekategooria kaitselause taimeliigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht. Kaitsealust lehtsammalt tuvastati kasvamas harilikul haaval, mis kasvab Kose tee 64 ja Haljas tee 30 kinnistute piiril. Puu kasvab väga viltu, ilmselt on lisaks ka viltu vajunud ja puu võra on liitunud läheduses kasvava hariliku vahtra võraga ja võib sellele ka osaliselt toetuda. Seega, puu kasvukoht on Haljas tee 30 kinnistul, kuid viltuse kasvu tõttu ulatub see tüve ja võraga ka Kose tee 64 kinnistule. Haab, millel sammal kasvab on väga halvas seiskorras, puu tüves on ulatuslik mädanik ning puu on murdumisohtlik. Planeeringualal tuvastati üks kuklaste pesa, mis asub hariliku männi nr 142 tüve ümber. Harilik mänd, mille ümber kuklaste pesa asub, on halvas seisukorras. 3.6. Tehnovõrkudega varustatus Kose teel paiknevad kõrgepinge kaablid, sidekaabel ja elektriõhuliin (tänavavalgustus). Purde tänaval paiknevad elektriõhuliin (tänavavalgustus), kõrgepinge- ja sidekaabel, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ning gaasitorustik. 3.7. Liikluskorraldus Planeeringuala piirneb Kose teega ja Purde tänavaga. Olemasolevad juurdepääsud on Purde tänavalt kinnistule Kose tee 64 ja ka kinnistule Purde tn 2a. 4  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 3.8. Maakasutust kitsendavad tingimused Planeeritavale alale jäävad tehnovõrkude kaitsevööndid: Kose tee 64 - elektriõhuliin alla 1 kV ; - sidekaabel; - reovee kanalisatsioonitorustik. Kose tee T4 - sidekaabel; - elektri kõrgepinge maakaablid; - elektriõhuliin alla 1 kV. Purde tn T1 - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud; - elektriõhuliin alla 1 kV ; - elektri kõrgepinge kaabel; - gaasitorustik; - sidekaabel. 3.9. Ruumilise keskkonna analüüs Planeeringuala asub Pirita linnaosas Kose asumis, Kose tee ja Purde tänava ristumisalas. Planeeringualast itta jääb Kose pereelamupiirkond, lõunasse Varsaallika oja ja läände mets, mis piirneb Kosemetsa alaga. Kose elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoon. Elamupiirkond on ehitatud valdavalt 1950. aastatel ning on väikeste kruntide ja tiheda hoonestusega. Hooned on valdavalt ühte tüüpi. Iseloomulik on viilkatus aga on ka üksikuid lame- ja mansardkatusega hooneid. Kasutatud on erinevaid välisviimistlusmaterjale nagu krohvi, laudist, telliseid kui ka fassaadikive. Hooned on nii madala kui ka kõrge sokliga. Hoonestuse moodustavad enamuses üksikelamud, piirkonda jääb ka paaris- kui ka ridaelamuid. Hoonete asetus krundil ei moodusta ühtset ehitusjoont. Planeeringuala lähialasse jäävad kultuurimälestised (ehitismälestised). Planeeringualast idas, teisel pool Purde tänavat asub üks väheseid säilinud puidust suvemõisahooneid Annenhof. Peahoone on kahekorruseline kõrge viilkatusega puitelamu, mis on nn šveitsi stiilis puitarhitektuuri huvitav ja terviklikult säilinud näide. Planeeringualast lõunas Kose tee 27 kinnistul paikneb rikkaliku arhitektuuriga 19. sajandi historitsistlikus stiilis villa. Kahekorruseline puithoone asub madalal kivisoklil ja seinapindu katab horisontaal- ja vertikaallaudis ning rikkalik puitdekoor. Planeeringualast põhjas, naaberkinnistul paiknevad kaasaegsed korterelamud, samuti planeeringualast põhjas ja loodes, teisel pool Kose teed, paiknevad 2 – 4-korruselised kaasaegsed korterelamud. Kahekorruseline kaasaegne korterelamu jääb ka planeeringualast itta, teisele poole Purde tänavat. Korterelamutega hoonestatud kinnistutel