Sertifitseerimise protseduur

KÄSKKIRI 29.02.2024 nr 1-7/24-001-TI Hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisasutuse sertifitseerimise protseduuri kinnitamine Tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/779, 16. mai 2019, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011, artikli 6 punkti 3 ning majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lg 3 punkti 1 alusel: kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisasutuse (tunnus (EE/30/0021/0001) sertifitseerimise protseduuri koos lisadega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Lisad: 1. Hoolduse eest vastutava üksuse ja hooldusfunktsioonide või nende osade sertifitseerimise protseduur; 2. EL_2019_779_Lisa II_ nõuete_tabel. Margus Meius  2 Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 29.02.2024 käskkirjaga nr 1-7/24-001-TI Hoolduse eest vastutava üksuse ja hooldusfunktsioonide või nende osade sertifitseerimise protseduur Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (EE/30/0021/0001)  3 1. ÜLDINE Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisasutus (Euroopa Liidu viitenumber ERADIS süsteemis EE/30/0021/0001), kes tagab sertifitseerimise: korralduse; sõltumatuse; pädevuse; erapooletuse; vastutuse; avatuse; konfidentsiaalsuse; kaebustele reageerimise; kohustuse ja rahastuse. Ameti struktuur kinnitatakse TTJA peadirektori käskkirjaga ja see on leitav Tutvustus ja struktuur | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee). Sertifitseerimisprotsessi hindajad on ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse peaspetsialistide (raudteeveerem ja raudteeohutus) ametikohad. ECM sertifitseerimiskomitee on moodustatud käskkirjaga nr 3- 1/24-010 ja selle liige on ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse nõuniku ametikohta täitev ametnik. TTJA peadirektor on sertifitseerimisasutuse juht, kes allkirjastab hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi väljastamise otsuse. Otsuse on eelnevalt kooskõlastanud ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja ja osakonna juhataja. TTJA kui sertifitseerimisasutuse struktuur on toodud järgneval skeemil: TTJA on nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt sõltumatu ametiasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Sertifitseerimise eest vastutavad ametnikud on sõltumatud ja erapooletud. Kõik sertifitseerimisasutuse otsused on avalikud ja taotlejaga seotud dokumentide osas järgime avaliku teabe seaduses kehtestatut. Kõik otsused on vaidlustamise viitega ja info leitav ka koduleheküljel: TTJA otsuste vaidlustamine | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2. SERTIFITSEERIMISASUTUSE PÄDEVUS Hindamismeeskond TTJA hindamismeeskonna moodustavad ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse ametikohad: 1. peaspetsialist (raudteeveerem ja raudteeohutus) 2. peaspetsialist (raudteeveerem ja raudteeohutus) Pädevus: teadmised Euroopa Liidu raudteesektorist (EL regulatsioon ja juhendid); teadmised ja  4 oskused raudteeveeremi hoolduse ja remondi osas; teadmised ja oskused, mis käsitlevad hindamise põhimõtteid, tavasid ja tehnikaid ning teadmised nendega seotud konkreetsetest standarditest; keelelised oskused. ECM sertifitseerimise komitee Ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse nõunik ametikoht on määratud ECM sertifitseerimise komitee liikmeks vastavalt TTJA peadirektori käskkirjaga nr 3-1/24-010. Pädevus: teadmised Euroopa Liidu raudteesektorist (EL regulatsioon ja juhendid); teadmised ja oskused raudteeveeremi hoolduse ja remondi osas; teadmised ja oskused, mis käsitlevad hindamise põhimõtteid, tavasid ja tehnikaid ning teadmised nendega seotud konkreetsetest standarditest; keelelised oskused. 3. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI KIRJELDUS Sertifitseerimisprotsessi õiguslikud dokumendid ja juhendid a) Raudteeseadus; b) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/779, 16. mai 2019, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011; c) Certification scheme for ECM and outsourced maintenance functions under Regulation (EU) 2019/779; d) Sectorial scheme for accreditation and recognition of ECM certification bodies under Regulation (EU) 2019/779; e) standard EVS-EN ISO/IEC 17021-1:2015 „Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavale asutusele“; f) Guide for the application of Article 14 of Directive (EU) 2016/798 and Commission Implementing Regulation (EU) No 2019/779 on a system of certification of entities in charge of maintenance for vehicles. Nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida kohaldame organisatsioonide suhtes, kes taotlevad hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaati või sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks (Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2019/779 lisa II): a) juhtimisfunktsioon, et teostada järelevalvet punktides b–d osutatud hooldusfunktsioonide üle ja neid koordineerida ning tagada veeremiüksuse ohutu seisukord raudteesüsteemis; b) hoolduse arendamise funktsioon, millega vastutatakse hooldusdokumentide haldamise, sealhulgas konfiguratsiooni juhtimise eest, lähtudes projekteerimis- ja käitamisandmetest ning tööparameetritest ja kogemusest; c) veeremipargi hoolduse juhtimise funktsioon, et hallata veeremiüksuse hoolduse eesmärgil käigust mahavõtmist ja pärast hooldust uuesti käiku andmist; d) hoolduse teostamise funktsioon, mille abil teostatakse veeremiüksuse või selle osade vajalikku tehnilist hooldust, sealhulgas väljastatakse hooldusdokumendid. Sertifitseerimisprotsessi ülesehitus a) Taotleja esitab avalduse koos dokumentidega b) Avalduse menetlemine c) Sertifitseerimine d) Sertifikaadi väljastamine e) Järelevalve tegevused f) Sertifikaadi uuendamine  5 Taotluse esitamine Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada [email protected] aadressile. Avalduse menetlemine Menetlusaeg esitatud dokumentide komplekteeritusse hindamiseks ja täielikuks läbivaatamiseks on kuni 30 päeva. Vajadusel tuleb taotlust ja dokumente taotleja poolt täiendada. Mitteasjakohaste dokumentide korral on TTJA-l õigus taotlus tagasi lükata. Sertifitseerimine 1. ECM sertifikaadi taotleja esitab: kirjaliku taotluse; riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 2132; korrektselt täidetud EL_2019_779_Lisa II_nõuete_tabeli (Excel). Eelpool nimetatud dokumendid registreeritakse järelvalve infosüsteemi JVIS. 2. EL_2019_779_Lisa II_nõuete_tabelis viidatud dokumentide komplekt salvestatakse TTJA siseandmekandjale “X-ketas”. 3. X-kettale salvestatakse menetluse koosolekute memod. 4. X-kettale salvestatakse menetluse ajakava tabel (4-kuud), kuhu märgitakse tähtsamad menetluskäigu punktid. 5. Peale taotluse esitamist toimub taotleja poolt esitatud dokumentide esialgne läbivaatamine ning komplektsuse hindamine vastavalt ECM määruse 2019/779 Lisa II nõuetele. Kui tuvastame esitatud dokumentatsiooni mittevastavuse, siis edastame päringu taotlejale dokumentide paketi täiendamiseks. 6. Alustame ECM menetlust, kui taotleja poolt on dokumentatsioon täielikult esitatud ning vastab ECM määruse 2019/779 Lisa II nõuetele. 7. Paneme kokku hindamismeeskonna. 8. Menetluse 1. kuu on dokumendi voor, kus toimub esitatud dokumentatsiooni täielik läbivaatamine. 9. Menetluse ülejäänud 2.-4. kuu jooksul toimub peale dokumentide läbivaatust: auditeerimine ettevõttes kohapeal; intervjueerime ECM taotleja töötajaid; koostame toimingute protokollid, milles viitame tuvastatud leidudele ja tähelepanekutele; leitud puuduste kõrvaldamiseks esitame meetmed ja tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. 10. Peale auditeid võrdleme tulemuste vastavust taotleja poolt esitatud dokumentatsiooniga. 11. Vajadusel teostame täiendavaid auditi külastusi ettevõttesse. 12. Menetluse tulemuste põhjal võetakse kollektiivselt vastu otsus, kas ja mis tingimustel väljastada ECM sertifikaat või mitte. 13. Positiivse otsuse vastu võtmisel edastatakse otsus lõppraportiga edasi ECM sertifitseerimiskomiteele läbivaatuseks. Taotleja esitab menetluse dokumendid ja viitab nende sisule antud dokumendi lisas 1  6 kirjeldatud tabelisse „EL_2019_779_Lisa II_ nõuete_tabel“. Menetluse käigus tehtud toimingute kohta koostatakse ajakava. Menetluse koosolekute kohta koostatakse memod, mis salvestatakse x-kettale. Sertifitseerimise kestvus kuni 4 kuud. Dokumentide täielikkuses veendumisel algab hindamisprotsess. Ettevõtjat teavitatakse sellest. Kohapealsed auditid, mille läbiviimiseks koostatakse kontroll-leht vastavalt antud sertifitseeritava ettevõtte iseloomule ja ulatusele. Taotleja teavitamine Hindamismeeskonna lõppraport koos soovitustega koostatakse vastavalt sertifitseerimismenetluse käigus saadud leidudest ja parendustegevustest, millele peaks ettevõte tähelepanu pöörama ning millele paneb sertifitseerimisasutus rõhku edaspidistest ECM aastaaruannete menetlustes. Sertifikaadi väljastamine Lõppraporti ülevaatus ECM sertifitseerimiskomitee poolt. Menetlusaeg kuni 2 kuud. 1. ECM sertifitseerimiskomitee seisukoht-otsus edastatakse hindamismeeskonnale, kelle liige vormistab haldusaktina otsuse. 2. Haldusakti kooskõlastavad ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja, ehitus- ja raudteeosakonna juhataja. Haldusakti allkirjastab peadirektor. 3. Allkirjastatud sertifikaat sisestatakse peale allkirjastamist ERADIS süsteemi. 4. ECM sertifikaadi edastame ettevõttele tähitud postiga. Järelevalve tegevused Võtame arvesse varasemad järelevalvete tulemused ja hoolduse eest vastutava üksuse aasta raporti. Kooskõlastame järelevalve tegevuse kuupäeva hoolduse eest vastutava üksusega ja lepime koosolekul kokku järelevalve tegevused ja hindamismeeskonna. Järelevalve tulemuse kohta koostame protokolli JVIS-es ja edastame ettevõtjale. Vajadusel täiendav tegevusplaan. Järelevalve viiakse läbi orienteeruvalt 1 kord aastas. Sertifikaadi uuendamine Olemas olevat sertifikaati uuendatakse, kui hoolduse eest vastutava üksuse muudatuse ulatus mõjutab välja antud sertifikaadi kehtivust, mille hulka kuulub tehnoloogilise võimekuse oluline muudatus või veeremipõhise ulatuse muudatus (ettevõte laiendab tegevust veeremitüübi põhiselt). Käesolev protseduur vaadatakse üle vähemalt 3 aastase intervalliga või olulise muudatuse korral.  ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAK Hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid 1. Juhtimine – pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele Organisatsioonil peab olema menetlus, millega: 2. Riskijuhtimine – struktureeritud lähenemisviis veeremiüksuse hooldusega kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskikontrollimeetmete kindlaksmääramine 3. Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskikontrollimeetmed on kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 4. Pidev täiustamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset säilitada või seda parandada Organisatsioonil peavad olema menetlused, millega tagatakse järgmine 5. Struktuur ja vastutus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest 6. Pädevuse juhtimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas olukorras  7. Teavitamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel 8. Dokumenteerimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe jälgitavus 9. Allhanketegevus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu allhanketegevuse asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid 1. Organisatsioonil peab olema menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks ja hallata: 2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse koostalitluse põhinõuete järgimine (sealhulgas ajakohastamised kasutusea jooksul) järgmisel viisil: 3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kavandatakse ja toetatakse konkreetselt hoolduse teostamiseks vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamist. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse, et kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse, hoitakse ja hooldatakse vastavalt nende hooldusgraafikule ja kooskõlas nende hooldusnõuetega. 4. Kui algab veeremiüksuste käitamine, peab organisatsioonil olema menetlus seoses järgmisega: 5. Hooldusraamatu ajakohastamiseks veeremiüksuse kogu kasutusea jooksul peab organisatsioonil olema menetlus: 6. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid aspekte: 7. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb tagada vähemalt järgmiste elementide jälgitavus: III. Vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid 1. Organisatsioonil peab olema menetlus hoolduse teostamise eest vastutava üksuse pädevuse, kättesaadavuse ja suutlikkuse kontrollimiseks enne hooldustellimuste esitamist. See eeldab, et hooldustöökojad on nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada hoolduse teostamise funktsiooni tehnilise pädevuse nõuete üle 2. Organisatsioonil peab olema menetlus tööde nimekirja koostamiseks ning hooldustellimuse koostamiseks ja väljastamiseks 3. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste õigeaegselt hooldusse saatmiseks 4. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste käigust mahavõtmiseks hoolduse eesmärgil või juhul, kui ohutu käitamine on häiritud, või juhul, kui hooldustööde vajadus mõjutab tavapärast käitamist 5. Organisatsioonil peab olema menetlus teostatud hoolduse ja veeremiüksuste hooldustõendi suhtes kohaldatud vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks 6. Organisatsioonil peab olema menetlus uuesti käikuandmise teate väljastamiseks, mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist, et tagada ohutu töökord, võttes arvesse hooldusdokumente 7. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt uuesti käikuandmise teadet, mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist 8. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb hoolduse teostamise funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine:  9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb huvitatud isikutele edastada vähemalt uuesti käikuandmise teade, millele on lisatud märge kasutajate (raudteeveo- ettevõtjad ja taristuettevõtjad) suhtes kohaldatavate asjakohaste kasutuspiirangute kohta 10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid 1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega: 2. Organisatsioon peab kehtestama menetlused, millega tagatakse, et 3. Organisatsioonil peab olema menetlus sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite kindlaksmääramiseks, leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, et organisatsioon saaks osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse: 4. Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks vajalik, peab organisatsioonil olema menetlus, millega tagatakse mõõtmisseadmete: 5. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja töövahendite nõuetekohane kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt dokumenteeritud korrale. 6. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse tehtud tööde vastavust hooldustellimustele ja väljastatakse hooldustõend. Hooldustõend peab sisaldama kogu teavet, millest on abi kasutuspiirangute kindlaksmääramisel. 7. Kui riskihindamisprotsessi (eelkõige I jao punktid 2.2 ja 2.3) kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, peab töökeskkond hõlmama lisaks töökodadele, kus hooldus toimub, ka töökohahoonetest väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki kohti, kus hooldust tehakse. 8. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vajaduse korral arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid toiminguid: 9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vagunipargi hoolduse juhtimise ja hoolduse arendamise funktsioonile anda vähemalt järgmine teave: 10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb kõikide ohutust mõjutavate hooldustoimingute puhul, millele on osutatud II jaotise punkti 1 alapunktis a, registreerida vähemalt järgmine: ud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele. Hindamiskriteeriumid a. kehtestatakse hoolduspoliitika, mis sobib kokku organisatsiooni tüübi ja teenuse ulatusega ning mille on kinnitanud organisatsiooni tegevjuht või tema esindaja b. tagatakse ohutuseesmärkide seadmine kooskõlas õigusraamistikuga ning vastavalt organisatsiooni tüübile, ulatusele ja asjakohastele riskidele c. hinnatakse organisatsiooni üldiseid ohutustulemusi seoses organisatsiooni ohutuseesmärkidega d. töötatakse välja ohutuseesmärkide saavutamise kavad ja kord e. tagatakse selliste ressursside kättesaadavus, mis on vajalikud kõikide käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamiseks f. tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse mõju hooldussüsteemile ja juhitakse seda mõju g. tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik tulemuslikkuse seire ja auditite tulemustest ning et tal lasub üldine vastutus hooldussüsteemi muutuste rakendamise eest; h. tagatakse, et töötajad ja nende esindajad on piisavalt esindatud ja nendega konsulteeritakse küsimustes, mis käsitlevad kõikide asjakohaste töötajaid hõlmata võivate protsesside ohutusaspektide kindlaksmääramist, arendamist, seiret ja läbivaatamist. 2.1 Organisatsioonil peab olema menetlus ja kord selleks, et tunnistada vajadust ja kohustust teha koostööd valdajate, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, veeremiüksuste ja komponentide projekteerijate ning tootjate või muude huvitatud isikutega 2.2 Organisatsioonil peavad olema riskijuhtimismenetlused, et hallata hooldusraamatus tehtavaid muudatusi, sealhulgas hoolduskavad, seadmed, protseduurid, korraldus, personal või liidesed, ja kohaldada riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktiga a 2.3 Riski hindamiseks peab organisatsioonile olema menetlus, millega võetakse arvesse vajadust määrata kindlaks, tagada ja säilitada asjakohane töökeskkond, mis vastab ELi ja riigi õigusaktidele, eriti nõukogu direktiivile 89/391/EMÜ 3.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega korrapäraselt kogutakse, seiratakse ja analüüsitakse asjakohaseid ohutusandmeid, sealhulgas a. asjaomaste protsesside toimimist b. protsesside (sh kõigi allhangitud teenuste ja toodete) tulemusi c. riskikontrollimeetmete tulemuslikkust d. kogemusi, talitlushäireid, defekte ja remonti hõlmavad andmed, mis on saadud igapäevase töö ja hoolduse käigus 3.2 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse õnnetus- ja vahejuhtumitest, ohuolukordadest ning muudest ohtlikest juhtumitest teatamine ning nende registreerimine, uurimine ja analüüsimine 3.3 Kõikide protsesside perioodiliseks läbivaatamiseks peab organisatsioonil olema siseauditi süsteem, mis on sõltumatu, erapooletu ja toimib läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab hõlmama menetlust, millega a. koostatakse siseauditi kava, mida saab läbi vaadata olenevalt varasemate auditite ja tulemuslikkuse seire tulemustest b. analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi c. tehakse ettepanekud konkreetsete parandusmeetmete kohta ja rakendatakse need meetmed d. kontrollitakse varasemate meetmete tulemuslikkust 3.4 Käesoleva jao punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud menetlused peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud selliste ühiste ohutusmeetoditega ning ohutustaseme ja raudtee-ettevõtja ohutustaseme hindamise meetoditega siseriiklikul ja liidu tasandil, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktiga d a. avastatud puuduste kõrvaldamine b. ohutuse uute arengusuundade rakendamine c. siseauditi tulemuste kasutamine süsteemi täiustamiseks d. vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete rakendamine, et tagada raudteesüsteemi vastavus standarditele ja muudele nõuetele seadmete kogu kasutusea ja käitustsükli jooksul e. õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ja muude ohtlike juhtumitega seotud asjakohase teabe kasutamine õppimiseks ning vajaduse korral meetmete võtmine ohutustaseme tõstmiseks f. riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu või sisemiste uurimiste tulemusena tehtud soovituste hindamine ja vajaduse korral rakendamine g. raudteeveo- ettevõtjate/taristuettevõtjate ja valdajate ning muude asjakohaste allikate aruannete või teabe kaalumine ja arvessevõtmine 5.1 Organisatsioonil peab olema menetlus vastutuse jaotamiseks kõikide asjaomaste protsesside eest kogu organisatsioonis 5.2 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega määratakse selgelt kindlaks ohutusega seotud vastutusalad ning vastutuse jagunemine seoses konkreetsete funktsioonide ja nende liidestega. Need hõlmavad eespool punktis 2.1 osutatud menetlusi organisatsiooni ja valdajate ning asjakohasel juhul raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel 5.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et töötajatel, kellele on organisatsioonis delegeeritud vastutus, on oma töö tegemiseks vajalikud õigused, pädevus ja ressursid. Vastutus ja pädevus peaksid olema kooskõlas ja vastavuses konkreetse rolliga ning delegeerimine peab olema kirjalik 5.4 Organisatsioonil peab olema menetlus asjaomaste protsessidega seotud tegevuse koordineerimiseks kogu organisatsioonis 5.5 Organisatsioonil peab olema menetlus, mille kohaselt ohutuse juhtimisega tegelevatel töötajatel on oma töötulemustega seoses aruandekohustus 6.1 Organisatsioon peab looma pädevuse juhtimise süsteemi, mis hõlmab järgmist: a. selliste ametikohtade kindlakstegemine, mille täitjad vastutavad süsteemis kõigi käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamise eest b. ohutusülesannete täitmist hõlmavate ametikohtade kindlakstegemine; c. töötajate määramine täitma neid ülesandeid, milleks nad on pädevad. 6.1 Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist a. töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine b. valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm c. esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskuste sertifitseerimine 6.2. Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist: a. töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine; b. valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm c. esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskustesertifitseerimine; d. tagatis, et kõik töötajad on teadlikud oma tegevuse asjakohasusest ja tähtsusest ning sellest, kuidas nad aitavad kaasa ohutuseesmärkide saavutamisele e. pidev koolitus ning olemasolevate teadmiste ja oskuste korrapärane värskendamine f. vajaduse korral pädevuse, vaimsete võimete ja füüsilise vormi korrapärane kontrollimine g. vastavalt vajadusele erimeetmed õnnetus- /vahejuhtumite või pikaajalise töölt puudumise korral 7.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks aruandlusvahendid, mille abil tagatakse, et üksusesiseselt ja suhetes teiste osalistega, sh taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ning veeremiüksuste või komponentide valdajate või projekteerijatega (või vajaduse korral mõlemaga) vahetatakse nõuetekohaselt teavet kõigi asjakohaste protsesside kohta ning see esitatakse kohe ja arusaadavalt õigele isikule oma organisatsioonis ja teistes organisatsioonides. 7.2 Piisava teabevahetuse tagamiseks peab organisatsioonil olema menetlus: a. konkreetse teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks b. konkreetse teabe leidmiseks, loomiseks ja levitamiseks c. usaldusväärse ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemiseks 7.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et peamine operatiivteave on: a. asjakohane ja kehtiv b. täpne c. täielik d. vastavalt vajadusele ajakohastatud e. tõendatud f. järjekindel ja lihtsasti mõistetav (sh kasutatava keele poolest) g. enne kasutamist töötajatele nende ülesandeid silmas pidades teatavaks tehtud h. töötajatele kättesaadav ning vajaduse korral antakse neile koopiad 7.4 Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige järgmise operatiivteabe suhtes a. riiklike raudteeveeremi registrite õigsuse ja täielikkuse kontroll seoses organisatsiooni hooldatavate veeremiüksuste identifitseerimise (sh identifitseerimisvahendite) ja registreerimisega b. hooldusdokumendid c. teave valdajatele ja asjakohasel juhul muudele isikutele, sh raudteeveo- ettevõtjatele/taristuettevõtjatele osutatud abi kohta d. teave töötajate kvalifikatsiooni kohta ja edasine järelevalve hoolduse arendamisel e. teave käitamise (sh läbisõidu, tegevuse liigi ja ulatuse, vahe- või õnnetusjuhtumite) ning raudteeveo-ettevõtjate, valdajate ja taristuettevõtjate taotluste kohta f. andmed tehtud hoolduse kohta, sh kontrolli käigus avastatud puuduste ja raudteeveo- ettevõtjate või taristuettevõtjate võetud parandusmeetmete, nt enne rongi väljumist ja teekonnal tehtava kontrolli ning seire kohta g. hooldustõend ja uuesti käikuandmise teade h. hooldustellimused i. raudteeveo-ettevõtjatele/taristuettevõtjatele ja valdajatele hooldusjuhisteks antav tehniline teave j. selliste olukordadega seotud hädaolukorrateave, kus ohutu töökord on häiritud, mis võib koosneda järgmisest:  k. kogu asjakohane teave või kõik asjakohased andmed, mis on vajalikud iga-aastase hooldusaruande esitamiseks sertifitseerimisasutusele ja asjaomastele klientidele (sh valdajatele); aruanne tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks ka riiklikele ohutusasutustele 8.1 Organisatsioonil peab olema nõuetekohane menetlus, et tagada kõikide asjaomaste protsesside nõuetekohane dokumenteerimine. 8.2 Organisatsioonil peab olema nõuetekohane menetlus: a. kõikide asjakohaste dokumentide korrapäraseks seireks ja ajakohastamiseks b. kõikide asjakohaste dokumentide vormindamiseks, koostamiseks, levitamiseks ja neisse tehtavate muudatuste kontrollimiseks c. kõikide asjakohaste dokumentide vastuvõtmiseks, kogumiseks ja arhiveerimiseks 9.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste kindlakstegemine 9.2 Kui töövõtjaid või tarnijaid (või mõlemaid) kasutatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste osas, peab organisatsioon kehtestama menetluse, millega valiku tegemise ajal kontrollitakse, kas  a. töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad on pädevad b. töövõtjatel, alltöövõtjatel ja tarnijatel on nõuetekohane ning dokumenteeritud hooldus- ja juhtimissüsteem. 9.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks nõuded, millele töövõtjad ja tarnijad peavad vastama 9.4 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega jälgitakse tarnijate ja/või töövõtjate teadlikkust riskidest, mida nad organisatsiooni tegevusele põhjustavad. 9.5 Kui töövõtja või tarnija hooldus- /juhtimissüsteem on sertifitseeritud, võib punktis 3 kirjeldatud seireprotsess piirduda punkti 3.1 alapunktis b osutatud allhangitavate tegevusprotsesside tulemustega 9.6 Järgmiste protsesside puhul peavad vähemalt aluspõhimõtted olema selgelt kindlaks määratud, teada ja lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud: a. raudteeohutuse küsimustega seotud kohustused ja ülesanded b. kohustused, mis on seotud asjakohase teabe edastamisega lepinguosaliste vahel c. ohutusega seotud dokumentide jälgitavus a. kõiki ohutust mõjutavad hooldustoimingud; b. kõiki ohutuse seisukohast olulisi komponente. a. tagades vastavuse asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud koostalitluse põhiparameetritega seotud spetsifikatsioonidele; b. kontrollides kõigis olukordades hooldusraamatu vastavust veeremiüksusega seotud loale (sealhulgas riikliku ohutusasutuse nõuetele) ning vastavust tehnilisele toimikule ja lubatud sõidukitüüpide Euroopa registris (European Register of Authorised Types of Vehicles, ERATV) ette nähtud andmetetüübile; c. hallates kõiki hoolduse käigus tehtud asendamisi; d. tehes kindlaks, kas asjaomase muudatuse võimaliku mõju kohta raudteesüsteemi ohutusele on vaja teha riskihindamine, kohaldades ühiseid ohutusmeetodeid, mis on seotud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamise meetoditega; e. hallates kõikide veeremi süsteemset terviklikkust mõjutavate tehniliste muutuste konfiguratsiooni. a. algdokumentatsioonis sisalduvatele hooldusalastele soovitustele juurdepääsu tagamine ja kavandatud käitamise kohta piisava teabe kogumine; b. algdokumentatsioonis sisalduvate hooldusalaste soovituste analüüsimine ja esimese hooldusraamatu esitamine, kohaldades direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid, võttes muu hulgas arvesse ka võimalikes garantiides sisalduvat teavet; c. esimese hooldusraamatu nõuetekohase rakendamise tagamine. a. asjakohaste andmete kogumiseks vähemalt seoses järgmisega: i. tegelikult teostatud toimingute liigid ja ulatus, sealhulgas, kuid mitte ainult, õnnetusjuhtumid, rasked õnnetusjuhtumid ja intsidendid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2016/798; ii. komponentide puhul kindlaks tehtud rikked; iii. kavandatud käitamise liigid ja ulatus; iv. tegelikult teostatud hooldus. b. ajakohastamise vajaduse kindlakstegemiseks, võttes arvesse koostalitluse piirväärtusi; c. muudatusettepanekute tegemiseks, muudatuste heakskiitmiseks ja rakendamiseks, et teha selgetel kriteeriumidel põhinev otsus, võttes arvesse sellise riskihindamise tulemusi, mille tegemisel on kohaldatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid; d. muudatuste asjakohase rakendamise tagamiseks; e. muudatuse tõhususe jälgimiseks protsessi kaudu, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt vastu võetud meetoditega ohutustaseme ja raudteeveo-ettevõtja ohutustaseme hindamiseks siseriiklikul ja liidu tasandil. a. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine hooldusraamatus tehtavate muudatuste hindamise suhtes; b. tehniline pädevus, mis on vajalik selleks, et hallata hooldusraamatu avamise ja muutmise ning hoolduse käigus tehtud asendamiste arendamist, hindamist, valideerimist ja heakskiitmist; c. ohutuse seisukohast oluliste komponentide hooldustööd; d. ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine); e. mittepurustav katsetamine. a. dokumendid, mis on seotud hoolduse käigus tehtud asendamise arenduse, hindamise, valideerimise ja heakskiitmisega; b. veeremiüksuste konfiguratsioon, sealhulgas, kuid mitte ainult ohutuse seisukohast olulised komponendid ja pardatarkvara muudatused; c. teostatud hoolduse dokumendid; d. kogemusi käsitlevate uuringute tulemused; e. kõik hooldusraamatu järjestikused versioonid koos riskihindamisega; f. hoolduse teostamist ning vagunipargi hoolduse juhtimise pädevust ja järelevalvet käsitlevad aruanded; g. tehniline tugiteave, mida antakse valdajatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele. a. kehtivad eeskirjad ja tehnilised kirjeldused b. iga veeremiüksuse hoolduskava c. varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis võimaldab varuosa asendamist identse osaga, millel on sama garantii d. materjalide loetelu, sh nende piisavalt üksikasjalik kasutuskirjeldus ning vajalik tervise- ja ohutusteave e. ohutust mõjutava tegevuse spetsifikatsioonide kaust, mis sisaldab komponentide sekkumis- ja kasutuspiiranguid f. selliste komponentide või süsteemide loetelu, mille suhtes kohaldatakse õiguslikke nõudeid, ja kõnealuste nõuete loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike kaupade veoks ettenähtud tsisternid) g. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine selliste muudatuste hindamiseks, mis mõjutavad vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni a. hooldustellimused b. uuesti käikuandmise teade koos raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega a. kontrollitakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni poolt seoses tellitud toimingutega edastatud teabe täielikkust ja asjakohasust b. kontrollitakse nõutavate asjakohaste hooldusdokumentide ja hooldusteenuste osutamise suhtes kehtivate muude standardite kasutamist vastavalt hooldustellimustele c. tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik hooldustellimustes sisalduvates kohaldatavates eeskirjades ja osutatud standardites määratletud asjakohased hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes) a. komponente (sh varuosasid) ja materjale kasutatakse vastavalt hooldustellimustele ja tarnija dokumentatsioonile; b. komponente ja materjale hoitakse, käideldakse ja transporditakse viisil, mis hoiab ära nende kulumise ja kahjustumise ning vastab hooldustellimustes ja tarnija dokumentatsioonis ettenähtule; c. kõik komponendid ja materjalid, sh need, mis on kliendi tarnitud, vastavad asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste hooldustellimuste nõuetele a. hoolduse ohutu teostamine, sh hooldustöötajate tervis ja ohutus; b. ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka kasutajate ja IT-süsteemide või diagnostikaseadmete vahelised liidesed. a. kalibreerimine või kontroll ettenähtud sagedusega või enne kasutamist vastavalt rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui selliseid standardeid ei ole, tuleb kalibreerimise või kontrolli alus registreerida; b. reguleerimine või ümberreguleerimine vastavalt vajadusele; c. identifitseerimine nende kalibreerimisstaatuse kindlakstegemiseks; d. kaitsmine kohanduste eest, mis muudaksid mõõtmistulemuse kehtetuks; e. kaitsmine kahjustumise ja rikkumise eest käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal. a. ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine); b. mittepurustav katsetamine; c. veeremi lõplik katsetamine ja hooldustõend; d. pidurisüsteemide, rattapaaride ja veoseadmete hooldustoimingud ning ohtlike kaupade veoks ettenähtud kaubavaguni komponentide, nt tsisternide, klappide jm hooldustoimingud; e.ohutuse seisukohast oluliste komponentide hooldustööd; f. kontrollisüsteemi ja signaalimissüsteemi hooldustööd; g. uste juhtimissüsteemi hooldustööd; h. muud ohutust mõjutavad kindlaksmääratud erivaldkonnad. a. hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd; b. kõik organisatsiooni poolt kindlakstehtud võimalikud vead või defektid seoses ohutusega; c. hooldustõend. a. kõikide asjaomaste rajatiste, seadmete ja töövahendite ühesed identifitseerimisandmed; b. kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas nende tegemiseks kasutatud töötajad, töövahendid, seadmed, varuosad ja materjalid ning arvestades järgmist: i. organisatsiooni asutamiskohas kehtivad asjaomased riiklikud eeskirjad; ii. hooldustellimustes esitatud nõuded, sh dokumenteerimisnõuded; iii. lõplik katsetamine ja otsus hooldustõendi kohta; c. hooldustellimustega ja hooldustõenditega nõutavad kontrollimeetmed; d. kalibreerimise ja kontrolli tulemused, kusjuures ettenähtud nõuete seireks ja mõõtmiseks kasutatava arvutitarkvara puhul tuleb enne esmast kasutamist kontrollida ja vajaduse korral uuesti kontrollida tarkvara sobivust asjaomase ülesande täitmiseks; e. varasemate mõõtmistulemuste kehtivus, kui leitakse, et mõõteriist ei vasta nõuetele.  Ühinenud Depoode poolt määratud Olemas/Puudu või puuduste täitmise täiendada vaja kuupäev Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Korda ei ole, olemas üldine kirjeldus 23.07.2021 Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Vajab täpsustamist 23.07.2021 Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas üldine kirjeldus Vajab täpsustamist, kas on arvestatud määruse 402/2013 art 5 ja lisa I ning määruse 1078/2012 nõuetega 23.07.2021 Olemas üldine kirjeldus Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Menetlus puudu 23.07.2021 Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Menetlus Puudu, ei leidnud. 23.07.2021 Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Osaline, vaimsed võimed ja füüsiline vorm pole kaetud, haridustase osaliselt (kutsete nõue) 23.07.2021 Olemas Olemas Menetlus puudu 23.07.2021 Olemas Olemas Olemas Osaliselt olemas 23.07.2021 Puudu 23.07.2021 Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Vaja detailsemalt lahti kirjutada 23.07.2021 Olemas Olemas  Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas i. kasutuspiirangute või käitamise eritingimuste kehtestamine organisatsiooni hooldatavate veeremiüksuste või muu sama seeria veeremi suhtes, isegi kui neid hooldavad teised hoolduse eest vastutavad üksused; kõnealust teavet tuleks jagada ka kõikide osalistega Olemas ii. kiireloomuline teave hoolduse käigus avastatud ohutusega seotud küsimuste kohta, nt mitme kategooria või mitme seeria veeremite ühises komponendis avastatud puudused Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas olemas Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021 Osaliselt olemas 23.07.2021 Olemas Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021 Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021 Pole esitatud 23.07.2021 Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021 Olemas, aga väga üldisel kujul Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Ei ole menetlust detailselt lahti kirjutatud. 23.07.2021 Detailset menetlust pole esitatud 23.07.2021 Detailset menetlust pole esitatud 23.07.2021 Detailset menetlust pole esitatud 23.07.2021 Detailset menetlust pole esitatud 23.07.2021 Menetlus peab olema konkreetselt lahti kirjutatud 23.07.2021 Sama lause kopeeritud, aga pole lahti kirjutatud, kuidas tehakse 23.07.2021 Sama lause kopeeritud, aga pole lahti kirjutatud, kuidas tehakse 23.07.2021 Sama lause kopeeritud, aga pole lahti kirjutatud, kuidas tehakse 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Menetlusprotsess puudu 23.07.2021 Ei ole selgust, et lähtutakse viidatud riskihindamismeetoditest. Protsessid vaja täpsemalt lahti kirjutada. 23.07.2021 Olemas Peab olema detailsem 23.07.2021 Peab olema detailsem 23.07.2021 Peab olema detailsem 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad Sama lause kopeeritud, aga pole täpsemalt lahti kirjutatud. 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021 Lahti kirjutada, et elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Protsess puudu 23.07.2021 Protsess puudu 23.07.2021 Ei ole esitatutud teabe edastamise korda 23.07.2021 Ei ole kirjeldust kuidas seda tehakse 23.07.2021 Ei ole esitatud sisetöökorraldust ega seda kuidas hoitakse kõik ajakohane 23.07.2021 Puudub menetluse kirjeldus 23.07.2021 Kehtestatud menetlus puudu 23.07.2021 Puudub menetluse kirjeldus 23.07.2021 Kirjeldus puudub 23.07.2021 Kirjeldus puudu 23.07.2021 Ei ole avalduses esitatud dokumentides kirjeldatud 23.07.2021 Ei ole avalduses esitatud dokumentides kirjeldatud 23.07.2021 Ei ole avalduses esitatud dokumentides kirjeldatud 23.07.2021 Ei ole avalduses esitatud dokumentides kirjeldatud 23.07.2021 Ei ole avalduses esitatud dokumentides kirjeldatud 23.07.2021 Korda ei ole esitatud 23.07.2021 Menetluse kirjeldus puudub 23.07.2021 Ei ole kirjeldust 23.07.2021 23.07.2021 Ei ole esitatud ühendamise thnoloogiaid 23.07.2021 Katsetuste juhend ja kord puudu 23.07.2021 Veeremi katsetuse kord ja hooldustõend puudu 23.07.2021 Hoolduse toimingute kirjeldused puudu 23.07.2021 Komponentide hooldustööde loetelu ja kord puudu 23.07.2021 Puuduvad juhendid ja korrad 23.07.2021 Puuduvad korrad/juhendid 23.07.2021 Kirjeldamata 23.07.2021 Teabe edastuse kirjeldus puudub 23.07.2021 Teabe edastuse kirjeldus puudub 23.07.2021 Esitamata on hooldustõend 23.07.2021 Puudu 23.07.2021 Puudub kirjeldus 23.07.2021 Ei ole esitatud 23.07.2021 Nõuded esitamata 23.07.2021 Kirjeldus puudub 23.07.2021 Kontrollmeetmed esitamata 23.07.2021 Ei ole kirjeldust kuidas fikseeritakse 23.07.2021 Kirjeldus puudub 23.07.2021 Faili nimi või asukoht dokumendis Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_2.1 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_3.2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_3.4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_4_f Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_5.5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_6.1_b Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_6.2_b Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_6.2_f Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_6.2_g Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_7.3 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_9.1 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_9.2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_9.2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_9.3 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_9.4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt I_9.5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_3 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_6 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_6 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_6, lisad II_6 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_6 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt II_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_1 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_3 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_6 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_9 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt III_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_1a Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_1b Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_1c Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_2 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_3 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_3 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_4 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_5 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_6 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_7 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_8 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_9 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_9 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_9 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 Lisatud lisade kausta 23072021_lisad: Dokument: punkt IV_10 ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAK Hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid II. Hoolduse arendamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid III. Veeremipargi hoolduse juhtimise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid IV. Hoolduse teostamise funktsiooni nõuded ja hindamiskriteeriumid leva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõ Hindamiskriteeriumid 1. Juhtimine – pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele Organisatsioonil peab olema menetlus, millega: 2. Riskijuhtimine – struktureeritud lähenemisviis veeremiüksuse hooldusega kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskikontrollimeetmete kindlaksmääramine 3. Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskikontrollimeetmed on kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 4. Pidev täiustamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset säilitada või seda parandada Organisatsioonil peavad olema menetlused, millega tagatakse järgmine 5. Struktuur ja vastutus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest 6. Pädevuse juhtimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas olukorras 7. Teavitamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel 8. Dokumenteerimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe jälgitavus 9. Allhanketegevus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu allhanketegevuse asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks 1. Organisatsioonil peab olema menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks ja hallata: 2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse koostalitluse põhinõuete järgimine (sealhulgas ajakohastamised kasutusea jooksul) järgmisel viisil: 3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kavandatakse ja toetatakse konkreetselt hoolduse teostamiseks vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamist. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse, et kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse, hoitakse ja hooldatakse vastavalt nende hooldusgraafikule ja kooskõlas nende hooldusnõuetega. 4. Kui algab veeremiüksuste käitamine, peab organisatsioonil olema menetlus seoses järgmisega: 5. Hooldusraamatu ajakohastamiseks veeremiüksuse kogu kasutusea jooksul peab organisatsioonil olema menetlus: 6. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid aspekte: 7. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb tagada vähemalt järgmiste elementide jälgitavus: 1. Organisatsioonil peab olema menetlus hoolduse teostamise eest vastutava üksuse pädevuse, kättesaadavuse ja suutlikkuse kontrollimiseks enne hooldustellimuste esitamist. See eeldab, et hooldustöökojad on nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada hoolduse teostamise funktsiooni tehnilise pädevuse nõuete üle 2. Organisatsioonil peab olema menetlus tööde nimekirja koostamiseks ning hooldustellimuse koostamiseks ja väljastamiseks 3. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste õigeaegselt hooldusse saatmiseks 4. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste käigust mahavõtmiseks hoolduse eesmärgil või juhul, kui ohutu käitamine on häiritud, või juhul, kui hooldustööde vajadus mõjutab tavapärast käitamist 5. Organisatsioonil peab olema menetlus teostatud hoolduse ja veeremiüksuste hooldustõendi suhtes kohaldatud vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks 6. Organisatsioonil peab olema menetlus uuesti käikuandmise teate väljastamiseks, mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist, et tagada ohutu töökord, võttes arvesse hooldusdokumente 7. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt uuesti käikuandmise teadet, mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist 8. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb hoolduse teostamise funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine: 9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb huvitatud isikutele edastada vähemalt uuesti käikuandmise teade, millele on lisatud märge kasutajate (raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad) suhtes kohaldatavate asjakohaste kasutuspiirangute kohta 10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb registreerida vähemalt 1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega: 2. Organisatsioon peab kehtestama menetlused, millega tagatakse, et 3. Organisatsioonil peab olema menetlus sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite kindlaksmääramiseks, leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, et organisatsioon saaks osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse: 4. Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks vajalik, peab organisatsioonil olema menetlus, millega tagatakse mõõtmisseadmete: 5. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja töövahendite nõuetekohane kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt dokumenteeritud korrale. 6. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse tehtud tööde vastavust hooldustellimustele ja väljastatakse hooldustõend. Hooldustõend peab sisaldama kogu teavet, millest on abi kasutuspiirangute kindlaksmääramisel. 7. Kui riskihindamisprotsessi (eelkõige I jao punktid 2.2 ja 2.3) kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, peab töökeskkond hõlmama lisaks töökodadele, kus hooldus toimub, ka töökohahoonetest väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki kohti, kus hooldust tehakse. 8. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vajaduse korral arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid toiminguid: 9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vagunipargi hoolduse juhtimise ja hoolduse arendamise funktsioonile anda vähemalt järgmine teave: 10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb kõikide ohutust mõjutavate hooldustoimingute puhul, millele on osutatud II jaotise punkti 1 alapunktis a, registreerida vähemalt järgmine: ONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele. eeriumid a. kehtestatakse hoolduspoliitika, mis sobib kokku organisatsiooni tüübi ja teenuse ulatusega ning mille on kinnitanud organisatsiooni tegevjuht või tema esindaja b. tagatakse ohutuseesmärkide seadmine kooskõlas õigusraamistikuga ning vastavalt organisatsiooni tüübile, ulatusele ja asjakohastele riskidele c. hinnatakse organisatsiooni üldiseid ohutustulemusi seoses organisatsiooni ohutuseesmärkidega d. töötatakse välja ohutuseesmärkide saavutamise kavad ja kord e. tagatakse selliste ressursside kättesaadavus, mis on vajalikud kõikide käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamiseks f. tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse mõju hooldussüsteemile ja juhitakse seda mõju g. tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik tulemuslikkuse seire ja auditite tulemustest ning et tal lasub üldine vastutus hooldussüsteemi muutuste rakendamise eest; h. tagatakse, et töötajad ja nende esindajad on piisavalt esindatud ja nendega konsulteeritakse küsimustes, mis käsitlevad kõikide asjakohaste töötajaid hõlmata võivate protsesside ohutusaspektide kindlaksmääramist, arendamist, seiret ja läbivaatamist. 2.1 Organisatsioonil peab olema menetlus ja kord selleks, et tunnistada vajadust ja kohustust teha koostööd valdajate, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, veeremiüksuste ja komponentide projekteerijate ning tootjate või muude huvitatud isikutega 2.2 Organisatsioonil peavad olema riskijuhtimismenetlused, et hallata hooldusraamatus tehtavaid muudatusi, sealhulgas hoolduskavad, seadmed, protseduurid, korraldus, personal või liidesed, ja kohaldada riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktiga a 2.3 Riski hindamiseks peab organisatsioonile olema menetlus, millega võetakse arvesse vajadust määrata kindlaks, tagada ja säilitada asjakohane töökeskkond, mis vastab ELi ja riigi õigusaktidele, eriti nõukogu direktiivile 89/391/EMÜ 3.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega korrapäraselt kogutakse, seiratakse ja analüüsitakse asjakohaseid ohutusandmeid, sealhulgas a. asjaomaste protsesside toimimist b. protsesside (sh kõigi allhangitud teenuste ja toodete) tulemusi c. riskikontrollimeetmete tulemuslikkust d. kogemusi, talitlushäireid, defekte ja remonti hõlmavad andmed, mis on saadud igapäevase töö ja hoolduse käigus 3.2 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse õnnetus- ja vahejuhtumitest, ohuolukordadest ning muudest ohtlikest juhtumitest teatamine ning nende registreerimine, uurimine ja analüüsimine 3.3 Kõikide protsesside perioodiliseks läbivaatamiseks peab organisatsioonil olema siseauditi süsteem, mis on sõltumatu, erapooletu ja toimib läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab hõlmama menetlust, millega a. koostatakse siseauditi kava, mida saab läbi vaadata olenevalt varasemate auditite ja tulemuslikkuse seire tulemustest b. analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi c. tehakse ettepanekud konkreetsete parandusmeetmete kohta ja rakendatakse need meetmed d. kontrollitakse varasemate meetmete tulemuslikkust 3.4 Käesoleva jao punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud menetlused peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud selliste ühiste ohutusmeetoditega ning ohutustaseme ja raudtee-ettevõtja ohutustaseme hindamise meetoditega siseriiklikul ja liidu tasandil, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktiga d a. avastatud puuduste kõrvaldamine b. ohutuse uute arengusuundade rakendamine c. siseauditi tulemuste kasutamine süsteemi täiustamiseks d. vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete rakendamine, et tagada raudteesüsteemi vastavus standarditele ja muudele nõuetele seadmete kogu kasutusea ja käitustsükli jooksul e. õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ja muude ohtlike juhtumitega seotud asjakohase teabe kasutamine õppimiseks ning vajaduse korral meetmete võtmine ohutustaseme tõstmiseks f. riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja tööstusharu või sisemiste uurimiste tulemusena tehtud soovituste hindamine ja vajaduse korral rakendamine g. raudteeveo-ettevõtjate/taristuettevõtjate ja valdajate ning muude asjakohaste allikate aruannete või teabe kaalumine ja arvessevõtmine 5.1 Organisatsioonil peab olema menetlus vastutuse jaotamiseks kõikide asjaomaste protsesside eest kogu organisatsioonis 5.2 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega määratakse selgelt kindlaks ohutusega seotud vastutusalad ning vastutuse jagunemine seoses konkreetsete funktsioonide ja nende liidestega. Need hõlmavad eespool punktis 2.1 osutatud menetlusi organisatsiooni ja valdajate ning asjakohasel juhul raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel 5.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et töötajatel, kellele on organisatsioonis delegeeritud vastutus, on oma töö tegemiseks vajalikud õigused, pädevus ja ressursid. Vastutus ja pädevus peaksid olema kooskõlas ja vastavuses konkreetse rolliga ning delegeerimine peab olema kirjalik 5.4 Organisatsioonil peab olema menetlus asjaomaste protsessidega seotud tegevuse koordineerimiseks kogu organisatsioonis 5.5 Organisatsioonil peab olema menetlus, mille kohaselt ohutuse juhtimisega tegelevatel töötajatel on oma töötulemustega seoses aruandekohustus 6.1 Organisatsioon peab looma pädevuse juhtimise süsteemi, mis hõlmab järgmist: a. selliste ametikohtade kindlakstegemine, mille täitjad vastutavad süsteemis kõigi käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike protsesside teostamise eest  b. ohutusülesannete täitmist hõlmavate ametikohtade kindlakstegemine; c. töötajate määramine täitma neid ülesandeid, milleks nad on pädevad. 6.1 Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist a. töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine b. valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm c. esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskuste sertifitseerimine 6.2. Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist: a. töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste kindlaksmääramine; b. valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm c. esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või omandatud pädevuste ja oskustesertifitseerimine; d. tagatis, et kõik töötajad on teadlikud oma tegevuse asjakohasusest ja tähtsusest ning sellest, kuidas nad aitavad kaasa ohutuseesmärkide saavutamisele e. pidev koolitus ning olemasolevate teadmiste ja oskuste korrapärane värskendamine  f. vajaduse korral pädevuse, vaimsete võimete ja füüsilise vormi korrapärane kontrollimine g. vastavalt vajadusele erimeetmed õnnetus-/vahejuhtumite või pikaajalise töölt puudumise korral 7.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks aruandlusvahendid, mille abil tagatakse, et üksusesiseselt ja suhetes teiste osalistega, sh taristuettevõtjate, raudteeveo- ettevõtjate ning veeremiüksuste või komponentide valdajate või projekteerijatega (või vajaduse korral mõlemaga) vahetatakse nõuetekohaselt teavet kõigi asjakohaste protsesside kohta ning see esitatakse kohe ja arusaadavalt õigele isikule oma organisatsioonis ja teistes organisatsioonides. 7.2 Piisava teabevahetuse tagamiseks peab organisatsioonil olema menetlus: a. konkreetse teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks b. konkreetse teabe leidmiseks, loomiseks ja levitamiseks c. usaldusväärse ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemiseks 7.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse, et peamine operatiivteave on: a. asjakohane ja kehtiv b. täpne c. täielik d. vastavalt vajadusele ajakohastatud e. tõendatud f. järjekindel ja lihtsasti mõistetav (sh kasutatava keele poolest)  g. enne kasutamist töötajatele nende ülesandeid silmas pidades teatavaks tehtud h. töötajatele kättesaadav ning vajaduse korral antakse neile koopiad 7.4 Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige järgmise operatiivteabe suhtes a. riiklike raudteeveeremi registrite õigsuse ja täielikkuse kontroll seoses organisatsiooni hooldatavate veeremiüksuste identifitseerimise (sh identifitseerimisvahendite) ja registreerimisega b. hooldusdokumendid c. teave valdajatele ja asjakohasel juhul muudele isikutele, sh raudteeveo- ettevõtjatele/taristuettevõtjatele osutatud abi kohta d. teave töötajate kvalifikatsiooni kohta ja edasine järelevalve hoolduse arendamisel e. teave käitamise (sh läbisõidu, tegevuse liigi ja ulatuse, vahe- või õnnetusjuhtumite) ning raudteeveo- ettevõtjate, valdajate ja taristuettevõtjate taotluste kohta f. andmed tehtud hoolduse kohta, sh kontrolli käigus avastatud puuduste ja raudteeveo-ettevõtjate või taristuettevõtjate võetud parandusmeetmete, nt enne rongi väljumist ja teekonnal tehtava kontrolli ning seire kohta g. hooldustõend ja uuesti käikuandmise teade h. hooldustellimused i. raudteeveo- ettevõtjatele/taristuettevõtjatele ja valdajatele hooldusjuhisteks antav tehniline teave j. selliste olukordadega seotud hädaolukorrateave, kus ohutu töökord on häiritud, mis võib koosneda järgmisest: i. kasu tuspi iran gute või käita mise eriti ngim uste keht esta min e orga nisat sioo ni hool data vate veer emi üksu ste või muu  ii. kiirel oom uline teav e hool duse käig us avas tatu d ohut useg a seot ud küsi mus te koht a, nt mit me kate goor ia k. kogu asjakohane teave või kõik asjakohased andmed, mis on vajalikud iga-aastase hooldusaruande esitamiseks sertifitseerimisasutusele ja asjaomastele klientidele (sh valdajatele); aruanne tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks ka riiklikele ohutusasutustele 8.1 Organisatsioonil peab olema nõuetekohane menetlus, et tagada kõikide asjaomaste protsesside nõuetekohane dokumenteerimine. 8.2 Organisatsioonil peab olema nõuetekohane menetlus: a. kõikide asjakohaste dokumentide korrapäraseks seireks ja ajakohastamiseks  b. kõikide asjakohaste dokumentide vormindamiseks, koostamiseks, levitamiseks ja neisse tehtavate muudatuste kontrollimiseks c. kõikide asjakohaste dokumentide vastuvõtmiseks, kogumiseks ja arhiveerimiseks 9.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste kindlakstegemine 9.2 Kui töövõtjaid või tarnijaid (või mõlemaid) kasutatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste osas, peab organisatsioon kehtestama menetluse, millega valiku tegemise ajal kontrollitakse, kas a. töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad on pädevad b. töövõtjatel, alltöövõtjatel ja tarnijatel on nõuetekohane ning dokumenteeritud hooldus- ja juhtimissüsteem. 9.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, et määrata kindlaks nõuded, millele töövõtjad ja tarnijad peavad vastama 9.4 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega jälgitakse tarnijate ja/või töövõtjate teadlikkust riskidest, mida nad organisatsiooni tegevusele põhjustavad. 