Majandusaasta aruanne ja nõukogu tegevuse ülevaade

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: AS HOOLEKANDETEENUSED registrikood: 10399457 tänava/talu nimi, Merimetsa tee 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10614 telefon: +372 6771250 faks: +372 6771256 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.hoolekandeteenused.ee AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 29 Konsolideeritud bilanss 29 Konsolideeritud kasumiaruanne 30 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 31 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 32 Raamatupidamise aastaaruande lisad 33 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 33 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 36 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 37 Lisa 4 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 38 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 38 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 39 Lisa 7 Kasutusrent 40 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 40 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 41 Lisa 10 Aktsiakapital 41 Lisa 11 Müügitulu 42 Lisa 12 Muud äritulud 42 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 43 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 43 Lisa 15 Tööjõukulud 44 Lisa 16 Muud ärikulud 44 Lisa 17 Tulumaks 44 Lisa 18 Seotud osapooled 44 Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva 45 Lisa 20 Konsolideerimata bilanss 46 Lisa 21 Konsolideerimata kasumiaruanne 47 Lisa 22 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 48 Lisa 23 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 49 Aruande allkirjad 50 Vandeaudiitori aruanne 51 2 AS Hoolekandeteenused Ettev tte olulisemad saavutused 2018. aastal 2018. aastal t i e tagasi kogukonda ligi 300 erivajadusega inimest, kellele rajasime Euroopa Regio- naalarengu Fondi (ERF) rahaga praegusaegsed i i väärsed ela isv i alused.  Kui du ud aastal keske dusi e eelk ige koguko as ela ise tee usekohtade rajamisele, siis 2018. aastal valmisid esimesed seitse üüdisaegset korterelamut, kus osutatakse päeva- ringseid teenuseid. 192 erihooldekodus elanud ja igapäevasest aktiivsest kogukonnaelust k rvale jää ud i i est said uued privaatsed, kuueliikmeliste perede p hised kodud Tallinnas, Paldiskis ja Pär us.  Jätku a kahe eel ise aasta t le rajasi e juurde 69 inimesele kogukonnas elamise teenuseko- had J hvis, Pär us, Tapal, Türil ja Rakveres.  Rakveres renoveerisime kenad ja kodused ruumid 22 lapsele, kes seni elasid Imastu Koolkodus asenduskodus v i kasutasid kinnise lasteasutuse teenust. Lisaks andsid oma panuse suurtes erihooldekodudes elanud inimeste elutingimuste parandamiseks ka meie ERF-i projektipart erid. Lää era a vald rajas psüühilise erivajadusega i i estele Lihulasse 30 ja Tartusse SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusse 28 teenusekohta. K ikidest eie pakutavatest tee usekohtadest o üüdseks % ehk praegusaegsed ja klien- tide vajadustele vastavad. Uute kohtade loo isega sai e viia l pu i nelja suure hooldekodu – Erastvere, Imastu, Koluvere ja Tori sulgemise. Sealsetele t tajatele valmistasime t kohtade kaota ist pikalt ette, is tähe da , et k ik said piisavalt aega muutustega kohaneda ja endale uue t koha otsida v i siis pe sio ip lve pida a jääda. Väga hästi läks ka suletavate kodude kinnisvaraga. Aasta jooksul estus eil edukalt v ra dada k ik neli hooldekodu kinnisvara. . aastal uutus ettev tte aktsiakapital. Va ariigi Valitsuse . . korralduse r alusel a ti ettev ttele itterahalise sisse akse a üle tee usekohtade loo iseks vajalik ki istu Talli as Alvari väärtusega kokku eurot. Pärast itterahalist sissemakset on ettev tte aktsiakapital kokku 7 609 095 eurot. Ettev tte kirjeldus AS Hooleka detee used o Sotsiaal i isteeriu i valitse isalas tegutsev % riigile kuuluv äriühi g. Meie p hitegevus o psüühiliste erivajadustega täiskasva ud isikutele mitmesuguste hoolekande- teenuste pakkumine. Oleme üks st Eestis tegutsevast erihooleka detee use pakkujast ja meie Tegevusaruanne 2018 3 AS Hoolekandeteenused turu osakaal on 31%. Lisaks erihoolekandeteenustele pakume erivajadustega lastele asenduskodu- teenust ja kinnise lasteasutuse teenust, rahvusvahelise kaitse taotlejatele majutuskeskuse teenust ja üldhooldustee ust eakatele (Tabel 1). Tabel 1. Ettev tte pakutavad tee usekohad seisuga 31.12.2018 Teenus Tee use tähis Kohtade arv Ö päevari g e erihooldustee us ÖH 1 253 Ö päevari g e erihooldustee us liitpuudega inimestele ÖT 224 Ö päevari g e erihooldus kohtu ääruse alusel ÖK 100 Kogukonnas elamine KE 320 Igapäevaelu toeta i e päeva- ja ädalahoiu a IET 37 Igapäevaelu toeta i e IT 26 Toetatud t ta i e TT 4 Toetatud elamine TE 6 Asenduskodu teenus AK 16 Kinnise lasteasutuse teenus KLAT 6 Pagulaste majutusteenus PAG 100 Üldhooldustee us ÜH 45 Kokku 2137 Seisuga . . oli HKT koosseisus kokku t kohta, neist 771 (86%) klienditeeninduses, 96 majutus- ja toitlustusteeninduses (11%) ning 32 osutab juhtimis- ja tugiteenuseid (3%). Meie ettev te o üles ehitatud piirko dlikkuse p hi ttel. K ik klie tidele tee useid pakkuvad ük- sused on koondatud nelja piirkonda – Harju, Kesk-L u a, Lää e ja Viru. Piirko dadest eraldi paik e- vad reorga iseeritavad V isiku Kodu ja S era Kodu i g pagulastega tegelev Vao Keskus. Ettev tet üldjuhi keskko tor, is korraldab piirkondadele tugiteenuseid. Ettev tte ko tser i kuulu sihtasu- tus Hea Hoog SAHH , ille ees ärk on psüühilise erivajadusega isikute t h ive ja neile t v i a- luste otsimine. Ettev tte . aasta üügitulu oli 21,6 miljonit eurot, tulud ja kulud olid tasakaalus i g p hitege- vuse tulemusel me kasumit ei teenitud. ERF-i rahadega loodud uued teenusekohad kajastuvad kasu- miaruandes sihtfinantseerimise tuluna ja sellest tulenevalt on puhaskasum 3,8 miljonit eurot. Missioo , väärtused ja visioo Missioon Meie missioon on tagada erivajadusega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähe da , et eriva- jadusega i i esed o ühisko a täisväärtuslikud liik ed, kellel o teistega v rdsed v i alused ak- tiivseks ja it ekülgseks eluks. Tegevusaruanne 2018 4 AS Hoolekandeteenused Väärtused  Lugupidamine – kohtle e iga klie ti v rdväärselt.  Julgustus – julgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogukonnaelus.  Leidlikkus – arendame pidevalt teenuseid, et vastata kliendi personaalsetele vajadustele ja ootustele.  Usaldusväärsus – klie t v ib olla kindel meie toele kogukonda l i i isel; t taja v i olla ki del arusaadavas t korralduses ja t a dja pa uses te a are gusse; ühisko d v i olla kindel meie panuses kogukonna edendamisse ja keskkonna jätkusuutlikku kasutamisse. Visioon Näe e, et ole e aastaks üle-eestilise haardega erihooleka detee use osutaja, kes aita psüü- hilise erivajadusega inimesel saada kliendist kodanikuks. Selleks paku e klie dile tee ust, is läh- tu taastu isp hi ttest, o koguko da l i itud, koos e pai dlikult kasutatavatest komponenti- dest ja millesse on integreeritud teabetehnoloogia. Strateegilised ees ärgid aastani 2019  Ettev te o aja duslikult jätkusuutlik – ettev tte aja dustegevus o t hus: tulud kata- vad kulud ja tekib kasum, mida taasinvesteerida teenuste pakkumisse.  Klient on tegus kogukonnaliige ja rahul – klie t tule toi e o a psüühikahäirega, ole e koos are da ud te a tahtevalda, sotsiaalseid ja t iseid oskuseid tase e i, et ta saa kohali- kus koguko as ela ise i g osale isega v i alikult iseseisvalt hakkama. Madalama toime- tulekuga klie dile ole e loo ud asjakohase tee uste paketi, et ta saaks v i alikult palju ko- gukonnale toetudes ja kaasatuna olles elada.  T korraldus o klie dikesk e – t ettev ttes o korraldatud klie di isikut, te a arengu- pote tsiaali ja vajadusi arvestades i g laa u hästi.  Pühe du ud t tajail o oskused ja vahe did – meie t tajail o erialatead ised, vilu us ja t vahe did, et teenust kvaliteetselt osutada. Strateegiliste ees ärkide saavuta iseks kasuta e ettev ttes tasakaalus tulemuskaardi1 juhti issüs- teemi, mida oleme kohandanud. Ole e vali ud välja ees ärkide saavuta ise k ige olulise ad eel- dused ehk edutegurid i g pa ud paika äitajad, illega da e e de täit ist. Tegevuskeskkond2 Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasv 2018. aastal oli 3,5%. Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise aja dusprog oosi p histse aariu i kohaselt jätku kasv ka . aastal %. . aasta kokkuv ttes t usid tar ijahi ad , %. 1 Kaplan, R., Norton, D. „The Bala ed S ore ard: Fro Strategy to A tio “. Harvard Business School Press 2 Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvine majandusprognoos: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/majandusprognoosid Tegevusaruanne 2018 5  AS Hoolekandeteenused Toidu ja teenuste hinnat us kiire es, e ergiahi dade t us peatus. Kui toidu hi du jutas p ud, siis tee uste hi da t stis aja duskasvust ja t j upuudusest ti gitud kiire palgakasvu jätku i e. E ergiahi du jutasid naftahindade stabiliseerumine ja elektri rsihi a odav e i e. Kaudsed maksud kergitasid inflatsiooni 0,5% (sh alkoholiaktsiisi äära t us . . aasta esi esel poolaastal jätkus positiiv e t turu areng – h ive kasvas sel perioodil , % ja t puudus oli % lähedal (tabel 2). H ive kasv oli suhteliselt laiap hjaline ja t tajate arv suure es enamikus tegevusalades. Vähe ev t eali e rahvastik ja suhteliselt madalale tasemele langenud t puudus o vii ud olukorra i, kus ettev tetel o üha raske leida uusi t tajaid. Hea aja dus- keskkond ja tellimuste mahu kasv suure dasid udlust lisat tajate järele. Lähiaastatel peaks h iva- tud i i este arv la ge a t ealise ela ikko a vähe e ise t ttu. H ive langust leevendab t v i- erefor i järkjärguli e rake du i e. T puuduse äär peaks . aastaks suure e a , %-ni. Selle p hjuseks o t v i erefor i t ttu suure ev aktiivsus t v i etute seas. Keskmise palga kasvute po o koosk las aja duskasvuga ja ulatus 2018. aasta esimesel poolaas- tal 7%- i. Palgakasv o laiap hjali e, suure atest tegevusaladest oli kesk isest kiire palgakasv hulgi- ja jaekaubanduses ning ehituses. 2018. aasta algusest rakendunud maksuvaba tulu muudatus vähe da oluliselt adalapalgaliste aksukoor ust. Maksuva a tulu t usu t ttu t usis etopalk ehk kättesaadav palk . aasta esi eses pooles ligikaudu % v rra. Prog oosi kohaselt peaks palga- kasv aeglustuma 2019. aastal 6%- i tule evalt aja duskasvu sta iliseeru isest. See tähe da , et palgakasv püsi dukalt kiire a ja o koosk las tootlikkuse arenguga. Tabel 2. T turu äitajad ja prognoos Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti andmetel T turu prog oos (15–74 aastased) 2017 2018 2019 2020 2021 2022 . T h ive tuhat i i est 658,6 666,8 672,4 671,7 671,0 669,7 a. T h ive kasv (%) 2,2 1,2 0,8 –0,1 –0,1 –0,2 1b. T h ive kasv t h iverefor ita (%) 1,5 0,8 0,3 –0,6 –0,5 –0,6 . T puuduse äär (%) 5,8 5,7 6,0 6,1 6,4 6,6 .a T puuduse äär t v i erefor ita 5,3 4,9 4,6 4,5 4,5 4,5 (%) . T j u tootlikkuse kasv h ivatute 2,6 2,3 2,1 3,0 2,9 2,9 arvu järgi (%) 4. Keskmise palga reaalkasv (%) 3,0 3,6 3,1 2,8 3,1 3,2 4a. Keskmine palk (€) 1 221 1 307 1 385 1 458 1 534 1 613 Ettev te o aja duslikult jätkusuutlik Meie ülesa e o tagada erihooleka deklie tidele kvaliteetsed tee used v i alikult t husalt ja kest- likult aja dades. Maja duslik jätkusuutlikkus välje da ees ärgi a pürgi ust olla tee useid pak- kudes alati t hus, pai dlik ja are ev, et kulutused oleksid opti aalsed, kuid sa as, et tee use osu- tamiseks vajalikud tegevused poleks alarahastatud. Meie prioriteet on head t tegijad: väärtuslikud t tajad. See ti gi vajaduse leida v i alikult palju vahe deid t tajatele väärilise tasu aks iseks olukorras, kus hoolekandeteenused on madala hinnaga ja vähekasu likud, kuid ressursi ahukad. Tegevusaruanne 2018 6 AS Hoolekandeteenused Majanduslik jätkusuutlikkus pea tekki a tä u heale aja da isele, juhti isele ja t korraldusele, mitte teenuste kvaliteedi arvel. Ettev tte vii ase kol e aasta aja dustegevuse tule uste v rdlus pea iste fi a tssuhtearvude l ikes o toodud välja ta elis . Tabel 3. Ettev tte pea ised fi a tssuhtarvud Finantssuhtarvud 2018 2017 2016 Metoodika Puhasrentaablus 17,6% 15,5% –10,6% puhaskasu / etokäive Ärire taa lus 17,6% 15,4% –10,8% ärikasu / etokäive Omakapitali rentaablus 8,7% 7,9% –6,0% puhaskasum/omakapital (ROE) Varade rentaablus (ROA) 7,9% 7,6% –5,5% puhaskasum / varade keskmine mak- sumus O akapitali äär 90,9% 92,5% 92,5% omakapital/varad Maksev i e kordaja 2,10 2,76 2,05 käi evara / lühiajalised kohustused Likviidsussuhe 2,10 2,75 2,03 käi evara varud / lühiajalised kohus- tused Rahaliste vahendite tase 1,34 2,33 1,90 raha ja selle ekvivale t / lühiajalised kohustused P hivara käi ekordaja 0,55 0,60 0,61 üügitulu/p hivarad T tajatega seotud 2018 2017 2016 Metoodika suhtarvud T tajate kesk i e arv 913 940 981 T tajate kesk i e arv taa datu a kontsernis täist ajale Müügitulu t taja kohta 23 661 21 612 20 871 üügitulu / t tajate arv (€) Lisa dväärtus t taja koh- 22 541 19 444 13 676 ärikasu + t j ukulud + p hivara ta (€) kulu / t tajate arv Pea iseks ettev tte tuluallikaks on erihoolekandeteenuste osutamine, mis koos teenusekoha pea- raha ja toitlustuse i g ajutusega oodusta % tulust ja sellise a o see püsi ud vii ased kaks aastat (joonis 1). Tegevusaruanne 2018 7 AS Hoolekandeteenused TEG 2018 TEG 2017 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Erihoolekande (EHK) teenused Üldhoolduse HK tee used Varjupaigataotejate (PAG) teenused Toitlustuse (S) teenused Majutuse (M) teenused Muu majandustegevuse tulu Joonis 1. Tulude jaotus teenuste kaupa V rreldes . aastaga, on erihoolekandeteenuste tulud suurenenud peamiselt teenuse hi a t u- sude t ttu (Tabel 4 . K ige e a o t us ud kohtu äärusega klie tide tee use hi d, aasta jooksul 75% ehk 1118 eurolt 1955 euro i. See o a d ud v i aluse aksta t tajatele k rge at tasu ja vähe dada klie tide arvu peres. Sa uti v i alda suure tee use hi d jätkata turvatee use kaa- sa ist tee useüksuses. Teiste päevari gsete tee uste hi at us jää vahe ikku –28%. Enamik teenuse hinna t usust o suu atud t tajate palgat usuks. . aastal o palgat us pla eeritud aprillis. Tabel 4. Teenuse maksumused 2018–2019 TEENUS Maksumus Maksumus Muutus (%) Maksumus Muutus Muutus jaa € aug € jaa € (%) 2018/2019 (%) ÖK 1 118 1 209 8 1 955 62 75 ÖT pere ajas 796 892 12 928 4 17 ÖT korterela us 724 805 11 928 15 28 ÖT hooldekodus 724 805 11 837 4 16 ÖH pere ajas 529 595 12 619 4 17 ÖH korterela us 482 538 12 619 15 28 ÖH hooldekodus 482 538 12 559 4 16 KE 369 415 12 432 4 17 KLAT 1 982 2 250 14 2 250 0 14 AK 1 450 1 800 24 1 800 0 24 IET päev 35 39 11 45 15 29 IET päev 45 50 11 52 4 16 IT 122 122 0 137 12 12 PAG valmisolek 65 65 0 240 269 269 PAG pearaha 100 100 0 190 90 90 Tegevusaruanne 2018 8 AS Hoolekandeteenused O aosaluse aksi aal e aksu us o püsi ud sa al tase el alates . aastast ega muutu ka 2019. aastal (Tabel 5). Samas on kolme aasta jooksul suurenenud toiduainete hinnad ja kommunaal- kulud %. M e teenuse puhul ongi praeguseks kujunenud olukord, et kliendid panustavad vaba- tahtlikult juurde, kuna omaosaluse tasudest ei piisa kulude katmiseks. Tabel 5. Erihoolekandeteenuse omaosaluse (majutus ja toitlustus) maksumus 2018–2019 TEENUS Maksumus Maksumus Muutus Maksumus Muutus Muutus jaa € 2018 aug € jaa € (%) 2018/2019 (%) ÖH/ÖT pere ajas 270 270 0 270 0 0 ÖH/ÖT korter ajas 270 270 0 270 0 0 KE korteris/majas 230 230 0 230 0 0 Hooldekodus 230 230 0 230 0 0 Ettev tte tegevuskulude osakaalud o vii ase kahe aasta jooksul ev rra uutu ud joonis 2). TEG 2018 TEG 2017 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kliendiga seotud kulud Personalikulud Kinnisvarakulud Toitlustuskulud Transpordikulud IKT ja sidekulud Juhtimiskulud Joonis 2. Kulude jaotus kululiikide kaupa Personalikulude osakaal on suurenenud %, olles suuri kulugrupp . aastal , % . Ettev tte koosseisus oli aasta alguses ja aasta l pus 99 t kohta. Kesk i e t tasu aasta l puks oli eurot ja see o kasva ud aasta jooksul , %. Strateegiliseks ees ärgiks o lähiaastatel tegevusju- he dajate kesk ise palga j ud i e %- i e dust tajate palgast, praegu o see %. 2018. aasta koolituskulu kokku oli 60,6 tuhat eurot ja t tervishoiukulu ,7 tuhat eurot ehk keskmi- selt ühe t taja kohta eurot koolituskulusid ja 45 euro mahus t tervishoiuga seotud tegevusi. Kinnisvara haldamisega seotud kulud moodustavad ettev tte kuludest suuruselt teise kulugrupi (13,5%). Siia alla kuuluvad kommunaalkulud, koristamise, valvamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud ja kinnisvara amortisatsioonikulu. Kulude kogusumma on 9,5% suurem kui 2017. aasta tegeli- kud kulud. Seda p hjusta asjaolu, et . aastal hoidsi e uute üksuste kasutuselev t isega samal ajal t s ka suletavaid kodusid. Aasta l pus sulgesi e Tori, Erastvere, I astu ja Koluvere hooned. Hooldus-ja remonditegevusteks kulus 2018. aastal 48% rohkem kui 2017. aastal. Tegevusaruanne 2018 9 AS Hoolekandeteenused Toitlustuskulud on suuruselt kolmas kulugrupp, oodustades , % k ikidest kuludest. Toitlustusku- lude osakaal o vähe e ud, pea iselt toitlustuskorralduste uutuse t ttu. Aasta jooksul l ppes klie tide toitlusta i e sisseostetava tee usega ja toidu tra sporti isega teisest tee useüksusest. Uue toitlustustee use korraldusega vähe es kulu ja suure es klie tide v i alus osaleda s gi tege- misel. Kodude tiimidesse lisandusid toitlustusteenindajad, kelle ülesa ne on koordineerida toiduaine- tega varustamist ja toiduvalmistamise protsessi. Kliendiga seotud kulud on peamiselt tervishoiukulud ja huvitegevuste kulud. Tervishoiukuludest suuri oli etee use sisseost. Õetee use tu ihi d o vii astel aastatel ol ud sta iil e. tee ust vajava kodu teenindamiseks on neli teenuseosutajat. Huvitegevuste kuludest suurem osa kulus vaba aja sisusta isele, üritustel osale isele ja tra spordile seoses üritustega. Maja dusliku jätkusuutlikkuse taga iseks jälgi e debitoorset v lg evust. 2018. aasta l pus oli eri- hoolekandeteenusel olevate klientide v lg 13,2 tuhat eurot, jaanuari esimese kü e päevaga oli sellest pool tasutud. Kokkuv ttes o v lg aastatega vähe enud, oodustades kuu käi est vähe kui 1%. P hitegevuse klie tide aksekäitu i e o hea ja a a tu istust headest kliendisuhetest. Klient on tegus kogukonnaliige ja rahul Oma visiooni kohaselt arendame klienti ja aitame klie dil te a elu korraldada, et ta saaks olla v i a- likult iseseisvalt toimetulev ja tegus koguko aliige. Lähtu e arusaa ast, et pakutav tee us pea p hi e a just kliendi enda ettekujutusel oma elu vajadustest ja aita a kaasa te a toi etulekuv i- me paranemisele. See eeldab, et kogukondades on olemas alternatiivid psüühikahäirega i i ese toeta iseks ja v i alus tavakeskko as elada. Meie ülesa e o julgustada ja suu ata o a klie ti kogukonda ja sama ajal suurendada koguko as psüühikahäirega i i este väärtustamist, sealhulgas neile elu- ja tegevusv i aluste pakku ist. Klie ti iseloo ustavad äitajad . aasta l pul kasutas meie teenuseid 1977 klienti (v.a varjupaiga taotlejad , v rreldes . aas- taga on teenust kasutavaid klie te v rra vähe . Kliendid on liikunud ERF-i projekti raames meie koost part erite juurde klie ti ja klie di v rra ole e vähe da ud tee usekohti suletavates kodudes. Meie klie tide seas o % ehi ja % aisi. Sooli e jagu e i e o v rreldes . ja 2016. aastaga jää ud sa aks. Meie kaks suuremat kliendigruppi on vaimupuudega (F70-F79) ja skisofreeniahaigusega (F20-F29) inimesed. 2018. aastal oli vaimupuudega kliente meie klientide seast 47% ja skisofreeniahaigeid 38%, % klie tidest o vähe esi evate diag oosidega sh autis ispektri häirega i i esed % . . ja . aasta l ikes o vai uhaigusega klie tide osakaal la ge ud % . aastal 39% ja 2016. aastal % . Vai upuudega klie tide osakaal o jää ud sa aks. Vanuselt oodustavad kaks suure at rüh a –49-aastased kliendid (33%) ja 50–64-aastased kliendid (33%). Eakamate klientide arv (65 ja vanemad) langeb, sest Sotsiaalkindlustusametiga koos- Tegevusaruanne 2018 10 AS Hoolekandeteenused t s ole e hi a ud klie tide vajadust ja i i esed, kes vajavad üldhooldustee ust, o suu atud üle seda saama. Ülevaate klientide tervisest ja toi etulekuv i est a a Tabel 6. Tabel 6. Klie te iseloo ustavad äitajad tee uste kaupa 2018 KE ÖH ÖT ÖK Inimesi kokku, kes teenust 310 1253 224 94 kasutavad Vaimupuudega inimesi (%) 58 42 99 34 Vaimuhaigusega inimesi (%) 42 58 0,9 66 T ga h ivatud i i esi (%) 73 23 0 23 Õppet ga h ivatud i i esi 10 1 0 0 S gitege ises osalevaid 84 63 0 0 inimesi (%) Koduväliste ho idega i i e- 50 N/A 0 0 si (%) Mähk eid kasutavaid i i - 6 32 69 17 mesi (%) Teenuse liigile iseloomulikud 33% hooldusvaja- %s ise, Toimetulekult sobiks äitajad dusega 30% ei liigu ise % KE, % ÖH ja % ÖT teenuseid kasutama Meie klie tidest o eestkostel klie ti, is tee % k ikidest klie tidest joonis 3 . Kui füüsili- sest isikust eestkostjad o üldjuhul klie di pereliik ed v i lähedased, siis juriidilisest isikutest eest- kostjate a tegutsevad sihtasutus Lää e-Saare Hoolekan e ja ittetulu dusühi g Eesti Eestkostekor- raldus. Nemad on kostavad pigem nende klientide eest, kes kasutavad sulgemisele minevate hoolde- kodude teenuseid. 2018 167 626 560 625 2017 164 654 544 741 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Juriidilise isiku eestkostel KOVi eestkostel Füüsilise isiku eestkostel Eestkosteta Joonis 3. Klientide jagunemine eestkoste alusel Tegevusaruanne 2018 11 AS Hoolekandeteenused Ettev tte tee uste portfell ja teenuste turg 2018. aastal moodustasid meie teenuseportfelli täisealistele isikutele eldud erihooleka detee u- sed, üldhooldustee us eakatele i g ase duskodu- ja kinnise lasteasutuse teenused alaealistele. Lisaks osutasime varjupaigataotlejatele majutusteenust. Teenuseportfelli suurimad muutused on aset leidnud alates 2017. aastast, mil kogukonnas elamise teenuse osakaal kasvas 7%-lt 15%-ni ja päevari gse hooldustee use osakaal vähe es %-lt 58%-ni (joonis 4). Uue teenusena lisandus portfelli igapäevaelu toeta ise päeva- ja ädalahoiu tee us Karula Kodus ja Merimetsa Kogukonna- keskuses kokku , % tee uste portfellist . . aastast alates osuta t ta ise toeta ise tee ust SAHH. Üldhooldustee us Asenduskodu, sh kinnise lasteasutuse ÜH teenus (AK/KLAT) 2% Igapäevaelu toetavad 1% teenused (IET/TT/TE) Pagulaste 3% majutusteenus (PAG) Ö päevari g e hooldus 5% kohtu äärusega ÖK 5% Kogukonnas elamine (KE) 15% Ö päevari g e erihooldustee us ÖH 59% Ö päevari g e erihooldustee us liitpuudega ÖT 10% Joonis 4. Teenuste portfelli jagunemine seisuga 31.12.2018 Kol e vii ase aasta jooksul o eie ettev tte erihooleka detee uste turuosa k igi tegutsevate teenuse pakkujate suhtes langenud 31%-lt 22%-le (joonis 5). Muutuse p hjustasid suuresti t ta ise toeta ise tee use l peta i e, toetatud ela ise tee use ja päevari gse tee use vähe da i e. Toetavate tee uste vähe da i e vii astel aastatel o ol ud teadlik protsess ja toetu ud ideele, et toetavaid tee used peaks i i e e saa a o a kodukoha lähedal, es ajärjekorras ja kiiresti (parim, kui neid saaksid osutada kohalikud omavalitsused) ning päevari gseid teenuseid saama suunatak- se inimene alles siis, kui olemasolevates tingimustes pole v i alik enam teda aidata. Ö päevari gse- te tee uste vähe da i e o ol ud seotud erihooleka de riikliku poliitikaga, is äe ette, et - päevaste tee usekohtade suhtarv toetavatesse tee usekohtadesse pea aastaks la ge a praeguselt tase elt vähe alt kaks korda. Ö päevari gset teenust kastutavate liitpuudega isikute jaoks la ges eie ettev tte osakaal %, sest teised tee useosutajad l id juurde kaheksa uut teenu- sekohta. Tegevusaruanne 2018 12 AS Hoolekandeteenused 100% 100% 100% 100% 90% 73% 72% 80% 69% 65% 64% 61% 70% 60% 58% 58% 60% 50% 31% 40% 29% 22% 30% 16% 13% 20% 10% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 0% 0% 0% HKT kokku ÖH KE ÖT ÖK IET IT TE TT 2018 2017 2016 Joonis 5. Ettev tte tee uste turuosakaalu uutus 6–2018 Erihoolekandeteenuse pakkujaid oli Eestis . aasta l puks kokku , tee useid osutati kokku tee useüksuses. Ö päevari gseid tee useid osutati . aastal kokku tee usekohas, e dest eie ettev ttes. Ö päevari gsete tee uste uutused o eelk ige seotud dei stitutsio aliseeri ise protsessiga Eestis, ille ühe osa a o suur r hk v i aluste loomisel ja inimeste toetamisel, et nad saaksid liikuda hooldekodudest välja koguko da. . aastal jätkusid . aastal alustatud uutu- sed tee useturul, vähe es päevari gsete tee usekohtade pakku i e ja suure es kogukonnas elamise teenuse maht. Muutus oli suures osas jutatud eie ettev tte tegutse ise tule usest – aasta jooksul avasime uusi kogukonnas elamise teenusekohti üle Eesti i g ettev tte tee usepakku- mine kasvas 271 kohalt 320 kogukonnas elamise kohani. Samal ajal kasvas ka teiste teenusepakkujate tee use rahasta ise arv koha v rra koha i (Tabel 7). Tabel 7. Riigi rahastatavate erihoolekandeteenuste maht IT TT TE KE ÖH ÖT ÖK KLAT ÖR Kokku Teenusekohti kokku 233 783 881 391 1895 372 95 9 100 6 860 seisuga 31.12.2017 4 Teenusekohti kokku 2 769 1 029 455 1 786 406 88 37 109 7 197 seisuga 31.12.2018 513 Kogumahu muutus 179 –14 148 64 –109 34 –7 28 9 337 HKT teenusekohti sei- 26 4 6 271 1 368 222 95 3 0 1 995 suga 31.12.2017 HKT teenusekohti sei- 20 0 0 320 1 253 224 88 1 0 1 906 suga 31.12.2018 HKT mahu muutus –6 –4 –6 49 –115 2 –7 –2 0 –89 Teiste pakkujate teenu- 2 779 875 120 527 150 0 6 100 4 865 sekohti seisuga 308 31.12.2017 Tegevusaruanne 2018 13 AS Hoolekandeteenused IT TT TE KE ÖH ÖT ÖK KLAT ÖR Kokku Teiste pakkujate teenu- 2 769 1 029 135 533 182 0 36 109 5 291 sekohti seisuga 493 31.12.2018 Teiste pakkujate mahu 185 –10 154 15 6 32 0 30 9 426 muutus Meie loodud kogukonnas elamise (KE) teenust kasutama liikusid peamiselt need inimesed, kes seni kasutasid päevari gse teenuse kohti. Likvideerisi e eed päevari gsed tee usekohad suurtes hooldekodudes, mis vabanesid pärast seda, kui klie did asusid KE teenust kasutama. Lisaks vähe da- sime teenusekohti, kui klie t suri v i ta ei jätka ud tee use kasutamist uul p hjusel, et vältida uute i i este sattu ist ühisela utüüpi hooldekodusse. Selle tule usel langes eie ÖH tee use turuosa- kaal % v rra % i. Teiste tee usepakkujate ÖH aht suure es aasta jooksul kuue koha v rra. Ko- gu ÖH tee usepakku i e tee useturul vähe es aasta jooksul v rra. Liitpuudega isikute jaoks suure dasi e päevari gset tee use osuta ist . aastal kahe koha v rra -ni, teised teenusepakkujad kasvatasid pakkumist kaheksa koha v rra, mis tingis meie tu- ruosakaalu la guse % v rra. Ole e jätkuvalt ai ukesed, kes pakuvad kohtu äärusega päevari gset teenust täiskasva utele (turuosa % . Üle-eelmise aasta 104-st tee usekohast o . aasta l puks tee usekohtade arv vähe e ud 95-le. Selle ahuga . aastal ka jätka e. Kinnise lasteasutuse teenusepakkujates uutust ei toi u ud, küll aga muutus teenusekohtade maht. Meie tee usekohtade arv vai upuudega alaealistele o jää ud sa aks kuus kohta) aga SA Maarjamaa Hariduskolleegium, kes paku tee ust uude psüühikahäirega alaealistele, o suuren- danud teenusekohtade arvu 7-lt 36-ni. Asenduskodu teenust (AK) kasutab kogu vabariigis kokku viimasel kolmel aastal ligikaudu 1250 last. Meie paku e ase duskodu tee ust ai ult raske ja sügava puudega lastele ja meie osakaal riigi paku- tavast teenuste mahust on 2%. Lapsed kasutavad meie AK-d pigem vanemate sotsiaalsete oskuste puudu ise t ttu, itte puudest tule evalt. AK tee use osuta ises toi us du ud aastal p hi- tteli e uutus, il tee use korralda i e liikus aavalitsuste haldusalast kohalike o avalitsuste tasa dile. Seet ttu o KOVide huvi suurenenud, et tuua lapsed e de kodukoha lähedale ja mitte osutada teenuseid kaugemate teenuseosutajate juures. See on omakorda vähe da ud ka meie paku- tavate kohtade arvu kuue koha v rra -lt-16-ni). Klie tide t ga h ivatus Ku a e a iku eie klie tidest oodustavad t ealised i i esed, o klie tide t h ive olnud pikka aega ettev tte prioriteet. 2018. aastal oli kokku t ga h ivatud % klie tidest ehk iga kuu kesk i- selt 417 klienti. V rreldes . aastaga o t ga h ivatud päevaste tee uste klientide osakaal pisut langenud (joonis 6), kuid selle p hjuseks olid klie tide koli ised uutesse elukohtadesse ja se is- te t de i g t harju uste uutused. Tegevusaruanne 2018 14 AS Hoolekandeteenused 100% 90% 80% 73% 73% 68% 70% 60% 50% 40% 30% 25% 27% 22% 23% 24% 23% 20% 10% 0% KE ÖH ÖK 2016 2017 2018 Joonis 6. T ga h ivatud klie tide osakaal tee uste kaupa Ettev tte klie tide t ga h ivatusega tegele eie tütarettev tte sihtasutus Hea Hoog (SAHH). Siht- asutus pakub enamiku ela isüksuste juures t keskustes mitmesuguseid t tege ise v i alusi, korraldades/vahe dades t d pea iselt kol es valdko as:  käsit ese ete val ista i e üügiks keraa ika, kaltsuvaibad, vilditud tooted jm),  telli uste ja ha gete täit i e katusedetailide pakendamine, juurviljade pakendamine jm),  tee uste osuta i e puhastustee i dus, territooriu i hooldus, a it dk gis j . SAHH-il jätkusid koost lepi gud t OÜ Mo ier, OÜ SoftReflektor, AS Cista, MTÜ Vigastatud Vetera- ide Ühi g ja s l itud o uusi koost lepi guid t a djatega, pea iselt korteriühistutega. T a d- jad hi davad eie klie tide t d ja kiidavad, et o ole as tugiv rgustik, kelle poole p rduda k ik- v i alike t ta ist puudutavate küsi ustega. Teenusearendamise olulisemad projektid Tallinnas ja Karulas avasime igapäevaelu toeta ise tee use päeva- ja ädalahoiu teenuse. Teenus, is o kasuta iseks ku i päeval kuus, o suu atud raske v i sügava i tellektihäirega suure hool- dus- ja/v i k rvala i vajadusega täiskasva utele. Tee use osutamisel on suur tähelepa u klie tide individuaalsel juhendamisel ja kasutatakse temale sobivat kommunikatsioonivormi (piktogrammid, pildid j e . Päevad o sisustatud mitmesuguste käeliste ja uusikaliste tegevustega vastavalt kliendi v i ekusele. Karula Kodus on klientide kasutada ka tajude stimuleerimise tuba, kus muusika, valgus, pehmed tekid ja mitmesugused l h ad aitavad i i ese eeltel kas puhata v i vajaduse korral ka ergastuda. Augustist kuni novembrini viidi Valkla Kodus ellu ühe klie di e a kirjutatud i g Soo e toetajate abiga rahastuse saadud projekt, mille sisuks oli t tegevuste are da i e autis ispektrihäirega oortel täiskasva utel. Lisaks igapäevasele t le klie tidega koolitati välja Valkla Kodu ja osa Harju i g Lää e piirko a kodude tegevusjuhe dajad, kes t tavad autis ispektrihäiretega i i estega. Tegevusaruanne 2018 15 AS Hoolekandeteenused Projekti lä iviijaks oli Hooleka de- ja Ekspertiisi N usta iskeskuse eesko d, kasutati TEACCH e- toodikat. Jaanuarist 2018 alustati Valkla Kodus tundide ehk akadee ilise ppe läbivii isega i tel- lektihäirega klie tidele. Igal t päeval toi uvad ho ikupoolikuti tu id. Õpetatavaid te aatikaid käsitletakse ädala rüt is: igal ädalal o a tee a; tu de pla eerivad ja viivad lä i