Vastuskiri

Teie 27.04.2026 nr 6-1/104-21 Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Meie 27.05.2026 nr 9.3-1/26/3733-2 Lääne-Harju vallas Valkse külas Ehvardi-Kaarli rohumaa 1, Evardi- Juhani rohumaa 3, Ehvardi-Kaarli, Ehvardi-Kaarli rohumaa 3, Evardi- Juhani ja Nurga katastriüksust ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalikustamine Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Lääne-Harju vallas Valkse külas Ehvardi-Kaarli rohumaa 1, Evardi-Juhani rohumaa 3, Ehvardi-Kaarli, Ehvardi-Kaarli rohumaa 3, Evardi-Juhani ja Nurga katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu avalikustamisest. Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Valkse külas ja piirneb Vana-Allika tee 2, Intsu, Robirohu, Järvehallika, Leplandi, Tõmmiku tee 33 // Matsu, Kesalille, Kesanurme, Juhani maatulundusmaa, Ähvardi-Juhani elamumaa ning 8 Tallinn-Paldiski tee transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustega. Planeeritava ala pindala on ca 26,5 ha. Planeeringu eskiislahendusega on alale kavandatud 5 ridaelamu, 46 üksikelamu, 3 segafunktsiooniga (elamu või äri) ning üks ärimaa krunt. Lisaks on planeeringualale ette nähtud üks avaliku kasutusega maaüksus looduslikuks puhkealaks ning eraldi katastriüksused teedele ja tehnotaristule. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolevad katastriüksused elamumaa kruntideks, transpordimaa, sotsiaalmaa ja ärimaa kruntideks ning määrata kavandatavatele kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused üksikelamute, ridaelamute ja ärihoonete rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse kruntidele juurdepääs ja antakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus ning seatakse tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist hajaasustusalaga, juhtfunktsiooni määratud ei ole. Ehvardi- Kaarli rohumaa 3 osas on üldplaneeringus määratud säilitada senine sihtotstarve (maatulundusmaa). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna planeeringuga kavandatakse ulatuslikku maakasutuse juhtotstarbe muutmist. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamist (Akukon Eesti OÜ, töö nr 251074-1, 18.06.2025). Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Transpordiameti liiklusloenduse 2024.a. AKÖL (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas) andmeid. 8 Tallinn-Paldiski tee poolsel küljel ulatuvad detailplaneeringu maa-alal liiklusmüra tasemed päeval kuni 69 dB ja öösel kuni 59 dB. Planeeritavate ridaelamute hoonestusaladel ulatuvad liiklusmüra tasemed päeval kuni 59 dB ja öösel kuni 49 dB. Kavandatavate üksikelamute juures ulatuvad Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574 päeval kuni 59 dB ja öösel kuni 49 dB liiklusmüra tasemed. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Eeltoodule tuginedes ületatakse detailplaneeringuga kavandatavate ridaelamute kinnistutel maa-alal kehtivat liiklusmüra normtaset. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:  Planeeringuala põhjaosas kehtib Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori detailplaneering, mis on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 19.12.2023 otsusega nr 51. Detailplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine.  Planeeringualale nähakse ette ühe uue komplektalajaama rajamine. Alajaama asukoht kavandatakse võimalikult koormuskeskme lähedale ning planeeritava tee äärde, tagades sellele ööpäevaringse vaba juurdepääsu.  Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Müratase suureneb ehitustööde jooksul, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra ja teostatakse ka mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.  Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.  Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).  Treppoja oja piiranguvööndisse hoonestust ei ole planeeritud. Piiranguvööndisse on planeeritud päikesepaneelide park.  Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.  Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada välispiirete heliisolatsiooni meetmeid vastavalt standardile EVS 842:2003. Tallinn–Paldiski maantee poolsel alal peab eluhoonete välispiirde ühisisolatsioon olema vähemalt R’tr,s,w=35–40dB. Võimalusel tuleb magamisruumid kavandada põhimaanteest eemale jäävale hooneküljele ning rõdude puhul kasutada klaasitud lahendusi liiklusmüra vähendamiseks.  Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi planeeringuala piirkonnas müra mõju vähendamiseks leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest huvitatud isik.  Ehitustegevusega kaasnev müra ja vibratsioon on ajutise iseloomuga ning ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida kehtivaid müra- ja vibratsioonipiiranguid.  Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Kavandatavad tehnoseadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt 2(5)  maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Planeeringuala vahetus läheduses ei ole vibratsiooni piirväärtuste ületamist ette näha, kuna vahemaad tundlike objektidega on piisavad ning märkimisväärset vibratsiooni põhjustavaid tegevusi/seadmeid (nt rasketööstus) teadaolevalt ei kavandata rajada.  Kavandatava tegevuse negatiivne mõju on peamiselt ehitusaegne ja piirneb planeeringuala ja selle lähiümbrusega. Ehitusaegse tegevusega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja liikluskoormuse kasv, mis on lühiajaline ja mööduv. KSH eelhinnangus on muuhulgas toodud välja järgnev:  Ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.  Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Mõju võib avaldada äripindade kasutamine, kuid planeeringu etapis ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom. Müratekitavad seadmed (sh jahutusseadmed ja soojuspumbad) tuleb edasisel projekteerimisel paigaldada elamutest maksimaalselt eemale vältimaks võimalike konfliktolukordade teket. Eelistatud on hoonestuslahendused, kus müra tekitavad seadmed ja hoonete laadimisalad paigutatakse hoonete varju sellisel viisil kus rajatav hoone ise hakkab toimima müratõkkena.  Planeeringualal tuleb arvestada põhimaanteest tuleneva liiklusmüraga ning vajadusel näha ette müratõkestavate meetmete kasutus. Planeeringulahenduses on jäätud maantee äärde u 100 m laiune puhverala, mis tõenäoliselt on piisav müra normtasemete tagamiseks elamute juures. Täpsemaks hinnanguks oleks vajalik mürahinnangu koostamine.  Planeeringualaga kattuv Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu KSH käigus tehtud elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse elektromagnetvälja ala elektriliini faasijuhtide vahetusse ümbrusesse ja ei ulatu liinist enam kui 15 m kaugusele. Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine, päevast-päevast 24 h) on mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni 8 h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama. Kuni 34 m ülekandeliini keskteljest on intensiivse EMV ala, kus elektri- ja magentvälja tugevus esineb tasemel 20...100% EVSM2002 piirnormist (tase alla piirtaseme või kuni 5 korda piirnormist madalam). Sellises alas inimese alalist viibimist ei pea piirama, kuid soovitatav on kohaldada täiendavaid EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeid. Viimaste rakendamise kaalutlus on, et täiendavate EMV allikate mõjul võib esineda olukord, kus EVSM2002 piirid võivad osutuda ületatuks. Ülekandeliinist 34-82 m keskteljest on EMV ala, kus elektri- ja magentvälja tugevus esineb tasemel 2...20% EVSM2002 piirnormist (5-50 korda piirnormist madalam). Sellises alas inimese alalist ei pea piirama, ka ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmete rakendamiseta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. Alates kaugusest 82 m ülekandeliini keskteljest – nõrga või väga nõrga EMV ala, milles ülekandeliini emissiooni tõttu esineb elektri- ja magnetvälja tugevus tasemel alla 2% EVSM2002 piirnormist. 3(5)   Detailplaneeringu eskiislahenduses on arvestatud elektromagnetkiirguse mõjualadega ning hoonestusalad on kavandatud väljaspoole ülekandeliinide 82 m ulatust võimalikku mõjuala. Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega ning märgib järgmist:  Detailplaneeringu maa-alal ületatakse KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtaset. Ridaelamute puhul on hoonestusala ning parkla kavandatud kinnistu kõige vaiksemasse osasse. Ameti hinnangul võiksid õuealad/puhkealad olla kavandatud madalama müratasemega aladele. Juhul kui detailplaneering kavandatakse kehtestada põhijoonisel näidatud viisil, esineb maa-aladel ületus ning rakendama peaks müra leevendavaid meetmeid. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.  Projekteerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.  Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.“ ja „Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardile asub piirkond normaalse radoonisisaldusega pinnasega alale (30 - 50 kBq/m3). Olulist radoonist tulenevat terviseriski alal oodata ei ole.“. Detailplaneeringu KSH eelhinnangus esitatud radooniriski käsitlev teave on vastuoluline. Seetõttu tuleks järgmistes etappides radooniriski täpsustada ning tellida pädevalt ettevõttelt pinnase radoonisisalduse mõõtmised. Kavandatavate hoonete projekteerimisel tuleb vajaduse korral rakendada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid, lähtudes standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond.  Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.  Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.  Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Planeeritavast alajaamast levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.  Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“, mis on tänaseks päevaks kehtetu. Edasistes etappides arvestada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54).  Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus 54 lisas toodud piirväärtuseid. 4(5)   Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS- EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.  Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.3. Koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering, on ilmselt ekslikult lisatud informatsioon hoopis Jõelähtme valla üldplaneeringu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 5(5)