Kiri

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 24.1.2024 COM(2024) 24 final WHITE PAPER on Outbound Investments EN EN  WHITE PAPER on Outbound Investments 1. INTRODUCTION: WHY A WHITE PAPER ON OUTBOUND INVESTMENTS? ......................... 2 2. STATE OF PLAY AND INITIAL FINDINGS ............................................................................. 4 3. PROPOSED NEXT STEPS: REVIEW OF CERTAIN OUTBOUND INVESTMENTS ....................... 5 3.1. Proposed monitoring / review of outbound investments in specific technologies ...... 6 3.2. Risk assessment by Member States ........................................................................... 10 3.3. Reporting to the Commission and other Member States........................................... 10 3.4. Joint assessment and debate ...................................................................................... 11 3.5. Review of dual-use export license applications in the context of outbound investments, consultation among Member States and information to the Commission ...... 11 4. CONCLUSION ................................................................................................................... 12 1 1. INTRODUCTION: WHY A WHITE PAPER ON OUTBOUND INVESTMENTS? The Joint Communication on a European Economic Security Strategy adopted on 20 June 20231 (‘the Joint Communication’) recognises the importance of open global markets for the success and economic security of the European Union in terms of both resilience and competitiveness. It confirms that “our economies thrive on open and rules-based trade and investment, on secure cross-border connectivity and collaboration on research and innovation”. At the same time, it recognises that potential security risks could arise when sensitive technologies and investments leave the EU in a way that can threaten international peace and security. In particular, it refers to the risks of technology and know-how leakage as a result of outbound investments (i.e., investments made by EU companies in third countries) in a narrow set of advanced technologies that could enhance military and intelligence capacities of actors who may use these capabilities to threaten international peace and security. The EU already restricts the export of dual-use technologies. However, there are growing concerns that some sensitive technologies and know-how could end up in the wrong hands as a result of outbound investment transactions that are not currently subject to control mechanisms. For instance, this could happen if cutting edge EU technology reaches countries where the boundaries between civil and military activities are blurred. Such technology or know-how could be used to strengthen their military and intelligence capabilities that in turn could threaten our common EU security. Certain outbound investments can be seen as a“reverse side” of dual-use export transactions. A similar link exists between outbound investment and inbound foreign direct investment (FDI). The EU already has a framework to screen inbound FDI, notably, in sensitive technologies. While an inbound investment into EU companies holding sensitive technologies by risky investors could be restricted or prohibited by measures imposed under an FDI screening regime, there is a potential risk that the targeted EU companies could make those technologies available to the same investors by means of outbound investments. However, such outbound investments are currently not even subject to monitoring. This could undermine the effectiveness of our existing controls and, hence, security of the EU as a whole and of individual Member States. Such growing concerns underline the need to look at this issue closely to understand: 1. What kind of investments in certain critical technologies are made from the EU; 2. Whether such investments may effectively put EU or Member State security at risk; and, if so, 3. To what extent such risks can be mitigated by existing tools or would justify additional proportionate policy action at EU or national level. 1 Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council an “European Economic Security Strategy”, Brussels, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final. 2 From a geostrategic perspective, the EU is not the first to consider a policy initiative in this area. Some countries already control outbound investments, such as Japan2 or China3. Others, like the United States4, are developing a framework to do so. Developing an EU response to concerns regarding outbound investments presents a number of challenges: (i) determine the scope of potential concerns, (ii) understand the extent and nature of EU outbound investments by collecting relevant data and evidence, and (iii) assess whether such investments create or aggravate clearly identifiable risks to security. In a second step, the EU and its Member States should assess the need for proportionate and targeted responses to mitigate identified risks either through existing tools or new mitigating action at national and / or EU level. A comprehensive assessment requires a good understanding of outbound investments by EU investors and of the technology and know-how that may be transferred in the context of such transactions. It also requires an in-depth understanding of security risks related to such outbound investments in order to assess potential gaps in existing trade and investment security tools. The present White Paper describes the state of play of the EU’s initial work on outbound investment. It outlines a way forward to understanding and addressing current challenges with a uniform and effective EU approach. Its aim is to invite comments and input from interested stakeholders in order to help the Commission define the scope of a future Commission Recommendation on outbound investment in close cooperation with Member States. The High Representative / Vice-President (HRVP) may provide his input, where appropriate, in relation to possible issues concerning common foreign and security policy. This White Paper will help the Commission to understand the views and concerns of stakeholders and of the European Parliament while keeping in step with the ongoing reflections and analyses within the EU5 and Member States on the issue of outbound investment and economic security in general. 2 Pursuant to certain conditions established by the “Foreign Exchange and Foreign Trade Act (Act No. 228 of 1949)”. The Japanese outbound investment controls apply to investments in very few sectors: fisheries, leather and leather products, weapons and weapons equipment manufacturing, and narcotic drugs. 3 In China, existing legislation includes the “Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises, by the National Development and Reform Commission (2017, No. 11)”, the “State Council Guidance on Overseas Investments (2017, No. 74)”, which identifies encouraged, restricted and prohibited outbound investments, and the “Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National Development and Reform Commission (2018, No. 251)” which lays out the sensitive industry sectors for overseas investments. These include weapons and related equipment, water resources, news media, real estate, hotel, cinema, entertainment industry, sports clubs and certain equity investment funds. We understand that the various Chinese licensing and registration requirements related to outbound investments not only serve the interests of national security and foreign trade control, but also the broader “national interest”. China also restricts foreign currency exports under the State Administration of Foreign Exchange. Thus, it appears that the Chinese outbound investment controls cover a wide set of economic sectors and a substantive test that goes potentially beyond a pure security assessment. 4 Executive Order 14105 of August 9, 2023, Advance notice of proposed rulemaking of 14 August 2023. 5 Including the separate, but to some extent related, risk assessment on the four prioritised critical technologies following the Commission Recommendation C(2023) 6689 final of 3 October 2023 on critical technology areas for the EU's economic security for further risk assessment with Member States. 3 2. STATE OF PLAY AND INITIAL FINDINGS Ahead of the Joint Communication, the Commission launched a debate on this issue with FDI screening and dual-use export control authorities of Member States in the spring of 2023. To feed this debate, the Commission has been gathering data on outbound investments by EU companies. In the period from 2013 to 2022, there have been around 12.800 Merger and Acquisitions transactions by EU companies in third countries corresponding to roughly EUR 1.4 trillion and 26.000 Venture Capital investment transactions with an overall value of EUR 408 million.6 For both categories of outbound investsment transactions, the top two destinations where the USA and the United Kingdom, which represented at least half the deals and approximately 70 % of the capital. Beyond these high-level information, the Commission has found some significant limitations in the available data, such as further details on the transactions, monetary amounts, deal characteristics, technologies involved. On the one hand, official sources (e.g., FDI data from national accounts) lack updated and detailed data on the sector or technology related to individual investment transactions, making it challenging to identify those outbound investments in a narrow set of critical technologies where potential risks might arise. On the other hand, official statistics as well as available commercial data sources, classify companies and transactions according to official classification systems. These mostly describe areas of already developed technologies, but do not provide information on specific advanced technologies or new economic activities, such as artificial intelligence. Last July, the Commission set up an Expert Group on Outbound Investment (‘the Expert Group’), aimed at drawing in knowledge and experience from Member States in order to examine potential security risks, gaps, and, if needed, possible policy actions.7 The Expert Group brings together Member States’ experts from dual-use export controls, FDI screening, trade and foreign affairs departments. It has already met three times in 2023. By now, it has become clear that before analysing any possible risks, there needs to be a clear understanding on the scope of the exercise – effectively, “which outbound investments should be considered to identify risks for our common EU security” – and that concrete granular data at national level on relevant outbound investment transactions and, possibly, on related activities is needed, but is currently missing. This lack of data shows a need to build a shared view on the scope of the issue, as regards the scope of transactions and activities leading to risks, the technologies potentially concerned and on whether the focus should be on specific countries. 6 Source: Pitchbook data extracted in July 2023. Notes: (1) the data cover only M&A deals and VC investments, as greenfield investments are not included in the consulted commercial database(s); (2) the monteray amount for M&A deals is incomplete as values were only available for half of the deals; and (3) VC transactions are counted where at least one EU investor was involved, but it could be part of a group of non-EU investors and the total amount invested is the one reported, without further identification of the amount(s) of the relevant EU investments. 7 Register of Commission expert groups and other similar entities (europa.eu). 4 The ongoing work with Member States in the Expert Group has led the Commission to the following initial findings: 1. There is a substantial knowledge gap and a very limited picture of the outbound investments made by EU investors. Some public authorities are gathering information at national level (e.g., central banks or national statistical offices8). This information is, however, neither sufficiently granular, nor targeted enough to provide the relevant facts to establish whether any security risks can arise from these investments and to allow Member States and the Commission to carry out a proper assessment of such risks. 2. Member States do not systematically review and assess outbound investments for security purposes. Several Member States acknowledge the possibility that, as a result, some risks are being overlooked. 3. The matter is both sensitive and complex. While potential risks stemming from certain outbound investments have a broader geopolitical dimension, it is important to recognise that EU outbound investments are a valuable and legitimate part of economic activity in a global market place. Therefore, any potential policy action concerning outbound investments may come with positive and negative implications for EU businesses. 4. There is consensus among Member States and the Commission that, should any risk be identified, policy action should be effective, proportionate, targeted, and enforceable by administrations. 5. Before designing any new policy responses, we need to make full use of existing instruments first. In case policy action will be deemed necessary to respond to identified risks, the Commission and Member States should try, to the extent legally possible, to address any risks from outbound investments through existing instruments, such as dual-use export controls or FDI screening mechanisms, either by enhancing the use of these instruments or by amending them to cater for new risks. 3. PROPOSED NEXT STEPS: REVIEW OF CERTAIN OUTBOUND INVESTMENTS This is a complex matter which deserves a gradual step-by-step approach: - first, a public consultation stage: launched by the publication of this White Paper and a questionnaire; - second, a monitoring stage: the Commission will draw on the the results of the upcoming public consultation and the reactions to this White Paper to draft a 8 Some legislation allows Member States to (partially) monitor outbound investment transactions, like balance of payment statistics gathered by Central Banks, national registries aimed at monitoring outbound investments for statistical purposes and similar legislation, e.g., Spain’s national regime established by Royal Decree 1265/1986 of 27 June 1986, Chapter VI, updated with Royal Decree 664/1999 of 23 April 1999 and with Royal Decree 571/2023 of 4 July 2023. Further information may be gathered through official investment guarantee schemes, e.g., the investment guarantee schemes of Germany and Austria. In Germany this is managed by PwC on behalf of the Federal Ministry for Economic Affairs and Climate Action, while in Austria it is managed by a bank (OeKB) on behalf of the Federal Ministry of Finance. Some national mechanisms enable Member States to control very specific instances of outbound investments for security purposes (e.g., Italy’s Golden Power regime, pursuant to Law Decree No. 21/2012, which contains some provisions allowing the screening of limited types of outbound investments). 5  Recommendation to Member States to monitor/review certain outbound investment transactions involving a set of sensitive technologies over a certain period of time; - third, a risk assessment stage: on the basis of the results of this analysis and monitoring, the Member States and the Commission will be in a better position to draw conclusions regarding the risks linked to such outbound investment transactions for our common EU security. The results of that assessment and possible proposals to mitigate any identified risks will be set out in a further Communication and, as necessary, any appropriate proposals. 3.1. Proposed monitoring / review of outbound investments in specific technologies Based on the initial findings from the work undertaken with the Expert Group, the Commission invites comments on the aspects set out below that will be addressed in the proposed Commission recommendation on monitoring. Scope of monitoring 1. Regarding the type of outbound investment transactions to be monitored, the Commission considers that the monitoring should cover a wide range of transactions, including all kinds of active investments, while excluding portfolio investments, i.e. non-direct foreign investment with the purpose of making a financial investment without any intention to influence the management and control of an undertaking, as set out in the box below. Member States should monitor investments of any kind by natural or legal persons resident or established in the EU (‘EU investors’) aimed at carrying out an economic activity outside the EU. Such investments should include: • the acquisition of a company or a stake in a company that enables an effective participation in the management or control of the company (‘acquisition’), • the absorption by one company of one or more other companies or the combination of two or more companies to form a new company (‘merger’), • the transfer of tangible or intangible assets, including intellectual property or specific know-how and technology process, necessary for establishing or maintaining an economic activity (‘asset transfer’), • the first-time establishment of a business, including the creation of a subsidiary, a branch or similar ventures (‘greenfield investment’), • the establishment of a venture to combine resources to achieve a joint entrepreneurial goal with another person (‘joint venture’), and • the provision of capital to develop a sensitive technology, linked to certain intangible benefits like managerial assistance, access to investment and talent networks, market access and enhanced access to additional financing (‘venture capital’). The monitoring should also cover other (indirect) investments made by an EU investor, such as investments made through a third-country entity which is used as an investment vehicle, through an existing subsidiary or in the context of an existing joint venture. This includes the gradual transfer of assets over time, investments in third countries that result from previous investments and investments aimed at circumventing existing security-related trade and investment controls. The monitoring should exclude portfolio investments. 6  Further on the scope, the Commission invites comments also on risk-based priorities that might be established within the monitoring, such as those routinely used by Member States’ export control authorities in their assessments of dual-use export licence applications. This could include prioritising monitoring on the basis of the profile of the end user and its country of establishment. 2. In addition, in light of the input received from the Expert Group, there are concerns that limiting any assessment just to the type of activities covered in point 1 above may not capture potentially risky activity linked to or preparatory to such outbound investments. The Commission therefore also invites comments on whether it should recommend that Member States may also decide to monitor other critical activities (‘optional monitoring’), such as research and development cooperation, or practices used to attract highly specialised personnel in order to benefit from their know-how and experience in certain sensitive areas, or to get access to intellectual property, as set out in the box below. Member States could consider monitoring the following activities, which may also lead to a risk of the leakage of sensitive technology or know-how: • Research cooperation, which is to be understood as cooperation between an entity established in the EU and an entity established in a third country related to the transfer of tangible or intangible assets in the four critical technology areas as set out in section 3 below, including intellectual property and know-how. This could include cooperation between entities such as research and academic institutions, or between these institutions and private or public sector entities.This optional monitoring is to be seen in light of existing or upcoming Member States’ efforts to develop an approach for enhancing research security, also in line with the Proposal for a Council Recommendation on enhancing research security adopted by the Commission on 24 January 2024.9 • Mobility and transfer of highly specialised personnel, including specialists in the four critical technology areas, or business executives with significant experience in the four critical technology areas. 3. Regarding the technology areas in which investments should be monitored, comments are invited on whether monitoring should initially focus on the most sensitive technology and know-how. This could, for example, cover four technology areas: advanced semiconductors, artificial intelligence, quantum technologies and biotechnologies. These represent technology areas identified by the Commission as “highly likely to present the most sensitive and immediate risks related to technology security and technology leakage” in the Commission Recommendation on critical technology areas for the EU's economic security for further risk assessment with Member States of 3 October 202310. Under that Recommendation, a risk assessment on these technology areas is currently being undertaken by the Commission 9 Proposal for a Council Recommendation on enhancing research security COM(2024) 26 of 24.1.2024. 10 C(2023) 6689 final. 7  and Member States. It is of a broader nature covering a range of risks linked to these particular technologies. It includes an initial view on the potential for technology leakage linked to outbound investments. The outcome could be used as an input for the more in-depth assessment of risks related to outbound investments to be performed by Member States and the Commission on the basis of the proposed monitoring. The results of this on-going assessment of critical technologies as well as reactions to this White Paper could, for example, confirm or lead to changes in the scope of the technologies that the Commission may recommend Member States to monitor. 4. With regard to the geographical coverage, the work of the Expert Group suggests that both the Commission and the Member States share the view that monitoring should not a priori exclude specific destinations. Nevertheless, in light of the high number of countries and existing resource constraints, the Commission is of the opinion, that Member States should best prioritise their monitoring activities based on their assessment of the risk profiles of certain countries. The risk assessment should include the past behaviour of the country concerned, including violations of the UN Charter. This risk profile should also assess the possibility of technologies or items to be used in war or conflict situations, for breaches of human rights or to enable the proliferation of weapons of mass destruction, in full respect of the obligations and commitments taken by Member States or the EU as members of international non- proliferation agreements and multilateral export control regimes. Time Period covered and Information to be collected 5. With regard to the time period covered, in order to develop a sufficient basis to identify and assess the level of outbound activity and associated risks within a reasonable period of time, the Commission considers that the monitoring should cover both new and ongoing transactions and certain past transactions. This should involve Member States assessing transactions in the selected technology areas completed since 1 January 2019. Comments are also invited on this suggested time period. 6. With regard to information to be gathered, the proposed monitoring should provide Member States and the Commission with the necessary data and information in order to assess risks linked to outbound investments in the selected technology areas. This data and information should be shared with other Member States and the Commission through the Expert Group. The Commission invites comments on the information to be gathered as set out in the box below. The monitoring should enable Member States to gather all necessary information for the risk assessment, including as minimum: • Information on the parties to the investment transaction, including the full place of incorporation of legal persons and (based on the best information available to the Member State) the ultimate owner(s) of any parties involved in the transaction, • the type and approximate value of the investment, • the products, services and business operations related to critical technologies concerned by the investment, • the date on which the investment is planned to be completed or has been completed, 8  • based on the best information available to the Member State, information about previous and planned or contemplated future transactions entered into by the parties to the investment transaction. Regarding other related activities, that could be subject to the optional monitoring, this information could at a minimum include: • information on the persons involved in the activity, including the full name, address and nationality of natural persons or the registered address and place of incorporation of legal persons, • based on the best information available to the Member State, an exact description of the activity, • the critical technologies concerned by the activity, • the date on which the activity has commenced, is foreseen to commence, or has ended, • based on the best information available to the Member State, information about previous and planned or contemplated future activities undertaken by the same persons involved in a current activity. Any data collected should be protected appropriately and, where necessary, classified before being shared with other Member States and the Commission. Other aspects of monitoring: who is responsible at a national level, what tools should be used and how will Member States ensure stakeholder involvement? 7. In order to ensure that monitoring work can be taken forward, the Commission is of the opinion that Member States should designate an authority responsible for the monitoring and should ensure that the competent national authorities, where possible, apply existing instruments, including dual-use export controls, to counter any risks they have identified in the monitoring to be recommended. 8. Monitoring tools and exchange with stakeholders: for the monitoring process to be effective, Member States will need to ensure that they have adequate monitoring tools and sources of information, and if this is not the case, they should consider adapting existing tools or put new ones in place for the purpose of the proposed monitoring activities set out above. Existing monitoring and other tools that could be used or adapted for this purpose include reporting obligations to central banks or national statistical offices and similar institutions for statistical and balance of payment purposes, notification requirements to national export control authorities for the export, brokering, technical assistance, transit and transfer of dual-use items as well as any investment transactions. Member States should also consider official investment guarantee schemes or official export credits schemes as a source of relevant data. Any data collected should be protected appropriately and, if appropriate, classified before being shared with other Member States and the Commission. Comments are invited on the tools that might be needed for effective monitoring, their feasibility and the balance to be struck in terms of the burden that such information collection may represent and the need to ensure a sufficient basis to monitor and assess 9  outbound activity and risks in the sectors selected. In addition, the Commission considers it will be important for Member States to consult relevant stakeholders, including business, academia and civil society as part of their monitoring activity. 3.2. Risk assessment by Member States Drawing on the results of the proposed monitoring, the Commission considers that Member States should perform the following initial risk assessment to identify either the presence or the absence of risks to security. The assessment should be based on the information gathered by monitoring outbound investments, and possible additional activities that they choose to monitor, as specified above. To structure the risk assessment, the Commission believes that the following elements could guide the assessment by Member States. • The assessment should be as comprehensive as possible. Work should give priority to those transactions or activities which would present a risk for the security of the EU as a whole and it should also try to assess the degree of likelihood that any negative impact materialises. • The assessment should identify elements of risks and potential vulnerabilities such as the main types of threats and threat actors and any relevant geopolitical factors. • The assessment should take into account, inter alia, the context of the transaction, the value chain and supply chain of the technology involved, the evolution of risks as well as relevant technological developments, and the global interconnectivity of the ecosystem of the critical technology concerned, including research activities. • Member States could consider following similar methodologies to those used in reviewing dual-use export licence applications and for screening foreign direct investment transactions. This risk assessment should enable each Member State to identify and analyse vulnerabilities that may have a potential impact on the security of the EU as a whole or on Member States’ security, and the likelihood of a related adverse impact materialising. The elements above to frame the risk assessment will be further developed in the future Commission Recommendation taking into account the ongoing work in the Expert Group with Member States, the results of the public consultation and the reactions to this White Paper, with a view to develop a common methodology. This will ensure a consistent and EU-wide risk assessment from all the Member States. Where possible, Member States and the Commission should look for synergies between different assessments of security risks under the framework of the Joint Communication. 3.3. Reporting to the Commission and other Member States Time will be needed for Member States to establish monitoring of new and on-going transactions and to assess on the basis of available information what has happened since 2019. The Commission therefore proposes that Member States conduct this monitoring within a 12 month-period from the adoption of a Commission Recommendation. This period, combined with the initial consultation stage up to summer 2024, should allow them to put such a monitoring system in place and carry out their initial assessment. During this time, Member States and the Commission would continue exchanging information and views in the 10 framework of the Expert Group to ensure that, to the extent feasible, the monitoring and risk assessment follow a common methodology. Member States should report to the Commission and other Member States on the outcome of the monitoring and the outcome of their analysis and risk assessment. If risks related to a combination of certain factors or patterns that characterise any types of outbound investments likely to affect EU or Member States’ security are identified, Member States should provide the Commission with the combinations of risk factors and describe these patterns. 3.4. Joint assessment and debate The Commission proposes that the outcome of the monitoring and risk assessment to be undertaken by Member States is to be shared with the Commission and the other Member States, in accordance with the appropriate classification level. Based on the shared input, the Expert Group would discuss the outcome of the monitoring and risk assessment with a view to consolidate the overall results and help the Commission prepare a final comprehensive risk assessment and ensure a shared understanding of risks. Other stakeholdrs may be also consulted at this stage, as appropriate. This will be a useful reference point for any debate on further policy choices and the possible need for mitigating measures or other policy responses. 3.5. Review of dual-use export license applications in the context of outbound investments, consultation among Member States and information to the Commission In parallel to the proposed monitoring and review, in light of the close links explained in Section 1 above between dual-use export controls and outbound investments, the Commission is of the opinion that Member States, when reviewing licence applications for exports of dual- use items, should pay particular attention where such applications are linked to outbound investments, and any risks these may present. This could offer useful insights for the monitoring work. Since priority should be given to the use of existing instruments, the Commission considers that Member States should in such cases give particular consideration to applying existing instruments to address potential concerns when relevant, including “catch-all”11 export controls, to mitigate the risks of such technology contributing to destabilising military application, proliferation of chemical, biological or nuclear weapons, or human rights violation, that could create a threat to international and regional peace and security. To the extent legally possible, the Commission invites Member States’ export control authorities to consider consulting with other Member States and informing the Commission, when reviewing dual-use export licence applications in the context of outbound investments in 11 “Catch-all” controls are generally understood to be controls that are applied by Member States to items that are not listed in Annex I to Regulation (EU) 2021/821 (the “Dual-Use Regulation”), the so called ‘EU control list’, so the controls apply to items that have not yet been agreed under the multilateral control regimes. Most notably, Article 4 of the Dual-Use Regulation requires exporters to seek an export authorisation if they are informed by the competent Member State authority that an item that they export may be intended for one of certain sensitive end-uses detailed in Article 4. Such information generally takes the form of a non-public individual notification to the relevant exporter. 11 the four critical technology areas, which are likely to have an impact on the security of other Member States. This consultation could be done informally and modelled on the cooperation mechanism established for foreign direct investment screening under Regulation (EU) 2019/452. Within the same deadline as the monitoring exercise, the Commission proposes that Member States report to the Commission and to other Member States on the implementation of export controls in this context, including on the number and content of licence applications received for exports taking place specifically in the context of an outbound investment. During this period, Member States and the Commission will continue exchanging information and views on these matters in the framework of the Expert Group. 4. CONCLUSION This White Paper maps out the first policy initiative, which the Commission takes in the field of outbound investments. Recognising its complex and sensitive nature, the Commission proposes a gradual approach, working closely with the Member States’ authorities through the Expert Group on Outbound Investment In order to structure responses to the ideas set out in this White Paper, the Commission is launching a public consultation based on a detailed questionnaire that stakeholders, including business, academia and civil society are invited to fill out. It will only be possible to design adequate responses to protect the security of the EU and its Member States on the basis of comprehensive assessments. In shaping such responses, priority should be given to making full use of existing instruments rather than establishing new ones. Any responses should be proportionate, precisely targeted and enforceable to address the risks identified for each type of outbound investment or activity and critical technology area. Work in the Expert Group on Outbound investment will continue in 2024 together with the consultation of stakeholders. The Commission will also seek the views of the European Parliament and like-minded partner countries. Timewise, the next steps are therefore the following: • January 2024: adoption of the White Paper on outbound investments; • January – April 2024: public consultation on the proposed monitoring and review of certain existing outbound investments and related activities; • Summer 2024: assessment of the results of the consultation and adoption of a Commission Recommendation to Member States to launch the proposed monitoring and review; • Summer 2025: conclusion of the proposed monitoring and review by Member States and risk assessments of outbound investment transactions; • Autumn 2025: Assessment by the Commission of the need and possible content of policy responses in this field. * 12 * * 13  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 24.1.2024 COM(2024) 24 final VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta ET ET  VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta 1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE KOHTA? ...................................................................................................... 2 2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED ........................................................................... 4 3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE LÄBIVAATAMINE ........................................................................................................................ 5 3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute kavandatud seire/läbivaatamine ............................................................................................. 6 3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs ............................................................................ 10 3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele .................................................... 10 3.4. Ühine hindamine ja arutelu ....................................................................................... 11 3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni teavitamine ........................................................................................................................... 11 4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 12 1 1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE KOHTA? 20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta1 (edaspidi „ühisteatis“) rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Seal on öeldud: „ELi majandusliku edu aluseks on olnud avatud ja reeglipõhine kaubandus- ja investeerimissüsteem, turvalised piiriülesed ühendused ja koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni vallas“. Samas tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks. EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist julgeolekut. Teatavaid väljaminevaid investeeringuid võib pidada kahesuguse kasutusega kaupade eksporditehingute „tagaküljeks“. Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute vahel. ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks, eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut. Sellised kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et mõista: 1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse; 2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut ja kui nii, siis 3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad õigustaksid täiendavaid proportsionaalseid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi tasandil. 1 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta, Brüssel, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final. 2 Geostrateegilisest seisukohast ei ole EL esimene, kes kaalub selles valdkonnas poliitilist algatust. Mõned riigid, nagu Jaapan2 ja Hiina,3 juba kontrollivad väljaminevaid investeeringuid. Teised, nt Ameerika Ühendriigid,4 arendavad välja sellekohast raamistikku. ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil. Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda. Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites. Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil. Valge raamatu eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele väljaminevate investeeringute kohta. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident võib vajaduse korral anda panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustesse. Valge raamat aitab komisjonil mõista sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi seisukohti ja muresid ning olla kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega5 väljaminevate investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal. 2 Vastavalt teatavatele tingimustele, mis on sätestatud dokumendis „Foreign Exchange and Foreign Trade Act (1949. aasta õigusakt nr 228)“. Jaapani väljaminevaid investeeringuid kontrollitakse väga vähestes sektorites: kalandus, nahk ja nahktooted, relvade ja relvavarustuse tootmine ning narkootilised ained. 3 Hiina õigusaktide seas on „Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises, by the National Development and Reform Commission (2017, nr 11)“, „State Council Guidance on Overseas Investments (2017, nr 74)“, milles on määratletud soodustatud, piiratud ja keelatud väljaminevad investeeringud, ning „Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National Development and Reform Commission (2018, nr 251)“, milles on sätestatud väljaminevate investeeringute seisukohast tundlikud tööstussektorid. Need sektorid hõlmavad relvi ja vastavat varustust, veevarusid, uudistemeediat, kinnisvara, hotellindust, filmitööstust, meelelahutustööstust, spordiklubisid ja teatavaid omakapitali investeerimisfonde. On selge, et Hiina eri litsentsimis- ja registreerimisnõuded väljaminevate investeeringute kohta teenivad mitte ainult riikliku julgeoleku ja väliskaubanduse kontrolli huve, vaid ka laiemat riiklikku huvi. Hiina piirab ka välisvaluuta eksporti riikliku valuutaameti kaudu. Seega näib, et Hiina väljaminevate investeeringute kontroll hõlmab paljusid majandussektoreid ja sisulist kontrolli, mis võib ulatuda kaugemale harilikust julgeolekuhinnangust. 4 9. augusti 2023. aasta täidesaatev korraldus nr 14105, A14. augusti 2023. aasta eelteatis eeskirjade koostamise ettepaneku kohta. 5 See hõlmab nelja prioriteetse elutähtsa tehnoloogia eraldiseisvat, kuid teataval määral seotud riskihindamist vastavalt komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitusele C(2023) 6689 final, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega. 3 2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED Ühisteatise eel algatas komisjon 2023. aasta kevadel sellekohase arutelu asutustega, kes vastutavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli eest. Selle arutelu jaoks on komisjon kogunud andmeid ELi ettevõtete väljaminevate investeeringute kohta. Ajavahemikul 2013–2022 on ELi äriühingud teinud kolmandates riikides ligikaudu 12 800 ühinemis- ja omandamistehingut kogusummas ligikaudu 1,4 triljonit eurot ja 26 000 riskikapitali investeerimistehingut koguväärtusega 408 miljonit eurot6. Väljaminevate investeeringute mõlema tehingukategooria kaks peamist sihtkohta olid USA ja Ühendkuningriik, kes moodustasid vähemalt poole tehingutest ja ligikaudu 70 % kapitalist. Lisaks sellele kvaliteetsele teabele on komisjon leidnud kättesaadavates andmetes märkimisväärseid puudusi, mis käsitlevad nt täiendavaid üksikasju tehingute, rahasummade, tehingu omaduste ja asjaomase tehnoloogia kohta. Ühest küljest ei ole ametlikes allikates (nt riiklik arvepidamine välismaiste otseinvesteeringute kohta) ajakohastatud ja üksikasjalikke andmeid üksikute investeerimistehingutega seotud sektori või tehnoloogia kohta, mistõttu on raske neid väljaminevaid investeeringuid kitsalt piiritletud ja võimalikele riskidele avatud elutähtsate tehnoloogiate seas kindlaks teha. Teisest küljest liigitatakse ametlikus statistikas ja kättesaadavates ärilistes andmeallikates äriühingud ja tehingud ametlike liigitussüsteemide alusel. Neis kirjeldatakse peamiselt juba väljatöötatud tehnoloogiavaldkondi, kuid ei anta teavet konkreetse kõrgtehnoloogia või uute majandustegevuste, näiteks tehisintellekti kohta. Eelmise aasta juulis moodustas komisjon väljaminevate investeeringute eksperdirühma (edaspidi „eksperdirühm“), mille eesmärk on koguda liikmesriikidelt teadmisi ja kogemusi, et uurida võimalikke julgeolekuriske, puudujääke ja vajaduse korral poliitikameetmeid7. Eksperdirühma kuuluvad liikmesriikide eksperdid, kes tegelevad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli, välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute, kaubanduse ja välisasjadega. 2023. aastal jõudis komisjon kohtuda kolm korda. Praeguseks on kindel, et enne võimalike riskide analüüsimist on vaja selgust, milline on selle tegevuse ulatus, st milliseid väljaminevaid investeeringuid tuleks vaadata, et tuvastada riske meie ühisele julgeolekule, ning et riiklikul tasandil on vaja konkreetseid üksikasjalikke andmeid asjaomaste väljaminevate investeerimistehingute ja võimaluse korral seotud tegevuste kohta, kuid praegu need andmed puuduvad. Nende andmete puudumine näitab vajadust kujundada ühine seisukoht probleemi ulatuse, riske põhjustavate tehingute ja tegevuste ulatuse, potentsiaalselt asjasse puutuva tehnoloogia ja selle kohta, kas keskenduda tuleks konkreetsetele riikidele. 6 Allikas: Pitchbooki andmed 2023. aasta juulis. Märkused: 1) andmed hõlmavad ainult ühinemis- ja omandamistehinguid ning riskikapitaliinvesteeringuid, sest greenfield-investeeringuid ei lisata äriandmebaasidesse; 2) ühinemis- ja omandamistehingute rahalised summad ei ole täielikud, sest need olid kättesaadavad ainult poolte tehingute kohta; 3) riskikapitalitehinguid võetakse arvesse juhul, kui kaasatud oli vähemalt üks ELi investor, kuid ta võib kuuluda kolmandate riikide investorite rühma ja teatavaks tehakse investeeringu kogusumma, täpsustamata asjaomase ELi investeeringu summat (summasid). 7 Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu). 4 Eksperdirühmas liikmesriikidega tehtud töö on viinud komisjoni järgmiste esialgsete järeldusteni. 1. Teadmised ELi investorite tehtud väljaminevatest investeeringutest on väga lünklikud ja üldpilt on piiratud. Mõned avaliku sektori asutused (nt keskpangad või riiklikud statistikaametid) koguvad teavet riigi tasandil8. See teave ei ole siiski piisavalt üksikasjalik ega sihipärane, et pakkuda asjakohaseid andmeid, mille põhjal teha kindlaks, kas need investeeringud võivad põhjustada turvariske, ning võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil selliseid riske nõuetekohaselt hinnata. 2. Liikmesriigid ei vaata väljaminevaid investeeringuid julgeoleku huvides süstemaatiliselt läbi ega hinda neid. Mitu liikmesriiki tunnistab, et seetõttu jäävad mõned riskid tähelepanuta. 3. Küsimus on ühtaegu tundlik ja keeruline. Ehkki teatavatest väljaminevatest investeeringutest tulenevatel riskidel on laiem geopoliitiline mõõde, on tähtis mõista, et ELi väljaminevad investeeringud on üleilmse majandustegevuse väärtuslik ja õiguspärane osa. Seepärast võib kõigil võimalikel poliitikameetmetel seoses väljaminevate investeeringutega olla ELi ettevõtjatele nii positiivne kui ka negatiivne mõju. 4. Liikmesriigid ja komisjon on üksmeelel, et riski tuvastamise korral peaksid poliitikameetmed olema tulemuslikud, proportsionaalsed, sihipärased ja haldusasutuste poolt täitmisele pööratavad. 5. Enne uute poliitikameetmete kavandamist peame kõigepealt täielikult ära kasutama olemasolevad vahendid. Kui tuvastatud riskidele reageerimiseks on vaja poliitikameetmeid, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma, niivõrd kui see on õiguslikult võimalik, kõrvaldada väljaminevate investeeringute põhjustatud riskid olemasolevate vahendite, näiteks kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli või välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kaudu, kas siis suurendades nende vahendite kasutamist või muutes neid, et tulla toime uute riskidega. 3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE LÄBIVAATAMINE See on keeruline küsimus, mis väärib järkjärgulist lähenemisviisi: - esiteks avaliku konsultatsiooni etapp: see algab käesoleva valge raamatu ja küsimustiku avaldamisega; 8 Mõned õigusaktid võimaldavad liikmesriikidel väljaminevaid investeerimistehinguid (osaliselt) jälgida, nt keskpankade kogutud maksebilansi statistika, riiklikud registrid, mille abil saab statistika huvides jälgida väljaminevaid investeeringuid, ja sarnased õigusaktid, nt 27. juuni 1986. aasta kuningliku dekreediga nr 1265/1986 kehtestatud Hispaania riiklik kord (VI peatükk), mida on ajakohastatud 23. aprilli 1999. aasta kuningliku dekreediga nr 664/1999 ja 4. juuli 2023. aasta kuningliku dekreediga nr 571/2023. Lisateavet saab koguda ametlike investeeringute tagamise kavade, nt Saksamaa ja Austria investeeringute tagamise kavade kaudu. Saksamaal haldab seda kava PwC majandus- ja kliimakaitse ministeeriumi nimel, Austrias aga pank (OeKB) rahandusministeeriumi nimel. Mõned riiklikud mehhanismid võimaldavad liikmesriikidel kontrollida julgeoleku huvides väga konkreetseid väljaminevaid investeeringuid (nt Itaalia Golden Power režiim vastavalt dekreedile nr 21/2012, mis sisaldab sätteid taustauuringute kohta üksikutele väljaminevate investeeringute liikidele). 5  - teiseks seireetapp: komisjon tugineb eelseisva avaliku konsultatsiooni tulemustele ja valgele raamatule saadud tagasisidele, et koostada soovitus liikmesriikidele jälgida või uurida teatava aja jooksul teatavaid väljaminevaid investeerimistehinguid, mis hõlmavad tundlikke tehnoloogiaid; - kolmandaks riskihindamise etapp: analüüsi ja seire tulemuste põhjal on liikmesriikidel ja komisjonil parem võimalus teha järeldusi riskide kohta, mida sellised väljaminevad investeerimistehingud meie ühisele ELi julgeolekule põhjustavad. Hindamise tulemused ja võimalikud ettepanekud avastatud riskide leevendamiseks esitatakse uues teatises ja vajaduse korral asjakohastes ettepanekutes. 3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute kavandatud seire/läbivaatamine Eksperdirühmaga tehtud töö esialgsete tulemuste põhjal kutsub komisjon üles esitama märkusi järgmiste aspektide kohta, mida komisjon kavatseb käsitleda soovituses seire kohta. Seire ulatus 1. Seoses eri liiki jälgitavate väljaminevate investeerimistehingutega leiab komisjon, et seire peaks hõlmama mitmesuguseid tehinguid, sealhulgas kõiki aktiivseid investeeringuid, jättes välja portfelliinvesteeringud, st muud välisinvesteeringud peale otseinvesteeringute, mille eesmärk on teha finantsinvesteering ilma kavatsuseta mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli, nagu on kirjas allpool. Liikmesriigid peaksid jälgima ELis elavate füüsiliste või seal asutatud juriidiliste isikute (edaspidi „ELi investorid“) igat liiki investeeringuid, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega väljaspool ELi. Sellised investeeringud peaksid hõlmama järgmist: • äriühingu omandamine või osaluse omandamine äriühingus, mis võimaldab tegelikku osalemist äriühingu juhtimises või kontrollimises („omandamine“); • ühe äriühingu poolt ühe või mitme muu äriühingu ülevõtmine või kahe või enama äriühingu ühinemine uue äriühingu moodustamiseks („ühinemine“); • majandustegevuse alustamiseks või säilitamiseks vajaliku materiaalse või immateriaalse vara, sealhulgas intellektuaalomandi või konkreetse oskusteabe või tehnoloogilise protsessi üleandmine („vara üleandmine“); • ettevõtte esmakordne asutamine, sealhulgas tütarettevõtja, filiaali või sarnase ettevõtte asutamine (nn greenfield-investeering); • sellise ettevõtte asutamine, mille eesmärk on ühendada ressursse ühise ettevõtluseesmärgi saavutamiseks teise isikuga (edaspidi „ühisettevõte“); • kapitali andmine tundliku tehnoloogia arendamiseks seoses teatavate immateriaalsete hüvedega, nagu juhtimisabi, juurdepääs investeeringutele ja talendivõrkudele, turulepääs ja parem juurdepääs täiendavale rahastamisele („riskikapital“). Seire peaks hõlmama ka ELi investori muid (kaudseid) investeeringuid, näiteks investeeringuid kolmanda riigi üksuse kaudu, mida kasutatakse investeerimisvahendina, olemasoleva tütarettevõtja kaudu või olemasoleva ühisettevõtte raames. See hõlmab varade järkjärgulist üleandmist, investeeringuid kolmandatesse riikidesse tulenevalt varasematest investeeringutest ning investeeringuid, mille eesmärk on hoida kõrvale kehtivatest 6  julgeolekuga seotud kaubandus- ja investeerimiskontrollidest. Seire peaks aitama välistada portfelliinvesteeringuid. Kohaldamisalaga seoses kutsub komisjon üles esitama ettepanekuid ka riskipõhiste prioriteetide kohta, mida võiks seire raames kehtestada, näiteks nende kohta, mida liikmesriikide ekspordikontrolliasutused harilikult kasutavad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentsi taotluste hindamisel. See võiks hõlmata seireprioriteetide seadmist lõppkasutaja profiili ja asukohariigi alusel. 2. Lisaks, võttes arvesse eksperdirühmalt saadud teavet, esineb kahtlusi, et mis tahes hindamise piiritlemine üksnes punktis 1 nimetatud tegevustega ei pruugi hõlmata selliste väljaminevate investeeringutega seotud või neid ettevalmistavaid riskipotentsiaaliga tegevusi. Seepärast kutsub komisjon üles esitama märkusi selle kohta, kas anda liikmesriikidele otsustusõigus jälgida ka muid elutähtsaid tegevusi (nn vabatahtlik seire), näiteks teadus- ja arenduskoostööd, või tavasid, mida kasutatakse kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, et saada kasu nende oskusteabest ja kogemustest teatavates tundlikes valdkondades, või saada juurdepääs intellektuaalomandile, nagu on märgitud allpool. Liikmesriigid võiksid kaaluda seiret järgmiste tegevuste üle, millega võib kaasneda ka tundliku tehnoloogia või oskusteabe lekke oht: • Teaduskoostöö, mida tuleks mõista ELis asutatud üksuse ja kolmandas riigis asutatud üksuse koostööna materiaalse või immateriaalse vara üleandmisel neljas elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, mis on sätestatud punktis 3, sealhulgas intellektuaalomand ja oskusteave. See võib hõlmata koostööd näiteks teadus- ja akadeemiliste asutuste vahel või nende asutuste ja era- või avaliku sektori asutuste vahel. Seda vabatahtlikku seiret tuleb vaadelda koos liikmesriikide praeguste või edasiste jõupingutustega töötada välja lähenemisviis teadusjulgeoleku suurendamiseks, samuti kooskõlas komisjoni 24. jaanuari 2024 ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta9. • Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas nelja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna spetsialistide või neis märkimisväärseid kogemusi omavate ärijuhtide liikuvus ja üleviimine. 3. Seoses tehnoloogiavaldkondadega, millesse investeerimist tuleks jälgida, oodatakse märkusi selle kohta, kas seire peaks esialgu keskenduma kõige tundlikumale tehnoloogiale ja oskusteabele. See võiks hõlmata näiteks nelja tehnoloogiavaldkonda: kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogia ja biotehnoloogia. Need on tehnoloogiavaldkonnad, mille puhul komisjon on 3. oktoobri 2023. aasta soovituses, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist, kindlaks teinud, et need kujutavad endast suure tõenäosusega kõige tundlikumaid ja vahetumaid tehnoloogia turvalisusega ja tehnoloogialekkega seotud riske10. Selle soovituse kohaselt teevad 9 Ettepanek: nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta, COM(2024) 26, 24.1.2024. 10 C(2023) 6689 final. 7  komisjon ja liikmesriigid praegu nende tehnoloogiavaldkondade riskihindamist. See on üldisemat laadi ja hõlmab mitmesuguseid nimetatud tehnoloogiatega seotud riske. Riskihindamine sisaldab esialgset ülevaadet võimalikust tehnoloogialekkest seoses väljaminevate investeeringutega. Tulemust võiks kasutada sisendina väljaminevate investeeringutega seotud riskide põhjalikumasse hindamisse, mille teevad liikmesriigid ja komisjon kavandatud seire põhjal. Elutähtsa tehnoloogia käimasoleva hindamise tulemused ja tagasiside käesolevale valgele raamatule võivad näiteks kinnitada või muuta sellise tehnoloogia ulatust, mida komisjon võib soovitada liikmesriikidel jälgida. 4. Mis puutub seire geograafilisse katvusesse, soovitab eksperdirühm nii komisjonil kui ka liikmesriikidel eelnevalt konkreetseid sihtkohti mitte välistada. Pidades silmas riikide arvukust ja vahendite piiratust, on komisjon siiski arvamusel, et liikmesriikidel on kõige parem oma järelevalvet prioriseerida lähtuvalt teatavate riikide riskiprofiilide hindamisest. Riskihindamine peaks hõlmama asjaomase riigi varasemat käitumist, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumisi. Riskiprofiilis tuleks hinnata ka tõenäosust tehnoloogia või esemete kasutamiseks sõja- või konfliktiolukordades, inimõiguste rikkumisel või massihävitusrelvade leviku võimaldamisel vastavalt kohustustele, mille liikmesriigid või EL on võtnud massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolsete ekspordikontrollirežiimide liikmetena. Hõlmatud ajavahemik ja kogutav teave 5. Mis puutub ajavahemikku, siis selleks, et teha mõistliku aja jooksul kindlaks väljamineva investeerimistegevuse tase ja sellega seotud riskid ning neid hinnata, leiab komisjon, et seire peaks hõlmama nii uusi kui ka pooleliolevaid tehinguid ning teatavaid varasemaid tehinguid. Selleks peaksid liikmesriigid hindama teatavates tehnoloogiavaldkondades sõlmitud tehinguid, mis on lõpule viidud alates 1. jaanuarist 2019. Selle soovitatava ajavahemiku kohta kutsutakse üles esitama ka märkusi. 6. Mis puutub kogutavasse teabesse, peaks kavandatud seire andma liikmesriikidele ja komisjonile andmeid ja teavet, mis on vajalikud selleks, et hinnata väljaminevate investeeringutega seotud riske teatavates tehnoloogiavaldkondades. Neid andmeid ja teavet tuleks eksperdirühma kaudu jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga. Komisjon kutsub üles esitama märkusi kogutava teabe kohta, mis on esitatud alljärgnevas tekstikastis. Seire peaks võimaldama liikmesriikidel koguda riskihindamiseks vajalikku teavet, sealhulgas vähemalt järgmist: • teave investeerimistehingu poolte kohta, sealhulgas juriidiliste isikute täpne asutamiskoht ja (parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal) tehingus osalevate poolte tegelik(ud) omanik(ud); • investeeringu liik ja ligikaudne väärtus; • investeeringuga seotud elutähtsa tehnoloogiaga seotud tooted, teenused ja äritegevus; • kuupäev, mil investeering kavatsetakse lõpule viia või on lõpule viidud; 8  • parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave tehingupoolte varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tehingute kohta. Muude tegevuste puhul, mille suhtes võidakse kohaldada vabatahtlikku seiret, võiks teave sisaldada vähemalt järgmist: • teave tegevusega seotud isikute kohta, sealhulgas füüsiliste isikute täielik nimi, aadress ja kodakondsus või juriidiliste isikute registrijärgne aadress ja asutamiskoht; • parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal tegevuse täpne kirjeldus; • elutähtsad tehnoloogiad, mida tegevus käsitleb; • kuupäev, mil tegevus algatati, on kavas algatada või on lõpetatud; • parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave praeguses tegevuses osalevate isikute varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tegevuste kohta. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud. Muud seireaspektid. Kes vastutab liikmesriigi tasandil, milliseid vahendeid tuleks kasutada, ja kuidas tagavad liikmesriigid sidusrühmade kaasamise? 7. Selleks et seire jätkuks, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid määrama seire eest vastutava asutuse ning tagama, et pädevad asutused kasutavad võimaluse korral olemasolevaid vahendeid, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli, et maandada mis tahes riskid, mis on soovitatava seire käigus kindlaks tehtud. 8. Seirevahendid ja teabevahetus sidusrühmadega. Selleks et seireprotsess oleks tulemuslik, peavad liikmesriigid tagama, et neil on selleks piisavad vahendid ja teabeallikad, ning vastasel korral kaaluma olemasolevate vahendite kohandamist või leidma uusi vahendeid, et teha kavandatud seiretoiminguid. Olemasolevad seire- ja muud vahendid, mida saaks selleks kasutada või kohandada, hõlmavad aruandluskohustust keskpankadele või riiklikele statistikaametitele ja samalaadsetele asutustele statistika ja maksebilansi koostamiseks, samuti nõudeid teavitada riiklikke ekspordikontrolliasutusi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordist, vahendamisest, tehnilisest abist, transiidist ja üleandmisest ning mis tahes investeerimistehingutest. Liikmesriigid peaksid asjakohaste andmete allikana kaaluma ka ametlikke investeeringute tagamise kavasid või ametlikke ekspordikrediidikavasid. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud. Oodatakse märkusi vahendite kohta, mida võib olla vaja tulemuslikuks seireks, nende teostatavuse ja tasakaalustatuse kohta, võttes arvesse teabe kogumisega põhjustatavat koormust, ning vajaduse kohta tagada piisav alus väljaminevate investeeringute ja riskide jälgimiseks ja hindamiseks valitud sektorites. Lisaks peab komisjon tähtsaks, et liikmesriigid konsulteeriksid oma seiretegevuse käigus asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjate, teadusringkondade ja kodanikuühiskonnaga. 9  3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs Komisjon leiab kavandatud seire tulemustest lähtuvalt, et liikmesriigid peaksid tegema järgmise esialgse riskihindamise, et teha kindlaks julgeolekuriskide olemasolu või puudumine. Riskihindamine peaks põhinema väljaminevate investeeringute jälgimise käigus kogutud teabel ja võimalike täiendavate tegevuste jälgimisel, nagu eespool kirjeldatud. Mis puutub riskihindamise ülesehitusse, leiab komisjon, et liikmesriigid võiksid hindamisel juhinduda alljärgnevatest elementidest. • Hindamine peaks olema võimalikult põhjalik. Eelistada tuleks tehinguid või tegevusi, mis võivad kujutada ohtu ELi kui terviku julgeolekule, ning ühtlasi tuleks püüda hinnata mis tahes negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust. • Hindamisel tuleks kindlaks teha riskide ja võimalike haavatavuste elemendid, nt peamised ohuliigid ja ohusubjektid ning asjakohased geopoliitilised tegurid. • Hindamisel tuleks arvesse võtta ka tehingu konteksti, asjaomase tehnoloogia väärtus- ja tarneahelat, riskide arenemist ja asjaomast tehnoloogilist arengut ning asjaomase elutähtsa tehnoloogia ökosüsteemi, sh teadusuuringute üleilmset seotust. • Liikmesriigid võiksid kaaluda sarnaste meetodite kasutamist, nagu kahesuguse kasutusega ekspordiloa taotluste läbivaatamisel ja välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutes. Riskihindamine peaks võimaldama igal liikmesriigil kindlaks teha ja analüüsida nõrku kohti, millel võib olla mõju ELi kui terviku või liikmesriikide julgeolekule, ning vastava kahjuliku mõju ilmnemise tõenäosust. Riskihindamise eespool nimetatud elemente arendatakse edasi komisjoni tulevases soovituses, võttes arvesse eksperdirühma jätkuvat koostööd liikmesriikidega, avaliku arutelu tulemusi ja käesoleva valge raamatu kohta saadud tagasisidet, et töötada välja ühine metoodika. Nii saadakse kõigilt liikmesriikidelt järjepidev ja kogu ELi hõlmav riskihindamine. Võimaluse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma saavutada üksmeelt julgeolekuriskide erinevates hindamistes ühisteatise raames. 3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele Liikmesriikidel on vaja aega, et alustada seiret uute ja pooleliolevate tehingute üle ning hinnata olemasoleva teabe põhjal, mis on alates 2019. aastast juhtunud. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid viiksid kõnealuse seire ellu 12 kuu jooksul alates komisjoni soovituse vastuvõtmisest. See ajavahemik koos esialgse konsultatsioonietapiga kuni 2024. aasta suveni peaks võimaldama neil kehtestada kirjeldatud seiresüsteemi ja teha esialgne hindamine. Selle aja jooksul jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames teabe ja arvamuste vahetamist, et seire ja riskihindamine toimuksid võimalust mööda ühtse metoodika alusel. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande seire tulemuste ning oma analüüsi ja riskihindamise tulemuste kohta. Kui tuvastatakse riskid seoses teatavate tegurite või tingimuste kombinatsiooniga, mis iseloomustavad eri liiki väljaminevaid investeeringuid, ja kui need riskid võivad mõjutada ELi või liikmesriikide julgeolekut, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile riskitegurite kombinatsioonid ja kirjeldama neid tingimusi. 10  3.4. Ühine hindamine ja arutelu Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikide tehtud seire ja riskihindamise tulemusi jagataks komisjoni ja teiste liikmesriikidega vastavalt asjakohasele salastatuse tasemele. Jagatud andmete põhjal arutaks eksperdirühm seire ja riskihindamise tulemusi, et kinnitada üldised tulemused ja aidata komisjonil koostada lõplik laiapõhjaline riskihindamine ning tagada ühine arusaam riskidest. Selles etapis võib vajaduse korral konsulteerida ka teiste sidusrühmadega. See on kasulik lähtepunkt aruteludeks edasiste poliitiliste valikute ja võimalike leevendusmeetmete või muude poliitikameetmete vajaduse üle. 3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni teavitamine Paralleelselt kavandatud seire ja läbivaatamisega ning võttes arvesse punktis 1 selgitatud tihedaid seoseid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate investeeringute vahel, on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele, kus sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega, ja nendega kaasneda võivatele riskidele. See võib anda kasulikku teavet seire jaoks. Kuna eelistada tuleks olemasolevate vahendite kasutamist, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid sel juhul pöörama erilist tähelepanu sellele, et lahendada võimalikke probleeme olemasolevate asjakohaste vahenditega, sealhulgas ekspordi lauskontrollid,11 et leevendada sellise tehnoloogia destabiliseeriva sõjalise kasutamise, keemiliste, bioloogiliste või tuumarelvade leviku või inimõiguste rikkumise riske, mis võivad ohustada rahvusvahelist või piirkondlikku rahu ja julgeolekut. Kuivõrd see on õiguslikult võimalik, kutsub komisjon liikmesriikide ekspordikontrolliasutusi üles konsulteerima teiste liikmesriikidega ja teavitama komisjoni kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentsi taotluste läbivaatamisest nelja elutähtsa tehnoloogia valdkonnas tehtavate investeeringute kontekstis, mis tõenäoliselt mõjutavad teiste liikmesriikide julgeolekut. Konsulteerimine võiks toimuda mitteametlikult ja eeskujuks võiks olla määruse (EL) 2019/452 alusel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks loodud koostöömehhanism. Seire lõppedes soovib komisjon liikmesriikidelt aruannet endale ja teistele liikmesriikidele ekspordikontrolli rakendamise kohta selles kontekstis, sh konkreetselt väljamineva investeeringuga seotud ekspordiks vajalike litsentside taotluste arvu ja sisu kohta. Samal ajal jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames selles küsimuses asjakohase teabe ja arvamuste vahetamist. 11 Lauskontroll tähendab üldiselt kontrolli, mida liikmesriigid kohaldavad kaupade suhtes, mida ei ole loetletud kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisas (nn ELi kontrolliloetelu). Seega kohaldatakse kontrolli kaupade suhtes, millele ei ole veel kehtestatud mitmepoolset kontrollirežiimi. Eelkõige on kahesuguse kasutusega kaupade määruse artiklis 4 nõutud, et eksportija taotleks ekspordiluba, kui liikmesriigi pädev asutus on teda teavitanud, et eksporditav kaup võib olla ette nähtud üheks artiklis 4 loetletud tundlikuks lõppkasutuseks. Selline teave esitatakse üldjuhul asjaomasele eksportijale mitteavaliku individuaalse teatena. 11 4. KOKKUVÕTE Käesolevas valges raamatus antakse ülevaade komisjoni esimesest poliitilisest algatusest väljaminevate investeeringute valdkonnas. Tunnistades selle keerulist ja tundlikku laadi, soovitab komisjon kasutada järkjärgulist lähenemisviisi ja teha tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega väljaminevate investeeringute eksperdirühma kaudu. Valge raamatu ideede järelkaja struktureerimiseks algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, mis põhineb sidusrühmadele, sh ettevõtjatele, teadusringkondadele ja kodanikuühiskonnale suunatud üksikasjalikul küsimustikul. ELi ja liikmesriikide julgeoleku kaitseks asjakohasete lahenduste pakkumine on võimalik üksnes põhjalike hindamiste alusel. Selliste lahenduste leidmisel tuleks eelistada olemasolevate vahendite ärakasutamist, mitte uute loomist. Kõik lahendused peaksid olema proportsionaalsed, täpselt kohandatud ja täitmisele pööratavad, et käsitleda igat liiki väljamineva investeeringu või tegevuse ja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna puhul kindlaks tehtud riske. Töö väljaminevate investeeringute eksperdirühmas jätkub 2024. aastal ühes sidusrühmadega konsulteerimisega. Komisjon küsib ka Euroopa Parlamendi ja sarnaselt meelestatud partnerriikide seisukohti. Seega on järgmised sammud ajaliselt sellised: • jaanuar 2024: vastu võetakse valge raamat väljaminevate investeeringute kohta; • jaanuar – aprill 2024: avalik konsultatsioon olemasolevate väljaminevate investeeringute ja nendega seotud tegevuste kavandatud seire ja läbivaatamise kohta; • suvi 2024: konsultatsioonide tulemuste hindamine ja komisjoni soovituse vastuvõtmine liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise algatamiseks; • suvi 2025: liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise ning väljaminevate investeerimistehingute riskihindamise lõpuleviimine; • sügis 2025: komisjoni hinnang selle valdkonna poliitikameetmete vajalikkusele ja võimalikule sisule. * * * 12  Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00287 Resolutsiooni teema: VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta, COM(2024) 24. EISi toimiku nr: 24-0040 Tähtaeg: 25.03.2024 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 08.03.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 04.04.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (27.03.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 25.03.2024. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 15.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201  14.02.2024 VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta COM(2024) 24 Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 08.03.2024 KOKi esitamise tähtpäev 27.03.2024 VV esitamise tähtpäev 04.04.2024 Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaasvastutajad: Kaitseministeerium (sh Välisluureamet), Välisministeerium, Siseministeerium (sh Kaitsepolitseiamet), Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium (sh Konkurentsiamet), Riigikantselei (JRKB), Haridus- ja Teadusministeerium. Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2); Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2); Sisukokkuvõte 20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Samuti tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks. EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist julgeolekut. Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute vahel. ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks, eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut. Kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et mõista: 1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse; 2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut ja kui nii, siis 3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad õigustaksid täiendavaid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi tasandil. ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil. Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda. Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites. 2 Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil. Valge raamatu eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele väljaminevate investeeringute kohta. Valge raamat aitab komisjonil mõista sidusrühmade seisukohti ja muresid ning olla kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega väljaminevate investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal. Kaasamine Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid, sh Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elektroonikatööstuse Liit, Keemiatööstuse Liit, Masinatööstuse Liit, Ravimitootjate Liit, Eesti Pank, Rahapesu Andmebüroo, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Tehnopol, Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsioon (EstVCA), FinanceEstonia. jne. 3  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 24.1.2024 COM(2024) 24 final VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta ET ET  VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta 1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE KOHTA? ...................................................................................................... 2 2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED ........................................................................... 4 3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE LÄBIVAATAMINE ........................................................................................................................ 5 3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute kavandatud seire/läbivaatamine ............................................................................................. 6 3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs ............................................................................ 10 3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele .................................................... 10 3.4. Ühine hindamine ja arutelu ....................................................................................... 11 3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni teavitamine ........................................................................................................................... 11 4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 12 1 1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE KOHTA? 20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta1 (edaspidi „ühisteatis“) rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Seal on öeldud: „ELi majandusliku edu aluseks on olnud avatud ja reeglipõhine kaubandus- ja investeerimissüsteem, turvalised piiriülesed ühendused ja koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni vallas“. Samas tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks. EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist julgeolekut. Teatavaid väljaminevaid investeeringuid võib pidada kahesuguse kasutusega kaupade eksporditehingute „tagaküljeks“. Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute vahel. ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks, eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut. Sellised kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et mõista: 1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse; 2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut ja kui nii, siis 3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad õigustaksid täiendavaid proportsionaalseid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi tasandil. 1 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta, Brüssel, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final. 2 Geostrateegilisest seisukohast ei ole EL esimene, kes kaalub selles valdkonnas poliitilist algatust. Mõned riigid, nagu Jaapan2 ja Hiina,3 juba kontrollivad väljaminevaid investeeringuid. Teised, nt Ameerika Ühendriigid,4 arendavad välja sellekohast raamistikku. ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil. Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda. Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites. Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil. Valge raamatu eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele väljaminevate investeeringute kohta. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident võib vajaduse korral anda panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustesse. Valge raamat aitab komisjonil mõista sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi seisukohti ja muresid ning olla kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega5 väljaminevate investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal. 2 Vastavalt teatavatele tingimustele, mis on sätestatud dokumendis „Foreign Exchange and Foreign Trade Act (1949. aasta õigusakt nr 228)“. Jaapani väljaminevaid investeeringuid kontrollitakse väga vähestes sektorites: kalandus, nahk ja nahktooted, relvade ja relvavarustuse tootmine ning narkootilised ained. 3 Hiina õigusaktide seas on „Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises, by the National Development and Reform Commission (2017, nr 11)“, „State Council Guidance on Overseas Investments (2017, nr 74)“, milles on määratletud soodustatud, piiratud ja keelatud väljaminevad investeeringud, ning „Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National Development and Reform Commission (2018, nr 251)“, milles on sätestatud väljaminevate investeeringute seisukohast tundlikud tööstussektorid. Need sektorid hõlmavad relvi ja vastavat varustust, veevarusid, uudistemeediat, kinnisvara, hotellindust, filmitööstust, meelelahutustööstust, spordiklubisid ja teatavaid omakapitali investeerimisfonde. On selge, et Hiina eri litsentsimis- ja registreerimisnõuded väljaminevate investeeringute kohta teenivad mitte ainult riikliku julgeoleku ja väliskaubanduse kontrolli huve, vaid ka laiemat riiklikku huvi. Hiina piirab ka välisvaluuta eksporti riikliku valuutaameti kaudu. Seega näib, et Hiina väljaminevate investeeringute kontroll hõlmab paljusid majandussektoreid ja sisulist kontrolli, mis võib ulatuda kaugemale harilikust julgeolekuhinnangust. 4 9. augusti 2023. aasta täidesaatev korraldus nr 14105, A14. augusti 2023. aasta eelteatis eeskirjade koostamise ettepaneku kohta. 5 See hõlmab nelja prioriteetse elutähtsa tehnoloogia eraldiseisvat, kuid teataval määral seotud riskihindamist vastavalt komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitusele C(2023) 6689 final, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos liikmesriikidega. 3 2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED Ühisteatise eel algatas komisjon 2023. aasta kevadel sellekohase arutelu asutustega, kes vastutavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli eest. Selle arutelu jaoks on komisjon kogunud andmeid ELi ettevõtete väljaminevate investeeringute kohta. Ajavahemikul 2013–2022 on ELi äriühingud teinud kolmandates riikides ligikaudu 12 800 ühinemis- ja omandamistehingut kogusummas ligikaudu 1,4 triljonit eurot ja 26 000 riskikapitali investeerimistehingut koguväärtusega 408 miljonit eurot6. Väljaminevate investeeringute mõlema tehingukategooria kaks peamist sihtkohta olid USA ja Ühendkuningriik, kes moodustasid vähemalt poole tehingutest ja ligikaudu 70 % kapitalist. Lisaks sellele kvaliteetsele teabele on komisjon leidnud kättesaadavates andmetes märkimisväärseid puudusi, mis käsitlevad nt täiendavaid üksikasju tehingute, rahasummade, tehingu omaduste ja asjaomase tehnoloogia kohta. Ühest küljest ei ole ametlikes allikates (nt riiklik arvepidamine välismaiste otseinvesteeringute kohta) ajakohastatud ja üksikasjalikke andmeid üksikute investeerimistehingutega seotud sektori või tehnoloogia kohta, mistõttu on raske neid väljaminevaid investeeringuid kitsalt piiritletud ja võimalikele riskidele avatud elutähtsate tehnoloogiate seas kindlaks teha. Teisest küljest liigitatakse ametlikus statistikas ja kättesaadavates ärilistes andmeallikates äriühingud ja tehingud ametlike liigitussüsteemide alusel. Neis kirjeldatakse peamiselt juba väljatöötatud tehnoloogiavaldkondi, kuid ei anta teavet konkreetse kõrgtehnoloogia või uute majandustegevuste, näiteks tehisintellekti kohta. Eelmise aasta juulis moodustas komisjon väljaminevate investeeringute eksperdirühma (edaspidi „eksperdirühm“), mille eesmärk on koguda liikmesriikidelt teadmisi ja kogemusi, et uurida võimalikke julgeolekuriske, puudujääke ja vajaduse korral poliitikameetmeid7. Eksperdirühma kuuluvad liikmesriikide eksperdid, kes tegelevad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli, välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute, kaubanduse ja välisasjadega. 2023. aastal jõudis komisjon kohtuda kolm korda. Praeguseks on kindel, et enne võimalike riskide analüüsimist on vaja selgust, milline on selle tegevuse ulatus, st milliseid väljaminevaid investeeringuid tuleks vaadata, et tuvastada riske meie ühisele julgeolekule, ning et riiklikul tasandil on vaja konkreetseid üksikasjalikke andmeid asjaomaste väljaminevate investeerimistehingute ja võimaluse korral seotud tegevuste kohta, kuid praegu need andmed puuduvad. Nende andmete puudumine näitab vajadust kujundada ühine seisukoht probleemi ulatuse, riske põhjustavate tehingute ja tegevuste ulatuse, potentsiaalselt asjasse puutuva tehnoloogia ja selle kohta, kas keskenduda tuleks konkreetsetele riikidele. 6 Allikas: Pitchbooki andmed 2023. aasta juulis. Märkused: 1) andmed hõlmavad ainult ühinemis- ja omandamistehinguid ning riskikapitaliinvesteeringuid, sest greenfield-investeeringuid ei lisata äriandmebaasidesse; 2) ühinemis- ja omandamistehingute rahalised summad ei ole täielikud, sest need olid kättesaadavad ainult poolte tehingute kohta; 3) riskikapitalitehinguid võetakse arvesse juhul, kui kaasatud oli vähemalt üks ELi investor, kuid ta võib kuuluda kolmandate riikide investorite rühma ja teatavaks tehakse investeeringu kogusumma, täpsustamata asjaomase ELi investeeringu summat (summasid). 7 Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu). 4 Eksperdirühmas liikmesriikidega tehtud töö on viinud komisjoni järgmiste esialgsete järeldusteni. 1. Teadmised ELi investorite tehtud väljaminevatest investeeringutest on väga lünklikud ja üldpilt on piiratud. Mõned avaliku sektori asutused (nt keskpangad või riiklikud statistikaametid) koguvad teavet riigi tasandil8. See teave ei ole siiski piisavalt üksikasjalik ega sihipärane, et pakkuda asjakohaseid andmeid, mille põhjal teha kindlaks, kas need investeeringud võivad põhjustada turvariske, ning võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil selliseid riske nõuetekohaselt hinnata. 2. Liikmesriigid ei vaata väljaminevaid investeeringuid julgeoleku huvides süstemaatiliselt läbi ega hinda neid. Mitu liikmesriiki tunnistab, et seetõttu jäävad mõned riskid tähelepanuta. 3. Küsimus on ühtaegu tundlik ja keeruline. Ehkki teatavatest väljaminevatest investeeringutest tulenevatel riskidel on laiem geopoliitiline mõõde, on tähtis mõista, et ELi väljaminevad investeeringud on üleilmse majandustegevuse väärtuslik ja õiguspärane osa. Seepärast võib kõigil võimalikel poliitikameetmetel seoses väljaminevate investeeringutega olla ELi ettevõtjatele nii positiivne kui ka negatiivne mõju. 4. Liikmesriigid ja komisjon on üksmeelel, et riski tuvastamise korral peaksid poliitikameetmed olema tulemuslikud, proportsionaalsed, sihipärased ja haldusasutuste poolt täitmisele pööratavad. 5. Enne uute poliitikameetmete kavandamist peame kõigepealt täielikult ära kasutama olemasolevad vahendid. Kui tuvastatud riskidele reageerimiseks on vaja poliitikameetmeid, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma, niivõrd kui see on õiguslikult võimalik, kõrvaldada väljaminevate investeeringute põhjustatud riskid olemasolevate vahendite, näiteks kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli või välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kaudu, kas siis suurendades nende vahendite kasutamist või muutes neid, et tulla toime uute riskidega. 3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE LÄBIVAATAMINE See on keeruline küsimus, mis väärib järkjärgulist lähenemisviisi: - esiteks avaliku konsultatsiooni etapp: see algab käesoleva valge raamatu ja küsimustiku avaldamisega; 8 Mõned õigusaktid võimaldavad liikmesriikidel väljaminevaid investeerimistehinguid (osaliselt) jälgida, nt keskpankade kogutud maksebilansi statistika, riiklikud registrid, mille abil saab statistika huvides jälgida väljaminevaid investeeringuid, ja sarnased õigusaktid, nt 27. juuni 1986. aasta kuningliku dekreediga nr 1265/1986 kehtestatud Hispaania riiklik kord (VI peatükk), mida on ajakohastatud 23. aprilli 1999. aasta kuningliku dekreediga nr 664/1999 ja 4. juuli 2023. aasta kuningliku dekreediga nr 571/2023. Lisateavet saab koguda ametlike investeeringute tagamise kavade, nt Saksamaa ja Austria investeeringute tagamise kavade kaudu. Saksamaal haldab seda kava PwC majandus- ja kliimakaitse ministeeriumi nimel, Austrias aga pank (OeKB) rahandusministeeriumi nimel. Mõned riiklikud mehhanismid võimaldavad liikmesriikidel kontrollida julgeoleku huvides väga konkreetseid väljaminevaid investeeringuid (nt Itaalia Golden Power režiim vastavalt dekreedile nr 21/2012, mis sisaldab sätteid taustauuringute kohta üksikutele väljaminevate investeeringute liikidele). 5  - teiseks seireetapp: komisjon tugineb eelseisva avaliku konsultatsiooni tulemustele ja valgele raamatule saadud tagasisidele, et koostada soovitus liikmesriikidele jälgida või uurida teatava aja jooksul teatavaid väljaminevaid investeerimistehinguid, mis hõlmavad tundlikke tehnoloogiaid; - kolmandaks riskihindamise etapp: analüüsi ja seire tulemuste põhjal on liikmesriikidel ja komisjonil parem võimalus teha järeldusi riskide kohta, mida sellised väljaminevad investeerimistehingud meie ühisele ELi julgeolekule põhjustavad. Hindamise tulemused ja võimalikud ettepanekud avastatud riskide leevendamiseks esitatakse uues teatises ja vajaduse korral asjakohastes ettepanekutes. 3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute kavandatud seire/läbivaatamine Eksperdirühmaga tehtud töö esialgsete tulemuste põhjal kutsub komisjon üles esitama märkusi järgmiste aspektide kohta, mida komisjon kavatseb käsitleda soovituses seire kohta. Seire ulatus 1. Seoses eri liiki jälgitavate väljaminevate investeerimistehingutega leiab komisjon, et seire peaks hõlmama mitmesuguseid tehinguid, sealhulgas kõiki aktiivseid investeeringuid, jättes välja portfelliinvesteeringud, st muud välisinvesteeringud peale otseinvesteeringute, mille eesmärk on teha finantsinvesteering ilma kavatsuseta mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli, nagu on kirjas allpool. Liikmesriigid peaksid jälgima ELis elavate füüsiliste või seal asutatud juriidiliste isikute (edaspidi „ELi investorid“) igat liiki investeeringuid, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega väljaspool ELi. Sellised investeeringud peaksid hõlmama järgmist: • äriühingu omandamine või osaluse omandamine äriühingus, mis võimaldab tegelikku osalemist äriühingu juhtimises või kontrollimises („omandamine“); • ühe äriühingu poolt ühe või mitme muu äriühingu ülevõtmine või kahe või enama äriühingu ühinemine uue äriühingu moodustamiseks („ühinemine“); • majandustegevuse alustamiseks või säilitamiseks vajaliku materiaalse või immateriaalse vara, sealhulgas intellektuaalomandi või konkreetse oskusteabe või tehnoloogilise protsessi üleandmine („vara üleandmine“); • ettevõtte esmakordne asutamine, sealhulgas tütarettevõtja, filiaali või sarnase ettevõtte asutamine (nn greenfield-investeering); • sellise ettevõtte asutamine, mille eesmärk on ühendada ressursse ühise ettevõtluseesmärgi saavutamiseks teise isikuga (edaspidi „ühisettevõte“); • kapitali andmine tundliku tehnoloogia arendamiseks seoses teatavate immateriaalsete hüvedega, nagu juhtimisabi, juurdepääs investeeringutele ja talendivõrkudele, turulepääs ja parem juurdepääs täiendavale rahastamisele („riskikapital“). Seire peaks hõlmama ka ELi investori muid (kaudseid) investeeringuid, näiteks investeeringuid kolmanda riigi üksuse kaudu, mida kasutatakse investeerimisvahendina, olemasoleva tütarettevõtja kaudu või olemasoleva ühisettevõtte raames. See hõlmab varade järkjärgulist üleandmist, investeeringuid kolmandatesse riikidesse tulenevalt varasematest investeeringutest ning investeeringuid, mille eesmärk on hoida kõrvale kehtivatest 6  julgeolekuga seotud kaubandus- ja investeerimiskontrollidest. Seire peaks aitama välistada portfelliinvesteeringuid. Kohaldamisalaga seoses kutsub komisjon üles esitama ettepanekuid ka riskipõhiste prioriteetide kohta, mida võiks seire raames kehtestada, näiteks nende kohta, mida liikmesriikide ekspordikontrolliasutused harilikult kasutavad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentsi taotluste hindamisel. See võiks hõlmata seireprioriteetide seadmist lõppkasutaja profiili ja asukohariigi alusel. 2. Lisaks, võttes arvesse eksperdirühmalt saadud teavet, esineb kahtlusi, et mis tahes hindamise piiritlemine üksnes punktis 1 nimetatud tegevustega ei pruugi hõlmata selliste väljaminevate investeeringutega seotud või neid ettevalmistavaid riskipotentsiaaliga tegevusi. Seepärast kutsub komisjon üles esitama märkusi selle kohta, kas anda liikmesriikidele otsustusõigus jälgida ka muid elutähtsaid tegevusi (nn vabatahtlik seire), näiteks teadus- ja arenduskoostööd, või tavasid, mida kasutatakse kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, et saada kasu nende oskusteabest ja kogemustest teatavates tundlikes valdkondades, või saada juurdepääs intellektuaalomandile, nagu on märgitud allpool. Liikmesriigid võiksid kaaluda seiret järgmiste tegevuste üle, millega võib kaasneda ka tundliku tehnoloogia või oskusteabe lekke oht: • Teaduskoostöö, mida tuleks mõista ELis asutatud üksuse ja kolmandas riigis asutatud üksuse koostööna materiaalse või immateriaalse vara üleandmisel neljas elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, mis on sätestatud punktis 3, sealhulgas intellektuaalomand ja oskusteave. See võib hõlmata koostööd näiteks teadus- ja akadeemiliste asutuste vahel või nende asutuste ja era- või avaliku sektori asutuste vahel. Seda vabatahtlikku seiret tuleb vaadelda koos liikmesriikide praeguste või edasiste jõupingutustega töötada välja lähenemisviis teadusjulgeoleku suurendamiseks, samuti kooskõlas komisjoni 24. jaanuari 2024 ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta9. • Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas nelja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna spetsialistide või neis märkimisväärseid kogemusi omavate ärijuhtide liikuvus ja üleviimine. 3. Seoses tehnoloogiavaldkondadega, millesse investeerimist tuleks jälgida, oodatakse märkusi selle kohta, kas seire peaks esialgu keskenduma kõige tundlikumale tehnoloogiale ja oskusteabele. See võiks hõlmata näiteks nelja tehnoloogiavaldkonda: kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogia ja biotehnoloogia. Need on tehnoloogiavaldkonnad, mille puhul komisjon on 3. oktoobri 2023. aasta soovituses, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist, kindlaks teinud, et need kujutavad endast suure tõenäosusega kõige tundlikumaid ja vahetumaid tehnoloogia turvalisusega ja tehnoloogialekkega seotud riske10. Selle soovituse kohaselt teevad 9 Ettepanek: nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta, COM(2024) 26, 24.1.2024. 10 C(2023) 6689 final. 7  komisjon ja liikmesriigid praegu nende tehnoloogiavaldkondade riskihindamist. See on üldisemat laadi ja hõlmab mitmesuguseid nimetatud tehnoloogiatega seotud riske. Riskihindamine sisaldab esialgset ülevaadet võimalikust tehnoloogialekkest seoses väljaminevate investeeringutega. Tulemust võiks kasutada sisendina väljaminevate investeeringutega seotud riskide põhjalikumasse hindamisse, mille teevad liikmesriigid ja komisjon kavandatud seire põhjal. Elutähtsa tehnoloogia käimasoleva hindamise tulemused ja tagasiside käesolevale valgele raamatule võivad näiteks kinnitada või muuta sellise tehnoloogia ulatust, mida komisjon võib soovitada liikmesriikidel jälgida. 4. Mis puutub seire geograafilisse katvusesse, soovitab eksperdirühm nii komisjonil kui ka liikmesriikidel eelnevalt konkreetseid sihtkohti mitte välistada. Pidades silmas riikide arvukust ja vahendite piiratust, on komisjon siiski arvamusel, et liikmesriikidel on kõige parem oma järelevalvet prioriseerida lähtuvalt teatavate riikide riskiprofiilide hindamisest. Riskihindamine peaks hõlmama asjaomase riigi varasemat käitumist, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumisi. Riskiprofiilis tuleks hinnata ka tõenäosust tehnoloogia või esemete kasutamiseks sõja- või konfliktiolukordades, inimõiguste rikkumisel või massihävitusrelvade leviku võimaldamisel vastavalt kohustustele, mille liikmesriigid või EL on võtnud massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolsete ekspordikontrollirežiimide liikmetena. Hõlmatud ajavahemik ja kogutav teave 5. Mis puutub ajavahemikku, siis selleks, et teha mõistliku aja jooksul kindlaks väljamineva investeerimistegevuse tase ja sellega seotud riskid ning neid hinnata, leiab komisjon, et seire peaks hõlmama nii uusi kui ka pooleliolevaid tehinguid ning teatavaid varasemaid tehinguid. Selleks peaksid liikmesriigid hindama teatavates tehnoloogiavaldkondades sõlmitud tehinguid, mis on lõpule viidud alates 1. jaanuarist 2019. Selle soovitatava ajavahemiku kohta kutsutakse üles esitama ka märkusi. 6. Mis puutub kogutavasse teabesse, peaks kavandatud seire andma liikmesriikidele ja komisjonile andmeid ja teavet, mis on vajalikud selleks, et hinnata väljaminevate investeeringutega seotud riske teatavates tehnoloogiavaldkondades. Neid andmeid ja teavet tuleks eksperdirühma kaudu jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga. Komisjon kutsub üles esitama märkusi kogutava teabe kohta, mis on esitatud alljärgnevas tekstikastis. Seire peaks võimaldama liikmesriikidel koguda riskihindamiseks vajalikku teavet, sealhulgas vähemalt järgmist: • teave investeerimistehingu poolte kohta, sealhulgas juriidiliste isikute täpne asutamiskoht ja (parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal) tehingus osalevate poolte tegelik(ud) omanik(ud); • investeeringu liik ja ligikaudne väärtus; • investeeringuga seotud elutähtsa tehnoloogiaga seotud tooted, teenused ja äritegevus; • kuupäev, mil investeering kavatsetakse lõpule viia või on lõpule viidud; 8  • parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave tehingupoolte varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tehingute kohta. Muude tegevuste puhul, mille suhtes võidakse kohaldada vabatahtlikku seiret, võiks teave sisaldada vähemalt järgmist: • teave tegevusega seotud isikute kohta, sealhulgas füüsiliste isikute täielik nimi, aadress ja kodakondsus või juriidiliste isikute registrijärgne aadress ja asutamiskoht; • parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal tegevuse täpne kirjeldus; • elutähtsad tehnoloogiad, mida tegevus käsitleb; • kuupäev, mil tegevus algatati, on kavas algatada või on lõpetatud; • parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave praeguses tegevuses osalevate isikute varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tegevuste kohta. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud. Muud seireaspektid. Kes vastutab liikmesriigi tasandil, milliseid vahendeid tuleks kasutada, ja kuidas tagavad liikmesriigid sidusrühmade kaasamise? 7. Selleks et seire jätkuks, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid määrama seire eest vastutava asutuse ning tagama, et pädevad asutused kasutavad võimaluse korral olemasolevaid vahendeid, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli, et maandada mis tahes riskid, mis on soovitatava seire käigus kindlaks tehtud. 8. Seirevahendid ja teabevahetus sidusrühmadega. Selleks et seireprotsess oleks tulemuslik, peavad liikmesriigid tagama, et neil on selleks piisavad vahendid ja teabeallikad, ning vastasel korral kaaluma olemasolevate vahendite kohandamist või leidma uusi vahendeid, et teha kavandatud seiretoiminguid. Olemasolevad seire- ja muud vahendid, mida saaks selleks kasutada või kohandada, hõlmavad aruandluskohustust keskpankadele või riiklikele statistikaametitele ja samalaadsetele asutustele statistika ja maksebilansi koostamiseks, samuti nõudeid teavitada riiklikke ekspordikontrolliasutusi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordist, vahendamisest, tehnilisest abist, transiidist ja üleandmisest ning mis tahes investeerimistehingutest. Liikmesriigid peaksid asjakohaste andmete allikana kaaluma ka ametlikke investeeringute tagamise kavasid või ametlikke ekspordikrediidikavasid. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud. Oodatakse märkusi vahendite kohta, mida võib olla vaja tulemuslikuks seireks, nende teostatavuse ja tasakaalustatuse kohta, võttes arvesse teabe kogumisega põhjustatavat koormust, ning vajaduse kohta tagada piisav alus väljaminevate investeeringute ja riskide jälgimiseks ja hindamiseks valitud sektorites. Lisaks peab komisjon tähtsaks, et liikmesriigid konsulteeriksid oma seiretegevuse käigus asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjate, teadusringkondade ja kodanikuühiskonnaga. 9  3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs Komisjon leiab kavandatud seire tulemustest lähtuvalt, et liikmesriigid peaksid tegema järgmise esialgse riskihindamise, et teha kindlaks julgeolekuriskide olemasolu või puudumine. Riskihindamine peaks põhinema väljaminevate investeeringute jälgimise käigus kogutud teabel ja võimalike täiendavate tegevuste jälgimisel, nagu eespool kirjeldatud. Mis puutub riskihindamise ülesehitusse, leiab komisjon, et liikmesriigid võiksid hindamisel juhinduda alljärgnevatest elementidest. • Hindamine peaks olema võimalikult põhjalik. Eelistada tuleks tehinguid või tegevusi, mis võivad kujutada ohtu ELi kui terviku julgeolekule, ning ühtlasi tuleks püüda hinnata mis tahes negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust. • Hindamisel tuleks kindlaks teha riskide ja võimalike haavatavuste elemendid, nt peamised ohuliigid ja ohusubjektid ning asjakohased geopoliitilised tegurid. • Hindamisel tuleks arvesse võtta ka tehingu konteksti, asjaomase tehnoloogia väärtus- ja tarneahelat, riskide arenemist ja asjaomast tehnoloogilist arengut ning asjaomase elutähtsa tehnoloogia ökosüsteemi, sh teadusuuringute üleilmset seotust. • Liikmesriigid võiksid kaaluda sarnaste meetodite kasutamist, nagu kahesuguse kasutusega ekspordiloa taotluste läbivaatamisel ja välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutes. Riskihindamine peaks võimaldama igal liikmesriigil kindlaks teha ja analüüsida nõrku kohti, millel võib olla mõju ELi kui terviku või liikmesriikide julgeolekule, ning vastava kahjuliku mõju ilmnemise tõenäosust. Riskihindamise eespool nimetatud elemente arendatakse edasi komisjoni tulevases soovituses, võttes arvesse eksperdirühma jätkuvat koostööd liikmesriikidega, avaliku arutelu tulemusi ja käesoleva valge raamatu kohta saadud tagasisidet, et töötada välja ühine metoodika. Nii saadakse kõigilt liikmesriikidelt järjepidev ja kogu ELi hõlmav riskihindamine. Võimaluse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma saavutada üksmeelt julgeolekuriskide erinevates hindamistes ühisteatise raames. 3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele Liikmesriikidel on vaja aega, et alustada seiret uute ja pooleliolevate tehingute üle ning hinnata olemasoleva teabe põhjal, mis on alates 2019. aastast juhtunud. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid viiksid kõnealuse seire ellu 12 kuu jooksul alates komisjoni soovituse vastuvõtmisest. See ajavahemik koos esialgse konsultatsioonietapiga kuni 2024. aasta suveni peaks võimaldama neil kehtestada kirjeldatud seiresüsteemi ja teha esialgne hindamine. Selle aja jooksul jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames teabe ja arvamuste vahetamist, et seire ja riskihindamine toimuksid võimalust mööda ühtse metoodika alusel. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande seire tulemuste ning oma analüüsi ja riskihindamise tulemuste kohta. Kui tuvastatakse riskid seoses teatavate tegurite või tingimuste kombinatsiooniga, mis iseloomustavad eri liiki väljaminevaid investeeringuid, ja kui need riskid võivad mõjutada ELi või liikmesriikide julgeolekut, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile riskitegurite kombinatsioonid ja kirjeldama neid tingimusi. 10  3.4. Ühine hindamine ja arutelu Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikide tehtud seire ja riskihindamise tulemusi jagataks komisjoni ja teiste liikmesriikidega vastavalt asjakohasele salastatuse tasemele. Jagatud andmete põhjal arutaks eksperdirühm seire ja riskihindamise tulemusi, et kinnitada üldised tulemused ja aidata komisjonil koostada lõplik laiapõhjaline riskihindamine ning tagada ühine arusaam riskidest. Selles etapis võib vajaduse korral konsulteerida ka teiste sidusrühmadega. See on kasulik lähtepunkt aruteludeks edasiste poliitiliste valikute ja võimalike leevendusmeetmete või muude poliitikameetmete vajaduse üle. 3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni teavitamine Paralleelselt kavandatud seire ja läbivaatamisega ning võttes arvesse punktis 1 selgitatud tihedaid seoseid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate investeeringute vahel, on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele, kus sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega, ja nendega kaasneda võivatele riskidele. See võib anda kasulikku teavet seire jaoks. Kuna eelistada tuleks olemasolevate vahendite kasutamist, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid sel juhul pöörama erilist tähelepanu sellele, et lahendada võimalikke probleeme olemasolevate asjakohaste vahenditega, sealhulgas ekspordi lauskontrollid,11 et leevendada sellise tehnoloogia destabiliseeriva sõjalise kasutamise, keemiliste, bioloogiliste või tuumarelvade leviku või inimõiguste rikkumise riske, mis võivad ohustada rahvusvahelist või piirkondlikku rahu ja julgeolekut. Kuivõrd see on õiguslikult võimalik, kutsub komisjon liikmesriikide ekspordikontrolliasutusi üles konsulteerima teiste liikmesriikidega ja teavitama komisjoni kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentsi taotluste läbivaatamisest nelja elutähtsa tehnoloogia valdkonnas tehtavate investeeringute kontekstis, mis tõenäoliselt mõjutavad teiste liikmesriikide julgeolekut. Konsulteerimine võiks toimuda mitteametlikult ja eeskujuks võiks olla määruse (EL) 2019/452 alusel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks loodud koostöömehhanism. Seire lõppedes soovib komisjon liikmesriikidelt aruannet endale ja teistele liikmesriikidele ekspordikontrolli rakendamise kohta selles kontekstis, sh konkreetselt väljamineva investeeringuga seotud ekspordiks vajalike litsentside taotluste arvu ja sisu kohta. Samal ajal jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames selles küsimuses asjakohase teabe ja arvamuste vahetamist. 11 Lauskontroll tähendab üldiselt kontrolli, mida liikmesriigid kohaldavad kaupade suhtes, mida ei ole loetletud kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisas (nn ELi kontrolliloetelu). Seega kohaldatakse kontrolli kaupade suhtes, millele ei ole veel kehtestatud mitmepoolset kontrollirežiimi. Eelkõige on kahesuguse kasutusega kaupade määruse artiklis 4 nõutud, et eksportija taotleks ekspordiluba, kui liikmesriigi pädev asutus on teda teavitanud, et eksporditav kaup võib olla ette nähtud üheks artiklis 4 loetletud tundlikuks lõppkasutuseks. Selline teave esitatakse üldjuhul asjaomasele eksportijale mitteavaliku individuaalse teatena. 11 4. KOKKUVÕTE Käesolevas valges raamatus antakse ülevaade komisjoni esimesest poliitilisest algatusest väljaminevate investeeringute valdkonnas. Tunnistades selle keerulist ja tundlikku laadi, soovitab komisjon kasutada järkjärgulist lähenemisviisi ja teha tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega väljaminevate investeeringute eksperdirühma kaudu. Valge raamatu ideede järelkaja struktureerimiseks algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, mis põhineb sidusrühmadele, sh ettevõtjatele, teadusringkondadele ja kodanikuühiskonnale suunatud üksikasjalikul küsimustikul. ELi ja liikmesriikide julgeoleku kaitseks asjakohasete lahenduste pakkumine on võimalik üksnes põhjalike hindamiste alusel. Selliste lahenduste leidmisel tuleks eelistada olemasolevate vahendite ärakasutamist, mitte uute loomist. Kõik lahendused peaksid olema proportsionaalsed, täpselt kohandatud ja täitmisele pööratavad, et käsitleda igat liiki väljamineva investeeringu või tegevuse ja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna puhul kindlaks tehtud riske. Töö väljaminevate investeeringute eksperdirühmas jätkub 2024. aastal ühes sidusrühmadega konsulteerimisega. Komisjon küsib ka Euroopa Parlamendi ja sarnaselt meelestatud partnerriikide seisukohti. Seega on järgmised sammud ajaliselt sellised: • jaanuar 2024: vastu võetakse valge raamat väljaminevate investeeringute kohta; • jaanuar – aprill 2024: avalik konsultatsioon olemasolevate väljaminevate investeeringute ja nendega seotud tegevuste kavandatud seire ja läbivaatamise kohta; • suvi 2024: konsultatsioonide tulemuste hindamine ja komisjoni soovituse vastuvõtmine liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise algatamiseks; • suvi 2025: liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise ning väljaminevate investeerimistehingute riskihindamise lõpuleviimine; • sügis 2025: komisjoni hinnang selle valdkonna poliitikameetmete vajalikkusele ja võimalikule sisule. * * * 12  Draft ID: 9671b336-6bcb-40ae-bc6f-138c669e18ca Date: 31/01/2024 15:56:55 Targeted consultation on the White Paper on outbound investments Fields marked with * are mandatory. A Introduction What is the problem we are trying to solve? The Communication on European Economic Security Strategy adopted on 20 June 2023[1] recognises the importance of open global markets for the success and economic security of the European Union in terms of both resilience and competitiveness. It confirms that “our economies thrive on open and rules-based trade and investment, on secure cross-border connectivity and collaboration on research and innovation”. At the same time, the Communication recognises that potential security risks could arise when sensitive technologies and investments leave the EU in a way that can threaten international peace and security. In particular, it refers to the risks of technology and know-how leakage as a result of outbound investments (i. e., investments made by EU companies in third countries) in a narrow set of advanced technologies that could enhance military and intelligence capacities of actors who may use these capabilities to threaten international peace and security. As a way to take this reflection further, the Commission has published a White Paper on outbound investments and is launching a public consultation, structured around a number of questions set out below to gather input and reactions to the White Paper. This builds on the work initiated with Member States experts in the Expert Group on Outbound Investment established last July. In launching this consultation, the Commission has decided to follow a careful step by step approach by: first, monitoring certain past and current outbound investments over a twelve-month period; then developing a shared view of potential risks on the basis of that work; and finally proposing effective, proportionate, targeted and enforceable policy responses if these are considered necessary. Your responses to this consultation will help us to refine this approach. [1] Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on “European Economic Security Strategy”, Brussels, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final. (NB: copy available as background 1  document – see link on right of screen) Questionnaire Nothing in this questionnaire may be interpreted as stating an official position of the Commission, or prejudging either the outcome of the risk assessment foreseen in the White Paper or any potential future policy initiative to be taken by the Commission or Member States. The questionnaire is structured as follows: Questions about respondents to the consultation [Sections B, C] General questions about key elements of concern regarding outbound investments [Section D] Questions on specific elements of the White Paper [Section E] Other elements [Section F] If you encounter problems with completing this questionnaire or if you require assistance, please contact TRADE- [email protected]]. The questionnaire will be open until 17 April 2024 (at midnight). You can save your survey response even if you have not yet completed the survey — and finish your response on a later occasion. However, you need to submit your contribution before the end of the consultation period. B About you * B.1 Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian 2  Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish * B.2 I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected I agree with the personal data protection provisions * B.9 Email (this won't be published) * B.16 Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation. 3 This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices. Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and Miquelon Albania Dominican Lithuania Saint Vincent Republic and the Grenadines Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Eswatini Mali Seychelles Barbuda Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa Bangladesh French Southern Moldova South Georgia and Antarctic and the South Lands Sandwich Islands Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname 4 Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Guadeloupe Nauru Switzerland Eustatius and Saba Bosnia and Guam Nepal Syria Herzegovina Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Guinea-Bissau Nicaragua Thailand Ocean Territory British Virgin Guyana Niger The Gambia Islands Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and Niue Togo McDonald Islands Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern Tonga Mariana Islands Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and Caicos Islands Central African Iraq Palau Tuvalu Republic Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New United Arab Guinea Emirates Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom 5  Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Japan Philippines United States Islands Minor Outlying Islands Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena Zambia Ascension and Tristan da Cunha Democratic Lesotho Saint Kitts and Zimbabwe Republic of the Nevis Congo Denmark Liberia Saint Lucia C About you (supplementary) D Questions on key elements of concern regarding outbound investment D.1 . Don't Don't wish Yes No know to reply In your opinion, is there a knowledge gap regarding potential security risks related to technology and know-how leakage arising as a result of outbound investments? D.3 . 6  Don't Don't wish Yes No know to reply Should Member States monitor certain outbound investments in a narrow set of advanced technologies in order to understand their extent and nature? D.5 . Don't Don't wish Yes No know to reply As part of that monitoring, should Member States and the Commission undertake a comprehensive assessment of the risk of technology and know-how leakage, once they have the relevant information? E Questions on the proposed scope of monitoring and risk assessment E.1 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should the monitoring of outbound investments by Member States focus on the four technology areas of advanced semiconductors, artificial intelligence, quantum technologies and biotechnologies? E.3 Are the four technology areas as further described below a sufficiently defined basis for monitoring? Don't Don't wish Yes No know to reply Advanced semiconductor technologies, ie: microelectronics, including processors Photonics, including high energy lasers High frequency chips Semiconductor manufacturing equipment at very advanced node sizes 7  Advanced intelligence technologies, ie: High performance computing Cloud and edge computing Data analytics technologies Computer vision, language processing, object recognition Quantum technologies, ie: Quantum computing Quantum cryptography Quantum communications Quantum sensing and radar Biotechnologies, ie: Genome editing/modification (techniques of genetic modification, new genomic techniques, gene-drive) Synthetic biology Bioprinting Bioinformatics E.5 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should the monitoring also cover other technologies? E.7 Should the monitoring cover the following categories of investment transactions? Don't Don't wish Yes No know to reply the acquisition of a company, or a stake in a company that enables an effective participation in the management or control of the company (‘acquisition’) the absorption by one company of one or more other companies, or the combination of two or more companies to form a new company (‘merger’) 8  the transfer of tangible or intangible assets, including intellectual property or specific know- how and technology process, necessary for establishing or maintaining an economic activity (‘asset transfer’) the first-time establishment of a business, including the creation of a subsidiary, a branch or similar ventures (‘greenfield investment’) the establishment of a venture to combine resources to achieve a joint entrepreneurial goal with another person (‘joint venture’) the provision of capital to develop a sensitive technology, linked to certain intangible benefits such as managerial assistance, access to investment and talent networks, market access and enhanced access to additional financing (‘venture capital’) E.9 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should the monitoring exclude portfolio investments? (NB "portfolio investment" here means non-direct foreign investment undertaken with the purpose of making a financial investment without any intention to influence the management and control of an undertaking) E.11 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should the monitoring also cover indirect investments made by an EU investor? (NB "Indirect investments" here means investments made through a third-country entity which is used as an investment vehicle, through an existing subsidiary or in the context of an existing joint venture. They also include the gradual transfer of assets over time.) E.13 . Don't Don't wish Yes No know to reply 9  Should the scope of the monitoring be prioritised based on risk criteria routinely used by Member States’ export control authorities in their assessment of dual-use export licence applications (such as the profile of the end user and its country of establishment)? E.15 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should the monitoring also cover investments aimed at circumventing existing security- related trade and investment controls? NB "security-related trade and investment controls" here includes dual-use export controls and foreign direct investment (FDI) screening E.17 Should the Member States monitor the following additional activities described in the White Paper (p.7)? Don't Don't wish Yes No know to reply research cooperation? the mobility and transfer of highly specialised personnel? E.19 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should the monitoring cover new and ongoing transactions, as well as transactions completed since 01 January 2019? E.21 Should the minimum information regarding outbound investments to be collected by Member States include any or all of the following? Don't Don't wish Yes No know to reply information on the parties to the investment transaction, including the full place of incorporation of legal persons and (based on the best information available to the Member State) the ultimate owner(s) of any parties involved in the transaction 10  information about the type and approximate value of the investment information about the products, services and business operations related to critical technologies concerned by the investment information about the date on which the investment is planned to be completed or has been completed based on the best information available to the Member State, information about previous transactions and about planned or contemplated future transactions entered into by the parties to the investment transaction E.23 . Don't wish Yes No Don't know to reply Should Member States gather further information regarding additional activities? E.25 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should Member States create new tools for monitoring outbound investments? E.27 . Don't Don't wish Yes No know to reply Can you identify existing tools which could be adapted for this purpose (ie, for monitoring outbound investments)? E.29 . Don't Don't wish Yes No know to reply Should Member States carry out a comprehensive risk assessment of the transactions and activities monitored? E.31 . 11  Don't Don't wish Yes No know to reply Should Member States prioritise their risk assessments according to potential impact (severity) and likelihood? E.33 . Don't Don't wish Yes No know to reply Can you identify additional elements of risks, potential vulnerabilities and/or other factors that should be taken into account by Member States? F Other contributions F.1 . Yes No Is there any other comment related to the White Paper that you want to bring to the Commission’s attention and that has not been addressed in your replies to the previous questions? F.3 If you wish to share any documents (eg. data, research paper, position paper, etc.) that may be relevant for informing the policy debate on security risks related to outbound investment or further developing the scope of the proposed monitoring and risk assessment, please upload them here. Please make sure you do not include any personal data in the file you upload if you want to remain anonymous. Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed Background Documents Communication on European Economic Security Strategy Contact Contact Form 12 13  Asjasse puutuvad asutused Meie 27.02.2024 nr 6-1/463-2 SISENDIPALVE: väljaminevate investeeringute valge raamat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab väljaminevate investeeringute valge raamatu kohta valitsuse seisukohti ning sellega seoses palume teie sisendit. 20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Samuti tunnistatakse kasvavat muret väljaminevate investeeringute pärast, st kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks. EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist julgeolekut. ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil. Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda. Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Käesolevaga palume Teie sisendit Eesti seisukohtade kujundamiseks juurde lisatud valge raamatu kohta hiljemalt 12.märtsiks 2024. Eriti oleksid oodatud mõtted/arvamused punktis 3.1. (Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute kavandatud seire/läbivaatamine) toodud küsimuste ja ettepanekute osas. Sisendid palume saata [email protected], täiendavate küsimuste või selgituste korral palume pöörduda Koidu Talli poole: [email protected] Samas juhime ka tähelepanu, et väljaminevate investeeringute seire ja riskihindamise teemal on käimas Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon tähtajaga 17.04.2024., mille leiab veebist: https://policy.trade.ec.europa.eu/consultations/monitoring-and-risk-assessment-outbound- investment_en Palume Teid võimalusel ka aktiivselt osaleda antud konsultatsioonis, et kaasa rääkida võimalikes edasistes sammudes antud uue algatusega seoses. Parema ülevaate saamiseks lisame siia ka konsultatsiooni küsimused eraldi failis. Ülejäänud materjalid leiate lisatuna manusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silver Tammik juhataja Adressaadid: Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Välisluureamet Kaitsepolitseiamet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Konkurentsiamet Eesti Pank Rahapesu Andmebüroo Finantsinspektsiooni Statistikaamet Märt Änilane 55969641 [email protected] 2 (2)