dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 22. november 2018
Seotud ettevõtted
Eesti Energia AS (adressaat)
Viit
2.1.-5/18/3728
Registreeritud
22. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Energia AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/18/3211
Vastutaja
Sirje Biin (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
27. detsember 2018

Failid

  • 📎Eesti_Energia_AS_selgitustaotlus_22112018.pdf333 KB

Sisu (failidest)

From: Jekaterina Agu [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, November 22, 2018 3:10 PM To: JM info SB <[email protected]>; AKI info <[email protected]> Cc: Andres Härma <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Selgitustaotlus Lp Justiitsministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon Palume selgitust kehtiva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 6, uue IKS-i eelnõu (mida Riigikogu hetkel menetleb) § 10 lg 1 ja GDPR art 6 lg 1 punkti e kohaldamise osas. 1. Taustaks: 1.1. Äriühing Creditinfo Eesti AS (Creditinfo) peab maksehäireregistrit. Meile teadaolevalt tegutseb Creditinfo kui tavaline AS ning tal puuduvad volitused esindamaks finantssektori ettevõtjaid (Creditinfo pole seda väidet ümber lükanud). Creditinifo tegevus seisneb selles, et ta kogub ja säilitab isikuandmeid maksehäirete kohta (kes kellele kui palju võlgu on/oli, millal võlg tekkis, millal võlg tasuti – andmeid säilitakse ja avaldatakse ka 3 aastat pärast võla tasumist, uue IKS jõustumisel 5 aastat) ja avaldab need andmed kõigile soovijatele, kes ennast (ID kaardiga või läbi interneti panga) identifitseerivad ning kinnitavad, et neil on olemas õiguslik alus kolmanda isiku maksehäireandmete pärimiseks. Andmete pärimiseks peab teadma isiku isikukoodi. 1.2. Creditinfo näeb maksehäireandmete kogumise ja säilitamise alusena GDPR art 6 lg 1 punkti e (avalikes huvides oleva ülesande täitmine). Avalikes huvides oleva ülesandena näeb Creditinfo sisuliselt seda, et avalikkusel on huvi maksehäire info vastu ja Creditinfo on võtnud endale ülesandeks seda infot koguda ning jagada. (Cretitinfo on öenud, et töötleb võlaandmeid maksehäireandmetena avaliku huvi alusel, eesmärgiga aidata oma klientidel hinnata omakorda nende klientide, koostööpartnerite ja teiste isikute krediidivõimelisust ja maksevõimet (finantsiline usaldusväärsus)). 1.3. Selline tõlgendus on meie hinnangul küsitav, kuna sellisel juhul võiks igaüks otsustada, et ta hakkab sellist avalikes huvides ülesannet täitma ning võlainfot koguma ja jagama GDPR art 6 lg 1 punkti e alusel. Creditinfo tõlgendus oleks aktsepteeritav, kui maksehäireregistri pidamine oleks siseriiklikult reguleeritud, kuid hetkel see nii ei ole. 2. Eeltoodust ajendatult palume selgitust järgmistele küsimustele: 2.1. Kas isik, kes valdab kolmanda isiku maksehäirete andmeid, kuna ta on selle isikuga lepingulises suhtes (ehk töötleb neid andmeid lepingu täitmiseks või enda õigustatud huvi alusel), võib kehtiva IKS § 11 lg 6 või uue IKS § 10 lg 1 alusel (selle jõustumise korral) edastada kolmanda isiku maksehäirete andmed (võlgnevuse suurus, tekkimise kuupäev, võlgnevuse tasumise kuupäev) äriühingule, kes müüb kolmanda isiku maksehäireandmeid eelpool (punktis 1.1) kirjeldatud viisil, tuginedes GDPR art 6 lg 1 punktile e, et isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, milleks on maksehäireandmete eelkirjeldatud (punktis 1.1) viisil kättesaadavaks tegemine? Täpsustame, et muud alust võlaandmete töötlemiseks võlaandmeid müüval äriühingul ei ole (võlaandmeid müüv äriühing ei ole andmete edastaja ega teiste isikute volitatud töötleja; puudub ka andmesubjekti nõusolek). 2.2. Kuidas peab kehtiva IKS § 11 lg 6 p 2 kohaselt isikuandmete edastaja tuvastama kolmanda isiku õigustatud huvi? Kas piisab, et palutakse kinnitada, et õigustud huvi on olemas, või peab isikundmete edastaja nõudma asjaolude kirjeldust või veel midagi enamat, mille alusel õigustatud huvi tuvastada? 2.3. Kuidas peab uue IKS (selle jõustumisel) § 10 lg 1 kohaselt andmete edastaja kontrollima õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil? Kas piisab, kui isik, kes andmeid küsib, kinnitab, et tal on isikuandmeid vaja isiku krediidivõimelisuse hindamiseks või peab isikuandme edastaja nõudma lisaks ka asjaolude kirjeldust, dokumentaalseid tõendeid või midagi muud, mis tõendaks õigusliku aluse olemasolu? 3. Kui leiate, et ei saa mõnele küsimusele sisulist vastust anda enne uue IKS-i vastuvõtmist Riigikogu poolt, siis palume sellele küsimusele vastata sisuliselt pärast uue IKSi vastuvõtmist. Lugupidamisega Jekaterina Agu jurist Eesti Energia AS Lelle 22, 11318 Tallinn Tel: +37258027169 e-post: [email protected] www.energia.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel