Kiri

AB Supremia Teie 19.12.2023 [email protected] Meie 16.01.2024 nr 1-9/2023/0054 Maaparandussüsteemide tegevusloa taotluste riigilõivudest Rail Baltic rajamisel Lugupeetud Silja Holsmer Olete pöördunud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole seoses Rail Baltic (edaspidi RB) tegevusloa taotlustega ja sellega seonduva riigilõivuga, mis puudutab maaparandussüsteeme. Teie hinnangul on maaparandussüsteemide tegevuslubadega seonduvaks pädevaks haldusorganiks Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning kuulub kohaldamisele maaparandusseaduse (MaaParS) regulatsioon ning riigilõiv lähtudes riigilõivuseaduse (RLS) §-st 26126. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 39 lõikele 2 kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning EhS § 39 lõikele 4 kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MaaParS ei reguleeri ehitusloa andmist riigi eriplaneeringu alusel ega mitme riigiasutuse pädevusse jäävatele ehitistele ühise ehitusloa väljastamist. MaaParS § 50 lõige 1 sätestab, et kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Seega nimetatud sätetest tulenevalt ei ole PTA pädevuses anda ehitusluba riigi eriplaneeringu alusel rajatava RB raudtee ja sellest mõjutatud maaparandussüsteemi ehitamiseks, vaid pädevaks asutuseks on TTJA, kes peab ehitusloa PTA-ga kooskõlastama ja on seda ka teinud. TTJA märgib, et RB eriplaneeringu üks ülesannetest hõlmab ka maaparandussüsteemide toimivust ning on tihedalt seotud eriplaneeringu põhirajatisega ehk RB rööbasteega. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. RB projekti raames rajatakse uus raudtee koos selle toimimiseks vajalike muude ehitistega ning ehitatakse ümber, laiendatakse, lammutatakse muid seonduvaid ehitisi nagu maaparandussüsteemid, teed, tehnovõrgud jms. Seega on otstarbekas menetluskeskkonnana kasutada ühte registrit, et kogu menetlus toimuks ühes keskkonnas ning kaasatud ametitel, asutustel ja isikutel oleks ülevaade nendega seonduvast. Tavapärane on, et ühe ja sama maaomaniku maale jääb nii raudteerajatis kui ka ümberehitatav maaparandussüsteem või tehnovõrguvaldajal on arvamuse esitamiseks vajalik saada ülevaade kõigest kaitsevööndis kavandatavast. Sobivaimaks registriks on ehitisregister kui kõige ülevaatlikum ehitisi koondav Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 andmekogu. TTJA juhib tähelepanu, et maaparandussüsteemi ehitisregistrisse kandmiseks ja menetlemiseks on leitud võimalused, mis oleks taotlejale optimaalne, kuid annaks ehitisest ja menetlusetappidest täieliku ülevaate puudutatud asutustele ja isikutele. Ehitisregister on andmekogu, mille eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Käesoleval juhul on tegevuslubade ehitisregistris menetlemise eesmärk koondada Rail Baltic raudtee rajamisega seonduvad menetlused selliselt, et säiliks ülevaade antud tegevuslubadest ning puudutatud isikud ja asutused oleksid kaasatud samaaegselt ja ühtsetel põhimõtetel. TTJA on teadlik, et vastavalt EhS §-le 31 ei kohaldata EhS-i maaparandussüsteemide ehitamisele, kui MaaParS ei sätesta teisiti. Siinkohal märgib TTJA, et maaparandussüsteemi projekteerimisele ja ehitamisele sätestatud nõuded tulenevad maaparandusseadusest olenemata sellest, et ehitusloa väljastab TTJA EhS § 39 lõike 2 või 4 alusel. TTJA eesmärk ehituslubade väljastamise osas maaparandussüsteemidele EhS § 39 lõike 2 või 4 alusel ei ole vähendada PTA rolli või tema pädevust piirata või küsida täiendavat riigilõivu, vaid võimaldada taotlejale esitada taotlus ja saada selle kohta tagasisidet ühe haldusorgani kaudu. Kui üks konkreetne haldusorgan kooskõlastab ja küsib arvamuse teistelt puudutatud asutustelt ja isikutelt, mille tulemusena tehakse muudatusi ehitusprojektis, ei pea taotleja taotlema mitut erinevat ehitusluba ja läbima vastavaid menetlusi, mis võivad hiljem sattuda üksteisega vastuollu. PTA-l on RB raudtee ja sellega kaasnevate ehitiste ehitusloa menetluses oluline roll kooskõlastajana. Eeltoodust lähtuvalt on TTJA seisukohal, et RB raudtee ehitamisest tingitud maaparandussüsteemi ümberehitamise aluseks on riigi eriplaneering, mille puhul on tegevusloa andjaks TTJA, ning seetõttu tuleb riigilõiv tegevusloa taotluste osas tasuda vastavalt RLS-i 3. osa 8. peatüki 6. jao 7. jaotisele, mis käsitleb TTJA poolt ehitusseadustiku alusel tehtavaid toiminguid. Seega RB raudtee ja sellega seonduvate ehitiste ehitusloa taotluste läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu RLS § 2151 alusel, kui ehitamine toimub riigi eriplaneeringu alas. RLS § 2157 alusel tuleb riigilõivu tasuda juhul, kui ehitamine toimub riigi eriplaneeringu alast väljaspool, kuna sellisel juhul vaatab TTJA läbi ehitusloa taotlusi, milles sisalduvate ehitiste ehitusloa andmine oleks mitme riigiasutuse (antud juhul TTJA ja PTA) pädevuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martti Kangur õigusosakonna juhataja Ene-Liis Bachmann-Bonfanti 667 2061 [email protected] 2 (2)