on hoonestustihedus 0,80 – 0,23, mis on kõrgem kui üksikelamutega hoonestatud kinnistutel, kus hoonestustihedus jääb vahemikku 0,01 – 0,42. Planeeringualast lõunasse jääb Varsaallika oja, mis läbib Kose asumi elamupiirkonda ja läbides elamukrunte, annavad oja ja selle heakorrastatud kaldad kruntidele lisaväärtuse ja omapära. Lähialas ümbritseb Varsaallikat suures osas võsastunud roheala. Planeeringualast läände jääb hoiu-kaitsemetsa ala (Kose mets). Piirkonna muudavad väärtuslikuks rohked metsaalad ja vabaaja veetmise kohad. Vaadeldavast alast läänes 2 km kaugusel on mererand, lõunas 350 m kaugusel Pirita jõekäär koos parkmetsa ja mitmekesiste sportimisvõimalustega ning läänes piirneb planeeringuala Kose metsaga. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Kose teel kulgeb ühistransport, mis annab hea ühenduse kesklinna- ja teiste elamupiirkondadega. Lähim ühistranspordi peatus asub vahetult planeeringuala kõrval. Pirita linnaosa on kõigelt hinnatud elupiirkond. Detailplaneeringu lahendus annab võimaluse ala efektiivsuse tõstmiseks ja olemasoleva elukeskkonna arendamiseks. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatud hoonestuse kasutusfunktsioon piirkonnale iseloomulik ja lahendus piirkonda sobiv. 3.10. Vastavus Pirita linnaosa üldplaneeringule Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud „Pirita linnaosa üldplaneeringu” kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala. Alale võib kavandada väikeelamuid (pereelamuid, kaksik(paaris-)elamuid, ridaelamuid ja 2-korruselisi kuni 6 korteriga korterelamuid) ning lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, 5  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 tervishoiu ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Väljavõte Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist Planeeringuala Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linna üldplaneeringuga. 4. PLANEERINGUS KAVADATU KIRJELDUS 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringuala suurusega 0,72 ha koosneb: Kose tee 64 kinnistu (katastritunnus 78402:208:7910), suurusega 5431 m2, sihtotstarve – elamumaa; Purde tn 2a kinnistu (katastritunnus 78402:208:4170), suurusega 44 m2, sihtotstarve – elamumaa; osa Kose tee T4 (katastritunnus 78402:208:0047), sihtotstarve – transpordimaa; osa Kose tee T5 (katastritunnus 78402:208:0041), sihtotstarve – transpordimaa; osa Purde tänav T1 (katastritunnus 78401:101:0562), sihtotstarve – transpordimaa. Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette kinnistule Kose tee 64 liita kinnistu Purde tn 2a ja moodustada kaks krunti, üks elamumaa sihtotstarbega ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt: pos 1 krunt – suurusega 5119 m², sihtotstarve – elamumaa; pos 2 krunt – suurusega 356 m², sihtotstarve – transpordimaa. 4.2. Kavandatud krundi ehitusõigus Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa 100% Hoonete suurim arv krundil 2 (2 ridaelamut) 1 abihoone Hoone suurim lubatud ehitisealune pind maapealne 1010 m²; maa-alune 1010 m² Hoonete maksimaalne korruselisus maapealne 2; maa-alune 1(ridaelamud) maapealne 1 (abihoone) Hoone suurim lubatud kõrgus 9 m – elamu, 5 m - abihoone 4.3. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoone suurus kavandatud lähtuvalt Pirita linnaosa üldplaneeringus antud tingimustest, väärtusliku kõrghaljastuse paiknemisest, tuleohutuskujadest ja naaberhoonestusest. Detailplaneeringute koostamise tingimused väikeelamute alal (tähis plaanil EV): - kruntide täisehitatuse protsendiks planeerida maksimaalselt 25%; - moodustatava krundi soovitatav minimaalne suurus on: Kosel 1200 m². Planeeringulahenduses on moodustatav elamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 5119 m². Planeeringuala täisehituse protsendiks on määratud 19,7%. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist jääb planeeritud hoonestustihedus 0,35 piirkonnas olemasolevate korterelamutega hoonestatud kinnistute hoonestustiheduse (0,80 – 0,23) suuruste vahemikku. 6  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 Abihooneid ja teisi kergehitisi võib ehitada ka hoonestusalast välja poole, ehitusõiguses lubatud mahus ja lubatud arhitektuuritingimustel, jäädes väärtuslikust kõrghaljastuse kaitsevööndist väljapool. Ridaelamute eskiislahenduse on välja töötanud arhitektuuribüroo JVR. 4.4. Arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 30° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m. Välisviimistluseks looduslikud materjalid: puit, kivi, betoon, klaas, krohv. Katusematerjalideks rullmaterjal ja plekk. Piire: piirdeid ette nähtud ei ole. Hoonete välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, plastaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga profiilplekki jne. Vältida tuleb suuri klaaspindu (või vajadusel tuleb klaaspinnad lindudele nähtavaks muuta). Hoonete välisviimistluses on soovitatav kasutada naturaalseid, kvaliteetseid ja väärikaid materjale. Hoonete fassaadidele ei ole lubatud paigaldada kütte- ja ventilatsiooniseadmeid, paraboolantenne (nn satelliiditaldrikuid), gaasikütte- jms seadmeid ja torusid. Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole. Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. 4.5. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad Pos 1 Planeeritud hoone kasutusotstarve – 11221 Ridaelamu Maaüksuse koormusnäitajad – kavandatud täisehituse protsent on 19,7% – kavandatud hoonestustihedus on 0,32 – kavandatud koormusindeks on 640 4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringulahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse. Planeeritud kruntidel sademeveed immutatakse pinnasesse oma krundil. Haljasalad, mis külgneb naaberkinnistutega ja olemasoleva teega, on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks maksimaalselt pinnasesse oma krundil. Krundisiseselt kõvakattega alasid on ettenähtud minimaliseerida ja kasutada juurdepääsuteedel ning platsidel vett läbilaskvaid teekattematerjale, näiteks vett läbilaskev kivisillutis, murukivi ning peenkillustik. Planeeritu väljaehitamisel on soovitav kasutada nn jätkusuutliku sademeveesüsteemi meetmeid, s.t tagada lahendustega sademe- ja liigvee perioodidel vee kogumine ja immutamine planeeringualal. Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasoleva planeeringualaga külgnevate tänavate kõrgusmärkidest ja anda sujuv üleminek krundisisestele platsidele. Vertikaalplaneeringu lahendus töötatakse välja järgnevate projekteerimise etappide koostamise käigus. 4.7. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 4.7.1. Haljastuse rajamise põhimõtted Antud piirkonnale on iseloomulik puuliik harilikud männid. Kuigi puudel on palju kahjustusi ning paljud puud on kidura võraga, on suur osa mände kahjustustest hoolimata elujõulised. Harilikke mände säilitada maksimaalselt seal, kus see on võimalik. Rohkem on ette nähtud likvideerida lehtpuid, eelkõige osa harilikest vahtratest, kuna vahtrad ei ole heas seisukorras, samuti osa kaski. Kinnistu äärealadel kasvab puid liiga tihedalt ning järjest suuremaks kasvavad lehtpuud pakuvad harilikele mändidele kui piirkonnale iseloomulikule ja pikemaealisele puuliigile üleliigset konkurentsi. Ala loodeosas, sulgja õhiku kasvukoha ümbruses, säilitada lehtpuud, et sambla varjulised kasvutingimused oluliselt ei muutuks. Sulgjas õhik kasvab harilikul haaval, mis on väga viltu ja millel on tüves mädanik – haab on nii halvas seisukorras. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele. 7  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 Ehitustöödel tuleb arvestada, et puude juurestik ulatub vähemalt võra välispiirini ja selles alas tuleb võimalusel kaevetöid vältida. Juurestiku kaitsmiseks on vajalik kasutada mehhanismide teedel kaitsekilpe võraaluse pinna ulatuses, rajada ajutised killustikteed ja/või piirata juurestiku kaitsetsoon piirdeaiaga. Vajadusel paigutada hoonestusala puudepoolsemasse serva juuretõkkematerjal, mis juhib puude juured eemale. Puu juurtele peab kasvuks jääma vabaks vähemalt kaks suunda, sest ühepoolse juurestikuga puu võib tormituul kergelt ümber lükata. Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis. Planeeritud krundi pos 1 haljastuse osakaal on 50%. Asendusistutusteks sobivad: Okaspuudest hall nulg (Abies concolor) ja serbia kuusk (Picea omorika). Istutatava okaspuu kõrgus peaks olema 1,5 – 2 meetrit, tüve läbimõõt juurekaelal vähemalt 4 cm. Varjuliseks õuepuuks sobib mägivaher (Acer pseudoplatanus) ja pihlakate (Sorbus sp) erinevad sordid ja liigid, need puud on haigusekindlad ja vähenõudlikud ja sulanduvad sellesse puistusse. Istutatava puu kõrgus peaks olema 3 – 4 meetrit, tüve läbimõõt 1 m kõrgusel vähemalt 4 cm. 4.7.2. Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse arvutus Kose tee 64 ja Purde tn 2a haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 02.06.2022. a, töö nr 368/2022. Planeeringualal kasvab väärtuslikke puid 16, olulisi puid 56, väheväärtuslikke puid 42 ja likvideeritavaid puid 20. Planeeringualal kasvab haljastuslikult väärtuslikud (II väärtusklass) 4 harilikku mändi, haljastuslikult olulised (III väärtusklass) 47 puud, haljastuslikult väheväärtuslikud (IV väärtusklassi) 83 puud/puittaimede rühma ja likvideeritavad (V väärtusklass) 26 puud/puude rühma. Ehitustegevusega likvideeritavad puud kompenseeritakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26.02.2021 määruse nr 2 tingimustele. Asendusistutuse arvutus on tehtud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”. Aluseks on võetud dendroloogiline uuring. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutatakse järgmise valemiga: k  k 2  k3 D 1  haljastuse ühik , 3 kus D – likvideeritavate puude tüveläbimõõtude summa; k1 – likvideeritava puu liigi koefitsient; k2 – likvideeritava puu seisukorra ja esteetilisuse koefitsient; k3 – likvideeritava puu kasvukoha koefitsient. Likvideeritavate puude nimekiri ja puude haljastuse ühik asendusistutuseks Takson Haljas- Tüve Liigi Seisu- Kasvu- Haljas- Märkused (liik või tuslik dia- koefit- korra koha tuse liigisisene väärtus- meeter sient koefit- koefit- ühik ühik) klass cm sient sient Pos 1 1007 ühikut 24. harilik mänd III 58 2,5 0,2 0,5 62 Võra allosas kuivanud oksi. 35. harilik pärn IV 40 2,0 0,2 0,5 36 Viltu, paljud oksad osaliselt kuivanud. 36. harilik IV 31 2,0 0,2 0,5 28 Jääb hoonestusalasse. hobukastan Allasurutud, võras kuivanud oksi 37. harilik vaher IV 21 1,0 0,2 0,5 12 ½ kuivanud, hääbuv. 38. harilik pärn IV 23 2,0 0,2 0,5 21 Viltu, allasurutud. 39. harilik vaher IV 25 1,0 0,2 0,5 15 Kidur. 42. harilik mänd IV 32 2,5 0,2 0,5 34 Harunenud 3 ja 5 m kõrguselt, väiksemad harud kängunud ja kuivanud, tüves kahjustus. 43. harilik vaher IV 28 1,0 0,2 0,5 16 Viltu, allasurutud. 44. harilik mänd IV 38 2,5 0,2 0,5 41 Tüves vigastus - ilmselt traat või nöör on tüvesse sooninud. 2 ladvaharu 4-st on kuivanud. 8  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 Takson Haljas- Tüve Liigi Seisu- Kasvu- Haljas- Märkused (liik või tuslik dia- koefit- korra koha tuse liigisisene väärtus- meeter sient koefit- koefit- ühik ühik) klass cm sient sient 45. harilik vaher V 26 – – – – Allasurutud, viltu, osaliselt kuivanud. 46. harilik vaher IV 32 1,0 0,2 0,5 18 Haruneb juurekaelalt, veidi allasurutud, viltu. 48. harilik vaher V 56 – – – – Haruneb ~1,6 m kõrguselt, harunemise kohas lõhe maani. Tüves vigastused. ~6 m kõrgusel seene viljakeha (liiga kõrgel, et liiki tuvastada). Ohtlik 49. harilik vaher V 14 – – – – Kidur, allasurutud, hääbuv, latv osaliselt kuivanud. 50. kuldkask IV 51 0,5 0,2 0,5 21 Jääb hoonestusalasse. 51. harilik tamm IV 46 2,5 0,2 0,5 49 Osaliselt kuivanud. 52. harilik vaher IV 33 1,0 0,2 0,5 19 Võras esineb murdunud oksi ja kuivanud oksi, veidi viltu, jääb hoonestusalasse. 53. harilik vaher IV 14, 18 1,0 0,2 0,5 18 Võra hõre, palju kuivanud oksi, sh ladvaharu. Tüved mitmest kohast kokku kasvanud ja vigastanud üksteist. 54. harilik vaher IV 20 1,0 0,2 0,5 12 Kidur, tüves vigastus, hääbuv. 55. harilik vaher IV 9 1,0 0,2 0,5 5 Väga kidur, viltu. 64. harilik mänd V 34 – – – – Kuivanud. 65. harilik mänd IV 31 2,5 0,2 0,5 33 Väga kidur, haljas vaid väike ladvatutt. 66. harilik mänd IV 37 2,5 0,2 0,5 40 Viltu, tüves vigastused (võimalik männi-koorepõletik), võra üpris ühepoolne. 67. harilik mänd IV 16 2,5 0,2 0,5 17 Veidi viltu, hõre. Noor. 84. harilik mänd V 25 – – – – 90% kuivanud, vaid 1 haljas oks. 85. harilik vaher III 41 1,0 0,2 0,5 24 Väga viltu. 109. harilik mänd V 26 – – – – Viltu, väga kidur. Tüves vigastused ja mädanik. 117. harilik mänd IV 48 2,5 0,2 0,5 0 Viltu. Haruneb ~7,5 m kõrguselt, väiksem haru murdunud. 118. harilik mänd III 47 2,5 1,0 0,5 63 119. harilik mänd III 59 2,5 1,0 0,5 79 1 külgharu vigastatud. 133. harilik mänd IV 51 2,5 0,2 0,5 55 Allasurutud, tüvel pahk. 1 ladvaharu kuivanud. 134. harilik mänd IV 32 2,5 0,2 0,5 34 Allasurutud, latv kasvab viltu, kidur. 138. harilik mänd IV 50 2,5 0,2 0,5 54 Väga viltu. 139. harilik mänd III 41 2,5 1,0 0,5 55 All kasvab harilik toomingas (tüvi 22, V väärtusklass- tüves suur vigastus) ja on männi tüve vigastanud. 152. harilik mänd III 65 2,5 1,0 0,5 87 Tüves vigastused. 153. torkav IV 19 2,0 0,2 0,5 17 Ühelt poolt ½ laasunud, teiselt kuusk poolt ¾. 157. harilik kuusk IV 46 2,0 0,2 0,5 42 Laasunud ~¼, tüves väiksemad lõhed ja vaigujooks. Hõredavõitu. Tõenäoliselt 9  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 Takson Haljas- Tüve Liigi Seisu- Kasvu- Haljas- Märkused (liik või tuslik dia- koefit- korra koha tuse liigisisene väärtus- meeter sient koefit- koefit- ühik ühik) klass cm sient sient mädanik. Kaaluda likvideerimist. 158 harilik kuusk V 54 –- –- -– -– Tüves mitme meetri pikkune lõhe. Laasunud ~¼. Hõredavõitu, vaigujooks mitmest kohast. Tüves mädanik. Pos 2 271 ühikut 126. harilik vaher V 14, 22 – – – – Väikesed vigastused tüves, hõre, allasurutud. Teepoolne vaher kasvab elektriliini, oksi eemaldatud. 127. harilik vaher V 19 – – – – Allasurutud. Oksi eemaldatud ja latv maha saetud. 128. harilik mänd IV 42 2,5 0,2 0,5 45 Allasurutud, tüves vigastus, võra ühepoolne. 129. harilik mänd IV 40 2,5 0,2 0,5 43 Hõre, allasurutud, võra ühepoolne. 135. harilik tamm V 16 – – – – Kuivanud ja murdumisohtlik. 136. harilik vaher IV 16 1,0 0,2 0,5 9 Allasurutud. Hakkab elektriliini kasvama. 140. harilik mänd III 53 2,5 1,0 0,5 71 145. harilik vaher V 10,13, – – – – Kõige vanemal tüvel 14, 16, vigastused, mädanik. 1 haru 16, 18 2 m kõrguselt maha saetud. Aia traat soonib osadesse tüvedesse. Allasurutud. 148. harilik vaher V 26,52 – – – – Haruneb juurekaelalt kuni 1,1 m kõrguselt, mitmel pool harud osaliselt kokku kasvanud ja vigastanud üksteist. 150. harilik vaher IV 24 1,0 0,2 0,5 22 Haruneb juurekaelalt, 1 haru maha saetud. Tüves mädanik. 151. harilik mänd III 52 2,5 1,0 0,5 69 Tüves vigastus, ilmselt mingi ese olnud tüvel, mis tüve vigastanud, tüvesse on järele jäänud naelad. Viltu. 154. harilik IV 13 1,0 0,2 0,5 12 Haruneb juurekaelalt, mõned jalakas harud omakorda veel 1 – 1,5 m kõrguselt. Kõrgematel harunemise kohtades lõhed. Mõned harud maha saetud. 155. harilik vaher V 22, 24 – – – – Haruneb 1,1 m kõrguselt, 1 haru maha saetud. Tüves mädanik, vigastused. 156. harilik vaher V 32 – – – – Tüves mädanik. Latv ~4 m kõrguselt maha saetud. Väljas pool planeeringuala 12 ühikut 3. harilik vaher V 23 – – – – 1 haru murdunud või maha saetud, harunes juurekaelalt, tüves mädanik, 1 ladvaharu kuivanud. Oht pikali vajuda. 29. harilik haab IV 30 0,5 0,2 0,5 12 Tüves väikesed vigastused. 125. harilik vaher V 16 – – – – Kasvab elektriliini. Tüves vigastus, allasurutud. 10  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 Likvideeritakse järgmised puud: V väärtusklass – 16 puud, IV väärtusklass – 30 puud, III väärtusklass – 8 puud. Kokku likvideeritakse 54 puud. Raieloa andmisega on määratud asendusistutuse kohustus 1290 haljastusühikut, mille täitmiseks avalikul alal kohustab asendusistutuskohuslane hüvitama Tallinna linnale asendusistutuse kulu. Järgnevate ehitustegevustega kaasneva puude likvideerimise korral tuleb taotleda raieluba, millega lõplik kompenseerimiseks vajalike puude arv leitakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist. Asendusistutuse puud istutada maksimaalselt oma krundile. 4.7.3. Heakorra tagamise põhimõtted Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 on kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 7 järgi tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistutel taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse – paberit ja pappi juhul, kui kinnistul on vähemalt viis korterit, ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid juhul, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit. Elamumaa sihtotstarbega krundile nähakse ette jäätmekonteinerid, mis asuvad kõvakattega alusel vahetult krundile sissesõidutee ääres. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale firmale ja käideldakse vastavalt Tallinna linna jäätmekäitluskavale. Jäätmete kogumiskoha lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel. 4.8. Radooniohu vältimise põhimõtted Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi jääb planeeringuala kõrge radoonitasemega piirkonda. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumisevältimiseks: - hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radoonikogumissüsteem ehitise aluses pinnases); - tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Planeeringuala pinnase tegeliku radoonitaseme selgitamiseks tellitakse radooniuuring järgnevas planeeringu etapis. 4.9. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt normidele ja võrgu valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamise etapis. 4.10. Tänavate planeerimise põhimõtted, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtte Pääsud krundile rajatakse Purde tänavalt. Planeeritud on kaks juurdepääsu. Üks planeeritud juurdepääs on ette nähtud ainult päästemasinatele ja kaubaautodele (kolimine, suuremahulised sisustustooted). Planeeringulahenduses on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt (pos 2). Krundile on ette nähtud rajada kergliiklustee. Kergliiklustee on kavandatud ka planeeringualale jäävale Kose tee T4 kinnistule. Kergliiklusteed rajada maksimaalselt arvestades olemasolevat kõrghaljastust ja kuklase pesa Purde tänava ääres (mänd nr 142 ümber). 11  Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu eskiis. DP046200 Parkimiskohad on lahendatud oma krundil. Parkimisaladel kasutada tugevdatud betoonkive, murukive, laotud või sidumata kulumiskihiga katendeid. Katendid peavad olema vett läbilaskvad. Parkimine on lahendatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsuse nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid”, mille kohaselt on kruntide maksimaalne arvutuslik normatiivne parkimiskohtade arv 16. Krundile on kokku planeeritud 16 parkimiskohta. Detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade arvutus Norm. arvutus Normatiivne Planeeritud Ehitiste otstarve parkimiskohtade parkimiskohtade äärelinn arv arv Pos 1 ridaelamu (8 korterit) 8 × 2 = 16 16 16 Planeeritaval maa-alal kokku 16 16 4.11. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused Planeeritava maa-alal asuvad kitsendused: - tehnovõrkude kaitsevööndid Tehnovõrkudele seatavad servituudid määratakse tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses. Servituudialad antakse põhilahenduse väljatöötamise käigus, kui on selgunud nende vajadus. 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riski vähendamiseks planeeritaval alal lähtuda Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Detailplaneeringuga on arvestatud ja soovitatakse kuritegevuse ennetamiseks järgmiseid meetmeid: - territooriumi korrastatus; - hoonete ja nende juurdepääsude valgustamine; - autode parkimine oma krundile rajatud parklas; - videovalve, alarmseadmete, liiklusandurite kasutamine kruntidel; - hoonete vastupidavad uksed, aknad ja lukud; - mittesüttivad prügikonteinerid, lukustatavad hoiukohad. 4.13. Tuleohutusest tulenevad nõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb Kose tee ja Purde tänava ristmikul, kus on tagatud 10 l/s välistulekustutuse vett. Hoone täpne tuleohutusklass määrata ehitusprojekti staadiumis. 5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeritava maa-ala suurus 0,72 ha Kavandatud kruntide arv 2 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 5119 m² 93,5% transpordimaa 356 m² 6,5% Kavandatud korterite arv 8 Kavandatud hoonestustihedus 0,32 Krundi täisehituse protsent 19,7% Planeeritud parkimiskohtade arv 16 12