MKM/24-0143 - "Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine"

Siseministeerium [email protected] Justiitsministeerium 14.02.2024 nr 2-2/445-1 [email protected] Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame teist korda kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Lisa 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“; 4) Lisa 2. Kooskõlastustabel. Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Teadmiseks: Rahandusministeerium Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium Merike Ring [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 06.02.2024 Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib kättesaadavaks teha sularahata arvelduse korras hulgikaubanduses või käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul.“; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses üldsuse hulka kuuluvale isikule teha kättesaadavaks üksnes käesoleva seaduse §-des 151–156 ja nende alusel sätestatud tingimustel. (22) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab kasutama ohutult ja kooskõlas tootja ette nähtud tingimustega ning hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 151–156 järgmises sõnastuses: „§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete loetelu (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainet võib üldsuse hulka kuuluv isik soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) alusel. (2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number; 2) kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) tervisetõendi otsus; 5) info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatav kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoiutingimuste kirjeldus; 9) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise ja kasutamise koha aadress või ürituse kirjeldus; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise ja sissetoomise aeg. 1 (3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelu kehtestamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister järgmisi asjaolusid: 1) piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust; 2) piiranguga lõhkeaine lähteaine võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule; 3) üldsuse hulka kuuluvate isikute põhjendatud huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad (1) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba antakse, kui: 1) taotleja tõendab vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamine on õiguspärane; 2) taotleja ei ole karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; 3) taotleja ei ole karistatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud samaväärse teo eest välisriigis või tema karistusandmed ei kajastu nõukogu 2009. aasta 26. veebruari raamotsusega 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.04.2009, lk 23–32) reguleeritud andmevahetuskanalis; 4) taotleja suhtes ei esine asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 5) on täidetud käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud nõuded; 6) on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine käesoleva seaduse § 15 lõike 22 kohaselt. (2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel kontrollib: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud nõuetele vastavust; 2) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolusid seonduvalt avaliku korra kaitsega; 3) Kaitsepolitseiamet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolusid seonduvalt riigi julgeoleku kaitsega. § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontroll (1) Füüsilisest isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmed peavad olema psüühiliselt ja füüsiliselt võimelised kasutama piiranguga lõhkeaine lähteainet ning neil ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutut kasutamist. (2) Füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmetel peavad olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. 2 § 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja kooskõlastamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse saamisest arvates. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes käesoleva seaduse § 152 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud pädevuse piires kontrollivad ja kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja lisateavet ning teha päringuid andmekogudesse. (4) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui käesoleva seaduse § 152 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud. (5) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisateavet. § 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa nimetatud aine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba väljastatakse kuni kolmeks aastaks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui: 1) on täidetud käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 loetletud tingimused; 2) puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui: 1) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 loetletud tingimused; 2) taotleja on esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmeid, millel on oluline tähtsus piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise üle otsustamisel või 3) taotleja suhtes on põhjendatud kahtlus piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatud kasutamise õiguspärasuses. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei ole 3 piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud vastavalt käesoleva seaduse § 154 lõikele 5. (5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral teavitatakse taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, kui see seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata taotlejale ega muule isikule. § 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on põhjendatud alus arvata, et käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik kõrvaldab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise tinginud puuduse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtivuse tähtaja jooksul. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks, kui: 1) pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist selgub, et käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud; 2) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise tinginud puudust. (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral kohaldatakse teavitamisele käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 sätestatut. (5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik võõrandama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigust omavale isikule või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“; 4) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Dokumendid esitatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“; 5) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“; 4 6) paragrahvi 32 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kooskõlastamiseks“ sõnadega „ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile arvamuse andmiseks“; 7) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise,“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 217 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 217. Käitamisloa taotluse ja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamine“; 2) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … …. 2024. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …. 2024. a 5  06.02.2024 Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kemikaaliseaduse (KemS) muutmise seaduse eesmärk on täiendada 16. aprillil 2021. aastal kemikaaliseadusega1 üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11482 rakendamise sätteid, et reguleerida loa taotlemise menetlust ja esitatavate dokumentide loetelu ning volitada valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama loetelu nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud ainetest, mida võib loa alusel üldsuse hulka kuuluvale isikule3 kättesaadavaks teha. Kui 2021. aastal võeti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted üle Eesti õigusesse, sooviti sarnaselt nõukogu varem kehtinud määrusega (EL) 98/20134 jätkata Eestis keeluga, mille kohaselt ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik valida, kas kehtestada piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele loarežiim või sätestada keeld. 2021. aasta jooksul selgus, et üht piiranguga lõhkeaine lähteainet, täpsemalt nitrometaani, kasutavad üldsuse hulka kuuluvad isikud mudelismi valdkonnas ja välistatud ei ole, et üldsusel võib tulevikus tekkida huvi kasutada teisigi nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud aineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate majanduslikku huvi õiguspäraselt müüa piiranguga lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele. Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan teha üldsuse hulka kuuluvale isikule loa alusel kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, mida kasutatakse mudelite kiirendamiseks mudelismi eri valdkondades, nagu auto-, lennuki- ja laevamudelism. Kui edaspidi tekib Eestis põhjendatud vajadus teha üldsusele kättesaadavaks veel mõni piiranguga lõhkeaine lähteaine, saab vajaduse korral muuta majandus- ja infotehnoloogiaministri määrust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel 625 6472, 1 RT I, 06.04.2021, 4 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst) 3 Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst 1 [email protected]). Eelnõule tegid õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunikud Ave Henberg (tel 625 6360, [email protected], töösuhe lõpetatud) ja Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keelelist kvaliteeti kontrollis Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 2023. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.02.2023, 5) ning riigilõivuseaduse 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.12.2023, 6). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on loetletud piiranguga lõhkeainete lähteained, sh nitrometaan, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks, või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse väljastatud loa alusel, ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt: ▪ on I lisa ainetele seatud ülemine piirmäär, kui aineid soovitakse loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha; ▪ kehtestatud loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet. Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Nõukogu määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid sellele vastava loa rakendamine eeldab KemS-i muutmist. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele – need, kes ei ole ettevõtjad ega professionaalsed kasutajad nõukogu määruse (EL) 2019/1148 tähenduses – on piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadamatuks tegemine olnud problemaatiline. Olemasolevate andmete põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani hobi korras kasutajad mudelismi valdkonnas ei saa seda tavapäraselt enam kasutada, kuna ilma loata kasutada lubatud nitrometaani massiprotsent on liiga väike, et auto-, lennuki- ja laevamudeleid konkurentsivõimeliselt kiirendada. Liiga väike massiprotsent tähendab, et ilma loata võib praegu kasutada üksnes 16 või väiksema massiprotsendiga nitrometaani varasema 30% asemel. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra, millega lubatakse teha teatavaid piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid, üldsuse hulka kuuluvatele 2 isikutele kättesaadavaks ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada. Üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga lõhkeainete lähteainete soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks asjakohane luba. Nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole lõhkeainete lähteainete hoidmist eraldi rõhutatud, küll aga räägitakse piiranguga lõhkeaine lähteaine ladustamise korrast. Seetõttu seatakse käesolevas eelnõus nõuded ka piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmisele, sest kasutamine hõlmab ka hoidmist. Loa andmine on lubatud sellistele piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas õiguspärane kasutusviis üldsuse hulka kuuluvate isikute seas. Lubade puhul ei tohi piiranguga lõhkeaine lähteaine kontsentratsioon ületada nõukogu määruses (EL) 2019/1148 sätestatud ülemist piirmäära. Kui Eestisse soovitakse soetada piiranguga lõhkeaine lähteainet, seda siin omada, hoida ja kasutada, väljastab liikmesriigi pädev asutus selleks loa. Eestis hakkab asjakohaseid lube väljastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt kes teeb ühtlasi järelevalvet piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide väljastatud asjakohaseid lubasid kahe- või mitmepoolselt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on esitatud riigilõivuseaduse (RLS) muudatused. KemS-i täiendatakse kuue uue paragrahviga, millega kehtestatakse nõuded üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) väljastamisele nõukogu määruse (EL) 2019/1148 sätestatud nõuete kohaselt. Kui edaspidi soovitakse kasutada nitrometaani, mille massiprotsent on suurem kui 16, väljastatakse selle kasutajatele luba. Eeltoodu tõttu on vajalik ümber sõnastada ka KemS-i § 15 lõige 2 ning KemS-i § 15 lõiked 21 ja 22. Lisaks parandatakse õigeks viited TTJA infosüsteemile ning seatakse ettevõtjale kohustus edastada üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt TTJA-le arvamuse avaldamiseks, nagu edastatakse samad dokumendid kehtiva õiguse kohaselt Päästeametile kooskõlastamiseks. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et TTJA käitamisloa väljastajana peab menetlusse kaasatud olema maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel algusest peale. RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus. Eelnõu § 1 Punktiga 1 sõnastatakse KemS-i § 15 lõige 2 selliselt, et võimaldada üldsuse hulka kuuluvatel isikutel, kes võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, edaspidi käidelda piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Kehtiva § 15 lõike 2 kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras. Kuna sellise sõnastuse korral on välistatud üldsuse hulka kuuluvad isikud, siis uue sõnastuse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha hulgikaubanduses sularahata arvelduse korras või KemS-i §-des 151–156 sätestatud tingimustel. 3 Punktiga 2 täiendatakse KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22. Lõike 21 kohaselt lubatakse üldsuse hulka kuuluvatel isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet soetada, sisse tuua, omada ja kasutada. Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, lähtudes KemS-i §-des 151–156 sätestatud tingimustest ehk asjakohase loa alusel. Lõikega 22 kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise nõuded. Kuna nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole nimetatud aine hoidmisele konkreetseid nõudeid seatud, sätestatakse need KemS-s. Piiranguga lõhkeaine lähteainet tuleb hoida tootja ette antud tingimustel, ohutult ning eemal soojus- ja süttimisallikast. Lisaks on oluline, et piiranguga lõhkeaine lähteaine ei oleks kättesaadav kõrvalistele isikutele, sest see on ohtlik kemikaal, mille mittenõuetekohane käitlemine võib põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt tulekahju. Punktiga 3 täiendatakse KemS-i §-dega 151–156, millega kehtestatakse üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks väljastatava loa nõuded. § 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete loetelu Lõike 1 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks teha, kui liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada isikutel seaduslikult kasutada piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Praegusel juhul tehakse piiranguga lõhkeainete lähteainetest Eestis kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on suurem kui 16. Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et isik, kes soovib piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada, peab selleks esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses esitab taotleja enda isikuandmed (taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number), kontakttelefoni ja e-posti aadressi, elukoha aadressi ning nõuetekohase tervisetõendi otsuse. Tervisetõendi otsusel kajastuvad taotleja nimi, isikukood, elukoht, tervishoiutöötaja nimi ja -asutuse nimi ning väljastamise aeg ja otsus (kas jah või ei). Lisaks peab taotleja esitama info, kas soovib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks, piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala, taotletava maksimumkoguse ja -kontsentratsiooni ning andmed, kuidas ja millisel aadressil ning millistel tingimustel plaanib piiranguga lõhkeaine lähteainet hoida ja kasutada (üritused, sh võistluste andmed), ning selle sissetoomise ja kasutamise aeg. 4 Lõikega 3 nähakse ette, et taotleja peab piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu RLS-s sätestatud korras. RLS § 11 lg 2 kohaselt kontrollib riigilõivu võtja (TTJA) riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Lisaks sätestab RLS § 9 lg 1, et riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Taotleja all peetakse silmas üldsuse hulka kuuluvat isikut, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Piiranguga lõhkeaine lähteaine loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot (seletuskirja § 2 punkt 2), sõltumata sellest, kas luba taotletakse ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Kuna varem ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks Eestis luba väljastatud, arvestati riigilõivu suuruse määramisel Soomes samasuguse loa taotlemise eest ette nähtud riigilõivu suurust, mis 2021. aastal oli 30 eurot. Aeg on edasi läinud ja arvestades järelevalveasutuste tehtavaid menetlustoiminguid, on riigilõivu mõistlik suurus 50 eurot taotluse kohta. Lõike 4 alusel kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Määrusega kehtestatakse loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada. Lõike 5 kohaselt arvestab valdkonna eest vastutav minister loetelu, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada TTJA poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa alusel, kehtestamisel nii ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspäraseks kasutamiseks5. Avaliku korrana mõistetakse korrakaitseseaduse6 § 4 lõike 1 kohaselt ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad Lõikes 1 loetletakse tingimused, millisel juhul antakse taotlejale piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba. Taotlejal on põhjendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele, nt nitrometaani kasutamine mudelautode kiirendamiseks, ja ta kasutab seda ainet nõuetekohaselt, sh on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine vastavalt KemS-i § 15 lõikele 22. Samuti on oluline, et taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Taotlejal peab olema liiklusseaduse (LS) § 101 lõike 1 kohane tervisetõendi otsus, mis kinnitab, et tema tervis on vastav LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud nõuetele. Taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis on pandud toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades või samaväärse teo eest välisriigis ning karistusandmed ei kajastu nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK7, mis käsitleb karistusregistrite andmete 5 Õiguspärase kasutamise hulka kuulub piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamine, sissetoomine, omandamine ja kasutamine, mis hõlmab ka hoidmist. 6 RT I, 14.03.2023, 28 7 Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK käsitleb liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete vahetamise korraldust ja andmete sisu. 5 vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. Sõnastamisel on kasutatud karistusregistri seaduse8 (edaspidi KarRS) § 30 lg 4 eeskuju. Lõikega 2 sätestatakse järelevalveasutuste ülesanded, milliseid nõudeid tuleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemise korral kontrollida. TTJA kontrollib taotleja vajadust piiranguga lõhkeaine järele ja selle kasutamise õiguspärasust ning taotleja karistusregistri andmeid nii Eesti karistusregistrist kui ka välisriikide karistuste andmeid nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. See tähendab, et isiku karistusandmete kontrollimisel tuleb peale Eesti karistusregistrist andmete kontrollimise arvestada ka nõukogu määruse (EL) 2019/1148 art 6 lõikes 9 sätestatut. Nimetatud määruse kohaselt hangib pädev asutus loa taotleja suhtes nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõike 1 punktis c (taotleja taust, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus) osutatud teabe teistes liikmesriikides tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste (võib sisaldada ka kolmandates riikides vastu võetud süüdimõistvate kohtuotsuste andmeid) kohta süsteemi kaudu, mis on kehtestatud nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK. Sellest süsteemist kontrollitakse isiku tausta samades karistusliikides (karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades), mida vaadatakse ka Eesti karistusregistrist. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK artikli 7 lõike 2 kohaselt: kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele artikli 6 kohaselt esitatud päring karistusregistri andmete kohta on tehtud muul otstarbel kui kriminaalmenetluse eesmärgil, vastab nimetatud keskasutus sellele oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ning kolmandates riikides tehtud ja talle seejärel edastatud ning karistusregistrisse kantud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul vastavalt riigisisesele õigusele. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva jooksul pärast päringu laekumist. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja karistusandmete kätte saamiseks nii Eestis kui ka nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK tehtud otsuste kohta esitab TTJA KemS-i § 152 lg 2 punktist 1 kohaselt päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) kooskõlas KarRS §-des 18 ja 30 sätestatud nõuetega. KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12 nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras. RIK väljastab TTJA-le päringu alusel küsitud andmed. Lisaks kontrollib TTJA, et taotleja vastab LS-i § 97 lõigetes 7 või 8 juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele ja et tagatud on piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine (KemS § 152 lg 1 punktid 5–6 ja § 15 lg 22). Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale (KemS § 152 lg 1 punkt 4). 8 RT I, 14.03.2023, 27 6 Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule (KemS § 152 lg 1 punkt 4). § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontroll Lõikega 1 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada, mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise tingimusi tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi otsuse olemasolu. Sama tingimus kehtib neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Selleks on soovituslik, et juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, läbiksid need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli. Lõike 2 kohaselt peab taotlejal (füüsiline isik või juriidilise isiku juhatuse liikmetel) olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. LS-i § 97 lg 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Tervisenõuded nimetatud kategooria juhtidele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80). TTJA käsitleb tervisetõendi otsuse andmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6799 (edaspidi IKÜM) sätestatuga. Eelnõu välja töötamise käigus kaaluti tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe käe osaline halvatus või käel on koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on vaid osa loetelust, mille puhul on nimetatud tervisekontrolli nõuded isikutele, kes soovivad hobi korras piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet ei seotud lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõudega, kuna ka need nõuded olid liiga piiravad (ei tohi olla kroonilist neerupuudulikkust, diabeeti, suhtlemist takistavat kõnedefekti jne). Juhime veel tähelepanu, et LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemise korral isikule tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõue siduda LS-i kohase tervisekontrolliga, kuna selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset tervist. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 7 Olulisena toome esile, et loa taotleja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontrolli. Et läbida 2. grupi tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll. Määruse nr 80 kohaselt kuuluvad 1. gruppi A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid. 2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad. Kui välisriigi kodanik taotleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, et ta saaks piiranguga lõhkeaine lähteainet Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb ta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalisest elukohariigist), siis KemS-i § 153 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. § 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja kooskõlastamine Lõike 1 kohaselt pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA, väljastab või keeldub väljastamast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba üldsuse hulka kuuluvale isikule. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 5 lõige 3 sätestab, et loa väljastab selle riigi pädev asutus, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada. TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul PPA ja KAPO kooskõlastuse saamisest. Lõike 2 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 lg 2 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek) kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14 päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta. Lõike 3 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või mitte. IKÜM-i artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata IKÜM-i sätteid, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Seega ei teki piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil nimetatud taustakontrolle. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO peavad vajalike dokumentide ja lisateabe saamise korral ning andmekogudesse päringute tegemisel lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. 8 Lõike 4 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kooskõlastamata, kui § 152 lg 1 punktis 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Teiste sõnadega tähendab see, et taotleja võib kujutada otseselt ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Lõike 5 kohaselt võivad PPA ja KAPO jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui taotleja ei esita ettenähtud ajaks nimetatud asutuste poolt küsitud lisadokumente ja selgitusi. Taotluses puuduste kõrvaldamise menetluse läbiviimisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaegadest. 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks maksimaalselt kolmeks aastaks tulenevalt nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 3, sõltuvalt taotleja esitatud andmetest ja julgeolekuolukorrast. Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisele. Tingimuste koostamisel lähtuti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 1. Hinnatakse taotleja tõendatud vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust. Taotleja või tema juhatuse liikmed, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, ei tohi olla karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutamise eest. Lisaks peab taotlejal olema nõuetekohane tervisetõend (tervisetõendi otsus), ta ei tohi kujutada ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule ning tagatud peab olema piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine (KemS-i § 152 lg-s 1 nimetatud tingimused). Ühtlasi kaalutakse, kas piiranguga lõhkeaine lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise alternatiivse ainega, mis ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine, kuid on ohutum, ja millega saavutatakse sarnane toime. Kui eelloetletud tingimused on täidetud, väljastab TTJA üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa. Lõike 3 kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud § 152 lõikes 1 nimetatud tingimused, nt on taotlejal raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või tal ei ole ohutuid tingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks (nt lukustatud ruum või kapp, et kõrvalised isikud seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon või videovalve) või ta on esitanud taotlemisel valeandmeid (nt esitab tervisetõendi, aga see ei vasta LS-i § 101 lõike 1 nõuetele), millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel. TTJA võib keelduda loa väljastamisest, kui taotleja puhul on põhjendatud alus kahelda piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärases kasutamises. Näiteks, kui isik taotleb loa, et nitrometaani kasutada mudelautode kiirendamiseks ja ta kasutab seda kooskõlas loal esitatud andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega. Lõike 4 kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud, kuna taotleja ei esitanud nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisateavet (KemS § 154 lg 5). Lõike 5 kohaselt, kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, teavitab ta loa taotlejat ka õiguslikust alusest. Kui keeldumise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu 9 avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Sarnast lahendust on kasutatud näiteks välismaalaste seaduse10 §-des 49, 53 ja 64. 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine Lõige 1 sätestab, et TTJA peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui on alust arvata, et § 152 lõikes 1 sätestatud tingimusi on rikutud. Kuus kuud on piisav aeg, et selgitada välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi. Lõike 2 kohaselt tunnistab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul. Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks, kui pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist tuvastatakse KemS-i § 152 lõikes 1 nimetatud tingimuse rikkumine või kui loa omanik ei ole etteantud tähtaja jooksul kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise puudust (KemS-i § 156 lg 2). Viide KemS-i §152 lõikele 1 jätab TTJA-le koostöös PPA ja KAPO-ga võimaluse tunnistada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba kehtetuks sellisel juhul koheselt, kui tegemist on otsese ohuga riigi julgeolekule või isikut on vahepeal karistatud. Lõige 4 sätestab, et TTJA teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamisest taotlejat õiguslikust alusest. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise teavitamiseks kehtestatakse sama regulatsioon, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest keeldumisel (KemS § 155 lg 5). Lõike 5 kohaselt, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks, peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik tagama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik peab leidma 30 päeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku, kellele piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandada, või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine TTJA järelevalve all. Kui üldsuse hulka kuuluv isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust, võib TTJA kasutada asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui TTJA koostatud ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada sunnivahendit või äärmisel juhul asendustäitmist, kui üldsuse hulka kuuluv isik ei ole nõus ise talle määratud kohustust täitma. Punktiga 4 muudetakse § 23 lõike 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi 11 on suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele loodud ühetaoline võimalus esitada nõutud dokumente (vt KemS-i 3. peatükk). Lisaks saavad nõutud dokumente ühtses keskkonnas menetleda, vajaduse korral 10 RT I, 06.07.2023, 120 11 RT I, 30.12.2020, 10 10 tagasi lükata ja kooskõlastada nii TTJA kui ka Päästeamet, kes on selle valdkonna pädevad asutused. Sel moel muutub kohustuslike dokumentide menetlemine läbipaistvamaks nii ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna on olemas täpne ülevaade iga nõutud dokumendi menetlemise hetkeseisust. Infosüsteem võimaldab kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse nõutud dokumentide läbivaatamise ja uuendamise vajadusest. Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi kasutusele ja esitavad neilt nõutud dokumendid selle kaudu. On asjakohane muuta dokumentide esitamine nimetatud infosüsteemi vahendusel kohustuslikuks ka kõikidele suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele. Seetõttu sätestatakse KemS-i § 23 lõikes 3 nõue, et edaspidi esitavad ettevõtted KemS-i kohaselt nõutud dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel ehk elektroonselt. Punktiga 5 muudetakse § 31 lõiget 2 ja asendatakse viide seadme ohutuse seaduse alusel asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemile viitega KemS-i § 23 lõikele 3, kus on nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem. Lisaks, pärast Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist 2020. aastal, kannab infosüsteem nimetust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem mitte tehnilise järelevalve infosüsteem. Punktiga 6 täiendatakse § 32 lg 4 sissejuhatavat lauseosa. Kehtiva seaduse § 32 lõike 4 kohaselt tuleb Päästeametile kooskõlastamiseks esitada, uue käitise asukoha valikul, olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda, või anda ehitusluba ja ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel, üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt. KemS-i § 32 seab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ehk projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise menetlemisel. Maakasutuse planeerimisel (nii üldplaneeringu ja detailplaneeringu kui ka eriplaneeringu puhul) tuleb seejuures arvestada olemasolevaid käitisi, neis tehtavaid muudatusi, aga ka käitiste lähiümbrusse teiste ehitiste ehitamist. Pikemaajalises perspektiivis peab maakasutuse planeerimine tagama suurõnnetuse ohuga käitise ja elamurajoonide ning muude avaliku kasutusega alade vahel olevate piisavate ohualade olemasolu. Nimetatud vahemaade pikkus sõltub ettevõtte tegevusalast ja riski suurusest ning need selgitatakse välja riskide hindamise käigus, mis on osa käitamisloa menetlusest. Vajaduse korral nähakse ette olemasolevates suurõnnetuse ohuga ettevõtetes muudatuste planeerimisel või nende ohualasse planeerimisel lisameetmete rakendamine. Lisameetmetega on võimalik vähendada ettevõtte ohuala. Selleks, et maakasutust mõjutavate otsuste tegemisel (eelkõige planeerimismenetlus, ehitusloa ja ehitusteatise menetlus) oleks otsuse tegijal piisav ja usaldusväärne teave suurõnnetuse ohuga ettevõtetest, peavad viimased andma teavet. Samuti peab otsuse tegijal, kes enamasti on kohaliku omavalitsuse üksus, olema võimalik tugineda ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisluba menetleva ja väljastava riigiasutuse (TTJA) eksperditeadmistele. Seetõttu on oluline täiendada § 32 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, et edaspidi edastatakse TTJA-le üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt arvamuse andmiseks samas lõikes loetletud juhtudel, et kõik asjassepuutuvad ja menetlevad asutused oleksid ühes infoväljas ning menetluse käigus jõutakse parima lahenduseni. TTJA käitamisloa väljastajana saab edaspidi arvamust avaldada juba planeerimismenetluse käigus ning see on oluline ka ettevõtja seisukohalt, et ei tekiks olukorda, kus käitamisloa hilisema menetluse käigus selguvad asjaolud, mille muutmine on 11 kulukas või tagantjärele võimatu. Ettevõtjatele sellega olulist koormust ei kaasne, kuna samad dokumendid tuleb kehtiva seaduse kohaselt esitada Päästeametile kooskõlastamiseks. Käesolev muudatus ei ole küll seotud määruse (EL) 2019/ 1148 piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse sätetega, vaid on eraldi muudatus, ent see on oluline ohtlike kemikaale käitlevate ettevõtjate maakasutuse planeerimise seisukohalt. Eelduslikult hoiab TTJA kaasamine menetluse planeerimisfaasis kokku aega ka käitamisloa menetluse faasis. Punktiga 7 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) 2019/1148 artiklites 5–7 ja 9 toodust. Määruse (EL) 2019/1148 artiklis 5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamist. Eelnõu § 2 Punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest nähakse edaspidi ette riigilõiv. Punktiga 2 täiendatakse RLS-i § 217 lõikega 3, millega nähakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv 50 eurot. Kui isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma 50 eurot riigilõivu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu muutmisel on arvestatud terminitega, mida kasutatakse nõukogu määruses (EL) 2019/1148, milles on muu hulgas kasutusel piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja. Piiranguga lõhkeaine lähteaine on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on sama määruse I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 massiprotsenti. Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks. Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele 12 eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule kättesaadavaks tegemist. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on otsene puutumus nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada KemS-i eelnõuga. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1148 nitrometaani kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osana. Seadusega kaasnevatel muudatused mõjutavad majandust ja riigiasutuste töökorraldust, kuna need puudutavad nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist. Suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele on kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades, et nitrometaani kasutatakse mudelite kiirendamiseks eri valdkondades (auto-, lennuki-, laevamudelid). Seda mõju seletuskirjas eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid mõõtmisi ei tehta. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju regionaalarengule. Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani kättesaadavaks tegemine loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras erinevates mudelismi (autod, lennukid, laevad) valdkondades. Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas esitatud piiranguga lõhkeaine lähteaine, suurema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani käitlejad (nii kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ja lubade menetlemisse kaasatud julgeolekuasutused (PPA, KAPO). Kasutajad on üldsuse hulka kuuluvad isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani eesmärgipäraselt ja hobi korras auto-, lennuki- ja laevamudelit kiirendamiseks. Üldsuse hulka kuuluvate isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega professionaalsete kasutajatega määruse (EL) 2019/1148 tähenduses. Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Eelnõu puudutab ligikaudu viit müüjat. TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele lube, mille alusel isikutel on õigus soetada, sisse tuua, omada ja 13 kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO teevad loa menetlemise raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut. Mõju kirjeldus: nõukogu määrusega (EL) 2019/1148 tehakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele eesmärgipäraseks käitlemiseks loa alusel. TTJA väljastatud luba on aluseks, et müüja võib suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha. Loa väljastamine ei puuduta ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes käitlevad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes soovivad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani käidelda, u 50 isikut. Üldsuse hulka kuuluvate isikute hulk, keda käesolev muudatus mõjutab, on väike, aga mõju nende tegevusele mudelismi valdkonnas on suur. Edaspidi peavad üldsuse hulka kuuluvad isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutamiseks loa taotlema, siiani pole nad pidanud seda tegema. Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile. Eelduslikult on enamikul taotlejatel autojuhiluba ja nad juba on läbinud sellekohase tervisekontrolli. Mõju avaldumise sagedus: avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukorras ei kasuta üldsuse hulka kuuluvad isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Mudelismi valdkonnas võistlusteks valmistujate hulgas leiab nitrometaan regulaarsemat kasutust, samas on nitrometaani maksumus kõrge ning pigem on ka nende poolt nitrometaani kasutamine võistlusvälisel perioodil madal. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele on keskmine, kuna isikud peavad loa saamiseks läbima mh taustakontrolli, mis on seotud isikute põhiõigustega. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes kasutavad seda hobi korras mudelismi valdkonnas ning saavad seda soetada, tuua, omada ja hoida EL-i õigusega kooskõlas. Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele isikutele loa alusel kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, on väike (kõige rohkem viis). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus ettevõtja teeb nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale. Küll aga suureneb ettevõtjate, kes nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele loa alusel kättesaadavaks teevad, halduskoormus. Ühelt poolt peavad nad kontrollima taotlejate lubade olemasolu, teisalt teostavad nende tegevuse üle kontrolli järelevalveasutused. Mõju avaldumise sagedus: tehtavate müügitehingute arv sõltub isikutele väljastatud lubade arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole hetkeseisuga võimalik mõju avaldamise sagedust täpsemini prognoosida. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele on väike, sest loa alusel saavad ettevõtjad teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Kui isikul luba puudub, siis talle suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kättesaadavaks teha ei tohi. 14 Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka ettevõtteid. Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis. TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne loa väljastamist taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut. TTJA kontrollib enne loa väljastamist, kas isikul on tõendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust, selliste väiksemas kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteainete või alternatiivsete ainete kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime, ning hoidmise tingimusi, et tagada piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. Lisaks kontrollib TTJA teavet taotleja suhtes nii Eestis kui ka välisriigis tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate, s.t päringu tegemist RIK-ile. Sellega kaasneb ka RIK-ile töökoormuse mõningane kasv, mis on pigem väike, sest lisanduma peaks umbes 50 inimese taustakontrolli päringud. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele on seotud esitatud taotluste arvuga ning selle tõttu võib see teatud ajavahemikul olla regulaarne. Samuti mängib rolli, kas taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordset kasutamist. Kui luba taotletakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani mitmekordseks kasutamiseks, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus väiksem, sest isik saab ühte ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue menetluskorra loomine ja seda eelkõige TTJA vaatest, kes on lõhkeainete lähteainete lubade väljastaja. Lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine üldsuse hulka kuuluvatele isikutele on esmakordne ja varasem kogemus puudub, mistõttu on pädevatele asutustele eelkõige TTJA-le kaasnev risk keskmine. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse menetluskord, sh juhised menetluse proportsionaalseks ja sujuvaks elluviimiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus pädevate asutuste töökorraldusele on teatud ajaperioodi jooksul regulaarne, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, u 50 isikut. Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne töömaht selgub aja jooksul. Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes riikides. Mõju avaldumise sagedus: muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine kättesaadavaks tegemist piiratud hulgale isikutele, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem väike või ebaoluline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis terrorismikuritegevuse oht väike ja nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine ei tohiks seda ohtu suurendada. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on subjektiivne. Kui teha üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks laiemale isikute hulgale, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks see märkimisväärselt suurendada mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, kes täpselt 15 kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, ja samuti ettevõtlussektori, milles nad tegutsevad. Kuna piiranguga lõhkeainete ülejäänud lähteainete kohta jääb kehtima keeld, mille järgi ei tehta neid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, on nimetatud lähteaineid ka raskem väärkasutada. Seega, käesoleva loakohustuse seadmise mõju julgeolekule on keeruline hinnata. Julgeolekut mõjutab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamine kogu EL-s ning õige ja asjakohane oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse muutmise eelnõu kontekstis, sest nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et iga EL-i liikmesriigi julgeolekut mõjutab nimetatud loakohustuse sisseseadmine isemoodi. Eesti eeliseks võib kindlasti pidada väikest rahvaarvu, võrreldes teiste EL-i riikidega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis, hakkab TTJA väljastama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise lube suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu kaasneb sellega asutusele töökoormuse kasv. Teatav töökoormuse kasv kaasneb ka planeerimismenetluse etappi kaasamisega, kui TTJA-le esitatakse üld-, eri- või detailplaneeringud ja ehitusprojektid. TTJA-le on varem riigieelarvest ette nähtud raha ühe lisaametikoha jaoks, palgakuluga 40 000 eurot. Seetõttu praeguses eelnõu faasis (teine kooskõlastusring) lisakulusid ei planeerita. Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Laekuv riigilõivu summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja tasuma 50 eurot riigilõivu. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja kehtestada majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“. Kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Rakendusakt on vajalik, kuna nõukogu määrus (EL) 2019/1148 ajaga muutub, st et muutuda võib lisa I piiranguga lõhkeaine lähteainete nimekiri, millesse tõenäoliselt lisatakse uusi aineid. See aga tähendab, et aja jooksul võib tekkida üldsuse hulka kuuluvatel isikutel vajadus teatavate teiste piiranguga lõhkeaine lähteainete järgi ning seetõttu on mõistlik luua regulatsioon, mis ei tulevikus ei tähenda iga kord kemikaaliseaduse muudatust. Käesoleva muudatuse järel tehakse üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks üksnes suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, samas nõukogu määrus (EL) 2019/1148 I lisa sisaldab juba praegu kokku üheksat piiranguga lõhkeaine lähteainet. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna seotud osapooled on teadlikud kehtestavatest nõuetest ja täiendavat üleminekuaega selleks ei vaja. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 16 Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile, sest piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja taustakontrolli läbiviimise sätteid muudeti olulisel määral. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile. Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2. TTJA avaldas arvamust, mis on leitav seletuskirja lisast 2, ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda andis teada, et neil ei ole käesoleva eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega ettepanekuid. 17  Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 4 alusel. Üldsuse hulka kuuluv isik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.07.2019, lk 1–20) kohaselt soetada, sisse tuua, omada ja kasutada lähteainet, mille nitrometaani (CASi number 75-52-5) sisaldus on rohkem kui 16 massiprotsenti, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on talle selleks väljastanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa.  Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrah mittearvestamise põhjus v, lõige, punkt Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse kemikaaliseadust Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti ka §-dega 151–156 , esitatud § 151 lõike 3 punkti 4 kohaselt esitab tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest saamiseks mh tervisetõendi. Nii § 153 lõike 2 kui seletuskirja (lk- tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga d 5 ja 6) kohaselt mõistetakse tervisetõendina liiklusseaduse piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei (LS) § 101 lõikes 1 nimetatud tõendit. Eelnõu § 1 punktis 4 väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui sätestatud muudatuse kohaselt tuleb dokumendid esitada isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve käe osaline halvatus või käel on infosüsteemi kaudu. koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on Esmalt märgime, et jääb arusaamatuks, miks soovitakse vaid osa loetelust, mille puhul nägime, et lõhkeainega seonduv valdkond siduda liiklusseaduse alusel nimetatud tervisekontrolli nõuded on väljaantud tervisetõendiga. Olemuselt on tähelepanu suunatud isikutele, kes soovivad hobi korras lõhkeaine lähteaine käitlemisele, mitte aga sõiduki juhtimisele. piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi Ka seletuskirjas (lk 6) rõhutatakse, et oluline ei ole mitte juhiloa valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Samal olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk põhjusel ei seotud piiranguga lõhkeaine 11), et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja, taotlejale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisetõend peaks lähtuma pigem lõhkemeistri ja pürotehniku relvaseaduses ettenähtud relvaloa taotleja terviseseisundi tervisenõudega. nõuetest või lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkajale, lõhkemeistrile ja pürotehnikule esitatud tervisenõuetest. Ühtlasi juhime tähelepanu, et liiklusseaduse kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemisel isikule tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, miks nägime, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõude saab siduda liiklusseaduse kohase tervisekontrolliga, sest selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset tervist. Seletuskirjast (lk 11) eemaldatud tekstiosa „ja relvaloa taotlejale“. Mittearvestatud ja selgitatud. Teiseks, tervisetõend sisaldab isiku terviseandmeid, mis on eriliigilised isikuandmed. See tähendab, et nende töötlemisele, TTJA menetlusi läbi viies peab lähtuma sh säilitamisele kehtivad rangemad nõuded. Isikuandmete kaitse IKÜM-is toodud nõuetest. Sarnaselt üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti g kohaselt peab piiranguga lõhkeaine lähteaine loa isikuandmete töötlemine olema proportsionaalne taotletava taotlemisele, kus isik esitab terviseandmed, eesmärgi suhtes, austama isikuandmete kaitse õiguse olemust ja esitavad terviseandmed ka lõhkematerjali tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja põhiõiguste ja huvide kaitseks. Ei olemasolevast ega pädevustunnistuse taotlejad. See tähendab, kavandatavast regulatsioonist nähtu, kuidas isiku et selline menetlus ja sellised terviseandmete töötlemist korraldatakse. Ei ole arusaadav, mis tingimustel isikute terviseandmeid sisaldavat tõendit TTJA terviseandmed ei ole TTJA jaoks infosüsteemis töödeldakse, sh säilitatakse ning kuidas on tagatud esmakordsed. isikute õiguste kaitse. Kui TTJA ülesandeks loamenetluses on Mööname, et taotleja vaatest oleks kindlasti kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu, mitte hinnata tõendi lihtsam ja ka turvalisem, kui sisu, siis IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja järelevalveasutus saaks teha minimaalsuse põhimõttest tulenevalt leiame, et praegusel juhul terviseandmete päringu automaatselt ei ole selline ulatuslik andmekogumine ja isiku eraelu riive terviseandmete infosüsteemist, kuid see põhjendatud. Teeme ettepaneku kasutada lahendust, kus ei nõuta eeldab erinevate andmekogude arendusi, taotlejalt mitte tervisetõendi TTJA-le esitamist, vaid et TTJA millega kaasnevad täiendavad kulud. saaks tervise infosüsteemist päringuga kontrollida kehtiva Arvestades, et piiranguga lõhkeaine tervisetõendi olemasolu. lähteainete käitlejate suurusjärk on ligikaudu 50 ning tulevikus pigem see arv väheneb, siis täna ei pea me mõistlikuks ega vajalikuks eraldi andmekogusid arendada. Seletuskirja täiendatud. Mittearvestatud ja selgitatud. 2. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 3 järgi võivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa art 2 lg 2 p d kohaselt ei kohaldata IKÜM, taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja kui isikuandmeid töötlevad pädevad lisateavet. Seletuskirjas (lk 7) on öeldud, et lõike 3 alusel võivad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine avastamise või nende eest vastutusele kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende mitte. Sättest ei selgu, mis teavet või dokumente ning kumb ennetamise eesmärgil. Seega ei teki kooskõlastajatest küsida võib ja milliste asjaolude piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja kontrollimiseks. Ka seletuskiri ei ava sätte sisu täpsemalt. taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM- Juhime tähelepanu, et IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtete ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik, julgeolekut ähvardavate ohtude eest läbipaistev ning konkreetse eesmärgiga. Palume eelnõu täiendada selge eesmärgiga ning piiritleda kooskõlastajate kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil pädevus. eelnimetatud taustakontrolle. Juhime täiendavalt tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO vajalikke dokumentide ja lisateabe küsimisel peavad lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. 3. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 4 punktidest 1 ja 2 Mittearvestatud ja selgitatud. tuleneb, et PPA ja KAPO kontrollivad taotleja karistusandmeid ning jätavad taotluse kooskõlastamata juhul, kui taotlejal on PPA ja KAPO lähtuvad piiranguga kehtiv karistus loetletud tegude eest. Seletuskirjas (lk 7) on lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli selgitatud, et see kontroll toimub Eesti karistusregistri ja EL teostamisel asutuste põhimäärustes raamotsuse 2009/315/JSK alusel kehtestatud süüdimõistvate sätestatust. Lisaks viitasime juba eespool, kohtuotsuste kohta info vahetamise süsteemi kaudu. et IKÜM art 2 lg 2 p d lubab julgeoleku Leiame, et sellega on küll kontrolli ulatus arusaadav ja selgelt eesmärgil IKÜM nõudeid mitte kohaldada, piiritletud, kuid samas jääb ebaselgeks, kumb asutus nimetatud kui on vaja kaitsta ja ennetada ähvardavate kontrolli teeb. IKÜM art 5 lõike 1 järgi peab andmesubjektile ohtude eest avalikku julgeolekut. olema arusaadav, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid töötleb. Seetõttu tuleb eelnõus loa kooskõlastajate pädevus selgelt eristada. Lisaks märgime, et lõike 4 punkti 2 sõnastus („...kajastuvad nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis Arvestatud. käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise 4 liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) Eelnõu § 15 lg 4 p-s sõna „andmekogud“ reguleeritud andmekogus“) ei ole täpne, kuna ECRIS-RI ei ole asendatud sõnaga „andmevahetuskanal“. mitte andmekogu, vaid andmevahetuskanal, milles riigid vahetavad kodanike karistusandmed. Samuti tekib punkti 2 osas küsimus, miks käsitletakse vaid EL Arvestatud ja selgitatud. liikmesriikides toimepandud tegusid, aga kolmandad riigid 4 sellesse huviringi ei kuulu? Kas see tähendab, et kui isikut on Nõustume ettepanekuga ja sõnastame 15 samaväärse teo eest karistatud nt Ukrainas, USA-s või lg 4 p 2 järgmiselt „on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud samaväärse teo Venemaal, siis loa taotluse kooskõlastamisel see takistuseks ei eest välisriigis ja karistusandmed saa? kajastuvad nõukogu raamotsusega Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis järgmiselt: „2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud käsitleb karistusregistrite andmete samaväärse teo eest välisriigis;“. vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) reguleeritud andmevahetuskanalis;“. Selgitame, et nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu, art 7 lg 1 punkti d kohaselt kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele esitatakse kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6 kohaselt päring karistusregistri andmete kohta, edastab nimetatud keskasutus päringu teinud liikmesriigi keskasutusele kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on edastatud kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on kantud karistusregistrisse. Ehk et kui LR-il on konkreetse isiku karistusandmed kolmandas riigis toime pandud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta olemas, siis ta edastab need andmed ka teisele LR- ile. Seetõttu jätame § 154 lg 4 p 2 alles viite raamotsusele. 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45 Arvestatud. pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“. Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine Seletuskirja täiendatud järgmiselt kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise „Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumise eest. Seletuskirjas märgitakse väga üldiselt, et nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga 2019/1148 toodust.“. „soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded, viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse sätetele. 5. Eelnõu lisa 1 ehk rakendusakti kavandi pealkirjaks on Arvestatud. „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“, samas sätestab § 1 aga loetelu piiranguga lõhkeaine Määruse pealkiri sõnastati järgmiselt lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada. Määruse pealkirja „Loetelu piiranguga lõhkeaine ja sisu ei saa pidada kooskõlas olevaks. Juhime tähelepanu, et lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv määruse eelnõu pealkiri peab märksõnaliselt edasi andma isik võib soetada, sisse tuua, omada ja regulatsioonieseme ja olema kooskõlas volitava seaduse kasutada “. asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilised pealkirjad ei väljenda määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis seda eesmärki täidab. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel vastavusse viia. Lisaks palume hinnata, kas ja mil määral on loa andmise tingimusi vaja määruse tasandil kehtestada, arvestades seadusesse kavandatud regulatsiooni. II. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud.  Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu Normitehnilised muudatused eelnõus ja ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja seletuskirjas sisse viidud. keelemärkustega ning märkustega mõjude kohta. Rahandus- § 15 lg 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) § Arvestatud. ministeerium 15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib „üksnes“1ja säte, mis juurde lisatakse, saab piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse lõikeks 2 . hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata). § 151 Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka Mittearvestatud ja selgitatud. kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks, Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti ja siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga sõnastati järgmiselt „Piiranguga lõhkeaine 2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse lähteainete loetelu ja piiranguga lõhkeaine kavandis on seda kasutatud). lähteaine kasutamise luba“. Kasutusele võeti tekstiosa „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba“, kuna viidatud tekstiosa on muidu pikk ja lohisev. § 151 lg 4 Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud Arvestatud ja selgitatud. lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 154 eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused) kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa Järelevalve Amet edastab piiranguga andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse  piires kooskõlastavad või jätavad kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“. Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad ühtlustati. § 151 lg 5 Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹ Arvestatud. lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse Paragrahvi 151 lõige 4 (lõike muudatus) kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. sõnastati järgmiselt: „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Paragrahvi 151 lg-s 4 sätestatu ja määruse kavandi pealkiri ühtlustati. § 152 lg-d Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on Mittearvestatud ja selgitatud. 5 ja 6 sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi Seletuskirjas on § 155 lõike 3 otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda. (järjekorranumber muutunud) kohta toodud selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmete esitamisena,  tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui § 155 lõikes 3 loetletud tingimused ei ole täidetud. § 153 lg-d Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³ Mittearvestatud ja selgitatud. 2 ja 3 lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon) sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6 kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine sätestatud tingimustele mittevastavus). lähteaine kasutamise loa, kui puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti olemus võib aja möödudes muutuda, kui taotleja loa taotlemise hetkel võis taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus puududa, aja jooksul võib see tekkida ning see ei saa olla loa kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon). Arvestatud. Seletuskiri Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1 täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000 Seletuskirja täiendatud „Juhul kui eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on eralda, kaetakse vajaminev ressurss  vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel ning tööjõuressursside ümber jagamisel, riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta võib juhtuda, et mõni teine sügisel. järelevalvevaldkond saab planeeritust vähem tähelepanu.“. Siseministeerium Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu materjalidega ei näe me vajadust sellise kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le. Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3 lahendamiseks allpool. täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt  Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks oma pädevusele loa taotleja suhtes enne Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda loa väljastamist taustakontrolli, s.t aspekti seletuskirjas rohkem avada. päringute tegemist eri andmekogudesse, ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid, kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“. § 151 lg 4 Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta: Arvestatud. 1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i (edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine § 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) Järelevalve Amet edastab piiranguga lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest Politsei- ja Piirivalveametile ning arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba piires kooskõlastavad või jätavad vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine 14 kalendripäeva jooksul dokumentide kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva laekumise päevast arvates. Kui paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes tähtaja pikendamist, loetakse taotlus oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse kooskõlastatuks vaikimisi.“. põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile. Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli. seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole muutmise eelnõusse. õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha seaduses, mitte määruses. Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud Arvestatud. materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö 4 taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute Eelnõusse lisati KemS-i § 15 lõige 4 ja põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja. läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud. Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et Mittearvestatud ja selgitatud. Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha 4 kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 15 see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt, lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa ning Kaitsepolitseiametile, kes oma andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt: pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad „(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse 14 kalendripäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta. tähtaja pikendamist, loetakse taotlus (…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine dokumente ja lisateavet. kasutamise loa menetlusse oma pädevuse piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta (…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus kontrollpäringute tegemist teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või praegu õigust teha karistusregistrist isikute juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on liige: see lahendatud lõhkematerjaliseaduses. 1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist tegema isikute taustakontrolli teises EL-i toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist; kohta – need karistusandmed on kajastatud nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26. 2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi; veebruar 2009, mis käsitleb 3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi karistusregistrite andmete vahetamise julgeolekule.“. liikmesriikidevahelist korraldust. Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame Mittearvestatud ja selgitatud. kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad arhiiviandmeid. PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral on juhatuse liige karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ning tema karistusandmed ei ole  karistusregistrist kustutatud. Seega, arhiveeritud karistusregistri andmeid otsuse tegemisel arvesse ei võeta. Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus Arvestatud. keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152. Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3 punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud. § 151 lg 5 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i Arvestatud. § 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud 1 rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. KemS-i § 15 lõige 4 (numeratsiooni Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse muutus) sõnastati järgmiselt: KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole. „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Rakendusakti kavandi preambulisse on lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 4. § 152 lg 5 3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga Mittearvestatud ja selgitatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga § 155 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo, muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, karistusi. lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3 kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see seaduses sätestatud tingimusest. Mittearvestatud ja selgitatud. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO. KAPO teevad muu hulgas isikute kohta  Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4 punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist või jätavad põhjendatul juhtudel lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või kooskõlastamata oma pädevuse piires, KAPO arhiivi kantud andmeid. Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute kohta kontrollpäringute tegemist karistusregistris. TTJA-l puudub alus isikute karistusregistri andmeid kontrollida. § 153 lg 1 Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga Arvestatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1). lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui Süüdistuse osa on eemaldatud. ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS § 152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu, et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud, järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära),  taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“. Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua. Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt isikut karistatakse vastava süüteo eest. Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et isikule on süüdistus esitatud. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. § 45 Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu (kehtiv piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1 seadus) sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. täiendati sõnaga „soetamise“. Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine Eraldi koosseisu lisamist piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loata kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4 tegemine katab ka soetamise. Viidatud kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires lähteaine kasutamise ilma sellekohase ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja loata. Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks, sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest? Tarbijakaitse ja KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine Tehnilise Järelevalve lähteaine kasutamise loa taotlemine 1 § 15 lg 4 Arvestatud. Amet (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab 20 tööpäeva on peaaegu sama mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest vastavad parandused tehti ka seletuskirja. arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga 30 päevaga. lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks. Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa § 152 lg 3 andmine ja andmisest keeldumine Selgitatud. (3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed, liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele. eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne oli esialgses eelnõu versioonis. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele? tähendab lasta vajaduse korral neil ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, teha lisatervisekontroll. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. § 152 lg 4 (4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või Selgitatud. kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10 Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv lähteaine käitlejatel, antud juhul nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse mudelismi kiirendusvõistlustel kohal kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise tervisetõendit ja ta peab selle taotlema. tervisetõend on sobilik? Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue. juhiluba, siis see on ka ok? Õigusselguse huvides sätet (uus 3 Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise numeratsioon: § 15 lõige 2) muudeti. tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole. Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97 lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1- alamkategooria mootorsõiduki ja BE- kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, et ta saaks seda Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i § 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis tervisekontrolli, hinnatakse esitatud tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on  terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. § 153 lg 4 § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa Selgitatud. peatamine ja kehtetuks tunnistamine See tähendab, et TTJA peab viibima (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine omaja otsustab selle hävitada, lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga mitte võõrandada. lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures? Määruse kavand: Määrus Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel. Arvestatud ja selgitatud. Õige on ’lõike 5’ alusel. Arvestades viimaseid muudatusi, viidatakse määruse preambulis lõikele 4 (numeratsioon muutus), kuna § 151 lõigete järjestus muutus. § 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete Selgitatud. loetelu ja tingimused Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise (1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine loa taotleja tervisekontrolli nõuded 3 lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa kehtestatakse eelnõu §-s 15 . (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number; 2) kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) tervisetõend; 5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused; 9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja kasutatakse; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise ajakava; 11) riigilõivu tasumist tõendav dokument. Saatja: [email protected] Saaja: "TTJA" <[email protected]> Teema: [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/24-0143 - "Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine" Kuupäev: 2024-02-14 14:35 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-0143 - Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.03.2024 23:59 Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/218cdffc-2063-41ae-b0f9-9cc7640937e9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/218cdffc-2063-41ae-b0f9-9cc7640937e9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main