tegevusjuhe da- jad metoodiku juhendamisel. Tundides osalemine ja kaasatus aitavad arendada, kinnistada, korrata ja säilitada vai upuudega klie tide ole asolevaid tead isi ja oskusi i g o a iks päeva testatud sisustamisel. . aastal v idutsesid ettev ttesisesel i ovatsioo iko kursil „Leidlik lahe dus“ kolm projekti: prügisorteeri ise projektid Kodijärve ja T rva , t tajate tu usta ise projektid Kodijärve ja Sil- la äe i g Tartu üksuste ja Vilja di Mä i äe ühisprojekt „Nutitegevusjuhe daja“. Selle projekti sisuks oli T tukassa ja Vilja di Kutsehariduskeskuse arvuti alg ppe kursustel osale ine ja uute mo- biilirakenduste kasutusele v t i e äratuskell, ussirakendus, Facebooki suletud grupid kodudele, Youtube); tehnoloogia abil elanike juhendamine kodustes tegevustes (toiduvalmistamine, puhastus- vahendite kasutamine, raviskeemi lugemine ja selgita i e j ;t tajate juhe da i e doku e tat- sioo i täit isel; ületartulise valvetelefo i kasutuselev tt. Üheks olulisi aks ai eürituseks oli . aastal . augustil Vilja di lauluväljakul peetud X erivaja- dustega inimeste laulu- ja tantsupidu. Pidu oli sel aastal pühe datud ka Eesti Va ariigi . sü i- päevale. Peol osales üle tuhande laulja-ta tsija i g u es pealtvaatajat, külalisesi ejatena astusid üles Ivo Li a ja A tti Ka iste. Juu elipeol olid aukülaliste a kohal Eesti preside t Kersti Kaljulaid, sotsiaalkaitse i ister Kaia Iva i g Vilja di li apea Madis Ti pso . Ka sel aastal t lgiti kogu pidu Eesti viipekeelde. Esimest korda jagati kavasid Braille kirjas. Pidu j udis vee iüleka de kaudu koju kätte k igile i i estele, kes i gil p hjusel ise kohapeal osaleda ei saa ud. Uue isa Kodu hakkas . aastal tege a koost d Haapsalu raamatukoguga: suvel oli seal meie klientide tehtud SAHH-i t dest üleval äitus. Koost ees ärgiks o rohke koguko aga koos toi etada ja seelä i ka ettev tet kohalike i i este seas tuttava aks teha. Rakvere üksuste koost part er o Rakvere raamatukogu. Seal toimub kaks korda kuus lugemis- tu d, illes osalevad eie klie did eri evatelt tee ustelt päevakeskus ja koguko as ela ise tee- nus). Lugemistunnis loetakse ette i jutuke ja toi u vestlusri g. Kui veel paar aastat tagasi toi- us luge istu d ii, et raa atukogut taja tuli külla Lille tä avale, siis . aastast otsustati koh- tumispaika muuta. Nii saavad kliendid osa kogukonnas olevatest teenustest just iges keskko as. 2018. aasta oktoo ris ägi il avalgust idee, et Tartu Kunstikooli esimese kursuse dekoraatorid v ik- sid teha koost d Tartu üksustega. Koost ees ärk oli a da üksuste ela ikele eli ku stitu di ja tuua i i este süda esse loo i gu kaudu r u. Projektis osales klie ti. Pea iselt petasid ku stitude gid, kuidas teha pi tslita aali, kuid tegeleti ka joo ista ise ja kollaažiga. Vii asel koh- tu isel said k ik osalejad autida val i ud t de äitust, eisterdada soovi korral j uluehteid ja jagada kogemusi. Tegevusaruanne 2018 16 AS Hoolekandeteenused Kodukohvikud o aida ud eie klie tidel koguko aga lähe aks saada ju a aastaid. . aastal astus kodukohviku tegijate ridadesse ka Kuressaare Ruubi Kodu. Septembrikuus avati oma koduaias Õu aussikohvik. Lisaks heade toitude pakku isele sai li arahvas ka aja külastada ja selle ela ike- ga isiklikult juttu vesta. Kuressaare li akoda ike saadud tagasiside p hjal v i elda, et üritus tee is o a ees ärki ja vähe das l het tavalise li ai i ese ja eie klie tide vahel. Ju a va adest tegi- jatest olid kodukohvikuturul 2018. aastal tegevad ka Türi Kodu ja T rva Kodu. Kaasaegse teenusekeskkonna loomine 2018. aastal rajasime kokku 261 uut teenusekohta ja sulgesi e ajale jalgu jää ud ühisela utüüpi hooldekodud Erastveres, Imastus, Koluveres ja Toril. Alates reorganiseerimise II etapi algusest 2015. aastal ole e kokku loo ud uut ja kvaliteetset tee usekohta, sh KE, ÖH/ÖT i g kohta asenduskodu ja kinnise lasteasutuse teenustele. Uute erihoolekande teenusekohtade rajamise maksumuseks kujunes 2015.–2018. aastal 14,4 miljo- nit eurot koos käi e aksuga. Sellest 14 miljonit eurot kaetakse ERF-i toetusest ja riigi eelarvest, üle- jää ud 400 tuhat eurot o ettev tte lisao afi a tseeri g. Ühe klie dikoha kesk iseks aksu useks kujunes 30,1 tuhat eurot. Asenduskodu ja kinnise lasteasutuse teenusekohtade rajamise ning nende toimimiseks vajaliku toi- etulekukooli ruu ide ü erehita ise aksu use 500 tuhat eurot koos käi e aksuga) finant- seerisime kogu ulatuses HKT omavahenditest. Lisaks andsid oma panuse suurtes erihooldekodudes elanud inimeste elutingimuste parandamiseks ka meie ERF-i projektipart erid. Lää era a vald rajas psüühilise erivajadusega i i estele Lihulasse 30 ning SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Tartusse 28 teenusekohta. 2018. aastal valmisid meil esimesed päevari gsete tee uste osuta iseks eldud üüdisaegsed korterelamud. 192 erihooldekodus elanud ja muust ühisko aelust k rvale jää ud i i est said uued ja hu ased kodud Talli as, Paldiskis ja Pär us. Kui e aasta eest katsetasime KE-üksuste raja ist korter ajade korteritesse, siis üüd, Eestis esimest korda, ehitasime olemasolevatesse elamukvarta- litesse päevari gsete teenuste osutamiseks sobivad kortermajad. Nende muudatuste tulemusel ole e suut ud vähe dada üle -kohaliste i stitutsio aalsetes tee useüksustes olevate kohtade arvu ühe aastaga %-lt 38%-le (joonis 7). Tegevusaruanne 2018 17 AS Hoolekandeteenused 1200 60% 51% 1000 50% 37% 38% 800 40% 36% 600 25% 30% 975 400 20% 13% 684 671 692 200 454 10% 256 0 0% Ku i -sed üksused Üle -sed perekülad Üle -sed i stitutsioo id 2018 2019 osakaal teenusekohtadest 2019 osakaal teenusekohtadest 2018 Joonis 7. Riigi rahastatud koguko a ja päevaste tee usekohtade jagu e i e HKT-s tee useüksuse suuruse/tüübi alusel Selleks, et uute üksuste ülalpida i e oleks erivajadustega i i estele j ukoha e, o k ik uued ajad ehitatud säästlike ligi ulle ergia hoo ete a. Lisaks hea soojapidavusega konstruktsioonidele on hoo- etes adala e ergiatar i isega valgustid ja teh osüstee id. Lisaks on majade katustele paigalda- tud päikesepa eelid, is toodavad suure osa hoo es tar itavast elektrist. Jätku a kahe eel ise aasta t le rajasi e juurde ka kogukonnas elamise teenusekohti. 69 inimest kolisid kauaoodatud hu astesse era utesse ja korteritesse Tapal, Pär us, J hvis, Türil ja Rakveres. Lisaks ÖH ja KE klientidele said Rakveres kenad ja kodused ruumid ka 22 seni Imastu Koolkodus ela- nud seni asenduskodu ja kinnise lasteasutuse teenust kasutanud last. 2000 300 1776 1800 1696 1528 250 1600 1338 1400 1200 200 1200 983 1000 1142 150 734 800 667 879 100 600 734 667 400 50 200 30 67 147 261 196 190 168 80 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kliendikohtade juurdekasv aastas Kvaliteetsete kohtade sihttase (kasvav) Kvaliteetsete kohtade saavutatud tase (kasvav) Joonis 8. Kvaliteetsete teenusekohtade juurdekasv 2015. aastal, kui alustasime reorganiseerimise II etapiga, oli meie kinnisvaraportfellis olevate hoone- te kogupindala 97 tuhat m2, sellest ligi 67 tuhat m2 oli kasutusel teenuste osutamiseks (joonis 9). Tegevusaruanne 2018 18 AS Hoolekandeteenused 97 000 80 900 66 900 59 850 58 200 49 900 15 500 11 500 7 900 5 100 3 650 3 125 2 883 2 750 2 500 2 050 1 600 867 0 2015 2018 2022 Erihoolekandeteenuste osutamiseks kasutatavad pinnad, m2 Muude teenuste (AK, PAG, HK) osutamiseks vajalikud pinnad, m2 Üüripi ad, Kasutuseta pinnad (keldrid jms), m2 Muud pinnad (KK, tugiteenused, jne), m2 Joonis 9. Reorga iseeri ise ju ki isvaraportfellile Vii ase elja aastaga ole e uute üksuste raja iseks ost ud korterit i g eri suurusega maja. Lisaks oleme ehitanud seitse uut hoo et ja täielikult ü er korralda ud Rakvere Lille Kodu. Seelä i ole e tee use osuta ise kasutusele v t ud , tuhat m2 kvaliteetset pi da. Paralleelselt uute ük- suste raja isega ole e ü er korralda ud ii ole asolevat ruu ikasutust kui ka tegele ud tee use osuta iseks ittevajaliku vara v ra da isega, sh ka Tori, I astu, Koluvere ja Erastvere kodude ki isvara üügiga. Selle tule usel o v rreldes . aasta l pu seisuga eie ki isvaraportfell vähe e ud % ja tee use osuta iseks kasutatav pi d % v rra. . aasta l puks, kui suurte kodude reorga iseeri i e o l ppe ud, o prog oositav ki isvara kogupindala alla 60 tuhat m ja erihoolekandeteenuste osutamiseks kasutatav pind 50 tuhat m2. V r- 2 reldes . aasta algusega o prog oositav vähe e i e vastavalt % ja %. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutusteenus Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse (Vao Keskuse) pakutava varjupaigateenuse kliendid on rah- vusvahelise kaitse taotlejad ja rahvusvahelise kaitse saanud ehk koondnimetusega pagulased. Kui . aasta l pus kasutas Vao Keskuse teenust i i est, siis . aasta l puks oli neid 51. Nen- dest moodustasid lapsed 31%, naised 18% ja meeste osakaal oli kasvanud 51%-ni (joonis 10). Tegevusaruanne 2018 19 AS Hoolekandeteenused 100 90 80 70 60 23 Lapsed 50 Naised 16 14 Mehed 40 18 8 Pered 30 34 13 29 20 14 18 10 7 7 0 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 Joonis 10. Pagulaste jagu e i e soo ja pereko dliku kuuluvuse järgi Kui . aastal tee i dasi e e i Ukrai ast pärit pagulasi, siis . aastal toi us muutus. Alusta- sime teenuse pakkumist Euroopa Liidus kokkulepitud kvoodi alusel saabuvatele pagulastele ja sellest tulenevalt oli teenust enim kasutanud pagulasi pärit Süüriast joonis 11 . Jätkuvalt oli palju kaitse taotlejaid Gruusiast ja kolmandal kohal oli Venemaa. 35 Venemaa 4 30 25 Ukraina 8 20 Ukraina 8 Süüria 22 15 Iraak 6 10 Gruusia 7 5 Armeenia 11 Albaania 7 Gruusia 7 0 2016 2017 2018 Joonis 11. Kol riiki, kus oli pärit kesk iselt k ige rohke pagulasi 8 Kaitse saanud peaksid lahkuma keskusest oma elukohta hiljemalt kaks kuud pärast ela isloa saa ist. Vaatamata pingutustele pole kaitse saanutele eluruumide hankimine kulgenud probleemideta. Üle - kuulise teenuse kasutamise ajaga on keskmiselt kaheksa inimest (joonis 12). Keeruline on endiselt elukoha leidmine perekondadele, mille leibkond on suurem, kui tavalised Eesti pered. Tegevusaruanne 2018 20 AS Hoolekandeteenused 100% 90% 80% 70% 55% 67% 67% 60% sh üle kuu 50% sh üle kuu sh üle kuu 40% 20% sh 1 kuu 30% 20% 33% 33% 10% 25% 0% 4% 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 Joonis 12. Rahvusvahelise kaitse saa ute jagu e i e selle alusel, kui kauaks jäädakse pärast kaitse saa ist ajutuskesku- sesse Peamiste tegevustena, mida pagulastele majutuskeskuses pakutakse on Eesti kultuuri- ja komberuu- i tutvusta i e i g sellega koha du ise soodusta i e. Ne de tegevuste hulka käivad lisaks koha- e iskohvikule ja Eesti elukeskko aga tutvu isele ka eesti keele pe i g t h ive ede da i e. Viimati nimetatud tegevused ei ole pagulastele kohustuslikud ja uavad sestap ajutuskeskuse perso alilt leidlikkust i g järjepidevust, et i i esed osaleksid. K ikide e de tegevuste elluvii iseks o suureks a iks rahvusvahelisest rä de- ja migratsioonifondist AMIF-ist laekuvad projektirahad. Eesti keele ppes osales 2018. aastal keskmiselt % täiskasva ud varjupaigataotlejatest. Keele ppes osalejate protse ti jutavad täiskasva ud isikute t ta i e, otivatsioo i la ge i e peale keel- duvat rahvusvahelise kaitse otsust ja väikeste lastega kodus olevad emad. Kui . aasta l puks oli t kohaga i i este osakaal vaid %, siis . aasta l puks o t tavate rahvusvahelise kaitse taotlejate arv t us ud %- i t igusega isikutest. T tukassas oli aasta l pu seisuga registreeritud 25% inimestest. Pagulaste hulgas olevad aised, kellel o väikesed lapsed v i kes on saabunud erinevast kultuuriruumist, vajavad kindlasti aega, et kohaneda ja hakata osalema aktiivselt Eesti t turul. T korraldus o klie dikesk e Kvaliteetne kliendikeskne tee us o lisaväärtus, ida oma kliendile paku e. Meie ettev tte eripära o tee useüksuste ehk kodude hajus paigutus üle Eesti. Soovi e, et klie dile pakutav tee i dus läh- tuks k ikides eie kodudes ühesugusest kvaliteedista dardist s ltu ata asukohast ning ühtlasi pa- kuks klie di vajadustest lähtuvalt piisavalt i dividuaalsust ja paindlikkust. See eeldab, et tunneme o a klie ti ja te a vajadusi p hjalikult, klie di tee i da ise p hi ttelised juhised o lä i eldud ja kirjeldatud, t tajad teavad i g rake davad eid ja e hi da e regulaarselt e de täit ist. Tegevusaruanne 2018 21 AS Hoolekandeteenused EQUASS (European Quality in Social Services kvaliteedijuhti issüstee i p hi tetest lähtuvalt juu- rutame kvaliteedijuhtimist ettev ttes ju a alates . aastast, ille jooksul o järjest pare datud juhti isprotsesse, vastutuse ja ressursside juhti ist i g kvaliteedi pare da ise süstee i. Kliendi vajaduste ja ootuste väljaselgita i e i g iga-aastased kliendirahulolu uuringud on olnud viimastel aastatel pea isteks lähtekohtadeks uute tee usekohtade loo isel ja are da isel. Kuigi 2017. aasta l puga sai lä i ettev ttes vii a e kehtiv EQUASS-i sertifikaat, on selle protsessi käi- gus juurdunud kvaliteedip hi tted uutu ud ettev tte lahuta atuks igapäevat osaks. 2018. aastal andis Sotsiaalkindlustusamet välja erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhise, mis tugi- neb EQUASSiga samadele p hi tetele i g o hea sihihoidja kvaliteedikriteeriu ide järgi isel ja kvaliteetsete teenuste pakkumisel. Uute tee usekohtade loo isega koguko dadesse üle Eesti oleme olnud eestvedaja erihoolekande- teenuse klie tide iguste eest seis isel ja v rdsete v i aluste loo isel t ta i e lepi guga, ppi- i e, igapäevaelu koguko as . Klie dit etoodika a 2015. aastast kasutusel olev CARe metoodika o hästi toeta ud isikukeskse tee use pakku ise rake da ist, lähtudes e- toodilise protsessi osana inimese soovidest ja vajadustest erinevates eluvaldkondades, uurides isik- likke eelistusi ja tugevusi ning toetades inimesi, et nad tuleks toime piirangutega oma soovitud elu poole liikumisel. 2018. aastal koos äriplaa i uue da isega t usid fookusesse taastu ise iste ja taastumist toeta- vaks ettev tteks ü berorie teeru i e ning keskendumine suuremale teenuse koosloomele klienti- dega. 2017. aastal koostatud HKT eetikakoodeks on olnud 2018. aastal vajalik juhis, mille kaudu ole- me taga ud tee use saajate väärika kohtle ise ja ede da ud ettev ttes eetilist käitu ist. Sa uti o kasutusel kae ustega tegele ise süstee , illel on siiski veel arenguruumi. Otsime sobivaid viise, et äiteks puuduliku k ev i ega i i esed saaksid vajaduse korral kae use esitada v i et ka suulised kaebused saaks registreeritud ja lahendatud. Hajusalt paiknevate teenuseüksuste kvaliteetsemaks ja ko oo se aks juhtimiseks korraldasime alates 01.01.2018 ü er tee useüksuste juhtimise ja ühe dasi e k ik klie tidele tee useid pakku- vad üksused elja piirko da – Harju, Kesk-L u a, Lää e ja Viru. Piirko dade tegevust juhivad i g ühtse t kvaliteedi tagavad piirkonnajuhid. Eelnevast tulenevalt korraldasime teenuseüksuste koha- pealseks juhti iseks ü er ka se ise vahetu klie dit tajate juhtimise ja spetsialiseerusime ka juh- ti ises klie dit st tule evalt. L i e selleks tii it juhi ja klie dit juhi ametikohad (kokku vas- tavalt ja a etikohta , kus klie dit juht vastuta etoodilise klie dit kvaliteedi eest ning tii it juht t keskko a ja t vahe dite eest perso aliga seotud tee ad – komplekteeritus, t aja korraldus, arendamine, ka t vahe did, ki isvara korrashoid, varatoi i gud, toitlustus- ja logistikat korraldus j s . Piirko dadest eraldi jäid reorga iseeritavad V isiku Kodu ja S era Kodu ning pagulastele majutusteenust pakkuv Vao Keskus. 2018. aasta struktuurimuudatuse valguses jäi keskkontori funktsioon sa aks ja jätkuvalt korralda- me piirkondade tugiteenuseid tsentraalselt. Tegevusaruanne 2018 22 AS Hoolekandeteenused Pühe du ud t tajail o oskused ja vahe did . . seisuga t tas ettev tte , t kohal vahetult t tajat, kes jagu esid ettev tte nelja piirkonda (Harju, Kesk-L u a, Lää e, Viru p hitee use osuta isel i g eri evatesse valdko - dadesse (joonis 13) tugiteenuse osutamisel. Üldkoosolek Auditi- Nõukogu komitee Siseaudit Juhatus Keskkontor Kinnisvara- Info- Teenuste To itlustus- Personali- Finants- Üld- osakond, juhtimise osakond osakond osakond osakond juhtimine ERF osakond Harju Kesk-Lõuna Lääne Viru piirkond piirkond piirkond piirkond 12 teenus- 16 teenus- 10 teenus- 10 teenus- Võisiku Sõmera Vao Keskus üksust üksust üksust üksust Kodu Kodu Joonis 13. Ettev tte struktuur seisuga . . 8 . aasta detse ri seisuga jäi ettev tte t kohtade üldarv sa aks v rreldes . aastaga . aastal 898, 2016. aastal 913,5). Meie t kohtadest on 86% klienditeeninduses, toitlustustusega on seotud % t tajatest, ki isvarahaldusega %, logistikaga 1% ning juhtimise ja tugiteenuste t ko- had moodustavad 4% (joonis 14). 1.01.2018 770,9 68 21 31,5 1.01.2017 758,5 67 26 35,5 1.01.2016 785 53 29 35,5 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 klienditeenindus toitlustus kinnisvarahaldus logistika juhtimine ja tugiteenused Joonis 14. Ettev tte koosseisu jagu e i e valdko iti Tegevusaruanne 2018 23 AS Hoolekandeteenused Ko kure ts Eesti t j uturul uutu iga aastaga järjest komplitseeritumaks, ku a t ealise ela ik- konna osakaal uutu , t j ud uutu järjest o iilse aks ja t ti gi uste suhtes udliku aks. See pa e eid üha keerulise asse olukorda t tajate vär a isel ja hoid isel, sest erihooleka de valdko d ei ole väga atraktiivne sektor. Oleme paika pannud miinimumn uded, illele klie dit ta- jad peavad vasta a. Jälgi e, et eil t taksid vähe alt keskharidusega tegevusjuhe dajad. 2018. aastal oli keskharidusega klie dit tajate osakaal ettev ttes terviku a % . aastal 97%) (joonis 15). 2018 17% 78% 5% 2017 17 76 7 2016 18 74 8 K rgharidus % Keskharidus % P hiharidus % Joonis 15. Klie dit tajate jagu e i e haridustase eti % K ikide tee uste l ikes oli . aastal ettev ttes terviku a ko pete tsista dardile (erialane kutse- v i k rgharidus v i keskharidus + erialased täie dkoolitus oodulid vastavaid klie dit tajaid %. Ku a e kvalifitseeritud t tajaid t turult värvates reeglina ei leia, siis korraldame personali kooli- tuse erialastel kursustel ise. Investeerisime koolitusse ligikaudu 25,2 tuhat koolitustundi (2017. aastal 24,1 tuhat tundi . Koolitustu de t taja kohta oli . aastal ja kesk i e koolituskulu t ta- ja kohta on 71 eurot (2017. aastal 63 eurot). Kogu aasta jooksul osales mitmesugustel koolitustel kokku t tajat, eist klie ditee i dajaid oli . aastal 717). T korraldust toetavad IKT lahendused 2018. aastal liikusi e edasi projektidega, is ei too ud kaasa otseseid uudatusi t korralduses, küll aga suure dasid riist- ja tarkvara t ki dlust. . aastal tegi e tarkvara are dusse i vestee- ringuid mahus 39 tuhat eurot ning uute tee useüksuste IKT valmisolekuks ja vanade kodude reorga- niseerimiseks mahus 55 tuhat eurot. Klie dia d ete halduse ja a alüüsi projekti „Klie di e-toi ik“ käigus valmis kalenderplaani proto- tüüp ja alustasi e are duse ha ke ettevalmistusega. Juhti isarvestuse t husta iseks ja ettev tte pare aks juhti iseks selgitasi e välja ettev tte äriva- jadused, mille alusel hangime 2019. aastal uue majandusarvestuse tarkvara ja juurutame andmelao. Tegevusaruanne 2018 24 AS Hoolekandeteenused 2018. aastal alustasime uue ettev tte välisveebi arendamisega, mille tulemuse avalikustame 2019. aasta ärtsis. Ettev ttesisese tea e pare aks ja selge aks halda iseks korrastasi e pilves oleva siseveebi SharePointi saitide sisu ja struktuuri. Taristuprojektidest oli suuri väljakutse arvutit koha haldustee use planeerimine ja hankimine. Eri evalt eel evatest sellistest ha getest, korraldasi e arvutit koha hoolduse täistee use a, kus kogu arvutit kohaga seo duv tarkvara ja riistvara teh ili e korrashoid, logistika ja kasutajatugi osu- tatakse ühe ühtse tee use a. Selli e t korraldus uuda tee use lihtsa aks, o rahastatud ühe kuutasu a ja ei teki ette äge atuid udeid lisat de eest. Kui . aastal oli kesk i e kuu kulu 2267 eurot, siis alates 1. oktoobrist 2018 on see 1898 eurot. Riskide hindamine, korruptsioonivastane tegevus Siseaudit ja riskide hindamine 2018. aastal hankisime endale uue siseaudiitorteenuse pakkuja – Ernst ja Young Baltic AS. Koos si- seaudiitoritega hindasime riskid ja ukogu ki itas . aasta I poolaastaks järelauditi plaani. Riske hinnates tuli selgelt esile kaheksa tee at, ida pea e o a t s eelk ige sil as pida a, et e eta- da v i aa dada ju a tekki ud pro lee e. Teemad o järg ised:  piisav hulk tegevusjuhendajaid – e de vähesuse t ttu ei pruugi klie t saada piisavalt tähe- lepanu ja juhendamist;  eestkostjaülesa ete täitmine – kui eestkostjad seda ei tee, la ge eie t tajatele suur li- sakoormus;  koost t a djatega t v i aluste kasuta iseks – uidu v i uutesse kodudesse tekkida passiivseid ja virelevaid kliente;  uute tee useüksuste ehitused – kui pakkumisi ei laeku v i need on liiga kallid, v ivad sattuda ohtu uute kodude igeaegsed ava ised ja ERF-i rahastuse uete täit i e;  piisav t tasu – adal palk ei v i alda värvata vajalikku kvalifitseeritud t j udu;  uute tee useüksuste projektijuhti i e – korraga it e tee useüksuse halda i e v i pro- jektijuhi üle koormata ja uute kodude igeaeg e ava i e v i sattuda ohtu;  avalikkuse teavitamine – eelarva used klie tide suhtes ei pruugi v i aldada klie tidel su- la duda koguko da i g v i tekitada koguko a vastuseisu uute kodude loo isel;  t tajate suhtu i e klie ti ja e de igustesse – kui klienti ei kaasata ja otsustatakse tema eest, siis ei suurene kliendi eneseteadlikkus. Korruptsiooniriski ennetamine Korruptsiooniriski ennetamisel lähtu e kehtivatest igusaktidest, eetilisest ja ausast äripida isest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. Pidades silmas korruptsiooni ennetamise meet- meid, on ettev ttes kehtestatud  hea tava ja huvide ko flikti e eta ise i g välti ise juhe d, mis kirjeldab t ta ise käigus tekkida v ivaid korruptsioo iriske ja sellistel hetkedel soovituslikke käitu is udeleid;  seotud isikute andmete deklaratsioon, ille täit ise kohustus on üks kord aastas ettev tte kulujuhtidel, juhatuse liikmetel ja sihtasutuse Hea Hoog juhatuse esimehel; Tegevusaruanne 2018 25 AS Hoolekandeteenused  hanke kord, mis äe ette, et hankekomisjoni liikmed deklareerivad oma huvide puudumist;  kord aastas toi u vastutavatel a etikohtadel t tavate t tajate koolita i e korruptsioo- i, huvide ko flikti välti ise, ärieetika jmt teemadel. T taja kohustused ja vastutus – t taja igused ja kohustused tule evad t lepi gust ja ettev ttes kehtestatud t korralduse reeglitest. Eelk ige o t taja kohustatud tege a kokkulepitud t d as- jakohase hoolsusega, täit a il a erikorralduseta selliseid ülesa deid, is tule evad t iseloo ust v it üldisest käigust, hoid a t a dja äri- ja tootmissaladust ja itte osuta a t a djale ko ku- re tsi, sealhulgas itte t ta a ko kure di juures, kui t a dja pole selleks lu a a d ud. T taja kohustus o hoida saladuses talle t suhte käigus teatavaks saanud asjaolud, mille saladuses hoidmi- seks o t a djal igustatud huvi. Juhtorgani kohustused ja vastutus – riigile kuuluva äriühi gu juhtorga ite liik ete uded o pa - dud paika riigivara seadusega ja äriseadustikuga. Juhatus pea ettev tte juhti isel ki i pida a ukogu seaduslikust korraldusest. Tehinguid, is väljuvad igapäevase tegevuse raa est, v i juha- tus teha ai ult ukogu usolekul. Juhatusel on ukogu ees aruandekohustus. Juhatuse liikmed peavad o a t kohustusi täit a tavapärase hoolega ja ole a ettev ttele lojaalsed, eelk ige tähe - dab see, et juhatuse aga ka ukogu liik ed peavad o a a etikohustuste raa es k iki tehi guid hi ates sead a esikohale juhitava ettev tte huvid. Juhatuse liik etele akstava tasu suurus ja aks ise kord ääratakse ukogu otsusega. Varade majandamine – ettev ttes on lähtuvalt riigiha gete seadusest kehtestatud hangete kord, mis kirjeldab, kuidas hangime kaupu ja teenuseid ning ehitust id. Alates maksumusest 10 tuhat eurot teeme ha ke e etlused üldjuhul riigiha gete registris. Igal aastal inventeeritakse majandusaasta arua de koosta ise käigus p hivarad ja laod. Väikevarade i ve teeri i e toi u tee useüksuse p hiselt kord kahe aasta jooksul. Hea ühi gujuhti ise tava arua e HKT järgi hea ühi gujuhti ise tava HÜT p hi tteid, kuid leidub ka i gaid erandeid, mida kirjelda e ja p hje da e. Üldiselt tegutsevad üldkoosolek, ukogu ja juhatus sa adel alustel, kuid riigivaraseadus ja ettev tte p hikiri ti givad ka erisusi. Üldkoosolek Meie ettev te o % riigile kuuluv äriühi g, ille üldkoosolekuks o ai uisikuliselt sotsiaalkaitse- i ister. Seet ttu ei avalda ettev te üldkoosoleku aterjale ja üldkoosolekule eldud teavet eraldi vee ilehel, vaid tee selle igel ajal ja uetekohaselt sotsiaalkaitse i istrile kättesaadavaks. Üld- koosoleku otsused avalikustame oma veebilehel. Üldkoosolekul osalevate isikute ri gi kiida heaks sotsiaalkaitse i ister ja si a ei ole ol ud kaasatud audiitor. Audiitori e ora du ja järeldusotsus on olnud alati üldkoosolekule kättesaadav. Tegevusaruanne 2018 26 AS Hoolekandeteenused N ukogu Ettev tte p hikirjaga o ääratud, et ettev tte ukogu koos e kolmest kuni viiest liikmest. Üld- koosolek i eta ukogu liikmed, lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust. N ukogu liik ed i- metatakse kolmeks aastaks. Üldkoosolek o äära ud ukogu liik e tasuks eurot ja ukogu esimehe tasuks 800 eurot kuus. Tasude aks isel lähtu üldkoosolek peale p hikirja ka riigivarasea- dusest ja raha dus i istri äärusest. N ukogu liik etele ei ole kehtinud muid potentsiaalseid ko- hustusi ega soodustusi. Tabel 8. Aastal 8 ettev tte ukogusse kuulu ud liik ed Nimi Organisatsioon Tasud 2018 (€) Liikmeks oleku aeg Janar Holm, Sotsiaalministeerium 2 590 03.07.2017 kuni 07.04.2018 n ukogu esi ees Andrus Treier, Keskkonnainvesteeringute 5 709 25.05.2018 kuni 25.05.2021 n ukogu esi ees Keskus T u Lillelaid Rahandusministeerium 5 486 03.07.2017 kuni 03.07.2020 Häli Taru Sotsiaalministeerium 2 891 25.05.2018 kuni 25.05.2021 Katrin Tsuiman Sotsiaalkindlustusamet 1 909 03.07.2017 kuni 25.05.2018 Jaanus-Janek Juss Ar is Part ers OÜ 4 400 03.07.2017 kuni 03.07.2020 KOKKU 22 985 Juhatus Juhatus esi da ja juhi ettev tte igapäevast aja dustegevust iseseisvalt koosk las seaduste ja p hikirja uetega. Juhatus tegutse aja duslikult k ige otstar eka al viisil, et tagada äriühi gu jätkusuutlik are g vastavalt seatud ees ärkidele. Juhatus taga , et ettev te täidaks kehtivaid igu- sakte ning korraldab ko trolli ja arua dlust. Ettev ttes o vajalikud protseduurid reguleeritud sise- kordadega. Vastavalt p hikirjale v i juhatus koos eda ühest ku i viiest liikmest. Juhatuse liikme valib neljaks aastaks ukogu. Juhatusele akstavad tasud ja tule uspalk o kirjeldatud p hikirjas ja juhatuse liik ete lepi gutes. K ik eed tugi evad riigivaraseadusele. Tabel 9. Aastal 8 ettev tte juhatuse liik ed Nimi Ametikoht Tasud 2018 € Ametisoleku aeg Maarjo Mä d aa Juhatuse esimees 58 100 13.08.2015 kuni 13.08.2019 Piret Lemsalu Finantsdirektor 53 900 07.05.2016 kuni 07.05.2020 Liina Lanno Teenuste direktor 45 044 31.10.2015 kuni 31.10.2019 KOKKU 157 044 Teabe avaldamine Ettev tte avaldab veebilehel teavet üldkoosoleku otsuste kohta, aga mitte ukogu koosolekute toimumise kohta ega ka koosoleku aterjale, sest äriühi gul o vaid üks aktsio är. Tegevusaruanne 2018 27 AS Hoolekandeteenused Finantsaruandlus ja auditeerimine Alates . aja dusaastast auditeeri ko tser i OÜ KPMG Balti s, lepi g on s l itud kol eks aastaks riigihanke tulemusel. Tegevusaruanne 2018 28 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 848 938 7 565 452 Nõuded ja ettemaksed 3 115 225 1 382 862 2,9 Varud 37 450 38 256 Kokku käibevarad 9 001 613 8 986 570 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 48 732 62 692 5 Materiaalsed põhivarad 39 138 455 34 020 744 6 Kokku põhivarad 39 187 187 34 083 436 Kokku varad 48 188 800 43 070 006 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 216 583 3 151 791 3,8 Eraldised 116 341 61 180 Sihtfinantseerimine 30 400 38 423 9 Kokku lühiajalised kohustised 4 363 324 3 251 394 Kokku kohustised 4 363 324 3 251 394 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 609 095 7 409 155 10 Ülekurss 3 498 084 3 498 024 Kohustuslik reservkapital 740 916 715 286 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 28 170 517 25 056 366 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 806 864 3 139 781 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 43 825 476 39 818 612 osanikele kuuluv omakapital Kokku omakapital 43 825 476 39 818 612 Kokku kohustised ja omakapital 48 188 800 43 070 006 29 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Müügitulu 21 602 160 20 315 719 11 Muud äritulud 8 265 605 5 880 645 12 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -828 5 697 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 677 901 -5 483 524 13 Mitmesugused tegevuskulud -2 178 046 -2 069 549 14 Tööjõukulud -14 085 948 -12 446 783 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 687 755 -2 693 264 5,6 Muud ärikulud -1 430 806 -371 295 16 Ärikasum (kahjum) 3 806 481 3 137 646 Muud finantstulud ja -kulud 383 2 135 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 806 864 3 139 781 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 806 864 3 139 781 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 3 806 864 3 139 781 30 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 806 481 3 137 646 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 687 755 2 693 264 5,6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 43 596 3 158 Muud korrigeerimised -7 987 069 -5 625 726 9 Kokku korrigeerimised -5 255 718 -2 929 304 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 512 292 -5 775 2 Varude muutus 808 8 165 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 692 691 138 293 8 Kokku rahavood äritegevusest -2 268 030 349 025 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -7 662 102 -3 171 970 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 387 600 55 990 6 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 7 825 633 4 641 480 9 Laekunud intressid 385 28 430 2 Kokku rahavood investeerimistegevusest 551 516 1 553 930 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -237 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -237 Kokku rahavood -1 716 514 1 902 718 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 565 452 5 662 734 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 716 514 1 902 718 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 848 938 7 565 452 31 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 056 366 36 422 531 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 139 781 3 139 781 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 256 295 5 0 0 256 300 31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 196 147 39 818 612 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 806 864 3 806 864 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 199 940 60 0 0 200 000 Muutused reservides 0 0 25 630 -25 630 0 31.12.2018 7 609 095 3 498 084 740 916 31 977 381 43 825 476 Aktsiakapitali kohta on informatsioon lisas 10. 32 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Hoolekandeteenused 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga ning riigi raamatupidamise üldeeskirjaga. Eesti Finantsaruandluse Standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. AS Hoolekandeteenused kasutab konsolideeritud kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1 Konsolideeritud kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS Hoolekandeteenused (emaettevõte osalusega 100%) ja SA Hea Hoog (tütarettevõte). Emaettevõtte konsolideerimata aruandes rakendatakse tütarettevõttesse investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodit vastavalt RTJ 11 paragrahvidele 27-34. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtte vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (va arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandekuupäeva seisuga hinnatud ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevust- ja finantspoliitikat. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on konsolideeritud bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. 33 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul, kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurot. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eur Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa Piiramatu Ehitised ja rajatised 10-50 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Muu materiaalne põhivara 2-5 aastat Rendid Kapitalirendiks loetakse kontsernis rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kontsern kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruande kuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Sihtfinantseerimine Kontsern on lähtub tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse kasumiaruandes tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Kui tingimused ei ole täidetud, siis kajastatakse toetust bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetus-maksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus); varade soetamise toetusena saadud summa kantakse perioodi tulusse, kulusse aga soetatud vara kasuliku eluea jooksul. 34 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimie tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastaminse vajadus sai teatavaks. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele aruande kuupäeval. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes aruande kuupäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Alates 2015. aastast on on maksumäär 20/80. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Regulaarselt makstavaid dividende maksustatakse alates 2019. aastast määraga 14/86 dividendide netosummast. Dividendimakseid loetakse regulaarseteks, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Maksumäära 14/86 saab enne 2021. aastat rakendada järgnevalt: (i) 2019. aastal saab seda rakendada ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt on makstud tulumaksu ja (ii) 2020. aastal saab seda rakendada ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt on makstud tulumaksu. Kuna AS Hoolekandeteenused ei ole 2018.aastal dividende jaotanud, siis on lisas 17 rakendatud tingimusliku tulumaksu arvutamisel maksumäära 20/80. Seotud osapooled Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik: (a) on AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige; või (b) omab kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest: (a) ettevõte ja AS Hoolekandeteenused on ühise kontrolli all; (b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte; (c) ettevõte omab AS Hoolekandeteenused üle kontrolli või olulist mõju; (d) ettevõte on AS Hoolekandeteenused kontrolli või olulise mõju all; (e) ettevõtted, mille üle AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju; (f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. AS Hoolekandeteenused loeb seotud osapooleks oma tütarettevõtet sihtasutust Hea Hoog. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodi või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. 35 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 691 407 1 691 407 Ostjatelt 1 692 364 1 692 364 laekumata arved Ebatõenäoliselt -957 -957 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 13 220 13 220 3 tagasinõuded Muud nõuded 337 337 Intressinõuded 27 27 Viitlaekumised 310 310 Ettemaksed 46 401 46 401 Tulevaste 46 401 46 401 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 1 342 271 1 342 271 9 põhivarade katteks Saamata sihtfinantseerimine 9 197 9 197 9 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 12 392 12 392 9 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 3 115 225 3 115 225 ettemaksed 36 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 186 265 186 265 Ostjatelt 189 691 189 691 laekumata arved Ebatõenäoliselt -3 426 -3 426 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 8 326 8 326 3 tagasinõuded Muud nõuded 239 239 Intressinõuded 29 29 Viitlaekumised 210 210 Ettemaksed 46 939 46 939 Tulevaste 46 939 46 939 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 1 125 674 1 125 674 9 põhivarade katteks Saamata sihtfinantseerimine 7 577 7 577 9 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 7 842 7 842 9 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 1 382 862 1 382 862 ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 36 378 13 211 Üksikisiku tulumaks 121 114 115 222 Erisoodustuse tulumaks 17 364 11 162 Sotsiaalmaks 327 536 249 634 Kohustuslik kogumispension 13 993 11 807 Töötuskindlustusmaksed 19 363 16 119 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 309 12 762 Ettemaksukonto jääk 13 220 8 326 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 220 538 057 8 326 429 917 Vaata ka lisasid 2 ja 8. 37 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2017 31.12.2018 Vaimupuudega ja psüühilise erivajadusega 90003781 Sihtasutus Hea Hoog Eesti isikute ning ainesõltlaste 100 100 hoolekandeasutuste tegevus Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised 31.12.2016 Soetusmaksumus 166 490 166 490 Akumuleeritud -89 235 -89 235 kulum Jääkmaksumus 77 255 77 255 Müügid -16 425 -16 425 Amortisatsioonikulu -16 362 -16 362 Allahindlused väärtuse -6 062 -6 062 languse tõttu Ümberliigitamised 24 286 24 286 31.12.2017 Soetusmaksumus 174 351 174 351 Akumuleeritud -111 659 -111 659 kulum Jääkmaksumus 62 692 62 692 Amortisatsioonikulu -13 960 -13 960 31.12.2018 Soetusmaksumus 174 351 174 351 Akumuleeritud -125 619 -125 619 kulum Jääkmaksumus 48 732 48 732 38 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 547 838 40 667 147 1 532 418 785 413 1 487 768 46 020 584 Akumuleeritud kulum 0 -10 936 321 -1 349 478 -503 548 0 -12 789 347 Jääkmaksumus 1 547 838 29 730 826 182 940 281 865 1 487 768 33 231 237 Ostud ja parendused 256 300 0 57 674 0 3 213 384 3 527 358 Amortisatsioonikulu 0 -2 501 195 -64 656 -111 052 0 -2 676 903 Allahindlused väärtuse languse -828 0 0 0 0 -828 tõttu Müügid -33 445 -23 178 0 -3 497 0 -60 120 Ümberliigitamised -5 917 3 427 513 38 872 20 600 -3 481 068 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 763 948 43 992 288 1 628 964 797 901 1 220 084 49 403 185 Akumuleeritud kulum 0 -13 358 322 -1 414 134 -609 985 0 -15 382 441 Jääkmaksumus 1 763 948 30 633 966 214 830 187 916 1 220 084 34 020 744 Ostud ja parendused 200 643 0 30 219 0 7 631 240 7 862 102 Amortisatsioonikulu 0 -2 548 346 -64 069 -61 381 0 -2 673 796 Allahindlused väärtuse languse -14 398 -14 398 tõttu Müügid -7 322 -48 875 0 0 0 -56 197 Ümberliigitamised 416 774 8 373 095 0 -5 255 -8 784 614 0 Ümberliigitamised lõpetamata 416 774 8 387 008 0 -19 168 -8 784 614 0 projektidest Muud ümberliigitamised 0 -13 913 0 13 913 0 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 2 374 043 52 247 331 1 659 184 462 992 52 312 56 795 862 Akumuleeritud kulum 0 -15 837 491 -1 478 204 -341 712 0 -17 657 407 Jääkmaksumus 2 374 043 36 409 840 180 980 121 280 52 312 39 138 455 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2018 2017 Maa 0 23 500 Ehitised 27 000 32 490 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 360 600 0 Ettemaksed 360 600 0 Kokku 387 600 55 990 39 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Vaata ka lisa 8. Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 234 534 236 699 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 158 322 1 158 322 Võlad töövõtjatele 1 533 741 1 533 741 Maksuvõlad 538 057 538 057 3 Muud võlad 10 208 10 208 Saadud ettemaksed 362 751 362 751 Tulevaste perioodide tulud 2 151 2 151 Muud saadud ettemaksed 360 600 360 600 6 Puhkusereserv 113 827 113 827 Töötasudelt arvest.deklareerimata 499 677 499 677 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 4 216 583 4 216 583 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 008 744 1 008 744 Võlad töövõtjatele 1 230 479 1 230 479 Maksuvõlad 429 917 429 917 3 Muud võlad 11 906 11 906 Muud viitvõlad 11 906 11 906 Saadud ettemaksed 2 142 2 142 Muud saadud ettemaksed 2 142 2 142 Puhkusereserv 66 886 66 886 Töötasudelt arvest.deklareerimata 401 717 401 717 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 3 151 791 3 151 791 40 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium 0 -4 473 684 2 356 5 597 002 1 125 674 Siseministeerium 126 132 -175 000 4 847 44 021 0 Kokku sihtfinantseerimine 126 132 -4 648 684 7 203 5 641 023 1 125 674 2 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium (toetused) 15 035 -151 993 0 152 376 15 418 2 Siseministeerium -1 342 -105 000 0 67 919 -38 423 Kokku sihtfinantseerimine 13 693 -256 993 0 220 295 -23 005 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 139 825 -4 905 677 7 203 5 861 318 1 102 669 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium 1 125 674 -7 973 710 148 077 8 042 230 1 342 271 Kokku sihtfinantseerimine 1 125 674 -7 973 710 148 077 8 042 230 1 342 271 2 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium (toetused) 15 418 -55 922 0 62 093 21 589 2 Siseministeerium -38 423 -70 000 0 78 023 -30 400 Kokku sihtfinantseerimine -23 005 -125 922 0 140 116 -8 811 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 1 102 669 -8 099 632 148 077 8 182 346 1 333 460 Lisa 10 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Aktsiakapital 7 609 095 7 409 155 Aktsiate arv (tk) 117 063 113 987 Aktsiate nimiväärtus 65 65 Kontsern on emiteerinud aktsiaid ülekursiga 3 498 084 eurot järgmiselt: 2009. aastal emiteeriti 52 852 lihtaktsiat nimiväärtusega 3 377 858 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivarasse. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga summas 3 378 190 eurot. 31.12.2009 seisuga oli ülekurss 3 498 012 eurot. 41 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 2010. aastal emiteeriti 7 153 lihtaktsiat nimiväärtusega 457 160 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivaraga. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga 2 eurot. 2012. aastal suurendati aktsiakapitali 1071 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 69 615 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 2017.aastal suurendati aktsiakapitali 3 943 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 256 295 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 2018.aastal suurendati aktsakapitali 3 076 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summaga 199 940 eurot ja ülekursiga 60 eurot. Lisa 11 Müügitulu (eurodes) 2018 2017 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 21 602 160 20 315 719 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 21 602 160 20 315 719 Kokku müügitulu 21 602 160 20 315 719 Müügitulu tegevusalade lõikes Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne 19 482 409 18 402 447 Teenuste müük 475 657 592 946 Varjupaikade tulud 235 854 117 794 Vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne 329 122 353 389 Asenduskoduteenus 297 912 287 766 Pikaajaline kaitstud töö teenus 781 206 561 377 Kokku müügitulu 21 602 160 20 315 719 Lisa 12 Muud äritulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 8 182 346 5 851 716 9 Muud 83 259 28 929 Kokku muud äritulud 8 265 605 5 880 645 42 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2018 2017 Energia 1 190 258 1 197 886 Veevarustusteenused 275 325 228 895 Transpordikulud 277 017 103 003 Toiduained 1 246 926 940 576 Toitlustusteenus 239 098 812 733 Tervishoiuteenus, meditsiini ja hügieenitarbed 838 405 892 634 Inventar ja muud väikevahendid 423 923 494 973 Muud kinnisvaraga seotud teenused 921 359 711 040 Muud 265 590 101 784 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 5 677 901 5 483 524 Muud kulud sisaldavad klientide käelise tegevuse materjalikulusid summas 78 561 eurot, majutusteenuse kulumaterjale summas 154 153 eurot ja muid tegevuskulusid summas 32 876 eurot. Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Mitmesugused bürookulud 562 571 496 425 Lähetuskulud 17 120 19 100 Koolituskulud 60 584 49 613 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 135 484 1 063 814 Konsultatsioonid ja juriidilised teenused 22 028 23 078 Transpordivahenditega seotud kulud 207 381 216 075 Kindlustuskulud 61 336 59 296 Töötervishoid 39 749 36 130 Muud 71 793 106 018 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 178 046 2 069 549 Maksukulud sisaldavad käibemaksukulu summas 1 110 619 eurot (2017. aastal 994 720 eurot), maamaksu, loodusressursside kasutamise-ja saastetasusid ning ettevõtte tulumaksu.Ettevõtte käibest moodustab 99% maksuvaba käive (Käibemaksuseaduse 16 p.4). Käibemaksukulu tekib sisendkäibemaksu otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi rakendamisel. Aastal 2018 arvestati sisendkäibemaksu proportsiooniga 1 (2017.aastal proportsiooniga 2) 43 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 10 436 775 9 277 495 Sotsiaalmaksud 3 335 985 2 982 263 Muud 243 188 187 025 Kokku tööjõukulud 14 015 948 12 446 783 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 913 940 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 911 924 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 273 219 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7 Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 2018. aastal emaettevõttes 828 töötajat ja SA-s Hea Hoog 85 töötajat (2017. aastal vastavalt 866 ja 74). SA-s Hea Hoog osutavad võlaõigusliku lepingu alusel teenust AS-is Hoolekandeteenused teenustel viibivad kliendid, 2018.aastal töötas 266 klienti (2017. aastal 210). Lisa 16 Muud ärikulud (eurodes) 2018 2017 Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 29 198 3 156 Käibemaksukulu 1 400 008 255 155 Väljamakstud toetused 0 110 531 Muud 1 600 2 453 Kokku muud ärikulud 1 430 806 371 295 Lisa 17 Tulumaks (eurodes) 2019. aastal on maksumäär 20/80 väljamakstud dividendide summalt. Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2018 moodustab 32 047 381 eurot (2017. aastal moodustas 28 196 147 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena on 6 409 476 eurot (2017. aastal oli 5 639 229 eurot). Netodividende saab välja maksta 25 637 905 eurot (2017. aastal 22 556 918 eurot). Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 44 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 2017 Arvestatud tasu 180 029 196 543 Ettevõtte asutas 09.04.2010 Sihtasutuse "Hea Hoog", mille eesmärgiks on erivajadustega inimeste abistamisel oma koha leidmisel ühiskonnas. 2018. aastal pakkus SA Hea Hoog tööhõivet kontserni 266 lepingulises töösuhtes olnud kliendile (2017. aastal 210-le kliendile). Fondi juhatuses on üks liige ja nõukogus 3 liiget. Tütarettevõtte tulem 2018. aastal oli 95 320 eurot (2017. aastal 128 578 eurot). Vt. ka lisasid 2 ja 8. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile avalikustatakse ainult tehingud, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimusele. Aruandeaastal selliseid tehinguid ei toimunud. Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva Pärast aruandekuupäeva olulisi majandustulemusi mõjutavaid sündmusi ei ole toimunud. 45 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20 Konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Varad Käibevarad Raha 5 750 913 7 445 687 Nõuded ja ettemaksed 2 744 713 1 247 267 Varud 22 549 23 177 Kokku käibevarad 8 518 175 8 716 131 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 6 6 Kinnisvarainvesteeringud 48 733 62 692 Materiaalsed põhivarad 39 138 454 34 020 744 Kokku põhivarad 39 187 193 34 083 442 Kokku varad 47 705 368 42 799 573 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 012 750 3 065 637 Eraldised 116 341 61 180 Sihtfinantseerimine 30 400 38 423 Kokku lühiajalised kohustised 4 159 491 3 165 240 Kokku kohustised 4 159 491 3 165 240 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 609 095 7 409 155 Ülekurss 3 498 084 3 498 024 Kohustuslik reservkapital 740 916 715 286 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 27 986 238 25 000 665 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 711 544 3 011 203 Kokku omakapital 43 545 877 39 634 333 Kokku kohustised ja omakapital 47 705 368 42 799 573 46 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 21 Konsolideerimata kasumiaruanne (eurodes) 2018 2017 Müügitulu 20 428 317 19 635 484 Muud äritulud 8 266 860 5 842 719 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 684 195 -5 494 672 Mitmesugused tegevuskulud -2 124 029 -2 045 827 Tööjõukulud -13 057 320 -11 903 457 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 687 755 -2 693 264 Muud ärikulud -1 430 806 -331 913 Kokku ärikasum (-kahjum) 3 711 072 3 009 070 Muud finantstulud ja -kulud 472 2 133 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 711 544 3 011 203 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 711 544 3 011 203 47 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 711 072 3 009 070 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 687 755 2 693 264 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 43 596 3 158 Muud korrigeerimised -7 987 069 -5 625 726 Kokku korrigeerimised -5 255 718 -2 929 304 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 260 760 52 333 Varude muutus 629 13 447 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 578 490 128 933 Kokku rahavood äritegevusest -2 226 287 274 479 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -7 662 102 -3 171 970 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 387 600 55 990 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 7 825 633 4 641 480 Antud laenud -20 000 0 Laekunud intressid 382 28 428 Kokku rahavood investeerimistegevusest 531 513 1 553 928 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -237 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -237 Kokku rahavood -1 694 774 1 828 170 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 445 687 5 617 517 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 694 774 1 828 170 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 750 913 7 445 687 48 AS HOOLEKANDETEENUSED 2018. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 23 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 000 665 36 366 830 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 011 203 3 011 203 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 256 295 5 0 0 256 300 31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 011 868 39 634 333 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 711 544 3 711 544 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 199 940 60 0 0 200 000 Muutused reservides 0 0 25 630 -25 630 0 31.12.2018 7 609 095 3 498 084 740 916 31 697 782 43 545 877 49  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Hoolekandeteenused aktsionäridele Arvamus Oleme auditeerinud AS Hoolekandeteenused (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2018, konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab lehekülgedel 29 kuni 49 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2018 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigis raamatupidamise aruande auditile kohalduvate eetikanõuetega ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: • teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil. • hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 20.03.2019