Võrgueeskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 Tallinn 23.09.2016 nr KA-JUH-13/531 Euroopa Liidu ja Eesti võrgueeskirjad: EL määruse nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta, harmoniseerimine Käesolevaga edastame Eesti Energia AS ettepanekud seoses Eesti ja Euroopa Liidu võrgueeskirjade uuendamisega. Vajadusel esitame edaspidi täiendavad ettepanekud. Kehtiva võrgueeskirja ajakohastamine: Eesti võrgueeskirja algne tekst pärineb 2000-ndate aastate algusest ning vajaks süsteemset ülevaatust ja uuendamist. Ühe võimaluse selleks annab Euroopa Liidu Komisjoni määruse (EL) 2016/631 (14. aprill 2016), millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta, harmoniseerimine. Näiteks leidub kehtivas Eesti võrgueeskirjas sätteid, mille kohaldamine on mitmeti tõlgendatav ning nõudeid, mille rakendamine on muutunud aja jooksul asjakohatuks või täpsustamist vajavaks. Põhjalikult tuleks läbi analüüsida võrgueeskirja 3.peatükis sätestatud tehnilised nõuded tootmisseadmetele. Seega oleks kohane kaaluda Eesti võrgueeskirja ülevaatust ja uuesti koostamist, lähtudes Euroopa võrgueeskirjadest. Õigusselguse huvides peame kohaseks sätestada kõik Eestis kehtivad ning edaspidi kehtima hakkavad nõuded ja normid kompleksselt Eesti võrgueeskirja tasemel, hõlmates seejuures ka Euroopa Liidu kehtivate õigusaktide harmoniseerimist (näiteks määrus 714/2009/EÜ võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses). Seejuures tuleks analüüsida võimalust grupeerida uuendatud võrguregulatsioon teemapõhiselt: näiteks süsteemi opereerimisega, elektrituruga, tootjatega ja tarbijatega seotud eeskirjad. Euroopa Liidu Komisjoni määruse (EL) 2016/631 (14. aprill 2016), millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta, harmoniseerimine ja rakendamine: Ettepanek I. EL määrusest 2016/631 tulenevad nõuded tuleb sätestada võrgueeskirja tasemel ning Eestis kohaldataval kujul. Selgitus. Määruse sisu fikseerib tootmisseadmete võrguga ühendamise protsessi osas põhimõtted ning tehniliste nõuete osas vahemikud, mida tuleb liikmesriikide tasandil täpsustada. Liitumise protsessi alused ja Eestis kohaldatavad tehnilised parameetrid tuleb fikseerida võrgueeskirjas, tagamaks nõuete stabiilsus ning turuosalisi kaasav muutmine. Ettepanek II. Määratleda EL määruse 2016/31 artikli 4 p.1 rakendamiseks ammendav loetelu kriteeriumidest, mille puhul süsteemihaldur ja asjaomane liikmesriik peavad tootmisseadmes teostatavaid uuendustöid oluliseks. Uute nõuete rakendamisel olemasolevatele oluliselt renoveeritavatele tootmisseadmetele tuleb jätkuvalt lähtuda kehtiva võrgueeskirja § 63 lõikest 3, millega lisanõuete kohaldamine võrreldes liitumislepingu sõlmimise hetkel kehtinud nõuetega lepitakse kokku tootjaga. Selgitus. Tootmisseadmete ekspluatatsiooniaja vältel on tavapärane praktika teha nendes uuendustöid, mis oma olemuselt ei ole olulised. Tagamaks uuendustööde liigitamise objektiivselt olulisteks ja mitteolulisteks, tuleb määratleda põhimõtted ja kriteeriumid, mille alusel uuendustöid hinnata. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 715 2222 [email protected] Faks 715 2200 www.energia.ee Ettepanek III. Lühendada minimaalset aega, mille korral peavad tootmisseadmed püsima sünkroontöös pinge järsul alanemisel liitumispunkti elektrisüsteemis toimuva lühise korral, 150ms-ni (tclear). Pingelohu kõver peab olema tüüpne, mitte igakordselt arvutatav. Selgitus. Muudatusettepanek tuleneb määruse 2016/631 sissejuhatavast osast, kus esitatakse tavapäraseima elektrisüsteemis asetleidva rikke kestuseks 150ms. Eesti põhivõrgus on tavapärased rikke kõrvaldamise ajad sageli lühemad. Praegune võrgueeskiri seab tootmisseadmetele võimekuse läbida kuni 250ms rikkest tingitud pingelohu, mis on oluliselt pikem kui Euroopas rakendatav. Pikema kui 150 ms pingelohu nõude kaalumisel on oluline, et süsteemihaldur esitaks selle kohta detailsed põhjendused koos statistiliste andmetega rikete kõrvaldamiste aegade kohta Eesti põhivõrgus. Ettepanek IV. Lähtuda tootmisseadmete tüüpide määramisel määruses toodud maksimaalsetest piirväärtustest. Määruse artiklis 5 tabelis 1 on sätestatud järgmised piirväärtused: Tüüp A. 0,8-500 kW, liitumispunkt <110 kV; Tüüp B. 0,5-10 MW, liitumispunkt <110 kV; Tüüp C. 10-15 MW, liitumispunkt <110 kV; Tüüp D. >15 MW või liitumispunkt 110 kV või enam. Selgitus. 01.07.2003 jõustunud Eesti võrgueeskiri jagas tootmisseadmed sarnasesse klassifikatsiooni, kus nõuded eksisteerisid 0-1 MW, 1-10 MW ja üle 10 MW generaatoritele. Hilisemastes redaktsioonides on võimsused küll mõnevõrra muutunud, mille tõttu nüüdseks kohalduvad määruse teises jaos olevad nõuded kõigile tootmisseadmetele. Eelnimetatud piirmäärad on piisavad, et tagada süsteemi varustuskindlus. Olulisematest funktsionaalsustest puuduks sellisel juhul alla 10 MW tootmisseadmetel täielik sagedusjuhtimise funktsionaalsus. Kuna määrus näeb ette piiratud sagedusjuhtimise funktsionaalsuse, ei ole see funktsionaalsus varustuskindluse seisukohalt oluline. Keeruka sagedusjuhtimise funktsionaalsuse nõudmine alla 10 MW tootmisseadmetelt põhjustaks ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid. Lisaks on tõenäoline, et nimetatud funktsionaalsus jääks suuresti kasutamata, kuna süsteemihaldur peab eelduslikult otstarbekamaks süsteemiteenuse soetamist suurematelt tootmisseadmetelt. Ettepanek V. Harmoneerida ja rakendada EL määruses 2016/631 toodud valikulistest ning süsteemihalduri otsusest lähtuvatest nõuetest tootmisseadmetele esimeses järgus vaid need osad, mis on sätestatud kehtivas Eesti võrgueeskirjas. Selgitus. Euroopa komisjoni määrus (EL) 2016/631, millega kehtestatakse harmoniseeritud võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuetele, jõustus 17.05.2016. Määrus näeb ette üleminekuperioodi, kus olemasolevana käsitletakse artikli 4 punkti 2b kohaselt tootmisseadet, mille kohta sõlmiti siduv soetusleping hiljemalt 17.05.2018. Määrus annab süsteemihaldurile ulatuslikud volitused nõuda uutelt tootmisseadmetelt erinevaid funktsionaalsusi ning defineerib olulisel määral ümber kehtivas Eesti võrgueeskirjas toodud tehnilised nõuded. Arvestades, et tootmisseadmete hankimisel kulub siduva lepingu sõlmimiseni vähemalt aasta, on määruse ülevõtmisel oluline kinnitada hiljemalt 2017. aasta jooksul nõudmised, mida Eesti süsteemihaldur tootmisseadmetele esitab. Seeläbi on võimalik tagada õiguskindlus investeeringutele, mis toimuvad vahetult enne ja pärast määruse rakendamist. Määruse nõuete osas, mida Eesti õigusaktides veel ei ole, kuid mida süsteemihaldur peab oluliseks, teeme ettepaneku teostada põhjalikumad analüüsid nende jõustamisega kaasnevate kulude ja positiivsete mõjude hindamiseks varustuskindlusele. Tuleb vältida põhjendamatute nõuete seadmist. Uute funktsionaalsusnõuete esitamine peab olema hoolikalt läbi kaalutud ning detailselt põhjendatud koos vastavate kriteeriumitega. Juhul, kui süsteemihaldur peab vajalikuks uute funktsionaalsete võimekuste nõudmist Eestis ühendatavatelt tootmisseadmetelt, võrreldes kehtiva võrgueeskirjaga, on oluline, et süsteemihaldur konsulteeriks turuosalistega avalikult vastavate nõuete ja parameetrite määramist käsitlevate ettepanekute üle. Samuti peab rakenduma 2-aastane üleminekuperiood alates uue nõude ning selle tehniliste kriteeriumite kinnitamisest. Ettepanek VI. Määratleda elektrisüsteemi karakteristikud, milles tootmisseadmed peavad olema suutelised talitlema, hiljemalt 2017. aasta jooksul. Selgitus. EL määrus 2016/631 annab süsteemihalduritele ulatuslikud volitused määratleda elektrisüsteemi parameetrid, milles tootmisseadmed peavad olema suutelised talitlema. Sellisteks parameetriteks on näiteks: • sagedus- ja pingevahemikud ning minimaalsed talitlusperioodid; • sageduse muutumise kiirus (df/dt); • võimsuse langus sageduse langedes; • asümmeetriliste lühiste läbimise võimekuse nõuded; jms. Peame vajalikuks, et süsteemihaldur konsulteeriks turuosalistega avalikult vastavate tehniliste parameetrite määramist käsitlevate ettepanekute üle. Ettepanek VII. Sertifikaatide olemasolu korral tuleks tüüp A ja tüüp B tootmisseadmete nõuetele vastavust hinnata sertifikaatide alusel. Selgitus. Määruse kohaselt on volitatud sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud tõendite alusel võimalik hinnata tootmisseadme vastavust nõuetele ilma sellekohaseid võrgukatseid tegemata. Tüüp A ja tüüp B tootmisseadmete puhul on valdavas osas tegemist seeriatootmises olevate tootmisseadmetega. Sertifikaadi olemasolul puudub vajadus teostada nendele seadmetele võrgukatseid. Arvestades tehniliste nõuete harmoniseerimist Euroopas, on taoliste seadmete puhul oluline tagada tootmisseadme seadistamine vastavalt Eestis kohaldatud nõuetele. Selleks on kohane esitada asjaomasele võrguettevõtjale väljavõte seadistustest. Oleme seisukohal, et eeltoodu on piisav seadme nõuetekohasuse hindamiseks. Täiendavad teemad: Täiendavalt tuleks analüüsida, missugused tehnilised nõuded kohalduvad tootmisseadmetele, mis on ühendatud eraldatud elektrivõrguga (nn. off-grid). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige