Elering AS -ettepanekud elektrituruseaduse muutmise eelnõule

Jaanus Uiga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 Tallinn 17.08.2016 nr 1.1-10/2016/705 Elering AS-i ettepanekud elektrituruseaduse muutmise eelnõule (toimik nr 16-0601) Lp. Jaanus Uiga Käesolevaga esitab Elering AS (edaspidi nimetatud ka Elering) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerimile (edaspidi nimetatud ka MKM) omapoolsed ettepanekud elektrituruseaduse (edaspidi nimetatud ka ELTS) muutmise eelnõule. I. Avariireservelektrijaama tegevusluba ELTS-e muutmise eelnõu § 22 lõike 1 punktist 1 on ära kaotatud selgesõnaline erand, mille kohaselt ei ole tegevusluba vaja põhivõrguettevõtjal elektrienergia tootmiseks avariireservelektrijaamas. ELTS §-i 22 on eelnõu kohaselt täiendatud lõike 2 punktiga 6, mille kaudu viidatakse omakorda ELTS § 16 lg 3 p 11-21. ELTS § 16 lõike 3 punkt 11 sätestab tegevusalade eristamise põhimõtted ning asjaolu, et põhivõrguettevõtjal on õigus toota elektrienergiat avariireservelektrijaamas. Mööname, et sisuliselt võib nimetatud sätete koosmõjust eeltoodud tegevusloa erandi välja lugeda, aga tegemist on äärmiselt kohmaka ning segadust tekitava lahendusega. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku jätta ELTS § 22 lõike 1 punkt 1 muutmata või täiendada ELTS § 22 lõike 2 punktiga 6 viisil, millest on selgesõnaliselt välja toodud, et loakohustus puudub põhivõrguettevõtjal elektri toomisel avariireservelektrijaamas. II. Otseliini kasutamine ja otseliini kaudu võrguteenuse tarbimine Elering teeb MKM-ile ettepaneku täiendada ELTS § 65 lõiget 1 punktiga 61 järgmises sõnastuses: „tagab läbi otsese võrguühenduse või läbi teise elektripaigaldise võrguühenduse süsteemiga ühenduses olevale turuosalisele koostöös süsteemihalduriga varustuskindluse ja bilansi (süsteemiteenus)“ ning ELTS § 71 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „süsteemiteenuse osutamise eest“. Eeltoodud sätete alusel oleks selgemini välja toodud võrguettevõtja kohustus tagada võrgu läbilaskevõime ka sellistele tarbijatele, kes ei tarbi elektrienergiat võrguettevõtja võrgu kaudu, vaid näiteks otseliini kaudu, kuid kes samas omavad otsest või kaudset ühendust võrguga ning saavad võrgu kaudu tarbida elektrienergiat olukorras, kus elektrijaamas, mille külge tarbija on otseliini kaudu ühendatud, ei toodeta tema tarbimise jaoks piisavalt energiat. Samuti aitab muudatus ära hoida põhjendamatu ootuse, et võrguga otsest ühendust mitteomavad, kuid läbi mõne teise elektripaigaldise süsteemiga ühendatud, tarbijad ei pea tasuma kulude eest, mida nende varustuskindluse tagamiseks võrguettevõtja ja süsteemihalduri poolt kantakse. Süsteemiteenus antud kontektsis tähendaks võrguettevõtja valmidust elektrienergia edastamiseks ja süsteemihalduri abil bilansi hoidmiseks. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Lisaks eeltoodule peab Elering vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et võrgueeskirja (edaspidi nimetatud ka VE) § 39 lõike 1 kohaselt on alla 1000V pingel elektri mõõtmise kohustus tarbijale ainult võrguettevõtjal, kuid antud kohustus tuleks süsteemiteenuse tagamise ja otseliinide kasutamise valguses seada ka liinidvaldajatele, mistõttu teeb Elering ettepaneku sõnastada VE § 39 lõige 1 järgnevalt: „(1) Võrguettevõtja või liinivaldaja mõõdab alla 1000 V pingel tarbijale elektrit järgmiselt“. Nõude täitmise võimaldamiseks on vaja täiendada ka VE § 41 lõikega 21 järgnevalt: „Liinivaldaja paigaldab alla 500 kW netovõimsusega tootjale mõõtesüsteemi, mis võimaldab kauglugemisega mõõta kahesuunaliselt aktiivenergiat (kWh).“ III. Arvel kajastatavate andmete loetelu Eelnõu § 751 lõike 5 kohaselt kehtestab vastava valdkonna minister määrusega tarbijale elektrienergia tarbimise eest esitataval arvel kajastatavate andmete loetelu. Eelnõule lisatud määruse kavandis on sätestatud, et müüja esitab tarbijale üks kord kuus koos arvega (lisaks muudele andmetele) müüja toodetud või tootjalt ostetud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate jaotuse müügiperioodile eelnenud aruandeaastal. Elering teeb MKM-ile ettepaneku määruse lõige 1 ümber sõnastada järgmiselt: „müüja poolt lõpptarnijale tarnitud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate osakaal ja päritolu eelmisel kalendriaastal võttes arvesse nii päritolutunnistustega tõendatud elektrienergia kui põhivõrguettevõtja poolt arvestatud eelmise aasta segajäägi.“ Eeltoodud sõnastus järgib direktiivi 2009/72/EÜ nõuet, mis sätestab tarnijale kohustuse arvel ja reklaammaterjalides esitada ülevaate energiaallikate osakaalust tema tarbimises (supplier mix). Lisaks eeltoodule on ELTS § 10 kohaselt müüja elektrienergiat müüv elektriettevõtja ehk olemuslikult tootjast erinev elektriettevõtja, mistõttu on väljend müüja poolt toodetud elektrienergia eksitav. IV. ELTS § 592 täiendamine Eelnõu § 59 lõike 1 punkti 6 alusel pannakse Eleringile kui põhivõrguettevõtjale kohustus maksta toetust ka tootmiskohustusega tootjale. Selleks, et põhivõrguettevõtjal oleks võimalik vastavaid kulusid prognoosida, peab Elering vajalikuks täiendada ELTS § 592 lõiget 3 järgnevalt: „Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja, liinivaldaja ja tootmiskohustusega tootja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu, otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta ning tootmiskohustusega tootjale vajaliku kompensatsiooni osas.“ Ilma selge kohustuseta on vähetõenäoline, et nimetatud elektriettevõtjad on nõus vastavat informatsiooni põhivõrguettevõtjale jagama. Alljärgnevalt esitab Elering täiendavad ettepanekud Võrgueeskirja (edaspidi nimetatud ka VE) muutmiseks. Nimetatud ettepanekud ei ole hõlmatud ELTS-i eelnõu (toimik nr 16-0601) muudatusega, kuid tegemist on temaatikaga, mida tuleks esimesel võimalusel siiski arutada. VE § 32 lõike 3 kohaselt on võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmine liitumine ELTS § 87 mõistes ehk võrguettevõtja peab taotlejale tingimuste muutmiseks esitama liitumispakkumise (koos liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasuga). Elering näeb nimetatud sättes problemaatikat olukorras, kus toimub tarbimis- või tootmissuunaline võimsuse vähendamine. Praegusel hetkel ei ole tarbijad ega tootjad oma tarbimis- või tootmistingimuste muutmisest huvitatud sõltumata sellest, et nad tegelikult võrgulepingu alusel ette nähtud võimsust ei kasuta ning seda seetõttu, et uue liitumise kaasnevad kulud. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Võttes arvesse, et Eleringi ning Eesti tarbijate huvides peaks olema võrgus juba olemasoleva võimsuse ära kasutamine, mitte iga liituja osas võimsama võrgu ehitamine (ning hilisem hooldamine), siis peab Elering mõistlikuks sätestada tarbimis- või tootmissuunalise võimsuse vähendamine osas võrgueeskirjas erandi. Erandi kasutamine tuleks siiski võimaldada ainult olukorras, kus tarbimis- või tootmistingimuste vähendamist on võimalik teostada ainult lepingumuudatusega (uue võimsuse fikseerimiseks), kuid see ei tooks kaasa ühtegi teist tegevust, mis käib kaasas võimsuse suurendamisega (eelkõige võrgu läbilaskevõime hindamine, releekaitse ja automaatika piisavuse kontroll ja sätete ümberarvutamine, vajalike ümberehituste ja –konfigureerimiste teostamine). Kuna võimsuse vähendamisel puuduvad olulises osas liitumisele sarnased tegevused, siis on mõistlik seda mitte liitumisena käsitleda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk juhatuse liige Karin Täär, [email protected] Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee