Vaideotsus

Arliten OÜ Teie 06.12.2018 [email protected] Haaslava vald, 62107, Tartu Meie 04.02.2019 nr 2-3/18/57733-5 maakond VAIDEOTSUS Vaidele olla suuliselt ära kuulatud ning korraldada asja arutamine avalikul istungil projekteerimistingimuste andmise menetluses riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. RESOLUTSIOON Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Maanteeamet otsustab:  Jätta vaie, olla suuliselt ära kuulatud ning korraldada asja arutamine avalikul istungil projekteerimistingimuste andmise menetluses riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks, rahuldamata.  Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. 1. Vaide sisu ja asjaolud 1.1. Maanteeamet koostas projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks ning korraldas selle kohta mh elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise 10.10.2018.a kirjaga nr 15-1/18-7454/47887-1. 1.2. 24.10.2018.a pöördus Arliten OÜ (registrikoodiga 10913440) esindaja Maanteeameti poole kirjaga, milles selgitas, et Arliten OÜle kuulub Haaslava külas Arteesia arendus (33 elamukrunti) ning juurdepääsuteed Laane tee, Pargi tee ja Pihlaka tee. Kirjaga küsiti miks pole Arliten OÜ teavitatud plaanist sulgeda riigiteelt 22140 ligipääs Laane teele ja mis põhjustel/alusel üldse sellist muudatust kaalutakse või on kaalutud. Eelmainitud ligipääsuteed on rajatud detailplaneeringu järgi, mis on muuhulgas kooskõlastatud Maanteeametiga. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  1.3. Maanteeamet tõdes, et mingil põhjusel ei ole esialgsed kirjad Arliten OÜni jõudnud ning edastas 15.11.2018.a kirjaga nr 15-1/18-7454/50114-3 lingi projekteerimistingimuste eelnõuga seonduvale. Ühes sellega selgitati ka miks on kavandatud lahendusega ette nähtud Laane tee sulgemine. 1.4. 04.12.2018.a esitas Arliten OÜ Maanteeametilt 16.11.2018.a saadud kirja nr 15-1/18- 7454/50114-3 kohta vaide märkides, et Arliten OÜd pole kordagi kaasatud riigitee 22140 rekonstrueerimise projekti koostamisse. Arliten OÜd pole enne 16.11.2018.a kordagi informeeritud asjaolust, et Laane tee sissesõit suletakse. Seoses sellega, ei soovi Arliten OÜ antud kujul ja tingimustel kooskõlastada Laane tee sulgemist ning soovinud mõistlikku arutelu koos kõigi asjasse puutuvate (Männi tee, Laane tee, Nurme tee) kinnistute omanike, arendajate, projekteerijate ja Maanteeameti esindajatega, et leida probleemile mõistlik lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. 1.5. 06.12.2018.a kirjaga nr 15-1/18-7454/50114-5 märkis Maanteeamet, et kirjas nr 15-1/18- 7454/50114-3 on selgitatud Laane tee sulgemise põhjuseid. Tegemist ei ole haldusaktiga HMS mõistes, mistõttu ei ole võimalik seda ka vaidlustada. 1.6. 06.12.2018.a esitas Arliten OÜ (edaspidi vaide esitaja) Maanteeametile vaide seoses 10.10.2018.a algatatud Riigitee 22140 Tõrvandi - Roiu lõigu projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata jätmise kohta. 1.7. 14.12.2018.a kirjaga nr 2-3/18/57733-2 teavitas Maanteeamet, et esitatud vaie ei vasta vaidele esitatud nõuetele ning määras vaide esitajale HMS § 78 alusel tähtaja vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks. 1.8. 27.12.2018.a edastati Maanteeametile vastuskiri, milles olid viidatud puudused kõrvaldatud. Vaide esitaja on leidnud, et Arliten OÜd ei ole nõuetekohaselt kaasatud riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamisse ning sellega planeeritavasse sissesõidu sulgemisse Laane teele, mis on Arliten OÜ omandis ja mille kaudu on tagatud juurdepääs Arliten OÜ omandis olevale ca 33 elamumaa sihtotstarbega kinnistule ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistutele (Pargi tee ja Pihlaka tee). Vaide esitaja nõue on olla suuliselt ära kuulatud ning korraldada asja arutamine avalikul istungil. 2. Maanteeameti seisukohad ja põhjendused 2.1. Vaide esitaja leiab, et projekteerimistingimuste andmise menetluse läbiviimisel on rikutud ehitusseadustikus (EhS) § 31 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid, kuivõrd kinnisasjade omanikud on jäetud menetlusse nõuetekohaselt kaasamata. Lähtudes EhS sätestatust oleks Maanteeamet pidanud projekteerimistingimuste andmise eelnõu esitama kõikidele kinnisasjade omanikele arvamuse avaldamiseks, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitamine puudutada. Kõiki asjasse puutuvaid kinnisasjade omanikke projekteerimistingimuste andmise menetlusse paraku ei kaasatud. Seega rikub kaasamata jätmine vaide esitaja EhS § 31 lg 4 punktist 2 tulenevat õigust olla kaasatud 2 (4)  ja esitada oma arvamus projekteerimistingimuste eelnõu kohta. 2.2. Maanteeamet eelnevaga ei nõustu ja juhib tähelepanu, et vaiet ei ole võimalik esitada kellegi kolmanda isiku huvides või lihtsalt objektiivse õiguspärasuse kaitsmiseks õiguskorras. HMS § 71 lg 1 kohaselt võib esitada vaide isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, st vaide esitaja saab kaitsta üksnes enda õigusi. 2.3. Õiguste rikkumine võib avalduda erinevalt, olenevalt sellest, mida vaidega taotletakse (kui toimingu sooritamist või haldusakti andmist, siis rikutakse isiku õigusi sellega, et vastavaid sooritusi ei teostata). EhS § 31 lg 4 p 2 kohaselt esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maanteeamet on seda antud asjas ka teinud. Pärast seda kui selgus, et esialgsed kirjad ei ole vaide esitajani jõudnud, edastas Maanteeamet 15.11.2018.a kirjaga nr 15-1/18-7454/50114-3 info projekteerimistingimuste eelnõule. Seega on Maanteeamet EhS § 31 lg 4 punktiga 2 ette nähtud kaasamise teostanud. 2.4. Ühtlasi on vaide esitaja projekteerimistingimuste eelnõu osas nii 24.10.2018.a kui ka 04.12.2018.a kirjaga arvamust avaldanud. Mõlema osas on Maanteeamet kinnitanud, et kaalub saadetud arvamust projekteerimistingimuste andmisel. EhS § 31 lg 5 järgi kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Veel praegugi on projekteerimistingimuste menetlus alles käimas ning saadud märkused kaalumisel, sh märkus Laane tee ristumiskoha mitte sulgemiseks. 2.5. Ilma erilise põhjuseta ei ole isikul õigust nõuda kindlas vormis (nt suuliselt) ärakuulamist. Ärakuulamine võib toimuda HMS § 40 lg 1 kohaselt kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis. Kui seadused ja määrused seda küsimust ei täpsusta, siis on ärakuulamise vormi valik puhtalt asutuse pädevuses.1 Iga menetlustoiming, asjaolude täiendav uurimine peab olema vajalik asjas õige otsuse tegemiseks ega tohi menetlust venitada ebamõistlikult, võrreldes eeldatava kasuga, mis toiminguga kaasneb.2 Antud hetkel Maanteeamet suuliseks ärakuulamiseks ning arutelu korraldamiseks avalikul istungil vajadust ei näe. 2.6. Käesolevas asjas puudub õiguslik alus haldusmenetluse toimingu (isiku ärakuulamine) vaidlustamiseks. HMS § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga ehk siis koos sisulise otsusega. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka erandlikult õigustatud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või 1 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 225. 2 A. Aedmaa jt, lk 124. 3 (4)  kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.3 2.7. Kui vaie on juba arutusele võetud, ent vaide sisulisel läbivaatamisel leitakse, et isikul ikkagi ei ole vaideõigust, siis tuleb see jätta rahuldamata olenemata selle põhjendatusest, sest vaide rahuldamise eelduseks on õiguste rikkumine või vabaduste piiramine.4 Lähtudes eelnevast on Maanteeamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor Janar Taal 740 8103 [email protected] 3 RKHKo 21.10.2010, 3-3-1-56-10, p 13. 4 A. Aedmaa jt, lk 411, 412. 4 (4)