9.5 Kui töövõtja või tarnija hooldus-/juhtimissüsteem on sertifitseeritud, võib punktis 3 kirjeldatud seireprotsess piirduda punkti 3.1 alapunktis b osutatud allhangitavate tegevusprotsesside tulemustega 9.6 Järgmiste protsesside puhul peavad vähemalt aluspõhimõtted olema selgelt kindlaks määratud, teada ja lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud: a. raudteeohutuse küsimustega seotud kohustused ja ülesanded b. kohustused, mis on seotud asjakohase teabe edastamisega lepinguosaliste vahel c. ohutusega seotud dokumentide jälgitavus a. kõiki ohutust mõjutavad hooldustoimingud; b. kõiki ohutuse seisukohast olulisi komponente. a. tagades vastavuse asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud koostalitluse põhiparameetritega seotud spetsifikatsioonidele; b. kontrollides kõigis olukordades hooldusraamatu vastavust veeremiüksusega seotud loale (sealhulgas riikliku ohutusasutuse nõuetele) ning vastavust tehnilisele toimikule ja lubatud sõidukitüüpide Euroopa registris (European Register of Authorised Types of Vehicles, ERATV) ette nähtud andmetetüübile; c. hallates kõiki hoolduse käigus tehtud asendamisi; d. tehes kindlaks, kas asjaomase muudatuse võimaliku mõju kohta raudteesüsteemi ohutusele on vaja teha riskihindamine, kohaldades ühiseid ohutusmeetodeid, mis on seotud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamise meetoditega; e. hallates kõikide veeremi süsteemset terviklikkust mõjutavate tehniliste muutuste konfiguratsiooni. a. algdokumentatsioonis sisalduvatele hooldusalastele soovitustele juurdepääsu tagamine ja kavandatud käitamise kohta piisava teabe kogumine; b. algdokumentatsioonis sisalduvate hooldusalaste soovituste analüüsimine ja esimese hooldusraamatu esitamine, kohaldades direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid, võttes muu hulgas arvesse ka võimalikes garantiides sisalduvat teavet; c. esimese hooldusraamatu nõuetekohase rakendamise tagamine. a. asjakohaste andmete kogumiseks vähemalt seoses järgmisega: i. tegelikult teostatud toimingute liigid ja ulatus, sealhulgas, kuid mitte ainult, õnnetusjuhtumid, rasked õnnetusjuhtumid ja intsidendid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2016/798; ii. komponentide puhul kindlaks tehtud rikked; iii. kavandatud käitamise liigid ja ulatus; iv. tegelikult teostatud hooldus. b. ajakohastamise vajaduse kindlakstegemiseks, võttes arvesse koostalitluse piirväärtusi; c. muudatusettepanekute tegemiseks, muudatuste heakskiitmiseks ja rakendamiseks, et teha selgetel kriteeriumidel põhinev otsus, võttes arvesse sellise riskihindamise tulemusi, mille tegemisel on kohaldatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiseid ohutusmeetodeid; d. muudatuste asjakohase rakendamise tagamiseks; e. muudatuse tõhususe jälgimiseks protsessi kaudu, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt vastu võetud meetoditega ohutustaseme ja raudteeveo-ettevõtja ohutustaseme hindamiseks siseriiklikul ja liidu tasandil. a. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine hooldusraamatus tehtavate muudatuste hindamise suhtes; b. tehniline pädevus, mis on vajalik selleks, et hallata hooldusraamatu avamise ja muutmise ning hoolduse käigus tehtud asendamiste arendamist, hindamist, valideerimist ja heakskiitmist; c. ohutuse seisukohast oluliste komponentide hooldustööd; d. ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine); e. mittepurustav katsetamine. a. dokumendid, mis on seotud hoolduse käigus tehtud asendamise arenduse, hindamise, valideerimise ja heakskiitmisega; b. veeremiüksuste konfiguratsioon, sealhulgas, kuid mitte ainult ohutuse seisukohast olulised komponendid ja pardatarkvara muudatused; c. teostatud hoolduse dokumendid; d. kogemusi käsitlevate uuringute tulemused; e. kõik hooldusraamatu järjestikused versioonid koos riskihindamisega; f. hoolduse teostamist ning vagunipargi hoolduse juhtimise pädevust ja järelevalvet käsitlevad aruanded; g. tehniline tugiteave, mida antakse valdajatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele. a. kehtivad eeskirjad ja tehnilised kirjeldused b. iga veeremiüksuse hoolduskava c. varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis võimaldab varuosa asendamist identse osaga, millel on sama garantii d. materjalide loetelu, sh nende piisavalt üksikasjalik kasutuskirjeldus ning vajalik tervise- ja ohutusteave e. ohutust mõjutava tegevuse spetsifikatsioonide kaust, mis sisaldab komponentide sekkumis- ja kasutuspiiranguid f. selliste komponentide või süsteemide loetelu, mille suhtes kohaldatakse õiguslikke nõudeid, ja kõnealuste nõuete loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike kaupade veoks ettenähtud tsisternid) g. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine selliste muudatuste hindamiseks, mis mõjutavad vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni a. hooldustellimused b. uuesti käikuandmise teade koos raudteeveo- ettevõtjate ja taristuettevõtjate suhtes asjakohaste kasutuspiirangutega a. kontrollitakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni poolt seoses tellitud toimingutega edastatud teabe täielikkust ja asjakohasust b. kontrollitakse nõutavate asjakohaste hooldusdokumentide ja hooldusteenuste osutamise suhtes kehtivate muude standardite kasutamist vastavalt hooldustellimustele c. tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on kättesaadavad kõik hooldustellimustes sisalduvates kohaldatavates eeskirjades ja osutatud standardites määratletud asjakohased hooldusspetsifikatsioonid (st need sisalduvad sisetöökorraldustes) a. komponente (sh varuosasid) ja materjale kasutatakse vastavalt hooldustellimustele ja tarnija dokumentatsioonile; b. komponente ja materjale hoitakse, käideldakse ja transporditakse viisil, mis hoiab ära nende kulumise ja kahjustumise ning vastab hooldustellimustes ja tarnija dokumentatsioonis ettenähtule; c. kõik komponendid ja materjalid, sh need, mis on kliendi tarnitud, vastavad asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste hooldustellimuste nõuetele a. hoolduse ohutu teostamine, sh hooldustöötajate tervis ja ohutus; b. ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka kasutajate ja IT- süsteemide või diagnostikaseadmete vahelised liidesed. a. kalibreerimine või kontroll ettenähtud sagedusega või enne kasutamist vastavalt rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui selliseid standardeid ei ole, tuleb kalibreerimise või kontrolli alus registreerida; b. reguleerimine või ümberreguleerimine vastavalt vajadusele; c. identifitseerimine nende kalibreerimisstaatuse kindlakstegemiseks; d. kaitsmine kohanduste eest, mis muudaksid mõõtmistulemuse kehtetuks; e. kaitsmine kahjustumise ja rikkumise eest käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal. a. ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja kokkuliitmine); b. mittepurustav katsetamine; c. veeremi lõplik katsetamine ja hooldustõend; d. pidurisüsteemide, rattapaaride ja veoseadmete hooldustoimingud ning ohtlike kaupade veoks ettenähtud kaubavaguni komponentide, nt tsisternide, klappide jm hooldustoimingud; e.ohutuse seisukohast oluliste komponentide hooldustööd; f. kontrollisüsteemi ja signaalimissüsteemi hooldustööd; g. uste juhtimissüsteemi hooldustööd; h. muud ohutust mõjutavad kindlaksmääratud erivaldkonnad. a. hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd; b. kõik organisatsiooni poolt kindlakstehtud võimalikud vead või defektid seoses ohutusega; c. hooldustõend. a. kõikide asjaomaste rajatiste, seadmete ja töövahendite ühesed identifitseerimisandmed; b. kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas nende tegemiseks kasutatud töötajad, töövahendid, seadmed, varuosad ja materjalid ning arvestades järgmist: i. organisatsiooni asutamiskohas kehtivad asjaomased riiklikud eeskirjad; ii. hooldustellimustes esitatud nõuded, sh dokumenteerimisnõuded; iii. lõplik katsetamine ja otsus hooldustõendi kohta; c. hooldustellimustega ja hooldustõenditega nõutavad kontrollimeetmed; d. kalibreerimise ja kontrolli tulemused, kusjuures ettenähtud nõuete seireks ja mõõtmiseks kasutatava arvutitarkvara puhul tuleb enne esmast kasutamist kontrollida ja vajaduse korral uuesti kontrollida tarkvara sobivust asjaomase ülesande täitmiseks; e. varasemate mõõtmistulemuste kehtivus, kui leitakse, et mõõteriist ei vasta nõuetele. Tõendusdokumendid Viide dokumendis (lehekülg, peatükk vms)