Võrgueeskiri

Lp Rein Vaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 Tallinn 28.09.2016 nr 1.1-10/2016/793-3 Ettepanekud seoses maagaasiseaduse muutmise seaduse ja määruse „Võrgueeskiri“ eelnõudega Lugupeetud härra Vaks Käesolevaga esitab Elering AS (edaspidi: Elering) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: MKM) omapoolsed ettepanekud seoses maagaasiseaduse (edaspidi: MGS) muutmise seaduse ja selle alusel kehtestatava majandus- ja taristuministri määrusega „Võrgueeskiri“ (edaspidi: VE) eelnõudega. Elering on varasemalt esitanud MGS-i ja VE eelnõudele täiendus- ja parandusettepanekuid, mis viimati saadetud eelnõudes siiski kõik ei kajastu. Sellest tulenevalt oleme parema ülevaate eesmärgil lisanud käesolevale kirjale täiendavalt ka omapoolsed ettepanekud otse eelnõude tekstidesse (vt kirja lisasid nr 1 ja nr 2). Järgnevaga toome eraldi välja olulisemad teemad, mille osas tuleks MGS-i ja VE eelnõusid Eleringi arvates muuta või täiendada. 1. Võrguteenuse hinna kohustuslik kooskõlastamine kolme aasta möödumisel MGS-i eelnõuga soovitakse täiendada MGS-i § 23 lg-ga 7, mille kohaselt esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile võrguteenuse hinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt kolme aasta möödumisest viimasest jõustunud kooskõlastamisotsusest. Muudatuse eesmärk on luua Konkurentsiametile parem võimalus kontrollida võrguteenuse hinna komponente (müügimaht, tegevuskulud), eeldades, et need selle aja jooksul on oluliselt muutunud. Eleringi hinnangul on MGS-i eelnõu § 23 lg-st 7 tulenev täiendus praegusel kujul liigselt jäik ja sekkub liigselt võrguettevõtja majandustegevusse. Võrguteenuse hinna iga kolme aasta tagune kohustuslik kooskõlastamise taotluse esitamine loob olukorra, mil kooskõlastustaotlus tuleb esitada ka tingimustes, kus hinna komponendid ei ole muutunud. Arvestades senist praktikat on kooskõlastamise protsess ajaliselt pikk ja tähendab täiendavat kuid põhjendamatut halduskoormust nii võrguettevõtjale kui ka Konkurentsiametile. Lisaks tuleb arvestada, et gaasi müügimahud on viimaste aastate jooksul langenud ning seega ei arvesta muudatus reaalse turuolukorraga ja on ebatõenäoline, et praeguses turusituatsioonis toimub kolme aasta jooksul oluline võrguteenuse hinna komponentide mahtude muutused. Elering teeb ettepaneku nimetatud täiendusest MGS-i eelnõus loobuda. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Juhul, kui MGS § 23 lg 7 täiendamisest ei soovita loobuda, on alternatiivina Eleringi hinnangul võimalik eelnõu seletuskirjas märgitud probleemi lahendada paindlikumalt, luues nt Konkurentsiametile MGS-i muudatusega eraldi õiguse nõuda võrguettevõtjalt võrguteenuse hinna kooskõlastamist juhul, kui võrguettevõtja viimasest jõustunud kooskõlastamisotsusest on möödunud rohkem kui viis aastat. 2. Võrguteenuse hinna kujundamise ühtlustamine 2.1. Võrgukadu Eleringi hinnangul tuleb MGS-i eelnõud täiendada selliselt, et võrguettevõtjale tuleneks sõnaselge alus käsitleda võrguteenuse hinnas ühe kulukomponendina ka gaasivõrgus olevaid võrgukadusid. Võrgukadu on gaasisüsteemi paratamatu osa ning gaasi kadusid puudutav hinna komponent peaks seega sarnaselt elektriga sisalduma võrguteenuse hinnas. Sellest tulenevalt teeb Elering ettepaneku täiendada MGS § 232 selliselt, et võrguteenuse hinna arvutamisel oleks mh võimalik arvestada ka gaasi kao kulu komponendiga. Oleme valmis Eleringi võrgus eksisteerivate kadudega seoses andma täiendavaid selgitusi. 2.2 Võrguteenuse hinna arvutamise metoodikast Vastavalt MGS § 23 lg-le 41 ja § 37 lg 1 p-le 4 töötab Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika (edaspidi: metoodika) ning samuti kooskõlastab amet MGS § 23 lg-s 4 nimetatud võrguteenuse hinnad. Eleringi toob välja, et metoodika väljatöötaja, kooskõlastaja kui ka järelevalve funktsiooni elluviija on ainuisikuliselt Konkurentsiamet. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatav metoodika võib praktikas jätta tõlgendamisruumi, mis viib eriarvamuste korral sisuliselt uue õiguse loomiseni hetkel, kui amet on metoodika kooskõlastaja mitte väljatöötaja rollis. Elering teeb seetõttu ettepaneku täiendada MGS-i eelnõud selliselt, kus MGS § 23 lg 41 nimetatud metoodika kehtestatakse tulevikus majandus- ja taristuministri määruse alusel. 3. Gaasikoguse teisendamine energiaühikutesse VE eelnõu §-ga 4 nähakse ette energiaühikute arvestuse reeglid bilansiselgitusel ning VE eelnõu §-id 18 ja 19 sätestavad gaasikoguste energiaühikutesse teisendamise lähteandmed ja juhised, millest võrguettevõtja peab mõõdetud gaasikoguste energiaühikutesse teisendamisel juhinduma. Samas ei tulene MGS-i ega VE eelnõudest konkreetset tähtaega, mis kuupäevast on energiaühikute kasutamine gaasi kaubanduseks ja selgituseks võrguettevõtjatele kohustuslik. Eleringi arvates on vastava kindla tähtpäeva määramine seadusandluses tõhusaks abinõuks ja annab võimaluse kogu gaasituru kiiremaks arenguks. Viitame, et Läti Vabariigis minnakse kohustuslikule energiaühikupõhisele arvestusele üle alates 2017. a aprillist. Seega on energiaühikute põhise arvestuse kohustuslik kasutamine oluline ka ühtse Balti gaasituru arengu kontekstis. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  4. Kauglugemisest MGS-i eelnõus on sätestatud, et kauglugemisele ülemineku põhimõtted (mis lähtuvad majanduslikust põhjendatusest) esitatakse VE-s. Siiski VE eelnõus vastavad põhimõtted puuduvad. Seoses müüjate väljendatud soovidega teeme ettepaneku määratleda VE-s konkreetne tarbijagrupp, kelle puhul on kauglugemisseadmed kohustuslikud. Samuti on vajalik VE-s määratleda arvestite vahetamiseks tähtaeg, võttes arvesse jaotusvõrguettevõtete võimekust oma teeninduspiirkonnas vastavate tarbijagruppide arvestite vahetamiseks. 5. Bilansihalduri garantiid Vastavalt MGS-i eelnõu § 122 lg-le 2 määrab bilansihalduri püsigarantii ja muutgarantii suuruse süsteemihaldur. Elering teeb ettepaneku MGS eelnõu § 122 lg 2 kustutada, kuna sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määratakse garantiide tingimused, sh suurused kindlaks VE-s. VE eelnõu § 3 alusel määrabki hetkel kindlaks püsigarantii suuruse ja tingimused muutgarantii arvutamiseks, seega puudub vajadus MGS eelnõu § 122 lg 2 rakendamiseks. 6. Päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi loomise tähtaeg Tulenevalt sellest, et päritolutunnistuste elektrooniline andmebaasi ei ole võimalik rakendada 1. jaanuarist 2017. a., teeme ettepaneku sõnastada MGS eelnõu § 485 järgnevalt (ettepanek allajoonitult): „Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormi hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuariks ja § 103 lõikes 6 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi hiljemalt 2017. aasta 1. juuliks.“; Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Lisad: 1. Maagaasiseaduse eelnõu koos Elering AS-i kommentaaridega; 2. Majandus- ja taristuministri määruse „Võrgueeskiri“ eelnõu koos Elering AS-i kommentaaridega. Taavi Vospert, [email protected] Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  EELNÕU 2 2 . 09 .2016 Maagaasiseaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõi g e 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Käesolevas seaduses sätestatud nõuded gaasi ja veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka bio metaani , biomassist saadava gaasi ja muud liiki gaas i kohta, kui need vastavad gaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab tehniliselt ja ohutult sisestada gaasivõrku ja selle kaudu edastada. “; 2) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) võrk on gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste koh a kindlalt ehitatud talit l uslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks või jaotamiseks, välja arvatud eraldatud võrk, tarbijapaigaldis ja tarbija seadmed;“; 3) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse sõna „talituslik“ sõnaga „talit l uslik“; 4 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „22) eraldatud võrk on gaasijaotustoru, millel puudub ühendus jaotusvõrguga või ülekandevõrguga ning mis on ette nähtud gaasi transportimiseks ülekandevõrguga või jaotusvõrguga ühendamata isikule ; 23) biometaan on maagaasi parameetritele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest , põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist anaeroobse kääritamise teel.“; 5 ) paragrahvi 8 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 5 lõikes 1 nimetatud juhul.“; 6) seaduse § 10 1 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Müüja peab võimaldama lõpetada gaasi müügileping seoses müüja vahetamisega kümne päeva jooksul alates tarbija taotluse esitamisest tingimusel, et lõpetatavast lepingust tulenevad kohustused on täidetud. “; 7 ) seadust täiendatakse §-dega 10 2 ja 10 3 järgmises sõnastuses: „ § 10 2 . Gaasituru andmevahetus (1) Gaasituru tõhusaks toimimiseks, müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks ja avatud tarnija vahetamiseks loob süsteemihaldur digitaalse keskkonna (edaspidi andmevahetusplatvorm ) ning võimaldab võrdsetel alustel esitada ja saada andmeid turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. Andmete esitamise ja saamise eest tasu ei võeta. (2) Võrguettevõtja esitab andmevahetusplatvormile järgmised andmed: 1) turuosalise identifikaator; 2) mõõtepunkti identifikaator; 3) mõõtepunkti andmed ; 4) mõõteandmed mõõtepunktide kaupa; 5) turuosalise võrgulepingu kehtivusaeg; 6 ) muud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks. (3) Avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile turuosalise müügilepingu kehtivusaja ja avatud tarnija andmed . (4) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat. (5) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi. (6) Andmevahetusplatvormile andmete esitam ise, kasutamise ja turuosaliste vahelise andmevahetuse korra ning käesoleva p aragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja 6 ning lõikes 3 nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjaga. § 10 3 . Gaasi P p äritolutunnistus (1) Päritolutunnistus Gaasi päritolutunnistus (edaspidi päritolutunnistus ) on elektrooniline dokument, mille süsteemihaldur annab tootjale tema taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on tootnud biometaani. (2) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni biometaani kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. (3) Tarbitud biometaani taastuvast energiaallikast päritolu tõendamiseks tohib kasutada ainult käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastavat päritolutunnistust. (4) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või hiljemalt energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal . Kui päritolutunnistus kasutatakse ära pärast energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märts i , siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal. (5) Süsteemihaldur töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra ning päritolutunnistuste haldamisega seotud põhjendatud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja. Süsteemihalduril on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. (6) Süsteemihaldur loob päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel. Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed süsteemihalduri veebilehel hiljemalt selle väljastamisele järgneva tööpäeva jooksul. (7) Päritolutunnistusel esita tavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjas . (8) Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.“; 8 ) paragrahvid 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11. Bilansivastutusega seonduvad mõisted Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tegelikult tarnitud gaasikoguse vahel. Bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00 vööndiaja järgi. Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab. Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust tarnitakse gaasi asjaomaste ühenduspunktide kaudu ja kes on sõlminud bilansivastutuseks süsteemihalduriga bilansilepingu . Kodutarbija bilansihaldur on müüja või võrguettevõtja nimetatud müüja, kui kodutarbijal puudub avatud tarne leping. Avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine. Avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud. Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel bilansihaldur kohustub bilansi tagama . Bilansilepingu lahutamatuks osaks on bilansilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse süsteemihalduri ja bilansihalduri õigused ja kohustused bilansivastutuse tagamisel. Määratud tarne on turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse tarnimine. Bilansivastutus on turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil. (10) Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri bilansiportfellis bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks. (11) Tasakaalustamisgaas on bilansiperioodil võrku sisenenud või võrgust väljunud gaas, mida võrgu töövõime säilitamise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur. Bilansiperioodil ostetud või müüdud tasakaalustamisgaasi kogus arvutatakse energiaühikutes bilansiperioodil võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi koguse vahena. § 12. Bilansivastutuse korraldamine (1) Gaasi tarnimiseks ülekandevõrgu kaudu sõlmib turuosaline süsteemihalduriga bilansilepingu, välja arvatud juhul, kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurile. (2) Eesti riigi piiriülese gaasikaubanduse tarne peab kajastuma bilansihalduri bilansi selgituses. (3 ) Igal turuosalisel on üks avatud tarnija. Võrguettevõtjal peab olema võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Tarbijal ja tootjal on üks avatud tarnija mõõtepunkti kohta . (4 ) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused ja bilansigaasi hinna määramise metoodika. Konkurentsiamet ei kooskõlasta bilansigaasi hinna määramise metoodikat, kui metoodika ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. (5 ) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel perioodil ostnud müünud süsteemihalduril e t bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks. (6 ) Bilansigaasi hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast bilansiperioodi lõppemist. (7 ) Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab tema l: 1) katta süsteemi tasakaalustamiseks tehtud põhjendatud kulutused; 2) katta bilansigaasi ostu ja müügiga seotud põhjendatud kulutused; 3) tagada põhjendatud tulukus e . (8 ) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansigaasi hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest. (9 ) Süsteemihaldur avalikustab Konkurentsiametiga kooskõlastatud bilansigaasi hinna määramise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne nende rakendamist. (1 0 ) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (11 ) Valdkonna eest vastutav minister võib sätestada võrgueeskirjas nõuded bilansivastutusega seotud teabevahetuse ja sisu kohta . (12 ) Bilansivastutuse korra kehtesta b valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjaga. (13 ) Avatud tarnija vahetamise korra ning gaasimüügi tingimused avatud tarne katkemisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjaga.“; 9 ) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tarnitud energiaühikutes väljendatud gaasikoguse vahel. Energiaühi kuna kasutatakse kilovatt-tundi .“; 10 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 1 4 järgmises sõnastuses: „(1 4 ) Gaasisüsteemi bilansi tagamisel loetakse leppetingimustel süsteemi sisenenud ja sellest väljunud gaasi temperatuuriks 273,15 kelvinit ning rõhuks 101,325 kilopaskalit.“; 1 1 ) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 12 2 järgmises sõnastuses: „ § 12 2 . Bilansihalduri garantiid (1) Bilansihaldur esitab bilansilepingu sõlmimisel süsteemihaldurile nõuetekohased rahvusvahelise investeerimistaseme krediidireitinguga Eesti või Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi pan ga garantiid, mis tagavad, et bilansihaldur täidab süsteemihalduri ees oma kohustusi tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii. (2) Bilansihalduri püsigarantii ja muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur . (3) Bilansihalduri püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 1 2 ) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 13. Gaasisüsteem Gaasisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuv gaasi ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega, ülekandevõrguga ühenduses olevad jaotusvõrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega ning ülekande- ja jaotusvõrguga ühendatud tarbijad, tootjad, veeldatud gaasi terminalid ja gaasihoidlad.“; 1 3 ) paragrahvi 15 1 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 17 lõige 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6 1 ) Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa gaasisüsteemi toimimise ja varustuskindluse tagamiseks bilansigaasi ja tasakaalustamisgaasi. Bilansig aasi ja tasakaalustamisgaasi impordiks ja müügiks ei nõuta süsteemihaldurilt tegevusluba.“; 1 5 ) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse §- ga 17 3 järgmises sõnastuses: „ § 17 3 . Gaasi kvaliteedinõuded Gaasi kvaliteedinõuded sätestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjas .“; 1 6 ) paragrahvi 22 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus ülekandeteenust; 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.“; 1 7 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 2 ) Võrguteenuse hind peab võimaldama süsteemihalduril hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 10 2 nimetatud andmevahetusplatvormi ja §-s 10 3 nimetatud päritolutunnistuse elektroonilist andmebaasi.“; 1 8 ) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust käesoleva seaduse § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. Kui hinnataotluse esemeks on võrguteenuse hinna muutmine võrguettevõtjale muutunud ostetava gaasi ülekande- või jaotamisteenuse hinna tõttu, teeb Konkurentsiamet võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. (6) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbija t ja jaotusvõrguettevõtj at uutest hindadest ette vähemalt kolm kuud enne uute hindade rakendamist. Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja peab tarbijat teavitama uute st hindadest vähemalt kaks kuud ette ning teis t jaotusvõrguettevõtja t kolm k uud ette enne hindade rakendamist.“; 1 9 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile võrguteenuse uue hinna k ooskõlastamise taotluse hiljemalt kolm aasta t pärast viimase kooskõlastamisotsuse jõustumise st.“; 20 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Mõõtesüsteemi kauglugemise funktsionaalsusele ülemineku põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeski rjaga . (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud põhimõtete kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister kauglugemisseadme kasutamise majanduslikust põhjendatusest.“; 21) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 26 4 –26 6 järgmises sõnastuses: „ § 26 4 . Gaasivaru (1) Gaasivaru (edaspidi varu ) kogus tuleb kalendrikuude arvestuses hoida pidevalt kogusena, m is tagab kaitstud tarbija gaasivarustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõuk ogu määrusega (EL) nr 994/2010. (2) Varu moodustab ja haldab süsteemihaldur ning selle hoidmist korraldatakse viisil, mis tagab tarnehäire korral varu kättesaadavuse. (3) Süsteemihaldur võib varu hoida Euroopa Liidu liikmesriigis. (4) Süsteemihaldur võib varu hoida ise või anda selle hoida muule juriidilisele isikule vastavalt temaga sõlmitud lepingule. (5) Konkurentsiametil on õigus kontrollida varu olemasolu, selle hoidmist, taassoetamist ning vastavust käesoleva seaduse § 17 3 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele. (6) V aru haldamisega kaasnevad põhjendatud kulud kannab võrguteenuse kasutaja võrguteenuse hinna kaudu. § 26 5 . Varu kasutamine (1) Varu kasutatakse tarnehäire korral kaitstud tarbija varustuskindluse tagamiseks. Varu kasutuselevõtmisel ei kohaldata süsteemihaldurile käesolevas seaduses gaasimüügile ja gaasimüüjale sätestatud nõude i d. (2) Pärast käesoleva seaduse § 26 2 lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse vähendamise meetme kasutuselevõtmist analüüsib süsteemihaldur kaitstud tarbija varustuskindlust. Kui analüüsi tulemusel selgub, et kaitstud tarbija varustuskindlus ei ole tagatud, võtab süsteemihaldur varu kasutusele. Varu kasutuselevõtmise otsusest teavitab süsteemihaldur esimesel võimalusel Konkurentsiametit ja avaldab otsuse oma veebilehel otsuse vastuvõtmise kuupäeval. (3) Varu kasutuselevõtmise otsuses peab sisalduma: 1) varu kasutuselevõtmise põhjus; 2) tarnehäire eeldatav kestus kalendripäevades, mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse; 3) varu taastamiseks vajalike toimingute kirjeldus; 4) kasutusele võetava varu kogus. (4) Süsteemihaldur müüb varu kaitstud tarbijale varu kaalutud keskmise soetushinnaga, millele on lisatud varu transiidikulud. § 26 6 . Varu müük tarnehäire välisel ajal (1) Süsteemihalduril on õigus varu vähendamiseks varu müüa, kui varu olemasolev kogus ületab kohustusliku varu koguse väärtust viie protsendi ulatuses. Varu vähendamiseks võib varu müüa turuhinnaga selle koguse ulatuses, mis ei ületa ületab kohustusliku varu kogus e t rohkem kui viis protsenti. (2) Varu vähendamisel tuleb tagada, et varu hoidmise kohustus oleks igal ajal täidetud. (3) Varu vähendamine tähendab olukorda, kus varu müügi otsustamisel ei ole varu plaanis taassoetada. Varu vähendamisega ei ole tegemist, kui varu müügi otsustamisel otsustatakse varu taassoetada ning varu müügil ja taassoetamisel on gaasi hinnarisk maandatud. (4) Varu müügi ja taassoetamise ajastamisel tagab süsteemihaldur rahaliste vahendite mõistliku ja säästliku kasutamise. (5) Tarnehäire korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil varu müük lubatud.“; 2 2 ) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4. peatükk ETTEVÕTJA TEATAMIS- JA LOAKOHUSTUS “ ; 2 3 ) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 26 7 järgmises sõnastuses: „ § 26 7 . Teatamiskohustus Gaasi müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile majandustegevusteate. “ ; 2 4 ) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) paragrahvi 29 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui jaotusvõrguettevõtja võrguga on ühendatud üle 100 000 ta rbija, ei tohi tema juhatuse liige samal ajal olla sama jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada sama jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; 2 6 ) paragrahvi 29 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 7 ) paragrahvi 37 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 8 ) seadust täiendatakse §-ga 48 5 järgmises sõnastuses: „ § 48 5 . Andmevahetusplatvormi ja päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi loomine Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse § 10 2 lõike s 1 nimetatud andmevahetusplatvormi ja § 10 3 lõike s 6 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi hiljemalt 201 7 . aasta 1. jaanuariks .“ ; 2 9 ) seaduse normitehnilist märkust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62).“ § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse punktid 9 ja 10 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn.............................2016. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................................. Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND M AJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………… ... 2017 nr …… . Gaasi turu toimimise võrgueeskiri Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 10 2 lõike 6, § 12 lõigete 11–13 ja § 17 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega sätestatakse nõuded ja kord avatud tarnija vahetamiseks, gaasimüügi tingimused tarneahela katkemisel, turuosaliste vahelise andmevahetuse nõuded, bilansikohustusega seotud õigused ja kohustused, bilansihalduri garantii määramise kord ning andmevahetusplatvormile andmete esitamise kord. Käesolev määrus sätestab ka gaasisüsteemi sisestatava gaasi ja biogaasi kvaliteedinõuded ning gaasikoguste energiaühikutesse teisendamise lähteandmed ja juhised, millest võrguettevõtja peab mõõdetud gaasikoguste energiaühikutesse teisendamisel juhinduma. § 2. Terminid Siin nimetatakse määruses kasutatavad terminid, mis ei ole defineeritud maagaasiseaduses. 2. peatükk Bilansivastutus 1. jagu Bilansihalduri garantii § 3 . Bilansihalduri garantii (1) B ilansilepingug a võetud kohustuste täitmise tagamiseks esitatava bilansihalduri püsigarantii summa on 3 0 000 eurot , mis peab kehtima kogu lepingu kehtivuse aja ja vähemalt neli kuud pärast lepingu lõppemist. Bilansihaldur võib püsigarantii tagada ka deposiitkandena süsteemihalduri kontole. Süsteemihaldur ei tagasta bilansihaldurile püsigarantii hoidmise eest pangalt saadud intressitulu. (2) Bilansihaldur esitab muutgarantii, mille suuruseks on muutgarantii esitamisele või muutgarantii muutmise otsustamisele eelnenud poolteisekordsel bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks oleval perioodil (edaspidi arvestusperiood ) bilansihalduri ostetud ebabilansi gaasi eest makstav summa, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt ostetud ebabilansi gaasi eest makstav summa. (3) Kui muutgarantii summat ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, määrab süsteemihaldur muutgarantii suuruse, lähtudes poolteisekordsel arvestusperioodil bilansihalduri poolt eeldatavasti ostetava ebabilansi gaasi eest makstavast summast, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt eeldatavalt ostetava ebabilansi gaasi eest makstav summa. (4) Süsteemihaldur määrab bilansihalduri esitatava muutgarantii summa ja vajaduse korral muudab seda, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 2–3 ja 6. (5) Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur muutgarantii summat, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt määratav summa oleks vähendamisel oluliselt väiksem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. Süsteemihaldur suurendab muutgarantii summat, kui lõike 2 või 3 kohaselt määratav summa oleks suurendamise hetkel oluliselt suurem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. (6) Bilansihaldur hoiab muutgarantii kehtivana selle summa ulatuses, mille on süsteemihaldur määranud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. 2. jagu Bilansiselgitusega seotud andmed § 4. Energiaühikute arvestus bilansiselgituseks Bilansiselgitusel lähtutakse gaasikoguste teisendamisel energiaühikutesse maagaasiseaduse § 24 lõike 1 2 alusel kehtestatud määruses toodud põhimõtetest. Energiaühik on kilovatt-tund, mille väärtus esitatakse ümardatuna kolme koha täpsusega pärast koma. (3) Gaasikoguse teisendamisel energiaühikutesse kasutatakse vastavaks bilansiperioodiks avaldatud gaasi ülemist kütteväärtust. 3. peatükk Avatud tarnija vahetamine 1. jagu Tarbimiskohaga seotud turuosalise vahetamine § 5 . Avatud tarnijate nimekiri Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel avatud tarnijate nimekirja, milles on järgmised andmed: 1) avatud tarnija nimi; 2) asukoha aadress ja tegevuskoht; 3) sidevahendite numbrid; 4) äriregistri kood; 5) avatud tarnija unikaalne identifitseerimiskood (edaspidi EIC-kood ). § 6 . Avatud tarnija vahetamine tarnelepingu katkemiseta (1) Avatud tarnet saab ühes mõõtepunktis osutada üks avatud tarnija. (2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha mõõtepunkti alusel, kui mõõtepunkti kohta on olemas kehtiv võrguleping ning kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed on õiged. (3) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle, esitab tarnija andmevahetusplatvormile asjakohase teate vähemalt 14 päeva enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist. (4) Kui turuosaline sõlmib lepingu uue avatud tarnijaga, esitab uus avatud tarnija maagaasiseaduse § 10 1 lõikes 8 nimetatud tähtaja jooksul enne soovitud tarnijavahetust andmevahetusplatvormi kaudu asjaomasele võrguettevõtjale järgmised andmed: 1) turuosalise identifikaator; füüsilisel isikul on see isikukood ja avatud tarnija EIC-kood ning juriidilisel isikul äriregistri kood ja avatud tarnija EIC-kood; 2) uue avatud tarnija äriregistri kood ja EIC-kood; 3) tarbimiskoha mõõtepunkti EIC-kood või -koodid, kui mõõtepunkte on tarbimiskohas mitu; mõõtepunkti EIC-koodi aluseks on sümbolikombinatsioon, mille on võrguettevõtjale andnud süsteemihaldur. Võrguettevõtja muudab mõõtepunkti koodi süsteemihalduri kehtestatud vormi järgides nii, et igal mõõtepunktil oleks unikaalne EIC-kood; 4) avatud tarnija vahetumise aeg. (4) Avatud tarnija vahetub kalendrikuu vahetusel esimesel bilansiperioodil. (5) Kui mõõtepunktis määratakse gaasi kogus kombineeritult mõõtesüsteemi kuuluva andmesalvesti ja tüüpkoormusgraafiku alusel, määrab võrguettevõtja arvestuse aluseks oleva näidu, kasutades andmesalvestis fikseeritud näitu ja tüüpkoormusgraafikut. (6) Mõõtepunktides, kus mõõteandmete edastamine toimub kauglugemisega, fikseerib võrguettevõtja arvestuse aluseks oleva näidu kaugloetud andmetest. § 7 . Tarbija vahetumine (1) Tarbija vahetumisel sõlmib uus tarbija oma tarbimiskoha mõõtepunkti kohta võrgulepingu ning avatud tarne lepingu. Ühe tarbimiskoha kohta saab sõlmida ühe avatud tarne lepingu ja ühe võrgulepingu. (2) Avatud tarnija esitab võrguettevõtjale käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud informatsiooni ja teatab avatud tarne lepingu jõustumise päeva. § 8 . Bilansihalduri vahetumine (1) Avatud tarnija teatab võrguettevõtjale bilansihalduri vahetumisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. (2) Avatud tarnija võib bilansihaldurit vahetada kalendrikuu vahetudes . § 9 . Võrguettevõtja vahetumine (1) Kui võrguettevõtja tegevuspiirkonna muutmise tulemusel satub turuosalise liitumispunkti asukoht teise võrguettevõtja tegevuspiirkonda, teatab võrguteenust osutav võrguettevõtja sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette: 1) avatud tarnijale, kes osutab avatud tarne teenust liitumispunktis, mille suhtes võrguettevõtja vahetub; 2) turuosalisele, kelle võrguettevõtja vahetub. (2) Teeninduspiirkonna muutmisest alates kehtivad turuosalisele uue võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja võrgutasud. 2. jagu Turuosaliste andmevahetus § 10. Avatud tarnijaga seotud andmevahetus Turuosaliste andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi kaudu. Avatud tarnija vahetamisega seotud andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilises juhendis (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend ) esitatud protseduuri kohaselt. § 11 . EIC-kood (1) EIC-kood ( European identification code ) on unifitseeritud kodeerimissüsteemi alusel turuosalisele või mõõtepunktile määratud unikaalne identifikaator, mis on vajalik gaasiturul tegutseva turuosalise kohta käiva infovahetuse automatiseerimiseks. (2) Mõõtepunkti EIC-kood on mõõtepunkti defineeriv unikaalne märgikombinatsioon, mille määramiseks eraldab süsteemihaldur võrguettevõtjale koodivahemiku. (3) Turuosalise EIC-kood on turuosalist defineeriv unikaalne märgikombinatsioon, mille määrab süsteemihaldur. Füüsilisel isikul on EIC-koodi määramise aluseks isikukood, juriidilisel isikul äriregistri kood, isiku- või äriregistri koodita isikul muu unikaalne dokumendinumber. (4) EIC-koodide register asub andmevahetusplatvormil. (5) EIC-kood väljastatakse igale turuosalisele andmevahetusplatvormi kaudu. § 1 2. Mõõtepunkti tehnilised andmed andmevahetusplatvormis (1) Mõõtepunkti tehnilised andmed on täpselt toodud andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis. (2) Mõõtepunkti tehnilised andmed peavad sisaldama muuhulgas järgmist teavet: 1) mõõtepunkti EIC-kood; 2) mõõtepunkti tüüp (mõõtmisviis ja mõõtepunkti tüüp (reaalne või virtuaalne); 3) andmed mõõtepunkti suhtes sõlmitud võrgulepingu kehtivuse ja osalise kohta; 4) tarbija tüüp, sealhulgas kas tegemist on kaitstud tarbijaga) 5) mõõtepunkti asukoha aadress; 6) andmed selle kohta, kas mõõtepunkt on võrguettevõtja teeninduspiirkonna piirimõõtepunkt; 7) andmed selle kohta, kas võrguühendus on sisse või välja lülitatud. § 1 3. Mõõteandmed (1) Võrguettevõtja esitab andmevahetusplatvormile kahesuunalised kas tunniperioodide lõikes või bilansiperioodide põhised gaasi koguse mõõteandmed. (2) Kui mõõtesüsteem ei mõõda gaasikogust kauglugemisseadmega bilansiperioodide lõikes, jaotab võrguettevõtja gaasikoguse tunnipõhiseks tüüpkoormusgraafikut kasutades. (3) Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Konkurentsiametiga ning avaldab tüüpkoormusgraafiku oma veebilehel. § 14. Andmete esitamine andmevahetusplatvormile (1) Võrguettevõtja edastab andmevahetusplatvormile iga oma mõõtepunkti kohta andmed vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilisele juhendile, sealhulgas: 1) käesoleva määruse §-s 12 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) võrgulepingu puhul võrgu kasutamise lepingu sõlminud turuosalise äriregistri kood või füüsilise isiku puhul isikukood; 3) andmete esmakordsel esitamisel avatud tarnija EIC-kood; 4) muudatused varem edastatud andmetes; 5) tunni-või bilansiperioodide põhised mõõteandmed kuupmeetrites ja kilovatt-tundides. (2) Avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile andmed selle turuosalise gaasimüügi lepingu kehtivusaja kohta, kellele ta avatud tarne teenust osutab. (3) Võrguettevõtja edastab andmevahetusplatvormi le mõõteandmed nende mõõtepunktide lõikes, kus mõõtmine toimub kohtlugemise teel, igal tööpäeval kella 1 3:00 -ks: 1) jooksva kuu eelmistel bilansiperiood idel võrgust võetud gaasi kogus e kohta ; 2) jooksva kuu eelmistel bilansiperiood idel võrku antud gaasi kogus e kohta . (4) Võrguettevõtja edastab andmevahetusplatvormile mõõtepunktide lõikes lõplikud mõõteandmed mõõtekoguste kohta iga kuu seitsmendaks kuupäevaks: 1) eelmise kuu bilansiperioodil võrgust võetud gaasi kogus; 2) eelmise kuu bilansiperioodil võrku antud gaasi kogus. (5) Võrguettevõtja arvutab ja edastab iga bilansiperioodi kohta oma võrgu mõõteandmed mõõtepunktiti järgmiselt: 1) kauglugemisseadme mõõteandmed mõõtepunktiti vastavalt mõõteandmetele; 2) kohtlugemisseadme mõõteandmed mõõtepunktiti tüüpkoormusgraafiku alusel ning põhimõttel, et kohtloetav kogus on jaotusvõrku sisenenud gaasi kogus, millest lahutatakse maha kauglugemisseadmega mõõtepunktide kogused. (6) Võrguettevõtja edastab andmevahetusplatvormi le esialgsed prognoosmõõteandmed nende mõõtepunktide lõikes, kus mõõtmine toimub kohtlugemise teel, igal tööpäeval kella 14. 30 -ks: 1) jooksva kuu eelmistel bilansiperioodi del võrgust võetud gaasi kogus; 2) jooksva kuu eelmistel bilansiperioodi del võrku antud gaasi kogus (7) Juhul kui võrguettevõtja delegeerib prognoosandmete edastuse teisele turuosalisele, sisestab võrguettevõtja vastava lepingu andmevahetusplatvormis. Vastava lepingu olemasolu alusel andmevahetusplatvormis saab prognoosandmete edastaja õigused võrguettevõtja mõõtepunktide kohta mõõteandmete edastuseks. Uus punkt: (6) Prognoosandmete koostaja bilansiselgituseks on avatud tarnija ise saades oma bilansiportfelli mõõtepunktide kohta viimase 12 kuu mõõteandmed andmevahetusplatvormist. § 15. Andmete saamine andmevahetusplatvormilt (1) Võrguettevõtjal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada järgmisi andmeid: 1) mõõtepunkti avatud tarnija EIC-kood; 2) avatud tarnija vahetuse korral uue avatud tarne lepingu kehtivuse aeg. (2) Avatud tarnijal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada avatud tarnijaga gaasimüügi lepingu sõlminud turuosalise või talle andmevahetusplatvormi kaudu selleks õiguse andnud turuosalise kohta järgmisi andmeid: 1) turuosalise mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu kehtivusaja teave; 3) viimase 12 kuu mõõteandmed. (3) Turuosalisel on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada järgmist informatsiooni: 1) tarbija sõlmitud võrguteenuse lepingu kehtivusaeg ja selle võrguettevõtja või liinivaldaja nimi, kellega leping on sõlmitud; 2) tarbija mõõtepunktides sõlmitud gaasimüügi lepingute kehtivusaeg ja lepinguosalise nimi; 3) selle võrguettevõtja või võrguettevõtja nimetatud tegevusloaga müüja nimi, kes tarbijale üldteenust osutab; 4) tarbijaga seotud mõõtepunktides mõõdetud gaasikogus; 5) need avatud tarnijad, kellele tarbija on andnud õiguse oma tarbimisandmete nägemiseks ning kes on tarbija andmeid pärinud. (5) Avatud tarnija peab enne avatud tarne lepingu sõlmimist andmevahetusplatvormi kaudu kontrollima, kas turuosalisel on õigus kõnealuse mõõtepunkti suhtes tarnijat vahetada. (6) Turuosalisel on õigus saada andmevahetusplatvormist XML-formaadis tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu teise infosüsteemi. § 16 Korrektsiooniperiood ja tarbimiskoguste arvestus Võrku antud ja võrgust võetud gaasi koguste kohta esitatud andmete erinevuse tuvastamisel tegelikust tarbimisest või mõõtesüsteemi rikke korral korrigeerib võrguettevõtja esitatud mõõteandmeid ja edastab vastava teabe andmevahetusplatvormile, mille kaudu edastatakse korrigeeritud mõõteandmed turuosalise avatud tarnijale. Võrguettevõtjal on õigus mõõteandmeid korrigeerida tagasiulatuvalt kuni 12 kuud. Kui korrigeeritav periood ületab bilansilepinguga määratud korrektsiooniperioodi, esitab võrguettevõtja tarbijale korrigeeriva arve võrguteenuse ja võrguettevõtja avatud tarne raames müüdud gaasi eest. Gaasimüüja arvestab gaasi korrigeeritud tarbimiskogustega ja esitab tarbijale vastavalt korrigeeriva arve. Korrigeeritud tarbimiskogustega gaasi arve esitatakse vastavalt korrigeeritaval perioodil kehtinud võrgulepingus ja gaasilepingus kehtinud hinnale või võrguettevõtja avatud tarne raames müüdud gaasienergia hinnale. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra alusel fikseeritud gaasi tarbimiskogus on suurem kui tegelikult tarbitud kogus, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest gaasimüüjale. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra alusel fikseeritud gaasi tarbimiskogus on väiksem kui tegelikult tarbitud kogus, maksab gaasimüüja vahekoguse eest võrguettevõtjale. Lõikes 5 sätestatud korda rakendatakse, kui korrigeeritava perioodi kohta on süsteemihalduri poolt bilanss selgitatud, kuid gaasimüüja on turuosalisega tasaarvestuse teinud. 4. peatükk Gaasi kvalitee dinõuded Gaasi kvaliteedinõuded on määratud leppetingimustel gaasi absoluutne rõhk 101.325 kPa ja gaasi temperatuur temperatuur 293.15 kelvinit . § 1 7 . Gaasisüsteemi sise stava gaasi kvaliteet (1) Gaasisüsteemi sisestava gaas kvaliteet peab vastama käesoleva määruse lisas 1 sätestatud nõuetele. (2) Gaasisüsteemi sisestava biometaani kvaliteet peab vastama käesoleva määruse lisas 2 sätestatud nõuetele. (3) Kvaliteedinõuded määratlevad piirmäärad süsteemihalduri valduses olevasse ülekandevõrku sisestatava ja selle kaudu edastatava gaasi füüsikalistele ja keemilistele omadustele ning koostisele. 5. peatükk Gaasi mahuühikute teisendamine energiaühikuteks § 18. Energiaühikutesse teisendamise lähteandmed (1) Energiaühikutesse teisendamise lähteandmed on: 1) arvestusperioodil mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites ( m³ ); 2) arvestusperioodil võrku või võrgupiirkonda sisenenud gaasi ülemine kütteväärtus kilovatt-tundides kuupmeetri kohta ( kWh/m³ ), mille võrguettevõtja avaldab oma veebilehel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperiood on üks kuu, kui võrguteenuse osutamise lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (3) Võrguettevõtja säilitab andmed gaasi ülemise kütteväärtuse kohta vähemalt viis aastat selle mõõtmisest arvates. § 19 . Gaasikoguse teisendamine energiaühikutesse (1) Gaasikoguse teisendamine energiaühikutesse on mõõdetud gaasi koguse ja gaasi ülemise kütteväärtuse korrutis, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: kus : E – gaasi kogus energiaühikutes (kWh); H s – gaasi ülemine kütteväärtus arvestusperioodil ( kWh/m³ ); V – mõõdetud gaasi kogus arvestusperioodil ( m³ ). (2) Energiaühik on kilovatt-tund, mis arvutatakse kolme koha täpsusega pärast koma. (3) Gaasikoguse teisendamisel energiaühikutesse kuust lühematel arvestusperioodidel on lubatud kasutada eelmise kalendrikuu avaldatud gaasi ülemist kütteväärtust, kui pooled ei ole võrguteenuse osutamise lepingus kokku leppinud teisiti. 6. peatükk Rakendussäte § 20. Määruse jõustumine Millal jõustub kogu määrus? Millal jõustub bilansiperiood ja millal jõustub energiaühiku kasutamine gaasi kaubanduseks ja selgituseks ? Käesoleva määruse § 14 lõiked 6 ja 7 jõustuvad 2017.a 1. juulil. Kristen Michal Majandus- ja taristuminister Gaasi turu toimimise võrgueeskirja lisa 1. Gaasisüsteemi sisestava gaasi kvaliteeditingimused Parameeter Ühik Min väärtus Max väärtus Ülemine kütteväärtus – Hs kWh/m 3 9.69 - Wobbe arv - WI kWh/m 3 13,06 14,44 Suhteline tihedus – d - 0,55 0,75 Lämmastiku sisaldus - N2 mol/mol - 3 % Süsihappegaasi sisaldus - CO 2 mol/mol - 2,5 % Hapniku sisaldus - O 2 mol/mol - 0,02 % Vesiniku sisaldus - H 2 mol/mol - 0,1 % Üldise väävli sisaldus ilma odorandita - S g/m 3 - 0,03 Väävelvesiniku ja karbonaatse väävli sisaldus - H 2 S + COS g/m 3 - 0,007 Merkaptaanväävli sisaldus ilma odorandita - RSH g/m 3 - 0,016 Saasteainete osakeste sisaldus g/m 3 - 0,001 Vee ja süsivesinike vedelate osakeste sisaldus g/m 3 Mitte lubatav Metaanarv - 65 - Süsivesinike kastepunkti temperatuur rõhul (0,1 kuni 7) MPa - HC DP °C - -2 Vee kastepunkti temperatuur rõhul 7 MPa - H 2 O DP °C - - 8 Biometaani sisestamise korral lähtutakse hapniku piirnormi määratlemisel lisas 2 toodud tingimustest Gaasi turu toimimise võrgueeskirja lisa 2. Gaasisüsteemi sise stava biometaani kvaliteedi nõuded Ü lekandevõrku sisestamise punktis võib biometaani hapniku sisaldus ületada Lisas 1 toodud väärtust ja olla ≤ 0,5 ( mol % ) tingimusel, et ülekandevõrgu kõikides väljundpunktides on torustikus segunenud gaasi hapniku sisaldus luba taval tasemel ≤ 0,02 ( mol %). Sisestatava biometaani hapniku sisalduse lõplik piirväärtus fikseeritakse liitumislepingus. Sisestatava biometaani temperatuur peab olema piirides 0 °C kuni 40 °C. Biometaani ülekandevõrku sisestamise korral lisaks lisas 1 ja käesolevas lisas esitatud kvaliteedinõuetele, on Süsteemihalduril õigus määratleda: biometaani sisestamise tehnoloogia; tehnilised ja metroloogilised nõuded mõõtesüsteemidele kooskõlas Süsteemihalduri poolsete tehniliste tingimustega ; ohutusabinõud vältimaks nõuetele mittevastava biometaanist põhjustatavaid kahjustusi gaasivõrkudele ja –seadmetele.