Kiri

EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Ave Kallo Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada juttselg-kärnkonn e kõre (Epidalea calamita) sigimisveekogude ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega. 3. Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi maanteest Raku järve pool. 4. Juhul kui sigimisveekogudes esineb kõre kulleseid, siis ei tohi nendest veekogudest 300 m raadiuses sõidukitega liigelda juulikuu jooksul (nii öösel kui päeval), so ajal kui toimub noorloomade hajumisränne. 5. Tuginedes liigi kaitse tegvuskavale tuleb Ülemiste väike-konnakotka (Aquila pomarina) pesa ümbruses 750 m raadiuses pesast vältida häiringuid 15. märtsist 31. augustini. 6. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja raadamine tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse häirimise vältimine on laialdaselt kasutatav loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib raierahu 15. 1  EELNÕU aprillist 30. juunini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab kohapõhised piirangud. 7. Kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st ehitusetapi algul) leitud sipelgapesad ringi kolida. Kuklaste pesade kolimiseks peab olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne raadamist tuleb eksperdi kaasabil trassile jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks. Kuklaseid esineb suurema tõenäosusega okas- ja segametsades. 8. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse loomade altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. 9. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00-19.00. 10. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 11. Juhul, kui viaduktide rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb kuni 200 meetri raadiuses ehitusobjektist fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 12. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. Tekkinud reostus tuleb kohe lokaliseerida ja eemaldada pinnasest. 13. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. 14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada korrastatavate alade ja haljasalade täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal väiksematele loomadele varjete rajamiseks loomaradadel. 16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 17. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. RB 2  EELNÕU maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga[1] ei leitud projektiala piirkonna alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide, kuid Peeter Suure merekindluse osad tuleks enne Kangru riste ja raudteetrassi ehitustöid kindlasti dokumenteerida. 1. Andmed tee kohta Ehitavad rajatised jäävad Rail Baltica Kangru liiklussõlme ehitamisega järgnevate teede uuele trassile: 15 Tallinn–Rapla–Türi 11115 Kurna−Tuhala 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Hispaania 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 944 79 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani. Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla Maakond. 2.7 Tee ehitusprojekti number Rajatis Projekt nr BR0345 Kangru viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0345 rev 003 BR0347 Raudalu viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0347 rev 003 BR0350 Raku viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0350 rev 003 BR0545 Männiku kergliiklusviadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0545 rev 003 BR0547 Männiku kergliiklustunnel RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0547 rev 003 (allkirjastatud digitaalselt) [1] Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad teerajatised paiknevad riigi kinnisasjadel (katastritunnused 71801:001:2151, 30401:001:1976, 71801:001:2152) Harju maakonnas Kiili Vallas Kangru alevikus ja Saku vallas Männiku külas. Transpordiameti 22.06.2023 korraldusega nr 1.1-3/21/258 on antud projekteerimistingimused Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2- 6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. töö „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani. Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla Maakond“ tabelis 1 toodud rajatise põhiprojektidele: Rajatis Projekt nr BR0345 Kangru viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0345 rev 003 BR0347 Raudalu viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0347 rev 003 BR0350 Raku viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0350 rev 003 BR0545 Männiku kergliiklusviadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0545 rev 003 BR0547 Männiku kergliiklustunnel RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0547 rev 003 Tabel 1. Kavandatavad teerajatised ja vastavad projektid Projektide üldjoonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2025 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/xjpnuiecwbyf8fO Projektide üldeesmärk on Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitus. Ehitusluba antakse ainult tabelis 1 toodud rajatiste ehitamiseks. Kangru liiklussõlme teede ja tehnovõrkude osas viiakse läbi eraldiseisvad ehitusloa menetlused. 2. MENETLUSE KÄIK  2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Raku viadukt, Männiku kergliiklusviadukt ja Männiku kergliiklustunnel jäävad alale, kuhu on kavandamisel Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik. Eelhinnangu tulemusena leiti, et tabelis 1 toodud ehitusprojektidega kavandatavate ehitiste puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Kaitseministeerium, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED  3 Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba tabelis 1 toodud Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata tabelis 1 toodud ehitusprojektidega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.  4 (allkirjastatud digitaalselt) Ave Kallo juhataja projekteerimise üksus  Lugupeetud menetlusosaline 06.02.2024 nr 8-1/21-024/2094-1 Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks. Ehitusluba antakse IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. poolt koostatud põhiprojektide alusel järgnevate rajatiste ehitamiseks: Rajatis Projekt nr BR0345 Kangru viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0345 rev 003 BR0347 Raudalu viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0347 rev 003 BR0350 Raku viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0350 rev 003 BR0545 Männiku kergliiklusviadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0545 rev 003 BR0547 Männiku kergliiklustunnel RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0547 rev 003 Ehitusluba antakse ainult rajatiste ehitamiseks. Kangru liiklussõlme teede ja tehnovõrkude osas viiakse läbi eraldiseisvad ehitusloa menetlused. Projektidega on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/xjpnuiecwbyf8fO Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 19.02.2024 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Kaarel Ilustrumm poole (+372 5557 8458, [email protected]). Lugupidamisega Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 (allkirjastatud digitaalselt) Kaarel Ilustrumm projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamise ehitusloa eelnõu 2. Tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu Adressaadid: Maa-amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigimetsa Majandamise Keskus Osaühing Rail Baltic Estonia Osaühing Eesti Killustik EMG Karjäärid OÜ Kangru Külaselts MTÜ 55578458, [email protected] 2 (2)