Justiitsministeeriumi arvamus ja ettepanek seoses vandeadvokaatide esindusõigusega Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis

Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja Teie 11.09.2017 IT-õiguse komisjon Meie 19.10.2017 nr 10-4/6526-2 Eesti Patendivolinike Selts Eesti Patendiamet Justiitsministeeriumi arvamus ja ettepanek seoses vandeadvokaatide esindusõigusega Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon (Advokatuuri komisjon) on pöördunud 3. juulil 2014 ja 17. oktoobril 2016 Justiitsministeeriumi poole palvega analüüsida kehtivat regulatsiooni seoses vandeadvokaatide esindusõigusega intellektuaalomandiasjades ning hinnata selle põhjendatust ja muutmise vajadust. Advokatuuri komisjoni hinnangul takistab kehtiv õigus ebaproportsionaalselt vandeadvokaatidel esindamist Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK), eelkõige patendivoliniku seaduse (PVS) § 2 lg 3 p-s 2 nimetatud kutsetegevuse valdkondades, s.o seoses kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähistega (KM, TD, GT). Advokatuuri komisjoni hinnangul puuduvad objektiivsed põhjused, miks õigusteenuse osutamine tööstusomandi valdkonnas, eelkõige PVS § 2 lg 3 p-s 2 sätestatud KM, TD ja GT valdkonnas, on lubatud vaid patendivoliniku kaudu. Peamise probleemina toob Advokatuuri komisjon välja kaubamärgiseaduse (KaMS) § 13 lg 1 ja samaväärsete sätete teistes tööstusomandi valdkonda reguleerivates õigusaktides võimaliku vastuolu Põhiseaduse (PS) §-ga 11, mis sätestab proportsionaalsuse põhimõtte, ning §-ga 19, mis sätestab õiguse vabale eneseteostusele. Lisaks võib takistatud olla PS §-ga 32 kaitstav ettevõtlusvabadus. Isegi kui olla seisukohal, et vandeadvokaadi õigusteenus ei ole samaväärne patendivoliniku osutatava teenusega, on Advokatuuri komisjoni hinnangul vajalik kehtestada selline patendivoliniku kutse saamise nõuete kogum, mis võimaldaks tegutseval vandeadvokaadil patendivoliniku kutse omandada. Advokatuuri komisjon juhib tähelepanu, et kehtiva õiguse kohaselt peab isik valima, kas omandada advokaadi või patendivoliniku kutse. Mõlema kutse omandamine ei ole praktikas võimalik, arvestades kehtivaid stažeerimisnõudeid vastavalt advokaadi ja patendivoliniku äriühingus. Advokatuuri komisjon viitab oma pöördumises analoogia korras ka Saksa, Soome, Läti, Leedu, Sloveenia, Portugali, Itaalia, Hispaania ja Beneluxi maade õigusele. Ühtlasi viitab Advokatuuri komisjon TOAK11.07.2005 otsusele 665. Viimases on komisjoni koosseis märkinud, et tingimus, mille kohaselt saab TOAK-is vahetuks esindajaks olla ainult patendivolinik, on ülemäärane ja ebaproportsionaalne. Oma pöördumistes toob Advokatuuri komisjon välja kaks võimalust kehtiva õiguse muutmiseks, et nimetatud probleemid lahendada: (1) võimaldada vandeadvokaadil õigusteenuse osutamine tööstusomandi alal ilma patendivoliniku kutset omandamata, kas (i) vähemalt PVS § 2 lg 3 p-s 2 nimetatud kutsetegevuse valdkonnas, s.o kaubamärgid, tööstusdisainilahendused ja geograafilised tähised; või (ii) mõlemas PVS § 2 lg-s 3 nimetatud valdkonnas, s.o lisaks KM, TD ja GT ka leiutised ja mikrolülituse topoloogiad; (2) võimaldada vandeadvokaadil õigusteenuse osutamine tööstusomandi alal patendivoliniku kutse saamisel, kuid muuta PVS § 14 lg 1 p-s 5 ja lg-s 2 sätestatud stažeerimisnõudeid selliselt, et vandeadvokaadil oleks võimalik saada patendivoliniku kutse ilma patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus töötamata. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Pärast Advokatuuri komisjoni pöördumistega tutvumist ning neis välja toodud probleemide analüüsimist on Justiitsministeerium seisukohal, et tööstusomandi valdkonnas kogenud ja pädevate vandeadvokaatide võimalus kliente Patendiametis ja TOAK-is esindada on kehtiva õiguse alusel tõepoolest põhjendamatult raskendatud. Erinevate võimalike variantide kaalumise tulemusel oleks Justiitsministeeriumi hinnangul sobivaimaks lahenduseks see, kui advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamist võetaks arvesse patendivoliniku kutse saamiseks vajaliku staaži arvutamisel, ent üksnes tegutsemiseks PVS § 2 lg 3 p-s 2 nimetatud KM, TD ja GT kutsetegevuse valdkondades. Seeläbi muutuks valdkonnaga tegelevatele vandeadvokaatidele võimalikuks omandada ka patendivoliniku kutse ning laheneksid Advokatuuri komisjoni pöördumises välja toodud võimalikud PS § 11, § 19 ja § 32 riived. Viidatud lahenduse poolt räägivad Justiitsministeeriumi arvates järgmised kaalutlused: 1. Tööstusomandiasjades esindamine Patendiametis ja TOAK-is nõuab spetsiifilisi teadmisi, mistõttu ei ole meie hinnangul põhjendatud anda patendivolinikega samaväärset esindamise õigust automaatselt kõikidele vandeadvokaatidele. Ehkki Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjon on lisanud 01.07.2015 otsusega advokaadieksami valdkondade hulka ka intellektuaalse omandi, ei pruugi eksamil reaalselt olla selle teema kohta küsimusi. Isegi kui eksamil on mõni üksik intellektuaalomandi valdkonna küsimus, ei võimalda see adekvaatselt hinnata vandeadvokaadil põhjalike teadmiste olemasolu konkreetselt tööstusomandi valdkonnas. Lisaks on enamik tegutsevaid vandeadvokaate läbinud advokaadieksami enne 1. juulit 2015, mistõttu nende teadmisi tööstusomandi valdkonnas ei ole kindlasti eksamil kontrollitud. Meie hinnangul ei ole advokatuuriseaduse § 12 lg-st 4 tulenev kohustus mitte võtta tööülesannet vastu olukorras, kus advokaadi kutseoskused ja –teadmised vastavas valdkonnas ei võimalda kliendi huve parimal võimalikul viisil kaitsta, piisav abinõu, tagamaks, et vandeadvokaatide esindusõiguse laiendamisel tööstusomandi valdkonnas hakkaksid Patendiametis ja TOAK-is kliente reaalselt esindama üksnes need vandeadvokaadid, kelle teadmised ja oskused on selleks küllaldased. Eeltoodud põhjustel ei toeta Justiitsministeerium ka patendivoliniku kutseeksami nõude kaotamist vandeadvokaatide puhul, piirdudes näiteks üksnes riiklikus patendivolinike registris registreerimise kohustusega. Peame vajalikuks, et ka vandeadvokaadi puhul eelneks patendivoliniku kutse omistamisele tema tööstusomandi alaste teadmiste kontroll, kuivõrd advokaadieksam ei asenda oma sisult ja eesmärkidelt PVS § 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud eksamit, s.o teoreetiliste teadmiste kontrolli ja kaasusülesannete lahendamist kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ja geograafilise tähise valdkonnas. Tööstusomandiasjades laiaulatuslikku esindusõigust omava isiku valdkonnaspetsiifiliste eriteadmiste kontrollimine on vajalik selleks, et tagada neis asjades Patendiametis ja TOAK-is efektiivne ja kvaliteetne menetlus. Lisame, et seoses uue kaubamärgidirektiivi EÜ 2015/2436 rakendamisega Eesti õiguses on tõenäoline, et alates 2019. aastast ei kontrolli Eesti Patendiamet enam ametiülesannete täitmise korras kaubamärgi registreerimise suhteliste keeldumisaluste esinemist. Suhteliste aluste kontroll teostataks vaid vastavasisulise kaebuse saamisel selleks õigustatud isikult. See tähendab, et senisega võrreldes muutub veelgi olulisemaks kaubamärgiomanikke Patendiametis ja TOAK-is esindavate isikute roll ja erialateadmised. Eelnevaga seonduvalt märgime, et Euroopa Liidu tasandil on aina enam tõusetumas vajadus suurema spetsialiseerumise järele intellektuaalomandiasjades, sealhulgas kohtunike ja kohtute tasandil. Tööstusomandiasjades esindusõiguse ulatuslik laiendamine kõikidele vandeadvokaatidele töötaks vastu nii vastavatele EL-ülestele suundumustele kui nende aluseks olevatele eesmärkidele. 2. Samas nõustub Justiitsministeerium Advokatuuri komisjoniga selles, et hetkel on vandeadvokaatidel sisuliselt võimatu patendivoliniku kutset omandada, arvestades PVS § 14 lg 1 p-st 5 tulenevat tingimust, et „patendivoliniku kutse võib saada isik, kes on töötanud enne patendivoliniku kutse taotlemist selles valdkonnas, milles ta kutset taotleb, vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus.“ Juhul, kui vandeadvokaat on advokaadibüroos töötades spetsialiseerunud tööstusomandiõigusele ning osutanud vastavas valdkonnas pidevalt õigusteenust, ei ole põhjendatud seda kogemust patendivoliniku kutse omistamiseks vajaliku staaži hulka mitte arvestada. Sageli esindavad vandeadvokaadid kliente kohtutes sisult samalaadsetes küsimustes kui volinikud Patendiametis või TOAK-is, seejuures Riigikohtus esindamiseks peab patendivolinik alati kaasama vandeadvokaadi. Lisaks, kui vandeadvokaadil säilib kohustus sooritada patendivoliniku kutse saamiseks vastav eksam ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  seega tõendada tegelike teadmiste olemasolu tööstusomandi valdkonnas, ei ole kehtivate staažinõuete rakendamine tööstusomandi valdkonnas praktiseerivate vandeadvokaatide puhul senisel kujul vajalik, vaid üksnes piirab üleliigselt vandeadvokaatide võimalust sooritada patendivoliniku kutseeksamit. 3. Kõnealune lahendus arvestab ka ühtse riikliku patendivolinike registri säilitamise vajadusega, tagades Patendiametile ja teistele asjast huvitatud isikutele ülevaate tegutsevatest patendivolinikest. Samuti arvestab see loodava patendivolinike koja vajadustega ja aitab tagada koja ülesannete tõhusa täitmise. Seejuures tähendab patendivoliniku kutse omandanud vandeadvokaadi kuulumine patendivolinike kotta seda, et talle kehtivad samasugused kutsetegevuse-, täiendusõppe-, järelevalve- jm reeglid kui patendivolinike suhtes. Eelnevast tulenevalt on Justiitsministeeriumi ettepanek täiendada PVS § 14 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Patendivoliniku kutse võib käesoleva seaduse § 2 lg 3 p-s 2 nimetatud valdkonnas saada ka vandeadvokaat, kelle puhul on tõendatud advokaadibüroos pidev õigusteenuse osutamine vastavas valdkonnas viimase 4 aasta jooksul. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega täpsustada nõuded, millele advokaadibüroos osutatud õigusteenus ja selle osutamist kinnitavad tõendid peavad nimetatud nõude täitmisel arvesse võtmiseks vastama. Advokaadibüroos töötamise aja hulka arvestatakse Patendiametis vastavas valdkonnas töötamise aeg, kuid mitte rohkem kui kaks aastat, samuti patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus vastavas valdkonnas töötamise aeg.“ Nimetatud muudatusest tingituna vajavad PVS-s vähesel määral muutmist ka § 16 lg 1 p 2 ja p 3, § 18 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 20 lg 1 p 3 sõnastused. Muude seaduste muutmiseks me hetkel vajadust ei näe. Justiitsministeeriumil on võimalik lisada kõnealused muudatused hetkel ettevalmistamisel oleva eelnõu juurde, millega muudetakse KaMS-i ja tööstusdisaini kaitse seadust seoses Patendiameti üleminekuga elektroonilisele menetlusele ning muuhulgas ka leevendatakse patendivoliniku esindusõigust tõendava volikirja esitamise nõudeid. Vastav eelnõu on kavas esitada huvitatud isikutele ja asutustele kooskõlastamiseks käesoleva aasta lõpuks. Ehkki teil on sel juhul võimalik esitada oma arvamus ka eelnõu ametliku kooskõlastamise raames, on käesoleva pöördumise eesmärk anda teile võimalus esitada kommentaare ja ettepanekuid juba eelnõu väljatöötamise käigus. Ootame teie tagasisidet käesolevas kirjas esitatud ettepanekule 27. oktoobriks 2017 aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler Gea Lepik 620 8258 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898