Vastus selgitustaotlusele

-864235 -144145 0 0 Mart Moora Siim Soplepmann Diotech OÜ Teie: 25.08.2016 nr Meie: nr 17-6/ Vastus selgitustaotlusele O leme tänulikud, et juhite meie tähelepanu võimalikele vastuoludele tänavavalgustuse toetuse saamise tingimustes ning tehnilistes nõuetes. Oleme analüüsinud T eie seisukohti ning vastused leiate järgnevalt iga küsimuse alt. (1) Kas ja milliseid tasuvusarvutusi on toetusvoorus osalejad kohustatud esitama ühes planeeritavate toetusavaldustega? Vastus. Toetuse osakaalu arvutab rakendusüksus taotleja esitatud tehniliste ja majanduslike andmete põhjal. Eesmärgiks on, et projekti nüüdispuhasväärtus oleks positiivne. Nüüdispuhasväärtus on investeeringu elueal kulutatud ja teenitud netorahavoogude praegusesse hetke diskonteeritud väärtus. Selline toetusmäära arvutamise viis tagab vahendite efektiivema kasutuse ja taotlejale kindluse, et põhjalikumate rekonstrueerimistööde tulemusel ei halvene projekti tasuvus. Rakendusüksus avaldab metoodika oma kodulehel enne taotlusvooru avamist abistamaks taotlejat oma projekti eeldatava toetuse osakaalu arvutamisel. Toetuse arvutamise metoodika võimaldab kindlustada olukorra, kus toetuse suurus tagab alati kohaliku omavalitsuse üksuse kulude vähenemise peale projekti elluviimist. Toetuse vajadus on suuresti sõltuvuses tänavavalgustuse rekonstrueerimise põhjalikkusest. (2) Kas kavandatavas taotlusvoorus on taotluste hindamisel plaanis arvestada valgustite efektiivsusnäitajate ning valitud juhtimissüsteemidest tuleneva säästuefektiga? Juhul , kui niisugust plaani ei ole, siis kuidas on see kooskõlas meetme määruses sätestatud eesmärkidega (§2) ning valikukriteeriumite ja valikumetoodikaga (§18)? Vastus. §18 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumid tagavad, et rahastuse saavad suurema tõenäosusega projektid, mis panustavad enam energiasäästu ja teevad seda efektiivselt – see on kooskõlas §2 toodud nõuetega. Andmed iga projekti jaoks võetakse taotleja enda sisestatud andmeväljadelt struktuuritoetuse registrist. Sisuliselt oleneb paljuski projekti võimalik energiasääst olemasolevast tänavavalgustuse olukorrast ja tehnoloogiast. Selle kriteeriumiga soovitakse tagada olukord, kus võimalikult kehvas olukorras ja suure tarbimisega tänavavalgustus välja saaks vahetatud. Samuti antakse eelis neile , kes planeerivad teha seda majanduslikult võimalikult efektiivselt. Taotluse esitamisel ei ole uue tänavavalgustuse tehniline lahendus kokkulepitud sellisel tasemel, mis lubaks hinnata sobivat valgustite juhtimise lahendus e kasutamise majanduslikku kasu ja sellest saavutatavat energiasäästu. Selle kasu hindamine on jäetud taotleja otsustada projekteerimise faasis. Selline õigus on kõikidel taotlejatel ja samuti on valgustite juhtimistehnoloogia hankimine abikõlbulik. Arvestusliku energiasäästu leidmine on vajalik, et tagada kõikide taotluste ühetaoline hindamine ning neid näitajaid kasutatakse sisuliselt ainult taotluste järjestamiseks voorus. (3) Kas kavandatavas taotlusvoorus on plaanis toetada juhtimissüsteemide soetamist sarnastel tingimustel nagu LED-valgustite soetamist? Juhul, kui see nii ei ole, siis kuidas on see kooskõlas meetme määruses sätestatud eesmärkidega (§2), riigiabi reeglite ning ühtlasi turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtetega? Vastus. Juhtimis s üsteemi soetamise kulu on abikõlbulik samuti nagu LED valgustite soetamine. Rakendusüksuse poolt kirjutatakse ette nõuded, milliste minimaalsete tehniliste nõuetega valgusti on abikõlbulik, et tagada võimalikult kaasaegsete, efektiivsete ja töökindlate valgustite hankimine ja paigaldamine. Minimaalsed nõuded on piisavalt sellised, et mitte kitsendada põhjendamatult valgustite pakkujate ringi, ega ka põhjendamatult eelistada kedagi. Juhtimistehnoloogiale selliseid kriteeriume ei ole kavas kehtestada ja seetõttu ei ole kuidagi kitsendatud juhtimistehnoloogia pakkujate võimalusi oma teenuseid ja tooteid pakkuda. Samuti ei ole kavas kehtestada kriteeriume, et juhtimistehnoloogia kasutamine oleks igal juhul alati kohustuslik, sest alati ei pruugi juhtimistehnoloogia paigaldamine anda rahalist säästu. Juhtimistehnoloogia valik ja vajadus jääb taotleja otsustada ning suureks abiks saab olema kindlasti valgustussüsteemi pro jekteerija seisukoht. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar osakonna juhataja Anastassia Batulin 6256359 Anastassia.Batulin @mkm.ee 2 5 .08.2016 SELGITUSTAOTLUS Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetusmeetme taotlusvooru planeeritav elluviimine Adressaadid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kui rakendusasutus ; Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) kui rakendusüksus. KONTEKST Riik kavandab lähiaastatel eraldada Kohalikele Omavalitsustele (edaspidi KOV-dele ) ca 42 miljonit eurot tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks ja seonduvate elektri energia kulude vähendamiseks . Toetusmeetmega kaasnevad suuremahulised investeeringud , mistõttu on eriti oluline, et meede oleks algusest peale üles ehitatud üheselt arusaadavatel ja turuosalis i võrdsel t kohtlevatel alustel. Meie hinnangul loob „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetusmeetme“ määrus (vastu võetud 05.08.2016) selleks vajalikud eeldused. Samas, o lles analüüsinud rakendusüksuses ettevalmistamisel olevaid taotlusvooru tingimusi (sh olles osalenud KIK-s 23.08.2016 toimunud ümarlaual), on kavandataval taotlusvoorul meie hinnangul kolm kriitilist puudust: (1) R isk sattuda vastuollu määruse s §2 sätestatud eesmärkide ga; (2) R isk sattuda vastuollu määruses §18 sätestatud projekti valikukriteeriumite ja valikumetoodikaga; (3) Moonutada põhjendamatult konkurentsi LED-tehnoloogia turul . PROBLEEM 1: VASTUOLU MEETME MÄÄRUSES SÄTESTATUD EESMÄRKIDEGA Oleme aru saanud, et plaanitakse kehtestada LED-valgustite minimaalsed tehnilised nõuded ja tsentraalselt fikseeritud tasuvusarvutuse lähteandmed- mis kehtivad ainult LED valgustitele ja mitte juhtimissüsteemidele. Kuigi valgustite minimaalsete tehniliste nõuete defineerimine on kahtlemata põhjendatud, ei võimalda ainult LED-valgusti miinimumnõuetele kehtestamine teostada rahastustaotluste hindamist võrdsetel alu stel ega ole kooskõlas meetme määrusega . Alumises tabelis on välja toodud määruse §2 defineeritud meetme eesmärgid ühes kavandatava taotlusvooru seonduvate vastuoludega . MEETME EESMÄRK SISULISED VASTUOLU (1) Toetuse andmise eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine. LED- tehnoloogia te (sh juhtimissüsteemide, mitte ainult LED- valgusti te !) mõju nii elektrienergia kasutamise efektiivsus ele kui ka elektrienergia tarbimise vähendamisele sõltub eelkõige kahest muutujast: valgusti valgusviljakusest ( lum / W); ja rakendatava juhtimissüsteemi mõjust valgustite töövõimsusele. Mõlema muutuja eiramine taotluste menetlemisel viib olukorrani, kus rahastatavate projektide valik ei saa olla kooskõlas meetme eesmärkidega. Näide seoses valgusviljakuse mõju hindamisega: ühel juhul võib taotleja soetada 97W valgusti valgusviljakusega 120 lum / w ja teisel juhul ca 77W valgusti võimsusega 152 lum /w (tänase tehnoloogiaga täiesti reaalne). Esimesel juhul annab valgusti kokku välja 11 640 lumenit ; teisel juhul 11 704 lumenit . Olukorras, kus mõlemad valgustid annavad ligilähedaselt võrreldavas koguses valgust (lumeneid), on e lektrienergia kasutamise efektiivsus väiksema koguvõimsusega valgustil enam kui 21% suurem ! Kuna tänase info kohaselt ei plaanita taotluste paremusjärjestuste moodustamisel arvestada erinevate valgustite efektiivsusnäitajate mõju elektrienergia tarbimise vähendamisse, siis tekib küsimus, kuidas on niisuguse säästuefekti eiramine kooskõlas kõnealuste meetme eesmärkidega? Juhtimissüsteemide rakendamine . Maksimaalse elektrienergia kasutamise efektiivsuse saavutamiseks on oluline planeerida valgustite energiasäästu režiime lähtuvalt tänavalõikude liikluskoormuse eripäradest. Nutikalt kavandatud juhtimissüsteemide rakendamisel võivad taotlejad suurendada projekti säästumäära vahemikus 30% kuni 70% (oleneb kasutuskeskkonnast ja rajatavate juhtimissüsteemide funktsionaalsustest). Samas suurenevad alginvesteer ingu kulud ca 5% - 10% ulatuses ehk saavutatud energiasäästu maksumus selgelt soodustab juhtimissüsteemide rakendamist. Kuna tänase info kohaselt ei plaanita taotluste paremusjärjestuste moodustamisel arvestada juhtimissüsteemide mõju energiasäästu suurendamisse , siis tekib küsimus, kuidas on niisuguse säästuefekti eiramine kooskõlas kõnealuste meetme eesmärkidega? (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. (3) Projekt panustab järgmiste meetme tegevuse väljundnäitajate saavutamisse: 1) Tänavavalgustuses elektrienergia vähenemine; 2) renoveeritud tänavavalgustuspunktide suurenemine; 3) arvestuslik süsihappegaasi (CO 2 ) vähenemine aastas . PUNKT 2: VASTUOLU PROJEKTI VALIKUKRITEERIUMITE JA VALIKUMETOODIKAGA Ainult LED-valgustitele ülemineku baasilt energiasäästu arvutamine ei ole kooskõlas määruses sätestatud projekti valikukriteeriumite ja valikumetoodikaga. Vastuolu avaldub eelkõige läbi määruses kehtestatud esimese kahe valikukriteeriumi , mistõttu kandub antud vastuolu üle ka valikukriteeriumisse nr 3 ehk projektide paremusjärjestuse moodustumisse . A lljärgnevalt lähemalt. Valikukriteerium nr 1: nagu eespool selgitatud, siis projekti tulemusena arvestuslikult aastas saavutatav energiasääst renoveeritava valgustuspunkti kohta (kWh/a) sõltub kasutuskeskkonda kõige paremini sobiva LED-tehnoloogia terviklahendusest (sh sobiva efektiivsusega LED-valgusti ning antud objektile sobiva juhtimissüsteemi kombinatsioonist). Juhul, kui lähtuda ainult LED-valgustist, moonutab see oluliselt saavutatava energiasäästu hinnangut ning mõjutab seeläbi taotlejate võimalusi jõuda rahastatavate projektide nimekirja. NB! Siinkohal on oluline märkida, et meetme määruses toodud säästu arvutamise valemis S = (O – P*4000h)/N lähtub muutuja ’O’ „renoveerimisele kuluva taristu energiatarbest (kWh/a).“ Rakendades nutikat kombinatsiooni kõrge efektiivsusega LED-valgusti test ning juhtimissüsteemist, saab viia muutuja ’O’ näitajad oluliselt väiksemaks kui lihtsalt miinimumnõuetele vastava LED-valgusti kasutusse võtmise korral . See omakorda vähendab oluliselt muutuja t ’S’ ehk projekti saavutatava energiasäästu väärtust. Jättes vastava mõju arvesse võtmata, eiratakse projekte, mis suudaksid juhtimissüsteemide ning valgustite oskusliku kombinatsiooni korral saada kõrgemaid punkte . Seetõttu tekiks niisugusel juhu vastuolu kõnealuse valikukriteeriumiga. Valikukriteerium nr 2: projekti tulemusena saavutatava energiasäästu maksumus , mis kujuneb projekti kogumaksumuse jagamisel projekti arvestusliku energia säästuga ( eur /kWh). Kuna nii efektiivsemad valgustid kui ka nutikalt rakendatud juhtimissüsteemi komponendid suurendavad oluliselt projekti saavutatavat energiasäästu, siis väheneb ka projekti energiasäästu maksumus. Jättes vastava mõju arvesse võtmata, mõjutab see hindamise lõpptulemust ning on seetõttu vastuolus kõnealuse valikukriteeriumiga. PUNKT 3 : KONKURENTSI MOONUTAMINE LED-TEHNOLOOGIA TURUL Lähenemine, kus juhtimissüsteemide soetamist ei toetata LED-valgustitega võrdsetel tingimustel, moonutab konkurentsi LED-tehnoloogia turul, sest toetuse omistamisega eelistatakse põhjendamatult ainult ühte kahest energiasäästu loovast LED-tehnoloogia komponendist. Ehk teisisõnu: toetades LED-valgustite soetamist ja samas toetamata juhtimissüsteemide soetamist, soositakse turuosalisi, kes tegelevad LED-valgustite müügi, tootmise ja arendusega. Samas jäävad ebasoodsasse seisu turuosalised , kes tegelevad LED-valgustite juhtimissüsteemide müügi ja arendusega. Turumoonutuse välistamiseks peaks kavandatava toetusmeetme raames kas (a) toetama mõlema LED-tehnoloogia komponendi soetamist võrdsetel tingimustel; või (b) mitte toetama kummagi LED-tehnoloogia soetamist. KOKKUVÕTTES, ARVESTADES EELNEVAT , PALUME SELGITUST JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE: (1) K as ja milliseid tasuvusarvutusi on toetusvoorus osalejad kohustatud esitama ühes planeeritavate toetusavaldustega ? (2) Kas kavandatavas taotlusvoorus on taotluste hindamisel plaanis arvestada valgustite efektiivsusnäitajate ning valitud juhtimissüsteemidest tuleneva säästuefektiga? Juhul , kui niisugust plaani ei ole, siis kuidas on see kooskõlas meetme määruses sätestatud eesmärkid ega (§2) ning valikukriteeriumite ja valikumetoodikaga (§18) ? ( 3 ) Kas kavandatavas taotlusvoorus on plaanis toetada juhtimissüsteemide soetamist sarnastel tingimustel nagu LED-valgustite soetamist? Juhul, kui see nii ei ole, siis kuidas on see kooskõlas meetme määruses sätestatud eesmärkidega (§2), riigiabi reeglite ning ühtlasi turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtetega? Loodame, et antud tähelepanekud on mõistetavad ning võimaldavad kokkuvõttes välja töötada hästi toimiva ja turuosalisi võrdselt kohtleva toetusmeetme. Lugupidamisega Mart Moora, Diotech OÜ, juhatuse liige Siim Soplepmann, Diotech OÜ, juhatuse liige