dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. september 2016
Seotud ettevõtted
Adven Eesti AS (adressaat)
Viit
15-00202/031
Registreeritud
20. september 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Adven Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1 Ministri määruste eelnõud
Toimik
15-00202
Vastutaja
Anastassia Batulin (Energeetika osakond)

Failid

  • 📎Kiri nr 545 MKM_lokaal_eelnou_160916.bdoc36 KB

Sisu (failidest)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 15072 20.09.2016 nr 545 Ettepanekud määruse „Lokaalse kütte ehitamise toetamise tingimused“ eelnõu osas Lugupeetud majandus- ja taristuminister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas kooskõlastamiseks ministri määruse „Lokaalse kütte ehitamise toetamise tingimused“ eelnõu. Käesolevaga edastab Adven Eesti AS eelnõu osas oma märkused ja ettepanekud. Enamik meiepoolseid ettepanekud on küll tehnilist laadi, kuid omavad olulist sisulist mõju (nt p 4 ja 9) ning on eelnõu efektiivseks ja eesmärgipäraseks rakendamiseks meie hinnangul igati vajalikud ning põhjendatud. 1) Eelnõu § 2 lg 1 näeb ette, et toetuse andmise eesmärk on hoone kütmiseks kuluva soojusenergia kasutamise efektiivsuse suurendamine. Kuna soojusmajanduse aren- gukavad näevad ette tarbimiskohtade kaugküttesüsteemist eraldumise eesmärgiks eelkõige soojuse tootmise ja jaotamise efektiivsuse suurendamise kohtades, kus kaugkütte asendamine lokaallahendusega on otstarbekas, teeme ettepaneku sõnas- tada antud säte järgmiselt: „Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemi efektiivsuse tõstmine või ebaefek- tiivsete kaugküttesüsteemide likvideerimine lokaalse kütte ehitamisega .“ 2) Teeme ettepaneku kaaluda § 2 lg 2 osas lisaks energia lõpptarbimise vähenemisele ka primaarenergia, so kütuste tarbimise vähenemine, kuna meetme tulemusena ei vähene mitte niivõrd energia lõpptarbimine kuivõrd primaarenergia ehk kütuse tarbi- mine. 3) § 2 lg 3 p 1 näeb ette ühe väljundnäitajana kaugkütet asendava lokaalse kütte soo- jusvõimsuse suurenemist. Teeme ettepaneku asendada toodud väljundnäitaja soo- jusmajanduse arengukavade kohase eesmärgiga, mille kohaselt on kaugküttevõrgust eraldumise peamiseks kaalukeeleks kaugküttesüsteemi kao vähenemine ning efek- tiivsuse tõus ning sõnastada säte järgnevas sõnastuses: „1) kaugküttesüsteemi kao vähenemine ja efektiivsuse tõus;“ 4) § 6 lg 1 p 2 on viidatud kaugkütteseadmetele. Kuna kaugkütteseadmed hõlmavad nii hoone siseseid kui ka hooneväliseid soojuse tootmiseks, jaotamiseks ning tarbimi- seks ette nähtud seadmeid, siis selguse huvides teeme ettepaneku asendada see mõistega „hoone võrguühendus“ ning sõnastada säte järgmiselt: Adven Eesti AS Kassi 1, 12618 Tallinn Reg. nr. 10066299 Tel. 667 8600, faks 667 8601 e-post: [email protected] www.adven.ee „2) olemasolevale hoonele lokaalse kütte ehitamine koos hoone vana võrguühenduse lammutamise ja utiliseerimisega.“ Samuti sooviksime täpsustada, mis asjaolul on vajalik siinkohal tegevused kaheks jaotada, kui erinevus kahe tegevuse osas seisneb üksnes selles, kas olemasolev võrguühendus utiliseeritakse või mitte. Tehniliselt ei ole võimalik võrguettevõtjal olu- korras, kus tarbimiskoht võrgust eraldatakse, hoonesse võrguühendust alles jätta, kuna ilma soojenduseta ei säilita võrgu osa oma töövõimet ning hilisem nö taasliitu- mine kaugküttega läbi vahepealsel ajal hooldamata võrgu ei ole võimalik. Lisaks on eelnõu § 9 lõigete 1 ja 2 alusel ka toetuse määrad erinevad. Seletuskirja kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta lokaalse kütte paigaldamise abikõlblikes kuludes kuni 50% (koos käibemaksuga) ja vana kaugküttesüsteemi lammutamise abikõlblikes kuludes kuni 30% (koos käibemaksuga). Samas kui eelnõu § 6 lg 1 p 2 näeb lisaks vana kaugküttesüsteemi (vana võrguühenduse) utiliseerimisele ka lokaal- se kütte ehitamise. 5) Seoses asjaoluga, et mitmetes omavalitsustes (sh Tallinna linnas) ei ole tänaseni alustatud soojusmajanduse arengukava väljatöötamist, ei tohiks seetõttu sattuda ebavõrdsesse olukorda nendes piirkondades elavad tarbijad, kes tegelikult ise kuida- gi kohaliku omavalitsuse sellesisulist tegevust mõjutada ei saa. Seetõttu on ettepanek lisada § 6 toetatavate tegevuste juurde ka erandid juhuks, kui piirkonnas ei ole soo- jusmajanduse arengukava vastu võetud. Küll aga peab ka sel juhul kaugküttevõrgust eraldumine toimuma samadel põhimõtetel, mida hinnatakse ka soojusmajanduse arengukava koostamisel ning ebaefektiivsete tarbimiskohade määratlemisel. Ettepa- nek lisada §-le 6 lõiked 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) kui võrgupiirkonnal puudub kinnitatud soojusmajanduse arengukava, peab võr- guettevõtja kinnitama, et hoone kaugküttesüsteemist eraldamine ning hoonele lokaal- se kütte rajamine parandab kaugküttesüsteemi efektiivsusust antud võrgupiirkonnas. (4) Kui vastavas kohalikus omavalitsuses on kehtestatud kaugküttepiirkond, siis on hoone kaugküttesüsteemist eraldamine ning lokaalse kütte rajamine lubatud ainult siis, kui hoone vastab kohaliku omavalitsuse kaugküttepiirkonna määruses sätestatud eranditele, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitis- te soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte.“ 6) § 7 lg 2 p 2 sisaldab samuti mõistet kaugküttesüsteem, mille osas teeme ettepaneku sarnaselt käesoleva kirja punktile 4 asendada mõistega „võrguühendus“. 7) § 7 lg 2 p 3 näeb abikõlbulike kuludena ette uue lokaalse kütteseadme maksumust. Sooviksime selguse huvides täpsustada, kas nimetatud maksumus hõlmab ka täien- dava elektriliitumise kulu nt juhul, kus paigaldatakse soojuspump ja seda toetav elekt- riküte? 8) § 7 lg 5 p 1 näeb mitteabikõlbulike kuludena ette muuhulgas olemasoleva hoone omanikule kuuluva soojussõlme või hoonesse küttekontuuri renoveerimiseks vajali- kud kulud. Kuna küttesüsteem hõlmab endas nii kütte-, ventilatsiooni- kui ka sooja tarbeveega varustamise süsteemi, teeme ettepaneku antud sätte täpsustamiseks järgnevas sõnastuses: „1) olemasoleva hoone kütte-, ventilatsiooni- ja sooja tarbeveega varustamise süs- teemi renoveerimiseks vajalikud kulud;“ 9) KKütS § 4 lg 1 kohaselt on soojusettevõtja ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel te- gevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende te- gevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest. Antud määruse kontekstis on oluline soojusettevõtja asemel hoopis võrguette- võtja, kuna nt ühes võrgupiirkonnas võib soojusettevõtjad (st soojuse tootjaid) olla mi- tu. Soojuse tootja efektiivsus läbi ebaefektiivsete tarbijate võrgust eraldamise ei tõu- se, küll aga väheneb võrgukadu ning seeläbi tõuseb võrgu ning võrguettevõtja tege- vuse efektiivsus. Sellest tulenevalt on ettepanek asendada määruse eelnõus § 11 lg 1, § 12 lg 2 p 7 ja p 10 mõiste „soojusettevõtja“ mõistega „võrguettevõtja“. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Urmo Heinam juhatuse esimees
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel