Seaduseelnõu

EELNÕU AUGUST 2024 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused, asutamise ja lõpetamise korra ning teabe avalikustamise tema tegevuse kohta.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute“ sõnaga „tulundusühistute“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Hoiu-laenuühistu tegevust, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, käsitatakse avalikkuselt hoiuste kaasamiseks krediidiasutuste seaduse § 4 lõike 3 tähenduses ning sellisel juhul peab hoiu-laenuühistu esitama Finantsinspektsioonile krediidiasutuse tegevusloa taotluse ning talle kohaldatakse krediidiasutuste seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut.“; 4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle tegevuseks on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine.“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja tegevuskoht „(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmesuse alusel ja ta moodustatakse, arvestades käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.“; 7) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoiu-laenuühistu asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis.“; 9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused (1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb järgmiste tehingute tegemises: 1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja muud äriühingute finantseerimise tehingud; 3) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 4) liisingutehingud. 1 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada järgmisi teenuseid: 1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi asutatud sihtasutuse, struktuurifondi, makseagentuuri või teise sellise isiku pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 2) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. (3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada: 1) valuutavahetusteenuseid; 2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule. (4) Hoiu-laenuühistu võib teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu osutatavaid teenuseid. (5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid välisriigis piiriüleselt ega filiaali kaudu.“; 10) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,“; 11) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.“; 12) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või ühine majandustegevus, milles liikmed osalevad ja millega hoiu-laenuühistu teenib oma liikmete ühiseid majanduslikke huve;“; 13) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „Eesti krediidiasutuses“ sõnadega „Eestis tegevusloa saanud krediidi- või makseasutuses“; 14) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule: 1) osakapitali suurus; 2) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed; 3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud; 4) Eesti krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.“; 15) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu kohta käesoleva seaduse § 14 punktides 1–3 nimetatud andmed.“; 16) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot“ tekstiosaga „40 eurot“; 17) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda:“; 19) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa ,,, kelle aasta netokäive või bilansi maht on kuni 2 miljonit eurot ning kellel ei ole üle kümne töötaja;“; 2 20) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: ,,5) sihtasutused, mille asutajateks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud.“; 21) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses.“; 22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei tohi olla äriühing, kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus või keda kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige. Erandina eelnimetatust võib hoiu-laenuühistu tütarettevõtja olla hoiu- laenuühistu liikmeks üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei ületa kümmet protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.“; 23) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv ja liikmete nimekiri“; 24) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks tulundusühistu seaduse §-s 15 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sideandmed. Nimetatud sideandmeid ei esitata äriregistrile. (5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. (6) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ja kandma muudatuse liikmete nimekirja 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates.“; 26) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tulundusühistu seaduse §-s 33 nimetatud osamaks või hüvitis tuleb välja maksta kolme aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatus võib osamaksu või hüvitise maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikult pikendada kuni viie aastani, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise.”; 27) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot“ tekstiosaga „125 000 eurot“; 28) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest arvates. Hoiu- laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.“; 30) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot“ tekstiosaga „50 eurot“; 3 31) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõigetes 4 ja 5 sätestatule;“; 32) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) hoiu-laenuühistul on keelatud omada üle 20-protsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas, krediidiandjas, krediidivahendajas ja makseasutuses;“; 33) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa ,,sealhulgas finantspõhivarasse“; 34) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses: „§ 271. Nõuded likviidsusele (1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise. (2) Stressiolukorrana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse olukorda, kus hoiu- laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul alates vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. (3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu finantseerimine ei tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestele allikatele. Hoiu- laenuühistu juhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu- laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu jätkusuutlikku tegevust. (4) Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30 päeva. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koormamata likviidse varana käsitatakse vara, sealhulgas sularaha, arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja muud vara, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Likviidne vara on muu hulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole suurem kui 1,6 protsenti; 2) eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra.“; 35) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima kooskõlas hoiu-laenuühistu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjaga ajakohase teabe alusel laenusaaja krediidivõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.“; 4 36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §- s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid. Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, kohaldatakse laenu andmisel võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“; 37) paragrahvi 28 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele antud laenude summa või muude käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud teenuste koguväärtus ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“; 38) paragrahvi 28 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ,,Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, laenu andmisel ei tohi laenu andes tema krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine.“; 39) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“; 40) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Hoiu-laenuühistul on lubatud anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, kui sellised laenud ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu samal majandusaastal antud laenude kogumahtu.“; 41) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine (1) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjaga kehtestama laenu taotlevate liikmete krediidivõimelisuse hindamiseks ja esitatud andmete kontrollimiseks metoodika, võttes selle väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmisi näitajaid liikme kohta: 1) varaline seisund, regulaarse sissetuleku suurus ja hoiu-laenuühistusse tehtud osamaksete kogusumma; 2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmise ajalugu; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) hoiu-laenuühistule teada olevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist; 6) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. (2) Juhul, kui laenu taotleb äriühingust hoiu-laenuühistu liige, peab tema krediidivõimelisuse hindamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud tingimustele võtma arvesse liikme teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku 5 suurenemise mõju ja varasemate maksekohustuste täitmist, kui need seonduvad liikme igapäevase äritegevusega. (3) Krediidivõimelisuse hindamiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas olema krediidi andmise kohta sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida liikme võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. (4) Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara. (5) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ja muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. (6) Hoiu-laenuühistu kontrollib liikme esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral liikme esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav liikme krediidivõimelisuse hindamiseks. (7) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel. (8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhtele.“; 42) seadust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses: ,,282. Krediiditoimiku pidamine (1) Hoiu-laenuühistu peab liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut peetakse krediidiperioodi kohta ja seda tuleb pidada iga laenu taotleva liikme kohta eraldi. (2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud andmete kogum. (3) Hoiu-laenuühistu peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul liikme krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus. (4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule või struktuuriüksusele, samuti siseaudiitorile ja audiitorile liikme krediidivõimelisuse hindamiseks. (5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta vähemalt järgmist teavet ja järgmisi dokumente: 1) andmed liikme kohta, füüsilisest isikust liikme puhul tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht, juriidilisest isikust liikme puhul tema ärinimi, registrikood ja asukoht; 2) krediiditaotlused; 3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused; 4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud dokumendid; 5) liikme krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused; 6 6) liikmega sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud; 7) liikmega peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus; 8) dokumendid liikme krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta; 9) hüpoteekkrediidi puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kinnisvara hindaja hinnang tagatise maksumuse kohta. (6) Hoiu-laenuühistu peab täitma krediiditoimiku täitmise kohustust sõltumatu toimiku mahu suurusest. (7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda jagatult, kuid hoiu-laenuühistu peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja üksustele.“; 43) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on vähemalt 50 liiget. Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, võib põhikirjaga ette näha, et hoiu-laenuühistul on laenukomitee.“; 44) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses: „5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskirjad; 6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamise, liikmele teabe andmise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra ning krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja korra; 7) liikmega vaidluste lahendamise üldise korra; 8) hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise korra.”; 45) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) audiitori ja revisjonikomisjoni liikme nimetamine ning nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;“; 46) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „(51) tegevusloa, sealhulgas krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamise otsustamine;“; 47) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevuse võib täielikult või osaliselt üle anda volinike koosolekule üksnes kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 324.“; 49) seadust täiendatakse §-dega 321–325 järgmises sõnastuses: „§ 321. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakord (1) Üldkoosoleku päevakorrale kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui: 1) ilmneb, et hoiu-laenuühistu netovara suurus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses sätestatule; 2) ilmneb, et hoiu-laenuühistu ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud nõudeid; 3) seda nõuab vähemalt üks kümnendik liikmetest või volinikest; 4) seda nõuab nõukogu; 7 5) seda nõuab revisjonikomisjoni liige või audiitor. (3) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. § 322. Erakorraline üldkoosolek vara vähenemise korral (1) Käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud juhul peavad liikmed erakorralisel üldkoosolekul otsustama: 1) osakapitali suurendamise, tingimusel et netovara suurus vastaks tegutsemise igal ajahetkel vähemalt osakapitalile; 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena hoiu-laenuühistu netovara suurus vastaks käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses ning §-des 27, 271 ja 28 lõikes 9 sätestatud nõuetele; 3) hoiu-laenuühistu lõpetamise või ühinemise; 4) pankrotiavalduse esitamise. (2) Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut. § 323. Erikontroll (1) Hoiu-laenuühistu erikontrolli korraldamisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda hoiu-laenuühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. (3) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt üks kümnendik ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. § 324. Volinike valimine ja koosolek (1) Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 200 liiget, võib hoiu-laenuühistu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. (2) Hoiu-laenuühistul olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta. (3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu- laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (4) Põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, on tühine. § 325. Hoiu-laenuühistu nõukogu (1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab juhtimist ja teostab kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule ja volinike koosolekule selle olemasolu korral. (2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige. (4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. (5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. 8 (6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes; 2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; 3) ettevõtte üleminek, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine. (7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolekut vaja või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei kehti kolmandate isikute suhtes.“; 50) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget“ sõnadega „kaks liiget“; 51) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Juhatuse liikme kohustused ja vastutus (1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud: 1) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest, mis tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses levinud tavadest ja praktikatest; 2) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas käesoleva seaduses, tulundusühistuseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatuga ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide ja heade tavadega; 3) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks; 4) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske; 5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. (2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu- laenuühistu tegevusest ja majanduslikust olukorrast. (3) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest. (4) Juhatus peab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama plaani, millal ja mis viisil need rikkumised kõrvaldatakse.”; 52) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded (1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos juhtorgan) või laenukomitee liikmeks ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik: 1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. 9 (2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Isiku maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui: 1) ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase, majandusalase, ametialase, avaliku usalduse, isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 2) ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 39 lõikes 4 sätestatule; 3) tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni; 4) tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja arvatud juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest; 5) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 6) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeelu või §-le 491 ettevõtluskeelu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ette nähtud ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. (3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu. (4) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige. (5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. (6) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. (7) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu- laenuühistus, välja arvatud sellises finantseerimisasutuses, mille üle hoiu-laenuühistu omab otseselt või kaudselt kontrolli. (8) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liige ja töötaja, laenukomitee liige ja revisjonikomisjoni liige on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.“; 53) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: ,,§ 361. Juhtorgani liikmete ja töötajate kohustused ning ülesanded (1) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. Hoiu- laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud (2) Hoiu-laenuühistu töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega. (3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed tagavad, et ühistu organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud riskide tuvastamise, mõõtmise, 10 juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. (4) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.”; 54) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas: 1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja tulundusühistuseaduses sätestatule, juhtorganite otsustele, sise- eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale; 2) teostab järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise- eeskirjade ning hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt; 3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid töötajaid ja juhtorgani liikmeid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ette nähtud aruandeid. (2) Hoiu-laenuühistu tagab revisjonikomisjonile kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (3) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele, viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning hoiu-laenuühistu volinikele nende olemasolu korral.“; 55) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta nende olemasolu korral. Ülevaade peab sisaldama hinnangut ka vastavusriski ja potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad käesoleva seaduse ja tulundusühistuseaduse muudatustest. (2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates, nõuab revisjonikomisjon vastavalt käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu- laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.“; 56) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.“; 58) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4, § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 ning §-s 282 nimetatud nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Audiitorettevõtja kontrollib käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga.“; 59) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–6 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolu korral 11 volinikele aruande, milles avaldab arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete järgimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise korral tuleb lisada viide käesolevast seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning selgitus, milles seisneb rikkumine. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad tingimused käesoleva seaduse § 27, § 271 lõikes 4 ning § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 sätestatud nõuete kontrollimiseks audiitori poolt.“; 60) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE § 411. Raamatupidamise korraldamine (1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest, raamatupidamise seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. (2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja majandustegevuse kohta. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu- laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele. § 412. Aruanded ja nende esitamine (1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile aruanded ja ülevaated käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu- laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta. (3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist. (4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. § 413. Liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigus saada teavet ning hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave (1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist. (2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid: 1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne; 2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga; 3) viimati koostatud vandeaudiitori arvamus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 4; 4) käesoleva seaduse § 271 lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta; 5) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete sideandmed; 12 6) äriregistrile esitatav ühistu liikmete nimekiri; 7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate kaupa viimase kuu lõpu seisuga; 8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga; 9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on nimetatud teabe ja dokumendid teinud liikmetele kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud muul viisil. (4) Hoiu-laenuühistu liikmeks saada sooviva isiku nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus isikule 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid: 1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne; 2) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete sideandmed; 3) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta. (5) Hoiu-laenuühistu auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peavad olema kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. (6) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikme nõudmisel edastama käesolevas paragrahvis nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu. § 414. Teabe esitamine Eesti Pangale Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid riikliku statistika seaduses, Eesti Panga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. § 415. Teabe esitamine Rahapesu Andmebüroole Hoiu-laenuühistu esitab Rahapesu Andmebüroole kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu auditeeritud majandusaasta aruande. § 416. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine (1) Käesolevas seaduses nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. (2) Hoiu-laenuühistu säilitab käesoleva seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud isikuandmeid viis aastat pärast töösuhte lõppemist. (3) Käesoleva seaduse § 413 lõike 2 esimeses lauses nimetatud isikuandmeid säilitab hoiu- laenuühistu kolm aastat pärast liikmesuse lõppemist. Käesoleva seaduse § 413 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikuandmeid säilitab hoiu-laenuühistu viis aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist.“; 61) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine); 2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);“; 62) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk HOIU-LAENUÜHISTU PANKROT § 451. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral 13 Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. § 452. Ajutise halduri nimetamine Kui kohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab ta kolme päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates. § 453. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldamine Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 11 sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud määra. § 454. Hoiu-laenuühistu pankrotimäärusest teavitamine (1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2. (2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja esitab andmed oma kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu- laenuühistule võlgnetavad summad. § 455. Nõuete rahuldamisjärgud Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded; 3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded; 4) muud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.”; 63) seadust täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses: „§ 471. Hoiu-laenuühistute moodustamine ja edasine tegevus pärast 2025. aasta 1. jaanuari jõustunud redaktsiooni (1) Pärast 2025. aasta 1. jaanuari ei või hoiu-laenuühistut, mis tegutseb tulundusühistu vormis moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda. (2) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 2025. aasta 1. juulit vastu võtta. (3) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või alates 2026. aasta 1. jaanuarist uusi hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või laenulepingute kehtivust pikendada. § 472. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni nõuetega (1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse ning dokumendid viima vastavusse käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 2 lõigetes 4–6, § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktides 11 ja 12, § 10 lõikes 1, §-des 11, 14 ja 15, § 17 lõigetes 31 ja 5, § 18 lõigetes 4–7, § 22 lõigetes 3 ja 6, § 23 lõikes 1, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3, §-s 271, § 28 lõigetes 1, 11, 7, 9 ja 10, §-s 281, § 29 lõigetes 1, 5 ja 6, § 31 lõike 2 punktides 5–7, § 32 lõike 1 punktis 4, § 32 lõikes 3, §-des 14 321–325, § 34 lõikes 1, §-des 341 ja 36, § 37 lõikes 1, §-des 39 ja 40, § 41 lõigetes 1, 4 ja 5, §- des 411, 412 ja 414, § 43 lõikes 3 ning § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. (2) Nende liikmete suhtes, kes astuvad hoiu-laenuühistu liikmeks pärast 2025. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu ja osamaksu määra liikmeks astumise ajal. § 473. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine (1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis. (2) Hoiu-laenuühistu, kes soovib jätkata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tegevust, esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks krediidiasutuste seaduse kohaselt krediidiasutuse tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama. (3) Kui hoiu-laenuühistul on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või tarbijakrediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba, võib hoiu-laenuühistu tegevust jätkata kuni 2028. aasta 31. detsembrini või jätkama tegevust tulundusühistuna ilma et teda käsitataks hoiu laenuühistuna. (4) Kui hoiu-laenuühistu on krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega hoiu-laenuühistusse uusi liikmeid vastu võtta. (5) Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks Finantsinspektsioonile krediidiasutuse tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud ning hoiu-laenuühistu tegevust tulundusühistuna ei jätka, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu sundlõpetamiseks. Sundlõpetamise nõue tuleb esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.“; 64) seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses: ,,§ 49. Seaduse kehtivus Käesolev seadus kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.“. § 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesolevat seadust ei kohaldata hoiu-laenuühistule, kui mitte ühegi tema sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.”. 15 § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“; 2) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa ,,siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe“ tekstiosa „ning siseauditi üksuse juhi“; 3) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne. Nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta.”; 5) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut käesolevas peatükis toodud erisustega.“; 7) paragrahvi 39 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule“; 10) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11 järgmises sõnastuses: „6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded; 7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord; 8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud; 9) osakapitali suurus; 10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord; 11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.“; 12) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib 16 eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.“; 15) paragrahvi 421 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.“; 16) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses: „§ 422. Juhatuse liikmed (1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. (3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“; 17) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 44. Ühistupanga alg- ja osakapital (1) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest. (2) Kui ühistupank ei osuta käesoleva seaduse §-s 441 sätestatud investeerimisteenuseid ega piiriüleseid teenuseid, peab tema osakapitali suurus erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olema vähemalt üks miljon eurot. (3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest. (4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra. (5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.“; 18) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses: „§ 441. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine (1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui tema osakapital on vähemalt viis miljonit eurot. (2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis. (3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro. § 442. Osalus ühistupangas (1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest. 17 (2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“; 19) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 49 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „,revisjonikomisjoni liige“; 21) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ,,(21) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, nõukogu, audiitori või ühistupanga liikmete nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, nõukogul, audiitoril, ühistupanga liikmetel kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.“; 22) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja ühistupangale ei kohaldata hoiu- laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut“; 23) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,“; 24) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“; 25) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige, revident,“; 26) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks võib olla isik, kellel lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.”; 28) paragrahvi 60 lõigetest 2 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“ vastavas arvus; 29) paragrahvi 60 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“; 31) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”; 32) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.“; 33) paragrahvi 116 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. 18 (5) Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimused ning ühistupanka ei ole vabatahtlikult kuue kuu jooksul lõpetatud alates vastavate tingimuste saabumisest.“; 34) seadust täiendatakse §-ga 14118 järgmises sõnastuses: ,,14118. Paragrahvi 41 kehtivus Käesoleva seaduse § 41 kehtib 2028. aasta 31. detsembrini.“. § 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse või e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või hoiu- laenuühistu puhul liikme osamaksust või mis võimaldab olulise mõju teostamist äriühingu juhtorganite üle.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses: ,,§ 133. Paragrahvi 37 lõike 1 kehtivus (1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuv redaktsioon kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini. (2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsioon jätkab kehtivust 2029. aasta 1. jaanuarist.“. § 5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ,,(21) Hoiu-laenuühistu juhtide sobivuse hindamisel peab Rahapesu Andmebüroo arvestama hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 1186 järgmises sõnastuses: ,,§ 1186. Paragrahvi 72 lõike 21 kehtivus Käesoleva seaduse § 72 lõige 21 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.“. § 6. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses: „(37) Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“; 2) seadust täiendatakse paragrahviga 512 järgmises sõnastuses: ,,Käesoleva seaduse § 29 lõige 37 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.“. 19 § 7. Tulundusühistu seaduse muutmine Tulundusühistu seaduse § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, § 33 pealkirjas ning lõikudes 2 ja 3, § 50 lõigus 2 asendatakse sõna ,,hüvitus“ sõnaga ,,hüvitis“ vastavas käändes. § 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäeval]. a nr […] Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 20  Justiitsministeerium Majandus- ja Meie 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1 Kommunikatsiooniministeerium Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo Eesti Pank Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirja ja märkuste tabeliga kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Märgime esiteks, et eelnõu koostamise käigus oleme võtnud osaliselt arvesse varasematel kooskõlastusringidel tehtud ettepanekuid (vt märkuste tabelit). Samuti oleme kaalunud hoiu- laenuühistute ettepanekut võtta kasutusele keskühistu mudel. Peale põhjalikku analüüsi oleme aga arvamusel, et keskühistu mudelit ei ole võimalik Eestis mõistlik rakendada eelkõige järgnevatel põhjustel:  keskühistu mudel ei suurendaks ühistute läbipaistvust ning kontrolli, sest keskühistu peamine eesmärk on oma liikmete (hoiu-laenuühistute) toetamine ja tegevuse koordineerimine, mitte järelevalve teostamine. Juhul kui Finantsinspektsiooni järelevalve subjektiks saaks ainult keskühistu, aga mitte tema liikmeks olevad hoiu-laenuühistud, siis selline mudel ei taga suure tõenäosusega efektiivset kontrolli. Seda põhjusel, et keskühistul kui eraõiguslikul juriidilisel isikul puuduvad samaväärsed avalik-õiguslikud sunnimeetmed kui Finantsinspektsioonil, et ennetada õigusrikkumisi ning nendele vajadusel reageerida;  keskühistu enda moodustatav stabiliseerimisfond ei pruugi kaitsta piisavalt hoiustajaid olukorras, kus mõni suurem hoiu-laenuühistu või mitu hoiu-laenuühistut on rahalistes raskustes;  keskühistu ja hoiu-laenuühistute tegevuses võib tekkida huvide konflikt kui keskühistu sisuliselt konkureerib ühistute endiga oma äritegevuses;  formaalselt nõuaks keskühistu põhise seaduse koostamine täiesti uue regulatsiooni väljatöötamist, mis nihutab probleemide lahendamist veel kaugemasse tulevikku;  laiemalt jääb arusaamatuks, et miks ei võiks keskühistu mudeli asemel olemasolevad hoiu- laenuühistud koopereeruda ja moodustada ühiselt ühistupanga. Seega näeb käesolev eelnõu versioon jätkuvalt ette hoiu-laenuühistu seaduse kehtetuks tunnistamise ja panga/ühistupanga tegevusloa taotlemise kohustuse. Rõhutame aga seda, et panga või ühistupanga tegevusloa kohustus kaasneb üksnes juhul kui hoiu-laenuühistu soov on jätkuvalt hoiuseid kaasata. Muudel juhtudel saab edasi tegutseda tavalise tulundusühistuna või mõnes muus vormis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega oleme lisanud teatud paindlikkust ja muutnud mitmeid kohustusi õigusselgemaks – näiteks suurendanud ühistu juhatuse volitusi osamaksete või hüvitise väljamaksmisel, vähendanud osaluse omandamise piiranguid, täpsustanud laenu andmise nõudeid lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõttest, viinud sisse krediiditoimiku pidamise ja teabe jagamise kohustuse ning korrigeerinud nõudeid, millele peavad ühistu juhid ja töötajad vastama. Kokkuvõttes palume eelnõu kohta tagasisidet 25 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Märkuste tabelid Anastasia Nõmmik, 5854 5096, [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Audiitorkogu Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Ühistegevuse Liit Õiguskantsleri Kantselei Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tartu hoiu-laenuühistu Kambja hoiu-laenuühistu Kodumaa Kapitali hoiu-laenuühistu Tallinna hoiu-laenuühistu Eesti Hoius hoiu-laenuühistu Raha hoiu-laenuühistu Hea Koostöö hoiu-laenuühistu Balti hoiu-laenuühistu Leie hoiu-laenuühistu Loo hoiu-laenuühistu Maaelu Edendamise hoiu-laenuühistu Põlvamaa hoiu-laenuühistu Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu Octotron hoiu-laenuühistu Geldex hoiu-laenuühistu 2  SELETUSKIRI AUGUST 2024 HOIU-LAENUÜHISTU SEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Sisukord 1. Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 1.1. Sisukokkuvõte………………………………………………………………………....3 1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu…………………………………………………3 1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja praktilised probleemid…………………………………………………………………………5 1.1.3. Eelnõuga kaasnevad muudatused……………………………………………6 1.2. Eelnõu ettevalmistajad………………………………………………………………...9 1.3. Märkused………………………………………………………………………………9 2. Seaduse eesmärk………………………………………………………………………………10 2.1. Kehtiv regulatsioon…………………………………………………………………..10 2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad……………13 2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus…………………………...14 2.4. Eelmiste eelnõude versiooni kohta laekunud tagasiside……………………………...19 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs……………………………………………………………….21 3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine……………………………………21 3.2. Eelnõu § 2 – krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine…………………….52 3.3. Eelnõu § 3 – krediidiasutuste seaduse muutmine…………………………………….52 3.4. Eelnõu § 4 – makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine…………………..58 3.5. Eelnõu § 5 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine……59 3.6. Eelnõu § 6 – reklaamiseaduse muutmine……………………………………………..59 3.7. Eelnõu § 7– tulundusühistu seaduse muutmine………………………………………59 3.8. Eelnõu § 8 – seaduse jõustumine……………………………………………………..59 4. Eelnõu terminoloogia…………………………………………………………………………60 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele…………………………………………………….60 6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele……………………………………………..60 6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala………………………………………………………60 6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus……………………….60 6.1.2. Omandipõhiõigus…………………………………………………………..61 6.2. Isikuline kaitseala (PS § 9)……………………………………………………………60 6.3. Põhiõiguse riive………………………………………………………………………62 6.3.1. Riive formaalne põhiseaduspärasus………………………………………...63 6.3.2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus………………………………………63 (i) Sobivus…………………………………………………………………65 (ii) Vajalikkus……………………………………………………………..65 (iii) Mõõdukus…………………………………………………………….66 7. Seaduse mõjud………………………………………….……………………………………..67 7.1. Mõju hoiu-laenuühistutele……………………………………………………………67 7.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele…………………………………………………..76 7.3. Mõju Finantsinspektsioonile…………………………………………………………78 7.4. Mõju teistele riiklikele institutsioonidele…………………………………………….79 1  7.5. Kokkuvõte mõjudest………………………………………………………………….81 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud…………………………………………………………………………………………...80 9. Rakendusaktid………………………………………………………………………………..81 10. Seaduse jõustumine ja rakendamine……………………………………………………….81 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon……………83 2 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamine eesmärk on: a) tagada esimeses etapis ühistulise finantstegevuse suurem läbipaistvus ning ühistute liikmete (hoiustajate) suurem kaasatus ühistu tegevusse; b) hilisemas etapis võimaldada hoiu-laenuühistutele sujuv üleminek ühistupanga või nn tavalise panga tegutsemismudelile ning seeläbi nende allutamine Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Need ühistud, kes panga tegevusluba taotleda ei soovi või ei ole selleks võimelised, võivad jätkata tavalise tulundusühistu vormis (sel juhul aga kaob õigus hoiuseid kaasata). Rahandusministeerium on tegelenud mitmeid aastaid hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimaliku muutmisega (vt täpsemalt järgmist peatükki, kus on välja toodud lahendamist vajavad probleemid):  2017. aastal avalikustati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)1;  2020. aasta oktoobris avalikustati vastav eelnõu,2 millega nähti ette, et ühistu peab saama panga tegevusloa kui tema hoiuste maht on suurem kui 5 mln eurot või kui tema liikmete arv on suurem kui 3000;  2022. aasta detsembris avaldati uus versioon vastavast eelnõust, kus nähti ette, et pikemas perspektiivis peavad kõik ühistud ennast kujundama ümber pankadeks või ühistupankadeks,3  2023. aasta septembris esitati eelnõu muudetud kujul uuesti kooskõlastamiseks.4 Rahandusministeerium on nüüd koostanud mõnevõrra muudetud eelnõu versiooni, mh on arvesse võetud ka mitmeid hoiu-laenuühistute poolt esitatud ettepanekuid. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamisel põhjalikult hoiu-laenuühistute kõige põhimõttelisemat ettepanekut, mille kohaselt peaksid ühistud koonduma ühe keskühistu kontrolli alla.5 Keskühistu oleks ühistupank, mis paralleelselt enda äritegevusele koordineeriks ja toetaks enda liikmetest hoiu-laenuühistute tegevust ja tagaks nende stabiilsust. Stabiilsuse tagamiseks loodaks eraldi stabiliseerimisfond, millest võlausaldajate nõudeid rahuldatakse olukorras, kus üks liikmetest on maksejõuetu või pankrotis. Keskühistu mudeliga tutvumiseks toimus 19. detsembril 2023. aastal kohtumine rahandusministri ja hoiu-laenuühistu esindajatega, kus arutati lähemalt keskühistu toimimise eripärasid. 31. jaanuaril 2024. aastal edastas Eesti Hoiu-laenuühistu Liit omapoolse keskühistu eelnõu kavandi ning 1. märtsil 2024. aastal esitas Rahandusministeerium sellele täpsustavad küsimused. Rahandusministeerium on aga peale täiendavat analüüsi ning konsulteerimist Finantsinspektsiooniga jõudnud seisukohale, et sellisel viisil, nagu hoiu-laenuühistud soovivad, ei 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/323087b3-d099-4165-8d49-8e7492e17315 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1dd5ec7d-7c68-4a5f-abdc-a3bece8f203f 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e779bb9-6069-41e6-9c6b-cc960f87b2d2 5 Sarnane mudel on kasutusel Leedus, kus tegutseb kaks keskühistut. 3  anna keskühistu mudel soovitud tulemust. Eelkõige puudub sellisel keskühistul avalik-õiguslik pädevus ja sanktsioonivahendid, et ennetada ja takistada võimalike rikkumiste toimepanemist ühistute sees. Samuti ei selgunud Hoiu-laenuühistute Liidu vastusest, kuidas hakkaks toimuma keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiu-laenuühistu vahelise huvide konflikti vältimine, kuna mõlemad osutavad finantsteenuseid laiemale avalikkusele. Lisaks tekib küsimus, et kui keskühistu tarvis on samamoodi vajalik asutada krediidiasutus, siis miks seda kõike ei ole võimalik teostada ühistupanga asutamise näol. Selle tarvis saaksidki ühistud sammaloodi konsolideeruda ja kõik olemasolevate ühistute liikmed võiksid olla otse tulevase ühistupanga liikmed. Seega on Rahandusministeerium otsustanud edasi minna eelmisel aastal juba välja töötatud eelnõuga, mille kohaselt tegutsevad hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse ümber kujundama ja jätkama panga või ühistupanga vormis kui nad soovivad hoiuseid kaasata. Ühistuline ettevõtlusvorm seejuures ei kao – ühistupank ongi selle tarvis ette nähtud. Eelnõus sisalduvate nõuete rakendamise saab jagada põhimõtteliselt kolmeks erinevaks ajaliseks etapiks: Joonis 1. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused ja rakendamise ajakava a)2025 a)2026 2027 2028 2029 I. ETAPP II. ETAPP III. ETAPP  Alates 2025. aasta 1.  Hiljemalt 2026. a. 1. jaanuariks  Hiljemalt 2027. a. 1. jaanuariks peab jaanuarist keelustatakse piiratakse volitamist (praegu ühistu ära otsustama, kas ta jätkab hoiuseintresside reklaam. liitudes antakse hääleõigus ära edaspidi oma tegevust pangana. Seda eelkõige põhjusel, et ja tavaliselt ühistu juhtidele),  Alates 2029. algusest on hoiu- sellistele hoiustele ei laiene ning antakse liikmetele rohkem laenuühistutel kolm võimalust kuidas riiklik Tagatisfondi kaitse. õigusi nende huve esindava jätkata:  Peale seaduse jõustumist voliniku valimiseks. Samuti o kui soov on kaasata jätkuvalt enam uusi hoiu- piiratakse laenamist teistele hoiuseid, siis võib edasi tegutseda laenuühistuid asutada ei finantsasutustele, kuna see võib üksnes tavalise panga või saa. tekitada selge huvide konflikti. ühistupanga vormis;  Samuti tuleb tagada, et  Tõstetakse kapitalinõuet, o kui soov on pakkuda ühistu liige saaks kogu talle täiendatakse nõudeid auditile, makseteenuseid või tarbijatele vajaliku informatsiooni – tõstetakse sisseastumis- ja laene, siis saab edasi tegutseda kas teabe nii tema hoiuse seisu osamaksu määra. makseasutuse või ja kogunenud intressitulu krediidiandjana; kohta, samuti ka selle o kui soov ei ole eelnimetatud kohta, kellele ühistu tema finantsteenuseid osutada, võib raha välja laenab. jätkata ka tavalise  Alates 2025. aasta 1. juulist tulundusühistuna. ei või ühistud uusi liikmeid vastu võtta. 4  1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja praktilised probleemid6 Eesti õiguse kohaselt saab kehtiva õiguse kohaselt ühistulises (tulundusühistu)7 vormis finantsteenuseid osutada kahel võimalikul viisil asutades selleks, kas: a) hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) või b) ühistupanga. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 15 HLÜ-d.8 Tasub aga juurde märkida, et umbes aasta tagasi tegutses veel 21 ühistut ehk lühikese ajaga on 6 ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud, mh pikema ajalooga ühistud nagu Kehtna ja Saaremaa. Ühtegi ühistupanka seni asutatud ei ole. HLÜ on ainuke finantseerimisasutuse vorm, mis ei kuulu Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI) järelevalve alla (v.a juhul kui HLÜ soovib osutada ka makseteenuseid – sel juhul peab FI luba olemas olema). Samas kuuluvad kõik teised finantsteenuseid osutavad isikud – krediidiasutused (pangad), tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, kindlustusandjad, ühisrahastajad (osaliselt), makseasutused ja e-raha asutused jt – Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Edaspidi hakkavad Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluma ka krüptovara teenuse osutajad. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS).9 Hoiu-laenuühistu seaduse algse mõtte kohaselt moodustatakse ühistu konkreetses piirkonnas (kas nt ühes vallas või sellega piirnevates valdades) ja liikmeteks peaksid astuma selle piirkonna elanikud/ettevõtjad. Seaduses on ette nähtud liikmeks astumise tingimused (sisseastumismaksu ja osamaksu suurus) ning liikme õigus ühistu tegevuse teemal kaasa rääkida. Seaduse mõtte kohaselt peaksid seeläbi ühistu liikmed ise ühistu tegevust kontrollima (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte) ja see on üks peamine põhjus, miks ei ole ühistutele kehtestatud ka riiklikku järelevalvet. Lisaks on ühistutel võrreldes tavaliste äriühingutega üks oluline erinevus – sõltumata ühistu liikme sisse makstud kapitali suurusest on igal liikmel alati üks hääl. Kas aga HLÜ-d eeltoodud liikmelisuse põhimõtetest ka praktikas lähtuvad ja kui palju on nende tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega? Näiteks kui HLÜ kaasab liikmeteks isikuid üle Eesti ja liikmeks saamine on suhteliselt lihtne (madal sisseastumismaks ja osamaks), kuid samas liikmed ühistu tegemistesse väga ei panusta ning ei tunne huvi (näiteks ei osale hääletamisel), siis on küsitav, kuidas ikkagi seaduse tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõte reaalselt toimib.10 Probleemi süvendab ka asjaolu, et tihtipeale ei ole liikmetel võimalust saada teavet ühistu juhtide kohta (näiteks ühistu kodulehelt seda infot ülemäära ei leia), samuti kellele laenatakse edasi tema hoiustatud raha või isegi infot oma hoiustatud raha kohta. Samuti ei teata ka seda, et kes on üldse ühistu teised liikmed. Lisaks, kuigi seaduse kohaselt on igal liikmel alati üks hääl, siis on küsitav, kui palju liikmed ise oma hääleõigust teostavad. Meedias on kajastatud mitmeid juhtumeid, kus 6 https://blogi.fin.ee/2023/02/hoiu-laenuuhistutega-seonduvad-muudid-ja-vajadus-seadust-muuta/ 7 Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka HLÜ-de ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk peaks olema eelkõige oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Peamise finantsteenusena peaks HLÜ oma liikmetelt kaasama hoiuseid ja väljastama teistpidi neile laene. 8 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 9 Enne seda sätestas HLÜ-de tegevuse alused Eesti Panga Presidendi vastav määrus. 10 Hoiu-laenuühistutes sotsiaalse kontrolli mitte-toimivusele praktikas on osundatud ka Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja J. Tõrs: https://www.err.ee/1608863033/jaak-tors-rahandusministri-vagitukk-korrastada-aastatega- tekkinud-segadus 5 liikmeid esindab tegelikult ühistu poolt määratud volinik. Kuigi volinike kasutamine on iseenesest mõistetav just suuremate ühistute liikmete arvu korral (arvestades sellega seonduvat keerukust saada kokku vajalikku kvoorumit üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks), siis samas niimoodi juba ette määratud volitamine ühistuga liitumisel tähendab seda, et liikmed ei saa ise valida volinikku, kes nende huve peaks liikmete üldkoosolekul esindama. Oluline on ka märkida, et Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused kuni 100 000 euro ulatuses (teatud juhtudel ka rohkem), ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Samas võib jääda avalikkusele sageli väär mulje, et ka ühistutes olevad hoiused on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Kokkuvõtvalt võib kehtiva olukorra probleemid välja tuua järgmiselt (lihtsustatult ja üldistatult): 1) paljud inimesed ei taju (nii laiem avalikkus kui ka ühistute liikmed), et ühistu pole pank/krediidiasutus, ei allu finantsjärelevalvele ja pole Tagatisfondi kaitset; 2) liikmete motivatsioon/võimalused ühistute tegemistes kaasa rääkida on väike: - näiteks ei osaleta üldkoosolekutel; - algne sotsiaalse kontrolli idee on kaotsi läinud (liikmed ei huvitu sellest, kes on juhid, kellele laene väljastatakse), ei olda ka kursis, et kes on teised liikmed; - kohati on oma õiguste edasi volitamine väga massiline (sisuliselt antakse volitused liitudes kohe juhtidele); 3) ühistute tegevus on sageli läbipaistmatu – näiteks on mitmetel ühistutel majandusaasta aruanded esitamata; mitmetel juhtudel ühistu ei esita või ei tee kättesaadavaks oma liikmetele vajalikku või asjakohast teavet; 4) ühistu sisene kontrollorgan – revisjonikomisjon – ei suuda võimalikke riskikohti tuvastada või ei pruugi olla sõltumatu; 5) paljude ühistute puhul ei ole selge, milles seisneb ühistegevus (sisuliselt liikmed on tavalised hoiustajad (võrreldavad pangaklientidega) – nad hoiustavad ühistus üksnes oma rahalised vahendid aga ei osale mingis muus vormis ühistegevuses (mis peaks olema samas hoiu-laenuühistu algne idee); samuti osad ühistud ei ole üldse hoiuseid kaasanud. 1.1.3. Eelnõuga kaasnevad muudatused Eelnõuga tehtavad muudatused saab jagada kolmeks erinevaks rühmaks sõltuvalt sellest, et millal need rakenduvad. (i) esimese etapi muudatused (2025):  uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast seaduseelnõu jõustumist moodustada, seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangana. Enne seaduse jõustumist moodustatud ja tegutsenud ühistud võivad aga oma tegevust teatud ajani (üleminekuperioodi jooksul) jätkata – eeltoodu on vajalik eelkõige hoidmaks ära täiendavalt probleemide eskaleerumist;  alates 2025. aasta 1. jaanuarist keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed ei taju, et hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi – Tagatisfondi – poolt. Samas on mitmete (eelkõige suurte) ühistute hoiuseintresside reklaam üsna agressiivne;  lisaks antakse ühistu liikmetele rohkem õigusi teabe saamise osas, mis puudutab konkreetse ühistu liikme rahalisi vahendeid, väljastatud laenude kohta, sealhulgas nõuda ja saada teavet juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud HLÜ sisemise kontrolli teostamise tulemusel HLÜ äritegevuse seadusele vastavuse kohta; 6  tõstetakse sisseastumismaksu 6 eurolt 40 euroni ja osamaksu 30 eurolt 50 eurole (arvestades, et kehtivad tasemed on kehtinud juba 1999. aastast saati);  alates 2025. aasta 1. juulist ei saa ühistud enam uusi liikmeid vastu võtta. Piirang kehtib kõikidele ühistutele, mis on asutatud enne 2025. aasta 1. jaanuarit. (ii) teise etapi muudatused (alates 2026. aasta 1. jaanuarist):  antakse hoiu-laenuühistu liikmetele võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem õigusi:  üldkoosoleku kokkukutsumisele ja erikontrolli läbiviimisele – näiteks võrreldes tavapäraste tulundusühistutega nähakse ette võimalused kutsuda üldkoosolekuid kokku või viia läbi ühistus erikontroll ka juhul, kui seda soovib väiksem arv ühistu liikmeid;  samuti nähakse ette võimalused kuidas ühistu liikmed saaksid ka rohkem omavahel kontakteeruda;  piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele;  täpsustakse volitamise reegleid selliselt, et HLÜ-de liikmeid esindavad volinikud oleksid usaldusväärsed ja HLÜ juhtorganite liikmetest sõltumatud (näiteks esineb praktikat, kus mõne ühistuga liitmisel nähakse liitumislepingus ette, et liikmeks saav isik annab kohe oma hääleõiguse ära (s.t liitumisel nähakse automaatselt ette, et tulevase liikme (hääle)õigus antakse üle eelnevalt kindlaks määratud volinikule, kes on näiteks ühistu juhatuse liige ehk tegelikult annavad liikmed kontrolli üle juhatusele), kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest ega selle tagajärgedest teadlik olla);  tõhustatakse välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid – nähakse, ette, et mida veel väline finantsaudiitor peaks kontrollima (eelkõige likviidsusnõudeid) ja audiitori „leiud“ peavad jõudma ka liikmeteni, samuti pannakse ka revisjonikomisjonile täpsemad ülesanded, mida tuleb revideerida ning vastavad „leiud“ tuleb samuti teatavaks teha muuhulgas ühistu liikmetele;  suurendatakse minimaalset osakapitali nõuet praeguselt 31 950 eurolt 125 000 euroni;  muudetakse likviidsusnõudeid;  nähakse ette uued nõuded ühistu juhtide usaldusväärsusele ja kohustustele;  samas vastupidiselt eeltooduga tehakse ka üks leevendav muudatus – kaotatakse territoriaalsuse piirang (s.t. kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või omavahel piirnevate KOV-de haldusterritooriumil). (iii) kolmanda etapi muudatused (2027 – 2029): Kolmandas etapis tehakse ja rakendatakse muudatused, mille kohaselt hoiu-laenuühistud peavad saama hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa. Sellele aga eelneb see, et ühistu peab hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas ta soovib Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitada. Kui ta seda ei tee, siis peab ta oma tegevuse senisel kujul lõpetama (s.t. finantstegevuse). Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, siis ta ei pea oma tegevust päris lõpetama, vaid ta võib jätkata tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on keelatud). Sel juhul säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, eeltoodu osas peab vastav tulundusühistu saama aga Finantsinspektsioonilt makseasutuse või krediidiandja tegevusloa (mille taotlemine on tunduvalt lihtsam kui pangaloa saamine –juba kahel ühistul on makseasutuse tegevusluba olemas). Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja tulundusühistu võib jätkata 7 selle tegevusega ilma et ta omaks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, saavad ka Tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jms). Kokkuvõtvalt: Finantsinspektsiooni tegevusloa režiimi alla on vaja ühistud allutada põhjusel, et igasuguste nõuete kehtestamine ilma riikliku järelevalveta ei ole efektiivne. Meedias on märgitud, et Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) on ühistutele tegevusloa andnud ja teeb ka järelevalvet ning võib tekkida seega küsimus, et milleks on vaja täiendavalt kehtivat seadust niimoodi muuta. Oluline on aga märkida, et RAB ei tee järelevalvet finantsteenuste alaste nõuete täitmise eest, vaid RAB-i järelevalve piirdub puhtalt üksnes rahapesu tõkestamisega. RAB-i järelevalve väljendub peamiselt hoiu-laenuühistu juhtide suhtes läbiviidavas sobivusmenetluses (ingl. k. fit-and-proper assesment), mille käigus hinnatakse juhiks sooviva isiku varasemat kogemust, seaduskuulekust, korrektset ärialast mainet jms omadusi, mis välistavad isiku seotust kriminaalse tegevusega. Senised probleemid ühistutes ei ole aga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, lisaks:  HLÜ-de käibed on võrreldes krediidiasutustega väikesed ja HLÜ-de liikmed on Eesti residendid, sh sageli ka vanemaealised kodanikud;  HLÜ-de poolt pakutavad tooted ja teenused on pigem nö lihtsakoelised ja klassikalised – hoiuste kaasamine ja laenude andmine, ülekannete sooritamine on pigem kõrvaltegevus;  riikliku riskihinnangu kohaselt on rahapesu risk HLÜ-des madal.11 Samuti Eesti Pangale esitatav aruandlus ei ole piisav järelevalve tegemiseks ega probleemide ennetamiseks ning Eesti Pangal ei ole ka sellist kohustust. Muuhulgas on tehtud ka ettepanekuid tõmmata joon traditsiooniliste ja ühistute algsest ideest võõrdunud hoiu-laenuühistute vahele ning nõuded kehtestada vaid viimastele. Seadusega on keeruline või sisuliselt võimatu paika panna, millised on „traditsioonilised“ hoiu-laenuühistud, kus liikmetel on juhtimises/kontrollimises teatud roll olemas ja millised pigem toimivad tavapäraste „laenukontoritena“, kus liikmetel puudub igasugune roll juhtimises ja kontrollis. Samuti ei saa seadusega suunata ühistute liikmeid olema aktiivsemad või võtma endale rolli ühistu juhtimises või kontrollimises, kui liikmed seda ise teha ei soovi. Seega ei ole võimalik niimoodi nõudeid seaduses sätestada. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult ka hoiu-laenuühistute viimist Finantsinspektsiooni järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes sellistele ühistutele oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes kehtiv regulatsioon. Siiski leiti, et sellise künnise sätestamine oleks mõnevõrra kunstlik ja allapoole seda künnist jäävate ühistute puhul oleks jätkuvalt küsimus, et kuidas efektiivselt tagada vastavate nõuete täitmine. 11 2015. aastal hindasid Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo hoiu-laenuühistute haavatust rahapesu ja terrorismi rahastamise suhtes madalaks, https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/Moodul%206_Teised%20finantsteenuste%20pakkujad_kokkuv%C3%B5te_avalik.pdf, lk 17. 2022. aastal leiti samuti, et rahapesu ohutase finantssektoris, sh hoiu-laenuühistutes on madal, https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022-02/5.%20Finantssektor.pdf, lk 6. 8  1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt ([email protected], 611 3633) ning sama osakonna nõunikud Kristen Leppik (lahkus Rahandusministeeriumist 2023. aasta septembris) ja Anastasia Nõmmik ([email protected], 5854 5096). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sisaldub eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (aastate 2023–2027 kohta).12 Selle punkti 11.9 kohaselt (mis puudutab eelkõige inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse või täpsemalt selle ennetamist) peab rahandusminister esitama valitsusele hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Uus Vabariigi Valituse tegevusprogramm aastate 2024– 2027 kohta ei ole veel lõplikult paigas. Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmis13 on lisaks märgitud, et Rahandusministeerium kaalub hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimalikku muutmist, et tagada hoiustajate suurem kaitse ja suurem kontroll ühistute üle. Eelnõuga muudetakse: 1) hoiu-laenuühistu seaduse redaktsiooni RT I, 05.05.2022, 12 (edaspidi ka HLÜS); 2) krediidiandjate ja –vahendajate seaduse redaktsiooni (edaspidi ka KAVS) RT I, 04.07.2024, 28; 3) krediidiasutuste seaduse redaktsiooni (edaspidi ka KAS) RT I, 04.07.2024, 16; 4) makseasutuste ja e-raha asutuste redaktsiooni (edaspidi ka MERAS) RT I,21.06.2024, 49; 5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse redaktsiooni (edaspidi ka RahaPTS) RT I, 21.06.2024, 51; 6) reklaamiseaduse redaktsiooni (edaspidi ka RekS) RT I, 17.03.2023, 21; 7) tulundusühistuseadust (edaspidi ka TÜS) RT I, 23.12.2022, 32. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 punktist 14 tulenevalt Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga lisatakse hoiu-laenuühistu seadusesse hoiu-laenuühistu pankrotimenetlust reguleerivad (kohtumenetlusega seonduvad) sätted. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Kehtiv regulatsioon 12 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download 13 Nimetatud programm on kättesaadav siit: https://www.fin.ee/media/5681/download 9 HLÜS § 3 lõike 2 kohaselt on HLÜ tulundusühistu. Nagu eespool märgitud, siis vastavalt TÜS § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Klassikaliselt on HLÜ-de klientideks/liikmeteks erinevate riikide näitel eelkõige eraisikud. Peamise finantsteenusena kaasatakse liikmetelt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis reeglina ei hõlma hüpoteekkrediite. HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu- laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest, sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast, on selliste ühingute areng ja regulatsioonid riigiti väga erinevad. Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl. k. savings and credit co-operative) kui krediidiühistuid (ingl. k. credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus. Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“ kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate või nende ametiühingute algatusel töötajatele soodsatel tingimustel laenude andmisest.14 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui sarnaselt pankadega, kuid võivad hoiuseid vastu võtta üksnes oma liikmetelt, kes on üldjuhul koondunud teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel. Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil või moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste majanduslike huvide põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl. k. co-operative banks) ja pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu seadus. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele. Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). EL-s reguleerib pangandust ja hoiuste kaasamist kaks peamist õigusakti: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus/CRR); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (pangandusdirektiiv/CRD). 14 Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. 10 CRD artikli 9 lõige 1 sätestab, et avalikkuselt (ingl. k. public) hoiuste kaasamine on lubatud üksnes krediidiasutustele.15 Eeltoodud reeglit ei kohaldata siiski siseriiklikus või EL õiguses selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet. Samas võib riigisiseses õiguses sätestada, kellel on õigus avalikkuselt hoiuseid vastu võtta, st need ei pea olema ainult pangad.16 CRD artikli 2 lõike 5 punkt 7 näeb ette, et Eesti hoiu-laenuühistutele CRD-d ei kohaldata ehk nad on välistatud pankade kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.17 Samas selle jaoks, et HLÜ tegevus oleks kooskõlas EL õigusega, peab HLÜ hoiuseid kaasama viisil, et seda ei saaks käsitleda hoiuste kaasamisena avalikkuselt. Ehk seadusega tuleb ette näha, et HLÜ-d saaksid hoiuseid kaasata piiratud viisil võrreldes pankadega, st HLÜ-d ei saa hoiuseid kaasata avalikkuselt. Siiski vaadates praktikat, siis ei saa olla kindel, et reaalses elus vastab Eesti hoiu- laenuühistute tegevus Euroopa Liidu õigusele – sisuliselt võib ühistu liikmeks saada igaüks ja seeläbi võiks asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt. Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka MERAS ning võlaõigusseadus (edaspidi ka VÕS) ja KAVS. MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i tarbijakrediidi alaseid sätteid). MERAS-e alusel tegutsev kaks ühistut ehk nad on saanud Finantsinspektsiooni käest vastava tegevusloa ja võivad osutada teatud ulatuses makseteenuseid. Krediidiandja tegevuslubasid Finantsinspektsioon seni ühistutele väljastanud ei ole, kuigi praktikas ühistud oma liikmetest füüsilistele isikutele (sisuliselt tarbijatele) laene väljastavad. Seda aga põhjusel, et KAVS kohaldub HLÜ-dele üksnes juhul, kui HLÜ liikmete arv on suurem kui 3 000 liiget ja HLÜ laenude intressimäärad ei ületa kommertspankade tarbimislaenude keskmist intressimäära (lihtsustatult). HLÜ-d on RahaPTS mõistes kohustatud isikud, kes on kohustatud järgima RahaPTS-i norme. Vastavalt RahaPTS §-le 70 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba (sh üldjuhul HLÜ-d), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks tegevusluba RAB-ilt. RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse majandustegevuse registrisse. Nagu eespool juba rõhutatud – RAB ei tee ühistute üle finantsjärelevalvet. 15 Artikli 9 lõige 1: Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from umbesrrying out the business of taking deposits or other repayable funds from the public. 16 „Ilma et see piiraks riigisiseses õiguses olemasolevaid määratlusi, hõlmab mõiste „avalikkus” usaldatavusjärelevalve kontekstis teatavat kaitset füüsilisele või juriidilisele isikule, kes usaldab oma vahendid järelevalve alla mittekuuluvale üksusele, kelle majanduslik usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud. Seega võib „avalikkuse” mõistest välja jätta teatud grupid, kelle puhul ei peeta sellist kaitset vajalikuks. Nende hulka kuuluvad näiteks isikud, kellel on (isiklikud) sidemed ettevõttega, kellele nad oma raha usaldavad ja kelle majanduslikku usaldusväärsust nad suudavad seega hinnata, või professionaalsed turuosalised, kellel on piisavalt teadmisi ja vahendeid vastaspoole seisukorra väljaselgitamiseks.“; https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.201803_guide_assessment_credit_inst_licensing_appl.et .pdf?09f0umbes70d52890123cb207c890ac84a2 17 Artikli 2 lõike 5 punkt 7: „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud', as cooperative undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“. 11 Samuti peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid statistika kogumise eesmärgil.18 Kui HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, siis ühistupank, nagu nimigi juba ütleb (pank), on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas KAS-i teatud ulatuses (eelkõige ühistu üldjuhtimise korralduse osas), aga kohalduvad ka HLÜS ja samuti TÜS. Vastavalt KAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel. Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik ühistupanga tegevusluba Finantsinspektsioonilt saanud. Tabel 1. Krediidiasutuste ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul (vastavalt kehtivale regulatsioonile) Krediidiasutus (sh Hoiu-laenuühistu ühistupank) Finantsinspektsiooni jah ei tegevusluba Rahapesu Andmebüroo ei (kuid pankadel kohustus jah tegevusluba teavitada RABi nn kahtlastest tehingutest) Riiklik finantsjärelevalve jah ei Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond (hoius eraõiguslik SA Hoiuste üldjuhul tagatud kuni 100 00 Tagamise Fond (samas on euro ulatuses) sellega liitunud alla poole ühistutest) Maksustamine  hoiuste puhul on võimalik maksustamise erisusi võrreldes intressitulu pealt tekkivat teiste äriühingutega ei ole maksukohustust edasi lükata (läbi investeerimiskonto režiimi)  tulumaksutagastus eluasemelaenude intressidelt 2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad Nagu eespool märgitud, siis tegutseb Eestis hetkel 15 ühistut. HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu – Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu siiski kuulub alla poole tegutsevatest HLÜ-dest (liidu liikmeid on teadaolevalt 5).19 18 Eesti Pank, Hoiu-laenuühistute aruandlust kehtestavad määrused, https://www.eestipank.ee/statistika/hoiu- laenuuhistute-aruandlust-kehtestavad-maarused 19 https://hoiu-laenu.ee/liikmed/ info sellel kodulehel on tõenäoliselt uuendamata. 12 Eesti finantsturg on panganduskeskne, s.t. alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pankade varadega võrreldes üsna väikesed. Hoiu-laenuühistute kaasatud hoiuste maht on umbkaudu alla 0,5% pankade kaasatud hoiuste mahust (arvestades eraisikute ja reaalsektori ettevõtete hoiuseid). 2024. aasta mai lõpu seisuga oli HLÜ-del liikmeid kokku 13 378 ja varade maht kokku umbes 144 mln eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud umbes 92 mln euro ja reaalsektori ettevõtjatelt umbes 15 mln ulatuses.20 Nagu järgmiselt jooniselt näha, siis viimaste aastate lõikes on kasvanud tähtajaliste ehk pikemaajalise tähtajaga hoiuste osakaal. Tähtajaliste hoiuste osakaal eraisikute hoiustes oli 98,5%. Joonis 2. Hoiu-laenuühistute eraisikutelt kaasatud hoiuste jääk tähtaja järgi (allikas: Eesti Pank)21 Eeltoodud jooniselt on näha, et umbes 39% eraisikutest liikmete hoiustest on suhteliselt lühiajalised ehk alla 1 aastase tähtajaga. Hoiu-laenuühistute hoiuste pealt makstav intress on olnud ajalooliselt kogu aeg kõrgem võrreldes pankadega. Näiteks eraisikute uute tähtajaliste ja säästuhoiuste keskmine intressimäär oli selle 2024. aasta märtsi lõpus 7,33%, mis on ja 1,34 protsendipunkti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Teisalt, mis puudutab laenamist, siis suur osa laene läheb just ettevõtjatele – 2024. aasta märtsi lõpu seisuga oli äriühingutele antud laenude jääk umbes 82 mln eurot. Eraisikutele antud laenude suurus oli seevastu umbes 33 mln eurot. Järgmiselt jooniselt on näha, et laenusaajate hulgas domineerivad kinnisvaraettevõtjad – neile antud laenude jääk oli 2024. aasta märtsi lõpus 36 miljonit eurot. Majapidamistele antud uute laenude keskmine intressimäär oli 11,57%. Ettevõtetele antud uute laenude keskmine intressimäär oli kõrgem, 13,63%. Joonis 3. Hoiu-laenuühistute poolt ettevõtetele väljastatud laenud (allikas: Eesti Pank) 20 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/149/r/1075/924 21 https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-esimeses-kvartalis-kasvas-majapidamiste-uute-hoiuste-maht-hludes- aastatagusega-30042024 13  2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus Järgmises tabelis on kirjeldatud peamisi muudatusi, mis eelnõuga kaasnevad võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Tabel 2. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega ja eelmise eelnõu versiooniga KEHTIV 2020. a UUS EELNÕU REGULATSIOON KOOSKÕLASTAMISEL KÄINUD EELNÕU VERSIOONIGA PLAANITUD MUUDATUS 1. Kohustus Kui HLÜ liikmete arv Kui kaasatud hoiuste maht on Uue eelnõu versiooni taotleda üle 3 000, siis tuleb vähemalt 5 mln euro või kohaselt tuleb Finantsinspektsi taotleda FI-lt liikmeid vähemalt 3 000, siis tegutsevatel ühistutel oonilt (FI) krediidiandja tuleb taotleda krediidiasutuse hiljemalt 2028. a. 31. tegevusluba tegevusluba. tegevusluba. Sellisel juhul detsembriks: kohaldub krediidiasutuste a) taotleda panga või Kui HLÜ osutab seaduses sätestatu, sh ka FI ühistupanga makseteenuseid, siis järelevalve. tegevusluba; tuleb samuti taotleda FI b) jätkata tavalise tegevusluba. tulundusühistuna (ilma hoiuseid kaasamata) ja lisaks on võimalus osutada makseteenuseid või anda tarbijakrediiti kui selleks on vastav FI tegevusluba; c) oma tegevus lõpetada. 14 2. HLÜ HLÜ tuleb moodustada Territoriaalsuse põhimõte Ei ole muudetud moodustamise territoriaalsuse kaotatakse, kuid isik peab võrreldes esimese eelnõu alused põhimõttel (s.t. HLÜ näitama HLÜ liikmeks versiooniga. peab tegutsema ühe astumisel oma põhjendatud KOV-i või omavahel huvi. piirneva mitme HLÜ haldusterritooriumi). Liikmelisuse ülempiir kaotatakse kui ühistu Ühiste majanduslike moodustatakse ühiste huvide põhimõttel majanduslike huvide moodustatud hoiu- põhimõttel laenuühistul võib olla kuni 1000 liiget. 3. Sisseastumis- Sisseastumismaks peab Sisseastumismaks peab olema  Sisseastumismaks maksu ja olema vähemalt 6 eurot. vähemalt 35 eurot. peab olema vähemalt osamaksu Osamaks peab olema Osamaks peab olema vähemalt 40 eurot. suurus vähemalt 30 eurot. 50 eurot.  Osamaks peab olema vähemalt 50 eurot. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Edaspidi kohaldatakse ühistupanga tegevusele KAS-is sätestatut. 4. Liikmelisus Kehtiv seadus ei sätesta Enne liikmeks astumist Ei ole muudetud üheselt, kas HLÜ võib kohustub HLÜ välja selgitama võrreldes esimese eelnõu osutada teenuseid isiku põhjendatud huvi HLÜ versiooniga. üksnes Eesti liikmeks saamisel. territooriumil. Nähakse ette, et HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, sh ei saa asutada filiaali teisest riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt. 5. Osaluse Osaluse omandamine Võimaldatakse üksnes kuni Vastavat nõuet on omandamine krediidiasutuses või 10%-list osaluse omandamist võrreldes eelmise eelnõu teises krediidiasutuses või teises versiooniga leevendatud finantseerimisasutuses ei finantseerimisasutuses. – HLÜ võib omada ole piiratud. tütarfirmana ühistupanka, krediidiandjat või - vahendajat, makseasutust. 6. Laenamine ja Laenamine HLÜ Laenamine HLÜ liikmetele ei Vastavat nõuet on huvide konflikt liikmetele ei või olla üle või olla üle 10 korra suurem võrreldes eelmise eelnõu 20 korra suurem osamaksust või 10% HLÜ versiooniga leevendatud omakapitalist; - laenamine HLÜ 15  osamaksust või 20% liikmele ei või olla üle 20 HLÜ omakapitalist. Laenamine HLÜ juhtidele või korra suurem osamaksust seotud isikutele ei või olla või 20% HLÜ suurem kui 5 korda omakapitalist; osamaksust või 5% HLÜ omakapitalist; Juhtidele või seotud isikutele laenamise Laenamine krediidiasutusele nõuded ei muudeta. või teisele finantseerimisasutusele või Laenamise nõuet samasse gruppi kuuluvatele krediidiasutusele või isikutele on keelatud. teisele finantseerimisasutusele või samasse gruppi kuuluvatele isikutele on leevendatu võrreldes eelmise eelnõu versiooniga ehk laenamine nendele isikutele on lubatud, kuid kogumina ei või olla need laenud suuremad 20% kõikidest laenudest. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Edaspidi kehtivad need osaliselt üksnes ühistupangale vastavalt KAS-s sätestatule. 7. Kapitali Osakapitali suurus peab Osakapitali suurus peab olema Osakapitali suuruse suurus olema vähemalt 31 950 vähemalt 50 000 eurot. nõuet on tõstetud eurot. võrreldes varasema Äriregistri teavitamine kapitali eelnõu versiooniga – see Äriregistri teavitamine muutmisest muutub peab olema vähemalt kapitali muutmisest paindlikumaks (minimaalselt 125 000 eurot. teavitamine on koormav kord aastas). (liiga jäik). See nõue kehtib ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Siis enam hoiu-laenuühistu vormis jätkata ei saa. 8. Nõue hoida 5% Nõue hoida vähemalt 10% oma Need nõuded on Likviidsusnõude vähemalt liikmete hoiuste summast Eesti võrreldes varasema d krediidiasutuste või lepinguriigi krediidiasutuse eelnõu versiooniga hoiustes. hoiustes; jäänud samaks, kuid 16  täpsustatud on Krediidiasutuse hoiuse asemel likviidsuse tagamise võib HLÜ vara hoida muus nõudeid, sh likviidses varas (nt lühiajalistes stressiolukorra mõistet. väärtpaberites); Need nõuded kehtivad Nähakse ette täiendavad ajutiselt kuni 2028. a. 31. nõuded likviidsuse tagamiseks. detsembrini. Peale seda kehtivad need nõuded teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 9. Täpsed nõuded isiku Nähakse ette detailsed nõuded, Võrreldes eelnõu Krediidivõimelis krediidivõimelisuse kuidas isiku (eelkõige esialgse versiooniga on use hindamine hindamiseks puuduvad. füüsilisest isikust laenuvõtja) lisatud täpsustavad krediidivõimelisust hinnata. nõuded HLÜ sise- eeskirja, mis puudutab krediidivõimelisuse hindamist.. 10. Nõuded Sobivusnõuded juhtide Nähakse ette detailsemad Ei ole muudetud juhtorgani osas üsna üldsõnalised. juhtimisnõuded juhtidele, sh võrreldes esimese eelnõu liikmetele nõue oma sobivust HLÜ versiooniga. Minimaalselt 3 liiget liikmetele tõestada. juhatuses. Minimaalselt 2 liiget juhatuses. 11. Juhtimine HLÜ juhtimine Nähakse ette, et põhikirjaga on Üldkoosoleku pädevuse nõukogu/volinik nõukogu/volinike poolt võimalus üle anda üle andmine volinike e tasandil on eraldiseisvalt üldkoosoleku pädevus volinike koosolekule põhikirja reguleerimata. koosolekule; alusel on lubatud kui HLÜ-l on vähemalt 250 Volinike koosoleku puhul peab liiget (eelmises HLÜ-l olema vähemalt 20 versioonis oli see 500). volinikku. Üks volinik mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinike koosoleku puhul peab HLÜ-l olema Liige saab ise enda esindajat vähemalt 20 volinikku. (volinikku) valida. Üks volinik mitte enam kui 25 liikme kohta. Volinikele kehtivad nn kõrgendatud nõuded. Sõnaselge välistus – ei tohi luua teistsugust volinike koosoleku süsteemi kui on HLÜS-is sätestatud. 12. Sisemine ja Revisjonikomisjonile on Vastavuskontroll asendab On otsustatud loobuda välimine ette nähtud sisemised revisjonikomisjoni, nähakse vastavuskontrolli kontroll kontrolliülesanded. detailselt ette kuidas nõudest, kuid 17  vastavuskontrolli tuleb revisjonkomisjoni suhtes Välisaudiitori roll on teostada ja kelle ees on kehtivaid nõudeid on sõnastud üldsõnaliselt. vastavuskontrolli teostaja täiendatud. aruandluskohustuslane. Need nõuded kehtivad Välisaudiitori poolt ajutiselt kuni 2028. a. 31. läbiviidavat auditit detsembrini. Peale seda täpsustatakse. kehtivad need nõuded teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 13. Liikmetele Liikmetele teabe Nähakse detailselt ette, millest Võrreldes eelnõu eelmise teabe andmine andmise kohustused on tuleb liiget teavitada, samuti versiooniga on ja liikmete väga üldsõnalised. liikme õigus ise küsida infot täiendatud teavet ja õigused jms. dokumente, mida HLÜ liikmel on võimalik Majandusaasta aruanne ja HLÜ-lt välja nõuda, sh põhikiri tuleb avalikustada ebatõenäoliselt laekuvate HLÜ asukohas ja veebilehel. nõuete summa ning HLÜ Liikmetel on õigus saada bilansi- ja mõistliku tasu eest nimetatud kasumiaruanded viimase dokumente paberkandjal. 12 kuu kohta. Samuti saab liige küsida, kes on teised HLÜ liikmed. Lisaks saavad liikmed panna väiksema kvoorumiga ettepanekuid/teemasid ühistu üldkoosoleku päevakorda. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2028. a. 31. detsembrini. Peale seda kehtivad need nõuded teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 2.4. Eelmiste eelnõude versiooni kohta laekunud tagasiside 18  Nagu varasemalt märgitud, viis Rahandusministeerium viis 2017. aastal läbi avaliku konsultatsiooni (s.t. avalikustas VTK)22, selgitamaks välja, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni muuta. Kui riiklikud institutsioonid (Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Justiitsministeerium jt) pooldasid kehtiva regulatsiooni muutmist, sh ka teatud kujul järelevalve kehtestamist, siis HLÜ-de seisukohad olid pigem vastandlikud – märgiti, et kehtivat regulatsiooni ei maksaks ülemäära palju muuta, kuid samas tunnistati, et teatud muudatusi oleks siiski vaja. 2019. aastal esitas Hoiu- Laenuühistute Liit ise Rahandusministeeriumile pöördumise, milles viidati, et mõni HLÜ ei pea kehtivatest „mängureeglitest“ kinni. 2019. aasta oktoobris kohtusid eelnõu ettevalmistajad HLÜL- i liikmetega, et tutvustada ja arutada võimalikke muudatusi HLÜ-de kehtivas regulatsioonis. Rahandusministeerium esitas 8. oktoobril 2020. aastal arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu.23 2020. aasta 18. novembris toimus ka eelnõu arutamise tarvis ümarlaud HLÜ-de, Eesti Panga, FI jt seotud osapooltega. Kuna siiski sobivat kompromissi ei leitud ja ei olnud ka otseselt poliitilist huvi, siis eelnõu menetlus toona peatus. Järgmises tabelis on esitatud uue eelnõu versiooni kohta esitatud tagasiside (eelnõu, mis esitati kooskõlastamisele 27. detsembril 2022. aastal). Kokkuvõttes - teatud ühistud on kategooriliselt kõigele vastu, osad ühistud mõningaid muudatusi pooldavad, mõni sealhulgas ka vähemalt kaudselt ühistupangaks hakkamise ideed. Eesti Pank, FI ja Eesti Pangaliit pooldavad põhimõtteliselt eelnõuga pakutud lahendust. Justiitsministeerium viitas eelkõige sellele, et eelnõus olev nõue kujundada ennast ümber ühistupangaks on märkimisväärne põhiseaduslik riive (samale asjale juhtis tähelepanu ka õiguskantsler). Tabel 3. Tagasiside varasema eelnõu versiooni kohta Tagasiside Kokkuvõte tagasisidest andja Finantsinspekts Sisuliselt esitas FI üksnes tehnilised kommentaarid HLÜS-i kohta. Ainuke ioon põhimõttelisem kommentaar – ühistupankade aktsiakapital peaks olema minimaalselt 5 mln eurot (nagu kommertspankadel) ehk ei toeta 1 mln euro suurust osakapitali erisust (või erisus võib kõne alla siis kui ühistupanga tegevust piiratakse – näiteks juhul kui ühistupank ei või tegutseda välisriigis). Siiski on FI võtnud nüüdseks jõulisema seisukoha – meedias avaldatud artikli kohaselt pooldab FI seda, et ühistud peaksid ennast edaspidi kujundama ümber ühistupankadeks.24 Eesti Pank Toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Pooldavad seda, et ühistud peaksid hakkama ühistupankadeks või oma tegevuse lõpetama. Üleminekuperiood on liiga pikk – võiks olla kaks aastat lühem ehk ühistud peaksid panga loa saama hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. Enne seda peaksid need ühistud, kes annavad tarbijatele laenu, taotlema FI- lt krediidiandja tegevusloa. Justiitsministee Justiitsministeerium esitas mitmeid tehnilisi ja sõnastuslikke ettepanekuid. Muuhulgas rium leiti, et sel eelnõu versioonil võib olla märkimisväärne põhiseaduslik riive ja seega põhiseaduspärasuse analüüsi tuleb täiendada ning põhjendada, miks vähem piiravad meetmed ei võimalda eesmärki saavutada. Lisaks oli ministeeriumil ka mitu andmekaitset puudutavat märkust ning tähelepanek karistusõiguse valdkonnast. 22 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6253c3e0-5450-4f99-bd62-ebeb98d1d96f#Qym1ZvzJ 23 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 24 https://www.fi.ee/et/blogi/hoiu-laenuuhistud-oige-kujundada-uhistupankadeks 19 Õiguskantsler Sarnased seisukohad Justiitsministeeriumiga. Tuleks põhjalikumalt analüüsida, kas eelnõus sisalduv on ikka kooskõlas põhiseadusega ning kas ühistupangaks hakkamise asemel ei ole vähem n-ö koormavamaid alternatiive. Audiitorkogu Leiavad, et seadusesse tuleb lisada HLÜ-dele kohustus tellida audiitorilt eritöö, sest audiitor ei saa omal initsiatiivil klienti kontrollima minna (s.t. selleks perioodiks kui ühistu veel ei ole ühistupank). Lisaks audiitori poolt kontrollitavad kriteeriumid tuleb seaduse tasandil täpsemalt määratleda. Eesti HLÜ Liit Eelnõu ja seotud menetlus on vastuolus Vabariigi Valitsuse kaasamise hea tavaga. Riigi institutsioonid ei ole vaatamata HLÜ-de pöördumistele suutnud pahatahtlikkusele piiri panna. Ei toeta eelnõud, kuna soovitakse likvideerida HLÜ kui ettevõtlusvorm. Tartu HLÜ HLÜ-de kaasamine eelnõu menetlemisel on olnud näiline ning HLÜ-de arvamustega ei kavatseta arvestada, sest selleks ei ole aega. Eelnõu jõustumine sellisel kujul oleks HLÜ- de häving Eestis. Reklaamipiirang on HLÜ-de diskrimineerimine. Eelnõu menetlemine peab käima kooskõlas Vabariigi Valitsuse reglemendi ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Tallinna HLÜ Soovitakse likvideerida enam kui 200-aastase traditsiooniga ettevõtlusvorm. Eelnõu ei teeni 2017. aasta VTK-s toodud eesmärke. Ei ole kaalutud kõiki VTK-s toodud variante HLÜ üle kontrolli tõhustamiseks. HLÜ-de pangaregulatsioonile allutamine on vastuolus kehtiva regulatsiooniga, Euroopa Liidu õigusega ja põhiseadusega. Samas on eelnõus palju tervitatavat – usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine, likviidsusnõuded, laenudele esitatavad nõuded, vastutustundliku laenamise, liikme krediidivõimelisuse hindamise ja volinike koosoleku sätted. Kehtna HLÜ HLÜ kui ettevõtlusvorm soovitakse kaotada mõne pahatahtliku turuosalise tõttu. HLÜ- dele ette nähtud viieaastane üleminekuperiood on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, ning sisuliselt on aega vaid kolm aastat, sest alates 2026. a pole enam õigust aktiivselt tegutseda (kaasata uusi liikmeid, hoiuseid, või pikendada lepingute kehtivust). Intus HLÜ Kevadel tuleks korraldada kohtumised ministeeriumi ja HLÜ-de esindajate vahel, et mõlemad pooled mõistaksid, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses tähendavad. Seadus peaks jõustuma kõige varem 1. jaanuaril 2024. aastal ja üleminekuaeg peaks olema sellest arvates aasta. Reklaamipiirang on vastuolus konkurentsi seadusandlusega. Eelnõu ja selle senine menetlus on vale viis niivõrd oluliste muudatuste tegemiseks. Raha HLÜ HLÜS jms seadused vajavad küll kaasajastamist, aga tuleks korraldada sisuline arutelu, kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja sisuliste probleemide lahendamine. RAB-i teostatav järelevalve ei ole tegelikkuses toiminud. On kaheldav, kas ükski HLÜ suudaks täita pangale kohalduvaid nõudeid. FI järelevalve toimimiseks ei pea ühistud tingimata just pangaks hakkama. Hoiuseintressi reklaami keeld ainult HLÜ-dele loob pankadele eelised, reklaamile võib luua vastavad tingimused-reeglid. HLÜ-de regulatsioonis tuleks täiendada olemasolevaid reegleid, et negatiivsed HLÜ intsidendid turul ei korduks. Kodumaa HLÜ-de regulatsioon vajab ajakohastamist. Ühistupank on sarnasem HLÜ-le kui Kapital HLÜ aktsiapangale, mistõttu tulevikus tuleks tuua ühistupanga sätted HLÜS-i. Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema proportsionaalne, s.t. panga sätteid ei tohiks kohaldada ühistutele, kes on sadu kordi väiksemad korporatiivpankadest. HLÜ-de tegevus peab olema rohkem ja selgemalt reguleeritud. Reklaamipiirang on ebaproportsionaalne ja ebavõrdne. Kavandatavad likviidsusnõuded ei tohiks muuta HLÜ formaati mitte-elujõuliseks. Sisseastumismakse ja osamakse suurendamine vajab põhjalikumat analüüsi, arvestades HLÜ-de pakutavat intressi. Avalikkusele tuleks saata 20  sõnum, et regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab HLÜ- sid. Kaubandus- ja HLÜ-dega seotud regulatsioone tuleb muuta ning tagada HLÜ-de suurem läbipaistvus ja Tööstus-Koda HLÜ liikmete tõhusam kaitse. Eesmärkide saavutamine ja muudatuste tegemine peab olema kooskõlas hea õigusloome põhimõtete ja erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates. Seda ei ole tehtud, samuti on mõistetamatu eelnõu kiireloomulisus. Muudatused tuleb läbi arutada HLÜ-dega ja vajaduse korral teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused. Eesti Pangaliit Kõik HLÜ-d tuleb allutada FI järelevalve alla (samas ei ole nende kirjast üheselt selge, kas ühistud peaksid hakkama tingimata ühistupankadeks). HLÜ-de järelevalvega seotud kulu ei tohiks kanda teised järelevalvesubjektid. Nagu FI-gi ei toeta Eesti Pangaliit 1 mln euro suuruse osakapitali erisust. Tagatisfondi kaitse peaksid saama ainult need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa. Madalama omakapitali määra puhul tuleks luua eraldi osafond ühistupankadele. Toetab täiendavate nõuete seadmist hoiuse reklaamile. FinanceEstonia Leiavad, et minimaalset kapitalinõuet võiks veelgi rohkem tõsta, näiteks 100 000 euroni. Arvavad, et kindlasti tuleks HLÜ-d viia mingis vormis FI järelevalve alla. Restruktureerimise lõpptähtaeg võiks olla lühem kui 5 aastat, näiteks 3-4 aastat. Leiavad, et selle ajaga on võimalik end ümber kujundada kas pangaks või krediidiandjaks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist, millest seitse sisaldab seaduste muudatusi ja üks seaduse jõustumist (eelnõu § 8). Eelnõuga muudetakse hoiu-laenuühistu seadust (eelnõu § 1), krediidiandjate ja –vahendajate seadust (eelnõu § 2), krediidiasutuste seadust (eelnõu § 3), makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (eelnõu § 4), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (eelnõu § 5), reklaamiseadust (eelnõu § 6) ja tulundusühistu seadust (eelnõu § 7). 3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine 1) Muudetakse HLÜS § 1 sõnastust. Kehtiv § 1 näeb ette seaduse üldise reguleerimisala. Muudatuse tulemusena lisatakse eelkõige antud paragrahvi teabe avalikustamine, kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse oluliselt seda, et kellele ja mis ulatuses tuleb HLÜ-del teavet anda. 2) Muudetakse HLÜS § 2 lõiget 2, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute kohta sätestatut. Suurema õigusselguse huvides täpsustatakse, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse tulundusühistute kohta sätestatut, st tulundusühistuseadust. Oluline on läbivalt kasutada sama määratlust. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega. 3) Lisatakse HLÜS § 2 uus lõige 4. Lõikega 4 sätestatakse võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt norm, et kui HLÜ kaldub kõrvale § 6 lõikes 1 või 5 sätestatust (s.t. tema peamine ja püsiv tegevus on oma teenuste osutamine pigem mitte-liikmetele või kui teenus on suunatud väljapoole HLÜ tegevuskohta ehk välisriiki (vt ka eelnõu § 1 p 9)), siis ei saa käsitleda sellist tegevust enam tegevusena, mis peaks iseloomulik olema just HLÜ-le, ja sel juhul on selline tegevus juba samaväärne krediidiasutuse ehk panga tegevusega ning tal tuleks taotleda krediidiasutuse 21 tegevusluba. Eesmärk on tagada, et HLÜ-del ei tekiks põhjendamatut konkurentsieelist võrreldes krediidiasutustega – ehk lihtsustatult ei saa hoiu-laenuühistu tegutseda sama tegevusampluaaga nagu krediidiasutus, kuna krediidiasutuse suhtes kehtiv nõuete intensiivsus on märkimisväärselt kõrgem. 4) Muudetakse HLÜS § 3 lõiget 1. Paragrahvi 3 lõikest 1 on võrreldes kehtiva redaktsiooniga välja jäetud sõnad „peamine ja püsiv“. See konstruktsioon/fraas on praktikas tekitanud mitmeid küsimusi, näiteks milline on siis mitte peamine ja mitte püsiv tegevus, millega HLÜ võiks tegeleda, ning kas selliste tegevuste hulka kuuluvad muud kui HLÜS §-s 6 nimetatud tegevused või ka nimetatud tehingute tegemine muude isikute kui oma liikmetega. Fraasi „peamine ja püsiv“ kustutamine peaks tagama, et HLÜ-d piirduksid ainult seaduses algselt ette nähtud teenuste osutamisega. Seoses eeltooduga möönavad eelnõu koostajad, et teatud §-s 6 nimetamata tehingud ja teenused on HLÜ-de äritegevuse jaoks siiski vajalikud, mistõttu on lisatud § 6 lõige 4 (vt allpool § 1 punkti 9 selgitusi). Lisaks on lõike 1 sõnastust muudetud selles osas, et „tehingute tegemine“ on asendatud „finantsteenuste osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki (s.t. oma liikmetele teenuste osutamine). Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbija mõistet sisustatakse Brüsseli konventsiooni artiklites 13 ja 14, mille tähenduses tuleb tarbija mõistet tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle isiku positsioonist konkreetses lepingus, arvestades lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku subjektiivset olukorda, kuna sama isikut võib teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste tehingute suhtes majandus- või kutsetegevuses tegutsejaks.25 Euroopa Kohus on selle põhjal jäänud seisukohale, et nimetatud konventsiooni erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija kaitset nõrgema poolena, kohaldatakse vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või kutsetegevust, vaatamata nende eesmärgile, ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi.26 Kui sõlmitud leping on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, kuna sellel on vaid tähtsusetu roll kogu toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut käsitleda tarbijana.27 Lähtudes ülaltoodust tuleb märkida, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguse alusel käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada HLÜ tegevust „teenuse osutamiseks“. Viimaks on lõikes 1 täpsustatud, et HLÜ on tulundusühistu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga, milles samalaadne täpsustus sisaldub sama paragrahvi lõikes 2, on tehtud lisandus lõikesse 1 lõike 2 muutmise tõttu. 25 Euroopa Kohtu otsus C-269/95: Beninumbessa, EKL 1997, lk I-3767, 3. juuli 1997. 26 Euroopa Kohtu otsus C-464/01, p 36, http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e 34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=firs t&part=1&cid=263664. 27 Samas, p 39. 22 5) Tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 3 lõige 2. Muudatus on tingitud tulundusühistu viite sisseviimisega sama paragrahvi lõikesse 1 (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi). 6) Muudetakse HLÜS § 5 pealkirja sõnastust ja lõiget 1. Pealkirja muudatus on seotud paragrahvi kolmanda lõike lisamisega (vt allpool § 1 punkti 9 selgitusi). HLÜS § 5 lõike 1 kehtiv sõnastus nimetab kolm HLÜ liikmeskonna moodustamise alust, milleks on ühtse elukoha põhimõte (territoriaalsuse põhimõte), ühtse töö-, teenistus- või kutsealane põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte. Lõikesse 1 tehtud muudatuste näol kaotatakse võrreldes kehtiva lõike sõnastusega liikmesuse aluseks olev territoriaalsuse põhimõte. Kehtiva sama lõike sõnastuse kohaselt peab HLÜ tegutsema ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. Arvestades aga eelkõige Eestis elavate elanike mobiilsust (näiteks paljud elanikud ei ela ega tööta tegelikult seal, kus on rahvastikuregistri järgi nende registreeritud elukoht), samuti ka ettevõtjate paiknemist, siis kunagi HLÜ moodustamise aluseks olnud üks peamisi aluspõhimõtteid on praktikas mõnevõrra oma tähtsuse kui ka rakendatavuse minetanud. See tähendab, et HLÜ-d ei puugi saada koondada enam enda registrijärgses või sellega piirnevate kohaliku omavalitsuse territooriumidel tegusevaid/elavaid liikmeid, vaid pigem võtavad liikmeid vastu ka muudest haldusüksustest. Seega ei pruugi olla HLÜ äritegevuse seisukohalt mõistlik eeldada, et kõik liikmed elaksid tingimata sama kohaliku omavalitsuse piires, kus on HLÜ tegevuskoht. Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded on küll §-st 5 välja jäetud, kuid need on säilitatud §-s 17. 7) Tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 2, mille järgi võib ühel haldusterritooriumil tegutseda mitu hoiu-laenuühistut. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud muudatusega ehk tingitud sellest, et kehtiv sõnastus ei oleks territoriaalsuse põhimõtte kaotamisel (vt ülaltoodud § 1 punkti 6 selgitusi) enam asjakohane ega vajalik. 8) Lisatakse uue lõikena § 5 lõige 3, mille kohaselt HLÜ asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Teisisõnu, HLÜS alusel asutatud ja tegutsev HLÜ peab olema registreeritud Eestis ja osutama teenuseid Eesti piires, s.t. Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. See on oluline põhimõtte, kuna eeldatakse, et HLÜ on just kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes pakub oma teenuseid just riigis sees. Kuna selline säte kehtivas seaduses puudub, siis on oluline see tegelikult kirjutamata reegel ka otsesõnu seaduses sätestada. Sätte sõnastus põhineb osaliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 lõikel 11. 9) Muudetakse §-i 6. Esiteks muudetakse paragrahvi pealkirja. Kui kehtiva seaduse § 6 sätestab HLÜ tehingud, siis muudetud sõnastuses määratletakse HLÜ tegevust kui oma liikmetele finantsteenuste osutamist (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi). Seepärast on uus paragrahvi pealkiri „HLÜ poolt osutatavad teenused“. 23 Tulenevalt pealkirjaga seotud muudatusest, muudetakse ka § 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust ning täpsustatakse, et HLÜ äritegevus peab piirduma oma liikmetele finantsteenuste osutamisega (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi). Samuti rõhutatakse sissejuhatava osaga seda, et HLÜ peamine ja püsiv tegevus seisneb lihtsustatult raha kaasamises ehk hoiuste vastusvõtmises oma liikmetelt ning teisalt neile krediidi andmises erinevates vormides (laen, liising). HLÜ tegevus ei saa seisneda selles, et ühelt poolt võetakse vastu liikmete hoiuseid ja teiselt poolt investeeritakse seda enamjaolt liikmetega mitteseotud projektidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist HLÜ-ga. Lõike 1 punktid 1–4 on sisuliselt jäänud samaks, mis kehtiva seaduse lõike 1 punktid 1–3 ja 5, kuid punkti 2 sõnastuse osas on täpsustatud HLÜ poolt tehtavad laenutehingud. Muudatus on tingitud sõnastuse ühtlustamisest HLÜS-i ja KAS-i vahel, kuivõrd oma olemuselt on tegemist samade finantsteenustega. Muudetakse lõiget 2 ja sätestatakse, et lisaks HLÜS § 6 lõikes 1 sätestatule võib HLÜ oma liikmetele osutada punktides 1 ja 2 nimetatud teenuseid. Punktid 1 ja 2 põhinevad kehtiva seaduse sama paragrahvi lõike 1 punktidel 4 ja 6. Need punktid on esitatud nii, et nende teenuste osutamine on pigem käsitatav lisateenuste osutamisena. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse loetelu teenustest, mida HLÜ võib osutada nii ühistu liikmetele kui ka muudele isikutele. Lõike 3 koostamisel võeti aluseks varasem HLÜS § 6 lõige 2, mis sätestas teenuseid, mida HLÜ võis osutada kindlaksmääramata isikute ringile. Muudatuse põhjus seisneb ka selles, et kehtiva lõike 2 sõnastus viitab valuutavahetus- ja makseteenuse saajatele kui „kindlaksmääramata isikute ringile“, mis pole päris täpne, sest HLÜ- sid käsitatakse RahaPTS § 6 lõike 2 punkti 9 tähenduses finantseerimisasutusena, millele rakenduvad samast seadusest tulenevad hoolsusmeetmed, sealhulgas isikusamasuse tuvastamine enne kliendile või liikmele teenuse osutamist. Seetõttu on eelnõus korrektsuse huvides viidatud teenuse saajatele kui „liikmetele ja mitte-liikmetele“. Muu hulgas on täpsustuse lisamine seadusesse ajendatud ka sellest, et Maailma Krediidiühisute Nõukogu (World Council of Credit Union) poolt koostatud krediidiühistute näidisseaduses on märgitud, et krediidiühistud võivad vastu võtta hoiuseid, anda krediiti või osutada muid finantsteenuseid oma liikmetele, ning mitte- liikmetele võib osutada ainult tasupõhiseid finantsteenuseid, mis ei mõjuta ühistu varasid või vastutust.28 Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisatakse §-i 6 uued lõiked 4 ja 5. Kuivõrd eelnõuga muudetavad § 6 lõigete 1–3 sõnastused näevad ette, et HLÜ-del ei ole lubatud osutada muid teenuseid, mida ei ole nimetatud nendes lõigetes (s.t. HLÜ äritegevus peaks olema piiratud ainult lõigetes 1–3 nimetatud teenuste osutamisega), siis samas võib olla HLÜ-del vajalik teha teatud tehinguid majandustegevuse jätkumise ja muudel eesmärkidel, mis abistavad või täiendavad lõigetes 1–3 nimetatud teenuste osutamist. Selliste tehingute hulka võivad kuuluda näiteks äripinna üüri tasumine, haridusliku või teadlikkuse tõstmisega seotud ürituste korraldamine, reklaami ostmine äritegevuse edendamiseks jne. Selliste tehingute tegemise lubamiseks on lisatud lõige 4, mis võimaldab HLÜ-l teha ka muid tehinguid ja toiminguid, mis on abiks sama paragrahvi lõigetes 1– 3 nimetatud finantsteenuste osutamisele või täiendavad neid. 28 WOCCU Model Credit Union Law, 2015.a versioon, https://www.woccu.org/documents/Model_Credit_Union_Law_2015 24 Uue lõikega 5 sätestatakse, et HLÜ ei või osutada eelnimetatud finantsteenuseid välisriigis piiriüleselt ega filiaali kaudu. Täiendusega soovitakse täpsustada § 5 lõiget 3, mille kohaselt HLÜ peab oma teenuseid osutama üksnes Eestis. 10) Muudetakse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Võrreldes sama sätte kehtiva sõnastusega jäetakse muudatusega välja mõiste „tegevuspiirkond“ HLÜ liikmeskonna moodustamise põhimõttest. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 tehtava muudatusega. 11) Muudetakse § 7 lõige 2 punkti 5 sõnastust, mis varem nõudis, et asutamislepingus peavad olema märgitud ühistu revisjonikomisjoni liikmete nimed. Uue sõnastusega tuleb lisaks nimedele märkida lepingusse nende liikmete isikukoodid ja kontaktandmed. Muudatus tuleneb soovist suurendada läbipaistvust HLÜ-siseselt revisjonikomisjoni liikmete osas ning võimaldada liikmetel revisjonikomisjoni liikmetega efektiivselt ühendust võtta, kui liige peaks näiteks tuvastama mittevastavusi hoiu-laenuühistu tegevuses. 12) Muudetakse § 10 lõige 1 punkt 1 sõnastust, misläbi kaotatakse vajadus täpsustada HLÜ põhikirjas ühistu tegevuspiirkond. Seondub eelnõu § 1 punktis 6 tehtava muudatusega. 13) Muudetakse § 11 sõnastust, mis lisab võimaluse tasuda edaspidi sisseastumismaksu ja osamaksu HLÜ-l lisaks krediidiasutusele ka makseasutuse kontole. Võrreldes äriseadustiku 2019. aastal jõustunud muudatustega, mis lubavad kanda osaühingu osakapitali maksekontole, mille äriühing on avanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, siis HLÜ- de puhul on osamaksete jaoks lubatav panga- või maksekonto määratlus tahtlikult piiratud Eestiga, et esmajoones tagada eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaliste vahendite hoidmine Eesti finantsasutustes. 14) Muudetakse § 14 sõnastust – täpsustakse, mis andmeid peab HLÜ äriregistrile esitama vastava kande tegemiseks. Praktikas kasutavad mitmed HLÜ-d ühistu üldkoosoleku asemel volinike koosolekut ning teave volinike koosoleku kasutamise fakti kohta peaks olema selgelt teada igale isikule, kes kaalub HLÜ liikmeks astumist. Teisisõnu, kui põhikirjaga on võimaldatud üldkoosoleku pädevuse täielik või osaline üleandmine volinike koosolekule, siis peaks sellekohane märge sisalduma ka äriregistris (punkt 3). Tasub märkida, et volinike koosoleku kasutamine on TÜS § 54 järgi igati õigustatud moodus HLÜ liikmete õiguste teostamiseks, eriti olukorras, kus mõnel HLÜ-l on tuhandeid liikmeid ning üldkoosoleku kokkukutsumine ja kvoorumi saavutamine on keerukas protsess. Kuna aga volinike koosoleku määramise õigus tuleneb muust seadusest kui HLÜS, siis soovitakse muudatusega tõsta HLÜ liikmete ja liikmeks astujate teadlikkust selles osas, et põhikirjaga võib olla või juba on ette nähtud oma hääleõiguse delegeerimine teatud volinikule (volinike koosoleku kohta vt § 1 p 48 selgitusi). 15) Muudetakse §-i 15 sõnastust selliselt, et lisaks osakapitali suurusele kantakse äriregistrisse ka hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja elukoht, ning märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui HLÜ põhikirjas on selline volitus antud. Revisjonikomisjoni liikmete äriregistris avaldamisega suureneb eelnõu koostajate hinnangul senisest enam läbipaistvus HLÜ-s kontrolli teostamise osas ning 25 liikmetel on võimalik vajadusel otse pöörduda isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavat kontrolli teostab/teostavad. 16) Muudetakse § 16 lõiget 1, mis sätestab HLÜ sisseastumismaksu liikmele. Kehtiva HLÜS § 16 lõike 1 kohaselt peab iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja tasuma sisseastumismaksu minimaalselt 6 eurot. Nimetatud rahaline määr on kehtinud alates HLÜS jõustumisest ehk alates 1999. aastast (1. jaanuaril 2011. aastal jõustunud redaktsiooniga vaid arvestati ja ümardati kehtiv määr 100 krooni eurodesse). Eelnõuga kavandatav muudatus tõstaks sisseastumismaksu määra 6 eurolt 40 eurole. Sisseastumismaksu määra tõstmise ettepanek tuleneb sellest, et kehtivas seaduses sisalduvad miinimummäärad ei vasta enam tegelikule turuolukorrale. HLÜS-i kehtima hakkamise ajal (1999. aasta 1. kvartalis) oli Eesti keskmine brutokuupalk 4006 krooni (umbes 256 eurot). Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal keskmine brutokuupalk 1832 eurot ning 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot. Nimetatud summasid omavahel jagades on vahe 6,58-kordne. Seega, kui korrutada 1999. aastast kehtinud sisseastumismaksu määr palgavõrdluse koefitsendiga, siis ümardatult oleks tulemus 40 eurot. Lisaks soovitakse ka sisseastumismaksu miinimummäära tõstmisega soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust. 17) Paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, muudatus tuleneb territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt ülaltoodud § 1 punkti 6 selgitusi). 18) Paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat osa muudetakse selliselt, et kustutatakse viide töö-, teenistus- või kutsealase või ühistele majanduslikele huvidele. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tulenevalt territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt ülaltoodud § 1 punkti 6 selgitusi) vajalik täpsustada lõike 2 sissejuhatavas osas liikmete koondumise aluseid, sest need on väljendatud ka sama lõike punktides toodud loetelus. 19) Paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 muudetakse selliselt, et sellest jäetakse välja tekstiosa, mis puudutab äriühingule seatavaid künniseid. Eelnõu koostajate hinnangul ei esine vajadust HLÜ liikmeks olevale äriühingule, tema käibele ja töötajate mahule piiranguid seada. 20) Paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt võib HLÜ liikmeks olla ka sihtasutus, mille asutajateks on lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikud. Eelnõu koostajate hinnangul ei esine põhjust, miks ei või sihtasutus olla ühistu liige, kui sihtasutus on läbi oma asutajate juba ühistu tegevusega seotud. 21) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31. Lõige 31 asetab HLÜ juhatusele kohustuse enne iga uue liikme vastuvõtmist välja selgitada tema põhjendatud huvi HLÜ liikmeks saamise vastu, samuti selle, millisel viisil liige osaleb ühistu majandustegevuses. Nimelt peaks iga HLÜ oma eesmärgiks võtma ühistulise tegevuse edendamise või teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise. Lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus HLÜ liikmeks astumisel, mistõttu on seaduse algne mõte otsesõnu lisatud otsesõnu ka lõikesse 31. 22) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5. Lõike 5 kohaselt ei tohi HLÜ liikmeks olla äriühing, kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus või keda kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige. Erandina eelnimetatust võib hoiu-laenuühistu 26 tütarettevõtja olla hoiu-laenuühistu liikmeks üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei ületa 10 protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest. Täiendusega soovitakse ära hoida nn ring-omanikstruktuuri olukorda, kus HLÜ-s teostab omanikuõigusi juriidiline isik, mis kuulub suuremal või vähemal määral HLÜ-le endale. Nimetatud olukord ei oleks lubatav ka teiste äriühingu liikide puhul. 23) Muudetakse §-i 18 pealkirja. Muudatus on tehnilise iseloomuga ning tuleneb HLÜ liikmete nimekirja sätete lisamisest viidatud paragrahvi (vt allpool § 1 punkti 25 selgitusi). 24) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, kuivõrd kehtivas seaduses sisalduv 1000 liikmega seotud piirang ei ole eelnõu koostajate arvates enam põhjendatud. Veelgi enam, kuna eelnõuga seatakse põhjendatud huvi olemasolu olulisemaks ühistest majanduslikest huvidest uue liikme HLÜ-sse vastuvõtmisel (vt ülaltoodud § 1 punkti 23 selgitusi), siis ei oleks mõistlik seada tingimus, kus ühistel majanduslikel huvidel põhineva HLÜ liikmeskond on arvuliselt piiratud. 25) Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6. Lõike 4 kohaselt kantakse HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sideandmed. Eelnõu koostajateni on jõudnud mõnede HLÜ-de liikmete pöördumisi, mille kohaselt ei ole liikmetel võimalust ühiste huvide teostamiseks koonduda, sest liikmete nimekirjade kohta kehtivad sätted ei sedasta peale liikme nime ja isikukoodi neid andmeid, mis võimaldaks ühistu liikmetel omavahel suhelda, et oma õigusi ühiselt teostada (sh saada kokku kvoorumit, et panna soovitud teemasid üldkoosoleku päevakorda). Sideandmete all on mõeldud liikme telefoninumbrit, e-maili ja muid andmeid, mis võimaldavad liikmega vahetult ühendust võtta. Paragrahvi 18 lõikes 4 toodud andmete töötlemise alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi GDPR)29 artikli 6 lõike 1 punktist c – ehk HLÜ töötleb isikuandmeid oma juriidiliste kohustuste täitmiseks (vt ka HLÜS § 413 lõige 4). Eelnõu koostajate hinnangul peaksid ühistute liikmed viidatud andmete töötlusega nõus olema, sest see aitab teenida nende ühiseid eesmärke – probleemide esinemisel või ka lihtsalt ühiste huvide teostamiseks üksteisega ühendust võtta ning ühiste huvide teostamiseks koonduda (näiteks saada kokku vajalikku kvoorumit ühistu üldkoosolekule päevakorrapunktide lisamiseks). Samuti on eelnõu koostajad seisukohal, et isikuandmete töötlemine juriidiliste kohustuste täitmiseks on isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alustest asjakohane alus. Isikuandmete töötlemine liikme nõusoleku (GDPR artikli 6 lõike 1 punkt a) alusel võib osutuda problemaatiliseks HLÜ-de praktikas, eriti juhul, kui liikmetel on õigus küsida HLÜ-lt teiste liikmete isikuandmeid ning viimasel oleks võimalus nõusolek tagasi võtta ning seeläbi pannes HLÜ-le kohustuse liikme andmete töötlemine lõpetada. Küll aga ei pea liikmete sidevahendite andmeid esitama äriregistrile ehk kui liige soovib teiste liikmetega kontakteeruda, siis peaks ta pöörduma vajalike kontaktide saamiseks HLÜ juhatuse poole. Kuna sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb liikmete nimekirja pidada masinloetaval kujul, siis praktikas tuleks HLÜ igapäevategevuses kasutusel olevast liikmete nimekirjast enne äriregistrile esitamist teha koopiafail, millest on kustutatud või eemaldatud liikmete sidevahendite andmed. Lõike 5 kohaselt tuleb HLÜ liikmete nimekirja pidada viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. Liikmete nimekirja pidamist reguleerivad sätted ei täpsusta, millises vormis 29 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02016R0679-20160504 27 ja viisil tuleb liikmete nimekirja pidada. Praktikas on selliste sätete puudumine viinud selleni, et mõned HLÜ-d peavad liikmete nimekirju ka käsikirjalises vormis – see aga suurendab arusaamatust ja mitmeti mõistetavust nimekirjas olevate andmete osas, samuti ei ole sellisel viisil peetud nimekirjas lihtne teha arusaadavalt muudatusi. Lõike 6 kohaselt kohustub HLÜ juhatus hoidma liikmete nimekirja ajakohasena ning kandma liikmete nimekirja muudatused 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates. Praktikas esineb probleem, et HLÜ juhatuse poolt äriregistrile esitatavad nimekirjad ei ole kas ajakohased või ei ole üheselt võimalik veenduda, millise aja seisu vastavad nimekirjad kajastavad. Käesoleva lõikega luuakse ühene selgus, et liikmete nimekirjas toodud andmed peavad olema ajakohased, ning sätestatakse HLÜ juhatuse kohustus andmeid ajakohastada 30 päeva jooksul, kui HLÜ juhatusele saavad teatavaks uued andmed. 26) Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab TÜS §-s 33 nimetatud osamaksu või hüvitise maksma välja kolme aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatusele antakse õigus pikendada osamaksu või hüvitise välja maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikult kuni viie aastani, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. Uus lõige lisatakse §-i 19 tulenevalt hoiu- laenuühistute soovist pikendada hüvituste väljamaksete tähtaega juhatuse initsiatiivil. Sätte koostamisel on võetud aluseks TÜS § 33 lõige 3, kuid erinevalt TÜS-is sätestatule, ei pea juhatus kokku kutsuma üldkoosolekut hüvituse väljamaksmise tähtaja pikendamiseks. 27) Muudetakse § 22 lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine miinimummäär 31 950 eurolt 125 000 eurole. Osakapitali kehtiv miinimummäär, sarnaselt sisseastumismaksuga, on jäänud muutumatuna HLÜS jõustumisest alates (s.t. 500 000 krooni aastast 1999). Kui võrrelda HLÜ osakapitali miinimummäära suurust Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate teiste subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige arvestades krediidiasutustega, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid, kapitalinõuet). Eelnõu eelmises versioonis oli osakapitali miinimummäär 50 000 eurot, kuid tulenevalt sellest, et käesoleva eelnõuga on tehtud muid olulisi leevendusi, siis on asjakohane, et kapitalinõue oleks kõrgem. Samuti on see oluline ettevalmistav samm, et HLÜ oleks valmis ennast tulevikus kujundama ümber ühistupangaks. Tabel 5. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul Subjekt Miinimumkapitalinõue krediidiasutus 5 000 000 eurot kindlustusandja 3 000 000 eurot pensionifondivalitseja 500 000 – 1 000 000 eurot muu fondivalitseja 125 000 eurot investeerimisühing 70 000 – 750 000 eurot e-raha asutus 350 000 eurot makseasutus 20 000 – 125 000 eurot krediidiandja 50 000 eurot 28 Äriühingute, eriti aga finantsteenuste osutajate puhul on osakapitali näol tegemist reserviga, mis äärmisel juhul peaks aitama tagada võlausaldajate (sh ka HLÜ liikmete) nõuete täitmise ning äriühingu tegevuse jätkumise. Eelnõu koostajad leiavad, et osakapitali määr peaks olema senisest kõrgem, et tagada ka väiksemate HLÜ-de parem kapitaliseeritus eeskätt stressiolukordade puhul (vt ka selgitusi eelnõu § 1 p 32 juures). Lähtudes väärtpaberituru seaduse § 265 lõikes 2 sätestatud 125 000 euro suuruse aktsiakapitali nõudest väärtpaberituru kutselistele osalistele ning sama seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 tingimusest, et väärtpaberituru kutseline osaline on krediidiasutus, on proportsionaalne kohaldada hoiu-laenuühistutele juba turul kehtivat miinimummäära, eriti, kui ühistud jagavad muude finantseerimisasutustega samu funktsioone. 28) Tunnistatakse kehtetuks § 22 lõiked 4 ja 5. Kehtiv osakapitali suurendamise ja vähendamise raamistik võib olla mõnevõrra koormav, kuivõrd HLÜ-del on seaduse järgi kohustus iga liikme vastuvõtmisel ja HLÜ-st väljaarvamisel kohustus muuta HLÜ osakapitali määra, mistõttu tuleb teoreetiliselt ühistul kokku kutsuda üldkoosolek või volinike koosolek, kus osakapitali muutmise üle otsustatakse. See aga tekitab märkimisväärse halduskoormuse nii HLÜ juhatuse kui ka HLÜ liikmete jaoks iga kord, kui on vaja HLÜ osakapitali määra äriregistris tõsta või vähendada, mistõttu see ei pruugi olla praktikas teostatav. Seetõttu on kehtiv äriseadustikust tulenev osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud HLÜS § 22 lõikes 6 sätestatuga (vt allpool § 1 punkti 29 selgitusi). 29) Lisatakse § 22 lõige 6, mis muudab kehtivat osakapitali muutmise raamistikku. Muudatus toob seadusesse põhimõtte, et HLÜ peab esitama avalduse osakapitali määra korrigeerimiseks (st suurendamiseks või vähendamiseks) 12 kuu jooksul alates asjaolu ilmnemisest, mis tekitab osakapitali muutmise vajaduse. Eelnõu koostajate soov on vähendada osakapitali muutmisega seotud halduskoormust HLÜ-dele, nii et praktikas oleks vajalik selliste üldkoosolekute või volinike koosolekute korraldamine, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva vormilise nõude täitmine, senisest oluliselt harvemini. 30) Muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust, misläbi tõstetakse HLÜ liikme osamaksu suurust 30 eurolt 50 eurole (vt ülaltoodud § 1 punktide 17 ja 25 selgitusi). Võrreldes varasema eelnõu versiooniga on osamaksu miinimäära oluliselt vähendatud tulenevalt HLÜ-de tagasisidest (varasemas versioonis oli see 100 eurot). 31) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 1. Muudatusega luuakse HLÜ-dele lisavõimalus paigutada 10 protsenti liikmete hoiustest krediidiasutuse hoiuse kõrval ka likviidsetesse varadesse, mis on märgitud § 271 lõigetes 4 ja 5. Kehtivas seaduses on üsna jäik reegel, et HLÜ-d peavad paigutama viis protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse ja muid valikuid selles osas ei ole. Seetõttu on HLÜ-dele loodud võimalus ka raha paigutada peale pangahoiuste ka muudesse likviidsetesse varadesse, mida on võimalik tavapäraste turutingimuste korral kiiresti realiseerida – näiteks rahaturufondi osakud (vt allpool § 1 punkti 42 selgitusi). 32) Täiendatakse § 27 lõiget 1 punktiga 31. Eelnõuga lisatakse uus nõue, mille kohaselt ei või HLÜ omada üle kahekümneprotsendilist osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses. Muudatuse eesmärk on vähendada oma võimalikke huvide konflikte ja seda, et HLÜ ei kalduks oma põhitegevusest liialt kõrvale (s.t. hakates omama tütardest finantsasutusi). Siiski on võrreldes varasema eelnõu versiooniga tehtud leevendus, mille kohaselt võib HLÜ omada tütrest makseasutust, krediidiandjat või krediidivahendajat (varasemalt oli selline erand juba ühistupanga suhtes). 29 33) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 4. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt ei või hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist. Eelnõu kooskõlastusringi käigus juhtis Audiitorkogu tähelepanu sellele, et juhul, kui eelnõuga lisatava § 41 lõike 4 kohaselt peab audiitor kontrollima §-s 27 sätestatud nõuete täitmist, oleks vaja üle vaadata § 27 lõike 1 punkti 4 sõnastus. Audiitoritele jäi arusaamatuks, kas punktis 4 sätestatud piirang hõlmab ka kinnisvara investeeringuid, sest kui vastus on jaatav, siis ei ole kinnisvara puhul vahet, kas seda kasutatakse peamiseks püsivaks tegevuseks ehk on raamatupidamist arvestades põhivara või investeerimistegevuseks seni, kuni kõik loetletud investeeringud kokku ei ületa punktis 4 nimetatud summat. Kuivõrd finantspõhivara all mõistetakse audiitorite tegevuses põhivara alamhulka ning punkt 4 juba mainib seda, siis ei ole üht põhivara alaliiki uuesti käesolevas sättes välja tuua. Seetõttu asendatakse § 27 lõike 1 punktis 4 tekstiosa ,,põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse“ sõnaga ,,põhivarasse“. 34) Lisatakse uus § 271, mis määratleb täpsemalt HLÜ-de likviidsusnõuded. Kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidilise isiku vorm, kellel on õigus kaasata hoiuseid, omamata selleks krediidiasutuse tegevusluba, siis peab olema tagatud esmajoones see, et HLÜ hoiustele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse tagamise osas. See tähendab, et HLÜ peab igal ajal olema võimeline rahuldama liikmete kui võlausaldajate õigustatud nõudeid – eriti nõudeid, mis tulenevad kas ühistust väljaastumisest või hoiuse tähtaja lõppemisest. Seetõttu on eelnõuga sätestatud HLÜ-dele täpsemad likviidsusnõuded, mis peaksid tagama HLÜ rahaliste vahendite olemasolu majanduslikult rasketel või muudel perioodidel, kus liikmetel on kõrgendatud huvi saada tagasi HLÜ-sse hoiustatud kapital. Lõikes 1 on sätestatud üldnõue, mille kohaselt peab HLÜ paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Liikmete õigustatud nõuded HLÜ vastu tulenevad esmajoones kas hoiustamislepingust või ühistust väljaastumisel liikmele tagasimakstavast osamaksust vastavalt TÜS §-le 33. Mõlema nimetatud nõude rahuldamine on eelnõu koostajate hinnangul üks hoiu-laenuühistu liikme põhihuvisid, mille järgimisele peaks olema suunatud ka HLÜ laenude andmise poliitika tervikuna, mida omakorda peaksid kontrollima liikmed, revisjonikomisjon ning sõltumatu audiitor. Lõikes 2 on avatud sama paragrahvi lõikes 1 kasutatud stressiolukorra mõiste. Nimelt on mõeldud stressiolukorrana olukorda, kus HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30-päevase perioodi jooksul alates vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. Teisisõnu peab HLÜ olema valmis vähemalt selle jaoks, et maksta liikmetele tagasi kümme protsenti nende hoiustest ühe kuu jooksul või ühe majandusaasta jooksul vähemalt neljandik liikmete osamaksude kogusummast (vt ka analoogiat TÜS § 33 lg 1 ja 3). Lõike 3 kohaselt on HLÜ kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestel allikatel. Lisaks on HLÜ juhatus kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu ning HLÜ kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada HLÜ tegevust. Lisanduse näol on tegemist sarnase reegliga, nagu on sätestatud KAS § 80 lõikes 2. 30 Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Selleks, et tagada liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ning selle jaoks vastava kapitalipuhvri olemasolu, on vaja HLÜ siseselt kehtestada strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Likviidsusriski puudutavad aruandlused ja ülevaated on osa § 31 lõikes 5 sätestatud strateegiapoliitikast, kuid läheneb neile kitsamalt, keskendudeski ainult ühistu likviidsusele. Lõige 5 täpsustab omakorda lõiget 4 ning sõnastab koormamata likviidse vara mõiste. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on tegemist varaga, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Sättes on toodud lahtise loeteluna näiteks sularaha, arvelduskontol olevad rahalised vahendid ja muu selline vara. Lõiget 5 tuleb vaadata koosmõjus § 27 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt on võrreldes kehtiva regulatsiooniga (mille järgi on HLÜ kohustatud paigutama 10 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse) HLÜ-l võimalik nimetatud 10 protsenti liikmete hoiuste summast hoiustada sularahasse, hoida vahendeid arvelduskontol või hoiustada vahendeid muudesse likviidsetesse instrumentidesse. Muu vara all mõeldakse likviidseid, madala riskiga ning lühiajalisi väärtpabereid, millele on osundatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti, või eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. Lõige 6 sätestab volitusnormi, misläbi on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik määrusega kehtestada likviidsusriski maandamise täpsem kord. Nimetatud määrusega on võimalik ka ette näha väärtpaberite nimekiri, millesse HLÜ-d võivad paigutada viis protsenti liikmete vahenditest, mis kehtiva regulatsiooni järgi peab olema paigutatud üksnes Eesti või teise Euroopa Liidu riigi krediidiasutusse nõudmiseni hoiusena. Lubava volitusnormiga võtab valdkonna eest vastutav minister järelhindamiskohustuse, s.t. vajaduse tekkimisel (eelkõige kui tekivad ebakõlad sätte rakendamisel või viidatud nõuete üle audiitorkontrolli teostamisel) täpsustatakse likviidsusriski maandamise täpsema korra, võttes aluseks HLÜS § 271 lõigetes 1–5 sätestatu. 35) Muudetakse § 28 lõiget 1, kuhu on lisatud viide vastutustundliku laenamise põhimõttele, mis mh hõlmab kontrolli kooskõlas HLÜ üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjale. Nimetatud põhimõtte lisamine ei kujuta endast samas suurt sisulist muudatust, kuivõrd see põhimõte on mõnevõrra teistsuguses sõnastuses käsitlemist leidnud ka viimases (2010. aasta) antud sätte muutmist käsitlevas HLÜS muutmise eelnõus (240 SE, seletuskiri lk 830) – muudatuse näol on tegemist püüdega juhtida enam tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte olulisusele HLÜ äritegevuses. 30 „Eelnõuga kehtestatakse ka hoiu-laenuühistutele sarnaselt krediidiasutustega “vastutustundliku laenamise põhimõte”. See põhimõte on laenuandja sotsiaalselt vastutustundliku käitumise väljenduseks laenuturul, mida on praktikas laialdaselt rakendatud mitmetes erinevates riikides (nt. USA, Suurbritannia, Austraalia) ja mille mõiste on võetud kasutusele ka EL tarbijakrediidi (consumer credit) direktiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on suunatud just laenusaaja huvide kaitsele, eelkõige tarbija huvidest lähtuva nõustamis- ja teatamiskohustuse täitmisele laenuandja poolt (USA-s ka laenusaaja poolt antud tagatisele sissenõude põhjendamatu pööramise vältimisele). Laenuandja teatamis- ja nõustamiskohustuse osas ei ole Euroopas aga veel ühest käsitlust. Varasemalt levinud praktika kohaselt hinnatakse krediidiandmise küsimuse otsustamise käigus, krediidisaaja maksevõimelisust krediidi- või finantsasutuse enda, mitte krediidisaaja huvide aspektist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt on laenuandja kohustatud arvestama laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus välja selgitada antud konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on laenuandjal kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenuandjat sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega.“ 31 Eelnõu koostajate hinnangul on esmatähtis, et HLÜ-d ei annaks hoiustajate raha arvelt laenu (ega osutaks muid finantsteenuseid) maksevõimetutele laenusaajatele ning kohaldaks teenuste osutamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisatav säte on analoogne KAS § 83 lõikes 31 sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS- i sätteid. Lisatav lõige juhindub käesoleva eelnõu käsitlusest (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi), mille kohaselt tuleks füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid käsitleda tarbijatena. Eeltooduga seoses ei tuleks HLÜ-del küll taotleda krediidiandja või –vahendaja tegevusluba, aga HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. 36) Paragrahvi 28 lisatakse lõige 11. Sellega nähakse ette, et HLÜ-st laenu taotlejale peaks laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures. Lisaks tuleb eraldi kohaldada füüsilisest isikust laenuvõtjale, kes on ühistu liige, aga taotleb laenu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, võlaõigusseaduse §-des 4031 lõikes 1, 4033 lõigetes 1 ja 2, 4041 lõikes 1, 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut. Kõikide laenutaotlejate suhtes peaks HLÜ järgima §-s 28 sätestatud laenu andmise põhimõtteid ning §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise korda. Lisatud täpsustavad viited võlaõigusseadusele põhinevad suuresti tarbijakrediididirektiivil 2008/48/EL artiklil 2. VÕS § 4031 lg 1 on üldine lepingueelse teabe andmise säte, mis kehtestab kohustuse esitada tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Eelnõu koostajate hinnangul oleks mõistlik standardiseerida HLÜ-de poolt oma liikmetele antava lepingueelse teabe vorm seetõttu, et see oleks võrreldav teiste finantsteenuste osutajate lepingutingimustega, sh krediidiandjate ja pankadega. VÕS § 4033 reguleerib lepingueelset teavet elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral. Paragrahvi lõige 1 sätestab krediidiandjale või -vahendajale kohustus anda tarbijale isikupärastatut lepingueelset teavet ning lõike 2 kohaselt peab teave olema esitatud püsival andmekandjal tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. VÕS § 4033 lõigetele viitamise tingib asjaolu, et HLÜ-d sõlmivad elamukinnisvaraga seotud lepinguid oma füüsilisest isikutest liikmetega. Lepingut sõlmides saab füüsilisest isikust liikmest paralleelsest ka tarbija selle konkreetse elamukinnisvaraga seotud lepingu suhtes. Seetõttu on tarbijatest liikmetel õigus seadusest tulenevale tarbijaõiguslikule kaitsele vaatamata oma staatusest ühistu liikmena. VÕS § 4041 lõige 1 sätestab laenusaaja teavitamise intressimuutusest, mis on mõistlik arvestades nii laenuandja kui -saaja huve. VÕS § 411 ja 412 puudutavad vastavalt liikme õigust täita krediidilepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt ning HLÜ kui laenuandja võimalust krediidilepingust tulenev nõue loovutada (millega kaasneb kohustus liiget loovutamise faktist teavitada). VÕS § 4141 sätestab korralise ülesütlemise erisused tähtajatu krediidilepingu puhul. § 416 sätestab piirangud krediidilepingu ülesütlemisele HLÜ kui krediidiandja poolt. 37) Muudetakse § 28 lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Lisatud teine lause on tingitud sellest, et mitmed tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud isikuid, kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd tütarettevõtjate kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele. 32 Seetõttu tuuakse teise lausega lävendeid allapoole ning kehtestatakse lävendid nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele laenamisel, sest isegi üldkoosoleku heakskiidul HLÜ juhatuse või nõukogu liikmele, revisjonikomisjoni liikme või nendega samaväärset huvi omavale isikule laenamisel tekib oluline huvide konflikt laenuandja ja laenusaaja vahel. Sättega taotletakse ka seda, et ühele ja samale sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule või temaga seotud ettevõtjale saab anda laenu kokku kuni viis protsenti omakapitali või viiekordse tasutud osamaksu ulatuses. Ühe erisusena on käesolevas sättes piiratud laenude ja muude HLÜS § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud teenuste osutamist, s.t. nimetatud isikutele on lubatud jätkuvalt raha HLÜ-s hoiustada. Viidatud erisus tehti pärast veebruari 2023.aasta kooskõlastusringi (vt ka seletuskirja lisa 3, Tallinna hoiu-laenuühistu märkus nr 5). 38) Paragrahvi 28 lõiget 8 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt ei või füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine. Ettepaneku vastava täiendi lisamisele seadusesse on teinud Finantsinspektsioon, võttes eeskujuks KAVS § 49 lõike 7, mis reguleerib vastava keelu kohaldamist hüpoteekkrediidiandja ja -vahendajale. § 28 lõike 8 teise lause eesmärk on kaitsta isikuid, kes paralleelselt hoiu-laenuühistu liikmeks olemisega astuvad ühistuga suhtesse, mis kujutab endast tavalist tarbija ja hüpoteekkrediidiandja vahelist tarbijakrediidilepingut. Kuivõrd laenu taotlemisel tuleb liiget käsitleda kui tavalist tarbijat, peab taotlejale laiendama samu tarbijaõiguslikke põhimõtteid, nagu mitte liikmetest tarbijatele. 39) Muudetakse § 28 lõiget 9, millega luuakse erisus laenu andmisel muudele isikutele kui sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele, s.t. HLÜ juhtorganite liikmetele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele (vt § 1 punkti 37 selgitusi). Muudatus on seotud HLÜS § 28 lõike 7 muutmisega. 40) Lisatakse §-i 28 lõige 10. Lõike 10 lisamisega antakse HLÜ-dele õigus anda laenu krediidiasutustele, finantseerimisasutustele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele, kui antud laenud ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu samal majandusaastal finantsasutustele antud laenude kogumahtu. Sätte lisamisega piiratakse liikmetelt saadud hoiustatava raha massilist edasi laenamist, mis võib viia HLÜ riskantsete laenude väljastamiseni, et teenida laenudelt võimalikult suurt intressi. Laenude andmist piiratakse seetõttu, et maandada ülelaenamise riski, mis seab omakorda ohtu liikmete hoiused ning ühistu üleüldise jätkusuutlikkuse. 41) Seadust täiendatakse §-ga 281. Selle paragrahvi näol on tegemist sarnase korraga nagu on sätestatud KAVS §-s 49 ja mis käsitleb tarbija krediidivõimelisuse hindamist. Võrreldes KAVS-is sisalduvate samasisuliste normidega, on liikme krediidivõimelisuse hindamise sätteid mugandatud vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele, võttes arvesse juba §-s 28 sätestatut. Käesoleva paragrahvi muutmise vajalikkus tuleneb sellest, et Audiitorkogu on juhtinud tähelepanu asjaolule, et audiitorite hulgas ei ole täit selgust sellest, mida mõeldakse „krediteerimise heade tavade“ all. Viimaks tasub märkida, et HLÜ-l tuleb kõikide HLÜS § 6 lõigetes 1 ja 2 teenuste osutamisel hinnata liikme krediidivõimelisust, sh liikme võimet oma rahalisi kohustusi HLÜ ees täita, ning selle adekvaatseks hindamiseks on vajalik seaduses ette näha täpsemad kriteeriumid, mille alusel viidatud hindamist läbi viiakse (eeskätt lõiked 2 ja 5). 33 Lõikega 1 kohustatakse HLÜ-d kehtestama sise-eeskirjadega §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, mille väljatöötamisel tuleb arvestada kõikide lõikele järgnevas loetelus nimetatud näitajatega. Näiteks peab HLÜ arvesse võtma liikme varalist seisundit, regulaarse sissetuleku suurust ja HLÜ-sse tehtud osamaksete kogusummat (punkt 1), liikme regulaarseid majapidamiskulusid (punkt 4) ning muid fakte, mis on ühistule teada ning mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist (punkt 6). Punktis 4 mainitud üldkohaldatavate määradena peavad eelnõu koostajad silmas arvestuslikku elatusmiinimumi, mis on Statistikaameti31 poolt välja arvutatud. HLÜ peab laenu andmisel arvestama, et juhul, kui liikmele antakse ühistu poolt laenu, ei või laenu igakuised tagasimaksed olla nii suured, et need ei jätaks liikmele igakuiselt vähemalt elatismiinimumi jagu raha igapäevaseks elamiseks ning baaskulutuste katteks. Lõige 1 ei ole suletud loeteluga nimekiri tingimustest ning vajadusel võivad HLÜ-d lähtuda krediidivõimelisuse hindamisel rohkematest näitajatest. Juhul, kui laenu taotleb äriühingust HLÜ liige, peab tema krediidivõimelisuse hindamisel lisaks lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud tingimustele võtma arvesse äriühingu igapäevase äritegevusega seotud tingimusi, milleks on teenuse osutamisest tulenevad rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju ja varasemate maksekohustuste täitmine. Seega peab lõike 2 kohaselt hindama HLÜ, kes kaalub liikmest äriühingule laenu andmist, äriühingu majanduslikku olukorda tervikuna ning minema kaugemale lõikes 1 sätestatud tingimustest. Lõige 3 sätestab loetelu teabest, mis peab HLÜ sise-eeskirjas olema sätestatud krediidi andmise kohta. Lõikega 4 täpsustatakse, et tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara. Lõikega 5 esitatakse tingimused, mida HLÜ peab arvesse võtma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud näitaja hindamisel (varaline seisund, sissetuleku suurus ja osamaksete kogusumma). HLÜ peab välja selgitama, kas isik on maksevõimeline ja suuteline kandma kohustusi, mille finantseerimiseks antav raha tuleb ühistu teiste liikmete hoiustest. Lõikega 4 taotletakse, et HLÜ-d ei väljastaks riskantseid laene, ei paneks ohtu teiste liikmete hoiuseid ning ei kahjustaks ühistu tegevust. Lõikega 6 sätestatakse HLÜ-dele kohustus kontrollida esitatud andmete õigsust, kui kogutud teave ei ole piisav liikme krediidivõimelisuse adekvaatseks hindamiseks. Alles siis, kui HLÜ on veendunud, et liige, kes taotleb ühistult laenu, on suuteline lepingus kokku lepitud tingimusi täitma, võib HLÜ lõike 7 kohaselt anda liikmele taotletud laenu. Lõikega 8 antakse võimalus valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrus, millega reguleeritakse miinimumnõudeid krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhet. 42) Seadust täiendatakse §-ga 282. 31 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik- elatusmiinimum 34 Uue paragrahviga kehtestatakse HLÜ-dele kohustus pidada krediiditoimikut ning loetletakse dokumente, mida toimik peab sisaldama. Krediiditoimiku pidamise kohustuse vajadusele juhtis tähelepanu Finantsinspektsioon. Paragrahvi 282 loomisel on tuginetud KAVS §-le 48, milles on loetletud krediiditoimiku pidamise nõuded. Uue paragrahviga laiendatakse juba krediiditurul tegutsevate isikute seas kohustuslikuks saanud ülesannet ka HLÜ-dele, kuid selle erisusega, et toimikut tuleb pidada kõikide liikmete osas, kellele suhtes kaalub ühistu krediidi andmist. Seega peab krediidivõimelisuse hindamist dokumenteerima ja talletama nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest ühistu liikmete suhtes. Lõikega 1 kohustatakse HLÜ-d pidama krediiditoimikut iga laenu taotleva liikme kohta eraldi. Lõikega 2 sätestatakse andmete ja dokumentide kogum, mis kõik kokku moodustavad krediiditoimiku. Lõikega 3 kohustatakse HLÜ-d tagama krediiditoimiku pidamist terve krediidiperioodi jooksul ning analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu. Lõikes 4 sätestatakse, et toimik peab olema piisavalt informatiivne ja ülevaatlik, et sellest saaksid krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda vastutav isik või struktuuriüksus, siseaudiitor ja audiitor. Lõikes 5 loetletakse teave ja dokumendid, mis krediiditoimikus peavad kindlasti sisalduma. Tegemist on lahtise loeteluga ning vastavalt vajadusele ja HLÜ sisekorraldusele võib toimik sisaldada ka muid loetletus nimetamata dokumente. Täiendavad nõuded on sätestatud punktis 9 hüpoteekkrediidi väljastajatele, kellel on täiendavalt kohustus krediiditoimikusse koguda dokumendid tagatise kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta sealhulgas asjakohasel juhul sõltumatute ekspertide hinnangud tagatise maksumuse kohta. Hüpoteekkrediidi andmise korral peab olema krediiditoimikus sisalduvate dokumentide põhjal jälgitav, et tagatiseks olev kinnisvara on teenusepakkuja poolt kontrollitud, et kinnisasi on kindlustatud ning, et kinnisvara on sõltumatute ekspertide poolt hinnatud. Krediidiandja peab veenduma ekspertide poolt kinnisvara (tagatise) hindamist tõendava dokumendi vastavuses kehtivatele hindamisstandarditele ja - meetoditele. Lõikega 6 täpsustatakse, et krediiditoimiku maht ja sisu võib varieeruda, sõltuvalt krediidilepingust, liikmest ja krediidi suurusest. Toimikule mahupiiride sätestamata jätmisega taotletakse, et HLÜ-d ei jätaks olulist teavet toimikusse märkimata vaid seetõttu, et lisatavaid dokumente on liiga palju või vähe. Kõikide isikute teavet, kelle suhtes toimikut peetakse, tuleb kohelda võrdselt, tegemata mööndusi vaid seetõttu, et toimiku pidamine on HLÜ jaoks koormav või ajamahukas. Kuivõrd toimiku pidamine suurendab ühistu läbipaistvust enda liikmete, kontrollorganite ja audiitori ees, peab ühistu tagama, et sellest ei ole välja jäetud tahtlikult või hooletult informatsiooni, mis on vajalik ühistu otsuste ja hinnangute järgimiseks juhul, kui selleks tekib vajadus. Lõikega 7 kohustatakse HLÜ-d tagama krediiditoimikus sisalduva informatsiooni juurdepääsetavus igal ajahetkel info- ja dokumendihaldussüsteemis käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute ja üksuste suhtes. 35 43) Muudetakse § 29 lõiget 1, misläbi muutub HLÜ-del laenukomitee olemasolu kohustuslikuks, kui HLÜ-s on vähemalt 50 liiget. Kehtiv sama sätte sõnastus lubab HLÜ-del põhikirjaga sätestada, kas laenukomitee on HLÜ-l olemas või mitte. Muudatuse eesmärk on ühelt poolt eraldada senisest enam HLÜ juhtorganite ja laenukomitee tegevust, teisest küljest aga vältida olukorda, kus seadus viitab laenukomitee määramise vajalikkusele, kuid samas annab HLÜ-le õiguse jätta laenukomitee valimata, kui sellist organit pole HLÜ põhikirjas ette nähtud. Lisatud on ka teine lause, mille järgi kui HLÜ-l on vähem kui 50 liiget, peab HLÜ-l olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette nähtud. Seega vähem liikmeid koondaval HLÜ-l ei ole laenukomitee kohustuslik, vaid on jäetud HLÜ liikmete otsustada, kas ühistul on laenukomiteed vaja, kuivõrd väiksemates ühistutes ei pruugi laenukomitee olemasolu olla vältimatult vajalik. 44) Paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse uute punktidega 5–8. Paragrahvi 31 lõike 2 punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad sisaldama sisemisi protseduurireegleid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nimetatud kordade täitmise sisekontrollieeskirju. Nimetatud reeglid tulenevad juba kehtivast RahaPTS-st, mistõttu on tegemist kehtiva normistiku täpsustamise ja koondamisega HLÜS-i, mitte sisulise muudatusega. Lõike 2 punkti 6 lisamise näol on tegemist HLÜ-de kohta käivate normide koondamisega TÜS- ist HLÜS-i. Muid muudatusi punkti 6 lisamise näol HLÜ-de kohta käivasse normistikku ei tehta. Lõike 2 punktiga 7 sätestatakse, et HLÜ peab sise-eeskirjades nägema ette ka üldise korra lahendamaks oma liikmetega seotud vaidlusi. Näiteks peaks HLÜ liige teadma, et kuhu ja kelle poole saab ta oma küsimuse või kaebusega pöörduda ning kuidas tekkinud vaidlusi lahendatakse. Vaidluste lahendamisega korra loomisega loodavad eelnõu koostajad tõsta HLÜ-de liikmete aktiivsust, mis aitab omakorda kaasa probleemidele lahendamisele ühistu siseselt ning ennetab nende eskaleerumist. Lõike 2 punktiga 8 sätestatakse kohustus HLÜ sise-eeskirjaga sätestada juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise kord. Nimetatud kord peaks sisaldama HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmete seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamist, sealhulgas andmed ja dokumendid, mida juhtorganite liikmed peavad esitama, kes ja mida hindab ning kuidas säilitatakse hindamise tulemusena kogutud teavet. 45) Paragrahvi 32 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muudatuse kohaselt on lisatud üldkoosoleku pädevuse punkt, mille kohaselt on üldkoosolekul õigus ametisse nimetada nii revisjonikomisjoni liikmed kui ka audiitor. Muudatus tuleneb ajendist anda HLÜ liikmetele senisest enam otsustusõigust ning suurendada läbipaistvust HLÜ-s sisemist kontrolli teostava isiku(te) ja nende ametisse määramise osas. Praegu ei ole ühtset praktikat, kellel HLÜ siseselt on õigus ametisse nimetada revisjonikomisjoni liikmeid, mis on viinud selleni, et mitmel juhul nimetab revisjonikomisjoni liikmed ametisse HLÜ juhatus. 46) Paragrahvi 32 lõike 1 täiendamine punktiga 51 annab liikmete üldkoosolekule aluse otsustada tegevusloa taotluse, sh krediidiasutuse tegevusloa, esitamise otsustamise. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole kehtiva õiguse alusel üheselt selge, kas hoiu-laenuühistu puhul otsustab tegevusloa taotlemise ühistu juhatus, nõukogu või üldkoosolek. Samas, kuna igasuguse tegevusloa 36 taotlemise näol on tegemist võrdlemisi olulise muudatusega HLÜ majandustegevuses, peaks eelnõu koostajate hinnangul tegevusloa taotlemise otsustamine jääma üheselt üldkoosoleku pädevusse. 47) Tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 1 punkt 7, mis näeb ette, et HLÜ üldkoosoleku pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui HLÜ-s ei ole moodustatud nõukogu. Kehtiva HLÜ-de kohta käiva normistiku järgi peab HLÜ-l olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui ühistu osakapital on üle 25 000 euro või kui nõukogu moodustamine on ette nähtud põhikirjaga (TÜS § 64 lg 1). Kuna juba alates 2010. aastast peab HLÜ osakapital olema vähemalt 31 950 eurot, siis tuleb tegelikkuses igal HLÜ-l nõukogu moodustada. Seetõttu soovitakse viimati nimetatud muudatusega kõrvaldada teatav vastuolu TÜS- i ja HLÜS-i vahel. Kuivõrd seaduse eesmärk on olnud laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine asetada esmajoones HLÜ nõukogule, siis see pädevus on eelnõuga viidud eraldi nõukogu käsitleva §-i 325 alla (vt allpool § 1 p 47 selgitusi). 48) Lisatakse § 32 lõige 3, mille kohaselt on HLÜ üldkoosoleku pädevust õigus üle anda ainult volinike koosolekule. Nimetatud muudatust tuleb vaadata koos § 323 muudetud sõnastusega ning koos TÜS §-ga 54. Kehtiv HLÜ-dele kohalduv regulatsioon lubab üldkoosoleku pädevust üle anda volinike koosolekule, mis võib olla isegi vajalik suuremate ühistute puhul, kus üldkoosoleku korraldamine igal seaduses nõutud juhul oleks ajaliselt ja rahaliselt üsna kulukas. Samas teadaolevalt on praktikas HLÜ liikmeks astuvad isikud kohustatud volitama enda nimel üldkoosolekul toimetama isikuid, kes ei pruugi olla nendele isegi teada. Selliselt toimides justkui loovutavad liikmed oma liikmelisusest tulenevad õigused sellisel moel, mis võib olla seadusega vastuolus. Seetõttu on nähtud § 32 lg 3 lisatud lõikega ette selgitus kehtiva õigusliku raamistiku juurde, mis lubab eelnimetatud volitust anda ainult põhikirjas sätestatud juhtudel ja ainult volinike koosolekule. 49) Lisatakse paragrahvid 321–325. Paragrahv 321 sätestab erikorra HLÜ üldkoosoleku kokkukutsumisele ja üldkoosoleku päevakorrale võrreldes TÜS-is sätestatuga. Üldiselt kohaldatakse HLÜ-de päevakorrale TÜS-i, kuid lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste jaoks on vajalik täpsustada ka HLÜS-is üldkoosoleku kokkukutsumise ja päevakorra sätteid. Lõike 1 järgi kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale TÜS §-s 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka praegu kohaldatakse HLÜ-dele TÜS-i sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand on tingitud lõigete 2 ja 3 lisamisest. Lõikes 2 on sätestatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise alused. Võrreldes tulundusühistuseaduse § 40 lõikega 3 on, tulenevalt sotsiaalse kontrolli olulisusest HLÜ tegevuses, täpsustatud HLÜ netovara suuruse nõuet (punkt 1), lisatud on likviidsuse kriteerium (punkt 2) ning täpsustatud punktis 3 volinike ja liikmete arvu, kelle nõudmisel tuleb erakorraline koosolek kokku kutsuda. Lõike 3 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb iga täiendava küsimuse kohta esitada põhjendus. Kehtiva TÜS § 401 lõike 2 järgi võivad vähemalt 1/5 ühistu liikmetest nõuda 37 täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Eesti Panga andmetel on Eestis tegutsevatest HLÜ- dest 2024. aasta veebruari lõpu seisuga neljal HLÜ-l vähemalt tuhat liiget, mis tähendab, et kui liikmed soovivad panna teatud küsimust üldkoosoleku päevakorda, peavad selleks soovi avaldama minimaalselt 200 liiget (enim liikmeid koondavate HLÜ-de puhul on selleks arvuks vastavalt konkreetsele ühistule 300 kuni 750 liiget). Praktikas on aga teostamatu nii mitmete liikmete koondumine ühe konkreetse küsimuse päevakorda võtmiseks, mistõttu on seda lävendit HLÜ-de puhul toodud oluliselt allapoole, arvestades ka väiksemate HLÜ-de liikmete arvu. Paragrahv 322 täpsustab liikmete kohustusi erakorralisel üldkoosolekul, kui HLÜ netovara ei vasta seaduses toodud nõuetele või kui HLÜ ei suuda täita seaduses sätestatud likviidsuse nõudeid (lõige 1). Erisus on loodud seetõttu, et HLÜ netovara ja likviidsuse nõuded on olulised alused HLÜ maksevõime ning liikmete õigustatud nõuete rahuldamise võime säilitamiseks. Lõike 2 järgi ei kohaldata HLÜ-de suhtes TÜS §-s 49 sätestatut eesmärgiga vältida ebakõlasid HLÜS-i ja tulundusühistuseaduse kohaldamise vahel. Paragrahv 323 sätestab erikorra HLÜ-de erikontrolli korraldamisele. Lõike 1 järgi kohaldatakse HLÜ erikontrolli korraldamisele tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega TÜS-ile sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka praegu kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand on tingitud sama paragrahvi lõike 2 lisamisest. Lõike 2 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda erikontrolli otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõike 1 järgi võivad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Lähtudes § 321 lõike 3 juures toodud selgitustest, on ka seda lävendit toodud oluliselt allapoole. Lõike 3 järgi võivad vähemalt 1/10 liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta. Lõikega 3 ei kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõikega 2, kuid säte on toodud ka HLÜS-i suurema õigusselguse eesmärgil. Võrreldes lõikega 2 ei ole liikmete piiri allapoole toodud lähtuvalt sellest, et kui üldkoosolek ei otsusta erikontrolli määramist, siis on tegemist üldise liikmete huviga erikontrolli korraldamist mitte määrata, ning sellest kõrvalekaldumiseks on vajalik olulist huvi, samuti arvestatavat liikmete arvu, et minna erikontrolli määramist kohtu kaudu nõudma. Paragrahv 324, mis võrreldes HLÜ-dele kohaldatavate tulundusühistuseaduse asjaomaste normidega ühelt poolt täpsustab HLÜ-de volinike valimise korra ning pädevuse ulatuse, ja teiselt poolt koondab asjaomase regulatsiooni HLÜS-i. Lõige 1 on oma sisult TÜS § 54 lõike 1 kohandamine hoiu-laenuühistutele. Viidatud sätte kehtiva redaktsiooni kohaselt võib tulundusühistu põhikirjaga sätestada, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule, kui ühistul on üle 200 liikme. Kavandatud muudatusega võib HLÜ-des, kellel on vähemalt 200 liiget, HLÜ põhikirjas ette näha üldkoosoleku pädevuse osalise või täieliku üleandmise volinike koosolekule. Samas aga tuleb arvestada sama paragrahvi lõikes 2 toodud piirangutega. 38 Lisaks võrreldes kehtiva volinike koosolekule kohalduva regulatsiooniga tulundusühistuseaduses on lõikesse 1 lisatud teine lause, mille kohaselt HLÜ volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Võrreldes kehtiva TÜS§ 54 lõikega 2, mille järgi volinike koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus ning volinike kord määratakse ühistu põhikirjaga, on volinike valimise ja tagasikutsumise kord antud lõike 1 teise lausega üldkoosoleku pädevusse. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on põhimõtteliselt võimalik ühistu põhikirjas sätestada, et näiteks HLÜ juhatus määrab igale liikmele voliniku, siis võib liikmel olla keeruline aru saada, kes ja mil määral esindab tema huve liikme õiguste teostamisel HLÜ-s. Seetõttu põhjusel, et volinikud esindavad volinike koosolekul HLÜ liikmete huve, siis on ka põhjendatud, et HLÜ liikmetele antakse õigus määrata ise enda eest otsustama volinikud ja ka kehtestada või heaks kiita volinike valimise kord. Lõike 2 kohaselt peab HLÜ-l olema vähemalt 25 volinikku ning ühe voliniku võib valida kuni 20 liikme kohta. Lõike 2 näol on tegemist TÜS § 54 lõike 1 teise lause ja lõike 2 teise lause konkretiseerimisega HLÜS-is. Lisaks on võrreldes tulundusühistuseaduse sättega vähendatud liikmete arvu, kelle huve üks volinik võib esindada (50 asemel 20). Vastava piiri vähendamise idee on selles, et valdavalt peaksid liikmed ise end ja enda huve üldkoosolekul esindama, ning volinik peaks esindama vähemal hulgal liikmeid, kui seda võimaldab kehtiv tulundusühistuseadus. Lõige 3 sisaldab endas täpsustust võrreldes kehtiva volinike regulatsiooniga. Lisandus on tingitud sellest, et kuigi volinike koosoleku sätestamisel HLÜ põhikirjas on volinikud sisuliselt kõige tähtsam nn otsustusorgan HLÜ-s ning volinikud esindavad ühistu liikmeid, siis kehtiv HLÜS ega TÜS ei sea piiranguid sellele, kes võivad esindada HLÜ liikmeid volinikena. Seetõttu on eelnõusse lisatud nõue, et kui volinikud on määratud HLÜ liikmeid esindama, siis need volinikud peavad olema ühelt poolt sõltumatud HLÜ juhatuse või laenukomitee liikmetest ja ka audiitorist, ja ei tohi olla pankotivõlgnikud, ning teiselt poolt peavad volinikud olema kohased esindama teiste isikute huve finantseerimisasutuses. Normis toodud välistused, sh volinik ei tohi olla põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, näol on tegemist lahtise loeteluga ning põhikirjaga võib panna täiendavaid nõudeid HLÜ volinikele. Lõike 4 kohaselt on tühine põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga. Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus HLÜ liikmed on HLÜ-ga liitumisel andnud volituse teisele isikule (mitmel juhul sama ühistu juhatuse vms organi liige) osaleda tema eest üldkoosolekul. Antud sättega tagatakse seda, et kui HLÜ liige volitab teist isikut enda nimel osalema üldkoosolekul ja teostada tema liikmelisusest tulenevaid õigusi HLÜ-s, siis peab selline volitamine olema vastav minimaalselt samas paragrahvis toodud volinike koosoleku sätetele. Paragrahv 325 sätestab nõuded HLÜ nõukogule. Kehtivas HLÜS-is ei ole ette nähtud erisätteid HLÜ nõukogule ning kuivõrd vastavalt HLÜS § 2 lõikele 2 kohaldatakse HLÜ-dele ühistute kohta sätestatut ning TÜS § 64 lõike 2 järgi kohaldatakse tulundusühistu nõukogule äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, mis omakorda ei ole eelnõu koostajate hinnangul piisavalt täpne oma sõnastuse ja pädevuse osas, et seda saaks otse kohaldada HLÜ-dele, siis soovitakse eelnõuga koondada HLÜ nõukogu kohta käivad normid HLÜS-i. Lõikesse 1 on lisatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendus teise lause näol, mille kohaselt peab nõukogu tegema oma tegevuses rakendatud kontrolli tulemused tegema teatavaks 39 üldkoosolekule või volinike koosolekule olenevalt sellest, kas HLÜ on põhikirjas sedastanud üldkoosoleku pädevuse üleandmise volinikele. Muudatus on seotud eesmärgiga anda HLÜ liikmetele rohkem teavet HLÜ tegevuste kohta. Lõike 1 teist lauset tuleb vaadata koosmõjus § 39 lõigetega 1 ja 3, mille kohaselt revisjonikomisjon on kohustatud pidevalt ja tulemuslikult revideerima HLÜ tegevust, sh kontrollima HLÜ ja selle juhtorganite liikmete ning nende tegevuse vastavust õigusaktidele (lõige 1), ja edastama juhatusele ja nõukogule temale teatavaks saanud teabe, mis viitab õigusrikkumistele või liikme või muu isiku huvide kahjustumisele (lõige 3); samuti esitama oma tegevuse käigus tuvastatud riskide ja mittevastavuste kohta ülevaateid juhatusele ja nõukogule (§ 40 lõige 1). Eelnõu koostajate hinnangul peaks see andma liikmetele parema ülevaate HLÜ juhtimisest ning ühistu äritegevusest vastavust seadusele. Lõige 2 näeb ette, et HLÜ nõukogul on kolm teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kui põhikirjaga ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Tegemist on tulundusühistuseaduse § 64 lõike 2 ja äriseadustiku § 318 lõikes 1 sisalduvate põhimõtete ületoomisega HLÜS-i. Muid muudatusi ei kaasne. Lõike 3 kohaselt peab nõukogu liige olema HLÜ liige. Tegemist on täpsustusega, võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse ja äriseadustikus sisalduva aktsiaseltsi nõukogu regulatsiooniga, mis ei kohusta nõukogu liiget olema hoiu-laenuühistu liige – äriseadustiku § 318 lõike 2 kohaselt ei pea nõukogu liige olema aktsionär. Eelnõu koostajate hinnangul osutab nõukogu liikme liikmelisus ühistus sellele, et nimetatud nõukogu liige on motiveeritud enam panustama HLÜ äritegevuse kontrollimisse ning selle õiguspärasusele vastavuse saavutamisele, kuivõrd sellisel juhul mängivad rolli nii nõukogu liikme rahalised kui ka ärialased huvid. Lõike 4 järgi ei või nõukogu liige olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse juhatuse või nõukogu liige. Sisuliselt on nimetatud sätte puhul üle toodud HLÜS-i äriseadustiku § 318 lõiked 4 ja 41. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on ette nähtud, et nõukogu liige ei tohi olla ka krediidiasutuse või teise finantseerimisasutuse juhatuse liige. Nimetatud piiranguga on soovitud vältida HLÜ nõukogu liikme huvide konflikti, mis tekib ühe ja sama isiku kuulumisel kahe finantseerimisasutuse juhtkonda, näiteks HLÜ ja krediidiandja. Lõike 5 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. Tegemist on kehtiva HLÜS § 32 lõike 1 punktis 7 nimetatud pädevusnormi ületoomisega eraldi nõukogu kohta käivasse paragrahvi, kuivõrd igal HLÜ-l peab praktikas olema nõukogu. Lõike 6 järgi on nõukogu nõusolek vajalik HLÜ nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad HLÜ igapäevase majandustegevuse raamest. Selguse huvides tasub märkida, et eelnõus esitatud neljast punktist koosnev loetelu on lahtine ning HLÜ põhikirjaga võib ette näha ka nõukogu nõusoleku vajalikkust ka muude käesolevas lõikes nimetamata tehingute tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Sisuliselt on tegemist äriseadustiku § 317 lõike 1 konkretiseerimise ning täpsustamisega HLÜ-de jaoks, kuivõrd kehtivad äriseadustiku sätted ei sobi oma sõnastuse tõttu otsekohaldamiseks HLÜ- dele. Lõigete 7–9 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i lähtuvalt eeltoodud § 322 sissejuhatava osa juures toodud põhjendustest. Lõige 8 sätestab, et HLÜ nõukogu 40 ei vaja lõikes 6 nimetatud nõusolekut tehingu tegemiseks, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. Olulise kahju all peavad eelnõu koostajad silmas väga üksikuid olukordi, mis vajavad kiiret tegutsemist nõukogu poolt selleks, et ennetada ühistu jätkusuutlikkuse või märkimisväärselt suure rahalise olukorra halvenemist. Sellised olukorrad peavad olema force majore ehk nende esinemist ei ole võimalik tavatingimustes ette näha või prognoosida. Näiteks olukorras, kus nõukogu on saanud teadlikuks, et juriidiline isik, kellega HLÜ on sõlminud lepingu, on muutumas maksejõuetuks ning on hakanud oma vara võõrandama enne ametliku maksejõuetuse väljakuulutamist, võib nõukogu tegutseda antud ühistu huvides ning keelduda lepingus kokkulepitud soorituste tegemisest, et hoida ära ühistule tekkiva kahju realiseerumine. 50) Muudetakse § 34 lõike 1 sõnastust, misläbi vähendatakse HLÜ kohustuslikku juhatuse liikmete arvu kolmelt kahele. Muudatusel on kaks põhjust. Esiteks suurendatakse eelnõuga HLÜ juhtorganite liikmete sõltumatust ning tugevdatakse sisemist kontrolli näiteks audiitori ja revisjonikomisjoni pädevuse suurendamise teel. Teisalt aga muudetakse käesoleva eelnõuga vähem rangemaks ka ühistupanga regulatsiooni, misjärel ühistupank võib valida minimaalselt kaks juhatuse liiget tingimusel, et ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis (vt allpool § 3 punkti 15 selgitusi). Arvestades eeltoodut, peavad eelnõu koostajad mõistlikuks, et ka HLÜ-de juhatuse liikmete arvu vähendataks sarnaselt ühistupankadega krediidiasutuste kohta käivas regulatsioonis lubatud minimaalse piirini. 51) Lisatakse paragrahv 341, mis käsitleb juhatuse liikme kohustusi ja vastutust. Lõikes 1 sisalduvaid kohustusi saab jagada tinglikult kahte kategooriasse. Esiteks, juhatus peab aktiivselt juhtima ja kontrollima ühistu töötajate tööd ning tagama, et nad oleksid kursis valdkonda puudutavate õigusaktide, tava ja praktikaga (punktid 1 ja 2). Teiseks, juhatus peab tegema endast kõikvõimaliku ja tagama, et ühistu enda tegevus oleks kooskõlas seadusega. Näiteks peab juhatus töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks (punkt 3), kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske (punkt 4), ning täitma muid käesolevast seaduses tulenevaid kohustusi (punkt 5). Lõike 2 alusel tuleb juhatusel esitada vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaade HLÜ tegevusest ja majanduslikust olukorrast. Nõukogule täiendavate ülevaadete esitamine peaks eelnõu koostajate hinnangul suurendama nõukogu funktsiooni teostamise võimalusi ja suurendama läbipaistvust HLÜ tegevuse osas. Lõike 3 järgi tuleb juhatusel teavitada kohe nõukogu liikmeid HLÜ majandusliku seisu halvenemisest, selle ohust või seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest. Lõike 4 järgi peab HLÜ juhatus ühistu üldkoosolekul andma ülevaate vandeaudiitori kontrolli tulemusel tuvastatud rikkumistest ning koos sellega esitama plaani, millal ja kuidas nimetatud rikkumised kõrvaldatakse. Kuna auditit viiakse läbi valdavalt HLÜ liikmete huvides, s.t. eesmärgiga tagada liikme varade õiguspärane haldamine, siis on ka põhjendatud vastava teabe edastamine liikmetele. 52) Muudetakse paragrahvi 36 pealkirja ja sõnastust. 41 Paragrahvi pealkirja kohaselt nähakse hetkel ette HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad nõuded. Paragrahvi pealkirja lisatakse ka nüüd töötajad, et see väljendaks paremini paragrahvis sisalduvate sätete sisu ning subjektide ringi. Lõige 1 kehtestab üldised HLÜ juhtorgani liikmetele (s.t. juhatuse, nõukogu ja laenukomitee liikmetele) esitatavaid nõudeid. Kehtiva lõikega 1 võrreldes on parema jälgitavuse huvides nimetatud nõuded lahutatud kahte punkti, millest punkt 1 on sisuliselt kehtiva § 36 lõike 1 sõnastus (millega on täiendusena hõlmatud ka laenukomitee liikmed) ning punkt 2 on üle võetud KAS § 48 lõikest 3. Laenukomitee liikmete lisamine vastavusnõuete paragrahvi tuleneb sellest, et kuivõrd laenukomitee liikmed otsustavad laenude väljaandmist üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitavad korraldada võlgade sissenõudmist (HLÜS § 30 lõige 3), siis on tähtis, et ka need HLÜ-s keskset funktsiooni täitvad isikud vastaksid finantseerimisasutuste juhtorganite liikmetele rakendatavatele nõuetele. Seetõttu on laiendatud HLÜ juhtidele kohaldatavaid nõudeid ka neile. Lõike 2 esimese lause kohaselt võib hoiu-laenuühistu liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Lõike teine lause sätestab loetelu tingimustest, mil isiku maine ei ole laitmatu. Lõike koostamisel on võetud aluseks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 37 lõige 3. Lõike 3 kohaselt peab hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu. Lõike 4 kohaselt on hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga peab isik esitama § 36 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige. Tõendamiskoormise panemine juhtorgani liikmeks soovivale isikule soodustab HLÜ liikmetele tervikliku ülevaate andmist enne nõukogu liikme valimist ning loob selgust, kas valitav isik vastab seaduses esitatud nõuetele ning kas ta on sobilik liikmete huve HLÜ siseselt esindama. Eelnimetatud põhimõte kehtib ka olukorras, kus HLÜ nõukogu liikmed valivad HLÜ juhtatust. Lõikeks 5 sätestatakse kehtiva lõike 3 sisu. Lõikega 6 sätestatakse, et hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. Lõike 7 kehtiv sõnastus näeb ette, et HLÜ juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu- laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Muudatus lisab siia nimistusse ka teise finantseerimisasutuse. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus üks ja sama isik osaleb olulisel määral mitme finantseerimisasutuse töös – see võib põhjustada huvide konflikti. Uue lõike 8 kohaselt peavad HLÜ juhid ja töötajad seadma HLÜ ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Nimetatud põhimõte sisaldub kõikides 42 finantssektori ettevõtjate eriseadustes (KAS § 48 lõige 5, KAVS § 40 lõige 1, MERAS § 47 lõige 6) ning põhjendatud on ka nimetatud sätte HLÜS-i lisamine, kuivõrd nimetatud lisandus konkretiseerib juba seaduse mõttega kooskõlas oleva idee, et HLÜ toimib eeskätt selle liikmete huvides ning nii juhatus, nõukogu kui ka HLÜ töötajad peaksid lähtuma eeskätt liikmete huvidest. 53) Seadust täiendatakse paragrahviga 361, mis käsitleb juhtorgani liikmete ja töötajate kohustusi ning ülesandeid. Paragrahvi eesmärk on tõsta hoiu-laenuühistuga seotud isikute vastutustunnet ning kehtestada nende suhtes ootused, mille täitmist peavad nii ühistu juhid, juhatus kui ka töötajad eneseregulatsiooni käigus järgima. Paragrahvi koostamisel on võetud eeskujuks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 38. Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. Hoiu- laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud. Töötajatele esitatud ootused on sätestatud lõikes 2, mille kohaselt peavad nad osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega. Lõige 3 näeb HLÜ juhtorgani liikmetele ette kohustuse tagada, et ühistu organisatsiooniline struktuur oleks läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. Paragrahvi kolm esimest lõiget aitavad eelnõu koostajate hinnangul kaasa nii ühistu enda poolt teostavale kontrollile töötajate ja juhtide suhtes, kuid soodustada nende isikute eneseregulatsiooni ning neile seadusega sätestatud ootusi. Lõigetega luuakse alus, mille põhjal saavad ühistud hinnata enda töötajate ja juhtide vastavust seadusega ning vajadusel viia sisse muudatused eeskirjades, muudes organisatsioonisisestes dokumentides, aga ka töösuhetes endas. Vastavatele lõigetele saavad toetuda ka hoiu-laenuühistu liikmed või muud puudutatud isikud. Teisest küljest on säte loodud eesmärgiga, et ühistu juhid ja töötajad teadvustaksid vastutust, mida nad kannavad ühistus tegutsedes, ning reguleeriksid enda käitumist neile peale pandud ootustest lähtuvalt. Lõikega 4 sätestatakse, et hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. 54) Muudetakse paragrahvi 39 teksti sõnastust. Muudatuste teel täpsustatakse ja suurendatakse revisjonikomisjoni rolli HLÜ tegevuse üle sisemise kontrolli teostamisel. Lõikes 1 on loetletud mittetäieliku loeteluna revisjonikomisjoni peamised ülesanded, sh peab revisjonikomisjon kontrollima HLÜ ja tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust HLÜS-is ja TÜS-is sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, HLÜ sõlmitud lepingutele ja heale tavale (punkt 1), teostama järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade ning HLÜ kohustuste täitmise üle (punkt 2), nõustama HLÜ 43 teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes (punkt 3), ja esitama käesolevas seaduses ettenähtud aruandeid (punkt 4). Lõike 2 kohaselt peab revisjonikomisjonile olema HLÜ poolt tagatud kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused. See hõlmab endas eeskätt õigust saada selgitusi ja teavet HLÜ juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmetelt ja töötajatelt ning võimalust jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. Sisuliselt on lõige 2 sama paragrahvi lõiget 1 toetav norm, mis tagab revisjonikomisjonile volituse sekkuda ulatuslikul määral HLÜ tegevusse, et revisjonikomisjon saaks täita oma seadusest tulenevaid funktsioone. Lõike 3 kohaselt on revisjonikomisjon kohustatud viivitamata edastama nõukogule ja üldkoosolekule ning nende olemasolul ka volinikele teabe, mis osutab HLÜS-is sätestatud nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele. Viimase all mõeldakse näiteks mõne konkreetse liikme ebavõrdset kohtlemist, mille alla kuulub näiteks seadusest tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmine või negatiivse laenuotsuse tegemist või liikmele muu teenuse osutamata jätmist, kui samadel asjaoludel on teisele liikmele sama teenust osutatud. Lisaks tasub märkida, et lõikes 3 nimetatud nõukogu ja üldkoosoleku või volinike teavitamise kohustuse näol on tegemist miinimumnõudega, sest kõikide liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest võib olla keerukas – eriti juhul, kui HLÜ on sisse seadnud volinike koosoleku või kui liikmed valdavas osas ei oma ligipääsu elektroonilistele või muudele kanalitele, mis võimaldavad informatsiooni kiiresti ja efektiivselt üle kanda. Samas kui HLÜ sisesüsteemid eeltoodut siiski võimaldavad, siis ka liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest oleks eelnõuga soositud tulem. 55) Muudetakse § 40 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõike 1 järgi esitab revisjonikomisjon HLÜ juhatusele ja nõukogule vähemalt üks kord kuue kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende olemasolul ka muude § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad HLÜS-i ja TÜS-i muudatusest. Lõike 2 näol on tegemist kehtiva seaduse redaktsioonis sätestatud § 40 lõigete 2 ja 3 koondamisega ühte sättesse. Samuti on muudatus seotud üldkoosoleku sätete täpsustamisega HLÜS-is (vt ülaltoodud § 1 punkti 49 selgitusi). Lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kutsub juhatus revisjonikomisjoni nõudmisel kokku HLÜ erakorralise üldkoosoleku, kui HLÜ juhatus ei ole HLÜ tegevuse mittevastavusest teadasaamisest arvates kahe kuu jooksul kasutusele abinõusid rikkumiste kõrvaldamiseks. 56) Tunnistatakse kehtetuks § 40 lõige 3. Lähtuvalt eelnõu § 1 punktis 53 viidatust ning üldkoosoleku sätete toomisest HLÜS-i ei ole § 40 lõige 3 eelnõu koostajate hinnangul enam vajalik. 57) Muudetakse § 41 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva sõnastusega on sättes toodud kohustus auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruannet. Lõikes 1 sisalduv sõnaselge kohustus auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruanne sisaldub ka kehtivas HLÜ-de kohta käivas regulatsioonis, mistõttu lõike 1 esimene lause on lisatud pigem õigusselguse eesmärgil. 44 58) Muudetakse paragrahvi 41 lõike 4 sõnastust, kusjuures kehtiva § 41 lõike 4 tekst on jagatud käesoleva ja järgmise lõike vahel, et paremini eristada HLÜ ja audiitorettevõtja kohustusi HLÜ tegevuse vastavuse kontrollimisel. Sätte eesmärgiks on panna HLÜ-le (mitte audiitorettevõtjale) kohustus tagada käesoleva seaduse § 27, § 271 lõikes 4, § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 ning §-s 282 nimetatud nõuete täitmise sõltumatu kontrollimine audiitorettevõtja poolt ehk eritöö teostamise. Nimetatud kohustuste kontrolli peab audiitorettevõtja teostama bilansipäeva seisuga. Kontrolli erinevate nõuete täitmise osas võivad teostada erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda teostaks üks ja sama audiitorettevõtja. §-s 27 ja § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 lõigetes nimetatud nõuete kontrolli läbiviimisel peaks audiitorettevõtja andma põhjendatud kindlustunnet ning § 271 lõikes 4 toodud likviidsuspuhvri kontrollimisel piiratud kindlustunnet. Audiitoriteenuse osutamisel kohaldatakse audiitoritegevuse seaduses sätestatud käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Lõikega 4 nähakse audiitorile ette kohustuse kontrollida HLÜS §-s 282 sätestatud krediiditoimiku täitmist, eesmärgiga tagada, et hoiu-laenuühistud täidaksid krediiditoimiku pidamise kohustust. Enne seaduse kehtetuks tunnistamist ei ole Finantsinspektsioonil pädevust teostada samasuguseid õigusi toimiku kontrollimisel nagu tal on nende subjektide suhtes, kes tegutsevad tegevusloa alusel ning on kohustatud toimikut pidama ja täitma. Kuivõrd ühistud peavad audiitorkontrolli käigus niikuinii esitama audiitorettevõtjale teavet ühistu toimimise kohta, leiavad eelnõu koostajad, et vastava kohustuse sätestamine aitab maandada riski, et ühistud seaduses kehtestatud nõuet ei täida. Lisaks aitab välise kontrolli lisamine eelnõu koostajate hinnangul valmistada neid ühistuid, kes taotlevad peale HLÜS-i kehtetuks tunnistamist panga või ühistupanga luba, sest loa alusel tegutsedes ning tarbijatele laene väljastades hakkavad neile kehtima samad nõuded, mis teistelegi samas vallas tegutsevatele krediidiasutustele. 59) Paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–6. Lõike 5 lisamise eesmärk on tagada, et HLÜ juhtorganite liikmed (ja asjakohasel juhul volinikud) oleksid teadlikud võimalikest rikkumistest, mida audiitor on tuvastanud ja ka sellest, et kuidas HLÜ juhatus plaanib tuvastatud rikkumisi kõrvaldada (viimase osas vt ka § 341 lõiget 4). Selleks tuleb vandeaudiitoril oma aruandes märkida, millistele seadusest tulenevatele nõuetele HLÜ tegevus ei vasta ning milles seisneb vastava seadusest tuleneva nõude rikkumine. Eesmärk on vältida kehtivast § 41 lõikest 4 tulenevat ebaselgust audiitori aruande sisus. HLÜ-l (ning seejärel tema liikmetel) peaks olema õigus teada, et kui HLÜ tegevus ei ole seadusega kooskõlas, siis milles see väljendub (s.t, milliseid nõudeid on eiratud) ning millisel määral esineb mittevastavus seaduse nõuetega, et HLÜ liikmed saaksid teadlikumalt kasutada oma õigusi üldkoosolekul, näiteks anda nõukogule korraldusi juhatuse tegevuse kohta. Eritöö tegemine on sõltuvuses majandusaasta aruande esitamisega ehk seda tuleb teha kord aastas, küll aga ei sätestata seadusega tähtaeg eritöö aruande esitamiseks, jättes audiitoritele rohkem paindlikkust. Lõikega 6 luuakse volitusnorm, mille kohaselt valdkonna eest vastutavale ministrile antakse võimalus kehtestada määrusega täpsemad tingimused seaduse § 27, § 271 lõikes 4 ning § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 sätestatud nõuete kontrollimiseks audiitori poolt. 60) Lisatakse peatükk 71, mis käsitleb raamatupidamist ja HLÜ-de sisemist aruandluskohustust. Paragrahv 411 näeb ette üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda HLÜS-ist, raamatupidamise seadusest, TÜS-ist, äriseadustikust ning HLÜ põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. Sisuliselt on 45 tegemist olemasolevate normide koondamisega HLÜS-i. Lisaks võib minister kehtestada täpsemaid nõudeid määrusega raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamise osas (lõige 3). Paragrahv 412 täpsustab HLÜ-de sisemise kontrolli alused ja tähtajad. Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab HLÜ juhatus esitama revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul andmeid HLÜ bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta. Lõikes 3 nähakse ette kohustus esitada revisjonikomisjonile majandusaasta aruanne vandeaudiitori aruande ärakiri, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte). Kehtiva regulatsiooni järgi peab HLÜ juhatus nimetatud dokumendid esitama üldkoosolekule. Eelnõu muudatuste järgselt on aga peetud silmas seda, et vastavad dokumendid esitatakse revisjonikomisjonile, kes hindab teabe ja dokumentide vastavust seadusele, ning seejärel annab aru juhatusele ja nõukogule (vt ülaltoodud § 1 punkti 51 selgitusi). Lõikes 4 sätestatakse, et revisjonikomisjoni liige võib nõuda HLÜ juhatuselt muid andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil muuhulgas kontrollida HLÜ tegevuse vastavust õigusaktidele ja hinnata tegevust vastavust HLÜ sise-eeskirjadele (revisjonikomisjoni õigused ja kohustused on sätestatud HLÜS § 39 lõikes 1). Kui revisjonikomisjon tuvastab seadusele mittevastavusi HLÜ töös, siis tuleb revisjonikomisjonil viivitamata teavitada sellest HLÜ nõukogu, üldkoosolekut ja olemasolul ka volinikke HLÜS § 39 lõike 3 kohaselt. Lisatud § 413 on keskse tähtsusega uus paragrahv eelnõus. Selle peamine eesmärk on võimaldada nii HLÜ liikmele kui ka liikmeks astuda soovijaile andmete hõlbus kättesaadavus – kas siis HLÜ veebilehe kaudu või paberkandjal – ka sellisel juhul, kui HLÜ siseselt on määratud liikmete huve esindama volinike üldkoosolek. Enamik HLÜ-sid on küll avaldanud oma kodulehel näiteks HLÜ põhikirja ja viimased majandustulemused/-näitajad, kuid eesmärk on selline praktika ühtlustada, et võimaldada andmete võrreldavust ja lihtsustada kättesaadavust nii liikmetele kui ka liikmeks astuda soovijatele. Paragrahvi 413 lõike 2 kohaselt tuleb HLÜ-l juhatusel liikme nõudmisel esitada 30 päeva jooksul alates sellekohase nõudmise saamisest viimane auditeeritud majandusaasta aruanne (punkt 1), liikme poolt HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus (punkt 2), viimati koostatud audiitori arvamus HLÜS §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta (punkt 3), andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta (punkt 4), käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed HLÜ juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete sideandmed (punkt 5), käesoleva seaduse § 18 lõigetes 3 ja 4 nimetatud HLÜ liikmete nimekiri (punkt 6), teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu seisuga (punkt 7), ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga (punkt 8) ning Eesti Pangale esitatavad andmed HLÜ bilansi ja kasumiaruannete kohta (punkt 9). Punkti 1 eesmärk on tagada HLÜ liikmetele hõlbus ligipääs HLÜ viimasele auditeeritud majandusaasta aruandele. Enamik HLÜ-sid on avaldanud viidatud aruanded ka oma veebilehel vastavalt sama paragrahvi lõikele 4, kuid eelnõu eesmärk on selline praktika ühtlustada ning tagada teabe kättesaadavus ühes kohas. Samal põhjusel on eelnõusse lisatud sama lõike punkt 5. 46 Punkti 2 eesmärk on tagada hoiustajale adekvaatne ülevaade tema hoiuse tootlikkusest; teiselt poolt on sellekohaseid andmeid vaja ka HLÜ-l oma likviidsusnõuete täitmise hindamisel. Igakordset nõuet liikme rahaliste vahendite koguväärtuse seisu teadmiseks ei ole HLÜ-l vajalik rahuldada, kui sellekohane teave on tehtud liikmetele püsivalt teadmiseks (vt allpool lõike 3 selgitusi). Punkti 6 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada talle ühistu liikmete nimekiri koos liikme sidevahendite andmetega. Liikmete sidevahendite sedastamine liikmete nimekirjas toimub liikmete individuaalse nõusoleku alusel (vt ülaltoodud § 1 punkti 25 selgitusi § 18 lõike 4 kohta). Punkti 7 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu lõpu seisuga. Selle punkti all on mõeldud teavet HLÜ laenuportfelli kohta, sh kellele ja mis summas HLÜ on andnud laenu; samuti asjakohasel juhul eritingimused, mis vastavale laenule või laenusaajale kohaldatakse. Punktide 8 ja 9 kohaselt tuleb esitada liikme nõudmisel vastavalt HLÜ ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga ning HLÜ bilansi ja kasumiaruanded viimase aruandlusperioodi kohta. Kehtiva õiguse kohaselt esitavad HLÜ-d iga kuu Eesti Pangale viidatud andmeid, aga HLÜ liikmetel ei ole õigus nendega tutvuda ega aluseid neid andmeid nõuda, kuigi eelnõu koostajate hinnangul on ühistu liikmetel äratuntav huvi tutvuda oma ühistu oluliste majandusnäitajatega. Lõige 3 näeb ette erandi, et millisel juhul ei kohaldata lõikes 2 sisalduvat teabe andmise kohustust. Nimelt, kui HLÜ on avaldanud lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid elektroonilise süsteemi kaudu või saatnud liikmetele nimetatud andmed ja dokumendid näiteks e-maili teel, siis ei ole HLÜ igakordse nõudmise saamisel kohustatud liikmele nimetatud teavet ja dokumente edastama. Mis puudutab majandusaasta aruande edastamist liikmele, siis kui nimetatud dokument on äriregistri teabesüsteemi vahendusel elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud, siis seda ei käsitleta lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamise alusena. Lõikega 4 kohustatakse HLÜ juhatust esitama liikmeks saavale isikule esitama 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates viimase auditeeritud majandusaasta aruande (punkt 1), HLÜS § 36 lõikes 2 sätestatud teave HLÜ juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete sideandmed (punkt 2), ja Eesti Pangale esitatud HLÜ bilansi ja kasumiaruande viimase aruandlusperioodi kohta (punkt 3). Lõige 5 näeb ette, et HLÜ auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peab olema kättesaadav HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. Lõikes 6 on sedastatud, et HLÜ juhatus peab edastama liikme nõudmisel HLÜ-ga seotud andmed paberkandjal, kuid võib võtta selle eest mõistlikku tasu. Kuivõrd igal HLÜ liikmel ei ole ligipääsu elektroonilistele kanalitele, tutvumaks HLÜ-ga seotud aruandlusega, kuid see liige võib olla sellest hoolimata aruandlusega tutvumisest huvitatud, siis peaks ka sellisel liikmel olema võimalik tutvuda HLÜ aruandlusdokumentidega. Sealjuures on oluline, et tutvumine paberkandjal olevate dokumentidega ei oleks ebamõistlikult kulukas. Samas, kuivõrd HLÜ-le tekib paratamatult kulutusi dokumentide väljatrükkimise ja postiga või muul moel edastamise tõttu ning neid kulutusi poleks mõistlik rahastada teiste ühistu liikmete arvelt, siis sellest tulenevalt võib HLÜ nõuda 47 paberkandjal dokumentide saatmisega seotud kulude kandmist, sealhulgas dokumentide trükkimisele ja postitamisele tehtud mõistlikke kulutusi. Lisatud § 414 sedastab HLÜ kohustused esitada perioodilist teavet Eesti Pangale. Viidatud paragrahvi kohaselt esitab HLÜ Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid Eesti Panga seaduses, riikliku statistika seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud kohustus on ka olemas kehtiva Eesti Panga seaduse § 34 lõikes 1 ning selle alusel kehtestatud Eesti Panga Presidendi määruse „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“ alusel – eelnõuga tuuakse vastav kohustus eraldi esile ka HLÜS-is. § 415 kohustab hoiu-laenuühistuid esitama kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu auditeeritud majandusaasta aruande RAB-il. Sätte lisamisel on kolm eesmärki. Esiteks, motiveerida ühistuid koostama majandusaasta aruandeid (auditeerimise kohustus lisandub käesoleva eelnõuga), sest praktika näitab, et iga-aastaselt on mitmetel ühistutel aruanded esitamata ning äriregister ei tegele selliste ühistute kustutamisega. Teiseks, aruande koostamine suurendab läbipaistvust ja vastutustunnet HLÜ siseselt, sest ilma aruandeta ei saa ühistu liikmed täit ülevaadet ühistu tegelikust majanduslikust seisust. Lisaks on eelnõu kohaselt ka liikmeks soovival isikul õigus nõuda HLÜ-lt aruande edastamist enne liitumistaotluse esitamist. Kolmandaks, juhul, kui ühistu ei esita aruannet RAB-ile, võib RAB rakendada sanktsiooni, eelkõige võtta tegevusloa tagasi. Kuivõrd ühistutele ei rakendata enne 2029. aastat samal määral järelevalvet nagu teistele krediidiasutustele, leiavad eelnõu koostajad, et aruannete esitamise kohustuse sätestamisega minimeeritakse olukordi, kus ühistud jätkavad aruannete mitte esitamisega ning seeläbi ka seadusest tulenevate kohustuste eiramisega. Lisatakse § 416, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist ja säilitamist. Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ töötleb HLÜS-ist nimetatud isikuandmeid seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste täitmise all mõeldakse andmete töötlemist HLÜS § 6 nimetatud teenuste osutamiseks ja tehingute täitmiseks, §-s 414 nimetatud statistika koostamiseks ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Lõikega 2 sätestatakse säilitustähtaeg juhtorgani poolt esitatud isikuandmetele, mis on nimetatud § 36 lõikes 4. Selle lõike kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige, viis aastat pärast töösuhte lõppemist. Kuivõrd juhtorgani liikme kohta kogutud andmete töötlemisega riivatakse eraelu puutumatust, siis kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil. Viieaastane andmete säilitamise tähtaeg on vajalik, et revisjonikomisjon, ühistu nõukogu ja üldkoosolek saaksid kontrollida juhtorgani liikme vastavust seaduse nõuetele (ka tagantjärgi), et mittevastavuse tuvastamisel oleks võimalik juhtorgani liige tagasi kutsuda ning potentsiaalselt kohaldada seaduses toodud juhtorganite liikme vastutuse sätteid enne seaduses toodud aegumistähtaja möödumist. Lõike 3 esimese lausega reguleeritakse nende andmete säilitustähtaegu, mida HLÜ on esitanud oma liikmele vastava avalduse alusel § 413 lõike 2 esimese lause kohaselt. Taolisi andmeid tuleb säilitada kolm aastat pärast liikmesuse lõppemist. Kolmeaastane andmete säilitamise tähtaeg ühtib 48 tsiviilõiguses sätestatud kolmeaastase nõuete aegumistähtajaga (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõige 1). Lõike teise lausega täpsustatakse, et juhul, kui liikmele on esitatud § 413 lõike 2 punkti 5 alusel isikuandmeid, mis puudutavad juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme haridust, teadmisi, kutsealast sobivust ja laitmatut mainet, siis selliseid andmeid säilitatakse viis aastat pärast vastava liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. 61) Muudetakse § 45 lõike 1 punkte 1 ja 2. Eelnõuga täpsustatakse hoiu-laenuühistute lõpetamise aluseid. Nimetatud punktide muutmise näol on tegemist täpsustavate sõnastustega ehk sisulisi muudatusi ei kaasne. 62) Seadust täiendatakse peatükiga 81, mis käsitleb hoiu-laenuühistu pankrotti. Paragrahv 451 sedastab üldsätte, mille järgi kohaldatakse HLÜ pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvi lisamine on tingitud järgmiste paragrahvide lisamisest uude peatükki, mis omakorda sätestavad erandid HLÜ-de jaoks võrreldes pankrotiseadusega. Paragrahv 452 sätestab pankrotimenetluse algatamise tingimused. Sätte koostamisel on võetud aluseks KAS § 125, kuivõrd HLÜ likviidsus ning maksevõimelisus on selle liikmete jaoks prioriteetsed ning vajavad kiiret tegutsemist, et vältida selle varadest tühjaks jooksmist. Paragrahv 453 sätestab HLÜ pankroti väljakuulutamise ja HLÜ-st võlgniku maksejõuetuse eeldamise korra. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lõike 11 kohaselt eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, või kui võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Lisaks eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui äriühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem, kui äriseadustiku nõuete kohaselt netovara summa peaks olema. Vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teisele lausele peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Sarnaselt osaühingutele ja aktsiaseltsidele sätestatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldusena olukord, kus netovara suurus ei ole kooskõlas seaduse nõuetega. Paragrahvis 454 on tehtud täpsustus HLÜ pankrotimäärusest teavitamise kohta. Säte on erinorm pankrotiseaduse § 34 suhtes arvestades hoiustajate kaitse vajadusi. Sõltumata võlausaldajate arvust peab haldur teavitama kõiki hoiustajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Kuna HLÜ peamine vara on nõuded krediidisaajate vastu, siis on väga oluline, et kõik isikud, kes on saanud HLÜ-lt krediiti, oleksid teadlikud, et tuleb jätkata krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning millisele kontole tuleb kanda krediidi tagasimaksed. Paragrahviga 455 sätestatakse nõuete rahuldamisjärgud HLÜ pankrotimenetluses. Tegemist on erinormiga pankrotiseaduse § 153 suhtes. Sätte eesmärk on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel. HLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud Tagatisfondi poolt, kuid isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses kaitstud kui muude võlausaldajate nõuded. 49 63) Seadust täiendatakse paragrahvidega 471–473, mis sätestavad vastavalt üleminekusätted ja keelu moodustada pärast seaduse jõustumiskuupäeva hoiu-laenuühistuid. Lisatakse eraldi rakendussäte § 471 näol. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt ei või hoiu-laenuühistut, mis tegutseb tulundusühistu vormis pärast seaduse jõustumiskuupäeva moodustada ega kanda teda sellisel kujul äriregistrisse. Sätte eesmärk on välistada uute HLÜ-de moodustamine pärast seaduse jõustumist, st üleminekuperioodil, mille lõppedes rakendub HLÜ-dele krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus või kohustus jätkata tulundusühistuna. Lõikega 2 nähakse ette, et uusi liikmeid saab kaasata üksnes 2025. a. esimese poolaasta jooksul ja lõikega 3 nähakse ette, et 2026. aasta alguseks tuleb teenuste pakkumine sisuliselt lõpetada. See kõik on vajalik selleks, et ühistud oma äri rohkem ei laiendaks ja hakkaksid oma tegevust lõpetama (juhul kui nad ei soovi tegutseda edasi ühistupanga vormis). Ehk nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus HLÜ-d hakkaksid kaasama uusi liikmeid ja hoiuseid, samuti sõlmima krediidi andmiseks uusi lepinguid vahetult enne §-s 473 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse tekkimist. Samas on oluline, et HLÜ-dele antaks piisavalt aega oma tegevuse ja lepinguliste suhete ümberkorraldamiseks. Paragrahviga 472 nähakse ette rakendusperiood olemasolevatele ühistutele uute muudatustega oma tegevuse kooskõlla viimiseks – nimelt eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on HLÜ-de majandustegevuses vajalik ette näha ka üleminekuperiood uute nõuetega kooskõlla viimiseks. Arvestades seda, et uute nõuete hulk on küllaltki mahukas ja et eelnõu jõustumine on plaanitud 2025. aasta 1. jaanuarile, siis oleks otstarbekas näha ette 12-kuuline rakendusperiood, mil HLÜ-d peavad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima (lõige 1). Kuivõrd § 472 lõikes 1 toodud sätete näol on eelnõu koostajate hinnangul tegemist sätetega, millega oma tegevuse kooskõlla viimine on HLÜ-de aspektist kriitilise tähtsusega, siis ei ole ka mõistlik ette näha viidatud sätete hilisem jõustumisaeg, sest see võib tekitada mitmeti mõistetavusi sätete tegeliku rakendamise tähtaegadest. Oluline on märkida, et siin lõikes ei viidata uuele §-le 413 – see näeb ette vajaliku teabe andmise hoiu-laenuühistu liikmetele ja mõistlik on seda rakendada kohe. Lõikega 2 nähakse ette, et uusi määrasid sisseastumismaksu ja osamaksu osas kohaldatakse uutele liikmetele koheselt ehk nende liitumise ajal. Seniste liikmete puhul ei saa enam sisseastumismaksu tagantjärgi nõuda, küll on ka nende puhul kohustuslik suurendada osamaksu hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks. Paragrahviga 473 nähakse ette alused hoiu-laenuühistute lõpetamiseks ja panga või ühistupanga vormile üleminekuks. Lõikega 1 sätestatakse, et kui enne seaduse jõustumist asutatud ja tegutsev hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis. soovib oma tegevust jätkata ühistupangana, siis peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa nii, et ta saaks selle Finantsinspektsioonilt hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks. Ehk selle kohaselt ei ole ühistul alates 2029. aasta 1. jaanuarist lubatud edasi tegutseda hoiu-laenuühistu vormis. 50 Lõige 2 näeb ette, et HLÜ, kes soovib jätkata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tegevust, esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks32 krediidiasutuse tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunu talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama. Tavapäraselt kestab pangaloa menetlus rohkem kui üks aasta ja seepärast on oluline, et ühistud teeksid vastava otsuse piisavalt varakult. Juhul kui ühistu tegevusloa taotlust eelnimetatud tähtajaks ei esita, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Lõikega 3 sätestatakse, et kui HLÜ-l on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või tarbijakrediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba, võib hoiu-laenuühistu tegevust jätkata kuni 2028. aasta 31. detsembrini või jätkama tegevust tulundusühistuna ilma et teda käsitataks hoiu laenuühistuna. Lõikega 4 sätestatakse, et kui HLÜ on esitanud krediidiasutuse tegevusloa taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole otsustanud 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta HLÜ tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sätte puhul on eeskuju võetud KAVS § 105 lõige 3, kus toona ilma tegevusloata tegutsenud (s.t. tegevusloa taotlemise kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte annab ka HLÜ-dele garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta menetlust karistusseadustiku tegevusloata tegevuse paragrahvi alusel. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega hoiu-laenuühistusse uusi liikmeid vastu võtta.. Lõikega 5 pannakse Finantsinspektsioonile kohustus esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks kohtule sundlõpetamise nõue, kui HLÜ ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitanud hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks FI-le krediidiasutuse tegevusloa taotlust või FI on keeldunud loa andmisest ning HLÜ ei jätka tegevust tulundusühistuna. Sundlõpetamise nõude esitamisel peab Finantsinspektsioon lähtuma TÜS-ist ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest. 64) Seadust täiendatakse §-ga 49. HLÜS tunnistatakse kehtetuks alates 2029. aasta 1. jaanuarist. Seaduse kehtetuks tunnistamine on seotud sama seaduse §-s 473 toodud üleminekusätetega suunata hoiu-laenuühistute tegevus Finantsinspektsiooni järelevalve alla, st taotlema krediidiasutuse tegevusluba. Mh jäetakse käesoleva eelnõuga välja kehtivas krediidiasutuste seaduses olevad viited hoiu-laenuühistu seadusele. 32 Krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on sätestatud krediidiasutuste seaduse §-s 131. Samuti on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel krediidiasutuse tegevusloa taotlemist selgitavad materjalid. Vt ka: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidivaldkonna-tegevuslubade- taotlemine/krediidiasutuse-tegevusluba 51 Seaduse kehtetuks tunnistamine ei võimalda sisuliselt hoiu-laenuühistuna tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist, kuna arvestada tuleb ka mh äriseadustikus toodud ärinime kasutamise piirangutega (äriseadustiku § 12 lõige 1), samuti reklaamiseaduses toodud piirangutega. 3.2. Eelnõu § 2 – krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine Muudetakse § 2 lõike 6 sõnastust. Uue sõnastusega jäetakse sisuliselt välja kehtiva § 2 lõike 6 punkt 2. Nimetatud muudatus seondub HLÜS § 3 muutmisega (vt ülaltoodud § 1 punkt 4 selgitusi), mille kohaselt tekib HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus mh juhul, kui tema liikmete arv on suurem kui 3 000, mistõttu ei oleks KAVS-is vajalik jätkuvalt kohaldada krediidiandja või –vahendaja kohta sätestatut. KAVS § 2 lõikes 6 säilib aga teine alus, mille kohaselt peab HLÜ taotlema krediidiandja või –vahendaja tegevusloa kui tema poolt antava tarbimiskrediidi määr ületab krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (viimase kuue kuu keskmine). 3.3. Eelnõu § 3 – krediidiasutuste seaduse muutmine 1) Muudetakse § 3 lõiget 1, mis sätestab krediidiasutuse mõiste. Eelnõus toodud muudatuse kohaselt võib krediidiasutus tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega on asendatud „hoiu-laenuühistu“ „tulundusühistuga“. Muudatus tuleneb sellest, et krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu-laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on krediidiasutustega (vt allpool § 3 punkti 4 selgitusi). 2) Muudetakse § 131 lõike 1 punkti 10 teksti selles osas, mis puudutab revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni sätted rakenduvad peamiselt ainult ühistupangale (ja kehtiva HLÜS alusel ka HLÜ-dele). Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 3) Tunnistatakse kehtetuks § 131 lõige 4. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kaotamisega krediidiasutuste puhul (vt ülaltoodud § 3 punkti 1 selgitusi). Muid muudatusi ei kaasne. 4) Paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5. Lisatav lõige näeb ette ühistupanga tegevusloa taotleja kohustuse esitada varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui tegevusluba taotlev äriühing on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Kehtiva õiguse järgi on eelnimetatud teenuseid õigus osutada lisaks pankadele ka krediidiandjatel (KAVS § 5 lõige 2) ja hoiu-laenuühistutel (HLÜS § 6 lõige 1). Nimetatud aruande eesmärk on anda kindlust selles osas, et tegutseva äriühingu laenuportfell oleks enne tegevusloa taotlemist hinnatud sõltumatu hindaja (audiitorettevõtja) poolt ning et portfelli kvaliteet ja väärtus vastaks kehtivatele nõuetele (näiteks HLÜ-de puhul HLÜS §-s 28 kehtestatud nõuetele). 5) Tunnistatakse kehtetuks § 29 lõige 6. Muudatus on seotud KAS § 38 muutmisega, millega lisatakse KAS-i ühistupanga peatükki viide KAS kohaldamise kohta ka ühistupankadele. Seetõttu kaob vajadus eraldi sellisel kujul KAS § 29 lõiget 6 säilitada. Ehk osaluse omandamisel ja võõrandamisel kehtivad jätkuvalt samamoodi KAS §-des 29–33 sätestatu ühistupanga suhtes. 52 6) Muudetakse § 38 sõnastust, millega täpsustatakse krediidiasutuste seaduse kohaldamist ühistupangale. Viidatud muudatuste järgi kohaldatakse ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes krediidiasutuste seaduses sätestatud käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Teisisõnu tuleb ühistupankadel arvesse võtta kõiki KAS-is sätteid, võttes sealjuures arvesse sama seaduse ühistupanga peatükis sätestatud erisusi. Tasub ka mainida, et ka ühistupankadele tuleb CRD järgi kohaldada krediidiasutustele sätestatud nõudeid ning siseriikliku õigusega ei ole võimalik teha sellest erandeid (v.a juhul, kui see on viidatud direktiivis selgelt ette nähtud). 7) Tunnistatakse kehtetuks § 39 lõiked 2 ja 3. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis toodud selgitustest ei ole ühistupanga kui krediidiasutuse puhul vajalik täiendavalt viidata HLÜS-ile. 8) Tunnistatakse kehtetuks § 41. Kuivõrd alates 2029. aasta 1. jaanuarist enam HLÜ-d sellises vormis tegutseda ei või, kaotab säte, mis lubab HLÜ-del moodustada ühistupanka, oma relevantsuse. Säte kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini ning selle kehtetuks tunnistamist reguleerib KAS § 14118 (vt allpool § 3 punkti 34 selgitusi). 9) Paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule“. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja eelmises punktis tooduga. 10) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõike 1 punkt 5. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja punktis 7 tooduga, s.t. lähtudes krediidiasutuste seaduse kohaldamisest ka ühistupankadele ei ole lubatav ette näha erisusi pankadele kohaldatava regulatsiooni osas. 11) Paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11. Nimetatud punktidega täpsustatakse ühistupanga põhikirjale kohaldatavaid nõudeid ning põhikirjas sisalduvat teavet. Eelnõuga ei sätestata kohustuslikke tingimusi, millele liikmed peavad vastama, ega sisseastumismaksu või osamaksu suurust, kuid nimetatud elemendid peaksid olema kirjas ühistupanga põhikirjas, et tagada nende ühtne kohaldamine kõikidele liikmetele ja liikmeks astuda soovijatele. 12) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõige 4. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja § 3 punktis 7 tooduga, s.t. lähtudes krediidiasutuste seaduse kohaldamisest ka ühistupankadele ei ole lubatav ette näha erisusi pankadele kohaldatava regulatsiooni osas. 13) Tunnistatakse kehtetuks § 421 lõige 1, mille kehtiva sõnastuse kohaselt ei kohaldata ühistupanga liikmetele hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut. Nimetatud säte ei ole eelnõu koostajate arvates § 38 muudatuste tõttu enam vajalik (vt ülaltoodud § 3 punkti 7 selgitusi). 14) Muudetakse § 421 lõiget 2. Muudatuste järgi oleks lisaks ühistupanga liikme vastuvõtmisele juhatuse pädevuses ka liikmete väljaarvamine, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule. Sama lõike järgi tuleb otsus liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise kohta teha 30 päeva jooksul vastava avalduse saamisest arvates. Ühelt poolt on muudatuse eesmärgiks on tekitada võimalus ühistupangal lõpetada liikme liikmelisus enda initsiatiivil – kehtivas ühistupanga regulatsioonis ei ole sellist võimalust ette nähtud. Lisaks võib teatud juhtudel olla liikme väljaarvamine vajalik, sh juhul, kui liige ei vasta enam ühistupanga poolt liikmele seatud tingimustele või rikub mõnda põhikirjast või seadusest tulenevat kohustust. Teisalt on ette nähtud konkreetne ajaline määr, mille jooksul tuleb liikme vastuvõtmise või väljaarvamise kohta otsus teha, et vältida avalduste seisma 53 jätmine ja põhjendamatu viivitamine viidatud avalduste lahendamisega, mis omakorda tooks kaasa registriandmete ebatäpsuse. 15) Muudetakse § 421 lõike 4 teist lauset. Muudatuse järgi võib nõukogu erandkorras määrata pikema tähtaja osamaksu väljamaksmiseks, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks. Muudatuse eesmärk on konkretiseerida ajaperioodi, mille jooksul liikmele tuleb liikmesuse lõppemisel osamaks välja maksta. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on viidatud periood seaduses sätestamata, mis ei anna liikmele, kelle liikmesus ühistupangas on lõppenud, õiguskindlust temale väljamakstava osamaksu ajaperioodi osas. Samas on vajalik sätestada piisav ajaperiood, mille jooksul ühistupank suudaks kaasata piisavalt omavahendeid, et olla kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. 16) Seadusesse lisatakse § 422, mis sätestab erinõuded ühistupanga juhatuse liikmetele. Nimelt lõike 1 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla minimaalselt kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Erand lõikele 1 on ette nähtud sama paragrahvi järgmises lõikes. Lõike 2 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. Krediidiasutusel kahe juhatuse liikme määramine on erisäte KAS § 56 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse kolmeliikmelise juhatuse suhtes. CRD artikli 13 lõikega 1 on seatud minimaalseks nõudeks vähemalt kahe isiku määramine krediidiasutuse juhatusse ning eelnõuga soovitakse see erisus ühistupankadele sisse tuua. Sealjuures tuleb märkida, et kahe juhatuse liikme määramine on lubatud ainult juhul kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. Koosmõjus §-ga 44 (vt järgmine selgituspunkt) tähendab see seda, et kahe juhatuse liikme määramine on lubatud üksnes juhul, kui ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis. Nimetatud teenuste osutamise piiramine on eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud, vältimaks madalast kapitaliseeritusest tulenevaid riske; samuti juhatuse liikmete vähesust vastutusvaldkondade jagamisel ja huvide konflikti maandamisel. Viimaks, muud krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes. 17) Muudetakse §-i 44. Lõikega 1 sätestatakse, et ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest. Võrreldes kehtiva krediidiasutustele kohalduva osa- või aktsiakapitali miinimummääraga (5 miljonit eurot) võimaldatakse § 44 lõikes 2 toodud muudatustega ühistupanga algkapitali määra sätestada minimaalselt vähemalt üks miljon eurot, ehk algkapitali madalaim määr ühistupanga jaoks oleks CRD artiklis 12 lõikes 4 lubatud madalaim tase. Muudatuse eesmärk on soodustada ühistupanganduse teket ja arenemist Eestis. CRD üldnormi artikli 12 kohaselt võib järelevalve anda loa panga tegevuse alustamiseks, kui krediidiasutusel on algkapital vähemalt 5 miljon eurot. Lisaks sellele on direktiivis riigile välja pakutud valikukoht kehtestada panga asutamisel algkapitalile madalam lävend – 1 miljon eurot, määratledes selleks eraldi nn kategooria (ingl. k. particular umbestegories of credit institutions). Riikide praktika 1 miljoni eurose panga võimaldamise korral on kantud erinevatest eesmärkidest: Leedu pakub seeläbi võimalust fintech valdkonna arenguks ja ühistupankade reguleerimiseks, 54 teisalt on madalamat kapitalinõuet kohaldatud üksnes ühistulise panganduse võimaldamiseks (näiteks Sloveenias). Leedu näitel on sellise erandliku kapitalinõudega tegutsevate krediidiasutuste puhul eelistatud piirata nii pangale lubatud investeerimisteenuste ulatust kui piiratud aktsiakapitali suurusega panga tegevust piiriüleselt või filiaali asutamisega välisriigis. Madalama kapitalinõude rakendamisel võib olla väikepangandust elavdav ja seeläbi turul teenustega laiemat hõlmatust soodustav mõju. Vähendatud algkapitaliga panga puhul tuleb samas arvestada, et pangandustegevusele kohaldub siiski samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Seega 1 miljoni euros suuruse algkapitaliga panga turule sisenemisel võib juba regulatsiooni tasandil olla kohane riskide piiramiseks kitsendada sellisele isikule lubatud teenuste loetelu ka Eestis. Seepärast piiratakse antud juhul sellise ühistupanga puhul investeerimisteenuste osutamist. Krediidiasutuse tegevusloa annab Euroopa Keskpank. Seega olukorras, kus krediidiasutus on saanud tegevusloa madalama kapitalinõude alusel, ei rakendu peale tegevusloa saamist, kuid tegevuse mahtude suurenemisel või aktsiakapitali tõstmisel täiendavat tegevusloa kohustust. Sellisel juhul hinnatakse ja rakendatakse panga kapitalinõudeid lähtuvalt CRR-is seatud tingimustest vastavalt tegevusest tulenevatele riskidele. Erandi alusel loodava panga tegevuse ulatus omab olulist rolli ka pangale kohustusliku Tagatisfondi makse kujunemisel – Tagatisfondi maksed on riskipõhised, seega võimaldab seadus vajadusel maksete suurust korrigeerida tegevuse riskisusega, mida saab Tagatisfondi nõukogu arvestada vastava otsuse tegemisel. Kuna CRD-st tulenevate ühtsete nõuete eesmärk on tagada piiriülese pangandusturu stabiilsus, siis erandina väiksemate nõuete, erikategooria alusel tegutsevate pankade alternatiivi võimaldamisest tuleb direktiivi artikli 12 lõike 4 kohaselt teavitada nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Pangandusjärelevalvet. Vastav kohustus lasub riigil. Selleks, et jälgida erandi alusel kujunevat praktikat ja eristada pankade kategooriaid ka pangateenuste tarbijate jaoks tuleb lõike 4 kohaselt FI-l pidada vastavate krediidiasutuste kohta eraldi nimekirja, mis võimaldab neid eristada üldnormi alusel tegutsevatest krediidiasutustest. Paragrahvi 44 täiendamisega lõikega 3 kohustatakse ühistupanga osakapitali korrigeerida 12 kuu jooksul alates osakapitali muutmise olukorra tekkimisest. Nimetatud muudatus on krediidiasutuste seadusesse tehtud HLÜS-iga sarnaselt. Nimelt ühistupangaks kvalifitseeruval HLÜ-l on väga suur hulk liikmeid, mistõttu oleks kulukas ja keeruline korraldada üldkoosolekuid ainult seetõttu, et korrigeerida avalikes registrites kajastatavat osakapitali määra. Muudatuse järgi oleks ühistupangal võimalik maksimaalselt ainult osakapitaliga seotud üldkoosolekuid korraldada vajadusel üks kord aastas. Samas on oluline, et avalikkusel ei jääks valet muljet ühistupanga kapitaliseeritusest, arvestades ülaltoodud lõikes 3 sätestatut. Seetõttu sätestatakse lõikes 4, et lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra. Lõikega 5 pannakse ühistupanga juhatusele kohustus esitada äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsus, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine. 18) Seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442. 55 Paragrahv 441 sätestab ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamise tingimused. Lõike 1 kohaselt on ühistupangal õigus osutada investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, kui tema osakapital on vähemalt viis miljonit eurot. Investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine on seotud ühistupanga osakapitali määraga, selle kohta vt ka kommentaare seletuskirja eelmise punkti juures. Lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank Finantsinspektsiooni kui ühistupank soovib alustada investeerimisteenuste osutamist või krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis. Sätte järgi ei eelda investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamine eraldi Finantsinspektsioonilt vastava loa saamist, aga Finantsinspektsiooni tuleb teenuste osutamise soovist teavitada, et Finantsinspektsioonil oleks ajakohane ülevaade ühistupanga osutatavatest teenustest ning seeläbi kaasnevast riskiastmest. Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamist või teenuste osutamist välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro. Teisisõnu kui Finantsinspektsioon leiab, et ühistupanga langenud kapitaliseeritus võib kaasa tuua riske investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamisel, on võimalik Finantsinspektsioonil vastavate teenuste osutamist või teenuste osutamise kohta keelata. Paragrahv 442 täpsustab olulise osaluse määratlemist ühistupankade puhul. Paragrahvi eesmärk on aidata nii turuosalistel kui järelevalveasutusel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt võetakse ühistupanga liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Sama lõike teise lause järgi tuleb kaaluda liikme mõju, mis võib seonduda nii liikme rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel ühistupanga juhtimisele. Lõike 1 lisamine on tingitud sellest, et KAS-is sisalduva olulise osaluse regulatsiooni (KAS § 30 jj) ei ole võimalik ühistupankadele otse kohaldada tulenevalt iga liikme võrdsest hääleõiguses (TÜS § 43). Samas on võimalik, et osad liikmed kas tasuvad keskmisest või miinimumist enam osamaksu või hoiustavad ühistupangas rohkem raha, ning seeläbi mõjutavad oluliselt ühistupanga kapitaliseeritust, likviidsust ja laenu andmise võimekust. Lõike 2 kohaselt peab ühistupank lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle. 19) Tunnistatakse kehtetuks § 47. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele. 20) Muudetakse § 49 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja tekstiosa „,revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 21) Paragrahvi 51 lõiget 21 täiendatakse selliselt, et see hõlmaks ka ühistupanga liikmeid, kellel on õigus nõuda erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist. Varasem sätte sõnastus ei arvestanud ühistupanga liikmeid, kuid põhjusel, et varasemad HLÜ-de liikmed ei muutu ühistupanga 56 tegevusvormile üle minnes aktsionärideks, vaid säilitavad oma liikme staatuse tulenvalt asjaolust, et ühistupank ei ole aktsiaselts nagu tavalised pangad, vaid ikkagi tulundusühistu, on neile samaväärsete õiguste andmiseks vajalik muuta sätte sõnastust. 22) Paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja viide hoiu-laenuühistu seaduse §-le 40. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele. 23) Muudetakse § 53 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 24) Muudetakse § 54 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“ vastavas käändes. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 25) Muudetakse § 56 lõike 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 26) Tunnistatakse kehtetuks § 59 lõike 6. Sätte kehtetuks tunnistamise teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 27) Muudetakse § 60 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni esimeheks“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 28) Muudetakse § 60 lõigete 2 ja 5 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 29) Tunnistatakse kehtetuks § 60 lõike 3 lause 2. Kehtetuks tunnistamine on tingitud revisjonikomisjoni kaotamisest HLÜS-is. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 30) Muudetakse § 60 lõiget 4. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 57 31) Muudetakse § 68 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni esimehe“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 32) Muudetakse § 99 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoniga“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 33) Paragrahvi 116 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Uue lõike 4 kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole liikmete nimekirja andmete kohaselt kahe kuu jooksul suurenenud. Kuivõrd vastavalt KAS § 39 lõikele 1 peab ühistupanga asutajaid olema vähemalt 50 isikut, siis lisatud sätte eesmärk on kinnitada, et ühistupangal peab igal ajahetkel olema vähemalt 50 liiget. Lisaks soovitakse vältida olukorda, kus 50 isikut asutavad ühistupanga, kuid ühistupanga äritegevuse käigus jääb ühistupanka alles vähem liikmeid, kaotades nii ühistulise tegevuse mõtte. HLÜ-del on kohustus pidada oma liikmete kohta nimekirja TÜS § 15 ja HLÜS § 18 kohaselt. Nimekirjast peab selgelt nähtuma, kes on ühistu liikmed, millal nad said liikmeteks ning millal nad astusid ühistust välja. Lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esineva käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimused ning ühistupanka ei ole vabatahtlikult kuue kuu jooksul lõpetatud alates vastavate tingimuste saabumisest. Muudatusega luuakse suurem õigusselgus selles osas, kes ja millisel alusel ühistupanga lõpetamise menetluse saab alustada, kui ühistupank vastab sättes toodud kriteeriumitele. Nimetatud lõiget tuleks rakendada juhul, kui ühistupank ei ole ise teinud otsust ühistupanga vabatahtlikuks lõpetamiseks, kui tema liikmete arv on langenud alla seaduses toodud miinimummäära. 34) Seadust täiendatakse §-ga 14118, mille kohaselt kehtib § 41 2028. aasta 31. detsembrini (vt § 3 punkti 19 selgitusi). 3.4. Eelnõu § 4 – makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine 1) Paragrahvi 37 lõiget 1 muudetakse selliselt, et makseteenuseid osutava HLÜ puhul oleks HLÜ-s osaluse omandamine samastatud HLÜ liikme osamaksu summaga. Nimetatud muudatuse vajalikkus tuleneb sellest, et mõned HLÜ-d osutavad makseteenuseid, kuid kehtivas HLÜS või MERAS redaktsioonides (ega käesoleva eelnõuga ette nähtud muudatustega) ei ole ette nähtud HLÜ-dele olulise osaluse omandamise sätteid. See on aga tekitanud olukorra, kus makseasutustele kehtivad nõuded selles osas, et kes võib omada kontrollivat osalust, kuid samasuguseid nõudeid ei ole rakendatud makseteenuseid osutatavatele HLÜ-dele. Käesolev muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele. 2) Seadust täiendatakse §-ga 133, millega nähakse ette § 37 lõike 1 kehtivus. Seni kehtinud versioon jätkab kehtimist 2029. aasta 1. jaanuarist. Perioodil 2025–2028 kehtib § 37 lõige 1 muudetud kujul. 58  3.5. Eelnõu § 5 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine 1) Paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab Rahapesu Andmebüroo arvestama HLÜ juhtide sobivuse hindamisel hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga. Viite lisamise eesmärk on toetada RAB-i hoiu-laenuühistute suhtes teostatava juhtide sobivuskontrolli teostamisel, sest HLÜS-is sätestatud nõuded ühistu juhtidele on spetsiifilisemad, kui RahaPTS-i §- s 72 sätestatud fit-and-proper assessment nõuded, mille alusel hinnatakse ka teisi ettevõtjaid, kelle tegevus ei ole nii piiratud, nagu HLÜ-del (näiteks hasartmängu korraldajad, virtuaalvääringu teenuse pakkujad, pandimajad jms). Kesksel kohal HLÜS §-s 36 on lõiked 1–3, mis sätestavad tingimused, millele peab juhiks kandideeriv isik vastama (vt ülalpool § 1 punkti 52 selgitusi). 2) Seadust täiendatakse §-ga 1186, millega sätestatakse, et § 72 lõige 21 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini. Alates 2029. aastast läheb järelevalve pädevus RAB-ilt Finantsinspektsioonile, mistõttu kaotab § 72 lõige 21 oma relevantsuse. 3.6. Eelnõu § 6– reklaamiseaduse muutmine 1) Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi määra. Muudatus on ajendatud Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu poolt 19. novembril 2020. aastal Rahandusministeeriumile saadetud eelnõu kavandist, mille ühe osana oli välja toodud ettepanek keelata reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ja mis sisaldab hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad nõustuvad, et HLÜ-ga liituja ei tohiks lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist (vt ka ülaltoodud § 1 punktid 6 ja 8). Samas ei laiendata Hoiu-Laenuühistute Liidu ettepanekus toodud hoiuseintresside reklaamimise keeldu kõikidele finantsteenustele, sest ühelt poolt ei reguleerita käesoleva eelnõuga muude finantsteenuste osutamist, ning teiselt poolt alluvad muud krediidipõhiste finantsteenuste osutajad (krediidiandjad, -vahendajad, krediidiasutused) finants- järelevalvele, millest tulenevalt toimub pidev kontroll vastavate teenusepakkujate ning nende poolt välja reklaamitud hoiuseintresside paikapidavuse üle. Selguse huvides tasub märkida, et lõike 3 7 näol on tegemist objektiivse keeluga, mille täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikes huvides (vt ka ReklS § 30 lõige 1). 2) Seadust täiendatakse §-ga 512, millega sätestatakse, et § 29 lõige 37 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini. 3.7. Eelnõu § 7 – tulundusühistu seaduse muutmine TÜS-i § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, § 33 pealkirjas ning lõikudes 2 ja 3, § 50 lõigus 2 asendatakse sõna ,,hüvitus“ sõnaga ,,hüvitis“ vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega. Sõna ,,hüvitus” tähistab kahju tasumist ja hüvitamist ehk tegevust. Hüvitust ennast ei ole võimalik välja maksta, küll aga kuulub maksmisele hüvitis ehk kahjutasu. 3.8. Eelnõu § 8 – seaduse jõustumine Paragrahviga 8 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2025. aasta 1. jaanuar. Kindla jõustumiskuupäeva sätestamine aitab siduda vastava kuupäevaga eelnõuga kavandatud HLÜS-i rakendussätted (§-d 59 471 kuni 473). See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist, ehk tagab paremini õigusselguse. See tähendab, et ka reklaamiseaduse muudatus, mille kohaselt hoiuseintresside reklaam keelustatakse, jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Hoiu-laenuühistud peaksid olema valmis, et seesugune reklaam lõpetada (vastavatele probleemidele on osundatud seletuskirjas juba eespool). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei põhine otseselt EL õigusel, kuid viiakse täpsemini kooskõlas mõningate EL õiguse sätetega. Nimelt CRD artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Ehk EL õiguse kohaselt on avalikkuselt hoiuste kaasamine ette nähtud üksnes pankadele (krediidiasutustele). Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistu tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on kooskõlas EL õigusega. 6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele 6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala 6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS §-i 31 kohaldamisel tuleb arvestada ka EL õigusega, mis sätestab ettevõtluse kaitse üksikasjalikult.33 Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka soorituspõhiõiguse jooni: ettevõtlusvabadus kaitseb ühelt poolt avaliku võimu sekkumise eest sellesse tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse, teiselt poolt aga nõuab avalikult võimult ka ettevõtluseks sobiva õigusliku keskkonna loomist. Seega riigi positiivsete kohustuste hulka seoses ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduseks, sh äriõiguse ja ühinguõiguse normid, aga ka konkurentsiõigus, võlaõigus. Kaitstud on nii koondumisõigus kui ka õigus mitte koonduda. Äriühingute asutamist, seisundit, juhtimist ja lõpetamist reguleerivad üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seadus ja äriseadustik. Eriseadustena reguleerivad nende asutamist ja tegevust ka HLÜS, kuid ka näiteks KAS ning investeerimisfondide seadus. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. PS § 31 kaitseb kõigisse neisse koondumise õigust.34 Ettevõtlusvabadusse kuulub iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ilma et avalik võim sellesse põhjendamatult sekkuks.35 Ettevõtlusvabaduse realiseerimine võib muuhulgas toimuda ka osaluse või liikmeks 33 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm 4, https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 34 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31,, komm. 16 ja 17. 35 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-4-1-5-17, punkt 50. 60 oleku kaudu erinevaid kaupu või teenuseid pakkuvas äriühingus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse üheks elemendiks on ka õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega kaitstakse nii ettevõtjate ettevõtlusvabadust, kui ka tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte).36 Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos PS §-s 32 sätestatud omandiõigusega – seda nii ettevõtlusega tegeleva isiku vara (näiteks aktsiad, osad või osamaksud) kaitsmisel kui ka äriühingu vara kaitsmisel. 6.1.2. Omandipõhiõigus PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse. § 32 kohaselt on igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. S.t. et omandile tuleb tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta.37 PS § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele.38 Võlaõiguslike õiguste ja nõuete osas tuleks eeldada, et kaitstud pole mitte kõik varalised õigused, vaid pigem on kaitstud sellised võlaõiguslikud õigused ja nõuded, mis on olemuslikult asjaõiguslike (absoluutsete) õigustega sarnased.39 Omandi kaitse laieneb ka nõuetele, kui need on piisavalt konkreetsed ja neil on küllaldane alus riigisiseses õiguses. 6.2. Isikuline kaitseala (PS § 9) PS § 31 isikulises kaitsealas on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kuid PS lubab seadusega sätestada välismaalastele piiranguid ettevõtlusvabaduse teostamiseks. PS § 31 kaitsealasse kuuluvad ka äriühingud. Eraldi tuleb välja tuua, et käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas füüsilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena kui hoiustajatena või ka krediidisaajatena (tarbijatena), kes on sõlminud hoiu- laenuühistuga hoiustamiselepinguid, krediidi- või muid sarnaseid lepinguid. Tarbijana käsitletakse füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (tarbijakaitseseaduse § 2 lõige 1 punkt 1). PS § 32 sätestatud omandipõhiõigus laieneb füüsilistele isikutele. PS § 9 lõike 2 järgi laienevad õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas 36 RKÜKo 20.10.2020. nr. 5-20-3 punk 108. 37 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 1 ja 9, https://pohiseadus.ee/sisu/3503 38 Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18. 39 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 8. 61 juriidiliste isikute eesmärkidega ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb §-s 32 sätestatu ka juriidilistele isikutele.40 Käesoleva eelnõu puhul on omandipõhiõiguse isikulises kaitsealas nii füüsilised kui ka juriidilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena, kellele kuulub hoiu- laenuühistus osalus kui ka hoiustajatena, kes on sõlminud hoiu-laenuühistuga hoiustamiselepinguid, millelt hoiu-laenuühistu maksab intresse. 6.3. Põhiõiguse riive Tulenevalt PS § 31 teisest lausest on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.41 Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.42 Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguteks lugenud erinevate lubade taotlemise kohustuse kehtestamist, asutamise piirangute kehtestamist ja ka ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute kehtestamist. Samuti on ettevõtlusvabaduse piiranguna vaadeldavad ettevõtja varale seatavad (näiteks looduskaitselised) piirangud, mis ei võimalda ettevõtja vara ettevõtluses vabalt kasutada.43 Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida üldjuhul saab piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.44 PS § 32 lõike 2 teine lause lubab sama paragrahvi lõike 1 esimeses lauses tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust seadusega kitsendada. Kohustades riiki igaühe omandit võrdselt kaitsma, sätestab PS § 32 lõike 1 esimene lause ka erilise võrdsuspõhiõiguse, mille kohaldamisel taandub PS §-s 12 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus.45 Omandipõhiõiguse riive on selle põhiõiguse kaitsealasse kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodus mõjutamine.46 Käesoleva seaduseelnõuga sätestatakse pärast eelnõu seadusena kehtima hakkamist hoiu- laenuühistutele tehingute tegemise erinevad piirangud. Kõige intensiivsema nõudena nähakse ette hoiu-laenuühistutele kohustus taotleda hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Samas ei ole see tegutsevate hoiu-laenuühistute jaoks kohustus vaid valik. Hoiu-laenuühistu võib jätkata ka tavalise tulundusühistuna, kuid sel juhul ei ole tal enam õigust hoiuseid kaasata. Ehk sisuliselt võib see tähendada siiski traditsioonilisel kujul hoiu- laenuühistulise tegevuse lõpetamist. Selle põhjuseks on juba käesoleva seletuskirja esimeses peatükis toodu asjaolud – praktikas ei toimi enam hoiu-laenuühistute tegevuses algsed põhimõtted, eelkõige sotsiaalse kontrolli põhimõte kõikidel juhtudel (just suurema liikmeskonnaga ühistute puhul) ja sel juhul on järelevalve ja kontroll ühistute üle üsna puudulik. 40 RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, punkt 18. 41 RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-4-17, punkt 57. 42 RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12. 43 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm.23. 44 RKPJKo 17.04.2012, nr 3-4-1-25-11, punkt 37. 45 RKPJKo 16.03.2021 otsus asjas nr 5-20-7 punkt 36. 46 Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-69-09, punkt 57. 62 Eeltoodu on teinud võimalikuks või vähemalt soodustanud hoiu-laenuühistute juhtide kuritarvitusi hoiu-laenuühistu kätte usaldatud rahaliste vahenditega, mille tagajärjel on hoiustajad kaotanud suuri summasid. Kehtiv õigus ei taga õigusliku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta hoiu- laenuühistu liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse kahjustamist. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Eelnõu näol ei ole tegemist hoiu-laenuühistute tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid pikemat üleminekuaega ette nägevate normidega, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad olema turult lahkunud või jätkama mõnes muus vormis (ilma, et neil oleks õigus hoiuseid kaasata). 6.3.1. Riive formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus- , menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. 6.3.2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui piirang riivab ühtaegu nii ettevõtlusvabadust kui omandiõigust, siis tuleb selle lubatavuse hindamisel hinnata piirangu proportsionaalsust enim riivatud põhiõiguse kontekstis.47 Sageli tuleb piirangu mõju hinnata siiski seoses mitme põhiõigusega nende põhiõiguste koosmõjus.48 Nagu eespool juba käsitletud, siis kavandatav seadusemuudatus riivab hoiu-laenuühistute liikmete ettevõtlusvabadust ja õigust koonduda tulundusühingutesse, kuid riivab ka samade isikute omandipõhiõigust nii liikmete kui hoiustajatena. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud neid põhiõiguste riiveid koosmõjus. Põhiseaduse preambul nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise rahu kaitse. Selle eesmärgi saab riik muu hulgas saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel lubada edendada ettevõtlust rahandusvaldkonnas, s.h. kellel ja millistel tingimustel lubatakse avalikkuselt kaasata hoiuseid. S.t. kelle kätte usaldatakse avalikkuse säästud. Kuna eelnõu eesmärgiks on kaitsta otseselt isikute (liikmete) hoiuseid, siis on hoiu-laenuühistute tegevusele selliste tingimuste kehtestamine põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, aga johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Krediidiasutuste (panga või ühistupanga) tegevuse õigusliku regulatsiooni üks peamistest eesmärkidest on tagada konkurentsiks võrdsed tingimused. Avalikkuselt hoiuste kaasamise õigus on üldjuhul üksnes krediidiasutustel, kes võivad Euroopa Liidus tegutseda ainult pädeva asutuse (finantsjärelevalve) tegevusloa alusel. Hoiuseks nimetatakse krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest 47 RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12; RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, punkt 102. 48 Näiteks RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 32, 46, 48 ja 51; RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17; RKÜKo 20.10.2020, 5-20- 3/43, p 114; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne § 31 komm. 13. 63 lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma õigusaktide (s.t. krediidiasutuste seaduse ja direktiivi 2014/49/EL) või lepingu tingimuste kohaselt hoiustajale tagasi maksma. Hoiusena käsitletakse ka summat, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud (vt tagatisfondi seaduse § 24). Krediidiasutusesse paigutatud hoiused tagatakse Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Krediidiasutuste tegevus on väga põhjalikult reguleeritud, sh. juhtimise ja organisatoorse korralduse ning vastava aruandluse esitamise nõuded. Krediidiasutuste üle teostatakse pidevat riiklikku finantsjärelevalvet. HLÜS § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hoiu-laenuühistute peamine ja püsiv tegevus oma liikmetega hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Hoiu-laenuühistute poolt hoiustajatele makstavad intressimäärad on viimastel aastatel olnud oluliselt kõrgemad kui krediidiasutuste poolt hoiustajatele makstavad intressid. Ei hoiu-laenuühistu seadus ega ükski teine seadus ei täpsusta „hoiuse“ mõistet hoiu-laenuühistute tegevuse kontekstis. Hoiu-laenuühistud kaasavad samuti hoiuseid (nagu pangadki), kuid võivad seda teha tingimusel, et hoiustajateks on ainult hoiu-laenuühistu liikmed. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumise reegleid ei ole samas keeruline täita (sisuliselt erilised reeglid siin puuduvad, põhimõtteliselt võib öelda, et ei ole vahet, kas isik on ühistu liige või panga klient). Hoiu- laenuühistute tegevusnõuded, juhtimise ja organisatoorse korralduse on kordades leebemad kui krediidiasutustele kehtestatud nõuded. Kuna hoiu-laenuühistute administratiivne koormus on väga palju madalam kui krediidiasutustel, võib see negatiivselt mõjutada konkurentsiolukorda. Seadusandjal on vabadus teha otsuseid ettevõtluskeskkonna ja omandisuhete osas kui see on vajalik muude oluliste väärtuste ja põhiõiguste kaitseks. Praktika on näidanud, et hoiu- laenuühistute juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja see võimaldab hoiu-laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga hoiu- laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu- laenuühistute poolt kaasatud hoiused käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse paigutatud hoiustega ja on seega riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib märkimisväärselt moonutada konkurentsi hoiuste turul. Seega hoiu-laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul isikute (liikmete) vahendite kuritarvitamise vältimine ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse. Hoiu-laenuühistute liikmetel s.t. hoiustajatel on õiguspärane ootus enne vaadeldava seaduseelnõu vastuvõtmist sõlmitud hoiustamislepingute kehtima jäämise osas. Hoiu-laenuühistute tavapärase praktika kohaselt on lepingud tähtajalised (1 – 3 aastase tähtajaga). Õiguspärase ootuse ja vaumbestio legis'e põhimõtteid tuleb käsitleda koos, sest küsimus taandub sellele, kas õiguskorras isikule antud (s.o. HLÜ liikmetest hoiustajatele antud) õigused ja pandud kohustused on muutunud (sõnamurdlikult) rabavalt ebasoodsas suunas või on adressaadid saanud mõistliku aja jooksul uute normidega tutvuda ning oma tegevuse nende järgi ümber korraldada. 64 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26. juunil 2014. aastal otsuses nr 3-4-1-1- 14 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni.49 Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse ega ka omandivabaduse piiramine ei ole välistatud, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). (i) Sobivus Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Omandipõhiõigus on oluline väärtus, millele praegusel juhul lisab kaalu hoiustajate õiguspärane ootus oma vahendite säilimisele. Ettevõtlusvaldkondi, kus tegutsemiseks on vajalik pädeva asutuse luba, on enam kui sada. Finantsvaldkond on kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtlusvaldkond, kus ettevõtja tegevus on allutatud rangele regulatsioonile ja järelevalvele. Hoiu-laenuühistud on seni üks väga vähestest finantsvaldkonna äriühingutest, kus ei ole kehtestatud finantsjärelevalve-alase tegevusloa nõuet (Rahapesu Andmebüroo luba selleks ei kvalifitseeru). Seega eelnõu rakendussäte § 47¹ ei ole vastuolus PS §-st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, sest see ei riku otseselt õiguse subjektide õiguspärast ootust õigussuhete aluseks olevate õigusnormide püsimisele, sest seadusest tulenevate muutuste elluviimiseks on antud mõistlikult pikk tähtaeg. Viis aastat ümberkorralduste rakendamiseks on piisavalt pikk periood. Hoiu-laenuühistute ümberkorraldamine pankadeks või ühistupankadeks tagab kõigi hoiustajate võrdse kohtlemise, sest kõikide krediidiasutuste (sõltumata sellest, kas tegemist on aktsiaseltsina või tulundusühistuna tegutseva krediidiasutusena) poolt kaasatud hoiused on tagatud võrdsetel alusel kooskõlas Tagatisfondi seadusega. Lisaks, juhul kui hoiu-laenuühistu krediidiasutuse tegevusluba ei saa või seda ei soovi, ei pea ta oma tegevust lõpetama, ta võib jätkata nn tavalise tulundusühistuna, kuid ei oma sel juhul õigust kaasata hoiuseid ega anda välja tarbijakrediite (ii) Vajalikkus Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive raskusastmega vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suur. 49 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13. 65 Sisuliselt on olnud kolm varianti (alternatiivi) kuidas ühistute tegevust reguleerida:  esimene alternatiiv oli kehtivas seaduses muudatusi mitte teha ehk jätta sama regulatsioon kehtima. Ehk ühiskonna tasandil aktsepteerida kõrgemat riski, et ühistud võivad pankrotti minna ja inimesed oma raha seetõttu kaotada (võttes mh arvesse seda, et ühistute liikmete arv ei ole võrreldes teiste finantsasutuste klientidega ülemäära suur – 2022. aasta detsembri lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel ühistutel kokku liikmeid 13 596;  teine alternatiiv oli sätestada künnis (näiteks hoiuste või varade maht), alates millest oleks ühistul kohustuslik oma tegevus ümberstruktureerida ühistupangaks. 2020. aast eelnõu versioon sisaldaski sellist varianti ehk nn künnist, mis oli seotud hoiuste mahu suurusega ja millest sõltus, kas ühistu peab taotlema panga/ühistupanga tegevusloa. Siiski vahepealse analüüsi käigus on Rahandusministeerium jõudnud seisukohale, et keeruline on ühest ja adekvaatset künnist seada ehk kust jookseb see piir, mille kohaselt osad ühistud on suured, teised aga väikesed. Lisaks võib tekitada sellise künnise seadmine teatud kujul manipuleerimist – künnisele lähenevad ühistud võivad leida viise kuidas enda tegevus ümber kujundada, et pääseda tegevusloa kohustusest;  kolmas variant ongi siis see, mis on hetkel kajastatud eelnõus. Õigusaktidega on kehtestatud krediidiasutuste tegevusloa taotlemisele, usaldatavusnõuetele, tegevusele ja riiklikule järelevalvele mitmesugused reeglid, kuid samas tegevusloa nõue ja riikliku järelevalve toimimine ei välista lõplikult ka krediidiasutuste maksejõuetust ega juhtide või krediidiasutuste töötajate kuritarvitusi krediidiasutuse varaga. Samas vähendab finantsjärelevalve tunduvalt nende olukordade esinemise tõenäosust (sellist maandavat meedet aga ühistute puhul ei eksisteeri). Krediidiasutuste suhtes kehtivad nõuded aitavad seega kaasa krediidiasutuste usaldusväärse ja kindla juhtimise toimimisele ning vähendavad olulisel määral kuritarvituste ja maksejõuetuse tõenäosust. Nagu aga mainitud, siis Finantsinspektsiooni tegevusluba omavad krediidiasutused võivad vaatamata pidevalt toimivale riiklikule järelevalvele muutuda maksevõimetuks. Siiski vähendab see olulisel määral riski, et nii pankade kui ühistute hoiustajad võivad oma raha kaotada. Krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise korral, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva või juhul kui Finantsinspektsioon tunnistab krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks, kuna krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust, peab hoiustajatele hoiused hüvitama Tagatisfond seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (üldjuhul on selleks aega 7 tööpäeva). Finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve (nn kapitalinõuete täitmise järelevalve) on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja seda saab teostada üksnes Finantsinspektsioon. Finantsjärelevalvele allutamise eesmärk (ühistupanga mudeli näol) on tagada hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse. (iii) Mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. 66 Samas tuleb arvestada regulatsiooni majanduslikku mõju. Kõnealusest sättest tuleneva ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive intensiivsus sõltub esmajoones sellest, kui tugevalt destabiliseeriv on reformi esmane mõju hoiu-laenuühistutele seaduseelnõu jõustumisel ja sellele järgneval ajal. Lühemas perspektiivis avalduvast mõjust sõltub omakorda, milliseks kujuneb hoiu- laenuühistute likviidsus ja maksevõimelisus ning kas pikemas perspektiivis suudetakse maksta hoiustajatele intresse senisel tasemel, samuti kas hoiu-laenuühistute tegevus võiks saavutada uue perspektiivi ühistupankadena. Hoiu-laenuühistute tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab ühistute kulusid, mh Tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega (vt käesoleva seletuskirja mõjude analüüsi osa). Aga kui kaalukausil on hoiustajast liikmete vahendite kaitse versus halduskoormuse kasv, siis kaalub esimene selle ülesse. Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib seega kaasa tuua hoiu-laenuühistu poolt teenuste pakkumise peatumise, sh. erinevate krediitide pakkumise, kui hoiu-laenuühistu ei ole piisavalt varakult taotlenud Finantsinspektsioonilt krediidiasutusena tegutsemise jätkamiseks tegevusluba. Teenuste pakkumise peatamine, s.o. lepingute sõlmimise keeld võib seada ohtu tegutsevate hoiu- laenuühistute maksevõimelisuse. Riigikohtu selgituse järgi on näiteks „ettevõtja tegevuse peatamine mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.50 Üleminekuaeg kuni 2028. aasta lõpuni, mille kestel võiksid nõuetele mittevastavad isikud oma tegevust laiendada, ei soodustaks järkjärgulist lähenemist lõppeesmärgile, vaid toimiks sellele vastupidises suunas ja seetõttu võib seda pidada mõõdukaks ettevõtlusvabaduse piiranguks. Kokkuvõttes: eelnõu seadusega vastuvõtmisega tagatakse vastandlike huvide tasakaalustamine, mille käigus ühe põhiõiguse kaitsmine võib tähendada teise põhiõiguse riivet. Panga või ühistupanga tegevusloa taotlemise kohustuse kehtestamine riivab küll hoiu-laenuühistute ja nende liikmete ettevõtlusvabadust (PS § 31), omandipõhiõigust (PS § 32) ja lepinguvabadust (PS § 19), kui pikemas perspektiivis kaitstakse võrdsetel alusel kõigi hoiustajate omandipõhiõigust (PS § 32). 7. Seaduse mõjud 7.1. Mõju hoiu-laenuühistutele Sihtrühm: hoiu-laenuühistud Eestis tegutseb Eesti Panga andmetel 15 hoiu-laenuühistut (2023. aastal tegutses veel 21 ühistut). Lisaks oli Eesti Panga andemetel HLÜ-del 2023. a. lõpu seisuga kokku palgal 59 töötajat ja tegutses 24 kontorit üle Eesti.51 Mõju ulatus: Sisuliselt saab hoiu-laenuühistutele rakendatava uute nõuete intensiivsuse jagada kolme ajalisse etappi: 50 RKHKo 10.03.2005, 3-3-1-77-04; vt ka RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02. 51 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/889/r/4733/4482 67 Tabel 6. Mõju hoiu-laenuühistutele I. etapp II. etapp III. etapp a) Uued nõuded, Hoiu-laenuühistud peavad Hoiu-laenuühistud peavad  Hoiu-laenuühistu peab mis kasvatavad lõpetama hoiuseintresside hiljemalt 2026. a. 1. ennast hiljemalt 2028. a. halduskoormust reklaamimise alates 2025. jaanuarist täitma järgmisi 31. detsembriks ümber a. 1. jaanuarist. Samuti uusi nõudeid: kujundama pangaks (või andma liikmetele rohkem  Täiendatud nõuded ka ühistupangaks) s.t. teavet. välisele finantsauditile saama hiljemalt selleks  Suurem kapitalinõue – ajaks krediidiasutuse senise 32 000 asemel tegevusloa. 125 000 eurot  Kui hoiu-laenuühistu  Täiendavad nõuded eelnimetatud kuupäevaks laenuvõtja tegevusluba ei saa, siis krediidivõimelisuse peab ta: hindamiseks 1) oma tegevuse hoiu-  Täiendatud laenuühistuna likviidsusnõuded lõpetama (saab jätkata  Täiendatud nõuded tulundusühistu vormis revisjonikomisjonile seniste lepingute teenindamist ja näiteks üksnes ettevõtluselaenude väljastamist); 2) jätkama Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel makseasutusena (ilma, et tal oleks õigus hoiuseid kaasata); 3) jätkama Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel tarbijakrediidi andjana (ilma, et tal oleks õigus hoiuseid kaasata). b) Hinnang Väike/keskmine Suur Väga suur haldus- koormuse kasvule c) Kommentaar Nõue/piirang puudutab Antud nõuded on ühistute Kohustus saada panga üksnes neid ühistuid, kes suhtes üsna tegevusluba tähendab väga sellisel kujul oma hoiuseid märkimisväärsed, samas suurt koormuse kasvu. reklaamivad. Seda teevad peaksid parandama nad Sisuliselt on pankadele 68  üldiselt üksnes suuremad eelkõige ühistute endi sätestatud nõuded ühistud, seega ei ole selle sisekontrolli ja finantssektoris kõige piirangu mõju kogu läbipaistvust. Kuna rangemad. Võiks hinnata, sektorile väga suur. riikliku finantsjärelevalvet et praegu oleksid üksnes siin ei rakendata, ei ole umbes 3 ühistut suutelised samas nende nõuetega taotlema panga tegevusloa ennast kooskõlla viimine FI-lt. Siiski võivad selle ülemäära kulukas. Siiski eesmärgi nimel mitmed võib see tähendada, et väikesed ja keskmise mitmed ühistud võivad suurusega ühistud oma tegevuse lõpetada, võimaluse korral ühineda. eelkõige need, kes ei ole Kui ühistu ühistupanga hoiuseid kaasanud. tegevusluba ei saa või seda ei soovi, siis saab ta jätkata tavalise tulundusühistuna ja tal on võimalus jätkuvalt osutada ka finantsteenuseid näiteks krediidiandja tegevusloa alusel (v.a. õigus kaasata hoiuseid). Nagu eespool olevast tabelist näha, siis eelnõuga kaasnevad uued nõuded toovad järk järgult kaasa ühistutele koormuse kasvu ja lõpuks väga põhimõttelise valiku – kas jätkata hoiuste kaasamist ühistupangana või see tegevus sootuks lõpetada. Siiski säilivad ka teatud valikud (kus nõuete koormus on tunduvalt vähem intensiivsem) kui hoiu-laenuühistu valib variandi, kus ta jätkab tavalise tulundusühistuna. Nagu eespool märgitud, siis esimeses etapis rakenduv hoiuseintressi reklaamipiirang alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei ole ühistute jaoks väga intensiivse mõjuga, kuna paljud ühistud sellisel kujul reklaami ei tee ja nendele, kes seda teevad, on ette nähtud piisav aeg selliste reklaamide avaldamise lõpetamiseks. Olulisemad ja intensiivsemad muudatused kaasnevad teise etapiga – antud juhul tähendavad uued nõuded, et HLÜ-d peavad kaasama lisakapitali kaasama (minimaalne kapitalinõue tõuseb 32 000 euro pealt 125 000 euro peale). Ühistud peavad olema samuti valmis andma rohkem informatsiooni oma liikmetele – see tähendab ka ilmselt oma aruandlussüsteemide ülevaatamist ja vastava korralduse täiendamist. Teises etapis eelnõust tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada ka IT lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist. Samuti võib tekkida vajadus võtta tööle uusi isikuid ja tuleb tagada, et juhid (juhatuse ja nõukogu liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eeltoodu võib tähendada, et töötajaid on vaja ka koolitada, et nad uue seaduse nõuetest teadlikud oleksid (s.t. võrreldes varasemaga võivad suureneda koolituskulud). Hinnanguliselt võib täiendav tööjõukulu aastas küündida väikeste ja suuremate HLÜ-de peale kokku vähemalt kuni 2 – 3 miljoni euroni. 69 Näiteks suurimatel HLÜ-del on hetkel umbes 20 töötajat (näiteks Tartu HLÜ), väiksematel ja keskmise suurusega HLÜ-del (näiteks Kambja HLÜ) tunduvalt vähem (üksnes 3–4 töötajat). Kui võrrelda suurima ühistu töötajate arvu Eestis tegevusloa saanud väiksemate pankade töötajate arvuga, siis väiksemate pankade puhul on see küll kordades suurem, kuid mitte samas ülemäära palju suurem. Näiteks Holm Bank AS-il oli krediidiasutuse tegevusloa saamisel (2019. aastal) 70 töötajat, mis nüüd on kasvanud 132 töötajani Eestis (2022. a. seisuga) ning AS TBB Pangal 2022. aasta seisuga 72 töötajat.52 Lisaks tasub märkida, et eelnimetatud väikepankade gruppi kuuluvad ka muud üksused, seega on konkreetselt panga töötavate isikute arv väiksem. Täpsema ettekujutuse võrreldes pankadega saab järgmisest tabelist. Tabel 7. Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste varade ja hoiuste maht ning keskmine töötajate arv53 PANK VARAD KOKKU HOIUSED KOKKU GRUPI TÖÖTAJATE (tuh eurodes, (tuh eurodes, ARV EESTIS (2021) 30.09.2022) 30.09.2022) SWED 15 148 059 13 355 427 2 218 LUMINOR 14 783 385 10 931 378 549 SEB 7 987 197 6 887 036 1026 LHV 6 193 927 5 468 914 635 BIG 1 539 006 1 273 723 279 COOP 1 509 348 1 359 589 313 INBANK 862 355 743 657 151 TBB 213 588 169 680 71 HOLM 115 694 88 163 105 Nagu eespool juba märgitud, siis kolmas etapp on nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on ühistu valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata (mis tähendab pangaks või ühistupangaks hakkama) või jätkata mõnel muul kujul (kuid mitte omamata enam õigust hoiuseid kaasata) või üldse oma tegevus lõpetada. Seepärast ongi siin ettenähtud viie aastane üleminekuperiood, kuid sisuliselt peaks ühistu hiljemalt 2026. aasta lõpuks jõudma seisukohale, kas ta soovib ühistupangaks hakata või mitte, sest vastav tegevusloa menetlus võtab vähemalt 1 aasta aega või tavapäraselt isegi rohkem. Allpool on esitatud lihtsustatud kujul võrdlustabel, mis näitab hoiu-laenuühistute ja pankadele sätestatud nõuete varieeruvust. Nagu sellest tabelist näha, siis on pankade nõuete koormus ja intensiivsus kordi kõrgem kui see on praegu hoiu-laenuühistutel. Ehk see tähendab, et ühistud peavad väga põhjalikult kaaluma oma võimekust saada krediidiasutuse tegevusluba. Mh tasub kindlasti ühistutel kaaluda, kas pigem ühineda ja siis üheskoos panga luba taotleda (s.t. ühistupanka asutada). Tabel 8. Kehtiva hoiu-laenuühistute ja pankade regulatsiooni võrdlus 52 Holm’i ja TBB 2022. a. majandusaasta aruanded 53 Finantsinspektsiooni statistika: https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/FINANTSSEKTOR/147 ja krediidiasutuste 2021. aasta majandusaasta aruanded. 70 VASTAVATE NÕUETE PRAEGU HLÜ-de SUHTES PANKADE (sh ÜHISTUPANKADE) VALDKOND/TEEMA KEHTIV SUHTES KEHTIV REGULATSIOON 1. Minimaalne 31 950 eurot  5 mln eurot algkapitalinõue  Riik võib näha ette erisuse, et algkapital oleks 1 mln (nt ühistupankadele) 2. Nõuded Eraldi omavahendeid ei  Eraldi nõuded erinevat sorti omavahenditele defineerita ja seega nõuded ses omavahenditele (ehk omavahendite (lihtsustatult osas puuduvad, kuid on nõue, et tasemed: I, II, III taseme omakapitali reservkapital peab olema omavahendid) koosseisule) vähemalt pool osakapitalist 3. Kapitali adekvaatsus  HLÜ bilansiliste nõuete  Miinimum 8%, aga FI võib juurde (lihtsustatult kui palju (väljastatud laenude) summa nõuda täiendavat kapitali kui ta saab laene väljastada klientide vastu ja bilansiväliste näeb riske iga üksiku panga lõikes; sõltuvalt omakapitali kohustuste summa kokku ei või  Eraldi täiendavad puhvrid EP poolt suurusest) ületada kümnekordset (nt süsteemse riski puhver suurtel omakapitali summat. pankadel, vastutsükliline puhver kõigil);  Eraldi nõuded sellele osale kapitalist, mida tuleb hoida kriisiolukorraks (FI võib nõuda selle osa kapitalist mahakirjutamist kriisi korral);  Kapitali adekvaatsuse jaoks eraldi metoodikad (lihtsustatult igale laenuvaldkonnale (nt hüpoteeklaenud) sätestatakse riskikaalud): a) standardlähenemine (väikepankadel); b) sise-reitingute meetod (suurpankadel).  Eraldi kapitalinõuded erinevate riskide katteks hoitavale kapitalile (nt. krediidi-, operatsioonirisk, ülemäärase finantsvõimenduse risk, valuutarisk jne) ja spetsiifilisematele tehingutele – väärtpaberitehingud/kauplemine, väärtpaberistamine jms., kesksete vastaspoolte garantiifondi rahastamiseks 4. Nõuded likviidsusele  Nõue hoida 5% vähemalt Likviidsuspuhvrite piisavus ja krediidiasutuste hoiustes. kvaliteet, mida jälgitakse iga päev. Bilanssi koostatakse iga päev. 71   Investeeringud põhivarasse ei  Likviidsuskatte nõue – likviidseid tohi olla suuremad HLÜ vahendeid peab olema summas, omakapitalist. mis võrdub likviidsete vahendite väljavool miinus likviidsete varade sissevool stressiolukorras pluss likv.puhver, mis võimaldab toime tulla 30 päeva jooksul. Aruandlus kord kuus; vajadusel tihedamalt FI nõudmisel.  Üks kord aastas aruandlus FI-le likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist.  Varasid tuleb paigutada selliselt, et oleks tagatud võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamine. Finantseerimine ei tohi põhineda liiga lühiajalistel või vähestel allikatel.  Likviidsusriski stresstestid.  Likviidsuskriisi puhuks talitluspidevuse plaan, mida testitakse vähemalt üks kord aastas.  FI õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, arvestades ärimudelit, riskijuhtimise ja likviidsusriski juhtimist. 5. Üldnõuded laenude  Hoiu-laenuühistu võib Eraldi nõuded eluasemelaenude väljastamisele hüpoteegiga tagatud laene välja pikkusele, laenu tagatisele, anda tähtajaga kuni kümme laenumaksete suurusele. aastat ja muid laene tähtajaga  Põhjalikud vastutustundliku kuni viis aastat. laenamise reeglid, eelkõige  Laenu andmise otsusele eelneb tarbijatele. laenuanalüüs, milles uuritakse laenusaaja krediidivõimelisust.  Juhtorgani liikmetele laenu andmise korra kehtestab üldkoosolek otsusega. 6. Nõuded riskide  Laenamine HLÜ liikmetele ei  Nõuded riskide kontsentreerumise kontsentreerumisele või olla üle 20 korra suurem jälgimise ja kontrolli kohta ning (lihtsustatult kui suure osamaksust või 20% HLÜ piirmäärad. laene võib ühele omakapitalist.  Eraldi nõuded laenamisel seotud isikule/grupile anda isikutele, sh piirmäärad. 7. Investeerimispiirangud  HLÜ võib ise omada üksnes  Krediidiasutusel on keelatud sellist kinnisasja, mis on osaleda osanikuna täisühingus või vajalik HLÜ peamiseks ja täisosanikuna usaldusühingus. püsivaks majandustegevuseks finantsteenuste osutamisel 72   HLÜ-l on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; 8. Nõuded juhatuse ja  Ei tohi olla pankrotivõlgnik ega  Krediidiasutuse juhil peavad olema nõukogu liikmetele isik, kelle varasem juhtimiseks vajalikud teadmised, tegevus/tegevusetus on oskused, kogemused, haridus, põhjustanud äriühingu pankroti kutsealane sobivus ja laitmatu või sundlikvideerimise või ärialane reputatsioon. tegevusloa tühistamise või  Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kellelt on seaduse alusel ära kui FI on tuvastanud asjaolud, mis võetud õigus olla ettevõtja. seavad kahtluse alla selle  Juhatuse liige peab olema olemasolu või kinnitavad selle teovõimeline füüsiline isik, puudumist. kellel on laitmatu ärialane  FI arvestab isiku reputatsiooni maine, vajalik haridus, hindamisel muu hulgas seda, kas teadmised, kutsealane sobivus. isiku või tema juhitud või  Juhatuse liige ei tohi olla kontrollitava äriühingu varasem nõukogu liige, tegevus või tegevusetus on kaasa revisjonikomisjoni liige, toonud pankroti- või audiitor ega nendega saneerimismenetluse alustamise samaväärset huvi omav isik. või isik on olnud süüteo eest süüdi  Juhatuse liige ei või sõlmida mõistetud, süüteoasjas süüdistatav teiste isikutega lepinguid, mille või kahtlustatav või muul moel kohaselt tema ülesanded on seotud süüteoasjaga või isik on investeerimine, laenu- ja toime pannud õigusvastase, investeerimis-projektide pettusliku või usaldust koostamine vm tegevus. Ei tohi kuritarvitava teo või rahapesu või olla panga või teise HLÜ terrorismi rahastamise teo või juhtorgani liige, olnud seotud sellise teoga või selle revisjonikomisjoni liige, uurimis- või audiitor. järelevalvemenetlusega.  Eraldi spetsiifilised nõuded/piirangud krediidiasutuse juhtidele tulemustasude määramise/maksmise osas (sh võimalus nõuda tulemustasu tagasi). 9. Sisemine ja välimine  HLÜ liikmetest koosnev  FI/EKP järelevalve. kontroll, riiklik revisjonikomisjon;  Majandusaasta aruande audit. järelevalve  Laenukomitee (alla 50 liikme  Sisekontrolli süsteem, sh siseauditi puhul vabatahtlik); üksus.  Majandusaasta aruande audit.  Auditikomitee, riskikomitee,  Tavapärane majandusaasta nomineerimiskomitee. Väiksemate finantsaudit, kus audiitor mh pankade puhul või riskikomiteed kontrollib HLÜ asendada auditikomitee ja ei ole usaldusväärsuse ja laenude vaja luua nomineerimiskomiteed. andmisele kehtestatud nõuete täitmist. 73  10. Reklaamipiirangud Puuduvad Reklaamiseaduses sätestatud piirangud tarbija- ja hüpoteekkrediidi reklaamimisele. 11. Liikmete/klientide Seaduses otseselt reguleerimata  Igal kliendil on õigus tutvuda õigus nõuda teavet kõikide krediidiasutuste seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.  Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist. 12. Aruandlus Kohustus esitada aruandeid EP- Raamatupidamine kooskõlas le üks kord kuus. Bilanss ja määrusega EL 1606/2002. Regulaarse kasumiaruanne vastavalt EP järelevalvelise aruandluse FI-le/ECB- määrusele. Aga EP aruannete le esitamise periood on üldjuhul kuu, põhjal kontrolli HLÜ tegevuse kvartal või poolaasta. üle ei tee. 13. Hoiuste hüvitamine Kehtiv seadus seda eraldi ei Tagatisfondis on moodustatud hoiuste maksejõuetuse korral reguleeri tagamise osafond, kuhu pangad teevad regulaarselt makseid Kolmanda etapi järgselt kaasneb ühistupankadele kohustus teha osamakseid Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi koos juba sinna osamakseid tegevate teiste krediidiasutustega. Üldiselt maksavad kõik krediidiasutused osamakseid sama metoodika alusel, siiski lähtuvalt eelkõige krediidiasutuse riskisusest võib Tagatisfondi nõukogu näha ette erisusi osamakse metoodikas (vt Tagatisfondi seaduse § 35 lõiked 3 ja 4). Kui aga võtta aluseks ELi lähenemine, mille kohaselt pankade poolt kogutavad maksed tagatisskeemi peavad moodustama vähemalt 0,8% hüvitatavatest hoiustest, siis HLÜ-de (või siis edaspidi vastavate pankade) puhul peaks sellise lähenemise kohaselt sihttase olema 101 mln x 0,8% = 808 000 eurot. Ehk 808 000 eurot on minimaalselt see summa, mida sellised pangad (varasemalt siis HLÜ-d) peaksid teatud perioodi jooksul Tagatisfondile kokku tasuma. Samas kui võtta aluseks eeldus, et praegu tegutsevatest HLÜ-dest taotleb kolm suuremat HLÜ-d ühistupanga tegevusloa, siis nende HLÜ-de hoiuste kogumaht (2022. a lõpu seisuga) oli umbes 77 mln eurot. Sellisel juhul oleks nende puhul osafondi maksed kokku 77 mln x 0,8% = 616 000 eurot. Nagu aga eespool juba rõhutatud, siis konkreetse ühistupanga poolt makstav summa sõltub samas tema poolt kaasatud 74 (kõlblike) hoiuste mahust ja tema tegevuse riskisusest. Kõlblike hoiuste all peetakse silmas üldjuhul eraisikute ja äriühingute (mitte-finantsasutuste) hoiuseid. Näiteks kui võtta eesmärgiks, et viidatud kolm ühistupanka maksavad eelnimetatud summa Tagatisfondi 10 aasta jooksul, siis tähendaks see koondina umbes 61 600 euro suurust makset ühistupankadele aastas. Mõju avaldumise sagedus: hoiu-laenuühistu peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Ühistute halduskoormuse kasvab eelnõu jõustumisel järk-järgult, kus HLÜ-del on vajalik kohaldada oma tegevus eelnõus toodud nõuetega, nt likviidsusnõuete väljatöötamiseks ja järgimiseks. Samuti kaasneb HLÜ-dele pidev ressursikulu nt hoiustajatele erineva teabe andmisel. Seega on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd ühistute tegevus peab igal ajal olema vastavuses eelnõus kavandatud nõuetega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust. Ilmselt lõpetavad esimeses järjekorras oma tegevuse väiksemad ühistud kuna 2026. a. 1. jaanuaril rakenduvad uued nõuded on nende jaoks liiga koormavad. Hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks võivad oma tegevuse lõpetada veelgi suurem hulk ühistuid. Siiski on keeruline ennustada, mitu ühistut on võimelised saama eelnimetatud kuupäevaks krediidiasutuse tegevusloa ning mitu ühistut jätkavad oma tegevust muus vormis (ilma hoiuseid kaasamata). Eelnõu sellisel juhul jõustumisel ning hoiu-laenühistu sektori ümberkujundamisega võib kaasneda risk ühistutele endile selles osas, mis puudutab hoiustajate teatavat ebakindlust nii oma rahaliste vahendite säilimise kui tulevikus kasvatamise võimaluste üle. Sellest tulenevalt võib tekkida risk ühistute likviidsusele, kui korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha (seda eriti juhul, kui hoiu-laenuühistu ei ole järginud kehtivaid laenu andmise nõudeid ning esineb raskusi suurema väärtusega ja/või pikaajaliste laenulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel). Kui jagada ühistud nelja erinevasse gruppi vastavalt kaasatud hoiuste mahtudele, siis näeme, et valdav osa hoiuste kaasamise ja laenutegevusest on koondunud suuremate ühistute kätte. Tabel 9. Hoiu-laenuühistute mahud vastavalt nelja gruppi jaotatuna, 2024. aasta veebruari lõpu seisuga (allikas: Eesti Pank) ja eelnõuga ettenähtud nõuete mõjude ulatus nende suhtes (sulgudes on 2023. a. juuni lõpu seis). I) ühistud, kelle II) ühistud, III) ühistud, IV) ühistud, hoiuste maht on kelle hoiuste kelle hoiuste kes ei ole üle 5 mln euro maht on 2 mln maht on kuni 1 hoiuseid – 5 mln eurot mln eurot kaasanud Ühistute arv 4 4 (5) 5 (7) 3 (5) kokku Hoiuste maht 89 mln eurot (83 13 mln eurot 1,6 mln eurot 0 (0) kokku mln eurot) (1,6 mln eurot) 75  Varade arv 116 mln eurot 16 mln eurot 4,8 mln eurot 1,4 mln eurot kokku (107 mln eurot) (5 mln eurot) (1,5 mln eurot) Omakapital 22 mln eurot (22 2 (mln eurot) 2 mln eurot) 1,4 mln eurot kokku mln eurot) 2,5 mln eurot 2,3 mln eurot (1,5 mln eurot) Liikmete arv 9 073 (8 903) 3 115 (3 280) 987 (1 245) 169 (351) kokku EELNÕUGA Mõju võib olla Mõju on Mõju on Mõju vähene ETTENÄHTUD väga suur kuna ilmselt suur ilmselt suur kuna need NÕUETE nendel ühistutel kuna nad kuna nad ühistud ei ole MÕJU on palju liikmeid peavad senisel peavad senisel hoiuseid ja ka kujul oma kujul oma kaasanud. S.t. märkimisväärses tegevuse tegevuse maksejõuetuse ulatuses lõpetama (s.t. lõpetama (s.t. risk on üsna kaasatud hoiuste hoiuste minimaalne. hoiuseid. Samas kaasamise). kaasamise). tegemist on Võib Võib ühistutega, kes kaasneda kaasneda tõenäoliselt on mõnede mõnede ainukesed, kes ühistute ühistute on võimelised maksejõuetus. maksejõuetus. pangaluba taotlema. Nagu tabelist näha, siis kõige suuremad riskid (negatiivse) mõju ulatuse mõttes on üleval suuremate ühistutega. Ehk kui nemad otsustavad krediidiasutuse tegevusluba mitte taotleda või FI seda neile taotlemisel ei väljasta, siis kas nad on suutelised liikmetest hoiustajatele nende vahendid välja maksma. Kokkuvõttes on keeruline ennustada, kas ja kui palju ühistuid võiks eelnõu tõttu maksejõuetuks muutuda. Vähemalt viie ühistu puhul on see risk ilmselt väga väike, kuna nemad ei ole hoiuseid seni üldse kaasanud (ehk sisuliselt on tegemist tavaliste tulundusühistutega). Mõju olulisus: mõju kõikidele ühistutele on oluline või väga oluline. Kaasneb halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi kaasamise vajadus, nii rahaline kui inimressurss. Samas suures plaanis ei ole käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid isikuid võrreldes kogu finantssektori ettevõtete arvuga väga palju. Või veelgi enam – ühistute mahud on võrreldes kogu finantssekori mahtudega pigem marginaalsed. Üldise mõjuna võib välja tuua, et kehtestatavad nõuded tagavad võrdsema konkurentsiolukorra erinevate finantsteenuste osutamisele turul. Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas. Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad ühistute liikmed senisest rohkem usaldada antud valdkonda (ehk on valmis ise panustama rohkem ühistute tegevustesse). 7.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele Sihtrühm: kõik praegused HLÜ-de liikmed ja kõik tulevased HLÜ-de õigusjärglaste liikmed 76 HLÜ-de liikmeskond oli 2024. a. mai lõpu seisuga 13 378 isikut , mis on ligikaudu 1% Eesti elanikest. Eesti Panga andmetel jääb keskmine hoius 7500 eurot suurusjärku. Mõju ulatus: Eelnõu mõjub positiivselt nii olemasolevatele kui uutele ühistute liikmetele, kuivõrd tänu rangemate ja selgemate nõuetele usaldatakse ühistuid rohkem. Kokkuvõttes liikmete rahalised vahendid on rohkem kaitstud. See omakorda tagab liikmete vahendite turvalisuse, paraneb ka ühistu juhtide ja liikmete vastastikune usaldus. Teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu hakatakse liikmetele edaspidi andma rohkem asjaomast teavet ja oluline info jõuab liikmeteni kiiremini. Seega liikmetele kaasnevaid mõjusid võib hinnata üldiselt positiivseks. Siiski võivad uued nõuded kaasa tuua selle, et tulenevalt ühistute halduskoormuse kasvule, ei saa nad oma liikmetele pakkuda enam nii kõrge intressimääraga hoiuseid kui varem. Lisaks teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu suureneb teisalt ka liikmete endi hoolsuskohustus – eelnõu kohaselt saavad ühistu liikmed väiksema kvoorumiga kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku, panna üldkoosolekule arutamiseks täiendavaid punkte ja nõuda erikontrolli läbiviimist. Ehk see kõik eeldab ka ühistute liikmete endi suuremat aktiivsust ja kaasa rääkimist ühistu toimetamistes. Kolmanda etapis ettenähtud muudatuste tõttu saavad ühistu liikmed samaväärse kaitse nagu pangad – ühistupanga tegevus allub täielikult Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on kaitstud Tagatisfondi poolt täpselt samas ulatuses nagu nn tavalisel pangal (üldjuhul hüvitatakse isiku hoius kahjujuhtumi korral kuni 100 000 euro ulatuses). Samas kui hoiu-laenuühistu otsustab taotleda makseasutuse või krediidiandja tegevusloa ning jätkata viidatud teenus(t)e osutamist Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel, siis sellega kaasneb hoiu-laenuühistu liikmetele suurem kindlus teenuste osutamise nõuetele vastavuse osas, kuivõrd sellisel juhul laieneb teenuste osutamisele ka Finantsinspektsiooni järelevalve. Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd ühistu peab vastama uutele nõuetele igal ajahetkel, siis mõju avaldub ka liikmele iga kord, kui ta soovib nt teada oma rahaliste vahendite seisu kohta. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib avalduda eelkõige juba eespool viidatud hoiuseintresside languses. Samuti hoolimata eelnõuga ühistu liikmetele antud täiendavatele võimalustele ise kontrollida ühistu juhtide tegevust, ei pruugi see praktikas siiski sellises määral realiseeruda – ühistute liikmed võivad jääda jätkuvalt liialt passiivseks (nt ei kutsu kokku erakorralist üldkoosolekut, kui neile on teatavaks saanud revisjonikomisjoni negatiivsed leiud ühistu tegevuse kohta). Lisaks, sellisel juhul, kui hoiu-laenuühistu ei soovi jätkata tegevust krediidiasutusena ning seetõttu enam kaasata hoiuseid, siis hoiu-laenuühistu võib olla sunnitud kehtivad hoiuselepingud ennetähtaegselt lõpetama. See tähendaks, et hoiustajad ei pruugi saada kogu tulu, millega nad on arvestanud (tähtajalise) hoiuselepingu sõlmimisel. HLÜ liikmetest laenuvõtjatele kohustused ei muuta – ka HLÜ lõpetamise või maksejõuetuse korral tuleb laenud tagasi maksta. Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse hoiustajate kaitse alaseid nõudeid ja mõju võib pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline. HLÜ liikmetest laenuvõtjatele ei ole mõju oluline. 77  7.3. Mõju Finantsinspektsioonile Sihtrühm: Finantsinspektsioon – 2023. aasta lõpu seisuga töötab seal 134 inimest (sh 11 peatatud töölepingut). Mõju ulatus: Mõju Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalveasutusele avaldub juhul, kui tegutsevad hoiu- laenuühistud taotlevad krediidiasutuse tegevusloa saamist ning ei jätka tulundusühistuna või ei lõpeta oma tegevust. Mõju avaldumise ulatust, st mitu hoiu-laenuühistut taotlevad tulevikus krediidiasutuse tegevusloa saamist, on käesoleva eelnõu koostamise ajal keeruline hinnata, kuid võib eeldada, et 1–3 tegutsevat hoiu-laenuühistut on võimelised krediidiasutuse tegevusluba taotlema ning end krediidiasutuste seaduses toodud nõuetega kooskõlla viima. See omakorda tähendaks 1–3 uue krediidiasutuse loomist ning nende üle järelevalve teostamist. See number võib väheneda eeltoodud kaalutlustel või suureneda hoiu-laenuühistute ühinemisel. Kokkuvõttes käesolevaga eelnõuga ei tõuse Finantsinspektsiooni töökoormus märkimisväärselt, kuna pangaloataotluse arv saab olema ilmselt väike. Siiski kuna järelevalvesubjektide arv suureneb võib see tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta alguse seisuga 134 inimest, sh 11 isikul on tööleping peatatud. Hinnanguliselt võib käesoleva seaduse rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni jaoks umbes 1–2 uue töötaja palkamist. Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb järelevalvesubjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, peavad maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat järelevalvetasu. Krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu on hetkel 1500 eurot, kuid edaspidi suureneb see krüptovaraturu seaduseelnõu kohaselt 5 000 euro peale. Lisaks loa taotlemise menetlustasule tuleb FI-le maksta ka iga aasta jooksvat järelevalvetasu. Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui kapitaliosa on 1% algkapitalisummast, siis minimaalselt oleks see ühistupangale 10 000 eurot (lähtuvalt 1 000 000 euro suurusest minimaalsest kapitalinõudest ehk neto-omavahendite minimaalsest summast). Mahuosa (mis on järelevalvetasu peamine osa) suurust on aga keerulisem hinnata. Siiski võib teatud hinnangu saamiseks võtta aluseks Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide poolt makstud järelevalvetasud. Finantsinspektsioonile makstud järelevalvetasude suurus koondatud kujul 2023. aasta kohta on esitatud järgmises tabelis. 78  Tabel 10. Finantsinspektsioonile 2023. a. makstud järelevalvetasud ja järelevalvetasu määrad subjektide lõikes54 Järelevalvetasud Järelevalvetasu 2023 (tuhandetes mahuosa määr 2023 eurodes) (%-des) Krediidiasutused 7 624 0,0147 Kahjukindlustusandjad 1 046 0,097 Fondivalitsejad 609 0,0013/0,0095/0,013 Elukindlustusandjad 511 0,023 Krediidiandjad 355 0,15 Kindlustusmaaklerid 233 0,92 Investeerimisühingud 274 0,23 Makseasutused 173 0,019/0,5 Krediidivahendajad 21 0,1 Pensioniregistripidaja/Reguleeritud väärtpaberituru 23 0,5 korraldaja E-raha asutused 124 0,17 Pandikirju emiteerinud krediidiasutused 20 0,001 Kokku 11 013 Näiteks kui tulevase ühistupanga varade maht oleks 50 miljonit eurot, siis 0,0147% järelevalvetasu mahuosa määra puhul oleks aastane makse Finantsinspektsioonile 7 350 eurot. Mõju avaldumise sagedus: nagu eespool juba rõhutatud, siis on keeruline prognoosida, mitu ühistut soovivad pangaluba taotleda. Juhul kui mõni ühistu seda soovib, siis edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste osutamise järelevalvet igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Finantsinspektsioonile endale on antud muudatustega seotud ebasoovitavate mõjude avaldumise risk pigem vähene. Teatud määral ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib esmalt tegevuslubade menetlus ja hiljem jooksev järelevalve. Seega suuri negatiivseid mõjusid ei esine. Mõju olulisus: Mõju on ebaoluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (134 töötajaga asutus, kus vajadus tekib umbes 1 või 2 uue töökoha järele) ning mõju ulatust ehk kohanemisvajadust (nt ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes ilmselt pigem ebaoluline kuna Finantsinspektsioonil on pikk kogemus sellist tüüpi lubade menetlemisel ja pangandusjärelevalve teostamisel. 7.4. Mõju teistele riiklike institutsioonidele Mõju Rahapesu Andmebüroole avaldub eelkõige pärast eelnõus sätestatud kolmanda etapi muudatuste jõustumist, mil hoiu-laenuühistud peavad otsustama, kas oma tegevust jätkata krediidiasutusena, makseasutusena, krediidiandjana või ilma tegevusloata tulundusühistuna (juhul kui nad ei soovi kaasata hoiuseid, osutada makseteenuseid või anda krediiti). Kuna hoiu- 54 Finantsinspektsiooni 2022. a. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat- 2023#h1-0 79 laenuühistud tegutsevad Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud finantseerimisasutuse tegevusloa alusel ning Finantsinspektsioonilt eelviidatud tegevusloa saamisel või tulundusühistuna jätkamisel langeb ära Rahapesu Andmebüroo järelevalvefunktsioon tegutsevate hoiu-laenuühistute üle. Sellest tulenevalt väheneb Rahapesu Andmebüroo töö ja ressursivajadus. Mõju Eesti Pangale avaldub samuti pärast nn kolmanda etapi muudatuste jõustumist. Kuna Eesti Pangal on hoiu-laenuühistute osas statistika koostamise roll ning statistikat koostatakse ka krediidiasutuste kohta, siis Eesti Pangale omavad muudatused vähest mõju, sh töökoormus hoiu- laenuühistute osas väheneb. Kaasneb täiendav administratiivne kulu Tagatisfondile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA). Tagatisfondi puhul ei tohiks nimetatud kulu olla ülemäära suur, kuna sisuliselt on antud Tagatisfondi peamiseks ülesandeks vastavate osamaksete kogumine. Kahjujuhtumi korral (st mõne krediidiasutuse maksejõuetuse korral) võib aga administratiivne kulu olla tunduvalt suurem (aga selliste kahjujuhtumite esinemise tõenäosust on keeruline hinnata). TTJA-le kaasneb täiendav kohustus kontrollida HLÜ-de reklaame ning tagada, et nendes reklaamides ei esitatakse pakutavat intressimäära. Ameti tööplaani aluseks on ohuprognoos, mille põhjal kinnitatakse igaks kalendriaastaks TTJA järelevalve- ehk tööplaan. Ohuprognoosis määratletakse välja selgitatud ohud, nende realiseerimise tõenäosus ja kaalukus. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse RekS-i 4. peatükki, lisandub ametile kohustus kontrollida HLÜ-de tegevust ning seda, et seaduses sätestatud piirangutest peetaks kinni. Ohuprognoosist lähtuvalt on piirangutega reklaami valdkonnad suuremas fookuses ja moodustavad suure mahu kogu reklaami järelevalvest. Tarbijate kaitse vajadust on väljendanud ka Riigikontroll oma 30. juuni 2023. aasta aruandes Riigikogule,55 et nii FI kui ka TTJA peaksid tegema endast kõik, et tagada tarbijate kaitse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Ameti hinnangul tõstab järelevalvesubjektide laienemine nende töömahtu ning vaja oleks ühe täiendava ametikoha loomine, milleks tuleks riigieelarvest eraldada iga aasta kuni 2029. aastani 45 000 eurot. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole eelnõuga kaasnev halduskoormus nii suur, et sellega peaks kaasnema uue eraldiseiva ametikoha loomise TTJA juurde. Eelnõu kooskõlastusele esitamise hetkeks on Eestis registreeritud 15 hoiu-laenuühistut, mis on 6 ühistu võrra vähem, kui seda oli TTJA poolse tagasiside andmise hetkeks. Veel enam, lisatav reklaamikeeld ühistutele ei kujuta endast uudset kontseptsiooni, mis tingiks vajaduse ameti töötajaid koolitada või võtta tööle eriteadmistega ning sellise keelu kontrollimiseks spetsialiseerunud isiku. Nagu selgitatud RekS muutmise selgituste juures (vt ülaltoodud § 6 punkti 1 selgitusi) teostab amet juba praegu kontrolli finantsteenuste pakkujate reklaamide üle, mis puudutab hoiuste kohta jagatava teabe valiidsust. Reklaamikeelu kontrollimine ei eelda ametilt igapäevast seiret kõikide hoiu-laenuühistute suhtes. Pigem vastupidi, keelu rikkumisele reageeritakse siis, kui TTJA-le laekub vastavasisuline vihje või kaebus, et mõni ühistu reklaamib hoiuseintresse. Seetõttu ei ole eelnõu koostajad vastu sellele, kui TTJA suurendab reklaamide kontrollile suunatud järelevalve võimekust, kuid võttes arvesse riigieelarve kärpetingimusi ning minimaalset koormuse tõustu ametile, puudub õigustus uue ametikoha loomiseks ning riigi eelarvekulude suurendamiseks. 55 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 30. juuni 2023. Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul, https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4562/language/et- EE/Default.aspx 80  7.5. Kokkuvõte mõjudest Kokkuvõtlikult omavad käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused märkimisväärset mõju kogu hoiu-laenuühistute sektorile – ühelt poolt võivad mitmed ühistud uute nõuete tõttu oma tegevuse lõpetada (siiski nad saavad jätkata muus vormis kui hoiu-laenuühistu vormis), teisalt suureneb ühistute läbipaistvus ja kontroll nende üle ning see eelkõige viimases etapis kui ühistu peab hakkama ühistupangaks. See tagab hoiustajatest liikmete tunduvalt suurema kaitse võrreldes praeguse olukorraga. Ehk viimane peaks üles kaaluma uutest nõuetest ühistutele tuleneva koormuse. Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel on vähesed otsesed mõjud riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuste tegevustele. Ühistupangaks hakkavatele hoiu-laenuühistutele kehtib sarnaselt teiste krediidiasutustega avansilise tulumaksu süsteem, mis suurendab riigieelarvesse laekuvat maksutulu. Samas ei ole võimalik hetkel prognoosida, kas ja mitu tegutsevat hoiu-laenuühistut otsustavad tulevikus taotleda krediidiasutuse tegevusloa, ning sellest tulenevalt ka täiendava maksutulu suurust. Samuti peab ühistupangaks hakkav hoiu-laenuühistu juurde võtma töötajaid, kuid eelduslikult on värvatavad töötajad juba tööturul tegutsevad ning nende töötasu pealt makstakse ka sotsiaal- ja tulumaksu. Seetõttu töötajate osas eelduslikult maksutulu ei suurene või suureneb väga väiksel määral. Tagatisfondi täiendavad kulud ei mõjuta riigieelarvet ega kohaliku omavalitsuste tegevusi, sest Tagatisfond ei ole riigieelarvest finantseeritav. Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb TTJA-le töökoormuse tõus seoses hoiulaenuühistute reklaamide analüüsimisega ja järelevalvesubjektide laiendamisega. Kõnealune koormus on aga marginaalne ning ei tingi vajadust luua ameti juurde täiendav ametikoht. 9. Rakendusaktid Vajadusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kolm määrust, kuid nende kehtestamine pole ilmtingimata vajalik ning sõltub praktilisest vajadustest:  täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise korrale (HLÜS § 271 lõige 6);  miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ja liikme sissetuleku suhtele (§ 281 lõige 8);  täpsemad nõuded raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele (HLÜS § 411 lõige 3).  10. Seaduse jõustumine ja rakendamine Seaduse jõustumine on ette nähtud 2025. aasta 1. jaanuaril. Küll nähakse tegutsevatele ühistutele ette piisavalt pikad üleminekuajad, et viia oma tegevus kooskõlla uute nõuetega (vastavalt §-dele 471–473). 81 Jõustumiskuupäeva kavandamisel on võetud arvesse seda, et tulenevalt eelnõu eesmärgist alustada hoiustajate kaitseks HLÜ tegevuse reformimisega võimaliku kiiresti, ei ole mõistlik kavandada jõustumisaega ka kaugemasse tulevikku. Samuti võimaldab kindla jõustumiskuupäeva sätestamine siduda vastava kuupäevaga eelnõuga kavandatud HLÜS-i rakendussätted. See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist, ehk tagab paremat õigusselgust. Kuna seaduses toodud olulisemate muudatuste rakendamiseks on hoiu-laenuühistutel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi, siis on kindlasti olemas ka vajadus ette näha seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamise erikord, s.t. hilisem rakendumine nende sätete jaoks, mis puudutavad HLÜ-de läbipaistvusnõudeid, kapitalinõudeid, likviidsusnõudeid jne. Täpsemalt on eelnõu rakendamise ajakava illustreeritud järgmisel joonisel. Joonis 4. Eelnõuga kaasnevad nõuded ja eelnõu rakendamise ajakava* a)2024 a)2025 2026 2027 2028 Alates 2025. a. 1. 2025. a. 1. juuliks: Alates 2026. a.1. Hiljemalt 2027. Alates 2029. a. 1. jaanuarist:  tuleb lõpetada jaanuarist: aasta 1. jaanuariks: jaanuarist:  uusi hoiu- uute liikmete  ei või seniste  peab ühistu  saab hoiu- laenuühistuid vastuvõtmine; liikmetega otsustama, kas ta laenuühistu enam asutada ei sõlmida uusi jätkab edaspidi jätkata üksnes saa; hoiuselepinguid, panga või pangana, sh  keelustatakse laenulepinguid ühistupangana ühistupangana hoiuseintresside ega pikendada (selleks peab ta (kui soov on reklaam; olemasolevate esitama kaasata jätkuvalt  uutel liikmete hoiuse- või Finantsinspektsio hoiuseid). puhul tuleb tõsta laenulepingute onile panga või  kui soov on sisseastumis- ja kehtivust; ühistupanga pakkuda osamaksu määra;  piiratakse loataotluse. makseteenuseid  tagada, et ühistu volitamist (s.t. või tarbijatele liige saaks kogu oma hääle n-ö laene, siis saab talle vajaliku äraandmist); edasi tegutseda informatsiooni –  piiratakse kas makseasutuse teabe nii tema laenamist teistele või hoiuse seisu ja finantsasutustele; krediidiandjana; kogunenud  tõstetakse  kui soov ei ole intressitulu kohta, kapitalinõuet eelnimetatud samuti ka selle  täiendatakse finantsteenuseid kohta, kellele nõudeid auditile. osutada, võib ühistu tema raha jätkata ka tavalise välja laenab. tulundusühistuna. * Eeltoodud ajakava rakendumise eelduseks on see, et seadus võetakse enne käesoleva aasta lõppu Riigikogus vastu 82 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Eesti Pangale ning arvamuse avaldamiseks kõikidele hoiu-laenuühistutele ja muudele seotud osapooltele: Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, FinanceEstonia’le, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ühistegevuse Liidule, Õiguskantsleri Büroole, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Varasemalt saabunud ettepanekute ja arvamuste kohta on koostatud märkuste tabel (vt käesoleva seletuskirja lisasid). Eelnõu esitatakse muudetud kujul täiendavale kooskõlastusringile. Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäev] …. 83  MÄRKUSTE TABELID Lisa 1 I kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel Arvestatu d, mitte arvestatu Rahandusministeeriumi Nr Ettepaneku sisu d, kommentaarid selgitatud , teadmisek s võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Üldine Selgitatud Krediidiasutuste seaduse § 131 Ettepanek kehtestada seadusega regulatsioon, mille lõike 1 punkti 4 alusel tuleb kohaselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla tulevad tegutseval äriühingul hoiu-laenuühistud (HLÜ), kes peavad saama krediidiasutuse tegevusluba krediidiasutuse tegevusloa, läbivad vahetult enne varade taotledes esitada omavahendite põhjaliku hindamise (Asset Quality Review). Hindamine suurust tõendavad dokumendid tehti ka 2014. aastal krediidiasutustele, kes läksid koos vandeaudiitori aruandega. Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Hindamise Samuti rakendatakse üldiseid eesmärk on saada ülevaade, milline on varade kvaliteet krediidiasutuse tegevusloa ning kvaliteedi mõju krediidiasutuse omavahendite taotlemise nõudeid (sh varade tasemele ja kapitaliseeritusele. Varade hindamist viisid kvaliteedi hindamist) kõikidele läbi audiitorettevõtted ning protsessi korraldas finants- HLÜ-dele, kes viidatud luba inspektsioon. taotlevad. 2 Üldine Selgitatud RM hinnangul on eelnõus Tuleks täiendavalt hinnata HLÜ mõistet, eelkõige nimetatud muudatuste järgselt tulenevalt asjaolust, et eelnõuga kaotatakse krediidiasutused ja HLÜ-d territoriaalsuse piirang. Kaasneb arvestatav risk, et piisavalt eristatavad, et vältida eelnõu definitsiooni rakendamise korral oleks HLÜ nende segamini ajamist. käsitatav krediidiasutusena CRR tähenduses. Territoriaalsuse piirang kaotatakse Eesti piires, kuid teenuste osutamine jääb jätkuvalt Eestiga piiratuks (vt EN § 1 p 9). RM ei soovi laiendada liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis sotsiaalne kontroll kaoks ära – ka kehtivas seaduses on HLÜ liikmete ring tegelikkuses HLÜ registrijärgse- ning selle naabervaldadega piiratud. 3 Üldine Selgitatud Nimetatud küsimus CRR Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kas HLÜS alusel omavahendite nõude kohta asutatud HLÜ omakapital vastab CRR-is sätestatud tõusetub eelduslikult juhul, kui 1  omavahendite nõuetele. Küsimus tõusetub eelkõige ühistupanga tegevusloa saanud juhul, kui HLÜ liige tahab HLÜ-st välja astuda, sest HLÜ liige soovib ühistust välja liikme osamaksed on omavahendite osa. astuda ning seeläbi väheneb ühistupanga omakapital alla CRR-s sätestatud miinimummäära. Nimetatud olukorra esinemise vältimise peaks tagama kehtiva krediidiasutuste seaduse § 421 lg 4, mis lubab ühistupangal määrata uue tähtaja ühistupanga lahkunud liikmele osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad krediidiasutuste seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude krediidiasutuste seaduse ning selle alusle kehtestatud nõuete täitmiseks. 4 Üldine KAS § 29 lõike 6 kohaselt Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kuidas kohaldatakse sama seaduse § 29- kohaldatakse olulise osaluse regulatsiooni HLÜ 33 (st olulise osaluse liikmetele.1 Tulundusühistute eripära tõttu on olulise regulatsiooni) ka ühistupanga osaluse määratlemine keerulisem kui OÜ või AS puhul suhtes. Olulise osaluse ning seda enam vajab eraldi analüüsi ja lahendust see, et regulatsioon on kehtestatud keda loetakse olulise osaluse omajaks või kontrollivaks eeskätt aktsiapankade jaoks, isikuks. Pankadele kohaldub KAS § 29 ja CRR art 4 lg millel võivad olla erinevat klassi 1 p 35-38. Pole välistatud kaaluda võimalusena aktsiad või osaluse teostamise aktsiaseltsi vormi kohustuslikkust HLÜ-dele, mis õigused. Seevastu ühistupank on muutuvad HLÜ-st pangaks. ühistulise põhimõttega, mistõttu ükski isik ei saa suuremat kontrolli ühistupangas teistest liikmetest suurema rahalise panuse läbi. Samas märgime, et tegevusloa taotlemisel tuleb HLÜ-l tõendada selliste liikmete varanduslikku seisu, kelle puhul tema osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja osakapitalist (KAS § 131 lg 1 p 13), mis on palju madalam künnis kui olulise osaluse peatükis sätestatud määrad. 1 Näiteks kehtiva krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HLÜ-le olulise osaluse omandamise kohta sätestatut. Taotlusele tuleb üksnes lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem 2 5 Üldine Arvestatud Täiendatud eelnõus Eelnõust ei ole üheselt selge, mis saab juhul, kui HLÜ rakendussätteid (§ 1 p 58). esimesel korral ei läbi tegevusloa menetluse protsessi, st Euroopa Keskpank teeb keelduva otsuse. Meie hinnangul tuleks vastav olustik täiendavalt läbi mõelda ja vajadusel ka reguleerida, nt anda täiendav aeg jagunemiseks, HLÜ tegevuse ümberkujundamiseks jms. 6 Üldine Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui HLÜ oma tegevuse lõpetamise/loamenetluse/krediidiasutuse loa saanuna jõuab alla seaduses sätestatud künnise (3000 liiget või 5 000 000 eurot kaasatud hoiuseid). Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus HLÜ langetab hoiuste mahu nt 4,99 miljoni euro juurde ja liikmete arvu 2999 peale ja tegutseb samamoodi edasi ilma krediidiasutuse tegevusluba taotlemata. Tegevuse jätkamist võimaldab seejuures tulundusühistu seaduse § 92 lõige 1 lause 1, mille kohaselt võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mh ühistu tegevuse jätkamise. 7 Üldine Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Eelnõust ei selgu, millise aja jooksul peab HLÜ taotlema krediidiasutuse/ühistupanga tegevusloa, kui pärast seaduse jõustumist ületab seaduses sätestatud künnise. Näiteks juhul kui HLÜ jõuab seaduses sätestatud künniseni 2022. aastal, siis kas tegevusloa taotluse esitamise kohustus tekib kohe või kehtib sarnaselt nn 9 kuune ülemineku tähtaeg. Kui kohustus tekib kohe, võib tekkida küsimus ka võrdsest kohtlemisest, kuivõrd teistel HLÜ-del oli üleminekuaeg ning võimalus oma tegevust vastavalt kujundada. 8 Üldine Mitte- Pigem looks eelnõu koostajate Võiks kaaluda HLÜ-de jagunemise keelu leevendamist, arvestatud hinnangul jagunemise keelu et HLÜ-dele jääks suurem ettevõtlusvabadus oma äri leevendamine võimaluse korraldamiseks. korraldada oma äri selliselt, et varad ja kohustused oleksid ebavõrdselt jaotunud ning liikmete huvid ei oleks seetõttu võrdselt kaitstud. 9 Eelnõu § 1 p 30 Teadmisek Teoreetiliselt on küll ühele Seletuskirja viide likviidsusele ei ole asjakohane ning s võetud liikmele suure(ma) laenu eelkõige peaks keskenduma vastutustundlikule andmine parem krediidiriski kui laenamisele. ka likviidsuse seisukohalt, aga Kui kõigi põhimõtete järgimisel ja riskipõhise hinnangu see toimib ainult ideaalse tulemusena on mõislikum anda suurem laen mõnele stsenaariumi korral. Tavapärase liikmele, siis sisult võib see HLÜ-le parem olla nii äritegevuse korral ei ole võimalik krediidiriski kui ka kaudselt likviidsuse seisukohalt. hinnata adekvaatselt kõiki 3  laenusaajaga seotud riske ning ära hoida nende realiseerumist. 10 Eelnõu § 1 p 31 Osaliselt Eelnõu seletuskirja on muudetud Seletuskirjast ei selgu, miks on sellise piirangu arvestatud, § 1 punkti 36 (§ 28 lg 10) osas, kehtestamisel lubatud laenu andmine ja teenuste selgitatud mis puudutab intressi maksmist. pakkumine ühistupangale, võttes arvesse eeltoodud välistuse eesmärki. Lisaks ei ole Finantsinspektsiooni § 28 lg 11 on eelnõust kustutatud. hinnangul seletuskirjas viide hoiuste pealt intressi teenimise kohta kirjutatud piisavalt selgelt ning võiks olla sõnastatud pigem intressi maksmisena kui teenimisena. Vastasel juhul võib tekkida arusaam nagu räägitaks HLÜ poolt paigutatud hoiustelt laekuvast intressitulust. HLÜS § 28 lg 11 sõnastuse puhul tuleb HLÜ-l valida, kas juhtida hästi oma likviidust või järgida HLÜS § 28 lõikes 11 sätestatut, sest laenude tähtaegade juhtimisel peaks eelkõige arvestama hoiuste tähtaegu, ehk siis tasakaalus peavad olema varade ja kohustuste tähtajad. Kui näiteks hoiuste tähtajad on üldjuhul pikaajalised, näiteks viis aastat, siis ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul põhjendatud seada paindumatut tähtaja piirangut laenudele. Selline piirang võib olla ebamõistlik just pika-ajalise tähtajaga hoiustega HLÜ- dele. Rõhk peaks olema likviidsuse juhtimisel, sh varade ja kohustuste tähtaegade tasakaalu osas. 11 Eelnõu § 1 p 34 Osaliselt Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt ei Piiratud peaks olema ka kõigi teise kaitseliini esindajate, arvestatud, või laenukomitee liikmeks olla sh riskikontrolli ja vastavuskontrolli eest vastutaja, selgitatud HLÜ juhatuse või nõukogu liige osalemine laenukomitees. Samuti ei tohiks või audiitor või laenukomitees osaleda juhatuse liige, kes vastutab teise revisjonikomisjoni liige. kaitseliini toimimise eest. Lisaks eeltoodule oleme seisukohal, et juhatuse liikmete osaluse piiramise osas Mis puudutab juhatuse liikme tuleks kaaluda vastavate KAS-i sätetega analoogset osalemist laenukomitee töös, siis nõuete kehtestamist. Seejuures pöörame tähelepanu, et juhime tähelepanu sama punkti kehtivas HLÜS-i § 29 lõikes 6 on krediidiasutuste juures toodud eelnevale seadusele sarnane regulatsioon juba olemas. kommentaarile. 12 Eelnõu § 1 p 44 Arvestatud Eelnõu uues sõnastuses teostab Eelnõus on kasutatud terminit vastavuskontroll teatud seaduse nõuete vastavuse kontrollitoimingute kohta, mis teiste õigusaktide kontrolli revisjonikomisjon (ja kohaselt on osaliselt küll seostatavad osaliselt audiitor). vastavuskontrolliga, kuid Finantsinspektsiooni hinnangul on osaliselt tegemist väga selgelt siseauditi funktsiooni klassikalise kirjeldusega. Kuivõrd vastavuskontroll ja siseaudit on ka EL tasemel selgelt defineeritud funktsioonid, siis on Finantsinspektsiooni hinnangul eksitav luua HLÜS-i funktsioon, mida nimetatakse vastavuskontrolliks, kuid mille ülesanded 4  on pigem siseauditi omad. Seejuures pöörame tähelepanu, et KAS-i muudatus- ettepanekutes on vastavuskontrolli funktsiooni uued sätted olemas, mis on kooskõlas juba investeerimisühingutele läbi otsekohalduvate EL-i õigusaktide kehtivate sätetega ning EBA seotud suunistega (kehtestatud FI soovitusliku juhendina). 13 Eelnõu § 1 p 47 Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Arvestades muudes õigusaktides vastavuskontrolli teostajale pandud ülesandeid, ei ole selliste aruannete esitamine vastavuskontrollile asjakohane. Selles ning eeltoodus punktis toodut arvestades on Finantsinspektsioon seisukohal, et kui HLÜ-dele on vajalik kehtestada kontrolli vorm, mis ei ole oma sisult ei vastavuskontroll ega siseaudit, siis tuleks seda nimetada muu terminiga. 14 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Nõustume vajadusega keelata Oluliselt detailsemalt tuleks läbi mõelda HLÜ-de olemasolevate lepingute likvideerimise protsess, kuna see võib teatud juhtudel pikendamine, kui uute saada oluliseks. Seda mh ka liikmete varade klientidega lepingute sõlmimine kaitsevajadusest tuleneva aspekti kaudu, kui ka HLÜ-de on keelatud. klientide aspektist. Samuti ei nähtu eelnõust, et millised riskid ja Muudetud on eelnõu § 1 punkti võimalikud kuritarvitused loodava raamistikuga võivad 58 (§ 471 lg 5-6). aktiviseeruda ning kuidas neid mõistlikult ette ära reguleerida. Näiteks ei tohi HLÜ sõlmida uute klientidega lepinguid, kuid eelnõust nähtuvalt ei ole keelatud olemasolevate klientidega lepingute pikendamine. Vastava näite välistamiseks teeme ettepaneku täiendada lõiget 5 keeluga pikendada ka olemasolevate klientide lepinguid. 15 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Eelnõus toodud üleminekuajad HLÜ-dele tuleks anda pikem üleminekuaeg, mistõttu on jagatud kolmeks vastavalt teeb Finantsinspektsioon ettepaneku, et üheksa kuu eeldatavale halduskoormuse asemel peaksid HLÜ-d kaheteist kuu jooksul kasvule HLÜ-de jaoks. Kõige redaktsiooni jõustumisest arvates esitama vähemkoormavamad meetmed Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse. hakkaksid kehtima 2023. aasta 1. juulil, enamik nõudeid rakenduvad 2024. aasta 1. jaanuaril; § 471 lg 1) ning krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks on HLÜ-del aega kuni 2028. aasta 31. detsembrini, Muudetud on eelnõu § 1 punkti 58 (§ 471 lg 1, 3-4). 16 Tehnilised kommentaarid Arvestatud Viidatud punkti täiendatud 1) Eelnõu § 41.3 lõikest 2 puudub sõna „kuu“; sõnaga „kuu“. Nõustume, et § 32.5 lõige 7 ja lõige 8 on sarnase 5  2) Eelnõu § 32.2 lõike 7 lause 2 ja lõige 8 on sama sisuga, mistõttu ei ole vältimatult sisuga, mistõttu teeb Finantsinspektsioon ettepaneku vajalik lõike 8 lisamine pakutud sõnastada § 32.2 lõige 8 järgnevalt: „„Põhikirjaga sõnastuses; seetõttu on varasem võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid lõige 8 kustutatud. küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt Seletuskiri ja eelnõu on seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku omavahel paremini sobitatud. pädevusse.“ 3) Seletuskiri ja eelnõu ei ole mitmel juhul omavahel kooskõlas, sh § 3 lõige 1 seletuskiri ja eelnõu § 1 p 5 sõnastus, ning § 6 pealkirja seletus ja eelnõu tekst. MTÜ FINANCEESTONIA 1 Üldine Teadmisek FinanceEstonia toetab ja tervitab kavatsust hoiu- s võetud laenuühistuid (HLÜ) paremini reguleerida, et tagada HLÜ-de tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ-de liikmete tõhusam kaitse. FinanceEstonia eesmärk on esindada oma liikmete huve selleks vajaliku ärikeskkonna ja seadusloome parandamisega. Seda arvesse võttes peame vajalikuks märkida, et HLÜ struktuuri varjus on turul tegutsemas ka ettevõtjaid, kes klassikalise HLÜ põhimõtteid ei järgi ning on võrreldes muude turuosalistega, näiteks krediidiandjatega, saanud põhjendamatu konkurentsieelise. Uus regulatsioon peaks olema proportsionaalne ja ei tohiks tekitada ebaproportsionaalselt suuri kohustusi, mida nõue muutuda pangaks tekitab. 2 Üldine Arvestatud RM hinnangul on ühistupanga HLÜ-d, olenemata suurusest, peaksid kuuluma Finants- vorm ainuke ettevõtlusvorm, mis inspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba. annaks võimaluse säilitada ühistulise tegevuse vormi, sh liikmete endi kontrolli ühistu tegevuse üle. Seevastu muude finantsjärelevalve vormide puhul, sh krediidiandja tegevusloa taotlemise puhul, jääks ühistuline tegevus pigem tagaplaanile. 3 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Eelnõu kohaselt eeldatakse hoiuste tasemelt alates 5 mio EUR pangalitsentsi taotlemist, mis on ebaproportsionaalne tänaste pangareeglitega, mille kohaselt minimaalne omakapitali nõue on 5 mio EUR. Arusaadavalt ei ole võimalik 5 mio EUR hoiuste mahu pealt lisada samaväärses mahus omakapitali või katta pangana tegutsemise kulusid (regulatsioon, vastavuskontroll jms). Nõue taotleda teatud suuruse 6  puhul Finantsinspektsioonilt panga tegevusluba võiks olla üks võimalus, kuid kohustuslikuks muutmisele seatud hoiuste maht või liikmete arv peaksid olema oluliselt kõrgemad kui praeguses eelnõu kavandis viidatud. 4 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Käesoleva eelnõuga võimaldaks Alternatiivina [krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest] asutada ühistupanka ka 1-miljoni võiks olla HLÜ-del võimalus taotleda eurose algkapitaliga. Eelnõu Finantsinspektsioonilt KAVS-ist tulenevatest koostajate hinnangul on see põhimõtetest lähtuvat tegevusluba. Eesti võiks võtta kõige mõistlikum eeskuju Leedust, kus on olemas nn spetsiaalpanga üleminekuvorm hoiu- litsents omakapitali nõudega 1 mio EUR ja mille üks laenuühistust, st ühistu tegevus eesmärke on olnud samuti HLÜ sektori korrastamine säiliks eeskätt ühistuline element. (oleme teadlikud, et vastav krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu on hetkel samuti kooskõlastusringil). Nn spetsiaalpanga loomine Kokkuvõttes on FinanceEstonia arvamusel, et eelnõus (mille omakapitali nõue on 1 mio tuleks tõsta piirmäära, millest alates peab HLÜ hankima EUR) on olnud kavas ka kas spetsiaalpanga või täiemahulise krediidiasutuse käesoleva eelnõuga. litsentsi, kuid olenemata suurusest peaksid HLÜ-d kuuluma Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba. 5 Eelnõu § 1 p 42 Selgitatud Nõustume toodud seisukohaga FinanceEstonia toetab ka meetmete rakendamist ning märgime, et eelnõuga on juhtorganite liikmete sõltumatuse kindlustamiseks. täpsustatud liikmete esindajate Peame põhjendatuks reguleerida probleemi, kus ehk volinike regulatsiooni. pahasoovlikud HLÜ-d sõlmivad liikmetega lepingud, Eelnõu § 1 punkti 45 (§ 324 lg 3) mille kohaselt juhatus võib esindada liikmeid kohaselt ei või hoiu-laenuühistu üldkoosolekul ja sisuliselt võtta vastu üldkoosoleku volinik olla juhatuse või nõukogu pädevuses olevaid otsuseid juhatusele antud liige, ning sama paragrahvi lõike volikirjadega ehk sisuliselt vaid paari inimesega. 1 teise lause kohaselt saab volinikke valida ja tagasi kutsuda üldkoosolek. Viimati mainitu peaks hoidma ära seda, et näiteks juhatus valib iseenda hulgast isikuid HLÜ liikmeid üldkoosolekul esindama. 6 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Pikendatud on Üheksakuuline üleminekuperiood on põhjendamatult üleminekuperioodi lühike; pangalitsentsi taotlemise jaoks kokkupandavate krediidiasutuse tegevusloa dokumentide protsess on väga mahukas protsess ja taotlemiseks. võtab minimaalselt 6-9 kuud, aga veelgi rohkem võib võtta aega vajaliku omakapitali kokkusaamine. KAS järgi võib krediidiasutuse tegevusloa menetlemine kesta kuni 12 kuud. Lisaks nõuab taotluse koostamine erinevate nõustajate kaasamist: õigusnõustajad, ärinõustajad, IT nõustajad, kelle leidmine võib olla keeruline. Võtmetöötajate 7  leidmine võib olla keeruline või võimatu lühikese aja kestel. Krediidiasutustele kehtestatud detailsete nõuete täitmine võib osutuda raskendatuks. Võib tekkida probleem, et kas Finantsinspektsioon suudab loa taotlused nõutud aja jooksul ära menetleda. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 1 Üldine Teadmisek HLÜ-de regulatsioon ei vaja nii ulatuslikke muudatusi. s võetud Nõuete põhjalik muutmine ning liigne riigipoolne reguleerimine tekitab HLÜ-dele suure halduskoormuse, mis piirab nende ettevõtlusvabadust ning tegevusi. 2 Eelnõu § 1 p 5 Osaliselt Märgime, et kõikidel Eelnõuga sätestatud künnised (5 mio EUR ja 3000 arvestatud äriühingutel, mis kuuluvad liiget) on olemuselt HLÜ-dele koormav. Tagasisidet Finantsinspektsiooni järelevalve andnud Kaubanduskoja liikmed märkisid, et HLÜ-d ei alla, sealhulgas osaühingutel ja ole tavapärased Finantsinspektsiooni järelevalve all aktsiaseltsidel on samamoodi olevad teenuseosutajad, sest nende liikmed on ka samal omanikud, kes tarbivad vastava ajal HLÜ omanikud ning neil on võimalik kontrollida teenusepakkuja teenuseid. Samas ühistu tegevust ja valikuid. Seetõttu ei ole vajalik teatud on üks krediidiasutuse vorme ka tingimuste saabumisel rakendada HLÜ-dele ühistupank, kus HLÜ-ga sarnane krediidiasutustele kohaldatavaid nõudeid. Lisaks sellele omanikusüsteem ja ühistuline toodi esile, et muudatuse puhul kaotaks ühistu kui tegevus säilib. liikmeline asutus oma mõtte ning see suurendaks HLÜ- de halduskoormust. 3 Eelnõu § 1 p 30 Arvestatud Liikmetele antavate laenude HLÜ-d märkisid tagasisides, et HLÜ liikmetele ülemmäär (§ 28 lg 9) on tõstetud laenamise osas suuremate piirangute seadmine, mille tagasi täna kehtivate puhul laenamine HLÜ liikmetele ei tohi olla üle kümne ülemmääradeni. korra suurem osamaksust ega üle kümne protsendi HLÜ omakapitalist (Eelnõu § 28 lg 9), on liialt suur ülemmäärade vähendamine ning sellega piiratakse HLÜ-de ettevõtlusvabadust. Seega ei soovi tagasisidet andnud HLÜ-d kehtivaid ülemmäärasid muuta. 4 Eelnõu § 1 p 32 Selgitatud Liikmed ei otsusta iga liikmeks Kaubanduskojale tagasisidet andnud HLÜ-d märkisid, astumise avalduse rahuldamise et vajalik pole kehtestada detailsemaid nõudeid isiku või keeldumise üle, seda teeb (eelkõige füüsilisest isikust laenuvõtja) HLÜ juhatus igapäevase krediidivõimelisuse hindamisele (Eelnõu § 281). majandus-tegevuse raames. Selgitusena toodi välja, et liikmest laenaja puhul ei ole Sellest tulenevalt on ka küsitav, tegemist tavalise tarbijaga, vaid ühistu liikmega, kes on kui teadlikud on liikmed sellest, ka HLÜ omanik. Krediidivõime hindamist ei tohiks kellele nende hoiustatud raha muuta liialt jäigaks, sest see piiraks HLÜ-de laenatakse. Krediidivõimelisuse paindlikkust. hindamine on hoiustamisel ja laenudel põhineva finantsteenuse keskne osa, ning eelnõuga muudetakse lihtsalt täpsemaks, st HLÜ-le ei panda täiendavaid 8  piiranguid selle otsustamisele, kas konkreetsele isikule võib laenu anda. Ka § 28.1 lõige 3 - mille kohaselt võib HLÜ anda liikmele laenu, kui HLÜ on hindamise tulemusena leidnud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel – peaks olema iseenesest mõistetav juhatuse kohustus teha iga liikme puhul ennetavalt läbi, ja eriti sellise ärimudeli puhul, kus äriühingu juhatus kasutab ühingule mittekuuluvat raha finantsteenuse osutamiseks. EESTI PANK 1 Üldine Teadmisek Eesti Pank on juba pikemat aega (viimati eelnõu välja- s võetud. töötamiskavatsuse tagasisides) pooldanud hoiu- laenuühistute (edaspidi „HLÜ“) suhtes kehtivate normide täiendamist, arvestades et sotsiaalse kontrolli põhimõte ei ole küllalt efektiivne ning sisuliselt toimivad HLÜ’d sarnaselt avalikkuselt hoiuseid kaasavate finantsasutustega. Peame kavandatud muudatusi vajalikuks ja põhimõtteliselt toetame eelnõu vastuvõtmist. 2 Üldine Selgitatud EN § 1 p 47 (täpsemalt § 36 lg 5) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse keelab HLÜ juhatuse liikmel kehtestamisel tuleb arvestada ka võimalusega, et tegutseda juhtorgani liikmena kohustuse vältimiseks asutavad samad isikud mitu hoiu- krediidiasutuses või teises finant- laenuühistut, mille majanduslikud huvid on seotud. seerimisasutuses, sh teises HLÜ- Vajadusel tuleb eelnõud täiendada kohaste piirangutega. s. Samamoodi on ette nähtud ka piirangud teistele finantseerimis- asutustele laenu andmisele (EN § 1 p 36). Muus osas leiame, et täien-davad piirangud ei ole vajalikud. 3 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa Ettepanek kaaluda viie miljoni euro piirmäära taotlemise kohustust ning selle suurendamist näiteks kaheksa miljoni euroni ning ajendeid on selgitatud liikmete arvu piirmäära vähendamist järgmistel seletuskirjas. kaalutlustel: a) Eelnõu järgi peab ühistupanga algkapital olema vähemalt üks miljon eurot (KAS § 44). Hoiu- laenuühistu seaduse § 27 lõike 1 punkti 5 järgi ei tohi 9  HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ületada kümnekordset omakapitali summat. Kaheksa miljoni euro piirmäär krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustusele oleks paremini kooskõlas kahe eelnevas osundatud tingimusega, võimaldades ühtlasi täita seaduse nõuded teatava varuga. b) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus peaks olema HLÜ-del, kelle tegevusel on ühiskonnale ja majandusele suurem mõju. c) Tasakaalustavalt võiks kaaluda liikmete arvu nõude karmistamist (ehk numbrilist vähendamist), kuna see kriteerium iseloomustab sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll HLÜ tegevuse üle on tõenäoliselt tugevam, kui HLÜ hoiuste kogumaht on suur, aga liikmete arv väike ning nõrgem siis kui HLÜ hoiuste kogumaht on tagasihoidlik, aga hoiustajaid palju. Seega on tugevam järelevalve vajalik eelkõige HLÜ-de üle kes on suured liikmete arvult, mitte niivõrd varade mahult. 4 Eelnõu § 1 p 25 Arvestatud Teeme ettepaneku, et hoiu-laenuühistu peaks vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiustest hoidma likviidsetes varades. Vajadusel võib näha ette nõude paindlikuma täitmise, näiteks nii et lühiajaliselt võiks likviidseid varasid hoida ka vähem, kuid mitte alla viie protsendi. Hoiustest viie protsendi likviidsetes varades hoidmise nõue ei pruugi olla piisav hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamiseks. Käesoleva aasta majanduskriisis on Eesti Panga statistika andmeil hoiu- laenuühistute likviidsete varade osakaal koguvaradest vähenenud jaanuari 11% kuni 6% mais ehk juhul kui neil oleks käesoleva aasta alguses olnud vähem likviidseid varasid, oleks majanduskeskkonna muudatused võinud kaasa tuua likviidsusprobleemid. (Nt valuutakomitee perioodil nõudis Eesti Pank pankadelt kohustusliku reservi hoidmist 10 kuni 15 protsenti kohustustest.) 5 Eelnõu § 2 Selgitatud Osaliselt on eelnõu koostamisel Teeme ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate lähtutud ka krediidiandjate ja – seaduse § 2 lõige 6 tühistada või vähemalt kohaldada vahendajate seaduse peatükkides hoiu-laenuühistutele krediidiandjate ja –vahendajate 6 ja 7 sätestatut, kuivõrd see on seaduse peatükke 6 ja 7. HLÜ eripära arvestades kohane Hoiu-laenuühistud peaks täitma krediidiandjate ja – (nt eelnõuga lisatav § 281). vahendajate seaduses sätestatud nõudeid sõltumata intressitasemest. Hoiu-laenuühistust laenu võtja on samasugune laenuklient kui teiste 10  finantseerimisasutuste kliendid ning seega peaks tema suhteid laenuandjaga reguleerima võrdsetel alustel. Sarnasel seisukohal on eelnõu seletuskirja järgi ka Justiitsministeerium ja Tarbijakaitseamet. EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 1 Üldine Teadmisek Eelnõu ei sobi esitatud kujul seadusena vastu võtmiseks s võetud. ja Hoiu-Laenuühistute Liit (HLÜL) soovitab menetluse lõpetada. Eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase tegelikkusega. Samuti kaugenevad kavandatud muudatused rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest ning ei aita kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise eesmärgi saavutamisele, et tagada HLÜ tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse. 2 Üldine Selgitatud Viidatud pangandusdirektiivi Eelnõu seletuskirjas viidatakse eelnõu koostamise tõepoolest ei kohaldata selles kaaluka põhjendusena justkui oleks kehtiv hoiu- sisalduvate välistuste tõttu HLÜ- laenuühistu seadus vastuolus Euroopa Liidu dele. Samas märgime, et pangandusdirektiiviga. See põhjendus on aga vale, kuna nimetatud välistus tuleneb EL direktiivi 2013/36/EL kohaselt ei kohaldata seda sellest, et nii viidatud direktiivi Eestis HLÜdele. Seega, muutes täna HLÜ pangandusdirektiivi artikli 9 regulatsiooni ja sundides neist suuremad võtma endale punkti 1 kui ka krediidiasutuste samad halduskohustused nagu pankadel, läheb seaduse § 4 lg 1 kohaselt on rahandusministeerium ise vastuollu direktiivi ainult pankadel kaasata põhimõttega, mille kohaselt HLÜd selle direktiivi avalikkuselt hoiuseid. Nimetatud mõttega ei kohaldu. direktiivi välistuse puhul on arvesse võetud väga piiratud HLÜ asutamise ja liikmelisuse kriteeriume, mis tulenevad ühisest kutsest või elukohast (vt HLÜS § 17 lg 1-2), samas lähtudes praktikast on selge, et neid kriteeriume tihtipeale ei kohaldata – HLÜ-de liikmeks astumisele suunatud reklaam on pigem suunatud kindlaksmääramata isikute ringile (KAS § 4 lg 3). Eelnevast tulenevalt nõustume, et pangandusdirektiivi ei tohiks põhimõtte poolest HLÜ-dele kohaldada, kuid kui viimaste tegevus praktikas läheb vastuollu pangandusdirektiiviga, siis ei ole 11  viide nimetatud erandile alati põhjendatud. 3 Üldine Selgitatud Kui jätta kõrvale viimase aasta Alates HLÜ-de regulatsiooni jõustumisest 1999. aastal jooksul ilmnenud juhtumid, siis ei ole HLÜde ega kehtiva seadusega probleeme olnud, on samalaadseid juhtumeid (kus mistõttu on arusaamatu ulatuslike piirangute tegemist võib olla pahatahtliku sisseviimine seadusesse, mis seni on põhijoontes hästi juhtimise või kontrolli töötanud ja taganud HLÜde ja nende liikmete õigused ja funktsiooni ebapiisava kohustused proportsionaalselt. täitmisega) olnud veelgi, sh Võru HLÜ möödunud kümnendil. Lisaks esitatakse nii TTJA-le kui ka esimese astme kohtutele igal aastal mitmeid kaebusi raha mittetagastamise kohta, ning uudistekünnise on ületanud mitmed juhud, kus liikmed kas ei tea piisavalt palju ühistu tegemistest või napib neil teadmisi ja vahendeid, et kuidas ühistu tegevus seadusele vastavaks muuta. Ülaltoodud probleemid on juba väga tõsised, mille saabumist ei tasuks oodata selleks, et muuta õiguslikku regulatsiooni, mis selgelt ei vasta tegelikule turuolukorrale. 4 Üldine Teadmisek Ettevõtlusvabaduse riivet on Eelnõu puhul on tegemist ettevõtlusvabaduse oluliste s võetud käsitletud käesoleva seletuskirja piirangutega ühe ettevõtlusvormi – HLÜde – ja selle 5. osas. ettevõtlusvormi alla vabatahtlikult ühinenud omanike suhtes. 5 Üldine Selgitatud Seletuskirja on lisatud tabel koos Usaldusnormatiivide karmistamine on selgitustega, milles on võrreldud ebaproportsionaalne ning ei taga HLÜde toimimist ja HLÜ-dele ja krediidiasutustele jätkusuutlikku arendamist. Näiteks saaksid HLÜd kohaldatavaid nõudeid. eelnõu kehtestamise järel küll ulatuslikud tegevus- ja järelevalvelised piirangud, mis kohati on karmimad kui need, mis on ette nähtud ühistu- või aktsiapankadele krediidiasutuste seadusega, ent ei saaks juurde ühtegi õigust, nt HLÜde hoiuste riiklikku tagatist. 6 Eelnõu § 1 p 41.4 Selgitatud Siin tuleks eristada Arusaamatu on liikmete kohustuslik informeerimine kohustuslikku informeerimist juba niigi avaliku ja kättesaadava infoga. ning liikmele teabe andmist tema soovi alusel. Mis puudutab viimatimainitut, siis EN p-s 55 (§ 41.3) märgitud teabe küsimise 12  õigus liikmel on põhjendatud, kui liige soovib teada konkreetselt tema rahaasjade seisu HLÜ juhatuse toimetamise all. Seoses aga kohustusliku teavitamisega, siis lisaks majandusaasta aruande heakskiitmisele üldkoosolekul tuleb nõukogu liikmeid (kes omakorda teavitavad liikmeid) teavitada revisjonikomisjonil, kui HLÜ tegevus ei vasta seadusele, mis on RM hinnangul põhjendatud, et hoida ära HLÜ juhatuse ja/või muude juhtorgani liikmete pahatahtlik käitumine. 7 Eelnõu § 1 p 44 Arvestatud HLÜ sektori praktikast nähtav, et Vastavuskontrolli kohustuslik korraldamine on , selgitatud teatav järelevalve peab HLÜ-del arusaamatu ja ühistuliste põhimõtetega vastuoluline olema, et tagada HLÜ-de tegevus. tegevuse vastavus õigusaktidele ning seeläbi hoiustajate vara säilimine. Eelnõus on valitud selleks jätkuvalt revisjonikomisjon, kuid võrreldes kehtiva seadusega on revisjonikomisjoni ülesandeid ja revisjonikomisjoni liikmetele kohalduvaid nõudeid täiendatud ja täpsustatud. Novembris 2020 esitas Hoiu-Laenuühistute Liit enda Teadmisek poolt koostatud eelnõu kavandi, milles esitati s võetud järgmised punktid kehtiva HLÜS muutmiseks: 8 Tunnistada kehtetuks § 2 lg 3 Selgitatud Kattub RM eelnõus pakutuga. 9 Tunnistada kehtetuks § 5 Osaliselt EN seletuskirjas on põhjendatud arvestatud § 5 kehtetuks tunnistamist vajadusega tunnistada kehtetuks selgelt vananenud säte; lisaks puudub alus ja mõte eristada HLÜ-sid nende eesmärke silmas pidades. Oleme osaliselt nõus esitatud seisukohaga, st ka RM poolt koostatud eelnõus on ette nähtud § 5 lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Samas leiame, et lõike 1 sõnastus eelnõus pakutud kujul, st viitamine §-le 17 teenib 13  paremini õigusselguse eesmärki võrreldes sätte kehtetuks tunnistamisega. Mis puudutab aga RM eelnõusse lisatud lõiget 3, mille kohaselt peab HLÜ asukoht olema Eestis ja HLÜ võib tegutseda üksnes Eestis, siis jääme eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoha juurde, mille järgi peaks HLÜ olema kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes peaks oma teenuseid pakkuma just riigis sees – seda enam, et HLÜ- dele ei kohaldu finantsjärelevalve. 10 Muuta § 6 lg 1 p 2 ning see sõnastada järgmiselt: Arvestatud „2) laenutehingud, sealhulgas hüpoteeklaenud ja faktooring;“ 11 Tunnistada kehtetuks § 10 lg 1 p 2. Mitte- Nimetatud muudatus käsitleb arvestatud HLÜ põhikirjas sisseastumismaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamise kohustuse kehtetuks tunnistamist. Nimetatud muudatusettepanek on mittearvestatud, sest RM hinnangul loob see esiteks võimaluse liikmete ebavõrdseks kohtlemiseks. Kui sisseastumismaks kehtestatakse juhatuse otsuse alusel, siis oleks põhimõtteliselt juhatusel igakordselt ja iga konkreetse liikme liitumisel võimalik otsustada selle liikme sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord. Sisseastumismaks on aga rahaline kohustus ühistu ees, mille täitmise kord, suurus ja eeltoodu muutmine peaks olema liikmete otsustada. 12 Tunnistada kehtetuks § 16. Mitte- Mittearvestatud ülaltoodud p 11 arvestatud juures toodud põhjendustel. 14 13 Muuta § 17 ning see sõnastada järgmiselt: Osaliselt Lõike 1 punkti 1 osas ei ole arvestatud. mõistlik eristada HLÜ (1) Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda: liikmelisuse juures kodanikku ja 1) Eesti kodanik; Eestis alaliselt elavat isikut. 2) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle peamine elukoht või püsiva ja kestva majandus- või Lõike 1 punkti 2 puhul lähtume kutsetegevuse koht on Eestis või kes omab Eestis ülaltoodud p 9 juures toodud kinnisasja; põhjendustest. Mis puudutab aga 2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või kinnisasja omamist HLÜ tegevuskoht on Eestis. liikmelisuse eeldusena, siis just kinnisvarast lähtumine on pigem (2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku iganenud. Lisaks, kinnisvara omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline hinnad Eestis algavad kinnisvara isik.“; portaalide andmetel 250-1000 eurost; lähtudes kinnisvarast selline alus loob ka eeldused skeemitamiseks. Kinnisasja omanikul oleks põhimõtteliselt võimalik kinnisasja „tükeldada“ ja neid tükke müüa. Lõike 1 punktis 3 toodud lähenemine kattub enamjaolt RM eelnõus esitatuga. Pakutud lõige 2 on juba EN-s sellisel kujul. 14 Tunnistada kehtetuks § 18 lg 2 Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga. 15 Tunnistada kehtetuks § 20 Mitte- Eelnõu koostajad eelistaks näha arvestatud ühtset lähenemist HLÜ-de puhul, ka selles osas, mis puudutab HLÜ-st väljaastunud liikme õigust dividendidele. 16 Muuta § 22 lg 3 esimest lauset, milles „31 950 eurot“ Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga. asendatakse tekstiosaga „50 000 eurot“ 17 Muuta § 27 lg 1 p 1 ning see sõnastada järgmiselt: Osaliselt RM poolt koostatud EN kavandis arvestatud on laiendatud § 27 lg 1 p 1 „1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 selliselt, et HLÜ võib 10% protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiuste summast paigutada lisaks hoiusena Eesti Panka, Eesti või teise lepinguriigi Eesti krediidiasutusele ka mõne krediidiasutusse või finantseerimisasutusse, teise lepinguriigi väärismetallidesse või nendega samaväärsetesse krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse;“; likviidsetesse varadesse. Likviidsed varad EN tähenduses on madala riskiga võlakirjad ja eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes eelviidatud võlakirjadesse. 15  Eelnõuga sooviti arvesse võtta turuosalistelt saadud ettepanekut, et kohustusliku reservi nõuded peaksid olema leebemad (ning et HLÜ-l oleks võimalik teenida nimetatud reservi pealt tootlust), kuid teiselt poolt ära hoida olukorda, kus HLÜ juhatus hakkaks sisuliselt tegutsema tegevusloata fondivalitsejana ning tegema spekulatiivse iseloomuga tehinguid hoiustajate raha arvelt – suuremate HLÜ-de puhul ulatuks sellise „portfelli“ maht sadadesse tuhandetesse eurodesse. Mis puudutab väärismetalle, siis lühi- ja keskmise aja perspektiivis on nende näol tegemist keskmisest volatiilsema varaklassiga, mille puhul võib ka praktikast tuua näiteid, kus väärismetalli börsihind tõuseb või alaneb 10% võrra ja enamgi ühe börsipäeva jooksul. Sellist riski ei oleks paslik võtta hoiustajate rahaga, kellele täna lubatakse HLÜ-sse raha hoiustades garanteeritud tootlust. 18 Täiendada § 17 lg 1 punktiga 1.1 järgmises Mitte- Põhjendused on toodud ülaloleva sõnastuses: arvestatud punkti (p 17) selgituste juures. „11) hoiu-laenuühistu võib paigutada mitte rohkem kui Seletuskirjas on vastava punkti ühe protsendi oma liikmete hoiuste summast börsil lisamist põhjendatud ka kaubeldavatesse väärtpaberitesse“; vajadusega „piirata tulevikus võimalusi kuritarvitusteks, kus mõni „HLÜ“ hakkaks looma selleks eraldi investeerimisettevõtteid“. 19 Täiendada § 27 lg-ga 4 järgmises sõnastuses: Mitte- Seadusega ei ole mõistlik arvestatud nimetada konkreetseid „(4) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu eraõiguslikke juriidilisi isikuid Edendamise Sihtasutuselt likviidsuslaenu tähtajaga või panna nimetatud isikutele kuni viis aastat. Hoiu-laenuühistu likviidsuslaenu kohustust anda HLÜ-dele laenu põhiosa kogujääk igal ajahetkel ei või olla suurem kui sealjuures ette nägemata 10% hoiu-laenuühistu omakapitalist eelmise (täiendavaid) tingimusi. majandusaasta lõpu seisuga.“; 16  Sealjuures ei ole esitatud seletuskirjas märgitud, miks viidatud muudatus oleks vajalik; st miks HLÜS-is olemasolevad likviidsusnõuded ei lahenda nimetatud potentsiaalset likviidsusprobleemi. 20 Täiendada § 28 lõikega 1.1 järgmises sõnastuses: Mitte- HLÜ võib anda laenu ka arvestatud juriidilisest isikust liikmele, mida „(11) Hoiu-laenuühistu poolt oma liikmele antud laenu ei saaks lugeda tarbijakrediidiks, ei loeta tarbijakrediidiks.“; seetõttu ei saaks välistada HLÜ laenu andmise mõistmist kui tarbijakrediiti kõikide liikmete osas. 21 Tunnistada kehtetuks § 28 lg 8 Mitte- Pakutud sätte seletuskirjas on arvestatud märgitud järgnevat: “Laenude tähtaja sätestamine seaduses on täiesti ebamõistlik. Just pikaajaliste laenude andmine (eriti, kui need on tagatud hüpoteegiga) võimaldab lahendada probleemi, mille lahendamise ees Rahandusministeerium täna seisab – kiirlaenukontorite tekke HLÜ nime all! Surudes HLÜ-d laenu andmise tähtaegadega raamidesse suunatakse neid liikuma just n-ö kiirlaenukontorite teed. HLÜ-de üks mõte on pakkuda just pikemaajalisi investeerimislaene oma liikmetele ning seda ei ole võimalik teha lühiajaliselt.” Leiame, et probleem ei ole mitte ainult selles, et HLÜ-d võivad muutuda kiirlaenukontoriteks, vaid ka selles, et suur osa HLÜ- des hoiustatud rahadest on seotud pikaajaliste investeeringutega, sh kinnisvaraga, ning HLÜ-l ei ole piisavalt likviidsust, et tagada liikmete õigustatud nõuete rahuldamine. 22 Täiendada § 28 lõikega 10 järgmises sõnastuses: Mitte- HLÜS mõtte kohaselt (mida ka arvestatud konkretiseeritakse käesoleva 17  „(10) Hoiu-laenuühistu ei või anda laenu eelnõu § 6 muudatustega) saab finantseerimisasutusele, välja arvatud juhul kui HLÜ osutada teenuseid, sh anda finantseerimisasutus on hoiu-laenuühistu ainuomandis laenu, ainult oma liikmetele. olev tütarettevõtja või teine hoiu-laenuühistu“; Seevastu liikmeks (nimetatud ka kui ühistu omanikuks) ei saaks õigusteoreetilise käsitluse järgi võtta isikut, mille osalus kuulub HLÜ-le. Selliselt tekib nn ring- omanikstruktuur. Eelnevast tulenevalt ei ole ka põhjendatud tütarettevõtjale viitava erandi sissetoomine viidatud sättesse, isegi, kui see on „igati loomulik“ (vt ka HLÜL eelnõu seletuskirja p 14, lk 6). Mis puudutab ühe HLÜ poolt teisele HLÜ-le laenu andmist, siis leiame, et HLÜ peaks olema iseseisev majandusüksus, mis saab oma vahendid liikmete hoiustest ja osa- ning sisseastumismaksudest, ning laenab neid oma liikmetele. 23 Tunnistada kehtetuks § 32 lg 1 p 5 Mitte- Lähtudes käesolevas märkuste arvestatud tabelis ja eelnõus toodud selgitustest ning motivatsioonidest anda liikmetele rohkem otsustusõigust leiavad eelnõu koostajad, et laenukomitee liikmete valimine peaks toimuma üldkoosoleku poolt või volinike koosoleku poolt. Volinike koosoleku sätete eraldi sisse toomisega HLÜS-i soovitakse tekitada ühtne raamistik volinike koosolekule, sh selle määramisele, pädevusele ning volinikele seatud nõuetele. 24 paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse Mitte- EN seletuskirjas on märgitud, et järgmiselt: arvestatud sättega on “laiendatud revisjonikomisjoni pädevust, aga „(4) Revisjonikomisjon võib teha nõukogule ühtlasi muudetud nõue, kellele ettepaneku: revisjonikomisjon ettepanekuid 1) ühistu osakapitali suurendamiseks liikmete võib teha. Kui täiendavate osamaksude sissemaksmise näol; revisjonikomisjonil on võimalus teha ettepanekuid vaid 18  2) Maaelu Edendamise Sihtasutuselt võetud erakorralisele üldkoosolekule, likviidsuslaenu maksepuhkuse taotlemiseks; muudab see HLÜ efektiivse 3) juhatuse liikmete tagasikutsumiseks; juhtimise palju keerulisemaks, 4) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks; sest erakorralise üldkoosoleku 5) põhikirja muutmiseks; korraldamine on keerulisim 6) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu- kõigist võimalustest. Palju laenuühistuga; efektiivsem on ettepanekud 7) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas esitada nõukogule, kes saab ettenähtud korras.“; enamikul juhtudest reageerida kiiresti ise.” Vastuseks märgime, et esiteks võib revisjonikomisjon juba kehtiva HLÜS-i alusel teha nõukogule (mittesiduvaid) ettepanekuid samamoodi nagu ta võib seda teha erakorralisele üldkoosolekule vastavalt § 40 lg 4. Teiseks, revisjonikomisjon ei saaks teha nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks, mis ei kuulu nõukogu pädevusse (sh põhikirja muutmine, HLÜ ühinemise otsuse vastuvõtmine ja HLÜ lõpetamine). 25 paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises Mitte- Selle kohta vt ülaltoodud p 24 sõnastuses: arvestatud selgitusi. „(5) Revisjonikomisjon võib teha üldkoosolekule ettepaneku nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.“. 26 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse Mitte- Eelnõu koostajate hinnangul ei järgmised muudatused: arvestatud ole põhjendatud KAVS-i (ja seeläbi ka finantsjärelevalve) 1) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; mitte kohaldamine HLÜ-dele, kui HLÜ täidab KAVS § 2 lõikes 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse 6 nimetatud tingimusi. järgmiselt: „(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina või osaühinguna.“; 3) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 19  „(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade kohta. Käesolevas peatükis aktsionäri kohta sätestatut kohaldatakse ka osaniku kohta.“. 27 Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: Osaliselt Reklaamiseaduse muutmise arvestatud. ettepaneku esimene punkt võib 1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse kaasa tuua parimal juhul järgmiselt: õigusselguse suurenemise väiksel määral, kuid sama mõtet „(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on kannab endas kehtiva RekS § 29 krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt lg 1 tekst, mistõttu vastava sätte klientidele osutatud finantsteenus krediidiasutuste muutmise järgi ei ole tungivat seaduse tähenduses.“; vajadust. 2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises Teine punkt on eelnõus sõnastuses: arvestatud, st reklaamiseaduse §- i 29 on lisatud lõige 3.7 (§ 5). (37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite Vastuseks HLÜL eelnõu kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava seletuskirja §-le 3, mis toob välja hoiuseintressi määra.“. inimeste eksitamise ilmselgelt ebareaalsete intresside pakkumisele märgime, et kui reklaamitakse kindlat hoiuseintressi summat või protsenti, ja seda hoiustajale ei maksta, siis on tegemist eksitava reklaamiga (reklaamiseaduse § 4 jj). AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmisek Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme s võetud eelkõige audiitorteenuse osutamise seisukohast. 2 Eelnõu § 1 p 45 Osaliselt Kehtiva HLÜS kohaselt tuleb Juhime tähelepanu, et § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud arvestatud. audiitoril hinnata HLÜ tegevuse nõuete kontrolli puhul on tegemist HLÜ vastavust HLÜS §-des 27 ja 28 raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli sätestatud nõuetele, ehk töövõtust eraldiseisva töövõtuga, mille tulemusena käesoleva EN kontekstis on esitatakse raamatupidamise aastaaruande küsimus ainult selles, kas audiitorkontrollist eraldiseisev aruanne audiitor saab (usaldusväärselt) HLÜ seaduse § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete hinnata §-des 27 ja 28 pakutud audiitorkontrolli kohta, kuivõrd AudS § 50 lg 2 ja § 51 muudatustega kaasnevate nõuete lg 2 näeb ette, et auditi ja ülevaatuse objekt on kliendi ja §-des 27.1 ja 28.1 sedastatud vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel nõuete täitmist. koostatud möödunud perioodide rahandus- 20  informatsioon. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud Kavandatava EN uues versioonis nõuete kontrollimisel ei ole tegemist ainult on audiitori kontrolliobjektist rahandusinformatsiooniga, vaid ka muu eemaldatud § 28.1 sedastatud informatsiooniga. Lisaks teostatakse audit ja ülevaatus nõuete kontroll – seda kontrolli AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse teostab revisjonikomisjon. standardite alusel ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on Seoses § 27.1 sätestatud finantsaruanne. Tulenevalt AudS regulatsioonis likviidsus-nõuete täitmise sätestatud auditi ja ülevaatuse ning vandeaudiitori kontrolliga leiavad EN koostajad, kutsestandardite nõuetest ei ole eelnõu § 27, 27.1, 28 ja et selleks, et saada adekvaatset 28.1 sätestatud nõuete kontroll auditi ja ülevaatuse ülevaadet HLÜ varalisest seisust, objekt. HLÜS § 27, 27.1, 28 ja 28.1 nõuete täitmise on audiitoril tahes tahtmata kontrollil juhindub audiitor vandeaudiitori vajalik üle vaadata, kuidas on kutsetegevuse standardist ISAE (EE) 3000 (muudetud) paigutatud HLÜ liikmete hoiused „Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud (sh § 27.1 lg 5 nimetatud nõude perioodide finantsinformatsiooni auditid või järgimise osas). ülevaatused“. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu, et HLÜS nõuete täitmise kontrollimisel on tegemist eritööga, mille tulemusena esitab audiitor aruande eelnõus nimetatud sätete nõuete täitmise kohta sõltumatult auditi või ülevaatuse vandeaudiitori aruandest. 3 Eelnõu § 1 p 45 Selgitatud Märgime selgituseks, et eelnõus Mõned audiitorid on arvamusel, et eelnõu § 27, 27.1, 28 ei ole tõepoolest sedastatud ja 28.1 sätestatud nõuete audiitorkontroll maksumus sanktsioone väiksematele HLÜ- võib osutuda suuremaks kui HLÜ raamatupidamise dele, kes ei telli sisse aastaaruande audiitorkontroll. Nimetatust tulenevalt on audititeenust. Kui nimetatud võimalik, et väiksemad HLÜ-d eraldi audiitorteenust § audiitorkontroll jääb teostamata, 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete kontrollimiseks ei siis tuleks revisjonikomisjonil telligi. Analüüsimist vajab, mis on sellise HLÜ poolse oma tegevuse käigus juhtida võimaliku käitumise õiguslik tagajärg ja võimalik mõju. sellekohast tähelepanu nii HLÜ Sanktsioone eelnõu ja seadus väiksematele HLÜ-le ja juhtorganite kui ka üldkoosoleku nende juhtorganite liikmetele ette ei näe, seega liikmetele, kes sellisel juhul järeldame, et tagajärg ja võimalik mõju on see, et oleksid vähemalt teadlikud HLÜ liikmed teevad vandeaudiitori aruande põhjal tegevuse seadusele informeeritud otsuseid HLÜ tegevuses osalemise kohta. mittevastavusest. Seejärel Kas sellisel juhul ei võikski olla liikmete enda otsustada, saaksid liikmed kas HLÜS ja kas audiitorkontroll tellida või mitte? TÜS sätestatud õigusi kasutades Audiitorkontrolli töövõtu tellimisel tuleks arvestada, et survestada juhatust teatud nõuete kontrollimisel saab audiitor anda vaid auditikontrolli teostama või piiratud kindlustunnet (selgitame eraldi allpool), muude leppima olukorraga, kus nõuete puhul tuleks sellisel juhul jätta liikmete konkreetselt liikmete kaitseks otsustada, kas nad soovivad põhjendatud või piiratud väljatöötatud hoolsusmeetmeid kindlust. Samas ei pruugi ühistu enda liikmete HLÜ-s ei järgita. sotsiaalne kontroll seaduse nõuete täitmise üle olla parim lahendus. Kaitseta jäävad füüsilisest isikutest HLÜ välise kontrolli liikmed, kui tarbijad, kelle tarbija õigusi soovitakse suurendamine, sh HLÜ ja juhatuse õiguskuuleka 21  täiendavate nõuete kehtestamisega suurendada, kuid tagamiseks kehtestatavad samal ajal puuduvad eelnõus piisavad sanktsioonid olid EN õigusnormid, sh sanktsioonid HLÜ ja juhatuse liikmete väljatöötamisel üks õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja liikmete õiguste alternatiividest, kuid seeläbi kaitseks. väheneks ühistu sotsiaalse kontrolli aspekt; teiseks puudub täna asutus, kes sellist järelevalvet saaks teostada. 4 Eelnõu § 1 p 45 (koosmõjus p 27) Arvestatud Audiitori kontroll peaks olema kindlustandev audiitorteenus, kuid mõnel juhul (sh eelnõu § 1 p 27 nõude täitmisel) saab audiitor anda piiratud kindlustunnet. 5 Eelnõu § 1 p 45 Selgitatud Vt selgitusi allpool p 8 juures. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete osas tuleks täpsustada, et kas nõuded peavad olema täidetud igal ajahetkel kogu aruandeperioodi jooksul või majandusaasta lõpu seisuga, ja kas audiitorilt oodatakse, et ta kontrollib nõuete täitmist aruande perioodi jooksul või bilansipäeval. Kui nõude täitmise tingimused on määratlemata, siis on ka audiitorkontrolli ulatus ebaselge. 6 Eelnõu § 1 p 45 Osaliselt Varasemas eelnõu versioonis Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud mõisted tuleb arvestatud kasutatud uued mõisted on täpselt defineerida, vastasel juhul sõltub kriteeriumide eelnõust kustutatud, v.a valik audiitori kutsealasest otsustusest ja seega võivad stressiolukord, mis on kriteeriumid olla tõenäoliselt erinevate HLÜ-de puhul defineeritud HLÜS § 27.1 lõikes erinevad, samuti võivad erinevad audiitorid oma 2. kutsealase otsustuse kohaselt pidada asjakohaseks erinevaid kriteeriume (nt ebaausad kauplemisvõtted). Nii HLÜ-le kui ka audiitorile peaks olema arusaadav, missugune HLÜ tegevus on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena. 7 Eelnõu § 1 p 26 Arvestatud Nõustume Audiitorkoguga selles § 27 lg 1 p 3 nimetatud nõude täitmise kontrollimisel osas, et arvepidamine HLÜ poolt saab audiitor anda vaid piiratud kindlust tehtud omatavate osaluste üle teistes järelpärimiste alusel. Nõude kontrollimine on juriidilistes isikutes peaks olema raskendatud välisriikide puhul, kui õigusnormi revisjonikomisjoni korraldada. koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool Eestit. 8 HLÜS § 27 lg 1 p 4 ja 5 Selgitatud Audiitori ülesandeks peaks Audiitorite arvates tuleb analüüsida ja täpsustada, kas olema hinnata nõuete täitmist audiitoril on kohustus kontrollida nimetatud nõuete aruandlusperioodi lõppkuupäeva täitmist igal ajahetkel terve aruandlusperioodi jooksul seisuga – kui nõuetele või aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga. Eriti mittevastavus on rikkumise peame silmas, kas HLÜ bilansiliste nõuete summa seisuga heastatud, siis suure klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa ei või tõenäosusega on sellele eelnev ületada kümnekordset omakapitali summat. Sellega rikkumise tuvastamine mõnel seoses tuleks ka analüüsida, kas HLÜ-d on võimelised konkreetsel ajavahemikul 22  sisse seadma sisekontrolli süsteemi tagamaks selle audiitori jaoks asjatu ressursikulu nõude täitmist igal ajahetkel ning kas täitmise jaoks ja liikmetele väheoluline vajalikud andmed on igal ajahetkel kättesaadavad. teadmine. 9 Eelnõu § 1 p 27 (lg 1) Arvestatud Stressiolukorra all mõeldakse § 27.1 lg 1 sätestatud nõude täitmiseks on vaja HLÜS kontekstis seda, kui HLÜ defineerida, mida tähendab stressiolukord, ja kas selle liikmetel kollektiivselt on HLÜ mõiste määratleb seadusandja või HLÜ ise. Audiitoril vastu õigustatud osamaksu peavad olema kriteeriumid, mida kontrollida. Samuti tagasinõue vähemalt neljandiku peab olema reguleeritud, mis juhul on taolises olukorras HLÜ-sse tasutud osamaksu tagatud vara likviidsus, mis võimaldab liikmete summast ühistust lahkudes õigustatud nõuete rahuldamise. vastavalt HLÜS § 19 lõikele 2, või kui HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma 10% hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul. Nimetatud täpsustus on tehtud lõikesse 2. 10 Eelnõu § 1 p 27 (lg 2) Arvestatud Säte on eelnõust kustutatud. Lõikes 2 nimetatud nõude puhul leiame, et õigusnorm vajab oluliselt täpsustamist. Jääb ebaselgeks, mida on nimetatud nõude puhul silmas peetud. Lisaks leiame, et selline nõue ei saaks olla audiitorkontrolli objektiks. 11 Eelnõu § 1 p 27 (lg 3) Arvestatud Seaduse tasandil ei ole võimalik Sama tähelepanek, mis sama § lg 2 kohta (p 10 ülal). , selgitatud üheselt defineerida, mida Ebaselge ja defineerimata, mis on liiga lühiajaline või nimetatud kriteeriumid vähesed allikad. tähendavad, sest see sõltub suuresti iga HLÜ eripärast. 12 Eelnõu § 1 p 27 (lg 6) Arvestatud Audiitori kontrolli alast on Audiitor ei saa teostada kontrolli delegatsiooninormi välistatud § 27.1 sätestatud üle. Samas määrus on vajalik HLÜ-de likviidsusriski nõuete kontrollimine, v.a § 27.1 maandamiseks ja audiitorteenuse objekti täpsemaks lg 4 (eelnõu § 1 p 51). määratlemiseks. Teeme ettepaneku nimetatud norm audiitorkontrolli objektist välja jätta. 13 Eelnõu § 1 p 28 Arvestatud Vt ka ülaltoodud Audiitorkogu Vajab täpsemat sisustamist, mida mõeldakse lg-s kommentaar nr 6. nimetatud põhimõtete, sh ebaausate kauplemisvõtete all, viidates vajadusel asjakohastele seadustele. Näiteks tarbijakaitseseadus defineerib ebaausa kauplemisvõtte ja vastutustundliku laenamise põhimõtte, kuid seadus kohaldub vaid tarbijale kauba või teenuse müümisel. Samuti jääb ebaselgeks, kas „krediteerimise hea tava“ all mõeldakse vaid krediidivõimelisuse hindamist laenude puhul või sisaldab mõiste ka täiendavaid nõudeid. Juhul, kui krediteerimise hea tava all mõeldakse krediidivõimelisuse hindamist nagu on selgitatud eelnõu selgituskirjas, tuleks selguse huvides ka seaduses kasutada läbivalt sama mõistet. 23 14 Eelnõu § 1 p 29 Arvestatud Siinkohal on silmas peetud ühe ja Lg-s 7 teises lauses toodud nõude puhul on audiitorid sama juhatuse liikmele ja temaga leidnud, et täpsustamist vajab, kas laenude summa või seotud ettevõtjatele. Teisisõnu ei teenuste koguväärtuse nõude puhul peetaks silmas võiks igale ettevõtjale, mis on summa või teenuse koguväärtust näiteks ühele juhatuse seotud juhatuse liikmega, anda liikmega samaväärset huvi omavale isikule või kõigile laenu kokku kuni 5% temaga seotud isikutele. Näiteks kui juhatuse liikmel on omakapitalist. Selles osas on seotus kümne ettevõttega, kas siis võib igale ettevõttele eelnõu seletuskirja täiendatud. anda laenu kuni 5% omakapitalist? 15 Eelnõu § 1 p 31 (lg 11) Selgitatud Selles sättes on mõeldud kogu Ka lg-s 11 nimetatud nõude puhul on oluline laenu tagasimakse tähtaega. õigusselgus - kas mõeldud on laenude kogusummat või Audiitor kontrollib nimetatud ainult seda summat, mis tuleb tagastada 3 aasta pärast nõude täitmist aruandeperioodi või hiljem? Kui on tegemist laenuga, mille põhiosa lõppkuupäeva seisuga. maksed tasutakse laenu perioodi lõpus (nn bullet laen), siis on nõue arusaadav, aga kui on tegemist annuiteet laenuga? Samuti on nimetatud paragrahvis nimetatud nõuete puhul oluline määratleda, kas nõuded kehtivad HLÜ-le, ja audiitor kontrollib nimetatud nõuete täimist, aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga või terve perioodi jooksul. 16 Eelnõu § 1 p 32 (lg 1 ja 2) Selgitatud § 28.1 on eemaldatud audiitori Lg-tes 1- 2 nimetatud õigusnormide puhul on oluline aru kontrollinormidest (eelnõu § 1 p saada, mida audiitorilt oodatakse. Täpsustamist vajab, 53). kas eeldatakse, et audiitor kontrollib korrektse metoodika olemasolu, selle efektiivsust ja/või rakendamist. 17 Eelnõu § 1 p 32 (lg 3) Selgitatud Vt ülal Audiitorkogu Audiitorid leiavad, et lg-s 3 nimetatud kommentaar nr 16. krediidivõimelisuse nõude täitmise kontrollimine ei peaks olema audiitori ülesanne. Ilma veendumuseta, et laenaja lepingus kokkulepitud kohustused täidab, ei tohiks laenu anda. TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmisek Ei nõustu tervikuna esitatud eelnõuga. s võetud 2 Üldine Selgitatud Nõustume, et Muutes täna hoiu-laenuühistute regulatsiooni ja pangandusdirektiivi ei tohiks sundides neist suuremad võtma endale samad põhimõtte poolest HLÜ-dele halduskohustused nagu pangad, minnakse ise vastuollu kohaldada, kuid kui viimaste [CRD] põhimõttega, mille kohaselt hoiu-laenuühistud tegevus praktikas läheb vastuollu selle direktiivi mõttega ei kohaldu. pangandusdirektiiviga, siis ei ole viide nimetatud erandile alati põhjendatud. Vt ka käesoleva märkuste tabeli lisa lk 8, kommentaar nr 2 juures olevaid selgitusi. 24 3 Eelnõu § 1 p 5 Arvestatud Eelnõust on kustutatud künnised, Väikestelt HLÜ-delt ei ole võimalik nõuda samasugust mille ületades HLÜ-d peaksid haldussuutlikkust nagu pankadelt. Seletuskirjas taotlema krediidiasutuste sätestatud kulud on äärmiselt allahinnatud. tegevusloa. Eelnõus nimetatud hoiuste maht ja liikmete arv on liiga madal ning EL kontekstis olematu. 3000 liikme kriteerium tuleneb KAVS-ist ning sai sinna omal ajal lisatud Tartu HLÜ arengu pidurdamise eesmärgil. 4 Eelnõu § 1 p 8 Mitte- HLÜ-d on mõeldud Eelnõuga ei tohiks välistada mujal EL-is elavate Eesti arvestatud kogukondlike ja teataval määral kodanike õigust astuda Eesti HLÜ liikmeks. selleks, et kaasata oma kogukonna ja/või tegevusala inimesi. Me ei nõustu nimetatud ettepanekuga kahel põhjusel. Esiteks me leiame, et võimaldades väljaspool Eestit elavatel isikutel HLÜ liikmeks saada, väheneb HLÜ sotsiaalse kontrolli aspekt veelgi. Teiseks ei ole põhjendatud alust, miks peaks lubama HLÜ liikmeks astuda ainult Eesti kodanikel, kes elavad väljapool Eestit, kui Eestis elavad mitte-kodanikud põhimõtteliselt võivad HLÜ liikmeks astuda. 5 Eelnõu § 1 p 19 Selgitatud Selgitame, et põhjendatud huvi ei Põhjendatud huvi mõiste on määratlemata. Lisaks on saagi olla konkretiseeritud arusaamatu, miks peaks äriühingus osalemiseks olema seaduses, vaid see peaks olema mingi muu huvi kui tulu teenimine. Tulundusühistu juhtumipõhine ning sõltuma mõiste, määratlus ja mõte on tulu teenimine. konkreetsest liikmest. 6 Eelnõu § 1 p-d 26 ja 31 Selgitatud Nagu ka eelnõu seletuskirjas (§ 1 Jääb arusaamatuks, miks HLÜ-le seatakse piiranguid p 31) märgitud, siis HLÜ peaks teistes ettevõtjates osalemise kohta. Mõne üksiku HLÜ olema iseseisev majandusüksus, tegevus ei peaks kohustama kõiki HLÜ-sid oma mis ei tohiks olla juriidiline keha tegevust ümber seadma. raha kaasamiseks, vaid mis peaks ise korraldama oma tegevust oma liikmete huvides. Seevastu eelnõu § 1 p 26 tingib enam vastutuse välistamise ja riskide vähendamise aspekti, st et ei tekiks olukorda, kus HLÜ liikmed peaksid oma varaga vastutama kohustuste eest, mis HLÜ on võtnud läbi osaluste omandamise teistes juriidilistes isikutes. 25 7 Eelnõu § 1 p 27 Selgitatud Laenu saamine keskpangalt ja HLÜ-dele sätestatud nõuded likviidsusele on rangelt ja rahvusvaheliselt rahaturult on paindumatult paika pandud seadusega. Pole ette nähtud sätestatud EL õigusaktidega. riiklikke tagatisi force majeure tekitatud kõrvalekallete Väga vähestel eraõiguslikel kõrvaldamiseks, nt likviidsuslaen keskpangalt või juriidilistel isikutel on õigus rahvusvaheliselt pankadevaheliselt rahaturult. saada keskpangast laenu, nt pankadel, kellel on väga ranged tegevusnõuded. Likviidsusnõuded on mõeldud selle jaoks, et vältida või vähendada sh force majeure tekitatud kõrvalekaldeid. 8 Eelnõu § 1 p 29 ja 30 Selgitatud Sarnaselt nimetatud sätetele on Laenu andmise tingimused seotud isikutele on mõnevõrra rangem ka näiteks rangemad kui pangal (KAS § 84). Võib tähendada, et HLÜ liikmete kriteeriumid juhtkonda valitud isikud võib olla vajalik tagasi kutsuda võrreldes panga klientidega, mis või ei ole praegu juhtkonnas tegutsevaid isikuid tuleneb HLÜ-de üle võimalik enam ametisse valida. finantsjärelevalve puudumisest. Mis puudutab tagasikutsumise kohustust, siis käesolevat eelnõud ei kohaldata tagasiulatuvalt, seega näiteks juhatuse liikmega, kellele HLÜ on laenanud üle 5% HLÜ omakapitalist, sõlmitud laenulepingule kohaldub lepingu sõlmimise ajal kehtinud HLÜS redaktsioon. 9 Eelnõu § 1 p 31 Selgitatud Konsolideerimisgrupi sisene Konsolideerimisgrupi sisene laenamine on keelatud; laenamine on keelatud käesoleva aga pankadel on see lubatud (KAS § 82 jm). Pigem tagasiside punktides 4 ja 8 toodud tuleks ajalist piirangud üldse mitte kohaldada, kui laen kaalutlustel. on tagatud hüpoteegiga või likviidse varaga (deposiidid, kuld, vms). Uute nõuete kehtima hakkamisel tähendaks praegune HLÜ tegevus automaatselt usaldusnormatiivide rikkumist. 10 Eelnõu § 1 p 32 (§ 281) Selgitatud Kindlasti ei saa nõus olla väitega, Eelnõuga seatakse rangemad reeglid HLÜ liikme et pankadel on leebemad krediidivõimelisuse hindamisele kui panga kliendile krediidi-võimelisuse hindamise hoiuse avamisel. Samalaadsed reeglid ei kehti ühegi nõuded kui HLÜ-dele eelnõuga muu äriühingu asutamisel või osaluse omandamisel (v.a ette nähtaks. isikule, kelle suhtes kohus on kohaldanud ärikeeldu). 11 Eelnõu § 1 p 40 Selgitatud Volinike koosoleku sõltumatus Vajab selgitamist, miks volinike koosoleku liige ei või teistest juhtorganite liikmetest olla juhatuse või nõukogu liige. Ka juhatuse või peaks tagama huvide konflikti nõukogu liige on eelkõige ühistu liige, kes on õigustatud vältimise või vähemalt osalema hääleõigusega üldkoosolekul, aga ei saaks vähenemise. Ei ole põhjendatud 26  eelnõu kohaselt osaleda volinike koosolekul. Tegemist olukord, kus üks HLÜ liige on samade funktsioonide juhtorganitega, mistõttu ei ole vastutab juhatuse liikmena HLÜ põhjendatud neist ühele täiendavate piirangute igapäevase äritegevuse seadmine. toimimise eest ning samal ajal ka esindab teisi liikmeid üldkoosolekul. 12 Eelnõu § 1 p 44 jm Osaliselt Panga põhikiri põhineb suuremas Vastavuskontrolli teostaja valimine, ülesanded ja arvestatud, osas EL õigusel, st pangal ei ole õigused on rangelt seaduses sätestatud; pangal selgitatud tegelikult lubatud iseseisvalt sätestatakse see põhikirjas ja sisekorra-eeskirjas. korraldada sisekontrolli teostaja Ei ole põhjendatud revisjonikomisjoni asendamine funktsiooni, sh valimist, vastavuskontrolli teostajaga, kes ei tohi olla HLÜ liige ülesandeid ja õigusi. Muude ning kes seetõttu ei saa kontrollida HLÜ sisemisi sama teema kohta seotud protsesse ega tegevusloogikat. märkuste kohta märgime, et tagasisides on toodud mitmeid aspekte pankade ja HLÜ-de võrdluses, kuid teatud juhtudel ongi ette nähtud HLÜ-dele põhjalikum regulatsioon, kuivõrd HLÜ-del pole nii rangeid muid järelevalvealaseid kohustusi. 13 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.4) Selgitatud Eelnõu § 1 punktis 55 (§ 41.3), Miks HLÜ-de puhul tekitatakse detailne ja ülemäärane täpsemalt lõikes 2 sedastatud aruandmise kohustus, mis tõstab kordades HLÜ teabe andmise kohustused halduskoormust? tuginevad läbivalt liikme põhjendatud huvile saada nimetatud andmetega tutvuda; vastavad ajendid konkreetsetele punktidele on järgnevad: Punktis 1 on toodud välja, et liige võib nõuda HLÜ-lt viimast auditeeritud majandusaasta aruannet. Nimetatud dokumendis sisalduvad andmetega on liikmed majandusaasta aruannet kinnitades tutvunud, need andmed on HLÜ-l olemas ning aruande edastamine liikmele ei nõua arvestatavat ressurssi. Ka isikutele, kes on huvitatud ühistu liikmeks astumisest, peaks iseenesest olema võimalus tutvuda HLÜ majandusandmetega, mistõttu oleks soovitav lahendus see, et HLÜ-d avalikustaksid viimased aruanded oma kodulehel (vt ka 27  sama eelnõu punkti lõiget 3). Samal põhjusel on samasse lõikesse lisatud punkt 5. Punkti 2 osas on samuti liikmetel huvi teada saada oma rahaline seis HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite suhtes, eriti pikaajaliste lepingute puhul. Punkt 3 on peaasjalikult lisatud selleks, et eelnõu koostajateni on jõudnud teated juhtumitest, kus audiitor küll koostab oma arvamuse, kuid see ei ole lisatud majandusaasta aruandele, mistõttu ei ole see ka liikmetele kättesaadav. See viib aga selleni, et HLÜ liige kokkuvõttes ei tea, kas HLÜ üldse jälgib piisaval määral oma tegevuses §-des 27 ja 28 sätestatut. Punkt 4 on lisatud peamiselt selleks, et liikmed tunneksid huvi nimetatud eeskirjade olemasolu suhtes ning et HLÜ-l oleks motivatsiooni koostada eeskirjad, mis ka praktikas tegelikult tagaksid likviidsusriski vältimist ja maandamist. Punkti 6 järgi tuleb HLÜ juhatusel anda liikme nõudmisel talle liikmete nimekiri koos liikmete kontaktandmetega, et liikmetel oleks võimalik koonduda ühiste eesmärkide teostamiseks (sh saada kokku kvoorum küsimuste panemiseks üldkoosoleku päevakorda). Punkti 7 kohaselt on liikmel õigus nõuda teavet väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes. Nimetatu on vajalik, et liikmel oleks võimalus teada saada, kellele ja mis tingimustel 28  on HLÜ laenu andnud, kaudselt tema rahaliste vahendite arvel. Punktis 8 ja 9 on toodud andmed, mida HLÜ on perioodiliselt kohustatud edastama Eesti Pangale kehtivate normide alusel, kuid liikmele tavapäraselt kättesaadavaks tehtud ei ole, kuigi liikmel võiks olla nimetatud andmetega tutvumise suhtes äratuntav huvi. KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa Liikmete arvu künnis (3000 liiget) tuleks maha võtta. taotlemise kohustust ning selle Ühistupangaks hakkamine peaks olema vabatahtlik ning ajendeid on selgitatud sõltuma liikmete otsusest. seletuskirjas. Finantsinspektsiooni kontroll võiks olla väiksematele vabatahtlik ning alates 5000 liikmest toimida teatud erisustega (mitte krediidiasutusena) ning kontrolli maht peaks kasvama vastavalt ühistu varade suurusele. 2 Eelnõu § 1 p 8 Teadmisek Sobib, kui HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, s võetud. sh ei saa asutada filiaali teises riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt. 3 Eelnõu § 1 p 17 ja 24 Mitte- RM jääb nimetatud punktide osas Sisseastumismaksu ja osamaksu tõstmine ei ole kuidagi arvestatud eelnõu seletuskirjas toodud põhjendatud. Muudatused ei too midagi mõistlikku seisukohtade juurde. kaasa. Põhikirjaga peaks HLÜ saama sätestada omad tingimused ja summa suurused. 4 Eelnõu § 1 p 19 Teadmisek Põhjendatud huvi ongi olla ühistu liige, et saada s võetud. finantsteenuseid. See ei vaja veel rohkemat määratlust. 5 Eelnõu § 1 p 26 Teadmisek Ei ole vastu osaluse omandamise piiramisele (10%) s võetud krediidiasutustes ja teistes finantseerimisasutustes. 6 Eelnõu § 1 p 29 ja 30 Osaliselt Liikmete laenamise ülemmäära Liikmete laenamise ülemmäärade vähendamine on liiga arvestatud on tõstetud tagasi kehtivate suur ning ei vaja muutmist. Juhatuse liikmetele määradeni. Juhatuse liikmetele laenamine peaks jääma 10% juurde. laenamise puhul leiavad eelnõu koostajad, et sellisel juhul tekib oluline huvide konflikt, mistõttu eelnõus sätestatud madalam määr on põhjendatud. 7 Eelnõu § 1 p 21 ja 23 Teadmisek Nõus osakapitali määra tõstmise ja äriregistri s võetud teavitamise muudatustega 29 8 Eelnõu § 1 p 25 ja 27 Teadmisek Nõus võimalusega hoida HLÜ vara muus likviidses s võetud. varas ning eelnõuga ette nähtud täiendavate nõuetega likviidsuse tagamiseks. 9 Eelnõu § 1 p 28 Selgitatud Nõustume, et eraisikutest Liikmest laenaja puhul ei ole tegemist tavalise tarbijaga laenajaid ehk füüsilistest ning HLÜ poolt krediidivõime hindamine ei tohiks olla isikutest HLÜ liikmeid ei käsitata liiga jäik. Laenaja on siiski ühistu liige mitte tavatarbija. kehtiva seaduse järgi tarbijatena. Ühistud on tunduvalt konservatiivsemad laenamise Sellest, et tarbijakaitse ei lahenda suhtes ja lisaregulatsioone ei vaja, sest tänasel päeval ei HLÜ ja selle füüsilisest isikust ole ühistutest eraisikutest laenajatega probleeme olnud liikme vahelisi vaidlusi tekitabki tarbijakaitsel. olukorra, et tarbijakaitsel ei ole eraisikutest laenajatega probleeme olnud, 10 Eelnõu § 1 p 31 Mitte- HLÜ-de hoiused üldiselt ei ole 50% on ebamõistlikult piirav ettepanek. Kolme või arvestatud pikaajalised. Pikaajaliste laenude enama aasta piirang tuleks täielikult maha võtta. Juurde puhul on vaja aga väga head tuleks lisada, et hüpoteegiga tagatud laenude andmise likviidsusjuhtimist, et see periood on kuni 20 aastat. sobitada hoiuste tähtaegadega. 11 Eelnõu § 1 p 40 Selgitatud Nimetatud punktiga kaasneb Volinike koosoleku regulatsiooniga ei kaasne sisulisi mitu olulist ja sisulist muudatust muudatusi, seega pole vajadust midagi muuta. võrreldes kehtiva seadusega. Nimelt, kuigi § 324 lõike 1 lause 1 sõnastus kattub sisuliselt TÜS § 54 lõikega 1 (kuigi viidatud HLÜS punkt on laiem ja lubab volinike koosolekut määrata iga liikmete arvu puhul), siis sama lõike lausega 2 täpsustatakse, et volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek (erinevalt TÜS § 54 lg 2, mis lubab volinike valimise korra kindlaks määrata põhikirjaga). Samuti on suurendatud volinike sõltumatust HLÜ juhtorgani liikmetest. 12 Eelnõu § 1 p 41 ja 42 Teadmisek Juhatuse liikmete arv ja nõuded juhtorgani liikmetele ei s võetud vaja muutmist. 13 Eelnõu § 1 p 44 Osaliselt Sarnaselt kehtiva seadusega jääb Vastavuskontrolli liige peaks olema ka ühistu liige. arvestatud HLÜ-de tegevuse vastavust Ühistu liikmel on kindlasti suuremad teadmised ühistu seadusele hindama toimimisest ning huvi ka selle tegevuse vastavuses revisjonikomisjon (osaliselt olemisest. Ei pruugi ühistu väliselt leida vastavat laiendatakse ka audiitorettevõtja inimest või ettevõtet, kes oskab kontrollida ning teab ülesandeid). Võrreldes kehtiva ühistute erisusi. Vajaks täiendavat arutelu; sellisel kujul seadusega on revisjonikomisjoni vastavuskontrolli ei ole vaja. ülesandeid ja revisjonikomisjoni 30  liikmetele kohalduvaid nõudeid täiendatud ja täpsustatud. 14 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.3) Selgitatud Kehtivas seaduses ei ole piisavalt Ka praegu võib iga liige saada infot, seega midagi selgeid aluseid, mis sisulist ei muudeta. Ei ole vaja uut sõnastust. võimaldaksid HLÜ liikmel tutvuda esmatähtsate ja HLÜ majandustegevusega seotud andmete kohta – selles osas jääb üldsõnaliseks mh ka TÜS § 28. Nimetatud säte on ühelt poolt õigusselguse eesmärki teeniv, teisalt aga annab liikmele õiguse oma õiguste teostamiseks vajalikke andmeid küsida. KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmisek HLÜS vajab ajakohastamist – regulatsioon on s võetud vananenud ning vajab tänapäeva majanduseluga vastavusse viimist. Kasvanud tähelepanu HLÜ-de tegevuse suhtes toob kaasa mure, et tuleb juurde isikuid, kes asutavad HLÜ valedel alustel, st teenida kitsale ringile tulu, mitte aga selleks, et toetada ja soodustada kõikide liikmete majanduslikke huve läbi ühistegevuse. Kokkuvõttes nõus kõikide muudatustega, mis põhjendatud ulatuses aitavad võidelda kahe HLÜ-dega seotud ohukohaga: (1) vormiline ja näilik HLÜ-na tegutsemine, (2) HLÜ tegutsemine ainult kitsa ringi (seotud isikute) huvides, mitte kogu liikmeskonna huvides. 2 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Ka RM ei soovi muuta Ei tohiks panna kohustust end ümber kujundada HLÜ-lt olemasolevate ettevõtjate ühistupangaks, sest see piirab ettevõtlusvabadust ühinguvormi. Täna (liikmed on ühinemisel HLÜ kui ettevõtlusvormi juba tulundusühistu vormis valinud). Eestis ei ole väljastatud ühtki tegevusluba tegutsevatel HLÜ-del on ühistupangana tegutsemiseks ning põhjendatud ei ole võimalik taotleda krediidiasutuse olukord, kus sellesse vormi hakatakse isikuid tegevusluba ilma oma juriidilist kohustuslikult suruma. vormi muutmata (vt ka krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1). Olemasoleva ettevõtluskeskkonna ning ettevõtlust reguleerivate õigusaktidega oleks kõige enam kooskõlas sama ühinguvormi jätkamine, kuid teatud mahu täitumisel tekib kohustus saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba või kohustus tegutseda FI teavitamise alusel. Oleme nõus aktsepteerima olukorda, kus ühistupanga vormi suunatakse HLÜ-d, kelle maht vastabki panga eelduslikule suurusele. Kaasatud hoiuste maht peaks ületama 15 mio EUR. FI teavitamise 31  kohustus võiks kehtida HLÜ-dele, kelle poolt kaasatud hoiuste maht on vahemikus 5 miljonit eurot kuni 15 miljonit eurot. Kodumaa Kapitalil on hoiuseid 4,5 mio EUR ulatuses, 390 hoiustajat ja 4 töötajat (1 osalise ajaga). Tundub ülemäärane (ebaproportsionaalne) kohaldada panga nõudeid. 3 Eelnõu § 1 p 8 ja 19 Selgitatud. Põhjendatud huvi kohustuse Pooldame territoriaalse põhimõtte kaotamist Eesti piires kontrollimine peaks olema nii ja liikmeks astuva isiku huvi põhjendamise kohustust. HLÜ juhtorganite kui ka liikmete Iga liikmeks astuda sooviv isik peakski mõtlema, mis on huvides, jälgimaks, et kõik sama HLÜ eesmärk ja kuidas see ühtib tema kui liikme HLÜ liikmed tegutsevad samade eesmärgiga. Peaks ka ära hoidma liikmete näiliku eesmärkide nimel. Mis puudutab kaasamise (seaduses sätestatud minimaalse liikmete aga vastutust põhjendatud huvi arvu kaasamine asutamise jaoks). välja selgitamata jätmise eest, siis eelnõuga ei ole ette nähtud välist Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: vastutust (sh nt Finants- Eelnõus sõnastatud põhjendatud huvi kohustus on inspektsiooni õigus teha trahvi üldsõnaline, mistõttu ei kaasne sellise täiendava või rakendada sunniraha), et kohustuse sätestamisega praktikas ühtegi muutust. säiliks ühistulise tegevuse Ebaselgeks jääb ka see, mille alusel ja kuidas tuleks põhimõtted. põhjendatud huvi välja selgitada, samuti vastutus olukorras, kus põhjendatud huvi välja ei selgitata. 4 Eelnõu § 1 p 17, 23 ja 24 Teadmisek Nõus osamaksu ja sisseastumismaksu määra tõstmisega, s võetud. sest suurem rahaline väljaminek võiks kaasa tuua liikmeks astuda sooviva isiku põhjalikuma analüüsi ja informeeritud otsuse tegemise. Nõus äriregistri teavitamise paindlikkuse suurendamisega HLÜ osakapitali määra korrigeerimisel; kehtiv õiguslik regulatsioon HLÜ kapitali kaasamise protsessi ei toeta, mistõttu iga HLÜ on pidanud looma oma tegeliku toimimise korra. 5 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Arvestatud Selgitame, et eelnõu jõustumisel ja on vältimatult vajalik ülemineku- Eelnõu § 1 p 26 selgitatud. periood, kus kõikidele HLÜ-dele Mõistame nõude vajalikkust ja ei ole põhimõtteliselt jäetakse piisavalt aega, et oma nõude rakendamise vastu. Samas tuleb arvestada, et tegevus viia vastavusse eelnõus kuna kehtivas õiguses vastav piirang puudub, siis sätestatud nõuetega. praktikas on tõenäoliselt valdaval enamustel HLÜ-dest Üleminekuajad on eelnõus osalused teistes finantseerimisasutustes. Seetõttu tuleks jaotatud kolmeks vastavalt sätestada nõudega vastavusse viimiseks vähemalt 12- halduskoormuse kasvule HLÜ- kuuline tähtaeg, et seni seaduskuulekalt tegutsenud de jaoks (HLÜS § 47.1). HLÜ-d ei satu olukorda, kus nende tegevus ei ole seadusega kooskõlas. Arvestama peab asjaoluga, et osaluse võõrandamine ei pruugi sõltuda ainult HLÜ enda otsusest, vaid võõrandataval osalusel peab olema ka ostja, kes on valmis osaluse omandamise eest maksma õiglast hinda. 32 6 Eelnõu § 1 p 27, 28, 40, 41, 44, 47 (§ 41.3) Teadmisek Pooldame likviidsusnõuete muutmist, täpsemate nõuete s võetud kehtestamist krediidivõimelisuse hindamiseks, juhatuse liikmete arvu nõude alandamist, volinikega seonduva reguleerimist, kontrolli nõuete muutmist (s.h vastavuskontrolli kehtestamist), samuti liikmetele teabe andmist. 7 Eelnõu § 1 p 29 Teadmisek Toetame seotud isikutele antavate laenude piiramist, s võetud mis eelnõus on piiratud 5%-ga osamaksust või HLÜ omakapitalist. Oleksime nõus ka suurema piiranguga. 8 Eelnõu § 1 p 30 Mitte- Eelnõu koostajatele teadaolevalt Liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra arvestatud ei anna pangad (vähemalt võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole põhjendatud. viidatud summades) laenu ilma Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ anda sissemakse või tagatiseta, liikmele laenu, mis on suurem kui üle 20 korra liikme mistõttu ei ole viidatud seisukoht osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. Ehk kui liige kuidagi põhjendatav. Lisaks soovib saada laenu summas 200 000 eurot, siis peab ta märgime, et HLÜ-d on täna juba kehtiva regulatsiooni kohaselt tasuma osakaptiali teatavas konkurentsieelises osamakse summas 10 000 eurot, eelnõu kohaselt aga 20 võrreldes pankadega, sest HLÜ- 000 eurot. Võrreldes pangaga (kus sellist sissemakset ei dele kohalduvad oluliselt nõuta) on tingimus ettevõtlusvabadust piirav ning madalamad tegevusnõuded kitsendab HLÜ võimalust pangaga konkureerida. (laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine, likviidsusnõuded, jne), neile ei kohaldata finantsjärelevalvet (v.a makseteenuseid osutavatele HLÜ-dele makseteenuste osutamise osas) ning oluliselt madalamad usaldatavusnõuded (juhtorgani liikmete arv ja neile kohaldatavad nõuded, aktsia/osakapitali ja omavahendite suurus, jne). 9 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Eelnõuga ei soovita reguleerida laenulepinguid, mis on sõlmitud Eelnõu § 1 p 31 enne eelnõu jõustumist, kuivõrd § 28 lg 10: nimetatud laenulepingud oleksid Kodumaa Kapitali mõistab põhjust, miks on vaja piirata sõlmitud kehtiva õiguse alusel ja täiendavalt reguleerida finantseerimisasutustele ja ning sellest tulenevalt ka samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele õiguspärased. Piirangu laenu andmist ja teenuste osutamist. Samas peab kohaldamine tagasiulatuvalt arvestama, et kehtiva seaduse kohaselt vastavaid läheks vastuollu õiguskindluse piiranguid ei eksisteeri, millest tulenevalt oli hoiu- printsiibiga. laenuühistutel õigus anda laene nii teistele finantseerimisasutustele kui ka samasse konsolideerimis-gruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele. Selliste laenude lõpetamine ei saa toimuda 33  ühepoolselt, vaid ranges vastavuses sõlmitud laenulepingutega. Põhjendamatu on olukord, kus hoiu- laenuühistu peaks laenulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel kandma kahju (võimalike nõuete ja ennetähtaegse ülesütlemise leppetrahvide vms näol). Eeltoodust tulenevalt pooldab Kodumaa Kapitali lähenemist, kus senised laenulepingud võiksid edasi kehtida kuni laenulepingu kehtivuse lõppemiseni ja keelatud on uute laenulepingute sõlmimine. Võimalik on ka täiendavalt olemasolevate laenulepingute kehtivust piirata 3 aastaga alates Eelnõu jõustumisest. 10 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul tingivad täiendavad Eelnõu § 1 p 31 likviidsusnõuded HLÜ-de § 28 lg 11: maksevõimelisuse ja Kodumaa Kapitali mõistab soovi tagada likviidsuse jätkusuutlikkuse eesmärke. olemasolu. Samas tuleb arvestada, et Eelnõuga Pikaajaliste laenude puhul tuleb pannakse hoiu-laenuühistutele likviidsuse hoidmisel arvestada, et kui HLÜ annab suured nõuded ja kohustused. Samuti tuleb kaaluda, kas välja olulises osas pikaajalisi lühiajaliste laenudega menetlemiseks kuluv täiendav laene, siis sellega väheneb ajaressurss ja võimalikud riskid kaaluvad üles oluliselt HLÜ-de likviidsus, likviidsusele kehtestatud täiendavaid nõudeid. Igal juhul samuti võime tulla toime nt tuleks arvesse võtta ka olukorda, kus pikaajaline laen on stressiolukordadega. väga hästi tagatud (nt kinnisvara tagatis). 11 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Selgitame, et eelnõu § 1 punkti 53 on võrreldes eelnõu esialgse Eelnõu § 1 p 46 kavandiga muudetud selliselt, et Kodumaa Kapitali ei poolda muudatust. Liikmetes võib audiitor teostaks kontrolli lisaks tekitada pigem segadust ja arusaamatust audiitori kehtivale seadusele ainult § 271 hinnang, mis osaliselt baseerub audiitori subjektiivsel lõikes 4 sätestatud nõude üle – hinnangul. Audiitori aruande saab ka nõukogu, kellel on ehk audiitor peaks kontrollima järelevalve kohustus juhatuse üle ning seeläbi ka (lisaks kehtivatele tegevuse nõuetega vastavusse viimise üle. seadusesätetele), kas HLÜ-l on olemas piisavalt likviidset vara, mille arvel oleks võimalik täita HLÜ tavapäraseid kohustusi vähemalt 30-päevase toimetulekuperioodi kestel. 12 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Teadmisek Eelnõu koostajad analüüsivad s võetud viidatud vastuolu ning Eesti Eelnõu § 1 p 47 Panga määruse muutmise Peatükk 71: vajadust ning peavad selles osas Kodumaa Kapitali pooldab muudatust. Soovime aga nõu Eesti Pangaga. välja tuua vastuolu Eesti Panga presidendi määruse nr 8 (Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord) ja majandusaasta aruande taksonoomia põhimõtte vahel. Viidatud nõuded kohustavad hoiu-laenuühistut 34  kasutama Eesti Panga presidendi määruses toodud bilansiskeemi, mis aga ei vasta RIK-is olevatele bilansiskeemidele. Tasuks kaaluda õiguse andmist hoiu- laenuühistule kasutada aastaaruande koostamisel raamatupidamise seadusest tulenevat bilansiskeemi. 13 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Arvestatud Nõustume, et HLÜ-dele peab jääma piisav aeg, et oma Eelnõu § 1 p 50 tegevuse eelnõus sätestatud Kodumaa Kapital loomulikult pooldab põhimõtet, et nõuetega kooskõlla viia. peab olema määratud tähtaeg, mille jooksul peavad Üleminekuajad on eelnõus hoiu-laenuühistud viima oma tegevuse jõustunud jaotatud kolmeks vastavalt seadusega vastavusse. Samas tuleb kindlasti arvestada halduskoormuse kasvule HLÜ- sellega, et vastav tähtaeg peab olema reaalne ja võtma de jaoks (HLÜS § 47.1). arvesse muudatuste tegelikku ulatust. 35  Lisa 2 II kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel Arvestatud, mitte arvestatud, Rahandusministeeriumi Nr Ettepaneku sisu selgitatud, kommentaarid teadmiseks võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Arvestatud Viidatud sätte sõnastust on Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS-i § 2 eelnõus muudetud. lõikega 5. Raskesti on mõistetav ja mitmeti tõlgendatav säte, mille kohaselt „Hoiu-laenuühistu tegevus, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, … .“ Viidatud sätte eesmärk vajab selgemat sõnastust, kuna KAS § 4 lõige 3 määratleb üksnes avalikkuse mõiste ja sedalaadi „tegevus“ ei pruugi kuidagi seonduda avalikkuse mõistega. 2 Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse HLÜS §-i 6 Arvestatud lõikega 5, mille kohaselt ei või hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) osutada selles paragrahvis nimetatud teenuseid väljaspool oma tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Teeme ettepaneku täpsustada, et ei või osutada teenuseid „… välisriigis piiriüleselt või filiaali kaudu“. 3 Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse HLÜS §-i 6 Arvestatud HLÜ ei tohiks anda laenu sõnastust. HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on HLÜ kolmandatele isikutele. Eelnõu peamine ja püsiv tegevus oma liikmetele seletuskirja muudetud. finantsteenuste osutamine, mis seisneb mh laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude, faktooringu ja muude äriühingute finantseerimise tehingute tegemises. Eelnõu seletuskirja 3. leheküljel on nenditud, et „muudatused, mis rakenduvad teises etapis (2024. a. 1. jaanuaril) ja mis suurendavad hoiu-laenuühistute läbipaistvust või maandavad senisest rohkem võimalikke huvide konflikte on eelkõige järgmised (see on ka nn ettevalmistav ja üleminekuperiood panga või ühistupanga tegevusloa taotlemiseks): piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele.“ HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus oma 36  liikmetega sama lõike punktides 1-7 loetletud tehingute tegemine. Kuivõrd HLÜ peamine ja püsiv tegevus HLÜS-i kohaselt on oma liikmega tehingute tegemine, tekitab küsitavusi, mida on Eelnõu seletuskirjas silmas peetud laenu andmise piiramise all kolmandatele isikutele. Kehtiva õiguse kohaselt saab HLÜ (laenu)tehinguid teha ainult oma liikmetega. Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks HLÜ-dele olema lubatud laenu andmine kolmandatele isikutele, st isikutele, kes ei ole HLÜ liikmed. 4 Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse HLÜS-i § 7 Mitte- Eelnõu koostajate hinnangul on lõike 2 punkti 1. Vastav lause, et seda mõista, vajab arvestatud sätte mõte arusaadav ka ilma peale sõna „tegevuspiirkond“ väljajätmist täiendavat täiendava ümbersõnastuseta. ümbersõnastamist. 5 Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse HLÜS-i § 7 lõike 2 Arvestatud Viidatud eelnõu punkti punkti 6. Juhime tähelepanu, et kehtivast sõnastusest sõnastust on muudetud. võib välja lugeda, et revisjonikomisjoni liikmete elukohad tuleb edastada vaid isikukoodi puudumise korral. 6 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 Arvestatud Viidatud eelnõu punkti lõikega 5. Palume kaaluda asendada sõna „/…/ ei saa sõnastust on muudetud. /…/“ sõnaga „/… / ei tohi /…/“. Palume vastavat normi täiendada ka osaga, mis keelab HLÜ liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. 7 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §- Selgitatud Eelnõus on ette nähtud sätted, i 28 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Füüsilisest mis kohustavad HLÜ-sid isikust liikmele laenu andmisel peab hoiu- (sarnaselt krediidiandjatega) laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sisekorras ning kohaldama vastutustundliku käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud laenamise põhimõtet; samuti on krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate eraldi ette nähtud selgituste ja teabe esitamise korda ning muid krediidivõimelisuse hindamise vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti sätted (vt § 28 lg 1). kohaldama füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta eelnõu § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise- eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse 37  hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu- laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Finantsinspektsiooni hinnangul ei anna vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele mugandatud krediidivõimelisuse hindamise sätted lisaväärtust täpsema krediidivõimelisuse hindamise tulemuse saavutamiseks. HLÜ-dele peaks kohaldama samalaadselt krediidivõimelisuse hindamise sätteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti väljastavatele finantsasutustele. See tagab õigusselguse, ühetaolise kohtlemise ning võimaldab HLÜ-del, kes soovivad tulevikus saada ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega, mis kohalduvad kogu tarbijakrediiditurule. Seejuures ei koorma eeltoodu HLÜ-sid rohkem, kui Eelnõu § 1 punktis 33 väljatoodud nõuded. 8 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt kohaldatakse HLÜ- Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul dele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 409, võimaldavad eelnõuga ette 411, 412 sätestatut. Kas Rahandusministeerium on nähtavad HLÜS § 28 kaalunud kohaldada HLÜ-dele ka teisi VÕS-s muudatused piisavalt liikme sätestatud tarbijakrediidilepingule sätestatud krediidivõimelisuse hindamise nõudeid? Näiteks VÕS §-is 4031 lepingueelse teabe kontrollimist. Kõikide esitamisele kehtestatud nõudeid või VÕS §-ga 404 tarbijakrediidilepingute sätete sätestatud nõudeid tarbija poolt esitatud avaldusele ette nägemine HLÜS-is ei ole lepingu sõlmimiseks. Finantsinspektsiooni mõistlik, arvestades ka hinnangul võib HLÜ-dele eelnevalt viidatud tarbijakrediidi ja ühistulise täiendavate nõuete kohaldamine tagada efektiivsema tegevusvormi erisusi. kaitse füüsilisest isikust laenusaaja poolt maksejõuetusse sattumise vastu. 9 Eelnõu § 1 punktiga 3 mh lisatakse HLÜS § 6 lõige Arvestatud Viidatud eelnõu punkti 4, mille kohaselt “Hoiu-laenuühistud võivad teha sõnastust on muudetud. käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need on abiks eelnimetatud teenuste osutamisel või täiendavad neid.” Tegemist on KAS § 6 lõike 2 esimeses lauses sätestatuga sarnase sõnastusega: “krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust”. Eeltoodust tulenevalt võiks muuta Eelnõu § 6 lõike 4 sõnastust selliselt, et see oleks sarnane KAS § 6 lõikele 3: “(4) Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata 38  tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu poolt osutatavaid teenuseid” 10 Eelnõu § 1 punktiga 40 lisatakse HLÜS § 31 lõikesse Arvestatud Viidatud eelnõu punkti 2 uued punktid 5–7. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sõnastust on muudetud. sise-eeskirjad ja protseduurireeglid muu hulgas kindlaks määrama rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra ja nimetatud korra täitmise kontrollimise. Teeme ettepaneku täpsustada õigusselguse eesmärgil vastava sätte sõnastust viidetega rahvusvahelise sanktsiooni seadusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, milliste õigusaktide nõuetele peavad HLÜ-de vastavad protseduurireeglid ja sise- eeskirjad vastama. Sellist sõnastust järgivad ka muud eriseadused, sh krediidiasutuste seadus, krediidiandjate ja – vahendajate seadus jt. Lisaks, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 19 lõike 1 järgi kohaldab, mitte rakendab, erikohustustega isik finantssanktsiooni. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada HLÜS § 31 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;“. 11 Samuti teeme ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema Selgitatud Viidatud sobivuse nõudeid kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu kontrollib revisjonikomisjon liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud kord. Nimetatu tagaks ühiste arusaamiste seadmise ülesannete raames. juhtidele ja selle üle kontrollimehhanismi loomise. 12 Hoiu-laenuühistu seaduse üleminekusätted Teadmiseks Eelnõu § 1 punktiga 58 kehtestatakse võetud üleminekusätted. HLÜS § 471 lõike 4 teise lause kohaselt ei ole HLÜ-l lubatud alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi lepinguid HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks, pikendada enne 2028. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks ega võtta HLÜ-sse vastu uusi liikmeid. HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt ei ole enne HLÜS-i jõustumist asutatud HLÜ-del lubatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi 39  hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse-või tarbijakrediidilepingute kehtivust. Kui uute hoiuselepingute sõlmimine ja uute liikmete vastuvõtmine ei ole HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt lubatud alates 01.01.2026, siis tekitab küsitavusi hilisema sarnase piirangu kehtestamine HLÜS § 471 lõike 4 teise lausega (s.o uute lepingute sõlmimine ja uute liikmete vastuvõtmine) alates 01.01.2028. 13 HLÜS § 471 lõike 6 kohaselt kui HLÜ ei ole Teadmiseks krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027 võetud [2026]. aasta 31. detsembriks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Juhime tähelepanu, et makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist. HLÜS § 471 lõike 6 pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. 14 Krediidiasutuste seaduse muutmine Selgitatud Ühistupankadele kohaldatakse Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina kogu krediidiasutuste seadust asutatud krediidiasutuse ja ühistuna asutatud nende erisustega, mis on ette krediidiasutuse erisused. Kehtiv krediidiasutuste nähtud ühistupanga tegevust seaduse (edaspidi KAS) ülesehitus ja sõnastus võib reguleerivas peatükis. tekitada erinevaid tõlgendusi nimetatus. Näiteks, Samas mööname, et teatud olulise osaluse puhul KAS § 29 lõikega 6 on aspektid ühistupanga tegevuses kehtestatud, et KAS §-des 29-33 kohaldatakse ka vajavad täiendavat ühistupanga suhtes. Eelnevat võiks justkui reguleerimist. Need tõlgendada, et ühistupangale kehtivad vaid need lahendatakse tulevikus mõne sätted, millistele on KAS-s endas sõnaselgelt viide teise krediidiasutuste seadust tehtud. Samas näiteks seletuskirja lehekülje 37 muutva seaduseelnõuga. punktis 7 on märgitud, et muud KAS-s sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes. 15 Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KAS § 3 lõiget 1. Arvestatud Muudetud KAS § 3 lg 1 Vastav norm vajab täpsemalt sõnastamist, et mõista sõnastust eelnõus. paremini KAS-i normide rakendumist. Teeme ettepaneku sõnastada vastav norm alljärgnevalt: „(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistu vormis ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut ulatuses, mis ei ole reguleeritud käesoleva seadusega teisiti.“ 40 16 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Mitte- Pakutud täiendused KAS §-i 38 Teeme ettepaneku muuta KAS § 38 alljärgnevalt: arvestatud ei ole eelnõu koostajate „(1) Ühistupank on krediidiasutus ja talle kohaldub hinnangul vajalikud või päris krediidiasutuste seadus käesolevas peatükis toodud korrektsed (nt pakutud lõike 2 erisustega. lause 1). (2) Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. Ühistupank võib tegutseda ka hoiu-laenuühistu vormis hoiu-laenuühistu seaduse § 3 tähenduses, kui ta vastab ühistupanga nõuetele ja omab vastavat luba. (3) Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu seaduse §-des 7-25 ja 32 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“ 17 Ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii 14 ülal. turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Eeltoodud valguses teeme alljärgnevad ettepanekud: 1) Tühistada KAS § 29 lõige 6. Viidatud norm tekitab pigem ebaselgust, kuna eespool oleme teinud ettepaneku KAS § 38 lõikega 1 raamistada ühistupangale KAS-i rakendus selgelt ja ühemõtteliselt. Seega on vaja tühistada KAS § 29 lõige 6. 2) Lisada KAS-i § 44.1 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses: „(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele. (2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“ 18 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures 2. Teeme ettepaneku vastavat sõnastust muuta 14 ülal. alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Vastava otsuse 41  eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse. 19 Eelnõu § 3 punktiga 7 sätestatakse nõue, et Mitte- Leiame, et juhatuse liikmete ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks arvestatud arvu alandamine CRD-s juhatuse liiget. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud lubatud miinimumarvuni on kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa põhjendatud, arvestades HLÜ- Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL de tegevuse mahtusid ja (edaspidi CRD) seda võimaldab. Ka kehtiv HLÜS § kapitaliseeritust. 34 lõige 1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu kaheni. Leiame, et selline leevendus ei ole põhjendatud. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks ühistupangal olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda ka täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti maandamine läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele miinimumnõue ning erisuse/leevenduse kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja kompetentsete isikute poolt. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Eelnõust välja jätta nii HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks. 20 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse, et ühistupanga Osaliselt Eelnõuga ette nähtav algkapital peab olema vähemalt üks miljon eurot. arvestatud algkapitali määr (samuti Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole ühe miljoni erandid alla 5 miljoni eurose algkapitali nõue põhjendatud ja täna kehtivat algkapitali määra regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei kohaldamiseks) on vastavusse ole vaja muuta. viidud ühistupanga poolt osutatavate teenustega. CRD artikli 12(4) kohaselt võivad liikmesriigid anda tegevusloa teatud liiki krediidiasutustele, mille algkapital on lõikes 1 sätestatust väiksem, kui täidetud on järgmised tingimused: a) algkapital on vähemalt 1 miljon eurot; b) asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa 42 Pangandusjärelevalvele selle valiku kasutamise põhjused. CRD preambuli punkti 49 kolmas lause selgitab täiendavalt väiksema kapitalinõude motivatsiooni: selleks et kindlustada jätkusuutlik ja mitmekesine liidu panganduskultuur, mis teenib peamiselt liidu kodanike huve, tuleks julgustada väikese mahuga pangandust (nn small-sumbesle banking activities), nagu krediidikassad ja ühistupangad. Finantsinspektsiooni hinnangul tähendab sõnaühend small-sumbesle, et ühistupankade tegevus on piiratud nii mahuliselt, geograafiliselt kui pakutavate teenuste arvu ja keerukuse poolest. Seega CRD artikli 12(4) eesmärk on vähendada algkapitalinõuet kitsale krediidiasutuste ringile, mille riskiprofiil on oluliselt lihtsam ja tegevus oluliselt piiratum võrreldes tavapärase krediidiasutusega. Eelnõu kohaselt kaotatakse olulised täna kehtivad piirangud ühistupanga tegevusele. Ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis krediidiasutusel. Ühistupank saaks muuhulgas asutada filiaali välisriigis ja kaasata hoiuseid piiriüleselt, kaubelda oma arvel ning pakkuda kõiki pangandusteenuseid sh kõrge keerukusega ja riskisusega teenuseid. Finantsinspektsiooni hinnangul on nimetatud kujul Eelnõu vastuolus CRD põhimõtetega, sest selles ei ole piisavalt kitsendatud krediidiasutuste ringi, millele on võimalik madalam algkapitalinõue rakendada. (Ühistu)pankade hea kapitaliseeritus on finantssektori, sh pangandussektori usaldusväärsuse tagamiseks üks oluline tingimus. Arvestada tuleb, et panga asutamise algkapitali nõue viis miljonit eurot on vastavas sektoris juba täna pigem madal nõue. Samuti tuleb ühistupanga puhul arvestada, et pangandustegevusele kohaldub samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate riskidega. Eelnõuga võimaldatav ühistupanga algkapitali miinimumsuuruse nõue üks miljon eurot ei ole proportsioonis ühistupanga võimaliku tegevusega, s.o osutada tegevuspiiranguteta finantsteenust ja vastavuses asjakohaste regulatsioonide mõttega. Olukord, kus ühistupangale lubatakse sama tegevus ja samade 43  riskide võtmine nagu mitte ühistu vormis pankadele, kuid rakendatakse viis korda madalamat kapitalinõuet, võib tekitada põhjendamatut regulatiivset arbitraaži. Krediidiasutuse algkapitalinõue on muuhulgas ka oluline sisenemisbarjäär, mis toimib viisil, et madalama kvaliteedi ja riskantsema äriplaaniga ning vähem usaldusväärse taustaga taotlejad ei suuda tekitada piisavalt suurt investorite huvi. Sellega kaitstakse nii krediidiasutuse tegevusloa usaldusväärsust kui tagatakse taotlejate kvaliteeti ning see omakorda kaitseb hoiustajate huve. Koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (CRR) artikli 93 nõudega pidevalt täita algkapitalinõuet on algkapitalinõe backstop’iks tegevust alustavate krediidiasutuste ebaõnnestumisel, sest krediidiasutus on sunnitud enda likvideerimist alustama kui omavahendite tase veel piisavalt kõrge. Algkapitalinõue viis miljonit eurot tagab edukama tegevuse võimalikus likvideerimismenetluses, tagades paremini nii hoiustajate kaitse kui vähendades väljamakseid Tagatisfondist. Sedalaadi nõue tekitab regulatiivset arbitraaži ka võrreldes muude litsentseeritud teenuste pakkujatega. Selline algkapitalinõue üks miljonit eurot ei erineks oluliselt investeerimisühingute algkapitalnõudest 750 tuhat eurot (väärtpaberituru seadus (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punktid 1 ja 2). Ometi kehtivad investeerimisühingutele VPTS §-is 88 sätestatud range klientide varade lahususe nõue ja oma huvides kasutamise keeld, mida krediidiasutus ei ole klientidelt kaasatud hoiuste puhul kohustatud järgima. Finantsinspektsioon palub täiendavalt kaaluda Eelnõus KAS § 44 lõike 1 muudatuse vajalikkust. 21 Teeme ettepaneku piirata ühistupankade teenuse Selgitatud HLÜ teenuste osutamise ring osutamise ulatust. Eelnõu § 1 punkt 9 näeb ette HLÜ- (liikmesus) ja territoriaalne dele nõude osutada teenuseid vaid Eestis, siis KAS-s piirang (seotus Eestiga) on ühistupankade puhul sellist erisust ei ole kehtestatud. ühelt poolt tingitud nimelt KAS § 13 lõige 2 ja § 131 lõige 11 sätestavad, et ühistulise tegevuse edendamise krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor eesmärgil, ning teiselt poolt on Eestis. HLÜS § 5 lõikega 3 kehtestatakse nõue, et välise (finantsjärelevalve) nii HLÜ asu- ja tegevuskoht peavad asuma Eestis. puudumisest. Eelnõu koostajad Seletuskirja kohaselt tähendab see, et HLÜ võib leiavad, et kui isik täidab teenuseid osutada Eesti piires, st Eesti elanikele või krediidiasutusele kohalduvaid juriidilistele isikutele. Samuti ei või HLÜ tulenevalt nõudeid, siis ei ole täiendavalt 44  HLÜS § 6 lõikest 5 ja Eelnõu § 1 punktist 10 osutada mõistlik piirata teenuste HLÜS §-s 6 nimetatud teenuseid väljaspool oma osutamist (v.a algkapitali nõude tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Eelnõu puhul; vt eelmine kommentaar). kohaselt kohaldatakse ühistupangale HLÜS §-des 7- 25 ja 32 sätestatut. Seega nimetatud nõuded (HLÜS § 5 ja 6) ühistupanga suhtes ei kohaldu. Seletuskirja lisas 1 on märgitud, et RM ei soovi laiendada liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis kaoks ära sotsiaalne kontroll. Leiame, et ühistupanga ja tema liikmete suhtes peaks samuti kehtestama nõuded, et nende tegevus on piiratud vaid Eestiga ning analoogne piirang tuleb ühistupanga puhul kehtestada ka KAS-s. Seega tuleb ka KAS-s kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Vastava muudatuse mittetegemisel on ühistuna asutatud krediidiasutusel lubatud ka piiriülene tegevus ja eriti veel olukorras, kus nende algkapital oleks Eelnõu kohaselt märkimisväärselt madalam võrreldes aktsiaseltsina asutatud krediidiasutustest. 22 Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse KAS § 44 lõikega Arvestatud KAS § 44 lõiget 2 on eelnõus 2, mille kohaselt otsustavad ühistupanga liikmed täiendatud. aktsia- või osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates aktsia- või osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest. Juhime tähelepanu, et 12-kuu pikkune viivitamine võib tekitada olukorda, et tegelik aktsia- või osakapitali suurus on vähenenud, kuid seda raporteeritakse veel aasta jooksul tegelikust suuremana ja see võib järelevalvele ning avalikkusele jätta valet muljet krediidiasutuse kapitaliseeritusest. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. 23 Eelnõu § 3 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 59 Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt lõige 6. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud muudetud. põhjendused ei ühti tehtava muudatusega. 24 Eelnõu § 3 punktiga 21 muudetakse KAS § 84 lõike Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt 2 sõnastust. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas muudetud. toodud põhjendused ei ühti tehtava muudatusega. Seletuskirjas ei ole põhjendatud siseauditi üksuse juhile täiendavate nõuete kehtestamist. 25 Eelnõu § 3 punktiga 23 täiendatakse KAS § 116 Selgitatud Ühistupanga lõpetamine lõikega 4. Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt toimub 11. peatükis sätestatu 45  lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kohaselt kui ühistupanga kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul erisätetes ei ole sedastatud suurenenud. Uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul teisiti. lõpetamise menetluse alustab. Tuleks ette näha ka nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. 26 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Selgitatud Varade kvaliteedi hindamine Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad peab toimuma kõikide isikute HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist läbima puhul, kes taotlevad varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review), krediidiasutuse tegevusloa, sh et saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet HLÜ-d. ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Nagu ka seletuskirjas on korduvalt välja toodud, siis täna ei allu HLÜ-d riiklikule järelevalvele ning liikmed ei huvitu ega teosta kontrolli HLÜ tegevuse, sh varade, üle ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. 27 KAS § 46 reguleerib ühistupanga kasumi jaotamist. Teadmiseks Juhime tähelepanu, et kasumi väljamakseid võetud (dividende) käsitlevad erinevad seadused erinevalt, mistõttu peaks need sätted tulevikus üle vaatama ja täpsustama. 28 KAS § 134.19 kirjutab ette karistusnormi juhuks, kui Selgitatud KAS-is sisalduvate krediidiasutus rikub tarbija krediidivõimelisuse vastutussätete ülevaatamine on hindamise kohustust. Seejuures on analoogne säte ka plaanitud tulevikus muu eelnõu KAVS §-s 99. Kuid lisaks KAVS §-le 99 näeb raames. KAVS § 98 ette karistusnormi ka sisekontrollile ja sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumise eest. Üheks selliseks sise-eeskirjaks on KAVS §-ga 49 ette nähtud tarbija krediidivõimelisuse kord, mis on väga oluline dokument otsustamaks ja veendumaks, kas tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust on rikutud. KAS § 83 lõike 31 kohaselt kohustuvad ka krediidiasutused järgima KAVS §-s 49 sätestatut ehk kehtestama vastava sise-eeskirja. Kuid KAS ei sisalda KAVS §-ga 98 analoogset sätet. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KAS-s KAVS §-ga 98 analoogne säte. 29 Juhime tähelepanu, et nii KAS-s kui ka KAVS-s on Selgitatud Juriidiliste isikute trahvimäärad trahvimäärad juriidiliste isikute puhul läbivalt vaadatakse üle korraga kõikides väärteo korras 32 000 eurot, mis ei vasta EL õigusele 46  ega ole kooskõlas ka trahvi rakendamise finantssektori eriseadustes eesmärkidega. Teeme ettepaneku rakendada eraldi eelnõuga. finantssektoris halduskaristusi määras, mis oleks kooskõlas EL õiguses kehtestatud nõuetega. 30 Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Selgitatud Tegevusloa menetlustasud vaadatakse üle korraga kõikides Kuigi Eelnõuga ei ole Finantsinspektsiooni seaduse finantssektori eriseadustes (edaspidi FIS) muutmine ette nähtud, peab eraldi eelnõuga. Finantsinspektsioon teatud muudatusi vajalikuks. Teeme ettepaneku muuta ja suurendada FIS § 453 lõikega 1 kehtestatud krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu 10 000 euroni. Hetkel kehtiva tegevusloa menetlustasu tase pärineb aastast 2005. a. ja seda ei ole vahepealse aja jooksul muudetud. Krediidiasutus on finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning seepärast on põhjendatud, et sellise järelevalve subjekti puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu kõrgem kui teistel. Sellest tulenevalt ka FIS §-ga 454 kehtestatud täiendava tegevusloa või olemasoleva tegevusloa muutmise taotlemise tasu võiks olla suurendatud 3 000 euroni. 31 Palume arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust Selgitatud Eelnõu koostajad on nõus, et finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, üldiselt ei peaks ühed mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja järelevalvesubjektid lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi Sarnaselt eelmises märkuses subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul, toodule vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. 32 Muud märkused Arvestatud Eelnõu § 1 p 3 on muudetud. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS §-i 2 lõigetega 5–6. Juhime tähelepanu, et nimetatud paragrahvis puudub lõige 4. 33 Eelnõu § 1 punktiga 10 mh muudetakse HLÜS § 6 Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt lõiget 2. Seletuskirja kohaselt „kindlaksmääramata muudetud. isikute ringile“ asendatakse fraasiga „hoiu- laenuühistu liikmetele ja mitte-liikmetele“, kuid Eelnõus on sätestatud „liikmetele ja muudele isikutele“. 34 Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 26 on HLÜS § 22 lõiked 4 ja 5. Seletuskirja kohaselt on vastavalt muudetud. osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud lõigetes 6 ja 7 tooduga. Juhime tähelepanu, et Eelnõus puudub § 22 lõige 7. 47 35 Seletuskirja 4. lehekülje kohaselt „Probleemid Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt ühistutes ei ole aga seotud rahapesu tõkestamisega“. muudetud. Absoluutseks rahapesu tõkestamise probleemi välistamiseks ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul alust. Seega peame mõistlikuks viidatud lause Eelnõu seletuskirjast kustutada või täiendada järgmiselt: “Probleemid ühistutes ei ole aga seotud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.” 36 Eelnõu §-i 4 kohta on seletuskirjas sätestatud, et Arvestatud Viidatud lauset on seletuskirjas „käesolev muudatus peaks tagama, et muudetud. makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus ei too kaasa rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele“. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: „Käesolev muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.” 37 HLÜS § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu Selgitatud Koma pärast sõna liikmeks olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor „ühistupanga“ on sätte ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega lausestuse juures vajalik, sest teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga erand käib ainult ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas sellest eelneva lauseosa kohta. võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Juhime tähelepanu, et koma peale sõna „ühistupanga“ on üleliigne. 38 Eelnõu § 1 punkti 45 kohta on seletuskirjas Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt sätestatud, et HLÜS § 325 lõigete 7-10 näol on muudetud. tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i. Juhime tähelepanu, et HLÜS- s puudub § 325 lõige 10. 39 Eelnõu seletuskirja 44. leheküljel on sätestatud, et Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt hoiuste hüvitamise tähtaeg on 7 päeva. Juhime muudetud. tähelepanu, et hoiuste hüvitamise tähtaeg on 7 tööpäeva. MTÜ FINANCEESTONIA 48 1 Üldine Teadmiseks Kindlasti tuleks HLÜ-d viia võimalikult kiiresti võetud mingis vormis FI järelevalve alla, kasvõi KAVS raamistikku peegeldades. 2 Minimaalse osakapitali tõstmine 32 000 eurolt Selgitatud Eelnõu koostamisel kaaluti 50 000 euroni. Uus tase on väga madal, võiks minimaalse osakapitali tõstmist kaaluda tõstmist 100 000 euroni. KAV nõue on 100 000 euroni, kuid eelnõu 50 000 eur, aga KAV ei tohi võtta hoiuseid. koostajate hinnangul ei oleks see jõukohane väiksematele HLÜ-dele, kes peaksid üsna kiiresti kahe- või kolmekordistama oma kapitalimahtusid. 3 Restruktureerimise lõpptähtaeg on 2027 lõpus ehk Mitte- Pakutud panga tegevusloa aega on 5 aastat. Võiks kehtestada 3-4 aastat. Selle arvestatud, taotlemise tähtaeg on eelnõu ajaga on võimalik end ümber kujundada kas pangaks selgitatud koostajate hinnangul liiga või krediidiandjaks. lühike, arvestades panga tegevusloa taotlemisele kuluvat ressurssi ja vajaminevaid toiminguid (eelkõige arvestades HLÜ-de ühistulist vormi). EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 1 Üldine Teadmiseks Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, võetud et hoiu-laenuühistutega seotud regulatsioone tuleb muuta. Peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks on vähene kontroll hoiu-laenuühistute tegevuse üle, täpsemalt seaduses sätestatud hoiu-laenuühistute enesekontrolli põhimõtte mittetöötamine praktikas. Samuti on olnud probleeme mõnede pahatahtlikult tegutsevate hoiu-laenuühistutega. Seega toetame Eelnõu peamist eesmärki tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ning hoiu- laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse. Samas peame oluliseks, et nende eesmärkide saavutamine ja muudatuse tegemine õigusaktides toimuks kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ning erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates. 2 Meie hinnangul ei ole Eelnõu väljatöötamine Selgitatud Plaanitavate muudatustele on toimunud vastavalt hea õigusloome põhimõtetele eelnenud väljatöötamiskavatsus ning plaanitavaid muudatusi ei ole meile teadaolevalt ja eelnõu oli esimesel kõikide oluliste sihtgruppidega läbi arutatud. kooskõlastusringil juba 2020. a. Eelkõige jääb mõistetamatuks, millest on sügisel. Lisaks on korraldatud põhjustatud Eelnõu menetlemise kiireloomulisus. ka mitmeid kohtumisi Hoiu-laenuühistutega seonduvad probleemid on ühistutega. meie hinnangul olnud ministeeriumile teada aastaid. 49 Nüüd proovib aga Rahandusministeerium olukorda Teise kooskõlastusringi lahendada loetud päevade jooksul jõulupühade tavapärasest lühem tähtaeg on järgsel ajal. tingitud sellest, et 2020. aastal esimesele kooskõlastusringile Soovime rõhutada, et Kaubanduskojal ning teistel saadetud eelnõu sisu ühtib siiski kaasatud organisatsioonidel on olnud aega oma suures osas käesoleva eelnõu seisukohtade kujundamiseks Eelnõu osas kõigest versiooniga – juurde on lisatud neli tööpäeva. Arvestades muudatuste mahtu ning üleminekusätted ning nende märkimisväärselt suurt mõju hoiu- täiendatud ühistupanga laenuühistutele, on tähtaeg arvamuse avaldamiseks regulatsiooni krediidiasutuste selgelt ebamõistlik ning vastuolus ka HÕNTE-ga, seaduses; samuti lisatud mille § 1 lg 5 kohaselt peab huvirühmade kaasamine reklaamiseadusesse piirang toimuma vastavalt Vabariigi Valitsuse kodulehel hoiuseintresside reklaamimise avaldatud kaasamise heale tavale. Kaasamise hea kohta. tava punkt 4.6 on sõnastatud järgnevalt: “Kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega Lisaks on tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab Rahandusministeerium aastate neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib jooksul Eesti Hoiu- konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise Laenuühistute Liidule kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu pakkunud mitmeid võimalusi puhul või muudel põhjendatud juhtudel.” esitada konkreetseid ja sihistatud ettepanekuid, mis Antud juhul ei vasta Rahandusministeeriumi tegevus suurendaksid hoiu- Kaubanduskoja hinnangul mitte ühelegi sättes laenuühistute läbipaistvust ja olevale lausele. Kaasatavatele ei võimaldata piisavalt usaldusväärsust, kuid sisuliselt aega tagasiside andmiseks, sest 17 lehekülje pikkuse ei ole selliseid ettepanekuid eelnõu ja 82 lehekülje pikkuse seletuskirja siiani laekunud. Liidu esitatud läbitöötamiseks ei ole neli tööpäeva kindlasti piisav. ettepanekute sisu on hoopis Avalik konsulteerimine kestab nelja nädala asemel veelgi „liberaliseerida“ kehtivat neli tööpäeva. Eelnõust ei nähtu midagi sellist, mis regulatsiooni (kaotada ära võiks põhjendada konsulteerimise lühendamist. mitmeid põhimõttelisi Eelnõud koos seletuskirjaga võib pidada keskmisest nõudeid), mis on täiesti oluliselt mahukamaks, kuid sellele vaatamata vastupidine suund. Selline Rahandusministeerium mitte ei pikendanud lähenemine võib hoopis arvamuse avaldamise tähtaega, vaid on seadnud hea tekitada juurde uusi kaasamise tavas sätestatust mitu korda lühema maksejõuetusjuhtumeid. tähtaja. Veel lisaks – Hoiu- Nii käesoleva konsultatsiooni kui ka kõigi laenuühistute Liit esindab järgnevate kaasamiste puhul peame väga vähem kui pooli ühistuid. Liitu oluliseks, et peetakse kinni hea õigusloome ja mitte-kuuluvate ühistute normitehnika eeskirjas ning kaasamise heas tavas seisukohad aga erinevad Liitu sätestatust. Heaks kaasamiseks ei saa pidada kuuluvate ühistute seda, kui 17 lehekülje pikkusele eelnõule seisukohtadest – Liitu mitte- oodatakse tagasisidet nelja tööpäeva jooksul. kuuluvad ühistud toetavad Lisaks teeme ministeeriumile ettepaneku arutada mitmeid varasemaid ja ka nüüd plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu- eelnõuga tehtavaid laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste ettepanekuid. 50  huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused. EESTI PANK 1 Eesti Pank toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Oleme Teadmiseks nõus eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et sisuliselt võetud võib ühistu liikmeks saada igaüks ja seeläbi saab asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt. Oleme varasemalt mitu korda juhtinud tähelepanu, et hoiu-laenuühistud tegelevad avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja seetõttu tuleb nad viia finantsjärelevalve alla. Muuhulgas on see vajalik ka võrdse kohtlemise ja finantsturu läbipaistva toimimise aspektist. Seetõttu toetame eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt hoiuseid kaasavad hoiu-laenuühistud peavad taotlema Finantsinspektsioonilt ühistupanga või panga tegevusloa või oma tegevuse ümber kujundama. 2 Samas leiame, et eelnõus väljapakutud Mitte- Pakutud üleminekuperioodi üleminekuperiood (31.12.2027) on liiga pikk, kuna arvestatud pikkus ja panga tegevusloa tegevusloa taotlemise ettevalmistamine ja menetlus taotlemise tähtaeg on eelnõu ei vaja nii pikka perioodi. Teeme ettepaneku koostajate hinnangul liiga üleminekuperioodi lühendada nii, et hoiu- lühikesed, arvestades panga laenuühistud peavad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemisele kuluvat krediidiasutuste tegevusluba hiljemalt 2025. aasta ressurssi ja vajaminevaid 31. detsembriks. toiminguid (eelkõige arvestades HLÜ-de ühistulist vormi). 3 Teeme ka ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate Selgitatud Kui HLÜ taotleb krediidiandja seaduse paragrahv 2 lõige 6 hiljemalt koos tegevusloa, siis laienevad talle tegevusloa taotlemise nõude kehtima hakkamisega KAVS-ist tulenevad nõudeid, kehtetuks tunnistada. Seletuskirja järgi võivad hoiu- sh laenu andmise nõuded. laenuühistud tulevikus jätkata laenude andmist ilma KAVS § 2 lõike 6 kehtetuks hoiuste kaasamiseta ka krediidiandjana. Kehtiv tunnistamist analüüsivad krediidiandjate- ja vahendajate seaduse paragrahv 2 eelnõu koostajad täiendavalt lõige 6 näeb ette tingimused, mille puhul ei kohaldu tulevikus ning vajaduse korral antud seadust hoiu-laenuühistutele. Kuigi eelnõuga tehakse vastav muudatus nähakse ette hoiu-laenuühistutele eraldi nõuded KAVS-is. laenuandmisele, ei pruugi need olla piisavad ja arvestades hoiu-laenuühistute ümberkorraldamist võiks rakendada neile laenuandmisel krediidiandjatele kehtestatud nõudeid. Seda muudatust võib rakendada ka varasemalt nähes ette vajaliku üleminekuperioodi. EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 51 1 Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu Teadmiseks Plaanitavate muudatustele on sellisel kujul ja kiirusega menetlemine on vastuolus võetud, eelnenud väljatöötamiskavatsus Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga selgitatud ja eelnõu oli esimesel ning hoiu-laenuühistute (HLÜ) arvamust ei peeta kooskõlastusringil juba 2020. a. juba ette millekski. Tegemist on pahatahtliku ja sügisel. Lisaks on korraldatud tagajärgedele mõtlematu sooviga likvideerida Eesti ka mitmeid kohtumisi üks vanimaid oma ühistutega. liikmetel tuginevaid ettevõtlusvorme. Nõukogude võim likvideeris ühistulise liikumise 1940ndatel Teise kooskõlastusringi aastatel. Nüüd, 21. sajandil näeme sama katset tavapärasest lühem tähtaeg on demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. HLÜde tingitud sellest, et 2020. aastal likvideerimine ülalt alla on vastuolus Euroopa Liidu esimesele kooskõlastusringile õigusega, kus Eesti Euroopa Liidu liikmena on saadetud eelnõu sisu ühtib siiski võtnud endale kohustuse tagada toimiv turumajandus suures osas käesoleva eelnõu ja seda ka ühistegevus- ja finantssektoris. versiooniga – juurde on lisatud üleminekusätted ning Senine probleem on olnud selles, et riigi poolt ja täiendatud ühistupanga seaduse alusel tegutsevad institutsioonid regulatsiooni krediidiasutuste (Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, seaduses; samuti lisatud Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole reklaamiseadusesse piirang vaatamata HLÜde korduvatele pöördumistele hoiuseintresside reklaamimise suutnud mõnede HLÜde senisele pahatahtlikkusele kohta. piiri panna, kuigi riikliku tõhusa järelevalve tegemiseks HLÜde kui finantseerimisasutuste üle Lisaks on annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja terrorismi Rahandusministeerium aastate tõkestamise seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2 jooksul Eesti Hoiu- punkti 4). Laenuühistute Liidule pakkunud mitmeid võimalusi Kuna eelnõuga soovitakse HLÜd kui eraldi esitada konkreetseid ja ettevõtlusvorm lähema viie aasta jooksul ära sihistatud ettepanekuid, mis likvideerida või alternatiivina sundümberkujundada, suurendaksid hoiu- siis tuginedes Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu laenuühistute läbipaistvust ja liikmesühistute edukale tegevuskogemusele aastast usaldusväärsust, kuid sisuliselt 1992, mida toetavad ka hoiu-laenuühistute (kui ei ole selliseid ettepanekuid ettevõtlusvormi) head tulemused inimeste ja siiani laekunud. Liidu esitatud kogukondade ühistegevuse edendamisel üle ettepanekute sisu on hoopis maailma, ei toeta ega kooskõlasta Eesti Hoiu- veelgi „liberaliseerida“ kehtivat laenuühistute Liit Rahandusministeeriumi esitatud regulatsiooni (kaotada ära eelnõud. mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis on täiesti vastupidine suund. Selline lähenemine võib hoopis tekitada juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid. Veel lisaks – Hoiu- laenuühistute Liit esindab vähem kui pooli ühistuid. Liitu 52  mitte-kuuluvate ühistute seisukohad aga erinevad Liitu kuuluvate ühistute seisukohtadest – Liitu mitte- kuuluvad ühistud toetavad mitmeid varasemaid ja ka nüüd eelnõuga tehtavaid ettepanekuid. AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmiseks Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud võetud õigusnorme eelkõige audiitorteenuse osutamise seisukohast. 2 Eelnõu § 41 lg 1 Osaliselt Eelnõust on kustutatud HLÜS § § 41 lg 1 näeb ette, et hoiu-laenuühistu arvestatud 41 lg 1 lause 2. raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Auditi võib asendada ülevaatusega, kui Lisaks märgime, et terminit hoiu-laenuühistu kaasatud hoiuste maht on väiksem „auditeeritud“ on eelnõus kui 1 000 000 eurot. kasutatud ainult majandusaasta Nimetatud õigusnorm ei ole kooskõlas AudS § 91 aruande puhul, ning sätestatud üldiste auditi kohustuse kriteeriumitega. ülevaatusega auditeerimise Kindlasti ei tohiks valdkonna eriseadus ette näha asendamine ei ole eelnõu leebemaid auditi kriteeriume kui AudSs on koostajate hinnangul lubatud ka sätestatud. Sellest tulenevalt tuleb õigusnormi lisada, nt kehtiva HLÜS § 26 lg 1 et auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu- alusel. Sellega seostuvad ka laenuühistu (edaspidi HLÜ) kaasatud hoiuste maht eelnõus toodud HLÜS § 41 lg 1 on väiksem kui 1 000 000 eurot ja HLÜl ei ole ning § 41.3 muudatused. raamatupidamise aruande auditi kohustust tulenevalt AudS § 91 lg-st 1 ja 2. Lisame, et eelnõus kasutatakse mitmes sättes terminit „auditeeritud“, kuigi audiitorkontrolli on võimalik teostada ka ülevaatusena. Näit § 413 lg 2 p. 1. Soovitame eelnõu terminoloogiat nimetatud osas muuta, kasutades pigem mõistet „audiitorkontroll“. 3 Eelnõu § 41 lg 4 Selgitatud Kohustus tellida eritöö ei ole Täpsustamist vajavad järgmised teemad: üldiselt ette nähtud ka teistes finantsvaldkonna eriseadustes.  Kliendi kohustus tellida eritöö Eelnõu üks eesmärke on suurendada liikmete rolli ühistu Oleme oma eelmises arvamuses eelnõule selgitanud, tegevuses ja seeläbi ka ühistu et tegemist on audiitori eritööga. Nimetatud eritöö tegevuse üle kontrolli tingimused lepib audiitorettevõtja kliendiga kokku teostamisel. Teisisõnu, liikmete kliendilepingus. Kuna tegemist on eritööga, mitte huvi peaks olema ka seaduses raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolliga, sätestatud eritööd korrapäraselt peab seaduses määratlema, et hoiu-laenuühistul on läbi viia. kohustus tellida audiitorilt nimetatud eritöö. Hetkel pakutud sõnastuses tekiks arusaamatu ja praktikas 53  lahendamatu olukord, kus seadus näeb ette Audiitorkontrolli standardi ja audiitorile kohustuse läbi viia seaduses nimetatud kindlustunde astme osas on nõuete audiitorkontroll, kuid HLÜl kohustust eritööd seletuskirja täiendatud. Eelnõu tellida ei ole. Audiitor ei saa omal initsiatiivil ühtegi koostajate hinnangul ei ole majandusüksust kontrollima minna, isegi kui see on seaduse tasandil standardile seadusse nõudena kirjutatud, vaid antud töövõtu viitamine ja kindlustunde peab HLÜ temalt tellima. Seetõttu peab seadus määramine põhjendatud. nimetatud eritöö tellimise kohustuse HLÜdele ette nägema. Mis puudutab § 27, § 27.1 ning § 28 nõudeid, siis need on  Audiitorkontrolli standard ja kindlustunde proovitud eelnõu uues aste versioonis varasemaga võrreldes enam Oleme varasemalt selgitanud, et eritöö puhul on arusaadavamaks teha ja nende kriitiliselt oluline seaduses märkida, mis standardi sisu avada. kohaselt audiitor HLÜ poolt temalt tellitava töövõtu peab läbi viima. Peame siin kõige asjakohasemaks audiitorkontrolli standardit ISAE 3000, põhjendatud või piiratud kindlustunnet andvana. Samuti on oluline arvestada, et kõigi eritöö objektide osas ei ole põhjendatud kindlustunde andmine võimalik. Klientide võrdse kohtlemise ja seaduse nõuete selguse huvides peab seadus määratlema, milliste nõuete osas ootab seadusandja põhjendatud kindlust ja millal eeldatakse piiratud kindlust.  Täpsemad kriteeriumid § 27, 271 lg 4 ja § 28 nõuete osas ja nõuete selgem ning arusaadav määratletus Oleme oma eelmises arvamuses ning kohtumistes ja kirjavahetuses selgitanud, millised audiitorkontrolli nõuded vajaks rohkem selgust. Kahjuks ei ole kõiki meie ettepanekudi arvesse võetud. Rõhutame veel kord, et audiitor saab ISAE 3000 põhjendatud või piiratud kindlust andva töövõtu raames kontrollida seaduses sätestatud nõuete täitmist, mis on piisavalt määratletud, et audiitor saaks neid käsitleda kriteeriumina. TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmiseks Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu võetud sellisel kujul menetlemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga ning tegemist on inimlikus vaates ka tegutsevate hoiu- laenuühistute otsese mõnitamisega, kus hoiu- laenuühistute arvamust ei peeta millekski. 54 2 Vastuolu kaasamise hea tavaga Teadmiseks Plaanitavate muudatustele on võetud, eelnenud väljatöötamiskavatsus Vastavalt „Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 selgitatud ja eelnõu oli esimesel lõikele 2 kaasatakse eelnõu või muu küsimuse kooskõlastusringil juba 2020. a. ettevalmistamisse asjassepuutuvad huvirühmad sügisel. Lisaks on korraldatud vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab ka mitmeid kohtumisi Vabariigi Valitsus. Kaasamise heast tavast ning ühistutega. huvirühmade kaasamise vajalikkusest kõneleb ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõige Teise kooskõlastusringi 5. Kaasamise hea tava ise on kinnitatud ja avaldatud tavapärasest lühem tähtaeg on Riigikantselei kodulehel tingitud sellest, et 2020. aastal (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava). esimesele kooskõlastusringile Nimetatud kaasamise hea tava rikkumise kohta saadetud eelnõu sisu ühtib siiski Rahandusministeeriumi poolt ei ole võimalik isegi suures osas käesoleva eelnõu ühtegi konkreetset tsitaati välja tuua, sest kõnealuse versiooniga – juurde on lisatud eelnõu menetlemisel on Rahandusministeerium üleminekusätted ning rikkunud selle igat punkti! täiendatud ühistupanga regulatsiooni krediidiasutuste Hoiu-laenuühistutele ei ole varem kõnealust seaduses; samuti lisatud seaduseelnõu näidatud. Ainus põgus tutvustamine reklaamiseadusesse piirang toimus rahandusministri ja hoiu-laenuühistute hoiuseintresside reklaamimise esindajate kohtumisel 13. detsembril 2022. Juhime kohta. tähelepanu, et kohtumise teate saatis eelnõu üks koostajatest, finantsteenuste poliitika osakonna Lisaks on asejuhataja Thomas Auväärt, kes kirjutas kohtumise Rahandusministeerium aastate teates mh järgmist: „Lisaks tulenevalt Hoiu- jooksul Eesti Hoiu- laenuühistute Liidu poolt edastatud kirjast (lisan Laenuühistute Liidule selle siia), võiks Liidu esindaja teha kohtumisel pakkunud mitmeid võimalusi omapoolse ettekande/lühikese esitluse, et mida esitada konkreetseid ja täpsemalt võiks kehtivas regulatsioonis muuta – sihistatud ettepanekuid, mis eelkõige palume keskenduda järelevalve/kontrolliga suurendaksid hoiu- seotud nõuete muutmisele“. Tegelikkuses kujunes laenuühistute läbipaistvust ja kohtumine vaid hoiu-laenuühistute teavitamiseks usaldusväärsust, kuid sisuliselt (ülevaate andmiseks) sellest, mida ministeerium on ei ole selliseid ettepanekuid juba valminud eelnõuga otsustanud muuta ning siiani laekunud. Liidu esitatud mingiks hoiu-laenuühistute omapoolseks ettepanekute sisu on hoopis ettekandeks/esitluseks võimalust ei antudki, kuigi veelgi „liberaliseerida“ kehtivat esmased vastukommentaarid kuulati ära, et regulatsiooni (kaotada ära „linnuke“ kirja saaks. Nagu tabavalt ütles kogu mitmeid põhimõttelisi kohtumise lõpetuseks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu nõudeid), mis on täiesti (koondab 7 vanimat hoiu-laenuühistut) juhatuse vastupidine suund. Selline esimees Uno Silberg: „Arvasime, et meid kutsuti lähenemine võib hoopis pulma, aga sattusime enda matustele“. tekitada juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid. Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel asjaolu, et hoiu-laenuühistutele kui asjassepuutuvale Veel lisaks – Hoiu- huvirühmale esitatakse 17 lehekülje pikkune eelnõu laenuühistute Liit esindab koos 82 lehekülje pikkuse seletuskirjaga esimest ja vähem kui pooli ühistuid. Liitu 55  ainsat korda arvamuse avaldamiseks mitte-kuuluvate ühistute pühadevahelisel ajal (seda oleks võinud ju vähemalt seisukohad aga erinevad Liitu 14. detsembril teha?), jättes arvamuse andmiseks kuuluvate ühistute formaalselt 4 tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse seisukohtadest – Liitu mitte- tipptasemest jäi puudu vaid seik, et kaaskirja lõppu kuuluvad ühistud toetavad ei olnud lisatud „Kaunist aastavahetust!“ või midagi mitmeid varasemaid ja ka nüüd sellist. eelnõuga tehtavaid ettepanekuid. Eelnõu kaaskirjas on lause: „Arvestades teema kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt 2. jaanuaril 2023. a.“. Milles seisneb teema kiireloomulisus, jääb täiesti arusaamatuks, kuigi vastuse sellele võib ehk leida käesoleva kirja punktist 2. Eeltoodust tulenevalt soovitame kõnealuse eelnõuga seotud Rahandusministeeriumi ametnikel tutvuda Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga, millega nad ilmselgelt oma ministeeriumis töötamise aja jooksul tutvunud ei ole, sest sellest, kuidas seaduseelnõu menetlema peab, ei paista neil aimu olevat. Seniks aga tuleb eelnõu menetlemine peatada. 3 Eelnõu sisust ja poliitilisest tellimusest Selgitatud Plaanitavate muudatuste arutamiseks on korraldatud 13. detsembril 2022 Rahandusministeeriumis eelnõu kaks kooskõlastusringi, toimunud kohtumisel, millel eelnõu autorid ise ei kuhu on kaasatud HLÜ-d ja osalenudki (sic!), ütlesid minister ja temaga kaasas huvigrupid, keda vastavad olnud ametnikud muu hulgas, et eelnõu puhul on muudatused võivad puudutada. tegemist poliitilise tellimusega ja et eelnõu peab jõudma jaanuari teisel nädalal kindlasti Riigikokku, Teise kooskõlastusringi sest nii olevat käskinud Riigikogu tavapärasest lühem tähtaeg on rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. See, kas see tingitud sellest, et 2020. aastal tõele vastab, ei ole meie hinnata, aga ilmselgeks sai esimesele kooskõlastusringile asjaolu, et hoiu-laenuühistute arvamuse küsimine saadetud eelnõu sisu ühtib siiski enne eelnõu esitamist Riigikogule saab olema vaid suures osas käesoleva eelnõu formaalsus ning ühegi märkusega arvestada ei versiooniga – juurde on lisatud kavatseta, sest selleks pole aegagi. Kaaskirjas üleminekusätted ning nimetatud „teema kiireloomulisus“ vaid kinnitab täiendatud ühistupanga seda seisukohta. regulatsiooni krediidiasutuste seaduses; samuti lisatud Tartu Hoiu-laenuühistu on esitanud oma üldised reklaamiseadusesse piirang seisukohad Rahandusministeeriumi kavandatavate hoiuseintresside reklaamimise muudatuste hukatuslikkuse osas juba varem, sest kohta. eelnõu ettevalmistajad (nimeliselt näiteks Thomas Auväärt) on midagi sarnast üritanud erinevatele Lisaks märgime, et Eesti Hoiu- ministritele ette suruda juba aastaid, kuid senini Laenuühistute Liidu poolt tulutult. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastal 2020 2020. aastal esitatud eelnõu esitanud ka omapoolse eelnõu hoiu-laenuühistute sisaldas osaliselt samu 56 seaduse muutmiseks, kuid see on ettepanekuid, mis on kajastatud Rahandusministeeriumi poolt arvesse võtmata jäetud ka käesolevas eelnõus, kuid ning mingit arutelu pole toimunud. Nii ongi kokku tervikuna ei tingi eelnõu saadud eelnõu, mis kas vastavalt poliitilisele koostajate hinnangul tellimusele või ametnike küündimatusele tooks hoiustajate huvide suuremat seadusena jõustumise korral kaasa hoiu- kaitset, vaid pigem oli suunatud laenuühistute kui ühistegelise ettevõtluvormi HLÜ-de vastavusnõuete hävingu Eestis. Põhjendused, miks see nii on, oleme vähendamisele ning ühistute korduvalt Rahandusministeeriumile esitanud, kuid suuremale isereguleerimisele. need on jäänud tähelepanuta ning ei vääri seega siinkohal üle kordamist – kõik on arhiveeritud ning Rahandusministeeriumile ka teada. Üks detail väärib veel esitamist. 13. detsembri 2022 kohtumisel ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad, et Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu aastal 2020 esitatud eelnõust võeti tänasesse eelnõusse sisse reklaamiseadusesse tehtavad muudatused intressi reklaami keelamiseks. Paraku meile valetati. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu pakutud eelnõus oli muu hulgas kirjas reklaamiseaduse § 29 täiendamine lõikega 37 järgmisest sõnastuses: “(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. Ettepaneku mõte oli võrdse kohtlemise põhimõttel keelata intressi reklaamimine nii krediidiasutuste kui ka finantseerimisasutuste poolt. Sellest ettepanekust sai Rahandusministeeriumi „spetsialistide“ töö tulemusena eelnõusse järgmine säte: „(3) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ Seega oleks intresside reklaam keelatud vaid hoiu- laenuühistute puhul, mis veel kord näitab, kui väga miskipärast vihatakse Rahandusministeeriumis just hoiu-laenuühistuid ning ollakse valmis neid eraldi diskrimineerima. Piisab sellest ühest näitest, et saada tervikpilt kogu eelnõu olemusest – hävitada Eestis ühistuline 57  finantstegevus. Kas selleks on tõesti poliitiline tellimus, et muuta Eesti kogu maailmas unikaalseks? 4 Kokkuvõte Teadmiseks võetud Eeltoodust tulenevalt ei hakka Tartu Hoiu- laenuühistu Rahandusministeeriumi „armust“ antud aja jooksul eelnõu isegi detailselt analüüsima, vaid oleme põhimõtteliselt sellele ja sellisele asjamisele vastu ning nõuame, et juhul, kui hoiu-laenuühistute tegevust soovitakse kuidagi täiendavalt reguleerida, toimuks selle kavandamine kooskõlas kirja punktis 1 viidatud õigusaktidega ning kaasamise hea tavaga. Et rahandusminister kohtumisel hoiu-laenuühistute esindajatega viitas sellele, et tegemist on poliitilise tellimusega ja eelnõu sellisel kujul peab jõudma jaanuari keskpaigaks Riigikokku, et see suudetaks vastu võtta enne märtsis toimuvaid valimisi, siis peame oma „võitlustandri“ üle viima Riigikogu tasemele, kus loodetavasti valitseb veel terve mõistus, sest Rahandusministeeriumi jaoks on asjassepuutuva huvirühma seisukohad paljas õhk. INTUS HOIU-LAENUÜHISTU 1 Arvestades, et ettepanek sisaldab seadusemuudatust Teadmiseks hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamise kohta võetud praegusel kujul ning olulisi haldusmuudatusi, mis põhjustavad olulisi lisakulusid, on vajalik reserveerida vastuste andmiseks oluliselt rohkem aega, kui hetkel antud tähtaeg 02.01.2023. Palume vastuste andmise tähtaega pikendada kuni 28.02.2023. Pärast seda tuleb korraldada vajalik arv kohtumisi ministeeriumi ning hoiuse- ja laenuühistute esindajate vahel, et mõlemad pooled mõistaksid teineteist, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses tähendavad. Realistlik ja õiglane lõplike seadusemuudatuste jõustumise tähtaeg on alates 01.01.2023, nii et seaduse jõustumisel tegutsevad hoiuse- ja laenuühistud peavad muudatused oma tegevuses rakendama hiljemalt 01.01.2025, nüüd pakutud 01.01.2024. 2 Kavandatav turundusseaduse § 29 muudatus, et Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ- ainult hoiuse- ja laenuühistud ei peaks oma dega kohalduvad pankadele turunduses oma intressipakkumisi avaldama, on ranged finantsjärelevalve vastuolus võrdse konkurentsi seadusandlusega. subjekti nõuded, mis tähendab Muudatus peab puudutama kõiki turuosalisi või ei ka Finantsinspektsiooni õigust tohiks seda üldse teha. teha subjektile ettekirjutus või 58  äärmise meetmena tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui järelevalvesubjekti tegevus ei vasta õigusaktides sätestatule. Sellist õigust täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse intresside reklaamimise keeld läheb kokku ka eelnõus toodud HLÜ liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ liikmeks ei peaks astuma isik esmajoones seetõttu, et teenida (võimalikult kõrget) intressi oma vara pealt. 3 Muudatusettepanek tundub olevat poliitilist laadi ja Teadmiseks ajakava on seotud eelseisvate valimistega. See on võetud kindlasti vale viis selliste oluliste muudatuste elluviimiseks hoiuste- ja laenuühistute tegevuses, millel on pikaajaline teenuste osutamise ajalugu ja tuhanded liikmed, keda muudatused puudutavad. Kui ministeerium jätkab muudatuse elluviimist esitatud kujul ilma korraliku dialoogita hoiuste- ja laenuühistute esindajatega, siis algatame kõik seadusega lubatud õiguslikud meetmed nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid Teadmiseks seadusemuudatusi hinnata kui kavatsust ravida võetud peavalu pea maha raiumise abil. Antud võrdlus ei ole sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja seletuskirja põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid ja ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned HLÜ-d on kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa kõik HLÜ-d ja hoiu-laenuühistu kui ettevõtlusvorm kaotada. Peavalu on? On. Järelikult tuleb pea maha võtta! 2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie Teadmiseks aasta jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See võetud võimalus on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, kelledest nii mõnigi on kümneid aastaid probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ seaduse mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele. Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne suurema HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti 59  makseasutused. Ja makseasutustega võivad ühineda ainult teised makseasutused (Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, §53 (2)). 3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt Teadmiseks peab ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta võetud jooksul, sest alates 01.01.2026 pole kuni krediidiasutuse tegevusloa otsustamiseni lubatud enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute kehtivust). Muu hulgas tähendab see, et pärast 01.01.26 pole võimalik enam osakapitali suurendada. 4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada Teadmiseks mõnda seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära võetud kasutavat pätti kavatsetakse likvideerida ainuke seaduse järgi kohaliku elu edendamiseks mõeldud ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei toeta! KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU 1 Kodumaa Kapital jääb varasemalt esitatud Teadmiseks seisukohtade juurde. võetud Kodumaa Kapitali esitas 23.10.2020.a ja 01.12.2020.a oma seisukohad seonduvalt varasema hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Kodumaa Kapitali kokkuvõtlikud seisukohad on välja toodud ka Eelnõu seletuskirjas (kopeerituna allpool). Kodumaa Kapital jääb esitatud seisukohtade juurde, mida täiendame käesolevas dokumendis esitatuga. 2 Hoiu-laenuühistutele kohalduvad muudatused Mitte- Nõustume, et ühistupank on tuleks viia sisse HLÜS-i, sh tuleks tuua HLÜS-i arvestatud sisuliselt HLÜ kogukondlik ja krediidiasutuste seadusest ühistupanga sotsiaalne finantsalane tegevus, regulatsioon. kuid kuna ühistupanga näol on Oleme seisukohal, et hoiu-laenuühistute liikmed ja tegemist krediidiasutusega, siis avalikkus peaksid selgelt mõistma, et ühistupank on vastav regulatsioon peaks sisuliselt hoiu-laenuühistu kogukondlik ja sotsiaalne sisalduma krediidiasutuste finantsalane tegevus reguleeritumal ja kontrollitumal seaduses. tasemel. Tunnistades alates 01.01.2028 kehtetuks hoiu-laenuühistu seaduse ning viies seeläbi hoiu- laenuühistute kui ühistupankade regulatsiooni krediidiasutuste seaduse alla, ei pruugi avalikkus ja ka liikmed mõista erinevust pankade ja ühistupankade vahel. Kodumaa Kapital on seisukohal, et võrreldes panka, ühistupanka ja hoiu- 60 laenuühistut, siis on ühistupangal selgelt suurem sarnasus hoiu-laenuühistu kui pangaga. Hoiulaenuühistu / ühistupanga ja panga erinevus tuleneb erinevatest asjaoludest, millest kõige põhimõttelisemaks ja olulisemaks võib pidada eesmärki, milleks vastav juriidiline isik on ellu kutsutud. Pank on ellu kutsutud kasumi teenimiseks. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad aga oma liikmete majanduslike huvide toetamiseks ja soodustamiseks. Viidatud olemuslik ja põhimõtteline erinevus on selgelt välja toodud ka Eelnõu seletuskirjas (allajoonitud Kodumaa Kapitali poolt): „… vastavalt tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse.“ „HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu-laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid.“ Hoiu-laenuühistutel on ühiskonnas selge roll ja tähendus, mis on meie hinnangul ajas kasvav, kuna vajadus finantsteenuste ja finantsteadlikkuse järele muutub järjest olulisemaks ning samas lõhe korporatiivse panganduse ja kogukondlikkust hindava inimese vahel kasvab. Meie hinnangul on väga oluline, et ühiskonnas säiliks kogukondlik ja liikmete soodustamisele suunatud hoiu-laenuühistu / ühistupanga ühinguvorm. Hoiulaenuühistud / ühistupangad loovad finantsteenuste mitmekesisuse ning kogukonna ja platvormi suuremaks kaasamiseks. Pangad võivad mõjuda kõrge, kauge, hirmutava ja kättesaamatuna. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad täidavad tühimiku, mida pangad täita ei suuda, ning toovad enam inimesi finantsteenuste 61  juurde ja tõstavad läbi selle oma liikmete finantsalast teadlikkust. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad saavad oma rolli täita aga ainult siis, kui seda toetab seadusandlus ning mõistetav regulatsioon. HLÜS`i muutmise eesmärgiks peaks olema liikmete toomine hoiu-laenuühistutele / ühistupankadele lähemale ja muuta seeläbi finantsteenused liikmetele kättesaadavamaks, läbi riiklikult tagatud järelevalve. Seaduse muutmise eesmärk ei tohiks olla liikmete kaugemale viimine hoiu-laenuühistutest / ühistupankadest. Kodumaa Kapital on seisukohal, et eeltoodut eesmärki aitab tunduvalt paremini saavutada see, kui muudetakse HLÜS´i ning HLÜS (või ühistupanga seadus) jääb kehtima ja reguleerib tulevikus ka ühistupangaga seonduvat. 3 Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema Selgitatud Ühistupanga regulatsioon proportsionaalne hoiulaenuühistu / ühistupanga sõltub suuresti EL suurusega. Hoiu-laenuühistud on väga erineva õigusaktidest, mis reguleerivad suurusega. Eelnõu seletuskirjas on hoiulaenuühistud krediidiasutuste tegevust. jagatud hoiuste mahu järgi nelja erinevasse gruppi, Leevenduste tegemine on kusjuures igasse gruppi kuulub praktiliselt võrdsel teatud üksikutel juhtudel arvul hoiu-laenuühistuid. Väga oluline on kohane võimalik (nt krediidiasutuse rakenduvate nõuete proportsioon ning tasakaal algkapitali nõue), mida on rakenduvate nõuete ja hoiu-laenuühistu / käesolevas eelnõus ka ühistupanga suuruse vahel. Eelnõu viib hoiu- sätestatud. laenuühistud tundlikkusse olukorda, kus tegutsevatel hoiulaenuühistutel tuleb muuta oma ühinguvormi hoiu-laenuühistust ühistupangaks. Igale hoiu- laenuühistule peaksid olema üheselt selged, millised nõuded tema organisatsioonile, aruandlusele, likviidsusele ja osutatavatele teenustele kaasnevad. Seda selgust vajavad nii hoiu-laenuühistute juhid kui ka kõik liikmed. Maksimaalsed nõuded on KAS-is toodud, kuid selgust on vaja just nõuete osas, mille maksimaalsel tasemel kohaldamine on kohane suurtele korporatiivsetele pankadele, kuid mitte sadu kordi väiksematele hoiu-laenuühistutele. Kodumaa Kapital on olnud kogu aeg seisukohal, et hoiu- laenuühistute tegevus peab olema rohkem ja selgemalt reguleeritud. Selgem regulatsioon on vajalik avalikkuse usalduse püsimiseks. Tõime oma vastavad seisukohad välja 2020.a kirjades rahandusministeeriumile. Kodumaa Kapitali on ise sisemiste regulatsioonide osas heas olukorras, sest oleme juba 2021.aastast liikunud selles suunas, et taotleda makseasutuse tegevusuba ja seega minna vabatahtlikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla. 62 4 Piirang, et hoiuse reklaam ei tohi sisaldada Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ- hoiuseintressi määra, on ebaproportsionaalne dega kohalduvad pankadele ning ebavõrdne. ranged finantsjärelevalve Oleme seisukohal, et hoiuse reklaamis hoiuseintressi subjekti nõuded, mis tähendab määra sisaldumine ei ole liikmeid eksitav. Mõistame, ka Finantsinspektsiooni õigust et vastava piirangu eesmärgiks on tagada olukord, teha subjektile ettekirjutus või kus hoiustaja on täpselt teadlik sellest, kuhu ja äärmise meetmena tunnistada millistel tingimustel ta hoiustab. Koduma Kapital on tegevusluba kehtetuks, kui aga põhjendatud arvamusel, et tõstatatud järelevalvesubjekti tegevus ei lahendamist vajavat olukorda ei lahenda vasta õigusaktides sätestatule. hoiuseintressi määra reklaamimise keeld. Sellist õigust täna HLÜ-de Reklaamikeeld toob eelduslikult kaasa arvuliselt suhtes ei kehti ning seda ei ole hoiustajate vähenemise, kuid ei saa kaasa tuua mitte ka võimalik mõistlikult tekitada mingit kindlust, et hoiustaja saab hoiu-laenuühistult ilma finantsjärelevalveta. täpsemat teavet. Pigem tuleks kohustada Hoiuse intresside reklaamimise hoiulaenuühistuid jagama hoiustajatele täpset teavet keeld läheb kokku ka eelnõus hoiust saava hoiu-laenuühistu ja hoiuse tingimuste toodud HLÜ liikmesuse kohta. sätetega, mille järgi HLÜ Lisaks loob ebavõrdse olukorra keelu kohaldumine liikmeks ei peaks astuma isik ainult hoiu-laenuühistutele, mitte aga pankadele. esmajoones seetõttu, et teenida Saame aru, et Eelnõu väljatöötaja sooviks on olnud (võimalikult kõrget) intressi mitte rakendada piirangut pankadele kuna pankade oma vara pealt. hoiused on tagatud tagatisfondiga. Samas aga ei arvestata hoiu-laenuühistute ja ka pankade Nagu eespool mitmel pool tavapärase rahavooga ja toimemehhanismiga. Hoiu- rõhutatud on ühistutel lubatud laenuühistute peamiseks tegevuseks on võtta vastu kaasata hoiuseid üksnes oma oma liikmetelt hoiuseid ning väljasta oma liikmetele liikmetelt, mitte avalikkuselt laene. Piirates ühte hoiu-laenuühistu põhitegevust (see õigus on üksnes sellisel määral, võib see avaldada mõju, mida tuleks krediidiasutustel). Samas rohkem analüüsida. igasugune reklaam, mida täna erinevate meediumite kaudu tehakse, on üldjuhul alati avalikkusele suunatud. Seega on juba kehtivas praktikas paradoksaalne vastuolu – avalikkusele suunatud hoiuseintresside reklaami võib nagu näiliselt teha, samas seadusega on otsesõnu keelatud avalikkuselt hoiuste kaasamine. Samuti märgime, et täna on juba nt keelatud tarbijakrediidi reklaamimine TV-s ja raadios ning eesmärgid on laias laastus olnud samad (reklaamiseaduse § 29 lg 9). Seega ei ole hoiu- laenuühistute hoiuseintresside 63  reklaami keelamisel tegemist pretsedendiga. Veelgi enam – kui pangad ja muud krediidiandjad, kes lähtuvalt eeltoodust ei või tarbijakrediiti niimoodi reklaamida, alluvad FI järelevalvele, siis HLÜ-de suhtes seesugune järelevalve puudub (ja ei see rakendu ka siis kui reklaamipiirang peaks 2023. a. keskpaigas jõustuma). Kokkuvõttes ei keela reklaamiseadusesse lisatav säte kuidagi ühistu tegevust ennast reklaamimast – piirang on konkreetselt seotud ühe finantstootega ehk hoiusega, kus keskmisest kõrgemate intressimäärade avaldamine võib viia olukorrani, kus paljud isikud teevad oma „investeerimisotsuse“ puhtalt emotsioonide najal. Seega on selline reklaamipiirang igati õigustatud. 5 Likviidsusnõuded tuleks põhjalikumalt läbi Selgitatud Viidatud nullilähedasele mõelda ja läbi analüüsida, et läbi Eelnõus olevate tootlusele on HLÜ-d ülemääraste likviidsusnõuete ei muutuks hoiu- tähelepanu juhtinud ka eelnõu laenuühistu formaat mitteelujõuliseks. väljatöötamise ajal. Seetõttu on Oleme seisukohal, et nõue likviidsusnõue 10% lisatud eelnõusse võimalus hoiuse summast on ülemäärane ning kehtiv 5%-line paigutada osa HLÜ varadest likviidsusnõue on piisav. 10%-line likviidsusnõue likviidsetesse ja madala tähendab, et 5 miljonilise hoiuseportfelliga hoiu- riskitasemega laenuühistu peab hoidma 500 000 eurot sisuliselt instrumentidesse, mis ühelt arvelduskontol, mis toodab 0% lähedast tootlust. poolt ei tekita suurt riski hoiustajate varadele, ning teiselt poolt võimaldavad HLÜ- l teenida tootlust. 6 Põhjalikumat analüüsi vajab minimaalse Selgitatud Sisseastumismakse ja sisseastumismakse ja osamakse suurendamine. osamakse määrad on jäänud Minimaalse sisseastumismakse ja osamakse muutumata alates seaduse muutmine võib panna väiksemate vahenditega algsest jõustumisest. inimesi muutma oma meelt saada osa hoiu- Suurendamine on tingitud ka laenühistute poolt pakutavast finantsteenusest. sellest, et HLÜ liikmeks Näiteks, kui liige soovib hoiustada 2500 eurot, siis ta soovida astuvad isikud teenib 5%-lise intressi puhul hoiuselt 125 eurot mõtleksid läbi, kas HLÜ on aastas, millest arvestatakse maha tulumaks. nende vara hoiustamise jaoks 64  Lõppkokkuvõttes jääb hoiustaja tootlus nii sobiv koht, st kas nad on valmis väikeseks, et ta võib otsustada finantsteenuse mitte ühistu tegevuses aktiivselt kasutamise kasuks. Osamakse võib tõusta kuni 50 kaasa lööma. euroni nagu oli 2020.a edastatud eelnõus. Sisseastumismakse võiks olla iga hoiu-laenuühistu enda otsus või siis jääda samale tasemele, mis on kehtivas HLÜ`s. 7 Lõpetuseks kinnitame uuesti, et Kodumaa Kapitali Teadmiseks pooldab hoiu-laenuühistute suuremat reguleerimist. võetud Rõhutame aga, et regulatsiooni muudatusega seonduv kommunikatsioon avalikkusega peab olema vastutustundlik ja läbimõeldud. Kommunikatsioonis tuleks eeldada seda, et tegutsevad hoiu-laenuühistud järgivad juba praegu kõiki nõudeid ning ka seaduse muudatustega planeeritavaid kõrgemaid nõudeid. Avalikkusele tuleks saata selge sõnum, et regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab hoiu-laenuühistuid. KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid Teadmiseks seadusemuudatusi hinnata kui kavatsust ravida võetud peavalu pea maha raiumise abil. Antud võrdlus ei ole sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja seletuskirja põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid ja ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned HLÜ-d on kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa kõik HLÜ-d ja hoiu-laenuühistu kui ettevõtlusvorm kaotada. Peavalu on? On. Järelikult tuleb pea maha võtta! 2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie Selgitatud Eelnõu ei eelda kõikide HLÜ- aasta jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See de ümberkujundamist võimalus on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, ühistupangaks kohustuslikus kelledest nii mõnigi on kümneid aastaid korras, st täna tegutsevatel probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ seaduse HLÜ-del on võimalik lisaks mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele. taotleda kas krediidiandja või Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne makseasutuse tegevusluba, või suurema HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti jätkata tegevust makseasutused. Ja makseasutustega võivad ühineda tulundusühistuna. ainult teised makseasutused (Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, §53 (2)). 3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt Teadmiseks peab ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta võetud jooksul, sest alates 01.01.2026 pole kuni krediidiasutuse tegevusloa otsustamiseni lubatud enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, 65  tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute kehtivust). Muu hulgas tähendab see, et pärast 01.01.26 pole võimalik enam osakapitali suurendada. 4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada Teadmiseks mõnda seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära võetud kasutavat pätti kavatsetakse likvideerida ainuke seaduse järgi kohaliku elu edendamiseks mõeldud ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei toeta! TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine Selgitatud Eelnõuga ei soovita ühistulist Eestis ajalooliselt ettevõtlusvormi lõpetada, st Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine sai täna tegutsevatel HLÜ-del on Eestis alguse juba oktoobris 1802, mil keiser kinnitas võimalik end ümber kujundada Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli ühistupangaks või jätkata Krediidiühistu põhikirja. Viimane alustas tegevust tulundusühistu vormis – ilma küll järgmisel aastal. Eestimaa Maade Krediitselts sealjuures hoiuseid kaasamata. alustas protsenti kandvate hoiuste vastuvõtmisega 1806. a. 26.06.1900. a võetu vastu otsus Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse loomiseks. Kui enne 1905. a loodi 10 hoiu-laenuühingut, siis aastatel 1908-1913 loodi neid 80. Täna on eelnõuga soov see enam kui 200 aastane traditsiooniline ettevõtlusvorm sundlõpetada järgneva viie aastaga. Seda hoolimata asjaolust, et „Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine – kehtiva regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus“ (edaspidi „VTK“) kohaselt on oluline jälgida regulatsiooni väljatöötamisel, et nõuded ei oleks HLÜ-dele ebaproportsionaalsed ega ebamõistlikult koormavad, mis võib selle sektori üldse välja suretada. Ometi on eelnõu ja selle seletuskirja kohaselt kolmas etapp, so HLÜS-i kehtetuks tunnistamine alates 01.01.2028. a, nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on HLÜ-d valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata, jätkata mõnel muul kujul või üldse oma tegevus lõpetada. Sealjuures on eelnõuga võetud ära võimalus jätkata senisel kujul, kuivõrd HLÜ olemasoleval kujul lakkab HLÜS-i kehtetuks tunnistamisega olemast. 2 Eelnõu eesmärk Selgitatud Kuritegevusega võitlemise üks VTK on välja toonud kavandatava eelnõu aspekte on eelnõus toodud eesmärgina luua kaasaegne ja ühistulises vormis sätted, mille kohaselt kas 66 tegutsevate finantsasutuste sektorit suunatakse HLÜ-d proportsionaalselt reguleeriv õigusraamistik, mis finantsjärelevalve alla või on kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, piiratakse HLÜ-de osutatavaid kus olulisel kohal on mh mikro- ja väikese teenuseid (kaasata hoiuseid). suurusega ettevõtjate rahastamine. Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete vahel, et tagada kokkuvõttes hoiulaenuühistute ja ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus. VTK-s viidatud eesmärk on selgelt kooskõlas EL-i nelja kehtiva prioriteediga, eelkõige kodanike ja vabaduste kaitse ja tugev ja elujõuline majanduslik baas. Samuti on ka Euroopa Komisjoni üheks prioriteediks inimeste hüvanguks toimiv majandus. Ühistulises vormis finantsteenused teenivad selgelt inimeste hüvangut, suurendades võrdsust maapiiirkonna ning tõmbekeskuste vahel, kuivõrd just maapiirkondade finantseerimist krediidiasutused harilikult ei paku. See on olnud ka VTK selge eesmärk. VTK kohaselt peavad muudatused toetama: 1) võrdsete ja asjakohaste reeglite tagamist võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega; 2) finantssektori usaldusväärsuse säilimist laiemalt; 3) ettevõtluskeskkonna arengut, sh mikro- ja väikeettevõtlusele suunatud teenuseid, finantsturu mitmekesisust ja konkurentsivõimelisust; 4) regionaalset arengut finantsteenuste pakkumises ehk soodustama finantsteenuste kättesaadavust ka väljaspool Tallinna; 5) hoiulaenuühistu liikmete suuremat enesealgatust ja asjakohast kontrolli HLÜ-de toimimise üle; 6) tarbijate ja ettevõtjate piisavat kaitset. Edastatud eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hoiu- laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul kuritegevuse vastane võitlus ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse. Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel on kehtivad kuritegevuse vastased prioriteedid (kinnitatud 14.04.2021): 1) suurendada kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist; 2) võttes arvesse küberkeskkonna suurenevat rolli kuritegude toimepanemisel; 3) keskendudes 67  süüteomenetluses ohvrikesksusele; 4) tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastase võitluse. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, kuidas võitleb sektori sundlõpetamine kuritegevusega. Samuti ei nähtu eelnõust ega selle seletuskirjast, kuidas tagavad planeeritud muudatused VTK-s väljatoodud eesmärkide saavutamist. 3 Usaldusväärsuse nõuded kehtivas HLÜS-s. Selgitatud Kõrgem kapitaliseerituse määr Kehtiv HLÜS sätestab VTK kohaselt viis HLÜ likviidsuspuhvrite näol on põhimõttelist nõuet, et tagada HLÜ piisav likviidsus mh tingitud ka täna HLÜ-dele ja kapituleeritus: 1) HLÜ peab paigutama vähemalt finantsjärelevalve puudumisest 5 % oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni – et HLÜ-del oleks võimalik hoiusena krediidiasutustesse; 2) keeld omandada ilma välise kontrollita tagada kinnisasju, mis pole vajalikud peamiseks ja püsivaks oma kohustuste täitmine tegevuseks; 3) keeld osaleda täisühingus või võlausaldajate (eeskätt täisosanikuna usaldusühingus; 4) HLÜ hoiustajate) ees. investeeringud põhivarasse, sh finantspõhivarasse ei tohi olla suuremad HLÜ omakapitalist; 5) HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. Lisaks on euroalas pankadele ettenähtud kohustuslik reserv 1 %, mida tuleb hoida täies ulatuses keskpangas, vastav nõue kehtib ka HLÜ-dele. Viimane on võrdväärne krediidiasutustega, kus võrreldes HLÜ-de suhtes kehtivale 10 %-le kehtivad kapitali- ja puhvrinõuded vastavalt olulisusele kas 11,5 % või 13,5 % ulatuses. 4 Järelevalve nõuded Osaliselt Eelnõu seletuskirja on VTK-s kaaluti viite varianti HLÜ-de järelevalve arvestatud vastavates osades täiendatud. osas: 1) kehtivate sisemiste kontrollireeglite tõhustamine ja seadusega täpsemate aluste määratlemine; 2) osaliselt või täielikult Eesti Hoiu- laenuühistute Liidu või HLÜ-de Keskühistu poolt järelevalve teostamine; 3) FI poolt järelevalve teostamine või alternatiivselt FI poolt üksnes suuremate HLÜ-de järelevalve teostamine; 4) järelevalve teostamine muu organi poolt – RAB volituste laiendamine või Eesti Pank; 5) eelnevate variantide kombineerimine. Hoiuste piisav ja pankadega võrdse kaitse tagamiseks on VTK-s välja toodud kaks varianti: 1) kohustus ühineda kõigil HLÜ-del vastava eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga; 2) 68 Tagatisfondiga ühinemine, mis ühtlasi tähendaks ka Tagatisfondi seaduse muutmist. VTK-s on hinnatud kolme meetme võimalikku mõju, so 1) HLÜ tegutsemise nõuete muutmine, sh sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine; 2) järelevalve kohaldamine osadele HLÜdele (vastavalt mahtudele) või kõikidele HLÜ-dele; 3) HLÜ-de hoiuste tagamine läbi Tagatisfondi. Kasutades meedet 2 on VTK hinnanud meetme mõju keskmiseks eeldusel, et HLÜ-de puhul saavad teenuseregulatsioon ja organisatsioonilised nõuded mitte ülemäära komplitseeritud ning sellega ei kaasne väga suurt aruandluskoormust. Eelnõus ei ole kaalutud VTK-s väljatoodud variantide kasutamist või kasutamata jätmist ning märgitud üksnes, et finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja muid alternatiivseid lahendusi ei ole võimalik pakkuda. Arvestades, et VTK-s on pakutud alternatiivseid lahendusi viis, jääb selgusetuks, millised on kaalutlused alternatiivsete lahenduste tähelepanuta jätmisele. Eelnõu täiendavad kitsaskohad Osaliselt Eelnõu seletuskirja on Lisaks juba väljatoodud selgetele vastuoludele arvestatud vastavates osades täiendatud. varasema VTK ning hilisema eelnõu vahel, millest Reklaami piirangu vast kõige kesksemaks saab pidada selget eesmärgi motivatsioonidele on erinevust, peame vajalikuks Teie tähelepanu juhtida osundatud käesoleva märkuste veel järgmisele. Riigikogus menetletavate eelnõude tabeli erinevate asjakohaste normitehnika eeskirja (edaspidi „Eeskiri“) § 3 märkuste juures. kohaselt peab seaduseelnõu olema kooskõlas EV põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, EV suhtes jõustunud välislepingute ning EL õigusega. Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõlas EL õigusega ühes lõigus, milles on leitud, et CDR art 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on täpselt kooskõlas EL õigusega. CDR art 2 lg 5 p 6 kohaselt ei kohaldata CDR-i hoiu-laenuühistu kohaselt tunnustatavatele hoiu-laenuühistutele Eestis. Enamgi veel. Eesti Seletava Sõnaraamatu kohaselt on liige mingisse organisatsiooni, organisse, liitu vm ühendusse kuuluv isik või juriidiline isik, 69 kuid avalikkus üldsus, laiemad hulgad. Jääb selgusetuks, kuidas on ministeerium olemasolevat regulatsiooni ning kehtestatud erandit CDR-i mõttes tõlgendanud selliselt, et hoiu-laenuühistute liikmeid saab lugeda avalikkuseks. Samas seletuskirjas on ministeerium märkinud, et hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiuste maht vastab ligikaudu 0,4 %-le krediidiasutuste kaasatud hoiuste mahust. Eeltoodust tulenevalt ei saa ei grammatilistel ega sisulistel kaalutlustel samastada avalikkust ja selgelt piiratud turgu. Eeltoodust tulenevalt ei muuda eelnõu seletuskirjas toodud laused eelnõud EL õigusega kooskõlas olevaks. Mõistame, et HLÜ-de lõpetamine on poliitiline tahe, kuid poliitiline tahe ei võimalda ignoreerida eelnõude koostamisele kehtivat regulatsiooni, EL õigust ega EV Põhiseadust. Olukorras, kus põhjendamisest olulisem, on eelnõu kiire menetlemine, mis nähtub selgelt ka antud tähtajast – 4 tööpäeva, ei saa nõustuda, et eelnõu on koostatud ja/või menetletud Eeskirja kohaselt. Eelnõu kohaselt ei taga kehtiv õigus õiguslikku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta HLÜ liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse kahjustamisest. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitab (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Kehtiva reklaamiseaduse § 4 kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see suunatud või kelleni see jõuab, ja mis eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Reklaamiseaduse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Viidatud regulatsioon on kehtiv ja selle üle teostatakse riiklikku järelevalvet, mistõttu ei saa ka vastavad põhistused eelnõu seletuskirjas anda alust kogu sektori sundlõpetamiseks. Eraldi peame vajalikuks märkida eelnõu seletuskirjas korduvalt ja pidevalt viidatava konkurentsi tagamise põhjendust. Sealjuures on eelnõuga piiratud üksnes hoiu-laenuühistute reklaami, aga mitte võrreldavate krediidiasutuste oma. Võrdne kohtlemine kehtib põhimõttena mõlemal juhul ning ministeerium ei saa 70 oma suva järgi rakendada põhimõtet sektori lõpetamise põhjendusena, kuid jätta reklaamiseaduse muutmisel rakendamata. Lisaks ettevõtlusvabaduse piiramisele, mida ministeerium on enda eelnõu seletuskirjas mõnevõrra analüüsinud, on tegemist selge õiguskindluse põhimõtte rikkumisega. Õiguskindluse põhimõte tuleneb Põhiseaduse §-st 10 ning muudab õiguskorra usaldusväärseks. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Riigi sõnamurdmisega saab tegemist olla siis, kui riik kehtestab ebasoodsatest tagajärgedest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni. Kuigi õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või sooduste lõpetamine on üldse lubamatu, kuid oluline on iga regulatsiooni muutmisel kaaluda vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva regulatsiooni muutmiseks ei kahjusta ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi korraldanud. Samuti on nõutav, et diskretsiooni alusel antud aktidest nähtuks nende andmise kaalutlused ja põhjendused ning sellised aktid oleksid kohtulikult kontrollitavad. Iga põhiõiguse piirang peab teenima mõnd legitiimset eesmärki ja olema selle saavutamiseks sobiv. Eelnõu seletuskirjas on näiliselt analüüsitud riive sobivust, kuid analüüs jätab märkimata milline on eesmärk, mille saavutamist riive toetab. Samuti on näiliselt analüüsitud vajalikkust, nentides, et muid alternatiivseid lahendusi pole pakkuda. Eelnõu seletuskirjas on viidatud küll Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. Sealjuures ei ole eelnõu seletuskirjas toodud välja, mis on need erandlikud 71  asjaolud, mis tingivad käesoleval juhul meetme mõõdukuse. Lõpetuseks Teadmiseks Hoolimata käesolevas seisukohas märgitust, on võetud elnõus siiski ka palju tervitatavat. Tallinna Hoiu- Laenuühistu on seisukohal, et nii HLÜ-de usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine, likviidsusnõuete lisamine, laenudele esitatavate nõuete, vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise ning liikme krediidivõimelisuse hindamise täpsustamine on üksnes tervitatavad muudatused. Samuti ei ole Tallinna Hoiu- Laenuühistu vastu ka volikogu täiendavale piiramisele, so 50 liikme kohta ühe voliniku asemel 25 liikme kohta ühe voliniku valimisega. Siiski ei saa lähenevad valimised tähendada seda, et kogu kehtivat regulatsiooni ning praktikat eirates surutakse läbi eelnõu, millega suletakse terve sektor ning sealjuures jäetakse sektori sulgemine olulises osas analüüsimata ning alternatiivseid lahendusi, mille mõju sektorile on hinnatud oluliselt madalamaks, põhjendamatult kõrvale jättes, mistõttu ei nõustu Tallinna Hoiu-Laenuühistu edastatud kujul eelnõuga tervikuna. EESTI PANGALIIT 1 Pangaliit toetab lähenemist, et kõik hoiu- Teadmiseks laenuühistud, sõltumata nende suurusest allutatakse võetud Finantsinspektsiooni järelevalve alla. 2 Seonduvad menetlus- ja järelevalvetasud peab Selgitatud Tegevusloa menetlustasud kehtestama suuruses, mis kataks kõik vastava vaadatakse üle korraga kõikides menetluse ja/või järelevalvega seonduvad kulud. finantssektori eriseadustes eraldi eelnõuga. 3 Kõik eelnimetatud järelevalvega seonduvad kulud Selgitatud Vt eelmine kommentaar. (sh turule sisenemise menetlemise kulu) peavad kandma konkreetse valdkonna järelevalve subjektid ja Pangaliit on kategoorilisest selle vastu, et nimetatud kulusid kaetakse teiste Finantsinspektsiooni järelevalve subjektide poolt makstud tasude arvel. 4 Nõustume Finantsinspektsiooni poolt Osaliselt Muudetud on KAS § 44 lg 1 kapitalinõuetele osundamisega, et ühe miljoni arvestatud sõnastust. algkapitali nõue ühistupankadele ei ole põhjendatud ja täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei ole vaja muuta, kuna ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis krediidiasutustele. 72 5 Pangaliit toetab lähenemist, et Tagatisfondi kaitse Mitte- Kui ühistupanga poolt tehtavate saavad üksnes need ühistud, kes saavad panga või arvestatud Tagatisfondi osamaksete ühistupanga tegevusloa. Juhul, kui ühistupanga suurus on proportsionaalselt omakapitali suurus erineb krediidiasutuste sama, mis aktsiapankadel, siis omakapitali suurusest, siis peaks arvestama erinevat ei ole eelnõu koostajate riskitaset ning kaaluma Tagatisfondi juurde hinnangul eraldi osafondi ühistupankadele eraldi seisva osafondi loomist koos loomine mõistlik. sellele osafondile teiste Tagatisfondi osafondide poolt laenuandmise välistamisega. 6 Pangaliit toetab lähenemist, et hoiu-laenuühistutele Mitte- Eelnõu koostajad leiavad, et laieneks vastutustundliku laenamise põhimõtete arvestatud eelnõuga ette nähtavad rakendamise kohustus, kuid leiame, et üksnes kohustused laenu andmise ja võlaõiguses sätestatu on ebapiisav ning eraisikutele laenusaaja krediidivõimelisuse laenu andmisel, analoogiliselt teiste tarbijakrediiti hindamisel on piisavad. väljastavate finantsasutustega kohalduksid hoiu- laenuühistutele ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse vastavad sätted. 7 Pangaliit toetab täiendavate nõuete sätestamist Teadmiseks hoiuste reklaamile. võetud 8 Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu järgi Osaliselt Krediidiasutustega seotud lisatakse juhtidega samaväärset majanduslikku huvi arvestatud isikute säte on eelnõust omavate isikute ringi siseauditi üksuse juhi kustutatud. pereliikmed, samas siseauditi üksuse juhti ennast ei loeta krediidiasutusega seotud isikuks ning ta pole ka krediidiasutuse juhiks krediidiasutuste seaduse (KAS) mõttes. Loogiline oleks, et kui pereliikmed loetakse seotud isikuteks, siis on ka siseauditi üksuse juht ise seotud isikuks KAS § 84 mõttes. 9 Pangaliit juhib tähelepanu vajadusele üle vaadata n- Selgitatud Kuupäev lisatakse viidatud ö üleminekusätted (eelnõu § 1 p 58) eesmärgiga sätetesse eelnõu menetlemise täpsustada erinevate normide kehtima hakkamise käigus sõltuvalt selle kuupäevi (kasutatakse erinevaid lähenemisi sama jõustumisest. kuupäeva märkimiseks – kas kuupäeva väljatoomist, Tehtud grammatilised sõnu „pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist“ või muudatused eelnõu HLÜS § „enne käesoleva seaduse jõustumist“, kuid selgem 47.1 lisamise sätetesse. oleks kasutada kuupäeva). Palume samuti arvestada, et grammatiliselt sõnavorm „peab taotlema“ tähendab taotluse esitamist (mitte selle alusel otsuse tegemist, nagu on mõeldud lõikes 3) ja teeme ettepaneku vaadata üle stsenaarium olukorraks, kui hoiu- laenuühistu ei ole oma tegevuseks vajalikku tegevusluba saanud. Lõike 6 kohaselt peab hoiustamise ja laenuandmise lõpetama vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele, kuid see võib tuua kaasa siiski olukorra, kus pikema tähtajaga hoiuse või laenulepingute sõlmimise korral hoiu- laenuühistu siiski faktiliselt jätkab oma tegevust, kuid selgusetu 73  on hoiu- laenuühistu tegevuse õiguslik raamistik, sest 01.01.2028 on hoiu- laenuühistu seadus plaanitud kehtetuks tunnistada. Kas hoiu- laenuühistu tarbijatest liikmete huvid ja õigused on sellises olukorras piisavalt kaitstud? Praegu on hoiu- laenuühistuid, mis pakuvad laene pikemaks kui 5 aastaks, hoiuseid võetakse lühemaks ajaks, kuid automaatse pikenemise tingimusega. RAHA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Raha Hoiu-laenuühistu (Raha HLÜ) on seisukohal, Teadmiseks et Rahandusministeeriumi antud tähtaeg 2. jaanuar võetud 2023 (s.o neli tööpäeva) 17-lehekülje pikkuse eelnõu (82-lehekülje pikkuse seletuskirja) analüüsiks ja täiemahuliseks arvamuse avaldamiseks on ebamõistlik ja osapoolte huve kahjustav. Raha HLÜ palub pikendada eelnõule vastamise aega kuni 31.01.2023 ning teeb ettepaneku kohtuda aruteluks veebruaris 2023. 2 Rahandusministeerium on asunud seisukohale, et Selgitatud Esmalt märgime, et HLÜ tulenevalt kahe (2) ühistu juhtimise pankrotte on olnud varemgi, ebaõnnestumistest, mis on mh põhjustanud pankroti mitte ainult viimased kaks ja hoiustajate vara osalise kadumise, tuleb Eestis juhtumit. täielikult ära kaotada hoiu-laenuühistud järgmise viie aasta jooksul. Olgu mainitud, et viidatud ühistu Lisaks, eelnõu teise juhtide tegevuse ebapädevuse kohta esitas Raha kooskõlastusringi mõte on HLÜ teavitusi. Rahandusministeeriumi esindajad hoolimata oma lühikesest viitasid, et eelnõud „tuleb“ menetleda kiirkorras tähtajast siiski kaasata hoiu- lähtuvalt poliitilisest survest, seega pahauskselt laenuühistuid ja teisi tekitatakse olukord HLÜ-de näilisest ärakuulamisest. huvigruppe ning arvesse võtta Rahandusministeerium ei ole avatud leidma sisulisi sisulisi ettepanekuid, kus see on lahendusi, et HLÜ-de usaldusväärsust tõsta, vaid võimalik ja asjakohane. täidab poliittellimust aastakümneid eksisteerinud ettevõtlike inimeste ühistegevuse kaotamiseks ning Viimaks, 2020. aastal esimesele seega ettevõtlusvabaduse piiramiseks. kooskõlastusringile saadetud Rahandusministeerium eelnõu sisu ühtib siiski suures ei saa asuda seisukohale, et 2020. aastal küsiti osas käesoleva eelnõu tagasisidet „sarnasele“ eelnõule, kuna käesolev versiooniga – juurde on lisatud eelnõu on erineb oluliselt 2020. aastal koostatud üleminekusätted ning eelnõust. täiendatud ühistupanga regulatsiooni krediidiasutuste seaduses; samuti lisatud reklaamiseadusesse piirang hoiuseintresside reklaamimise kohta. 3 Raha HLÜ on seisukohal, et hoiu-laenuühistu seadus Teadmiseks (HLÜS) ja muud kohalduvad seadused vajavad võetud kaasjastamist ning ka teised ühistud on sellega 74  nõustunud. Selleks tuleks korraldada sisuline arutelu, kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja sisuliste probleemide lahendamine. 4 Raha HLÜ ei nõustu, et RAB ülesanne on ainult rahapesu tõkestamine ning RAB ei tee migisugust järelevalvet. RAB ülesanne on mh RahaPTS § 72 lg 1 p-des 1-3 ja lg-s 2 nimetatud kontrollieseme asjaolusid sisuliselt kontrollida. Antud järelevalve tegelikul toimimisel oleks tekkinud probleemistikku saanud ära hoida, sh kahe viidatud ühistu kaheldav äritegevus tulnud ilmsiks oluliselt varem. Rahandusministeerium jätab antud RAB ülesande täielikult tähelepanuta ning viitab ainult finantsteenuste nõuete täitmisele. 5 Juhime tähelepanu, et krediidiasutused kuuluvad Teadmiseks Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuid Eestis võetud toimus massiivne rahapesu, mida Finantsispektsioon iseseisvalt ei suutnud tuvastada. Samuti leiab Finantsinspektisooni kodulehelt viite, et kui inspektsioon siiski tuvastab järelevalve käigus rahapesu või terrorismi rahastamise tunnused, teavitab ta sellest seaduse kohaselt rahapesu andmebürood. Eesti panganduses toimus seega ulatuslik rahapesu, mis avastati tänu välisriikidele ning Eestile tekkis seeläbi oluline mainekahju. Paraku 30. september 2022 kinnitati sama juhatus jätkama Finantsinspektsiooni juhtimist. Seega on tekkinud olukord, kus halvasti juhitud kahe ühistu tõttu kaotatakse sisuliselt kõik hoiulaenuühistud, kuid halvasti juhitud Finantsinspektsiooni juhatus, kelle juhtimise ajal ei avastatud Eesti pankades laialdaselt toimunud rahapesu, saab jätkata inspektsiooni juhtimist. 6 Rahandusministeeriumi viitab, et panga tegevusloa Selgitatud Nõustume, et Rahandus- saamine tähendab väga suurt koormuse kasvu ja võib ministeeriumi ülesanne ei ole eeldada, et 1-3 täna tegutsevat hoiu-laenuühistut saab monopoolse ühisturu loomine, üksnes loa tegutsemiseks pangana. Samas on seegi vaid eesmärk on tugevdada seisukoht kaheldav, arvestades kõiki panganduses hoiustajate kaitset. Eelnõu kehtivaid nõudeid. Rahandusministeeriumi ülesanne koostajate hinnangul ei ole see ei saa olla monopoolse ühistuturu loomine, kus piisaval määral võimalik ilma saavad tegutsed üks, kaks või kolm ühistut, vaid mingit sorti finantsjärelevalvet ülesanne peaks olema koostada seadus, mis annab rakendamata, või piirates HLÜ kindlustunde ühistute liikmetele kui ka kõikidele poolt osutatavate teenuste ringi ühistutele. Jääb arusaamatuks, kelle huve (st hoiuste kaasamist ning Rahandusministeerium esindab, luues sisusliselt tegevuse jätkumist monopoli, kuigi peaks tagama tulundusühistuna). tugevamat vabaturumajandust. 75 7 Eelnõu juures puudub korrektne kaugelevaatav Selgitatud analüüs, millised mõjud kaasnevad antud seaduse jõustumisel. Eelnõu koostajatel tuleb eelkõige endale selgeks teha, kuidas HLÜ-d toimivad – praegune eelnõu ja seletuskiri on koostatud üksnes kahe ebaõnnestunud ühistu tegevuse näitel. Panga kapitali nõudeid Finantsinspektsiooni silmis on ebareaalne täita, kuna ühistu tegevuse maht on panga mastaapi arvestades olematu. Lisaks soovitakse lisada ühistutetele kohustus panustada tagatisfondi ja sellega kaasnevad täiendavad tasud, mis oluliselt suurendavad ühistu tegevuskulusid. 8 Lisaks jääb arusaamatuks, miks peab ära kaotama Selgitatud Nõustume seisukohaga, et hoiu-laenuühistud või nendest tegema sundkorras Finantsinspektsiooni pangad, selleks et Finantsinspektsioon saaks teostada järelevalve rakendamiseks ei järelevalvet. Teisisõnu, hoiu-laenühistute tegevuse ole vajalik hoiu-laenuühistut üle saaks Finantsinspektisoon teostada järelevalvet pangaks muuta. Eelnõu ka ilma, et ühistud muutuvad pankadeks. Eelnõu jõustudes (ja seletuskirjas on välja toodud selgelt, et järelevalve üleminekuperioodi lõppedes) alla kuuluvad krediidiasutused (pangad), on täna tegutsevatel HLÜ-del tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad kolm varianti: kas hakata ettevõtjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, ühistupangaks, taotleda muu kindlustusandjad, makseasutused ja e-raha asutused Finantsinspektsiooni jt. Seega kõik finantstehinguid pakkuvad ettevõtted tegevusluba (nt krediidiandja ei pea olema pangad, selleks et Finantsinspektsioon tegevusluba) või jätkata saaks järelevalvet teha. tegevust tulundusühistuna. 9 Selgusetuks jääb ka Rahandusministeeriumi Selgitatud Virtuaalvääringu teenuse- seisukoht, et RAB tegeleb ainult rahapesuga, kuid pakkujate üle järelevalve samas on antud virtuaalvääringud RAB järelevalve teostamine on tõepoolest alla. Virtuaalvääringud ehk krüptoraha saavad enda kehtiva seaduse järgi RAB klientidelt reaalset raha, kuid pakuvad vastu pädevuses. Tulevikus digitaliseeritud koodi, mille hind on olematu ja plaanitakse viia sektor igasugused tagatised puuduvad. finantsjärelevalve (st Finants- inspektsiooni) järelevalve alla. 10 Raha HLÜ ei saa nõustuda sellega, et HLÜ-del Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ- keelatakse hoiuseintresside reklaam, samas dega kohalduvad pankadele pankadele sellist keeldu ette ei nähta. Käesolevaga ranged finantsjärelevalve tekitatakse pankadele eelised, mille tõttu kannatavad subjekti nõuded, mis tähendab ühistud. Reklaam on äritegevuse üks osa, aga ta peab ka Finantsinspektsiooni õigust olema tõene, realistlik ja täidetav ning selleks võib teha subjektile ettekirjutus või riik luua vastavad tingimused-reeglid. äärmise meetmena tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui järelevalvesubjekti tegevus ei vasta õigusaktides sätestatule. Sellist õigust täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada ilma finantsjärelevalveta. 76  Hoiuse intresside reklaamimise keeld läheb kokku ka eelnõus toodud HLÜ liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ liikmeks ei peaks astuma isik esmajoones seetõttu, et teenida (võimalikult kõrget) intressi oma vara pealt. 11 Kokkuvõtvalt Raha HLÜ soovib öelda, et hoiu- Teadmiseks laenuühistu turul juhtunud pretsedendid näitavad võetud konkreetsete persoonide pahatahtlikust ja nende tegevus on mõjunud negatiivselt ka vastutustundlike hoiu-laenuühistuste majandustegevusele, mille tõttu oleme ka huvitatud, et nimetatud juhtumid tulevikus ei korduks. Samas peame õigeks, et selleks tuleks koostöös täiendada olemasolevad reeglid põhjaliku majandus-õigusliku analüüsi tulemusena, mitte tekitama uusi kannatusi teiste hoiu-laenuühistu liikmetele, kes toimetavad liikmete huvides kehtivate õigusreeglite raamides vastutustundlikult ja usaldusväärselt. JUSTIITSMINISTEERIUM 77 1 Seletuskirjas (lk 42) väljendatakse seisukohta, et Arvestatud Eelnõu seletuskirjas on ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast täiendatud põhiseaduspärasuse mõistlikust põhjusest. Põhiõiguste piirang peab analüüsi. olema vajalik, sobiv ja mõõdukas. Kõik ratsionaalsed põhjendused ei pruugi sellele standardile vastata. Nagu eespool mitmel pool Eelnõuga piiratakse nii ettevõtlusvabadust kui ka rõhutatud on ühistutel lubatud võetakse inimestelt võimalus oma raha riskantsemalt kaasata hoiuseid üksnes oma paigutada, kuid samas ühistegevuse kaudu ka liikmetelt, mitte avalikkuselt rohkem teenida. Seletuskirjas esitatud (see õigus on üksnes põhiseaduspärasuse analüüs jätab aga eelnõust krediidiasutustel). Samas tervikuna mulje, et valitud on n-ö kergema vastupanu igasugune reklaam, mida täna tee, ehk keerulisema ja riskantsema tegevuse erinevate meediumite kaudu keelamine ilma, et oleks kaalutud muid vähem tehakse, on üldjuhul alati piiravaid meetmeid eesmärgi saavutamiseks. avalikkusele suunatud. Seega Seletuskirjas (lk 43) märgitakse: on juba kehtivas praktikas „Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute paradoksaalne vastuolu – juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete avalikkusele suunatud aktiivsus on madal ja see võimaldab hoiu- hoiuseintresside reklaami võib laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse nagu näiliselt teha, samas usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond, seadusega on otsesõnu keelatud kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega avalikkuselt hoiuste kaasamine. krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga Samuti märgime, et täna on hoiu-laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami juba nt keelatud tarbijakrediidi tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu- reklaamimine TV-s ja raadios laenuühistute poolt kaasatud hoiused on riikliku ning eesmärgid on laias laastus tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib olnud samad (reklaamiseaduse märkimisväärselt moonutada konkurentsi nn hoiuste § 29 lg 9). Seega ei ole hoiu- turul.“ Samas ei ole seletuskirjas teavet selle kohta, laenuühistute hoiuseintresside mida on praktikas ette võetud, et hoiu-laenuühistute reklaami keelamisel tegemist (HLÜ) kehva juhtimise kvaliteeti parandada; kas ja pretsedendiga. Veelgi enam – kuidas on teostatud kontrolli; kas ebapiisava kui pangad ja muud kontrolli teostamise põhjuseks on eelarveliste krediidiandjad, kes lähtuvalt vahendite puudumine kontrollijatel? HLÜS on vastu eeltoodust ei või tarbijakrediiti võetud aastal 1999 ehk kehtinud üle 20 aasta. Seda niimoodi reklaamida, alluvad võib pidada piisavaks ajaks praktika analüüsimiseks FI järelevalvele, siis HLÜ-de ja kitsaskohtade parandamiseks. HLÜ Liidu suhtes seesugune järelevalve 28.12.2022 kirjas tuuakse muu hulgas välja järgmist: puudub (ja ei see rakendu ka „Senine probleem on olnud selles, et riigi poolt ja siis kui reklaamipiirang peaks seaduse alusel tegutsevad institutsioonid 2023. a. keskpaigas jõustuma). (Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, Kokkuvõttes ei keela Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole reklaamiseadusesse lisatav säte vaatamata HLÜde korduvatele pöördumistele kuidagi ühistu tegevust ennast suutnud mõnede HLÜde senisele pahatahtlikkusele reklaamimast – piirang on piiri panna, kuigi riikliku tõhusa järelevalve konkreetselt seotud ühe tegemiseks HLÜde kui finantseerimisasutuste üle finantstootega ehk hoiusega, annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja terrorismi kus keskmisest kõrgemate intressimäärade avaldamine 78 tõkestamise seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2 võib viia olukorrani, kus paljud punkti 4).“ isikud teevad oma Seletuskirjas peaks tooma välja, kas HLÜ Liidu „investeerimisotsuse“ puhtalt väited korduvate pöördumiste kohta on tõesed ning emotsioonide najal. kuidas on riik neile vastanud. Seega on selline Palume täiendada seletuskirjas esitatud PS- reklaamipiirang igati pärasuse analüüsi ning põhjendada, miks vähem õigustatud. piiravad meetmed ei võimalda eelnõuga püstitatud eesmärki saavutada. 79 2 Eelnõu § 1 p 15 kohaselt muudetakse HLÜS § 14 Osaliselt Revisjonikomisjoni elukoha teksti. Muudetud sõnastuses paragrahvi punkti 2 arvestatud andmete avalikustamine kohaselt peab juhatus esitama HLÜ äriregistrisse äriregistris on eelnõust kandmiseks avalduse, milles näidatakse muu hulgas kustutatud ning see on revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja asendatud sidevahendite elukoht. Samuti on kavandatud avaldada andmete avalikustamisega, mis revisjonikomisjoni liikmete elukoha andmed on eelnõu koostajate hinnangul äriregistris (EN § 1 p 16). Eelnõu seletuskirjas ei ole vähem-ulatuslikum põhiõiguste põhjendatud, miks on vaja registrisse kanda riive, ning mis teenib sarnast revisjonikomisjoni liikmete elukoht. Kuigi kohustus eesmärki ühistu liikmete jaoks, revisjonikomisjoni elukohaandmed esitada kehtib st võtta ise ühendust HLÜS-i jõustumisest alates (HLÜS § 14), ei olnud revisjonikomisjoni liikmega ka siis andmete esitamise eesmärke täpsemalt ning vajadusel osundada ühistu määratletud. Revisjonikomisjoni liikmete elukoha tegevuse mittevastavusele. avaldamine ei pruugi olla kooskõlas andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lg 1 p c). Seletuskirjas on öeldud, et äriregistris andmete avaldamise eesmärk on läbipaistvuse suurendamine HLÜ kontrolli teostamise üle ning võimalus HLÜ liikmetel vajadusel pöörduda otse isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavusnõuete kontrolli teostab/teostavad. Samas on revisjonikomisjoni liikmete elukohaandmete avaldamine äriregistris ulatuslik põhiõiguste riive (põhiseaduse (PS) § 26) ja eelnõu koostajad peaksid kaaluma vähem intensiivsete meetmete kasutamist sama eesmärgi saavutamiseks (nt sidevahendite andmete avaldamine). 3 Eelnõu § 1 p 24 kohaselt täiendatakse HLÜS § 18 Selgitatud Eelnõu koostajad leiavad, et lõigetega 4–7. Täiendatud § 18 lg 4 järgi kantakse teisi aluseid ei ole mõistlik HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema kohaldada, arvestades andmete sidevahendite andmed, kui liige on selleks nõusoleku töötlemise eesmärki (vt ka andnud. Seega toimub andmete töötlemine allpool märkus nr 5). nõusoleku alusel vastavalt IKÜM artiklile 6 lg 1 p a. Nõusoleku alusel andmete töötlemisel tuleb arvestada sellega, et andmesubjektil on õigus nõusolek igal hetkel tagasi võtta ning seejärel tuleb lõpetada ka andmetöötlus. Seletuskirjast ei selgu, kas on kaalutud ka teisi IKÜM-i aluseid eelnõus toodud andmete töötlemiseks. Palume täiendada eelnõu seletuskirja ning selgitada nõusoleku alusel andmete töötlemise valikut. 4 Eelnõu § 1 p-ga 48 muudetakse HLÜS-i § 36. Teadmiseks Kavandatud HLÜS § 36 lg 2 lauses 2 on toodud võetud loetelu andmetest, mida peab esitama isik, kes soovib astuda hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks. Eelnõus ei ole täpsemalt sätestatud esitatud isikuandmete töötlemise eesmärki ja 80  säilitustähtaegu. Kavandatud HLÜS § 36 lg 2 toodud andmete töötlemisel riivatakse eraelu puutumatust (PS § 26). Vastava riive alus ja ulatus peab tulenema seadusest. Seega andmete töötlemise eesmärk ning kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil. 5 Eelnõu § 1 p 55 kohaselt täiendatakse muu hulgas Selgitatud Liikme õigus nõuda HLÜ-lt HLÜS §-ga 413, milles sätestatakse HLÜ kohta andmeid on tingitud sellest, et avalikustav teave ja liikme õigus teavet nõuda. liikmetel oleks võimalik Kavandatud § 413 lg 2 p 6 kohaselt võib HLÜ liige parandada (ning võimalik, et ka nõuda HLÜS § 18 lõikes 3 nimetatud ühistu liikmete tekitada) otsesuhtlus teiste nimekirja koos sama paragrahvi lõikes 4 toodud liikmetega ühiste huvide andmetega. See tähendab, et nõudmisel tuleb korraldamiseks, sh küsimuste juhatusel esitada liikmele ühistu liikmete nimekiri panemiseks ühistu (HLÜS § 18 lg 3), milles võivad kajastuda liikmete üldkoosoleku päevakorda. sidevahendite andmed (vt kavandatava Eesmärki saada vahetult HLÜS § 18 lg 4) ning tulundusühistuseaduse (TÜS) ühendust teiste ühistu § 15 lõikes 1 sätestatud andmed (nt liikme elukoht ja liikmetega ei ole eelnõu osamaksu suurus). Seega on tehtud võimalikuks koostajate hinnangul võimalik detailsete isikuandmete edastamine ilma, et oleks saavutada vähem riivamate kaalutud kas püstitatud eesmärki oleks võimalik meetmetega. saavutada vähem riivavate meetmetega pidades kinni andmetöötluse minimaalsuse põhimõttest (IKÜM artikkel 5 lg 1 p c). Samuti peab eelnõuga kavandatud andmete töötlemise eesmärk olema sätestatud seaduses. 6 Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse HLÜS-i §-ga Arvestatud Viidatud lõige on jäetud 471 järgmises sõnastuses: eelnõust välja. § 471 . Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse … vastuvõetud redaktsiooni nõuetega Kavandatava § 471 lõige 8 sätestab: „(8) Kui hoiu-laenuühistu rikub käesolevas paragrahvis sätestatut, käsitatakse seda tegevusloata või keelatud majandustegevusena karistusseadustiku § 372 tähenduses.“; Seletuskirjas märgitakse lakooniliselt, et lõike 8 kohaselt on tegemist tegevusloata või keelatud majandustegevusega, kui HLÜ rikub käesolevas paragrahvis sätestatut. Tegemist on üheselt selge viitega karistusseadustiku (KarS) §-le 372, mis käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust. Pakutav viide KarS tegevusloata tegutsemise ja keelatud majandustegevuse sättele on õigustehniliselt sobimatu. Eriseaduses ei saa sätestada, et mingi kindel tegevus kuulub KarS vastutussätte alla põhjendusel, et eelnõu koostajad on selles veendunud. 81 Kavandatava HLÜS § 471 lõige 3 näeb ette, et enne [seaduse jõustumiskuupäev] asutatud ja tegutsenud HLÜ peab taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks. Toodud sõnastusest justkui tuleneb nõue, et HLÜ oma tegevust niisama lõpetada ei saagi, vaid igal juhul peab tegevusluba taotlema ning kui HLÜ seda tegevusluba ei taotle, on HLÜ automaatselt käsitletav kurjategijana tulenevalt § 471 lõikest 8. Selline õiguslik konstruktsioon on ebamõistlik. Kavandatud paragrahvi 471 lõige 7 näeb ette, et juhul kui Finantsinspektsioon on keeldunud hoiu- laenuühistule krediidiasutuse tegevusluba andmast vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule, siis peab ta oma tegevuse lõpetama või jätkama tulundusühistuna ilma, et teda käsitletaks hoiu- laenuühistuna. Seega, juhul kui HLÜ rikub kavandatava HLÜS § 471 lõikest 7 tulenevat, tähendab see, et ta tegutseb tegevusloata (sest talle ei ole seda antud). Kui on tegemist tegevusloata majandustegevusega, siis saab nii ehk naa kohaldada vastutuse sätteid, mis on kehtestatud KarS-is. Eelnõu jätab mulje, et selle eesmärk on tekitada HLÜ-des hirmu, ähvardades neid KarS sättega, mis on vajaduse korral kohaldatavad ilma, et selle olemasolu peaks eriseaduses ebasobivalt üle kordama. KarS-i rakendamist tegevusloata tegutsemise korral saab selgitada eelnõu seletuskirjas. Palume kavandatavast HLÜS §-st 471 jätta lõige 8 välja. 82  Lisa 3 III kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel Arvestatud , mitte Rahandusministeeriumi Nr Ettepaneku sisu arvestatud, kommentaarid selgitatud, teadmiseks võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Üldised tähelepanekud Teadmiseks Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise võetud kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel (edaspidi Märkuste tabel). Oleme tutvunud Rahandusministeeriumi selgitavate kommentaaridega Finantsinspektsiooni tähelepanekute osas ning soovime rõhutada, et Finantsinspektsiooni põhiseisukohad ei ole muutunud võrreldes 03.01.2023 Rahandusministeeriumile edastatud arvamusega. Sellest tulenevalt täiendavad käesolevas vastuses esitatud tähelepanekud Finantsinspektsiooni 03.01.2023 avaldatud arvamust. 2 Teatud tähelepanekute osas selgitas Arvestatud Rahandusministeerium, et on plaanis nendega tulevikus tegeleda. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks nende küsimustega tegeleda käesoleva Eelnõu raames, et vältida Eelnõu regulatsioonide rakendamisega seotud probleeme. 3 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Osaliselt Oleme seisukohal, et HLÜ liikmeks Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 arvestatud astumise täielik keelamine lõikega 5. Palume vastavat normi täiendada osaga, juriidilistel isikutel, kes on HLÜ mis keelab hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) juhatuse või nõukogu liikmega liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on seotud, oleks ebaproportsionaalne või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu ettevõtlusvabaduse piiramine. liige. Huvide konflikt tekib samas mitte juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku HLÜ liikmeks astumisel, vaid nimetatud seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt viidatud isikule laenu andmisel). Sellest tulenevalt on eelnõus muudetud HLÜS § 28 lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang 83  hõlmaks ka juhtorgani liikmega seotud juriidilisi isikuid. 4 Finantsinspektsioon pooldab lähenemist, mis viitab Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 28 lõike 1.1 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel sõnastust vastavalt ettepanekule. asjakohastele krediidiandjate ja –vahendajate Täpsustatud on HLÜS § 28.1 lõike 1 seaduse (edaspidi KAVS) sätetele, et tagada punkti 5 sõnastust vastavalt edaspidi HLÜ-dele ühetaoline kohtlemine ettepanekule. võrreldes teiste tarbijakrediiti väljastavate laenuandjatega. Viimasele viitab ka Eelnõu HLÜS § 28.1 on lisatud lõige 2 seletuskirja punkt 32, kus tuuakse paralleele KAVS § 49 lõike 2 eeskujul. krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 83 lõikega 3.1 ning mille kohaselt HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. Küll aga kui luua analoogne regulatsioon uues HLÜS-i redaktsioonis, teeme ettepanekud Eelnõu muutmiseks järgmiselt: 1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku muuta HLÜS § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu-laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Muu hulgas sisaldus ettepanekus täiendus „Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus-ja kutsetegevuses, /---/“. Kuigi Rahandusministeerium on Eelnõu seletuskirja punkti 3.1 alapunktis 4 selgitanud, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel käsitleda tarbijana, on Finantsinspektsiooni hinnangul oluline lisada vastav täpsustus ka Eelnõu teksti, et tagada õigusselgus ning vältida ebaõigete praktikate väljakujunemist. 84 2) Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab HLÜS §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks HLÜ sise-eeskirjaga kehtestama liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes selle väljatöötamisel liikme kohta arvesse mh HLÜ ees olevate varasemate kohustuste täitmise ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks säte olema sõnastatud sellisel viisil, et oleksid hõlmatud kõik füüsiliste isikute varasemalt olemasolevad maksekohustused, mis võivad ajas suureneda ning mille mõjuga peaksid HLÜ-d edaspidi arvestama. Võttes arvesse, et HLÜS § 281 lõikes 1 sätestatu võtab eeskuju eelkõige KAVS § 49 lõikest 1, siis viitame siinkohal ka KAVS-i seletuskirjale, mis eelnimetatud lähenemist toetab ning mille kohaselt peab krediidiandja või –vahendaja võtma arvesse tarbija võimekuse teenindada samaaegselt kõiki varem võetud finantskohustusi ka kõrgema intressi tingimuste olukorras. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõuga pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 sõnastust järgmiselt: „varasemate maksekohustuste ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju“. Lisaks juhime tähelepanu, et KAVS § 50 lõike 4 määratleb ühe maksevõime kontrollimise allikana pangakonto väljavõtte, mida krediidivõimelisuse hindaja peab võimaluse korral tarbijalt küsima, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnõuga pakutud HLÜS §-s 281 aga analoogset regulatsiooni ei ole. Laenuandja poolt füüsilisest isikust laenusaaja (tarbija) varalise seisundi hindamisel ei saa pidada piisavaks laenuandja tuginemist üksnes laenusaaja poolt esitatud andmetele ning laenusaaja poolt esitatud teavet tuleb kontrollida. 3) KAVS § 49 lõikes 2 on kehtestatud krediidiandjale kohustus kehtestada metoodika, mis võtab tarbijale krediidi andmisel arvesse 85  konkreetseid näitajaid (sh LTV, DSTI, laenu maksimaalne tähtaeg jne). Kuivõrd KAVS § 49 lõikes 2 nimetatud näitajatele analoogne regulatsioon Eelnõus puudub, teeb Finantsinspektsioon ettepaneku luua ka HLÜS-i analoogne reeglistik, mis võtaks laenu väljastamisel HLÜ sisemiste riskilimiitidena arvesse vähemalt suhtarvudena kehtestatud piirmäärasid (DSTI ja LTV), et tagada füüsilisest isikust laenuvõtja kohustuste täitmine jätkusuutlikul viisil. 5 Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et HLÜ-l Arvestatud Täiendatud HLÜS § 31 lõiget 2 peaksid olema kehtestatud sisemised juhtide punktiga 8. (juhatuse ja nõukogu liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Rahandusministeerium selgitas, et viidatud sobivuse nõudeid kontrollib revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud ülesannete raames. Juhime tähelepanu, et sobivuse nõuete eest vastutava isiku määramine Eelnõus ei võrdu sobivuse nõuete ja nende täitmise kontrolli korda kehtestamise ja rakendamisega. Palume Eelnõu selles osas täiendada. 6 Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu HLÜS § 471 Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 57 (HLÜS § 47.1) lõike 6 sõnastusele, mille kohaselt kui HLÜ ei ole sõnastust on muudetud. krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. Kuna makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist, palume Eelnõu sätte selles osas täpsustada. 7 Krediidiasutuste seaduse muutmine Arvestatud Eelnõusse on lisatud sätted, mis Varasemalt avaldasime arvamuse, et Eelnõuga täpsustavad ühistulisel mudelil tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud põhinevate krediidiasutuste sätteid krediidiasutuse ja ühistuna asutatud krediidiasutuse ning kustutatud viited HLÜS-ile. erisused. Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt kohaldatakse ühistupankadele kogu KAS- i nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga 86  tegevust reguleerivas peatükis. Rahandusministeerium möönis, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise KAS-i muutva seaduseelnõuga. Teeme ettepaneku sätestada vajalikud muudatused käesoleva Eelnõuga, et vastav regulatsioon oleks kohe alguses selge ja arusaadav. 8 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Arvestatud Rahandusministeerium ei ole arvestanud Finantsinspektsiooni varasemalt pakutud sõnastusettepanekuga. Palume siiski KAS § 38 sõnastuses, mitte ainult seletuskirjas, selgelt välja tuua, et ühistupankadele kohaldatakse kogu krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Lisaks palume sätestada, et ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. 9 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et Arvestatud ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Ka Rahandusministeerium möönis Finantsinspektsiooni tähelepanekute selgitamisel, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Eeltoodud valguses teeme uuesti alljärgneva ettepaneku: Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses: „(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele. (2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“ 87 10 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 Arvestatud lõiget 2. Teeme uuesti ettepaneku vastavat sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse. 11 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse nõue, et Osaliselt Jääme siiski varasemalt väljendatud ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks arvestatud, seisukoha juurde, mille kohaselt ei juhatuse liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui selgitatud ole mõistlik nõuda ühistupankadelt HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu kolme juhatuse liikme valimist, kaheni. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud kahe kuivõrd HLÜ-de (kes tulevikus juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa võiksid krediidiasutuse tegevusluba Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL taotleda) tegevusmahud ja (edaspidi CRD) seda võimaldab. kapitaliseeritus on oluliselt väiksem Rahandusministeerium selgitas täiendavalt, et täna tegutsevate (aktsia)pankade juhatuse liikmete arvu alandamine CRD-s lubatud omadest. miinimumarvuni on põhjendatud, arvestades HLÜ- de tegevuse mahtusid ja kapitaliseeritust. Samas nõustume sellega, et kui Finantsinspektsioon sellega ei nõustu. ühistupanga poolt osutatavad teenused ja kapitaliseeritus Juhime tähelepanu, et ka kehtiv HLÜS § 34 lõige 1 sarnanevad (teistele) krediidi- sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm asutustele kohaldatavaga, siis peaks liiget. Finantsinspektsiooni jääb seisukoha juurde, olema paremini jagatud et ühistupangal peaks olema vähemalt kolm vastutusvaldkonnad ja maandatud juhatuse liiget nagu KAS seda ka täna nõuab. huvide konfliktid. Sellest tulenevalt Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad on KAS §-i 44 loodud erand, et igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka ühistupank ei või osutada juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning investeerimisteenuseid ega huvide konflikti maandamine läbi teenuseid välisriigis, kui tema vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse kapitaliseeritus on madalam kui 5 liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget mln EUR. Sarnaselt on § 42.2 organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele loodud erisus, et ühistupangal võib miinimumnõue ning erisuse/leevenduse olla kaks juhatuse liiget, kui kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka lähtuvalt tema osakapitali määrast ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja on tema osutatavate teenuste ring kompetentsete isikute poolt. väiksem teiste krediidiasutuste omadest. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku välja jätta Eelnõust nii HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 88  kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks. 12 Eelnõu § 3 punktiga 9 on reguleeritud ühistupanga Osaliselt Esmalt märgime, et pädevus algkapital. KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib arvestatud, algkapitali määra otsustamiseks ei ühistupanga algkapital erinevalt KAS § 35 lõigetes selgitatud kuulu eelnõu uue versiooni kohaselt 1 ja 2 sätestatust olla üks kuni viis miljon eurot, kui Finantsinspektsioonile, vaid see ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 tuleb otsustada ühistupangal endal lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid. Lisaks vastavalt määruses 575/2013 võib Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank sätestatule. ei või osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud Seoses märkusega nr 2 on teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või täpsustatud KAS § 44 sõnastust. Mis osutades piiriüleseid teenuseid. Algkapital koosneb puudutab HLÜ või ühistupanga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr poolt teenuste osutamist välisriigis, 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud siis märgime, et HLÜ-l ei ole kapitalist ja reservidest. kehtiva regulatsiooni järgi õigus välisriigis teenuseid osutada ning 1) Juhime tähelepanu, et pakutud sõnastusest ei tule see õigus tekiks alles välja, kes ja milliste kriteeriumite alusel otsustab krediidiasutuse tegevusloa saamisel. ühistupanga algkapitali suurust. Kui see pädevus Pärast tegevusloa saamist on kuulub Finantsinspektsioonile, palume Eelnõus see Finants-inspektsioonil õigus pädevus selgelt sätestada koos kriteeriumitega, ettekirjutusega keelata ka mille alusel peab Finantsinspektsioon otsustama ühistupangal välisriigis teenuste kui suur on HLÜ algkapital vahemikus üks kuni osutamist üldiste krediidi-asutustele viis miljon eurot. kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad seaduses toodud 2) KAS § 44 lõike 1 teise lause kohaselt võib õiguslikud alused, või kui Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või ühistupanga osakapital langeb alla 5 osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid miljoni euro. Muus osas ei leia me, välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades et ühistupanga teenuste osutamise piiriüleseid teenuseid. Esiteks, kuna see kohta oleks mõistlik või regulatsioon asub paragrahvis, mis reguleerib proportsionaalne piirata Eestiga. ühistupanga algkapitali, tuleks see rohkem seostada algkapitali regulatsiooniga. Teiseks, sellise õiguse andmine seadusandja poolt Finantsinspektsioonile eeldab ka konkreetseid kriteeriume, millistest peab Finantsinspektsioon otsustuse tegemisel lähtuma. Kolmandaks, oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Kui HLÜ-de tegevuse piirang ei tulene selgelt Eelnõust, tuleks anda Finantsinspektsioonile õigust igal ajal, sh tegevusloa taotluse andmisel, keelata ühistupangal osutada teenuseid välisriigis. 3) KAS § 44 pealkirjaks on pakutud „Ühistu algkapital“. Algkapitalist räägitakse aga ainult 89  paragrahvi esimeses lõikes, edasi on kasutusel mõiste osakapital. Palume kaaluda paragrahvi pealkirja muutmist. 13 Finantsinspektsioon on teinud varasemalt Arvestatud ettepaneku täiendada KAS 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. Eelnõus on KAS § 44 täiendatud lõikega 3. Palume sõnastust muuta järgmiselt: „(3)Ühistupanga juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga.“ 14 Eelnõu § 3 punktiga 22 täiendatakse KAS § 116 Arvestatud lõikega 4, mille kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Oleme varasemalt märkinud, et uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et ühistupanga lõpetamine toimub 11. peatükis sätestatu kohaselt kui ühistupanga erisätetes ei ole sedastatud teisiti. Juhime tähelepanu, et see ei lahenda olukorda, et pakutud sättest ei tulene, kellel on õigus ühistupanga lõpetamise menetluse alustamiseks, kui pank vastab sättes sätestatud kriteeriumitele. Kas tegemist on vabatahtliku lõpetamise või sundlõpetamisega? Kui tegemist on vabatahtliku lõpetamiseks, tuleks ette näha ka nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. 15 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Arvestatud Krediidiasutuste seaduse § 13.1 on Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist täiendatud lõikega 5. peavad HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review), et saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et varade kvaliteedi hindamine peab toimuma kõikide isikute puhul, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, sh HLÜ-d. 90  Juhime tähelepanu, et omavahendite suurust tõendavate dokumentide esitamine koos vandeaudiitori aruandega ei võrdu varade kvaliteedi põhjaliku hindamisega ning hetkel ei tule Eelnõust HLÜ-de selget kohustust läbida varade kvaliteedi hindamist vahetult enne tegevusloa taotlemist. HLÜ-de varade ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku sätestada Eelnõuga HLÜ- de kohustust läbida varade kvaliteedi hindamise vahetult enne tegevusloa esitamist. 16 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid Arvestatud Eelnõusse on lisatud § 3 p 23. KAS-is sisalduvate vastutussätete kohta. Rahandusministeeriumi selgituste kohta on nimetatud sätete ülevaatamine plaanitud tulevikus muu eelnõus raames. Palume kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme. 17 Oleme varasemalt palunud arvestada, et Selgitatud Oleme põhimõtteliselt nõus, et Finantsinspektsiooni tegevust finantseeritakse üldiselt ei peaks ühed finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalvesubjektid teisi järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma subsideerima. Samas aga on eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi järelevalvetasude ülevaatamine subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul, kavas eraldi eelnõuga, kuivõrd vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema järelevalvetasud tuleb üle vaadata täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise finantssektori üleselt, mis vajab tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks omakorda eraldi hinnangut, et leida subsideerima teised järelevalve subjektid. konkreetsed ja proportsionaalsed Märkuste tabelis on selle tähelepaneku juures menetlustasude summad. jäetud poolik kommentaar. Sellest tulenevalt palume uuesti ette nägema täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 1 Kaubanduskoda jääb oma 4. jaanuari 2023 kirjas nr Selgitatud Eelnõu koostajad möönavad, et 4/1 esitatud seisukohtade juurde ning on jätkuvalt kooskõlastusprotsessi raames ei väga kriitiline Eelnõu kaasamisprotsessi osas. kaasatud tehnilise eksimuse tõttu Väärib märkimist, et käesoleval kooskõlastusringil esialgu hoiu-laenuühistuid, kuid ei kaasanud Rahandusministeerium probleemi selgumisel saadeti eelnõu Kaubanduskojale teadaolevalt algselt mitte ühtki kooskõlastamiseks ka hoiu- hoiu-laenuühistut, samas neid puudutab Eelnõu laenuühistutele ning pikendati ka 91  kõige rohkem, sest sisuliselt näeb Eelnõu ette hoiu- arvamuse andmise tähtaega laenuühistute tegevuse lõpetamise senisel kujul. vastavalt tekkinud viivitusele. Hoiu-laenuühistud said esmase informatsiooni Samuti järgiti käesoleva Eelnõu uuest kooskõlastusringist 6. veebruaril 2023 kooskõlastusprotsessi puhul Kaubanduskojalt, kui küsisime Eelnõu osas oma asjakohaseid tähtaegu. liikmetelt arvamust. Samas toimus ülejäänud huvigruppide kaasamine juba 1. veebruaril 2023. Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda taaskord ettepaneku nii Eelnõu kui ka tulevaste kaasamiste osas pidada kinni kaasamise heast tavast ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. Heaks kaasamiseks ei saa pidada seda, kui 17 lehekülje pikkusele eelnõule oodatakse tagasisidet nelja tööpäeva jooksul, nagu seda tegi Rahandusministeerium Eelnõu eelneva kooskõlastusringi ajal. Veel halvem näide kaasamisest on aga see, kui huvigruppi, keda eelnõu kõige otsesemalt ja väga tugevalt puudutab, üldse ei kaasatagi või kaasatakse alles siis, kui nad on juhuslikult kooskõlastusringist teada saanud ja väljendavad pahameelt, et neid ei ole kaasatud. 2 Kuna Eelnõu praegusest seisust nähtub, et nii Selgitatud Eelnõu koostajad on korraldanud Eelnõu koostajate kui ka hoiu-laenuühistute jaoks käesoleva eelnõu arutamiseks aktsepteeritavaid kompromisse ei ole endiselt mitmeid kohtumisi ja töörühmi (sh saavutatud ja neid pole Kaubanduskojale oktoobris 2019 kohtumine HLÜ-de teadaolevalt isegi proovitud saavutada, siis teeme esindajatega, novembris 2020 taaskord Rahandusministeeriumile ettepaneku korraldatud kohtumine arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi rahandusministri ja tema nõunike hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste ning HLÜ-de esindajatega, huvigruppidega, et leida olemasolevatele kohtumised Audiitorkoguga, jne), probleemidele mõistlikud lahendused, mida kõik pidanud nõu järelevalveasutustega osapooled oleksid nõus aktsepteerima. ning korraldanud käesolevaks ajaks kolm kooskõlastusringi, mille käigus on olnud kõigil huvigruppidel ja turuosalistel võimalus esitada oma seisukohad kavandatava eelnõu osas. Paraku ei ole aga kõik pakutud võimalused taganud seda, et eelkõige ühistud ise panustaksid konstruktiivse tagasiside andmisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et paljud ühistute poolt esitatud arvamused põhinevad suuresti emotsioonidel ja sisaldavad vähesel määral n-ö faktilisi asjaolusid. 92 3 Lugedes Eelnõu seletuskirja, jääb ebaselgeks, mis Selgitatud Märgime, et oleme eelnõu põhjustel peavad Eelnõu koostajad peamiseks koostamisel pakkunud välja lahenduseks hoiu-laenuühistutega seotud erinevaid variante, kuidas ühistute probleemidele nende tegevuse lõpetamist. läbipaistvust suurendada ja hoiustajaid paremini kaitsta, kuid Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 38 ja 39 on antud ühistutele ei ole sisuliselt sobinud selgitusi Eelnõu § 1 p 58 kohta, mille alusel hoiu- ükski variant. laenuühistud peavad oma tegevuse ümber kujundama. Nendel lehekülgedel, aga ka mujal Eelnõu väljatöötamisel (st kuni Eelnõu seletuskirjas ei ole mainitud, miks on 2020. aastani) on kaalutud ka Eelnõu koostajad valinud just ümberkujundamise eraldiseisva tegevusloastatud tee ja miks ei suudaks hoiu-laenuühistute režiimi loomist hoiu- probleeme lahendada teistsugused lahendused. laenuühistutele, kuid selle tulemusena oleks oluliselt Kaubanduskoja hinnangul ei ole välistatud, et vähenenud igasuguse ühistegevuse Eelnõu eesmärke (hoiustajate õiguste parem kaitse, element. Ka ei ole hoiustajate kaitse hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus, seisukohast otstarbekas tekitada ühistu liikmete tõhusam kaitse) on võimalik eraldi osafondi HLÜ-dele, kuivõrd saavutada ka muude vähempiiravate lahenduste ühelt poolt eelneks liikmete hoiuste abil kui Eelnõus välja pakutud lahendused. Näiteks efektiivse kaitse tagamisele pikk on Eelnõu väljatöötamise kavatsuses käsitletud sissemaksete periood, et osafondi mitmeid regulatiivseid lahendusi, mis tõenäoliselt maht jõuaks vajaliku tasemeni, ning aitaksid hoiu-laenuühistutega seonduvaid teisalt ei oleks mõistlik liita HLÜ- probleeme lahendada või vähemalt leevendada. sid krediidiasutuste osafondiga, Üheks väljatöötamise kavatsuses välja toodud kuivõrd pankadele ja HLÜ-dele ei lahenduseks on seada hoiu-laenuühistud sarnaselt kohaldu võrdsed nõuded. pankadele Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Samuti on võimalustena välja toodud hoiu- laenuühistute juhtimise läbipaistvamaks muutmine, juhatuse liikmete miinimumarvu seadmine ja juhatuse liikmete sobivusnõuete kaasajastamine. Kaubanduskoja hinnangul võiks neid variante kaaluda. 4 Eelnõu kohaselt jõustuvad Eelnõuga ette nähtavad Mitte- Viidatud II etapp (ühinguõiguslikud muudatused kolmes etapis – esimesed muudatused arvestatud, muudatused) on n-ö ettevalmistav jõustuvad 2023. aastal, seejärel jõustuvad mõned selgitatud etapp ühistupanga loa saamiseks muudatused 2026. aastal ja kõige ulatuslikumad ehk need ei ole eraldiseisvad muudatused, nende hulgas hoiu-laenuühistutele muudatused, kuna nendega riiklikku seatav kohustus ennast ümber kujundada jõustuvad kontrolli ei kaasne. 2027. aastal. Kaubanduskoja hinnangul võiksid Eelnõu koostajad kaaluda ka varianti, mille puhul Lisaks, riskid suure tõenäosusega toimub mõistliku aja jooksul peale iga muudatuste realiseeruvad hiljem ja kindlal etapi jõustumist mõjude hindamine. Kui sellise kuupäeval kontrolli ettenägemine ei mõjude hindamise käigus leitakse, et jõustunud tingi ühistute tegevuse kooskõla muudatused on hoiu-laenuühistutega seotud seadusega pikemas perspektiivis. probleemid lahendanud, tuleks edasised kavandatud muudatused ära jätta. Samas, vähene kontroll HLÜ-de üle ei võimalda ka hinnata, kas riskid on 93  Näiteks jõustuvad Eelnõu kohaselt 2026. aastal maandatud, sest nt likviidsusriski jm rangemad nõuded hoiu-laenuühistute kapitalile. Ei eeskirjad ei ole kättesaadavad. saa välistada, et ka see aitab hoida ära hoiu- laenuühistutega seotud riske ning täiendav sekkumine ei pruugi olla vajalik. 5 Kaubanduskoda toob välja, et ehkki Eelnõu osas on Selgitatud Eelnõu seletuskirja punktis 1.1.3 on aastal 2017 koostatud ka väljatöötamise kavatsus, selgitatud ka alternatiivseid ei käsitle see ühe võimaliku variandina lahendusi ning lisatud asjakohased probleemide lahendamiseks hoiu-laenuühistute selgitused. Lisaks tasub mainida, et tegevuse lõpetamist. Eelnõu seletuskiri ei sisalda ka nn ühinguõiguslikud muudatused, ühtki põhjendust selle kohta, miks kaldub Eelnõu mis eelnõuga ette nähakse, on sisu sedavõrd oluliselt määral väljatöötamise valdavas osas välja toodud kavatsuses toodust kõrvale. väljatöötamiskavatsuse 5. peatükis. Seetõttu teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada Eelnõu seletuskirja põhjendustega selles osas, miks ei ole Eelnõu puhul aluseks võetud ühtki väljatöötamise kavatsuses toodud lahendustest ja lähtutud on hoopis lahendusest, mida väljatöötamise kavatsuses ei kaalutud. EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 1 Nagu Teile teada, koondab Eesti Hoiu- Teadmiseks Eelnõu mitmete laenuühistute Liit (edaspidi EHLÜL) 7 Eestis võetud kooskõlastusringide eesmärk on tegutsevat hoiu-laenuühistut: Kambja Hoiu- olnud koguda kokku võimalikult laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu, Leie Hoiu- paljude huvigruppide ja laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu- sidusrühmade tagasiside eelnõule laenuühistu, Põlvamaa Hoiu-laenuühistu, ning põhjendatuse korral nendega Saaremaa Hoiu-laenuühistu ja Tartu Hoiu- arvestada. Samas ilma üheselt laenuühistu. Lisaks on veel mitu hoiu-laenuühistut selgete ja konkreetsete avaldanud soovi liituda EHLÜL-ga, et ühiselt seista ettepanekuteta (sh faktiliste vastu rünnakutele hoiu-laenuühistute kui tõenditeta) on keeruline ühistegelise ettevõtlusvormi vastu. ministeeriumil ka huvitatud osapooltega sisulist arutelu pidada Rahandusministeeriumil on teada EHLÜL ja tema (kuigi oleme seda üritanud teha). liikmete seisukohad Rahandusministeeriumis väljatöötatud hoiu-laenuühistute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta ning siinkohal ei hakka me neid seisukohti üle kordama. Kuivõrd eelmisel korral (2022. aasta detsembris) üritas Rahandusministeerium eelnõu isegi Justiitsministeeriumiga kooskõlastada kehtivat korda rikkudes ning see ei läinud läbi, saatis Rahandusministeerium 01.02.2023 oma kirjaga nr 13-1.1/789-1 eelnõu Justiitsministeeriumile teistkordseks kooskõlastamiseks. 94 Kaaskirjast leiame lause: „Esitame käesolevaga mõnevõrra muudetud eelnõu ja täiendatud seletuskirja Teile uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks”. Tekstide võrdlus näitab, et tegelikkuses on eelnõu saanud vaid mõningase kosmeetilise (loe: keelelise) kohenduse ning mitte ühtegi sisulist muudatust eelnõusse võrreldes 2022. aasta detsembrikuu seisuga tehtud ei ole. Seega üritab Rahandusministeerium praegu siluda vaid varasemaid puudujääke kooskõlastusmenetluses, et jõuda enne Riigikogu valimisi „lükata“ eelnõu formaalselt nii kaugele kui vähegi võimalik. Pööramata siinkohal uuesti tähelepanu eelnõu sisule, mis pole muutunud ning mille suhtes oleme väljendanud oma kindlat vastuseisu juba varem, rõhutame veel kord, et Rahandusministeerium on eelnõu menetlemisel rikkunud kaasamise head tava („Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lg 2, „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 5 ning kaasamise hea tava Riigikantselei kodulehel (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava) ning juba sellel põhjusel tuleb eelnõu edasine menetlemine peatada ja anda sellele tagasikäik. EHLÜL-le on teada, et Rahandusministeeriumi tegevusele eelnõu osas on tänaseks hinnangu andnud nii Vabariigi Presidendi Kantselei (19.01.2023, tsiteerin: „Tuleb nõustuda Teie kirjas toodud etteheitega, et seaduseelnõu kooskõlastamise protsess ei vastanud selleks kehtestatud nõuetele, kuid seaduseelnõu Põhiseadusele vastavusele kohta saab riigipea anda arvamuse alles peale selle Riigikogus seadusena vastuvõtmist”) kui ka Õiguskantsleri Kantselei (01.02.2023, tsiteerin: „Kirjutasime Rahandusministeeriumile, et arvestades seletuskirjas kajastatut ei pruugi kõnesolev eelnõu praegusel kujul kaasa tuua põhiseaduspärast lahendust kõikidele ettevõtjatele ja tõime välja lahendamist vajavad küsimused. Juhtisime Rahandusministeeriumi tähelepanu ka sellele, et paaripäevane tähtaeg sedavõrd mahuka ja põhimõtteliste otsustustega eelnõu osas arvamuste avaldamiseks on osapooltes tekitanud n-ördimust ning sellisel viisil toimides jääb mulje, et tegemist on näilise (mitte tegeliku) kaasamisega.”). 95  Oleme n-ördinud, et liberaalset majanduspoliitikat taotlev demokraatlik riigijuhtimiskorraldus üritab ühte loomulikku finantssektori osa likvideerida sedavõrd robustsel viisil. Eeltoodust tulenevalt nõuame, et Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu- laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-laenühistuid likvideerida, siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste osas. AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmiseks Audiitorkogu eesmärkidest ja ülesannetest võetud tulenevalt peame eelkõige oluliseks esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamisega seonduvate õigusnormide kohta. 2 Oleme eelnõu erinevate versioonide kohta esitanud Selgitatud Esmalt märgime, et mitmeid arvamusi, milles oleme selgitanud, et audiitorkontrolli sätted on jäänud audiitorkontrolli teenus vajab seaduses suuremat muutumata võrreldes 2020. aastal selgust. On toimunud ka mitmeid kohtumisi avalikustatud eelnõuga. eelnõude koostajatega, kus oleme selgitanud sise- ja välisauditi erinevusi ja auditi nõuete täpsema määratlemise vajadust. Kahjuks on selle eelnõu koostaja piirdunud vaid välisauditi kontrolliobjekti üldise määratlemisega ja siseauditi (vastavusauditi) täpsemad nõuded on jäetud eelnõust välja võrreldes 2020. aasta eelnõuga. Loodame, et eelnõu menetluse käigus pööratakse tähelepanu nii sise- kui välisauditi nõuete selguse ja eristamise vajadusele. 3 Meil on hea meel tõdeda, et eelnõu näeb ette Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 41 delegatsiooninormi, mis võimaldab valdkonna eest sõnastust; samuti on kustutatud vastutaval ministril määrusega kehtestada eelnõust volitusnorm. täpsemad nõuded audiitorkontrolli sisule ja ulatusele – eelnõu § 41 lõige 6. Samas leiame, et nimetatud delegatsiooninorm tuleb täpsemalt sisustada. Ainult lubavast õigusnormist ei piisa audiitorkontrolli nõuete täpsustamiseks. Vajalik on delegatsiooninormis sätestada määruse andja kohustus määratleda määruses audiitori poolt antava kindlustunde aste – millistele kontrolliobjektidele peab audiitor andma põhjendatud kindluse, sealjuures arvestades, et 96  paljude seaduses märgitud nõuete osas ei ole olemuslikult võimalik põhjendatud kindlustunnet anda ja saab anda vaid piiratud kindlustunnet, ning millistele kontrolliobjektidele on võimalik anda vaid piiratud kindlust. Eelnõu seletuskirjas märgitud ei ole selles osas kindlasti piisav, rakendatav ja on osaliselt ebatäpne - vt selgitus eelnõu § 271 lõike 4 osas, mille kohta ei ole (vähemalt hetkeolukorras) võimalik audiitoril anda põhjendatud kindlustunnet. 4 Lisaks ei pea me heaks tavaks selgitada võimalikke Osaliselt Täpsustatud on HLÜS § 41 audiitorkontrolli nõudeid seletuskirjas. Seaduse arvestatud, sõnastust; samuti on kustutatud lugeja peab saama selguse õigusnormist endast. selgitatud eelnõust volitusnorm. Hea näide audiitorkontrolli nõuete määratlemise osas on hiljuti vastu võetud elektrituru jt seaduste muudatuste seadus, mille § 17 lg 4 näeb ette täpsemad nõuded audiitorkontrolli kutsetegevuse standardi määratlemise ja antava kindlustunde osas. Audiitorkogu on jätkuvalt valmis koostööle audiitorkontrolli nõuete määratlemisel. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 41 lõike 6 õigusnormis sätestada, et valdkonna eest vastutav minister määratleb koostöös Audiitorkoguga audiitori poolt antava kindlustunde, põhjendatud või piiratud kindlustunde, astme ja audiitorkontrolli võimaliku sisu ja ulatuse. Seaduse rakendamiseks tuleb vastava määruse tekst lisada eelnõule ja sellest tulenevalt on vajalik muuta ka seletuskirjas audiitorkontrolli nõudeid käsitlevat osa. 5 Meie ettepanek eelnõu § 41 lõige 6 sõnastamiseks Osaliselt Eelnõust on kustutatud HLÜS § 41 on järgmine: arvestatud lõikes 6 sisalduv volitusnorm ning „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab muudetud selgemaks § 41 sätete määrusega audiitorkontrolliga väljendatava sõnastust. kindlustunde astme ning võib kehtestada muud täpsemad nõuded audiitorkontrolli sisule ja ulatusele. Nimetatu tagamiseks tehakse koostööd Audiitorkoguga.“ TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU 1 Tallinna Hoiu-Laenuühistu ei kooskõlasta ega Teadmiseks nõustu esitatud kujul eelnõuga ning esitab võetud alljärgnevalt oma täpsemad põhjendused kooskõlastamata jätmisele, jäädes enda varasemate seisukohtade juurde seoses ühistute 97  sundlikvideerimisega ning eelnõu üldisemate puudustega. 2 HLÜS § 10 lg 1 ja HLÜS § 17 lg 3prim Selgitatud Hoiu-laenuühistu mudeli puhul on Eelnõu kohaselt planeeritakse paragrahv 10 lõiget „ühistuline majandustegevus“ 1 muuta ning paragrahvi 17 täiendada lõikega võtmetähtsusega fraas, millele 3prim, mille kohaselt on juhatus kohustatud välja viitab tulundusühistuseaduse § 1 selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu- lõige 1. Isik peaks liikmeks laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas astumisel teadvustama oma liige osaleb ühistu majandustegevuses. eesmärke ühistulise tegevusvormiga Sealjuures on nimetatud muudatust põhjendatud liitumisel ning sellega kaasnevaid seletuskirjas iga HLÜ eesmärgiga ühistulise õigusi; samuti põhistama oma huvi tegevuse edendamise või teatud kogukonna või ühistusse liikmeks astumisel. huvigruppide hüvede esindamise ning lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus Hoiu-laenuühistu on täna ainus HLÜ liikmeks astumisel. ettevõtlusvorm, millele on TÜS § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing, seadusega antud õigus osutada mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma finantsteenuseid ja seda ilma välise liikmete majanduslikke huve läbi ühise (finants)järelevalveta. Seetõttu on majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) oluline, et nimetatud teenuste tarbijatena või muude hüvede kasutajana; 2) osutamine toimuks liikmetele, hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste liikmete huvides ja nende kontrolli kasutamise kaudu või mõnel muul viisil. all. Olukorras, kus kehtiva regulatsiooni kohaselt, mida käesoleval juhul ei ole planeeritud muuta ka eelnõuga, on tulundusühistu, sh hoiu-laenuühistu näol tegemist äriühinguga, mille liikmete panus saab seisneda mh teenuste kasutamises, jääb selgusetuks, millist eesmärki peaks ministeeriumi hinnangul ühistu kandma. Arvestades, et sealjuures peab ministeerium iga HLÜ eesmärgiks teatud kogukonna või huvigruppide esindamist, kuid eelnõu mõjuhinnangu kohaselt ei mõjuta hoiu- laenuühistute sundlikvideerimine regionaalarengut, jääb viidatud sätete eesmärk selgusetuks. 3 HLÜS § 27 lg 1 p 1 Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega, Viidatud muudatusega kohustatakse hoiu- et hoiu-laenuühistute tagatiste laenuühistut suurendama 100 % võrra suurendamine 5% võrra mõjutaks olemasolevaid tagatisi sama sätte kohaselt, ehk 5 % oluliselt liikmetele makstava asemel 10 % oma liikmete hoiuste summast. intressi summat. Eelnõu koostajad Rahandusministeerium on põhjendanud kõrgemat jäävad oma varasema seisukoha likviidsuspuhvrite määra võrreldes juurde, et kõrgem likviidsuspuhvri krediidiasutustega sellega, et HLÜ-del oleks määr on vajalik eeskätt selle jaoks, võimalik ilma välise kontrollita tagada oma et HLÜ-del oleks võimalik ilma kohustuste täitmine võlausaldajate ees. välise kontrollita tagada oma Samas vähendatakse sellega oluliselt HLÜ kohustuste täitmine võlausaldajate võimalusi HLÜ tegevuse finantseerimiseks ees. enamatest allikatest. Olukorras, kus 98  krediidiasutuste poolt pakutavad hoiusemäärad on Lisaks, Eesti Panga andmete 2-3 korda väiksemad, kui HLÜdes ja seda kohaselt ei täida juba täna mõned inflatsiooni poolt tekitatud kõrge intressimäära (suuremad) hoiu-laenuühistud olukorras, ei saa nõustuda, et vastav regulatsioon seaduses sätestatud 5% likviidsuse tagab kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Pigem nõuet, mis viitab sellele, et toob vastav muudatus kaasa selgelt väheneva võlausaldajate (hoiustajate) nõuete hoiuseintressi HLÜ liikmetele. sissenõutavaks muutumisel võib hoiu-laenuühistute vähene likviidsus tekitada makseraskusi. (vt lk 29: https://haldus.eestipank.ee/sites/def ault/files/2023- 05/fsy2023_1_est.pdf) 4 HLÜS § 27prim Selgitatud Eelnõuga on HLÜ-dele antud Viidatud muudatuse elluviimise põhistustena on võimalus paigutada liikmete seletuskirjas esitatud mh „kuivõrd HLÜ on panga hoiuseid väärtpaberitesse, kõrval ainus juriidiline isik, kellel on õigus kaasata alternatiivina nõudmiseni hoiusest. hoiuseid, siis peab olema tagatud esmajoones see, Samuti on muudetud eelnõus HLÜS et HLÜ hoiustajatele kehtivad kõrgendatud nõuded § 471 lõiget 5, et võimaldada HLÜ- ka likviidsuse tagamise osas“. Viidatud põhistused dele uute liikmete vastuvõtmist, muutuvad aga eelnõuga sisutühjaks, kuivõrd vastav uute hoiuselepingute või tarbija- õigus likvideeritakse eelnõuga, sellega kaob ära krediidilepingute sõlmimist või käesoleva paragrahvi lisamise vajadus. pikendamist kuni krediidiasutuse Eraldi rõhutaksime planeeritava paragrahvi tegevusloa taotluse esitamiseni. kolmanda lõike vastuolu hoiu-laenuühistu Nimetatud piirang on vajalik, et toimimise põhimõtetega. vältida olulisi muudatusi tegevusloa Seletuskirja kohaselt on tegemist KAS § 80 lg 2 taotluse menetlemise ajal; samuti on sätestatud reegliga sarnase nõudega, mille kohaselt vajalik tegevusloa taotlusega koos HLÜ on kohustatud oma äritegevust korraldama esitada varade kvaliteedi hindamise nii, et HLÜ finantseerimine ei baseeruks liiga aruanne (KAS § 13.1 lg 5), mida on lühiajalistel või vähestel allikatel. keeruline läbi viia, kui hindamise KAS § 6 kohaselt hõlmavad aga panga aluseks olevad asjaolud on pidevas finantsteenuseid mh makseteenuseid, väärtpaberite muutumises. emiteerimist, väärtpaberite müügiga seotud Täiendavalt märgime, et ilma tehinguid, vara valitsemist, rahamaakleri tegevust, vastava tegevusloata on keelatud vara hoidmist ning valitsemist, väärtpaberite osutada makseteenuseid, hoidmist ja haldamist, millega on pangal oluliselt väärtpaberitega seotud teenuseid (st laialdasemad võimalused enda tegevuste investeerimisteenuseid), jne. hajutamiseks, milliseid HLÜ-del aga HLÜS Asjaomase tegevusloa kohustus kohaselt ei ole. tuleneb vastavatest EL õigusaktidest Enamgi veel. Eelnõu kohaselt ei ole HLÜ-del ja neid teenuseid reguleerivatest õigust võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida ega seadustest (sh MERAS, VPTS, jne). pikendada hoiustamis-, tarbijakrediidi- ega laenulepinguid alates 01.01.2026. a, millega võetakse KAKS AASTAT enne tegevusloa kohustust HLÜ-delt igasugune võimalus enda tegevust üleüldse finantseerida. Olukorras, kus eelnõuga on välistatud finantseerimine tegevusloa 99  taotluse menetlemise perioodil, ei ole oluliselt usutav, et eelnõuga on soov üldse mõne HLÜ ühistupangaks jõudmine, ning tegemist on selgelt sektori väljasuretamist põhjustava eelnõuga. 5 HLÜS § 28 Arvestatud Muudetud § 28 lõike 7 sõnastust Tallinna Hoiu-Laenuühistu on oma senises selliselt, et oleks lubatav hoiuste tegevuses järginud tarbijakrediidiregulatsiooni, sissemaksmine, kuid mitte teiste § 6 millest tulenevalt ei ole vastutustundliku laenamise lõike 1 punktides 2-7 nimetatud põhimõtte järgimine ebamõistlik muudatus ning teenuste kasutamine. vastavas osas Tallinna Hoiu-Laenuühistu eelnõule vastuväiteid ei esita. Küll aga ei saa nõustuda muudatusega, mille kohaselt on eelnõus piiratud kõigi teenuste osutamine seotud isikutele viidatud paragrahvi 7 lõike muutmisega, so teenuste koguväärtus kuni 5 tasutud osamakset ning mitte enam kui 5 % HLÜ omakapitalist. Vastavas osas teenust piiramist saab kindlasti pidada põhjendatuks laenude väljastamise näol, kuid mitte hoiuste sissemaksete osas. Olukorras, kus liikmetele osutatavad teenused on eelnõu kohaselt jätkuvalt piiratud üksnes laenude osas, saab piirang hõlmata põhjendatult üksnes laenude väljastamist seotud isikutele, kui kõrgema riskiga teenuste osutamist. 6 HLÜS § 29 lg-d 5 ja 6 Arvestatud Eelnõust on kustutatud HLÜS § 29 Olemasoleva regulatsiooni kohaselt ei tohi lg 5 ja 6 muutmise sätted. laenukomitee liikmeks olla nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Planeeritavad regulatsiooniga on vastavat keeldu laiendatud ka juhatuse liikmetele. On selge, et laenukomitee liikmeteks ei saa huvide konflikti vältimise põhistustel olla isik, kes peab teostama järelevalvet HLÜ tegevuse üle. Kuid sellistel põhistustel ei saa pidada juhatuse liiget sõltuvaks. Sama kinnitab ka KAS § 58 lg 1, mille kohaselt on krediidiasutuse krediidikomitee liikmeks ka juhatuse esimees. 7 HLÜS § 36 lg 5 Selgitatud Viidatud KAS sättest on Planeeritava muudatuse kohaselt ei tohi HLÜ kommenteerimisel tähelepanuta juhatuse liige tegutseda töötajana, juhtorgani jäetud ka sama sätte teised liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises elemendid, sh tuleb arvestada finantseerimisasutuses, sh teises HLÜ-s. Nimetatud krediidiasutuse tegevuse laadi, piirang on rangem, kui kehtiv regulatsioon ulatust, keerukust ning huvide krediidiasutustele. KAS § 49 lg 1prim kohaselt võib konflikti vältimist. See tähendab, et krediidiasutuse juht olla muu äriühingu, sh teises äriühingus nõukogu või sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see juhatuse liikmeks olemine on on kooskõlas juhatuse kohustuste ja pädevusega. lubatud vaid väga piiratud tingimustel ning allub rangele kontrollile; sarnast kontrolli ei saa 100  Eeltoodust tulenevalt ei ole eelnõu seletuskirjaga aga tagada HLÜ üle, kellele väline piisavalt põhjendatud viidatud muudatuse järelevalve ei rakendu. vajalikkust ega sobivust. 8 HLÜ-de sundlõpetamine Selgitatud/ Krediidiasutuse tegevusloa Tallinna Hoiu-Laenuühistu on enda varasemas osaliselt taotlemine võib hinnanguliselt võtta seisukohas märkinud, et eelnõuga soovitakse arvestatud vähemalt ühe aasta (tõenäoliselt lõpetada hoiu-laenuühistute pea 200 aastane rohkem alates dokumentide ajalugu, millele ministeerium on vastanud, et koostamise hetkest). Tegevusloa „eelnõuga ei soovita ühistulist ettevõtlusvormi taotlemise ajal ei ole mõeldav lõpetada, st täna tegutsevatel HLÜ-del on võimalik tegevusloa aluseks olevate end ümber kujundada ühistupangaks või jätkata asjaolude ja dokumentide ulatuslik tulundusühistu vormis – ilma sealjuures hoiuseid muutmine (sh uute liikmete kaasamata.“ Enamgi veel. Lisaks HLÜS-i kaasamine). kehtetuks tunnistamisega, võetakse HLÜ-delt õigus Täiendavalt märgime, et eelnõus enda tegevust finantseerida alates 01.01.2026. a, ette nähtud rakendamise kuupäevad kuid sealjuures on HLÜ-l kohustus omada on edasi lükatud. tegevusluba alates 01.01.2028. a. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ministeerium küll möönnud, et tegevusloa taotlemine ning ettevalmistamine on kallis, kuid sealjuures võtnud HLÜ-delt igasugused võimalused seda tegevusluba taotleda ja/või selle ettevalmistamist üleüldse jätkusuutlikult finantseerida. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 1 Nõustume, et hoiu-laenuühistutega (edaspidi ka Arvestatud Muudetud on eelnõu § 5 sõnastust. HLÜ) seotud regulatsiooni tuleb muuta, et tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ja ühistute liikmete tõhusam kaitse. Kooskõlastame hoiu-laenuühistu seaduse eelnõu järgmise märkusega: palume vaadata üle ja vajadusel muuta reklaamiga seotud sätte sõnastus. Eelnõuga täiendatakse reklaamiseaduse § 29 lõikega 3.7 järgmises sõnastuses: „(3.7) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. Juhul, kui sätte eesmärk on kehtestada, et hoiu- laenuühistute reklaam on endiselt lubatud finantsteenuse reklaam, kuid keelatud on lisada reklaami hoiuseintressid, siis sellisel juhul vajab sätte sõnastus muutmist. Vastasel juhul ei ole säte kooskõlas soovitud eesmärgiga. Eelnõukohase sõnastuse järgi tuleb kõigepealt sisustada reklaami mõiste, seejärel hoiu- laenuühistu reklaami mõiste ning lõpuks tuvastada veel ka lisaeelduse olemasolu, s.o selline hoiu- 101  laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Vastav sõnastus on segane ning võimaldab teatud juhtudel hoiu-laenuühistu reklaamis intressimäärasid siiski näidata. Nimelt jääb ebaselgeks, millal saab lugeda, et reklaamis on teavitatud soovist kaasata hoiuseid ning mis on rahaline vahend. Hoiu-laenuühistut saab reklaamida ka ilma, et sellest selguks ühistu soov kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Seega eelnõukohase sõnastuse järgi võiks sellises reklaamis intressimäära kuvada. Samas eeldatavasti ei oleks selline olukord eelnõu eesmärgiga kooskõlas. Lisaks on üleliigne väljend „ühelgi kujul“. Selleks, et sätte sõnastus oleks kooskõlas soovitud eesmärgiga, palume sõnastada säte järgmiselt: „(3.7) „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ Sellise sõnastuse puhul saab nii reklaami tegija kui järelevalveasutus selgelt järeldada, mis on hoiu- laenuühistu reklaam ning et hoiuseintressi määra ei tohi üheski hoiu-laenuühistu reklaamis ühelgi kujul esitada. JUSTIITSMINISTEERIUM 1 Rahandusministeerium on esitanud Teadmiseks Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks hoiu- võetud laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium nõustub eelnõu seletuskirjas toodud tõdemusega, et hoiu- laenuühistu liikmed vajavad senisest tõhusamat kaitset ning toetab hoiu-laenuühistu üle järelevalve tugevdamist. Samas ei toeta Justiitsministeerium välja töötatud lahendust hoiu-laenuühistute tegevuse reguleerimiseks, mille tulemusena kaob hoiu-laenuühistu moodustamise ja tegutsemise võimalus täielikult. Justiitsministeerium ei kooskõlasta esitatud eelnõu, kuid toome siiski välja mõned tähelepanekud, millega palume arvestada eelnõu muutmisel. 2 Eelnõu kooskõla andmekaitse nõuetega Arvestatud Muudetud HLÜS § 7 lg 2 p 5 ja § 14 sõnastusi. Eelnõu § 1 p 12 kohaselt muudetakse hoiu- laenuühistu seaduse (HLÜS1) § 7 lg 2 p 5 teksti. 102  Muudatuste järgselt peavad asutamislepingus edaspidi kajastuma muu hulgas revisjonikomisjoni liikmete isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg- ja koht, ning elukoht. Revisjonikomisjoni liikme sünnikoha kajastumine asutamislepingus on ülemäärane ning on vastuolus andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lg 1 p c). Samuti on üleliigne kajastada asutamislepingus revisjonikomisjoni liikmete elukohti, nende asemel võiks piirduda kontaktandmete kajastamisega (vt nt eelnõu § 1 p 15). Palume eelnõu § 1 punktist 12 jätta välja revisjoniliikme sünni- ja elukoht ning asendada see kontaktandmetega. 3 Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i erinevate Osaliselt Muudetud on HLÜS § 41.3 lõike 4 sätetega, mis puudutavad isikuandmete küsimist, arvestatud, sõnastust selliselt, et hoiu- nende töötlemist ning säilitamist. Kavandatud selgitatud laenuühistu peab säilitama teavet sätete puhul ei ole siiski üheselt selge, kellel on juhtorganite liikmete kohta ning õigus kogutud andmeid töödelda ning kui kaua juhtorganite ja revisjonikomisjoni andmeid säilitatakse. Näiteks eelnõu § 1 punktis 48 liikmete sidevahendite andmeid kavandatud HLÜS § 36 lõike 2 andmete puhul ei kolm aastat pärast tema ole sätestatud, mis eesmärgil ja kellel on õigus neid tagasikutsumist või volituste töödelda, ehk kes hindab seda, kas esitatud lõppemist. andmetele tuginedes sobib inimene hoiu- HLÜS § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt laenuühistu juhtorgani liikmeks. Arvestades kontrollib revisjonikomisjon hoiu- andmete tundlikku iseloomu, ei piisa nende laenuühistu ning tema juhtorganite töötlemiseks eelnõuga kavandatud andmete liikmete vastavust õigusaktidele, töötlemise üldvolitusest (kavandatud HLÜS § 41.3 juhtorganite otsustele, sise- lg 5). Samuti ei ole selge, kui kaua säilitakse HLÜS eeskirjadele, hoiu-laenuühistu § 36 lg 2 kolmandas lauses loetletud andmeid isiku sõlmitud lepingutele ja heale tavale. hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta. Näiteks kavandatud HLÜS § 36 lg 7 kohaselt säilitakse nimetatud andmeid kolm aastat pärast juhtorgani liikme töösuhte lõppemist, kuid kavandatud HLÜS § 41.3 lõikes 4 on samadele andmetele ettenähtud viieaastane säilitustähtaeg. Palume tuua eelnõus loeteluna välja, mis andmeid liikmete kohta töödeldakse ning selle põhjal sätestada säilitustähtajad vastavalt kogutud andmete kategooriatele. 4 Eelnõu § 1 punktiga 55 kavandatud HLÜS § 41.3 Selgitatud Viidatud volitusnormi kohaselt võib lg 2 kohaselt tekib hoiu-laenuühistu liikmel õigus valdkonna eest vastutav minister saada vastavas lõigus loetletud andmed ja täpsustada määrusega § 41.3 lõike 2 dokumendid. Kavandatud HLÜS § 41.3 lõikes 7 on vastavates punktides nimetatud 103  sõnastatud volitusnorm, mille kohaselt võib andmetele ja dokumentidele valdkonna eest vastutav minister määrusega esitatavaid täpsemaid nõudeid. kehtestada HLÜS § 41.3 lõike 2 punktides 2, 4, 7 ja Nimetatud volitusnormi sõnastusest 8 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitatavad (ja määruse olemusest võrreldes täpsemad nõuded. Seletuskirjas on öeldud, et seadusega) tuleneb, et sellega ei saa volitusnormiga ei soovita laiendada lõikes 2 toodud laiendada seaduses sätestatud nimekirja, vaid vajaduse korral täpsustada lõikes 2 (töödeldavat) andmekoosseisu. toodud andmete ja dokumentide sisu. Samas ei ole üheselt selge, mis on siinkohal mõeldud andmete sisu täpsustamisel. Kavandatud volitusnormi sõnastus võib seega tekitada segadust. Palume sõnastada volitusnorm selliselt, et volitusnormist tuleks selgelt välja, et määrusega saab üksnes täpsustada töödeldavat andmekoosseisu, mitte seda laiendada. 5 Tarbijakrediidi sätete kohaldamine kavandatud Arvestatud Muudetud on HLÜS § 28 lõike 1.1 eelnõu raames sõnastust ning selles osas täiendatud Eelnõus ei tooda selgelt välja, millised eelnõu seletuskirja. võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakrediidi reguleerivad sätted hakkavad kohalduma siis, kui hoiu-laenuühistud annavad tarbijale laenu. Kavandatud HLÜS § 28 lõikes 1.1 (eelnõu § 1 p 33) viidatud VÕS-i sätted viitavad omakorda teistele VÕS-i paragrahvidele (nii näiteks VÕS § 409 viitab VÕS §-le 404 (tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks)). Peab olema üheselt selge, millised reeglid kohalduvad nendel juhtudel, kui eelnõus viidatud VÕS-i säte viitab teistele VÕS-i sätetele, mis eelnõu ega seletuskirja kohaselt hoiu- laenuühistute tegevuse puhul kohalduma ei peaks. Samuti ei tulene eelnõust ega seletuskirjast välja, miks on otsustatud kohaldada hoiu-laenuühistu tegevusele tarbijakrediidi andmisel vaid mõnd üksikut VÕS-i sätet, mitte kogu tarbijakrediiti puudutavat normistikku, sealhulgas näiteks erireegleid sidevahendi vahendusel tarbijakrediidi pakkumisele jmt. Palume selgitada seletuskirjas tarbijakrediidi sätete kohaldamist kavandatud muudatuste kontekstis. 6 Hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegutsemist Selgitatud Kehtiva HLÜS-i järgi peab hoiu- puudutavad eelnõu sätted laenuühistul olema vähemalt 25 Ei ole üheselt mõistetav, kuidas eelnõu kohaselt liiget ning osamaksu suurus peab moodustub hoiu-laenuühistu osakapital, kui liikme olema vähemalt 30 eurot (HLÜS § minimaalne osamaksu suurus on 100 eurot, hoiu- 18 lg 1 ja § 23 lg 1); samas kui hoiu- laenuühistu minimaalne osakapital on 50 000 eurot laenuühistu minimaalne osakapital ja liikmete minimaalne arv on 25, samas on 31 950 eurot (§ 22 lg 3). Eelnõu 104  moodustatakse osakapital liikmete osamaksudest. koostajate hinnangul ei ole Osakapitali suurendamise ja vähendamise alused vältimatult vajalik, et seaduses eelnõuga üldse kaotatakse. Alles jääb üksnes kord lubatav minimaalne osakapitali aastas osakapitali muudatustest teatamise kohustus. määr oleks kaetav minimaalse Palume luua selgus osakapitali moodustamises, sest osamaksu arvelt, vaid nimetatud osakapitaliga on seotud netovara nõue, mis peab raamistiku kujundamine peaks igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. jääma hoiu-laenuühistu otsustada. Lisaks oleks osamaksu suuruse tõstmine sellisel määral, et minimaalse liikmete arvuga oleks võimalik ära katta seaduses toodud osakapitali miinimummäära, ebaproportsionaalselt suur ning suure tõenäosusega ei võimaldaks hoiu-laenuühistutel tulevikus liikmeid eriti kaasata. 7 Eelnõu osades sätetes on viited Selgitatud Viidatud sätetes (HLÜS § 32.1 tulundusühistuseadusele (TÜS). Samas, kui lähtuda lõikes 1 ja § 32.3 lõikes 1) on lisatud eeldusest, et hoiu-laenuühistu suhtes kohaldub alati eraldi viited TÜS-ile, kuna ühelt TÜS ning äriseadustik (ÄS) HLÜS-ist tulenevate poolt ei oleks otstarbekas kirjutada erisustega, siis on eraldi viited TÜS-ile üleliigsed. HLÜS-i ümber kõiki TÜS-is Näiteks kavandatud HLÜS § 32.1 ja HLÜS § 32.3 sisalduvaid asjakohaseid sätteid, kummagi sätte lõikes 1 on viide TÜS-i sättele, mis ning teiselt poolt võib ilma on ebavajalik juhul, kui TÜS alati kohaldub HLÜS- vastavate viideteta tekkida arusaam, ist tulenevate erisustega. Palume vaadata üle et TÜS-is sätestatut ei pea eelnõus esinevad viited TÜS-ile ning kontrollida kohaldama, sest HLÜS-is on ette nende asjakohasust. nähtud vastav eriregulatsioon TÜS- i suhtes. 8 Ühistupangale kohaldatakse krediidiasutuste Arvestatud Muudetud on eelnõus sisalduvaid seadust (KAS) ja HLÜS-i. Samas ei ole üheselt krediidiasutuste seaduse muutmise selge, kas HLÜS-i kõrval kohaldub ka TÜS ja ÄS, sätteid selliselt, et HLÜS kuna HLÜS-i regulatsioon ei ole enamikes ühistupankadele ei kohalduks. küsimustes täielik ja toetub TÜS-ile. Ühistupanga regulatsioon on raskesti mõistetav, sest osalt kohalduvad HLÜS-i sätted ja osalt KAS-i sätted. HLÜS-i sätteid kohaldatakse juhul, kui KAS ei ütle teisiti. Seega on väga keeruline mõista, millist regulatsiooni ning millises ulatuses tuleb kohaldada. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KAS § 3 lõike 1 muudatus tuleneb sellest, et krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu- laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on krediidiasutustega. Samas ühistupangale, mis on krediidiasutus, kohaldatakse siiski ka HLÜS-i sätteid. Palume eelnõu raames luua selgus ka ühistupanga tegevuse aluseks olevas normistikus. 105 9 Kavandatud KAS § 44 lõike 3 kohaselt (eelnõu § 3 Arvestatud, „Avalike registrite“ all oli mõeldud p 9) kajastatakse ühistupanga osakapitali selgitatud nii äriregistrit kui ka vähenemine avalikes registrites. Eelnõust ei tulene, Finantsinspektsiooni veebilehte, kus millistest avalikest registritest nähtub ühistupanga kajastatakse samuti FI järelevalve osakapital. Kui eelnõus on mõeldud äriregistrit, siis alla kuuluvate subjektide osa- või peab see nii ka sõnaselgelt eelnõu tekstist tulenema. aktsiakapitali määra. Õigusselguse huvides on viidatud sättes asendatud termin „riigi andmekoguga“, mis on kasutusel ka näiteks RahaPTS-is, ning eraldi ära mainitud Finantsinspektsiooni veebileht. 10 HLÜS-i sätted, mida on vaja samuti analüüsida, Selgitatud Eelnõu väljatöötamisel ning kuid mida eelnõus ei analüüsita tuginedes Eesti Panga andmetele ei Kehtiva HLÜS § 7 lõike 1 kohaselt on hoiu- tuvastatud probleeme laenuühistu asutamise tingimuseks vähemalt 25 asutajaliikmete arvu osas; samuti ei asutajat. Eelnõu väljatöötamisel oleks pidanud ole eelnõu koostajate hinnangul analüüsima, mis on vastava piirangu eesmärk ning sobivamat numbrit ega kaasnevaid kas see on endiselt asjakohane. Samuti on küsitav mõistlikke põhjendusi HLÜS § 18 lõikest 1 tuleneva nõude vajalikkus asutajaliikmete arvu muutmiseks. (hoiu-laenuühistu liikmete miinimumarv) hoiu- laenuühistu tegevuse kontekstis. 11 Kehtivas HLÜS-is on sätestatud eraldi Selgitatud Sisseastumismaksul ja osamaksul sisseastumismaks ja osamaks. Eelnõu on erinevad funktsioonid, st väljatöötamise raames ei ole analüüsitud, milleks sisseastumismaksu arvelt on kahte erinevat makset tarvis. Eelnõuga moodustatakse reservkapital, samal tõstetakse sisseastumismaks kuuelt eurolt 50 ajal kui osamaksu arvelt eurole, mis peaks seletuskirjas toodud selgituse arvestatakse liikmele makstavat kohaselt tõstma hoiu-laenuühistu liikmete huvi ja dividendi. Nimetatud maksude aktiivsust ühistu tegemiste vastu. Samas sisuliselt liitmine tekitaks eelnõu koostajate täidab sama eesmärki ka osamaks. Seega võib kahe hinnangul pigem tarbetut segadust. erineva makse sätestamine olla üleliigne. 12 Kehtiva HLÜS § 22 lõike 3 teise lause kohaselt on Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega, hoiu-laenuühistu netovara nõue seotud et HLÜS-is sätestatud netovara nõue osakapitaliga. Selle nõude järgi peab hoiu- on ebamõistlik ainuüksi seetõttu, et laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel osakapitalist ei saa teha ühtki vastama vähemalt osakapitalile. Sellist nõuet ei ole väljamakset. näiteks tulundusühistul, mille netovara nõue on vähemalt pool osakapitalist. Samuti alates Sarnaselt osaühingutele ja 01.02.2023 ei ole vastavat nõuet ka osaühingul ega aktsiaseltsidele tehakse aktsiaseltsil (netovara peab olema pool tulundusühistu puhul väljamakseid osa/aktsiakapitalist). Hoiu-laenuühistule tema liikmetele kasumieraldistest, kehtestatud nõue tähendab, et osakapitalist, mis on mitte osakapitali arvelt. Eriti hoiu- mõeldud ühistu kapitaliseerimiseks ja tegevuse laenuühistute puhul on vajalik finantseerimiseks, ei saa teha ühtegi väljamakset, ühistu täiendav kapitaliseeritus, sest muidu satutakse vältimatult netovara nõudega (1) ühistu liikmed ei vastuta vastuollu. Seega on HLÜS-is sätestatud netovara isiklikult ühistu kohustuste täitmise 106  nõue ebamõistlik. Samal põhjusel otsustati kaotada eest, ja (2) hoiu-laenuühistu puhul vastav piirang äriseadustikust. on tegemist finantsteenuse osutajaga. 13 Hoiu-laenuühistu kohustuste rikkumise Selgitatud/ Esiteks rakendussätteid on tagajärg osaliselt muudetud eelkõige, et nende Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-ga 47.1, arvestatud eesmärk ja sisu oleks õigusselgem mis reguleerib hoiu-laenuühistute tegevuse (uued §-d 47.1 – 47.3). kooskõlla viimist 2023. aasta 1. juunil jõustuva HLÜS-i redaktsiooni nõuetega. Kavandatud HLÜS Mööname, et enne kui ühistud § 47.1 lg 4 kohaselt, kui hoiu-laenuühistu on allutatakse Finantsinspektsiooni esitanud vastavalt krediidiasutuste seadusele järelevalve alla (s.t. ühistupanga tegevusloa taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole vormis), ei ole võimalik ette näha otsustanud 2027. aasta 31. detsembriks tegevusloa efektiivset ja kõikehõlmavat andmist või sellest keeldumist, ei loeta hoiu- kontrolli riigi poolt. Sisuliselt jääb laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks see ikkagi ühistu liikmete karistusseadustiku tähenduses. Eelnõu seletuskirjas (kaudseks) vastutuseks, kas ja on selgitatud, et vastava sätte puhul on eeskuju kuidas ettenähtud nõuetest kinni võetud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse peetakse. Eelnõuga ettenähtud (KAVS) § 105 lõikest 3, kus toona ilma täiendav audiitorkontroll saab tegevusloata tegutsenud (st tegevusloa taotlemise vastavad puudujäägid liikmete jaoks kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad välja tuua, kelle otsustada jääb siis viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte vajalikke n-ö sammude astumine. annab ka hoiu-laenuühistutele garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta menetlust Nn hoiuste vahendite kaitse alaste karistusseadustiku (KarS6) tegevusloata tegevuse nõuete kontrolli ei saa panna ka paragrahvi alusel. Rahapesu Andmebüroole, kellel ei ole seaduse kohaselt mandaati teha Samas kavandatud HLÜS § 47.1 lõike 5 kohaselt ei sellise sisuga järelevalvet. ole enne seaduse muudatuste jõustumist asutatud hoiu-laenuühistutel lubatud juba alates 2026. aasta Siiski kui hoiu-laenuühistu on 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa esitanud krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu uusi liikmeid, taotluse, aga sellele eelnevalt on sõlmida uusi hoiuselepinguid, rikkunud mõnest teisest seadusest tarbijakrediidilepinguid ega pikendada tulenevaid kohustusi, on seda olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute asjaolu võimalik arvesse võtta kehtivust. tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsustamisel (vt ka KAS Eelnõuga on jäänud lahendamata küsimus, mis on § 15 lg 2 p 4). selle tagajärg, kui hoiu-laenuühistu pahatahtlikult, kasutades ära inimeste vähest õigusteadlikkust, Samas, kui hoiu-laenuühistu on eirab HLÜS § 47.1 lõikes 5 sätestatud kohustusi. HLÜS järgi kohustatud taotlema Näiteks võtab vastu uusi liikmeid. Kuidas oleks panga tegevusloa ning ei ole võimalik sellisele tegevusele reageerida ning seda vastavat taotlust seaduses toodud takistada, arvestades samas tõsiasjaga, et kui hoiu- kuupäevaks Finantsinspektsioonile laenuühistu on krediidiasutuse tegevusloa esitanud, esitanud, on võimalik lugeda hoiu- siis tulenevalt HLÜS § 47.1 lõikest 4 ei loeta selle laenuühistu tegevus tegevusloata tegevust tegevusloata tegevuseks, mistõttu ei ole tegevuseks karistusseadustiku vastav tegevus ka KarS-i alusel karistatav. Palume tähenduses. 107  leida lahendus olukorrale, kui hoiu-laenuühistu eirab kavandatud HLÜS § 47.1 lõikes 5 sätestatud kohustusi. 14 Õigusaktidest kinni pidamise kohustus Selgitatud HLÜS § 41.1 põhineb enamjaolt Eelnõus on läbivalt viidatud hoiu-laenuühistu makseasutuste ja e-raha asutuste kohustusele tagada kooskõla õigusaktidega (nt seaduse §-il 81. Nimetatud kavandatud HLÜS-i § 34.1 lg 1 p 4; § 41.1 lg 1). paragrahv on olnud MERAS-is Seletuskirjas ei ole selgitatud milliseid õigusakte seaduse jõustumisest arvates silmas peetakse, mistõttu on ebaselge, kui laialt muutumata kujul ning sellega ei ole peab kavandatud kohustust tõlgendama. eelnõu koostajate teada probleeme Seletuskirjas on näiteks selgitatud järgmist (lk 41): olnud. Lisaks märgime, et seaduses „Paragrahv 41.1 näeb ette üldised printsiibid HLÜ ega eelnõu seletuskirjas ei oleks raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-l võimalik ammendavalt üles lugeda raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda kõik õigusaktid, mis kohalduvad seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest HLÜ kui tulundusühistu raamatu- õigusaktidest ning HLÜ põhikirjast ja pidamise korraldamisele. raamatupidamise sise-eeskirjast.“ Toodud seletusest siiski ei selgu, mis seadusi ja muid õigusakte on üldnimetuste all mõeldud. Üldsõnaliselt sõnastatud kohustus, millele ei leidu seletuskirjas ka üheselt mõistetavat selgitust, on normi adressaadile raskesti täidetav. Seega palume sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused võimalikult täpselt ning avada seletuskirjas nende sisu. 15 Eelnõu jõustumise tähtaeg ning huvirühmade Osaliselt Eelnõuga sätestatud jõustumis- ja kaasamine arvestatud, rakenduskuupäevasid on nihutatud. Eelnõu jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. selgitatud juunil, mida on Justiitsministeeriumi hinnangul Eelnõu koostajatele on teada hoiu- võimatu saavutada. Eelnõu menetlemisel tuleb laenuühistute seisukohad käesoleva arvestada sellega, et tõenäoliselt hakkab uus eelnõu kohta, kuid tuleb tõdeda, et Riigikogu tööle aprillis 2023. Samas on eelnõus hoiu-laenuühistud suures osas ei ole esitatud senist korda tugevalt mõjutavad vastuvõtlikud või avatud arutama ka muudatused, mis puudutavad mitmeid huvitatuid neid muudatusi, mis seonduvad osapooli. Seega on oodata, et eelnõu pinnalt võib hoiu-laenuühistute tegevuse tõusetuda küsimusi, mida tuleb koostöös läbipaistvuse suurendamise või huvirühmadega lahendada. Eeltoodu pinnalt võib liikmete õiguste kaitse järeldada, et eelnõu menetlus ei saa kulgeda kiirelt. tugevdamisega. Eelnõusse tuleks kavandada selline jõustumiskuupäev, mis arvestab menetlusajaga ning huvirühmade ootustega. Seletuskirjas on märgitud, et kõik eelnõuga kavandatud olulisemad muudatused said hoiu- laenuühistutega eelnõu väljatöötamisel huvirühmade kaasamise raames arutatud ning hoiu- laenuühistud peaksid olema nendest teadlikud. 108  Samas Justiitsministeeriumile laekunud hoiu- laenuühistute erinevatest seisukohtadest on jäänud vastupidine mulje. Hoiu-laenuühistud heidavad eelnõu väljatöötajatele ette vähest kaasamist ning ei toeta mitmeid eelnõuga pakutud muudatust. Palume kasutada uue Riigikogu koosseisu ametisse asumiseni jäänud aega selleks, et kohtuda huvirühmadega ning jõuda probleemide lahendustes üksmeelele. 16 II. Märkused eelnõu mõjude kohta Osaliselt Täiendatud eelnõu seletuskirja Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on antud arvestatud mõjuhinnangu osa. hinnang rakenduvate muudatuste halduskoormuslike ja finantsmõjude osas eelnõuga Siiski mööname, et sisuliselt on kavandatud I ja II ülemineku etapis. Samas võimatu hinnata/prognoosida, kolmanda etapi kohta on sisulise analüüsi asemel kuidas ühistud oma tegevust piirdutud hoiu-laenuühistutele ja krediidiandjatele edaspidi korraldavad või kui palju kehtivate erinevate nõuete võrdlusega, mistõttu on ühistuid oma tegevuse lõpetab. Ka III etapi tegelik sisuline finantsiline ja vastavat kasu/kahju on seepärast halduskoormuslik mõju selle valdkonna äärmiselt keeruline välja tuua. ettevõtjatele jäänud ebaselgeks. Seletuskirja pinnalt saab järeldada, et koormuse kasv ettevõtjatele on hinnanguliselt väga suur ning vaid üks kuni kolm praegu tegutsevat hoiu-laenuühistut oleksid ehk suutelised vastama rangematele ühistupanga nõuetele. Siinkohal saab ühe näitena tuua tagatisfondi nõuete rakendumise ühistupankadele, mille võimalikku rahalist kulu pole seletuskirja mõjuanalüüsis välja toodud (samas näiteks viis aastat varem koostatud VTK-s olid esialgsed umbkaudsed võimalikud arvutused lisatud). Samuti oleks vaja selgust ja täpsemat analüüsi ka muude alternatiivide osas, mille eelnõu seletuskirja koostajad on III etapi puhul tegutsevatele hoiu- laenuühistutele välja pakkunud. Täpsemalt on seletuskirja kohaselt nendeks muudeks alternatiivideks: - hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamine; - Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel jätkamine makseasutusena hoiuseid kaasamata; - Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel jätkamine tarbijakrediidi andjana hoiuseid kaasamata. Mõjuanalüüsist puudub hetkel hinnang, kuivõrd realistlikuks saab eelpool loetletud võimalikke tegutsemise jätkamise alternatiive praegu 109  tegutsevate HLÜ-de puhul pidada ning millised on toodud valikute võimalikud kahjud/kasud nii ettevõtjatele kui ka HLÜ-de liikmeteks praegu olevatele isikutele. 17 Oluliste mõjudega muudatuste puhul ei ole Osaliselt Täiendatud eelnõu seletuskirja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske arvestatud mõjuhinnangu osa. mõjuanalüüsis piisava põhjalikkusega analüüsitud. Näiteks tuleks analüüsida ühistupankadeks või teist Mööname samas, et vastavaid riske tüüpi ühinguteks ümberkujundamise etapil on keeruline hinnata, sh hinnata ka avalduvat mõju nii ettevõtjatele kui ka ühistute seda, et mitu ühistut võiks eelnõus liikmetele endile, kellele võib üleminekuperiood ettenähtud nõuete tulemusena tekitada täiendavat ebakindlust nii oma rahaliste muutuda maksejõuetuks. See risk on vahendite säilimise kui tulevikus kasvatamise kindlast iseenesest olemas. võimaluste üle. Seega võivad vastavat turusegmenti tabada ka liikmete ootamatust käitumisest tingitud Kaalume täiendavalt, et millist tagasilöögid, mis omakorda seavad veelgi suurema täiendavat teavitust korraldada, et kahtluse alla praegu tegutsevate ühistute kõikide hoiu-laenuühistute liikmed suutlikkuse jätkata tegevusi ümberkujundatud plaanitavate muudatustega kursis vormis. Neid riske tuleks analüüsida ühistute endi oleksid (samas ministeeriumil ei ole kui ka liikmete seisukohast ning hinnata selliste andmeid eraldi üksikute liikmete riskide esinemise tõenäosust ning võimalust neile kohta ega nende kontakte, seega reageerida (näiteks tugeva sõnumiga teavitus- saab see teavitamine olla ikkagi kampaaniatega) kavandataval üleminekuperioodil. üldisel kujul). Eelnõu seletuskirjas on mõju analüüsitud pigem nende ühistute liikmete seisukohast, kellel õnnestub pärast üleminekuperioodi jätkata ühistupangaks kujundatud krediidiasutuses, kuigi samas on selge, et enamikku praegustest ühistutest ootab ilmselt ees kas tegevuse lõpetamine või ümberkujundamine hoiuseid mittekaasavateks ühistuteks. 18 Eelnõu mõjuanalüüs puudutab ka Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja Finantsinspektsiooni kui järelevalveasutust ning mõjuhinnangu osa. võib omada kaudset mõju ka Eesti Pangale ja Rahapesu Andmebüroole. Samas pole analüüsis lisatud sisulist hinnangut sellele, kas, kuivõrd ja kuidas mõjutab uute võimalike järelevalvatavate asutuste teke praeguste järelevalveasutuste tööd ja ressursivajadust tulevikus. 19 Eelnõu seletuskirjas on leitud, et muudatuste Selgitatud Seda mõju ei ole võimalik rakendamisel otsest riigieelarvelist mõju ei ole, adekvaatselt hinnata s.t. kas ja kui kuid võimalusel tuleks siiski püüda hinnata või paljud tulu võiks riigieelarvesse vähemalt mainida võimalusena selle sektori laekuda või laekumata jääda. ümberkujundamiste tulemusena tekkivat võimalikku majanduslikku mõju riigieelarvele läbi 110  üldise maksulaekumise muutumise selles valdkonnas. 20 Muudatustest mõjutatud sihtrühmana on eelnõu Selgitatud Ühistu liikmete kattuvuse seletuskirjas välja toodud hoiu-laenuühistu hindamine eeldaks kõikide ühistute liikmed, kuid toodud arvu juures on jäänud liikmete nimekirjade täpsustamata, kas see võib sisaldada samu isikuid masintöötlemist, kuid kõik täna ka mitme erineva ühistu liikmetena. Niisamuti tegutsevad HLÜ-d ei ole tuleks selle sihtrühma puhul tuua olemasolul välja äriregistrile esitanud ajakohaseid isikute hoiustatud summade keskmised väärtused liikmete nimekirju või ei ole teinud (sealhulgas mediaankeskmine), andmaks parem seda masinloetaval kujul. ülevaade muudatuste võimalikust mõjust ühistute Tagasisides viidatud probleemi praeguste liikmete finantsilisele olukorrale. üritatakse ka eelnõuga lahendada (vt ka HLÜS § 18 lg 5). Eesti Panga andmetel on 2023.a teise kvartali lõpu seisuga ühel HLÜ liikmel HLÜ-s hoiustatud keskmiselt 7344,51 eurot. Mediaankeskmise leidmiseks oleks tarvis teada kõikide HLÜ-de kõikide hoiustajate hoiuste kogusummat iga liikme kohta eraldi. Kui eelnõu järgmise kooskõlastusringi ajal leitakse, et mediaankeskmise väljaselgitamine on põhjendatud (arvestades ka kaasnevat HLÜ-de halduskoormuse kasvu), on eelnõu koostajad avatud seda teemat edasi arutama. 21 Eelnõuga võiks võtta järelhindamise kohustuse, Selgitatud Riskid suure tõenäosusega mis sõnastatakse rakendussätetes. Eelnõuga realiseeruvad hiljem ja kindlal kavandatud muudatuste etapiviisiline rakendamine kuupäeval kontrolli ettenägemine ei võib anda võimaluse hinnata muudatuste tegelikku tingi ühistute tegevuse kooskõla turgu korrastavat mõju ka jooksvalt ning vajadusel seadusega pikemas perspektiivis. teha sellest lähtuvalt korrektuure. Samas, vähene (väline) kontroll HLÜ-de üle ei võimalda ka hinnata, kas riskid on maandatud, sest nt likviidsusriski jm eeskirjad ei liigu ühistust välja ja seda kohustust dokumendid esitada ei ole ka võimalik seadusega HLÜ-dele panna, sest puudub riiklik asutus, kes usaldusväärselt nimetatud andmeid ja dokumente hindaks. 22 III. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud 111  normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Kui pärast uue valitsuse ametisse asumist menetletakse eelnõu edasi, palume saata eelnõu uuesti kooskõlastamiseks. TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET 1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu Teadmiseks peamiseid eesmärke, milleks on hoiu-laenuühistute võetud tegevuse suurema läbipaistvuse tagamine ja hoiu- laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitsmine. 2 Peame oluliseks avaldada arvamust eelnõu § 5 Teadmiseks osas, mis käsitleb reklaamiseaduse muutmist. võetud Eelnõuga keelustatakse alates 1. juulist 2023 hoiuseintresside reklaam ning lubatuks jääb hoiu- laenuühistute reklaam kui finantsteenuse reklaam. Reklaamiseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet muuhulgas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 3 Kavandatava reklaamiseaduse §-i 29 täiendatakse Selgitatud Esiteks märgime, et „reklaam“ on lõikega 37, luues järgmise kitsenduse: „Hoiu- reklaamiseaduses üldmõiste, mis laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist tuleb järelevalveasutusel kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid igakordselt ja juhtumipõhiselt rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi kujul sisaldada sisustada. Samamoodi tuleb pakutava hoiuseintressi määra.“ reklaami mõiste igakordselt 3.1. TTJA hinnangul tekitab eelnõu sõnastus sisustada teiste finantsteenuste vajaduse järelevalvemenetluse raames sisustada osutajate poolt avalikustatava reklaami mõiste, seejärel hoiu-laenuühistu reklaam (turundus)teabe puhul. ja lõpetuseks kontrollida lisaeelduse täitmist, milleks on selline hoiu-laenuühistu reklaam, Muus osas nõustume kommentaaris millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või tooduga. Muudetud on eelnõu § 5 muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. sõnastust. 3.2. Eelnõu § 5 sõnastusest jääb ebaselgeks, kuidas talitada olukorras, kus reklaamist ei tulene sõnaselge hoiu-laenuühistu soov kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Niisamuti on ebaselge, milliste muude rahaliste vahendite peale „raha“ kaasamine on keelatud. Leiame, et eelnõu § 5 käesolevast sõnastusest võib järeldada, et juhul kui hoiu-laenuühistu reklaam ei teavita soovist kaasata rahalisi vahendeid, on hoiu- laenuühistul võimalus ja ka seadusest tulenev õigus kuvada reklaamis hoiuseintressi määra. Hoiuseintressi määra sisaldava finantsreklaami tulemusena teevad tarbijad majanduslikud otsused 112  rahaliste vahendite paigutamise osas toetudes teadmisele, et hoiu-laenuühistud pakuvad kõrgemat, ehk tarbija jaoks tulusamat, intressimäära, teadvustamata hoiu-laenuühistutega kaasnevaid kõrgemaid riske. TTJA hinnangul ei oleks sellisel juhul eelnõu muudatuse eesmärk saavutatav, milleks on hoiustajate (seal hulgas tarbijate) tõhusam kaitse. 3.3. Leiame, et keelatud peaksid olema mistahes hoiu-laenuühistute finantsteenuse reklaamid, mis sisaldavad hoiuseintressi määra. 4 TTJA hinnangul on liigne eelnõu §-s 5 sisalduv Arvestatud fraas „ühelgi kujul“, juhul, kui reklaamiseaduse § 29 lõiget 37 täiendatakse imperatiivse keeluga, mille kohaselt mis tahes hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada hoiuseintressi määra. 5 Eelnevast tulenevalt teeb TTJA eelnõu § 5 osas Arvestatud sõnastusettepaneku reklaamiseaduse § 29 lõike 37 muutmiseks järgnevalt: „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ 113  Lisa 4 IV kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel Arvestatud/ Nr Märkused mitte- RaM seisukohad arvestatud/ selgitatud Finantsinspektsioon 1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Arvestatud. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu- laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“ Eelnevat arvestades kehtestatakse hoiu-laenuühistutele (edaspidi HLÜ-d) kohustus järgida VÕS §-st § 4031 tulenevat lepingueelse teabe esitamise kohustust ning kohustus esitada teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Arvestades, et HLÜ-d sõlmivad oma liikmetega ka elamukinnisvaraga seotud lepinguid, on asjakohane järgida selliste lepingute sõlmimise eelselt VÕS §st 4033 tulenevat ehk konkreetselt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu lepingueelse teabe esitamise ja Euroopa standardinfo teabelehe esitamise kohustust. Teeme ettepaneku täiendada HLÜS § 28 lõike 11 järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“ 2 Kehtiva HLÜS § 28 lõike 4 kohaselt samas paragrahvis sätestatud Arvestatud. põhimõtete rakendamiseks peavad HLÜ-d koguma kogu laenuperioodi jooksul informatsiooni laenusaajatelt nende laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegadest. Viidatud lõikes on sätestatud HLÜ- dele üksnes üldine kohustus säilitada andmeid laenukoormuse ning maksekohustuste täitmise kohta. 114  Võttes muuhulgas arvesse, et kavandatava Eelnõuga plaanitakse HLÜS-i täiendada §-ga 281 (Eelnõu § 1 punkt 37), mis sätestab konkreetsed nõuded füüsilisest isikust liikme krediidivõimelisuse hindamiseks, teeme ettepaneku luua HLÜS-i ka reeglistik liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide pidamise ning säilitamise kohta analoogselt krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) §-le 48, tagamaks, et krediiditoimik annab kontrolliülesannetega seotud isikutele informatsiooni kliendisuhte teenindamise kohta. Kuivõrd HLÜ-del on õigus oma liikmetele pakkuda muuhulgas Arvestatud. kinnisvara tagatisel laene, teeme ettepaneku vastutustundliku laenamise põhimõtete paremaks järgmiseks kehtestada Eelnõuga ka KAVS § 49 lõikega 7 sarnanev regulatsioon, mille kohaselt ei tohi hüpoteekkrediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine. 3 Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-dega 321–325. Teadmiseks Oleme üle vaadanud Kavandatava § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla võetud/ HLÜS § 324 lõike 3 ja § HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, selgitatud. 325 lõike 4 ning samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud nõustume, et kahe sätte ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette tähendused on muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. omavahel vastuolus. Kuivõrd volinike Võttes arvesse, et Eelnõu § 324 lõike 3 loogikat, mille kohaselt HLÜ koosolek oma volinik peab olema HLÜ liige, kes ei tohi olla HLÜ juhatuse liige, üldkoosoleku pädevust nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, (TÜS § 54) ning nii kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu volikogu liikmed on ka pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või ühistu liikmed, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, tuleks ka § minimeerib see meie 325 lõikes 4 määratleda, et nõukogu liikmeks ei saa olla HLÜ volinik. hinnangul võimalikku huvide konflikti riski. Juhul, kui HLÜ soovib piiramisega minna kaugemale seaduses sätestatust, on neil õigus põhikirjaga määrata isikute ring, kes ei sobi nõukogu liikmeks. Vastuolu kõrvaldamiseks eemaldatakse eelnõus HLÜS § 324 lõikest 3 volinike piirang. 115 4 Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse HLÜS § 41 lõiget 4. Teeme Selgitatud/ Eelnõust on välja jäetud ettepaneku kustutada viide standardile ISA 800 ja sõnastada HLÜS osaliselt viited standarditele, § 41 lõige 1 järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 arvestatud kuid selgitatud sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § seletuskirjas, et audiitor 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise audiitorkontrolli peaks andma (edaspidi eritöö). Käesoleva seaduse §-s 27, 28 ja § 271 lõikes 4 põhjendatud sätestatud nõude puhul viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kindlustunnet ning kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet likviidsuspuhvri andvana.“ kontrollimisel piiratud kindlustunnet. Selgitame, et ISA 800 käsitleb audiitori kohustusi eriotstarbelise raamistikuga kooskõlas koostatud finantsaruannete auditite puhul. ISA 800 käsib audiitoril teha aruande, mis algab järgmiselt: “Oleme auditeerinud ettevõtte ABC (edaspidi „ettevõte”) finantsaruandeid, mis sisaldavad bilanssi seisuga 31. detsember 20X1, ning kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ning finantsaruannete lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspoliitikate kokkuvõtet…” HLÜS §-d 27 ja 28 käsitlevad HLÜ usaldusväärsuse tagamise nõudeid ja nõudeid laenudele, aga mitte finantsaruandeid. Seega nõue audiitorile, teha nende sätete kontrolliks eritöö kooskõlas ISA 800 nõuetega, ei ole asjakohane. Seoses sellega pöörame tähelepanu ka Eelnõu § 3 punktile 5 millega krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-i 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta. Nimetatud aruande puhul viiakse hindamine läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800.” Palume selgitada, miks antud juhul on viide standardile ISA 800 asjakohane. 5 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume Teadmiseks Eelnõuga lisatakse vastavat normi täiendada osaga, mis keelab hoiu-laenuühistu võetud/ HLÜS-i § 325, mille (edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on selgitatud. lõike 4 kohaselt ei või või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. nõukogu liikmeks olla HLÜ juhatuse liige, RM on seisukohal, et HLÜ liikmeks astumise täielik keelamine prokurist, audiitor ega juriidilistel isikutel, kes on HLÜ juhatuse või nõukogu liikmega laenukommitee liige, seotud, oleks ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine. samuti krediidiasutuse Rahandusministeeriumi hinnangul tekib huvide konflikt mitte ega teise juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku HLÜ liikmeks astumisel, finantseerimisasutuse, 116  vaid nimetatud seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt viidatud v.a ühistupanga, isikule laenu andmisel). Sellest tulenevalt on Eelnõus muudetud juhatuse või nõukogu HLÜS § 28 lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang hõlmaks ka liige. Juhul, kui HLÜ juhtorgani liikmega seotud juriidilisi isikuid. leiab, et ühistu liikmeks olev juriidiline isik Pöörame tähelepanu, et küsimus ei ole ainult laenu andmises. Kui omab liigset kontrolli HLÜ liikmeteks saavad olla juriidilised isikud, mille omanikud on HLÜ tegevuse üle, on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige, siis vastaval lõike 4 teise lausega HLÜ juhatuse või nõukogu liikmel võib tekkida võimalus teostada jäetud ühistutele õigus valitsevat mõju või teostada muul viisil kontrolli HLÜ üle. Sellest näha põhikirjaga ette tulenevalt uuesti palume täiendada HLÜS § 17 lõiget 5 selliselt, et muid isikuid, kes ei või HLÜ liikmeks ei tohi saada juriidiline isik, mille omanik on või mida olla nõukogu liikmeks. kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. Eelnõuga muudetakse HLÜS §-i 36 ning täpsustatakse nõudeid, millele peab juhtorgani isik vastama. Eelnõu koostajate hinnangul aitab eelmainitud paragrahv maandada liigse mõjuga seotud küsimusi, kuid eelkõige selle lõiked 3-9. Need sätted aitavad igal HLÜ-l iseseisvalt ning oma ühistu olemust, huve ja struktuuri arvestades hinnata, kas juhtorgani liikmeks kandideeriv isik on sobilik oma ülesannete täitmiseks ning kas esineb mingisugune oht, mis realiseerub, kui isik antud positsioonile valitakse. Lisaks on eelnõuga sätestatud mitmeid piiranguid, mis minimeerivad ohtu, et liikmesust omav juriidiline isik saaks oma mõjuga ühistu käekäiku mõjutada, nt HLÜS § 28 lõige 10 ning §-d 323 ja 341. 6 Krediidiasutuste seaduse muutmine Arvestatud. 117  Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse KAS-i sätteid. Kehtiv KAS § 39 lõige 2 näeb ette, et ühistupanga asutamisel kohaldatakse KAS §-s 25 sätestatut. Arvestades KAS § 38 uut sõnastust, mille järgi ühistupanga asutamisele laienevad KAS-i sätted, siis jääb arusaamatuks, et miks ei tunnistata KAS § 39 lõiget 2 kehtetuks ja vajalik on selle normi säilitamine. 7 Eelnõu § 3 punkt 14 reguleerib ühistupanga liikmesuse lõppemise ja Arvestatud Toetame osamaksete osamakse tagasimaksmisega seonduvat. Kehtiv KAS kohustab osaliselt/ tagasimaksete üle ühistupanka ühistu liikme väljaastumisel tagasi maksma talle selgitatud. otsustamisel pädevuse osamaks. Üks peamisi riske, mis osamakse tagastamise puhul võib andmist ühistupanga tekkida, et selline tagasimakse võib omada olulist mõju panga nõukogule ning oleme kapitaliseeritusele ja normatiivide täitmisele. Seda eriti olukorras, sellest tulenevalt kus korraga astub ühistust välja mitu liiget või ka juhul, kui ühe muutnud eelnõud. Küll liikme osamaks on märkimisväärselt suur. Määruse 575/2013 aga on jäänud (edaspidi CRR) artikkel 29 ning määruse 2014/214 artikkel 10 käesolevas ringis sätestavad muuhulgas nõuded ja piirangud kapitaliinstrumentide jäänud arvestamata tagasivõtmisele. Täpsemalt määruse 2014/241 artikli 10 punktid 1 ja tagasimakse perioodi 2 kehtestavad, et pikendamine lõputult, - Krediidiasutus võib emiteerida esimese taseme sest see kujutab meie põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente tagasivõtmise hinnangul võimalusega üksnes juhul, kui kõnealune võimalus on ette nähtud põhiseaduslikku riivet, kohaldatava siseriikliku õigusega. võttes arvesse - Krediidiasutuse õigus piirata tagasivõtmist kapitaliinstrumente ühistupanga olemust ja reguleerivate sätete alusel, nagu osutatud CRR artikli 29 lõike 2 põhimõtteid. Käesolev punktis b ja artikli 78 lõikes 3, peab hõlmama nii õigust keelduda eelnõu on esitatud tagasivõtmisest kui ka õigust piirata tagasivõetavat summat. kooskõlastuseks ka Krediidiasutusel peab olema õigus keelduda tagasivõtmisest või HLÜ-dele, kellega on piirata tagasivõetavat summat piiramata ajaks vastavalt lõikele 3. plaanis kohtuda 2024. Eeltoodust tulenevalt palume analüüsida: aasta augustis- i) muudatusettepanekuga viie aastase perioodi kehtestamise septembris ning arutada kooskõla CRR-i ja määrusega 2014/241. Meie hinnangul ei ole see spetsiifiliselt vastavuses määruse 2014/241 artikliga 10; ühistupanga asutamise ii) kas üldkoosolek on pädev organ otsustama tagasimaksmisega ning opereerimisega seonduvat ülaltoodud õigusaktide tähenduses; seotud probleeme. iii) kas täna kehtiv mudel liikme osamaksest kui tagasivõtmise Arutelude käigus võimalusega instrumendist on sobiv ja jätkusuutlik ka panga kapitali võetakse lauale ka ning omavahendite vaatest, sh võiks kaaluda osamakse käsitlemist antud tähtaja teema. kui tagasivõtmise võimaluseta instrumendina. 8 Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS §-i 44. KAS § 44 lõike 1 Arvestatud. kohaselt võib ühistupanga osakapital erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega KAS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. 118  Et oleks üheselt arusaadav, et KAS § 44 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamise piirang on absoluutne ega hõlma vaid välisriigis investeerimisteenuste osutamist, teeme ettepaneku sõnastada KAS § 44 lõige 1 ümber järgnevalt: „Ühistupanga osakapital võib erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, ega väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid.“ 9 Eelnõu § 3 punktiga 17 täiendatakse KAS-i §-ga 441. KAS § 441 Arvestatud/ Eelnõusse on lisatud lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank FI-d, kui ta soovib alustada sama selgitatud. KAS § 441. paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või KAS § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamist välisriigis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on FI-l õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro. Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid välisriigis osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. RM-i selgituste kohaselt tekib HLÜ-de õigus välisriigis teenuste osutamiseks alles krediidiasutuse tegevusloa saamisel. Pärast tegevusloa saamist on FI-l õigus ettekirjutusega keelata ka ühistupangal välisriigis teenuste osutamist üldiste krediidiasutustele kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad seaduses toodud õiguslikud alused, või kui ühistupanga osakapital langeb alla 5 miljoni euro. Muus osas ei leia RM, et ühistupanga teenuste osutamise kohta oleks mõistlik või proportsionaalne piirata Eestiga. Kui RM ei arvesta FI ettepanekuga kehtestada ühistupangale piirang välisriigis teenuste osutamiseks, palume kustutada Eelnõu § 3 punktiga 17 pakutud KAS § 441 lõiked 2 ja 3 ning täiendada Eelnõu järgmiselt: 1) Tegevusloa taotluse esitamisel peab taotleja teavitama FI-d, kas ta soovib osutada investeerimisteenuseid või mitte. Juba tegevusloa saamise hetkel peab olema selgus, et kas investeerimisteenuseid osutataks või mitte, kuna sellest oleneb ka ühistupanga osakapitali määr. Kui ühistupank soovib pärast tegevusloa saamist osutada investeerimisteenuseid, siis ei piisa teavitusest nagu Eelnõus on välja pakutud, vaid rakenduma peab tegevusloa menetluse kord, sest küsimus on osutatavate teenuste laiendamises ning olemuslikult on tegemist tegevusloa muutmisega. Investeerimisteenuse osutamine eeldab täiendavaid teadmisi ja kompetentsi, protseduuride ja süsteemide loomist ning rakendamist. Lisaks on vajalik ka 119  osakapitali suurendamine vähemalt viie miljoni euroni. Samuti rõhutame, et FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks ning tegemist peab olema kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla viie miljoni, peaks sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine jäetakse FI otsustada. 2) Kui ühistupank soovib osutada KAS § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenused välisriigis, siis peab taotleja teavitama FI-d oma soovist tegevusloa taotluse esitamisel. Kui ühistupank otsustab hiljem, et ta soovib nimetatud teenuseid välisriigis osutada, siis taotleb ta FI-lt vastava loa. Eelnõus tuleb kehtestada ka nõue, et sellisel juhul peab ühistupank tõstma osakapitali vähemalt viie miljoni euroni enne vastava taotluse FI-le esitamist. Rõhutame, et FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal välisriigis teenuste osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks ning tegemist peab olema kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla viie miljoni, peaks sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine jäetakse FI otsustada. Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku täiendada Eelnõu selles osas sarnaselt KAVS 12. peatükis sätestatud regulatsioonile või teha viited KAS-i asjakohastele sätetele. Kui ühistupank on rikkumises seoses investeerimisteenuste osutamisega või finantsteenuste osutamisega välisriigis, siis kohaldub KAS-i vastutuse peatükk, FI õigus teha ettekirjutus ja kõik muud rakendatavad meetmed analoogselt krediidiasutuste regulatsioonile. 10 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is Arvestatud. Vastavad sätted on sisalduvate vastutussätete kohta. RM-i selgituste kohta on lisatud tähelepanek arvestatud ning Eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Juhime krediidiinkassode ja - tähelepanu et Eelnõu § 3 punkt 23 ega Eelnõu tervikuna ei sisalda ostjate seadusega. pakutud regulatsiooni. Palume uuesti kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme. 11 Oleme varasemalt palunud arvestada, et FI tegevust finantseeritakse Teadmiseks finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema võetud. kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. FI hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. 120  RM selgitas, et ta on põhimõtteliselt nõus, et üldiselt ei peaks ühed järelevalvesubjektid teisi subsideerima. Samas aga on järelevalvetasude ülevaatamine kavas eraldi eelnõuga, kuivõrd järelevalvetasud tuleb üle vaadata finantssektori üleselt, mis vajab omakorda eraldi hinnangut, et leida konkreetsed ja proportsionaalsed menetlustasude summad. FI hinnangul tuleks ettepanekus tõstetud probleem lahendada käesoleva Eelnõu raames, et regulatsioon oleks selge ja arusaadav Eelnõu jõustumisel. Sellest tulenevalt palume uuesti ette näha täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. Eesti Pank Täname võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu Selgitatud/ Üleminekuperioodi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise osaliselt pikkust ei ole eelnõu seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“) kohta. Eesti Pank toetab eelnõu arvestatud. koostajate hinnangul vastuvõtmist ning jätkuvalt oleme arvamusel, et kuna hoiu- võimalik lühendada, laenuühistud (edaspidi „HLÜ“) tegelevad avalikkuselt hoiuste sest juba kaasamisega, siis peaks järelevalvet nende tegevuse üle tugevdama. krediidiasutuse Täiendavalt arvame, et seda protsessi peaks kiirendama, sest tegevusloa saamine kahanemistrendi jätkavad nii hoiuste maht, hoiustajate arv kui ka võtab ligikaudu üks kapitali- ja likviidsuspuhvrid. Juhtimisvead ja puudulik järelevalve aasta aega. Kuivõrd on viinud ka juba mõnede HLÜde tõsiste makseraskusteni. käesolev eelnõu korraldab Eestis ümber HLÜdega seotud riskid jätkavad kuhjumist ning kõikide HLÜde ühe finantsvaldkonna kapitali- ja likviidsuspuhvrid ei pruugi olla enam piisavad. ning riivab (õigustatult) Keskmiselt ulatub HLÜde omakapitali osakaal koguvarades HLÜ-de õigusi (vt ligikaudu 20%ni, kuid mitme HLÜ puhul jääb see alla 10%, mis ei seletuskiri punkt 6.3.2), pruugi olla piisav võimalike laenukahjumite katmiseks ega peab HLÜ-de tegevuse kooskõlas kehtiva HLÜ seaduse nõuetega. lõpetamiseks andma ühistutele piisavalt Samuti on osadel HLÜdel piiratud likviidsed vahendid hoiustajatele mõistliku aja, mille kiirete väljamaksete tegemiseks. HLÜde sularaha ning nõuded jooksul saaksid nad keskpangale ja kommertspankadele moodustavad keskmiselt otsustada, millises ligikaudu 5% koguvaradest (võrdluseks: kommertspankade sarnane vormis nad soovivad näitaja on umbes 25%); sealhulgas ei täida osad HLÜd juba praegu jätkata ning teha HLÜSiga kehtestatud likviidsusnõuet hoida vähemalt 5% hoiuste ettevalmistusi summast nõudmiseni hoiusena Eesti või mõne lepinguriigi tegevusloa saamiseks, krediidiasutuses. Samuti on üks HLÜ 2023. aasta jooksul rikkunud ühistulise tegevuse kehtivat kohustusliku reservi nõuet. lõpetamiseks või tulundusõhistu vormile Toetudes ülaltoodule leiame, et eelnõus väljapakutud üleminekuks (ehk üleminekuperiood on liiga pikk. Tegutsevatele HLÜdele antakse lõpetada hoiuste kolm aastat – st kuni 01.01.2027 aega otsustada, kas ja millises kaasamine). Eelnõu vormis oma tegevust jätkata. See tähendab, et praktiliselt saavad koostajate hinnangul on HLÜd oma senist tegevust jätkata vähemalt kolm aastat. kõiki muutusi 121  arvestades Tulenevalt HLÜdega seotud riskidest teeme ettepaneku (reklaamipiirang, uute üleminekuaega oluliselt lühendada – HLÜd annaksid oma tegevuse liikmete vastuvõtmise jätkamisest teada hiljemalt 31.12.2024, taotleksid vajadusel piirang, kohustus Finantsinspektsioonilt oma tegevuseks sobivat (krediidiasutuse või otsustada, mis vormis ühistupanga) tegevusluba hiljemalt 31.12.2025 ning tegevusloa jätkata ning vajadusel tingimuste täitmisel saaksid selle hiljemalt 31.12.2026. Sellega taotleda luba), vajalik, väldime tahtlikku juhtimisotsuste edasilükkamist ja hoiustajate et antud huvide võimalikku kahjustamist. üleminekuperiood oleks selline, nagu Ülaltooduga seotult peame ülioluliseks ja toetame eelnõus § 27 eelnõus sätestatud. kirjeldatud likviidsusnõuete kehtestamist. Samuti toetame Lühema perioodi täiendavate hoolsuskohustuste kehtestamist HLÜ juhatuse liikmetele sätestamisel tekib oht, ning laenupiiranguid neile ja nendega seotud ettevõtetele. Olulised et mitte ükski ühistutest on panganduses rakendatavate „tunne-oma-klienti“ ja ei jõua taotleda FI-lt vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine laenutegevuses krediidiasutuse (eelnõu §28 ja §281) ning omanikujärelevalve juhtorgani liikmete tegevusluba, mis aga ei suhtes. ole käesoleva eelnõu eesmärk; eesmärk on, et ettevõtlus ühistulises vormis saaks jätkuda eelkõige ühistupanga näol, kuid ilma nende riskideta, mis on tõenäolised realiseeruma (ja on ka minevikus realiseerunud) seetõttu, et HLÜ-d ei allu oma tegevusega ühelegi järelevalveasutusele (v.a RAB, kuid seda ainult juhtide fit-and- proper ja rahapesu perspektiivist), mis kontrolliks finantsasutuse tegevust ning kooskõla kehtivate normidega. Justiitsministeerium 1 Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse HLÜS § 28 lõikega 11, mille Arvestatud. kohaselt kohaldub tarbijakrediidi regulatsioon siis, kui krediidisaaja on tarbija (mitte pelgalt füüsiline isik). Esmalt märgime, et tekstiosas „majandus- ja kutsetegevuses“ tuleb asendada sõna „ja“ sõnaga „või“, kuna hõlmatud ei ole mitte nii majandustegevus kui ka kutsetegevus, vaid kas majandus- või kutsetegevus. Samuti tuleks sättes täpsustada, et füüsiline isik ei tegutse mitte üldiselt majandus- või kutsetegevuses, vaid ei tegutse majandus- või kutsetegevuses 122 seoses laenuvõtmisega. Lisaks on sätte sõnastus täiendamise järgselt mõnevõrra konarlikuks muutnud, mistõttu pakume omalt poolt välja järgmise sõnastuse: „Kui hoiu-laenuühistu annab laenu füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse laenuvõtmisel oma majandus- või kutsetegevuses, peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut“. Viidatavate sätete osas palume arvestada järgnevas lõigus toodud tähelepanekuid. Võrreldes 2023. a. veebruaris kooskõlastamisele esitatud eelnõus sätestatuga on täiendatud loetelu, millised võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakrediiti reguleerivad sätted kohalduvad siis, kui HLÜ-d annavad laenu tarbijast liikmele. Kui varasemas versioonis viidati VÕS §-dele 409, 411 ja 412, siis nüüd viidatakse VÕS § 4031 lõikele 1, § 4041 lõikele 1 ning §-dele 411, 412, 4141 ja 416. Seletuskirjas (lk 86) on selgitatud, et kõikide tarbijakrediidilepingute sätete ette nägemine HLÜS-is ei ole mõistlik, arvestades tarbijakrediidi ja ühistulise tegevusvormi erisusi. Küsimuse tõstatas Finantsinspektsioon, kes palus kaaluda ka teisi VÕS-i tarbija- krediidilepingute sätteid. Leiame, et selles osas tuleks eelnõu § 1 punkti 33 selgitust täpsustada ning välja tuua, miks on eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud kohaldada vaid sättes viidatud norme, mitte kogu tarbijakrediidi regulatsiooni. Praegu piirdutakse seletuskirjas sisuliselt viidatud sätete tsiteerimisega, kuid puudub analüüs selle kohta, miks on põhjendatuks peetud kohaldada just neid ning mitte teisi tarbijakrediiti puudutavaid sätteid. Näiteks ei selgu seletuskirjast, miks on uuest eelnõu versioonist välja jäetud viide VÕS §-le 409, kuigi varasem versioon sellist viidet sisaldas. Kuigi seletuskirja kohaselt peaks kohaldama sarnast tarbijat kaitsvat regulatsiooni nii HLÜ-de kui ka krediidiandjate puhul, siis mingil põhjusel on eemaldatud tarbija taganemisõigus (VÕS § 409), olgugi et see on praktikas väga oluline õiguskaitsevahend, kuna võimaldab läbi mõtlemata ja rutakalt tehtud laenuotsusest 14 päeva jooksul loobuda. Palume selgitada, miks on muude krediidiandjate puhul tarbija taganemisõigus ette nähtud, kuid HLÜ laenu puhul mitte. Kui eelnõu eelmises versioonis esines probleem ka selles, et mitmed VÕS-i sätted viitavad omakorda teistele VÕS-i sätetele (nt VÕS § 409 viitab VÕS §-le 404), siis seletuskirja kohaselt on uue eelnõu koostamisel neid tähelepanekuid arvestatud ning HLÜ § 28 lg 11 sõnastust ja seletuskirja muudetud. Samas võib endiselt viidatud sätete rakendamine tekitada segadust, kuna ka need sätted viitavad mitmes kohas teistele (HLÜ § 28 lõikes 11 nimetamata) sätetele. Nii näiteks sätestab VÕS § 411 lõige 6, et krediidiandjal ei ole õigust nõuda /…/ tarbijalt hüvitist, kui krediidiandja ei ole järginud 123 käesoleva seaduse § 4034 lõikes 6 sätestatut. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva seaduse § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ning selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Selle sätte kohaselt ei saa krediidiandja nõuda hüvitist, kui ta ei ole järginud VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut. Samas ei olegi krediidiandja HLÜ § 28 lõike 11 kohaselt kohustatud VÕS § 4034 lõiget 6 järgima, kuna seda sätet loetelu ei sisalda. Sarnaselt sätestab VÕS § 416 lõige 4, et krediidiandja võib lepingu üles öelda juhul, kui krediidiandja ei saanud tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata, sest tarbija jättis teadlikult esitamata käesoleva seaduse §s 4034 nimetatud teabe või võltsis krediidiandjale esitatud teavet. Samas ei ilmne eelnõust, et tarbijal oleks kohustust esitada VÕS §-s 4034 nimetatud teave. Teistele sätetele viitavad ka VÕS § 4031 lg 1 punktid 14 ja 15. Eriti oluline on sealjuures VÕS § 4031 lg 1 punkt 15, kuna selles viidatud VÕS § 4031 lõige 6 annab tarbijale õiguse nõuda lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ka tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia. Nõudeõigust kehtestava normi puhul peab olema üheselt selge, kas see konkreetses olukorras kohaldub ja kas seega on tarbijal õigus esitada normis nimetatud nõue või mitte. Seega on VÕS-ile viitamisel oluline järgida, et teistele sätetele viitavad normid ei tekitaks normi adressaadile segadust oma õiguste ja kohustuste osas. Lisaks viitame, et seletuskirjas (lk 23) on selgitatud, et füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peaks laenu taotlejale laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures sh kohaldama füüsilisest isikust laenuvõtjale võlaõigusseaduse §-des 4031 lõikes 1, 4041 lõikes 1, 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut; aga ka peaks HLÜ ise järgima §-s 27 toodud laenu andmise nõuete ning §- s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise korra nõuete täitmiseks. Esmalt jääb arusaamatuks, miks on öeldud, et laenu taotlejale (tarbijale) peaks laienema teabe saamise kohustus, mistõttu tuleb füüsilisest isikust laenuvõtjale kohaldada eelnevalt nimetatud tarbijakrediidi sätteid. Nimetatud sätetest ei tulene mitte tarbijale kui laenuvõtjale teabe saamise kohustust, vaid vastupidi on krediidiandjal (HLÜ-l) kohustus anda tarbijale lepingueelset teavet. Seega tuleks seletuskirja sõnastust täpsustada ja vältida sõnastust, mille kohaselt oleks justkui tarbijal teabe saamise kohustus. Lisaks on viide HLÜS §-le 27 ebaõige, kuna laenu andmise nõuded on sätestatud HLÜS §-s 28. Teiseks võib lugeja jaoks olla mõneti eksitav seletuskirjas (lk 7) toodud kategooriline väide, et VÕS kohaldub HLÜ-le juhul, kui HLÜ väljastab laenu tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕSi tarbijakrediidi alaseid sätteid). Taas ei saa võrdsustada tarbijaid ja füüsilisi isikuid, vaid täiendava kriteeriumina peab füüsiline isik tegema tehingu 124  väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Lisaks tuleks eelnõu § 1 punkti 33 sõnastusest tulenevalt täpsustada, et tarbijale laenu andmisel ei kohaldata mitte kõiki VÕS-i tarbijakrediiti reguleerivaid sätteid (nagu ütleb praegune sõnastus), vaid üksnes osa tarbijakrediidi sätteid, millele on viidatud HLÜS § 28 lõikes 11. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täpsustada. 2 Eelnõu 1 punktiga 44 täiendatakse seadust §-dega 321–325. Arvestatud. Paragrahvi 325 lõikes 8 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. Palume seletuskirjas selgitada, mida tähendab oluline kahju ning kuidas seda määratakse. 3 Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse HLÜS § 36, mille lõikes 1 Arvestatud/ Oleme eelnõuga sätestatakse nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele. Kuigi on selgitatud. ühtlustanud andmete arusaadav, et nõutud andmeid edastab isik selleks, et kontrollida säilitusaegu (vt HLÜS tema nõuetele vastavust, peaks see eesmärk selgelt ka seaduses § 36 lõige 2 ja § 413). välja toodud olema. Samas puuduvad seletuskirjas põhjendused ja selgitused, miks küsitud andmeid vaja on ning mille alusel on pandud isikule kohustus esitada ülevaade karistusregistrisse kantud karistuste kohta. Juhime tähelepanu, et karistusregistri seaduse (KarRS) § 16 lõike 1 kohaselt on keelatud isikult nõuda tema kohta registris või registri arhiivis hoitavaid andmeid. HLÜS § 36 lõike 7 kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti kinnitus, et puuduvad HLÜS-is sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla HLÜ juhtorgani liige, viis aastat pärast töösuhte lõppemist. Arvestades, et karistusregistrist kustutatakse andmed vastavalt KarRS §-le 24, jääb kavandatud säte ebaselgeks. Kas eelnõuga soovitakse ette näha, et HLÜS-is võib andmeid karistuste kohta hoida kauem kui karistusregistris? Lisaks ei selgu, mis saab juhul, kui isik esitab andmed karistuste kohta - kas siis tegelikult on võimalik isikul saada HLÜ juhtorganisse või mitte? Kui isikut ei ole karistatud, kas siis säilitatakse ka teadet selle kohta, et isikut ei ole karistatud? Juhul, kui isikut on karistatud, siis millised süüteod siia alla lähevad – kas ka näiteks piletita sõit, kiiruse ületamine? Palume neid asjaolusid selgitada. Lisaks palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks nimetatud andmeid just viis aastat pärast töösuhte lõppemist säilitada tarvis on. 4 Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse seadust 71. peatükiga, mis Arvestatud. reguleerib raamatupidamist, aruandlust ja avalikustatavat teavet. Kavandatud § 413 reguleerib liikme õigust saada teavet, andmete säilitamist ja HLÜ kohta avalikustatavat teavet. Selgusetuks jääb, 125  miks on andmete säilitustähtajad sätestatud ainult lõike 2 punktide 5 ja 6 kohta? Kas ülejäänud andmeid säilitatakse vastavalt raamatupidamisseadusele? Kui nii, siis palume seletuskirja vastavalt täiendada. Lisaks palume kavandatud säte ja seletuskiri viia kooskõlla osas, mis puudutab liikme õigust teavet saada. Nimelt on seletuskirjas (lk 32) toodud selgitus laiem kui seadus, hõlmates ka liikmeks soovijat. Kui eesmärk on tagada teabe saamise õigus mõlemale, nii liikmele kui liikmeks astuda soovijale, siis tuleb see ka eelnõus sätestada. Kui aga üksnes liikmele, siis tuleb seletuskirja vastavalt muuta. 5 Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse seadust 81. peatükiga, mis Arvestatud. reguleerib HLÜ pankrotti. Kavandatud §-ga 452 sätestatakse ajutise pankrotihalduri nimetamine, sealjuures nähakse ette, et seda tehakse kolme päeva jooksul alates pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Seletuskirjas (lk 34) on märgitud, et tegemist on erinormiga pankrotiseaduse (PankrS) §-st 15 ja soovitakse ajutise halduri tähtaega HLÜ puhul vähendada PankrS-s ettenähtud kümnelt päevalt kolmele. Küsitav on, kas täielikult on välistatud sellisel juhul ka PankrS-i need sätted, mis reguleerivad olukorda, kus ajutist haldurit ei nimetata (nt PankrS § 15 lõige 3). Samuti tuleks läbi mõelda, kas ajutise halduri nimetamise tähtaega reguleerides on tagatud pankrotimenetluse selline kiirus, nagu eelnõu algatajad soovivad. Näiteks krediidiasutuste kohta on ette nähtud veelgi täpsemad põhimõtted KAS §-s 125, mille lõige 1 näeb ette, et krediidiasutuse suhtes otsustab kohus pankrotimenetluse algatamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates. Palume ühtlustada eelnimetatud põhimõtted sarnaselt krediidiasutuste suhtes kehtivaga ning vältida täienduste kehtestamist, mis ei pruugi olla kooskõlas kohtumenetluses väljakujunenud juba kehtiva regulatsiooniga. Kavandatud HLÜS § 455 näeb ette erikorra PankrS-is ettenähtud nõuete rahuldamise järkude regulatsioonist. Juhime tähelepanu sellele, et praeguse eelnõu vastavat paragrahvi on võimalik tõlgendada, justkui kohaldatakse HLÜ suhtes üksnes PankrS § 153 lõikes 2 sätestatut. Palume PankrS §-s 153 ettenähtud pandiga tagatud nõuete rahuldamise sätted (ka lõige 3 jj) üle vaadata ning kontrollida, kas nimetatud sätted siiski võiksid olla kohaldatavad ka HLÜ-de puhul. 6 Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse seadust rakendussätetega. Arvestatud. Palume täiendada eelnõu ka selles osas, mis saab HLÜ-dest, kes ei ole esitanud krediidiasutuse tegevusloa taotlust ega tegutse enam edasi pärast 2029. aastat. Palume täiendada eelnõu rakendussätte ja vastavate selgitustega, mida äriregister selliste HLÜ-dega tegema peab – kas need kustutatakse registrist, kas kustutamine võib olla automaatne jms. 126 7 Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse krediidiasutuste seaduse (KAS) Arvestatud. Eelnõust jäetakse välja § 3 lõikega 11, mille kohaselt ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi KAS § 3 lõike 11 vormis. Jääb selgusetuks, mis vormis ühistupank siis tegutseda tohib täiendus. – kas on mõeldud kõiki muid juriidiliste isikute liike? Seletuskirjast on võimalik tuletada üksnes tulundusühistuna tegutsemise võimalikkust, aga sättest endast seda välja ei ole võimalik lugeda. Palume sättes nimetada ja seletuskirjas selgitada, mis juriidiliste isikute liigid võivad ühistupangaks olla. 8 Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS § 44, mille lõike 4 Arvestatud/ Oleme üle vaadanud kohaselt kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise selgitatud. KAS § 44 lõike 4 ning üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga muutnud selle osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra võrreldes riigi sõnastust, võttes andmekogudes ja Finantsinspektsiooni veebilehel kajastuva arvesse KAS §-s 51 summaga. Küsimusi tekitab sellise sätte tähendus ning kas see sätestatut. puudutab siiski omakapitalile esitatavaid nõudeid? Kui üldkoosoleku kokkukutsumise eelduseks on vaid muutus veebilehel/andmekogus, kas sellisel juhul võib kapital korduvalt väheneda viie protsendi võrra ning millise tasemeni peaks see lubatud olema? Meie hinnangul ei ole hea lahendus lugeda nõutavaks erakorralise koosoleku kokkukutsumist lähtuvalt andmetest andmekogus/veebis, vaid see peaks olema nõutav sisuliselt juhul, kui kapital väheneb (vt kehtiva HLÜS § 22 lõiget 3). Mõeldav on ka olukord, kus veebilehe või andmekogu andmed osutuvad ekslikuks, omakapital reaalselt muutub, aga põhjust erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks ei ole, sest andmekogus/veebilehel muutust ei nähtu. Lisaks palume täpsustada nii eelnõus kui seletuskirjas, milliste riigi andmekogude andmeid siin on mõeldud. Sealhulgas palume täpsustada õiguslikku alust riigi andmekogust andmete saamiseks. 9 Eelnõu § 3 punktiga 31 täiendatakse KAS § 116 lõigetega 4 ja 5, Arvestatud. mis näevad ette ühistupanga vabatahtliku lõpetamise, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Lisaks, kui ühistupanka ei lõpetata vabatahtlikult kuue kuu jooksul, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada ning vajadusel ka eelnõu täiendada põhimõtetega, mis hetkest täpselt kahekuulise tähtaja jooksmine algab. Kas väljaarvamisotsuse tegemisest arvates (vt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20), liikme kustutamisest nimekirjast või mõnest muust hetkest? Finantsinspektsiooni jaoks ettenähtud kuuekuulise tähtaja säte võib samuti tekitada praktikas ebaselgust (tähtaja alguse määratlemine jne), mistõttu palume ka seda täpsustada. 10 Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine 2024. aasta 1. aprillil. Arvestatud. Kuivõrd samaks ajaks on vaja rakendada ühinguõiguse revisjoniga 127  välja töötatud äriseadustiku jt suuremahulisi muudatusi, palume äriregistri arenduste tegemiseks ette näha aeg, mis on vähemalt 6 kuud pärast eelnõu vastuvõtmist Riigikogus. 11 Üldine märkus väärteosätete kohta. Seletuskirjas (lk 7) Teadmiseks märgitakse, et Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. võetud. aasta 2. veebruaril vastuvõetud HLÜS. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele. Samuti tuuakse välja, et lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS) ning VÕS ja krediidiandjate ja –vahendajate seadus (KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i tarbijakrediidi alaseid sätteid). Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, kas HLÜ-dele on kavas hakata rakendama väärteovastutust tulenevalt sellest, et neile võivad kohalduda MERAS, KAVS ja seeläbi kohalduda nendes seadustes sätestatud väärteod. Praegu on rõhutatud üksnes seda, et juhul, kui HLÜ on vastavalt KAS-ile tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta HLÜ tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole HLÜ-l lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega HLÜ-sse uusi liikmeid vastu võtta. Seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis on Justiitsministeeriumi vastavasisulisele märkusele vastatud, et juhul, kui HLÜ on HLÜS-i järgi kohustatud taotlema panga tegevusloa ning ei ole vastavat taotlust seaduses toodud kuupäevaks Finantsinspektsioonile esitanud, on võimalik lugeda hoiulaenuühistu tegevus tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Kooskõlastustabelis (lk 134) mööndakse, et enne, kui ühistud allutatakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla (st ühistupanga vormis), ei ole võimalik ette näha efektiivset ja kõikehõlmavat kontrolli riigi poolt. Sisuliselt jääb see ikkagi ühistu liikmete (kaudseks) vastutuseks, kas ja kuidas ettenähtud nõuetest kinni peetakse. Eelnõuga ettenähtud täiendav audiitorkontroll saab vastavad puudujäägid liikmete jaoks välja tuua, kelle otsustada jääb siis vajalikke nö sammude astumine. 128  Kuna eelnõuga nähakse ette suur hulk nõudeid, mida HLÜ peab täitma, tekib meil küsimus, kas mitte ühegi nõude täitmata jätmine ei too endaga kaasa väärteovastutust? Juhime tähelepanu, et vajadusele vastutussätteid korrastada on korduvalt viidanud oma tagasisides ka Finantsinspektsioon (kooskõlastustabeli lk 92, lk 122). Sealjuures on Rahandusministeerium kooskõlastustabelis vastanud märkusele (lk 122), milles Finantsinspektsioon palub kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme, et märkusega arvestatud ja eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Viidatud säte aga muudab KAS § 56 lõiget 3, mis reguleerib juhatuse liikme nõudeid ega ole seotud vastutusega. 12 Üldine märkus HLÜ kohustuse kohta tagada kooskõla Arvestatud. õigusaktidega. Justiitsministeerium kordab eelnõu eelmise versiooni kohta tehtud märkust. Eelnõus on läbivalt viidatud HLÜ kohustusele tagada kooskõla õigusaktidega (nt kavandatud HLÜS-i §-d 341, 39 lõige 1, 40 lõige 1, 41 lõige 5, 411 lõige 1). Ei ole arusaadav, mis seadusi ja muid õigusakte on mõeldud. Sealjuures ei ole ka seletuskirjas selgitatud, milliseid õigusakte silmas peetakse, mistõttu on ebaselge, kui laialt peab kavandatud kohustusi tõlgendama. Kooskõlastustabelis (lk 134) esitatud põhjendusega, et seaduses ega eelnõu seletuskirjas ei oleks võimalik ammendavalt üles lugeda kõiki õigusakte, mis kohalduvad HLÜ kui tulundusühistu raamatupidamise korraldamisele, on keeruline nõustuda. Kui ei ole välja toodud, millistest õigusaktidest nõuded tulenevad, siis kuidas nõuda nende täitmist? Kui rikkumise eest järgneb väärteovastutus, ei saa mingil juhul nõustuda nii ebatäpse sõnastusega. Isegi, kui nende nõuete rikkumine väärteovastutust kaasa ei too, on nii isikutel vähemalt kindlus, et ei järgne kahjulikke tagajärgi. Seega palume sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused võimalikult täpselt ning avada seletuskirjas nende sisu. 13 Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid eesmärke, Teadmiseks milleks on võimaldada hoiulaenuühistutele sujuv üleminek võetud. ühistupanga või nn tavalise panga tegutsemismudelile. Muu hulgas keelustatakse hoiuseintresside reklaam, sest sellistele hoiustele ei laiene riiklik Tagatisfondi kaitse. Eelnõuga plaanitakse keelustada hoiuseintresside reklaam juba I etapis, mis avaldab positiivset mõju 129  tarbijate majanduslikele huvidele. Hoiuseintressi reklaami keelustamisega ei mõjuta hoiu-laenuühistute reklaamitavad kõrgemad intressimäärad tarbija raha paigutamist hoiustele, millega kaasneb kõrgem risk, kui riikliku Tagatisfondiga kaitsega panga pakutav hoiuseintress. 2 TTJA peab oluliseks avaldada arvamust eelnõu seletuskirja punkti Arvestatud/ Eelnõu seletuskirja 6.4. kohta, mis käsitleb mõju teistele riiklikele institutsioonidele. selgitatud. mõjude analüüsi osa on Eelnõu kohaselt keelustatakse hoiu-laenuühistu reklaamis pakutava täiendatud TTJA intressimäära näitamine. Eelnõu § 5 kohaselt täiendatakse töökoormuse tõusuga. reklaamiseaduse paragrahvi 29 lõikega 37, mille täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet TTJA (vt RekS § 30 lg 1). Seega lisatakse eelnõuga TTJA-le kohustus tagada hoiu-laenuühistute reklaamide õiguspärasus. See tähendab, et eelnõuga tekib otsene mõju ka TTJA- le, mille analüüsimist peab TTJA oluliseks. 1.1.TTJA-le kaasneb täiendav kohustus kontrollida hoiu- laenuühistute reklaame ning tagada, et nendes reklaamides ei esitataks pakutavat intressimäära. 1.2.Täiendava kohustuse tekkimisel TTJA-le tuleb arvestada ka halduskoormuse suurenemist ja vastutusvaldkonna laienemist. TTJA tööplaani aluseks on ohuprognoos, milles on välja selgitatud ohtude tõenäosus ja kaalukus. Ohuprognoosi põhjal kinnitatakse igaks kalendriaastaks TTJA järelevalve- ehk tööplaan, kus kajastatakse täpsemalt, mida kontrollitakse. Eelnõuga lisatakse hoiu-laenuühistute reklaami piirangud reklaamiseaduse 4. peatükki ehk kaupade ja teenuste reklaami piirangute hulka. Sellega muutuvad HLÜ reklaamid senisest rohkem fookusesse, sest seadusandja on pidanud vajalikuks kaitsta tarbijaid teatud reklaamis esitatava teabe eest. Ohuprognoosist lähtuvalt on piirangutega reklaami valdkonnad suuremas fookuses ja moodustavad suure mahu kogu reklaami järelevalvest. 1.3.Täna on reklaami üle järelevalve teostamiseks TTJA-s ette nähtud 1,5 ametikohta. 1.4.30.06.2023 tehtud Riigikontrolli aruandest Riigikogule (Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul)2 nähtub, et pidades silmas tööjõu vähesust, on TTJA eesmärk – tegutseda kaebuste põhjal ja kõrvaldada kiiresti reegleid rikkuvad reklaamid – asjakohane (p 44). Seejuures rõhutati, et järelevalveasutused peaksid rakendama kõiki neile antud menetluslikke võimalusi, et tagada tarbijate kaitse3. Võttes arvesse nii reklaamide arvulist rohkust kui ka erinevaid meediumeid, milles reklaame avaldatakse, on TTJA 1,5 2 Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul. Riigikontroll. Kättesaadav veebis: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4562/language/et-EE/Default.aspx (06.10.2023). 3 Samas, lk 3. 130  ametikohta juba praegu kehtivate reklaaminõuete ja -piirangute kontrollimiseks liiga vähe. 1.5.Samuti tuleb arvestada, et järelevalves võtavad märkimisväärse osa tööajast juriidiline analüüs ja arutelud. Pidevalt tuleb turule uusi finantstooteid mida hakatakse reklaamima. Uute finantstoodete kvalifitseerimiseks tuleb esmalt hinnata toote või teenuse sisu. Peale toote või teenuse kvalifitseerimist on võimalik hinnata, kas ja millised erinõuded või piirangud kohalduvad reklaamile ning seejärel on võimalik hinnata reklaami vastavust nendele piirangutele. 1.6.Kokkuvõtlikult leiab TTJA, et seletuskirja punktis 6.4. tuleb analüüsida lisaks ka eelnõu avaldatavat mõju TTJA-le ning tekkivat täiendavat ressursivajadust, et tagada hoiulaenuühistute reklaami suhtes jõustuva piirangu täitmist riiklikku järelevalve poolt. TTJA peab oluliseks välja tuua statistika ja probleemkohad, mis Arvestatud/ Eelnõu seletuskirja põhjendavad täiendavat ressursivajadust. selgitatud. mõjude osa 1.1. Detsembris 2022 analüüsis TTJA finantsteenuse reklaami turgu täiendatakse jälgides teenuseosutajate reklaame erinevates halduskoormuse reklaamikanalites. Sotsiaalmeediast, välimeediast, telest, kasvuga TTJA-le. sisuturundusena ja digireklaamidena leiti kokku 17 teenuseosutaja reklaame. Neist 15 teenuseosutaja reklaamid ei vastanud reklaamiseaduses sätestatud nõuetele. 1.2. Käesoleva seisukoha koostamise hetkel on TTJA-l pooleli 19 järelevalvemenetlust finantsteenuse osutaja reklaamide suhtes. Pöördumisi (järelevalvevihjeid ja selgitustaotlusi) finantsteenuse reklaami kohta on vahemikus 01.01.2023 – 05.10.2023 TTJA-s registreeritud 102. 1.3. Registreeritud järelevalvevihjetest nähtub, et rikkumisi sisaldavaid reklaame avalikustavad endiselt ka finantsteenuse osutajad, kelle suhtes on juba algatatud järelevalvemenetlused. Eraldi väärib märkimist, et reklaami õiguspärasuse eest vastutavad nii tellijad, teostajad kui ka avalikustajad. Seetõttu pöörduvad eelnevalt viidatud osapooled sageli TTJA poole ning TTJA täidab oma tegevusvaldkondades, antud juhul finantsteenuste reklaamidega seonduvalt, nõustamise ja selgitamisega seotud ülesandeid. 1.4. Eeltoodust nähtub, et finantsteenuste reklaami kohta saabuvaid vihjeid ja küsimusi ning samuti pooleliolevaid menetlusi on palju. Juba praegu kulub reklaamivaldkonnas suur ressurss just finantsteenuste reklaamiga seotud nõustamisele ja rikkumiste menetlemisele. Seega on põhjendatud järeldada, et järelevalvesubjektide laienemine tõstab ulatuslikult töömahtu. 131 1.5. Tarbijakrediidi reklaam peab reklaamiseaduse kohaselt olema vastutustundlik ja tasakaalustatud. Riigikontrolli auditist4 selgub, et raskusi tagasimaksmisega tekib iga neljanda väljastatud tarbimislaenu puhul. 1.6. Oluline osa majandustegevuse edendamisest on reklaami tegemine. Reklaami tehakse nii finantsteenuse osutajatele, kui ka erinevatele finantsteenustele ja -toodetele. Reklaam on kommunikatsioonivõte, millega püütakse tarbija tähelepanu ning pakutakse lahendust tarbija probleemile. Ka seetõttu on reklaamile seatud piirangutel oluline roll, et tarbija ei lahendaks oma probleeme kergekäeliselt esmapilgul lihtsal viisil, mis võib hiljem ta hoopis suurematesse raskustesse seada. 1.7. Riigikontrolli auditis5 märgiti täiendavalt, et järelevalveasutuse töös peaks ennetav teavitamistegevus ja aktiivsed järelevalvetegevused lähtuma väljaselgitatud riskidest. 1.8. Arvestades nii Riigikontrolli auditi tulemusi kui ka järelevalve töö käigus avastatud rikkumiste suurt hulka, on äärmiselt oluline finantsteenuste reklaami ka edaspidi fookuses hoida. 1.9. TTJA ülesandeks on lisaks finantsteenuse reklaami järelevalvele teostada järelevalvet ka teiste Eestis avalikustatud reklaamide üle, seejuures on ette näha eelnõuga TTJA halduskoormuse suurenemine. Eelnevale tuginedes peab TTJA oluliseks näha eelnõus ette TTJA-le üks lisanduv ametikoht, tagamaks finantsteenuseosutajate esmase kommunikatsioonivahendi ehk reklaamide õiguspärasus ja seeläbi tarbijate tõhus kaitse. TTJA peab oluliseks juhtida tähelepanu ka eelnõu seletuskirja Teadmiseks punktile 7. võetud. 1.1. Seletuskirja punktis 7 selgitatakse seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuste tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid ning leitakse, et riigieelarvele on otsest mõju vähe. 1.2. TTJA rahastamine toimub läbi riigieelarve ning seoses vajadusega ühe täiendava ametikoha järele, tuleb täiendada seletuskirja kulude osa. Pakume välja järgmise sõnastuse: Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb TTJA-le töökoormuse tõus seoses hoiulaenuühistute reklaamide analüüsimisega ja järelevalvesubjektide laiendamisega. Tulenevalt eeltoodust on TTJA-l vajadus 1 täiendava reklaami juristiametikoha loomiseks alates eelnõu jõustumisest kuluga 45 000 eurot aastas. Kokkuvõtlikult toetab TTJA ja peab põhjendatuks eelnõu Teadmiseks eesmärki. Seejuures on oluline võtta arvesse seletuskirja võetud. koostamisel TTJA vajadust halduskoormuse suurenemisel 4 Samas, punkt 3. 5 Samas, punkt 40. 132  tarbijate õiguste tõhusa kaitse tagamiseks näha ette TTJA-le üks täiendav ametikoht. Audiitorkogu 1 1. Üldised kommentaarid audiitorkontrolli nõuete kohta Arvestatud/ Eelnõus seletuskirjas 1.1 Siseauditi või revisjoni ja audiitorkontrolli ülesannete selgitatud. on selgitatud, milliseid eristamine nõuded kontrollides Kehtiva seaduse § 40 lõige 1 kohustab revisjonikomisjoni juhatust peab audiitorettevõtja teavitama usaldusväärsuse tagamise ja laenudele esitatavate nõuete andma põhjendatud rikkumisest (§ 40). Eelnõu kohaselt on nimetatu audiitorettevõtja kindlustunnet ning kohustus (§ 41 lg 5). piiratud kindlustunnet. Vandeaudiitorid kahtlevad, kas on mõistlik kõigi laenudele, likviidsusele ja usaldusväärsusele esitatavate nõuete kontroll määratleda audiitorettevõtja (AEV) pädevusena. Sisuliselt on tegemist mahukate sisekontrolli pädevusse kuuluvate ülesannetega, mida oleme eelnevatel kohtumistel koos siseaudiitorite esindajaga eelmise eelnõu aruteludel ka selgitanud. Kindlasti ei saa audiitorettevõtja kõigi § 27 ja § 28 nõuete täitmisel anda põhjendatud kindlustunnet (vt täpsemalt punkte 1.2.2.1 ja 1.2.2.3.) Seetõttu on mõistlik ja audiitorettevõtja töö ressursimahukust arvestades õige lahendus määratleda seaduse tasandil seadusandja ootus, milliseid nõudeid peaks kontrollima vandeaudiitor ja milliseid nõudeid siseaudit või revisjon. Kui ootuseks on nõuete täitmise audiitorkontroll, tuleks täiendavalt analüüsida, millal oodatakse põhjendatud kindlustunnet, millal piiratud kindlustunnet ja millal piisab nõude täitmise audiitorkontrolliks kindlust mitteandvatest kokkuleppelistest protseduuridest. Viimaste aastate õigusloomes on eeskujulik praktika audiitori eritööde puhul selgema kindlustunde määratlemises osas. Näiteks elektrituruseaduse § 17 lg 4 ja pakendiseaduse § 241 lg 3. Soovitame nimetatud praktikat jätkata. Oleme ka arvamusel, et osad nõuded tuleb praegusel kujul jätta audiitorkontrolli ulatusest välja (täpsemalt selgitame punktis 1.2.2.3.). 2 1.2. Õigusnormid Arvestatud. audiitorkontrolli kohta 1.2.1 Audit § 41 lg 1 sõnastuse kohaselt peab hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruanne olema auditeeritud. Mõiste „auditeerimine“ on senini tekitanud segadust selles osas, kas auditeerimise all võib mõista ka ülevaatust; seda mõistet AudSs ei ole ja mõnedes valdkonna seadustes on auditeerimise nõuete all silmas peetud, et need nõuded laienevad ka ülevaatusele. 133  Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1 alljärgnevalt: „Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruandele on kohustuslik audit.“ 3 1.2.2 Eritööd nõuete kontrolli kohta Arvestatud/ Eelnõust on jäetud välja 1.2.2.1 Kohased vandeaudiitori kutsetegevuse standardid selgitatud. täpne standard, mille alusel peab audiitor § 41 lg 4 sõnastus: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kontrolli teostama. sätestatule korraldab hoiulaenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Audiitorettevõtja esitab aruande HLÜle koos auditi kohta tehtud vandeaudiitori aruandega. Käesoleva seaduse §-s 27 ja 28 sätestatud nõuete puhul on eelnõu koostaja märkinud, et eritöö viiakse läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja § 271 lg 4 puhul vastavalt standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Oleme nõus, et § 271 lõikes 4 sätestatud nõude puhul viiakse eritöö läbi vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Kindlasti ei saa me aga nõustuda sellega, et § 27 ja § 28 sätestatud nõuete puhul on kohane standard ISA 800. ISA 800 ei ole sobiv standard. ISA 800 kontrolli objektiks on eriotstarbelise raamistiku alusel koostatud finantsaruanne, § 27 ja § 28 nõuete puhul aga on kontrolli objektiks nimetatud paragrahvides, nende lõikudes ja lõikude alapunktides käsitletavate nõuete täitmine. Eestis kehtivatest vandeaudiitorite kutsetegevuste standarditest on selliseks audiitorkontrolliks sobivad standardid ISAE 3000 ja ISRS 4000. ISAE 3000 on sobivaks standardiks, kui audiitoritelt soovitakse kindlustunnet. Selle standardi kohaselt saavad audiitorid anda nii piiratud kui põhjendatud kindlustunnet ja seega tuleb seaduses selle standardi valiku puhul alati täpsustada, milliste sätete puhul soovitakse põhjendatud ja milliste puhul piiratud kindlust. Teiseks võimalikuks sobivaks standardiks on ISRS 4400 „Kokkuleppeliste protseduuride töövõtud“. Seda standardit saab kasutada siis, kui audiitoritelt kindlustunnet ei vajata. Audiitor viib läbi kokkulepitud protseduurid kokkulepitud viisil ja esitab aruandes kõik talle teada saadud faktid ning selle aruande põhjal saab aruande lugeja ise järeldusi teha. Mõnede nõuete puhul soovitame kaaluda, kas just sellist teed pidi oleks otstarbekas nõude kontroll läbi viia. Oleme nõus täpsemalt selgitama ühe või teise valiku eeliseid ja puudusi. Näitena toome siinkohal eelnõu § 27 lg 1 p 3, mis näeb ette, et hoiu- laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus, täisosanikuna usaldusühingus või omada üle kümneprotsendilist 134  otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas. Nimetatud nõude puhul ei ole põhjendatud kindlustunde andmine praktiliselt teostatav, vandeaudiitorid saavad anda selle sätte nõude täitmise osas vaid piiratud kindlustunnet tehtud järelpärimiste alusel. Nõude kontrollimine on raskendatud välisriikide puhul, kui õigusnormi koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool Eestit. Seega ei saa seaduses sätestada, et selle konkreetse nõude puhul peab vandeaudiitor põhjendatud kindlustunnet andma. Allpool oleme välja toonud sätted, mille puhul vandeaudiitorid ei saa kindlustunnet üldse anda ja seega on vajalik leida mõni muu viis nende nõuete kontrolliks. 4 1.2.2.2 Ulatuse ajamääratlus (millal on kontrolli ulatuseks Arvestatud. ettenähtud teatav kindel ajavahemik ja millal teatav kindel ajahetk) § 41 lg-s 4 sätestatud õigusnormist peab olema arusaadav, kas audiitorkontroll hõlmab nõude täitmist aruande kuupäeva seisuga (nn „bilansipäeva“ seisuga) või hõlmab teatavat perioodi (näiteks kogu majandusaasta jooksul väljaantud laenud). Mõnede nõuete puhul eeldame, et audiitori ülesanne on hinnata nende täitmist aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga, mitte igal ajahetkel, see aga peab seadusest selgelt välja tulema. Seletuskirja märkuste tabelis on koostaja selle põhimõttega nõustunud (Audiitorkogu ettepanek nr 8). Meie täiendav ettepanek on, et see peab tulema selgelt välja õigusnormist, mitte ainult seletuskirjast. Mõnede nõuete puhul eeldame, et audiitorkontroll peab hõlmama tervet perioodi. Ka selliste nõuete puhul tuleb täpsustada, mis perioodi silmas peetakse (näiteks eelnev majandusaasta). 5 1.2.2.3 Nõuded, mis ei saa olla audiitorkontrolli objektiks Arvestatud. Nõude sisust tulenevalt ei saa AEV kontrollida järgnevaid sätteid ja seega peavad need audiitorkontrolli objekti alt välja jääma: § 27 lg 1. AEV ei saa kontrollida, kas hoiu-laenuühistu omab ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju, sest ei ole kriteeriume, kuidas hinnata, kas kinnisasi on peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalik. Audiitor ei saa anda selliseid subjektiivseid hinnanguid. Kui sätte eesmärgiks on seada piirangud kinnisvara investeeringute mahule, siis soovitame kaaluda, kas lg 1 punkt 4 piirang võiks hõlmata ka kinnisvara investeeringut. Kui lg 1 punkt 4 hõlmaks ka kinnisvarainvesteeringuid, siis ei oleks kinnisasja puhul vahet, kas seda kasutatakse peamiseks püsivaks tegevuseks (ehk raamatupidamislikus mõttes põhivara) või 135  investeerimistegevuseks seni, kuni kõik loetletud investeeringud kokku ei ületa lg 1 p-s 4 nimetatud summat. § 28 lg 1 ja lg 11 Meetme eesmärk on takistada ebasobival viisil laenu andmist ning kaitsta füüsilisest isikust tarbijat ning selle meetme täitmise üle tuleb teha järelevalvet, järelevalve ei ole aga kindlustandva töövõtu eesmärk. Kindlustandva töövõtu eesmärk on anda ettenähtud kasutajale kindlust, et käsitletav küsimus või selle kohta esitatud informatsioon on esitatud olulises osas vigadeta. Selles sättes ei ole kindlustandva töövõtu eeldusi, ilma nende eeldusteta ei ole võimalik kindlustandvat töövõttu teostada. Ka § 28 lg 5 ei saa olla audiitorkontrolli objekt, sest selles sättes ei ole kindlustandva töövõtu eeldusi. Kui seaduseandja arvab, et nende sätete puhul on mingisuguseski ulatuses vandeaudiitori kontroll nõude täitmise üle ilmtingimata vajalik, võib kaaluda konkreetsete protseduuride sõnastamist, mida vandeaudiitorid saaksid kindlust mitteandvate kokkuleppeliste protseduuridena teostada ja teada saadud faktidest aruandes välja tuua. 6 1.2.2.4 Nõuded, mida meie arvates peaks kontrollima siseaudiitor Teadmiseks või revisjonikomisjon võetud. Kuna mitmete nõuete sisuks on vastavuskontroll ning sarnast kontrolli teevad siseaudiitorid siseauditi standardite alusel, peaksid ka hoiu-laenuühistute puhul neid nõudeid kontrollima vastavat kompetentsi omavad siseaudiitorid või vastavat pädevust omavad asjatundjad. Missuguste nõuete puhul on tegemist siseauditi tööga, oleme koos siseauditi esindajaga varasemalt kommenteerinud eelmise eelnõu arutelude käigus toimunud kohtumistel. Oleme seda nõus tegema ka edaspidi eelnõu edasise analüüsi käigus. 7 1.2.2.5 Õigusnormid, mis nõuavad täpsemat regulatsiooni Osaliselt arvestatud. Oleme ka varasemalt toonud esile, et kindlustandva töövõtu jaoks on vaja kehtestada üldtunnustatud raampõhimõtted mitmetele § 27, 27 1 ja § 28 nõuetele, sest seaduse sätted on liiga üldised. Kuigi näeme, et nii seaduse teatud sätteid kui ka eelnõud on täiendatud, leiame, et see ei ole küllaldane. Mõistame, et seaduse tasandil ei olegi otstarbekas nii detailseks minna – nagu varasemalt oleme selgitanud, võiks täiendavad raampõhimõtted olla kas juhendi või määruse näol (nagu näiteks raamatupidamise aastaaruande puhul on lisaks RPSile olemas Raamatupidamise Toimkonna juhendid). Toome näiteid sätetest, mille puhul on vajalik täiendavad raampõhimõtted kehtestada, kuid see loetelu ei ole ammendav. Kui 136 sätted on liiga üldised, ei saa audiitorid kindlustandvat audiitorkontrolli läbi viia või isegi kui püüavad seda teha, ei anna see sellist tulemust nagu avalikkus ootaks. § 27 lg 4 hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist; Seaduses peab olema täpsustatud, kas audiitoril on kohustus kontrollida nimetatud nõuete täitmist igal ajahetkel terve aruandlusperioodi jooksul või aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga. Täpsustamist vajab mõiste põhivara - kas siin on mõeldud raamatupidamisterminit (ehk siia alla kuuluvad kõik põhivara kirjed, mida EFS või IFRS sätestavad)? Kui nii, siis miks on eraldi välja toodud "sh finantspõhivara", mis omakorda ei ole korrektne raamatupidamistermin. Audiitorid saavad anda nõude täitmise kontrollil põhjendatud kindlustunnet ainult juhul, kui kas seadus või täiendavad raampõhimõtted sätestavad konkreetselt, millistele bilansikirjetele piirang kehtib. § 27 lg 5 hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. Raampõhimõtetes vajab täpsustamist, milliseid bilansiväliseid kohustusi silmas peetakse. Bilansivälised kohustused on näiteks kohustus anda laenu ja kohustus anda arvelduskrediiti, aga neid on mitmeid veel. Siin kindlustunde andmiseks vajavad AEV-d täiendavaid raampõhimõtteid. Hetkel ei ole sätte sisu piisavalt ja üheselt arusaadav. § 271 lg 4 Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30 päeva. Vandeaudiitorid saaks kontrollida likviidsuspuhvri vastavust, kui nõuded oleks täpselt määratletud (sarnaselt omavahendite piisavuse kontrolliga). Strateegia, poliitika jne olemasolu saavad vandeaudiitorid juba praegu kontrollida, kuid hetkel ei ole raampõhimõtteid, mille alusel kontrollida nende tõhusust. 137  § 28 lg 3 Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab. Sellisel kujul audiitorid mingit kindlustunnet anda ei saa. Kindlustunde andmiseks (ka piiratud ulatuses) on vajalikud raampõhimõtted, kuidas laenuanalüüsi koostada - audiitor saab kindlustunnet anda, kui kriteeriumiks olevad raampõhimõtted seavad mõõdetavad nõuded laenuanalüüsi sisule ja ulatusele. Audiitorid ei saa anda kindlust ebamäärastele kriteeriumitele nagu näiteks "kas arvesse on võetud kõiki asjaolusid". Standardid ei luba kindlustundena väljendada audiitori subjektiivset arvamust. § 28 lg 4 – Sarnaselt eelnevatele kommentaaridele, vajab ka see punkt täiendavaid raampõhimõtteid , sh, mis on „mõistlik laenukoormus“ ja kuidas seda arvutatakse. Lisaks nimetatud näidetele on ka teiste §-des 27, 271 ja 28 nimetatud nõuete puhul vajalik täpsustav regulatsioon. Eelnõu koostajal tuleb analüüsida, missuguste nõuete sisustamiseks on vajalikud kohustuslikud alamaktid või juhendid nõude täitmise tagamiseks. Eelnõule ei ole neid lisatud. Leiame, et seaduse nõuete täitmiseks on nende lisamine eelnõule vajalik. 8 Kokkuvõte Teadmiseks Laenude ja usaldusväärsuse nõuete selgeks määratlemiseks (miks võetud. mitte ka § 281 ja teiste seaduse nõuete täpsustamiseks) soovitame koostajal kutsuda kokku HLÜ esindajad, eelkõige finantsvaldkonna, revisjoni ja siseauditi pädevusega asjatundjad, samuti vandeaudiitorid, kes HLÜ tegevusvaldkonnaga on kokku puutunud ja sisuliselt kaasa rääkida oskavad. Ka Audiitorkogu esindajad on hea meelega nõus osalema audiitorkontrolliga seotud nõuete arutelu(de)s, et osutatava audiitorteenuse nõuded oleks audiitoritele arusaadavad ja audiitorteenus teostatav. Õiguskantsler Tõhus finantsjärelevalve ja finantsvaldkonna läbipaistvuse Teadmiseks 1) Vastuseks esimesele suurendamine võimaldavad vältida hoiu-laenuühistute kasutamist võetud/ küsimusele selgitame, pettuste korraldamiseks. On hea ja vajalik, et Rahandusministeerium selgitatud. et niikaua, kuni HLÜ- on selle teemaga tegelema asunud. de tegevusse ei ole võimalik nö sisse Laenude (sh tarbijakrediidi) valdkond peab olema kontrollitud ja vaadata, ei saa me inimeste usaldust tuleb kaitsta. Tõin oma 4. jaanuari 2023 kirjas üheselt öelda, et teatud 138 välja aspektid, mis tuleks läbi mõelda, et plaanitavad muudatused HLÜ-des on oleksid proportsionaalsed ja põhiseaduspärased (põhiseaduse §-d probleemid ning 11, 31 ja 32). ülejäänud HLÜ-des neid ei ole. Kuigi On kiiduväärt, et eelnõus on varasemast paremini selgitatud eelnõu koostamine on Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni kontrollipädevuse ajendatud kahe HLÜ-ga erinevust ja seda, miks ei ole olnud senine Rahapesu Andmebüroo seotud probleemidest, järelevalve hoiu-laenuühistute üle piisavalt tõhus, et hoida ära suuri mis olid tol hetkel ka pettusi. ühed suurimad ühistud Eestis, on Kahjuks ei anna eelnõu jätkuvalt vastust järgmistele küsimustele: ministeeriumi töötajad 1) Mis õigustab seda, et ka need hoiu-laenuühistud, kes on aastaid saanud murekirju ja tegutsenud ja kellega ei ole olnud probleeme, peavad oma pöördumisi teiste HLÜ- tegutsemise senisel kujul lõpetama? Ka eelnõu autorid ise de liikmetelt, möönavad, et uuetele nõuetele suudavad vastata üksnes kuni olenemata nende kolm hoiu-laenuühistut (seletuskirja lk 49). ühistute suurusest. Kui 2) Miks ei piisa valdkonna korrastamiseks nn teise etapi vaadata viimaseid muudatustest? Miks on nn kolmanda etapi meede (ühistupangaks andmeid, siis on juba kujundamine, milleks on seletuskirja kohaselt võimelised 21st praeguseks 21 ühistu hoiu-laenuühistust ainult kolm) vältimatult vajalik? Seletuskirja asemel 15 ühistut alles 124. leheküljel on sellele Kaubandus- ja Tööstuskoja küsimusele jäänud (Eesti Panga püütud vastata, kuid see vastus on üldsõnaline ega ole kuigi statistika HLÜ-de veenev. kohta). Seega on 3) Kas eelnõu koostades kaaluti ka 2020. aasta eelnõus pakutud ühistute hulk languses lahenduste sobivust? Miks varasemas eelnõus pakutud nendest endist lahendused ei sobi praegu? tulenevatel põhjustel, sest eelnõu ei ole kordagi kooskõlastusringist kaugemale läinud ehk eelnõuga sätestatud muudatused seadustes ei ole veel jõustunudki. Teiseks selgub äriregistri andmetest, et nii mõnelgi ühistul on esitamata majandusaasta aruanded, mõnel seda juba mitu aastat järjest. Meie hinnangul annab see märku sellest, et ühistulist tegevust ühistu enda sees ei toimu ning aruandluskohustuse täitmata jätmise taga on põhjused, mida 139  soovitaksegi käesoleva eelnõuga lahendada. 2) Teise etapi muudatused on tehtud eesmärgiga suurendada liikmete aktiivsust ning panust ühistu tegevusse. Paraku näitab reaalsus, et ühistuline koostöö on näiline ning oma liikme õiguste teostamine ühistu siseselt on raskendatud, sest ühistud ei ole altid jagama oma liikmete kohta teistele liikmetele teavet, mistõttu ei tea liikmed teisi liikmeid. Seega ei saa liikmed koonduda ühiste probleemide arutamiseks ning algatada vastavate muudatuste tegemist ühistus. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et sellist ühistegevust, mis peaks olema HLÜ-de alustala, praktikas ei teostata ning ei soosita ühistus endas. 3) Vastuseks viimasele küsimusele vastame, et eelnõu koostamisel on võetud aluseks 2020. aasta eelnõu versioon (v.a künnised ja sellega seonduv) ning paljud selles sisalduvad sätted on jätkuvalt ka käesolevas eelnõus. Täiendavalt märgime eelnõu osas veel järgmist: Teadmiseks 1) EL võetud/ pangandusdirektiiv Eelnõust ei saa välja lugeda selget seisukohta, kuidas vastab senine selgitatud. (2013/36) ei defineeri regulatsioon pangandusdirektiivile. Eelnõu põhjendustes üheselt, et milles (seletuskirja lk 7) on viidatud võimalikule vastuolule seisneb täpselt 140 pangandusdirektiiviga, kuid selget seisukohta pole väljendatud. avalikkuselt hoiuste Seletuskirjas (leheküljed 67 ja 76) toodud selgitustes esitatud kaasamine või kui suur küsimustele pole samuti väljendatud ühemõttelist seisukohta, kas arv isikuid moodustab praegune olukord on direktiiviga kooskõlas või mitte. avalikkuse. Küll on suure tõenäosusega On oluline vahe, kas muudatus on tehtud seetõttu, et on vaja tegemist avalikkusele parandada ära olukord, kus Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu suunatud teenusega, kui õigusega või on tehtud poliitiline valik direktiiviga lubatu raames. vastava teenuse/toote Esimesel juhul on muudatus rikkumismenetluse vältimiseks osas tehakse avalikku tõenäoliselt hädavajalik. Teisel juhul saab Riigikogu otsustada, kas reklaami ja konkreetse seadusemuudatused on üldse vajalikud, sest eelnõu ajendiks on ühistu liikmeks on siseriiklik mure hoiu-laenuühistute tegevusega seoses mitte Euroopa võimalik saada Liidu õigus. See peab olema selge, enne kui Riigikogu hakkab sisuliselt samadel seadust vastu võtma. tingimustel kui mõne nö tavapanga kliendiks. Kooskõlastustabelis on korduvalt viidatud, et kavandatakse veel Analoogiat võib leida muudatusi, kuid ei ole välja toodud, millised need muudatused on. ühest teisest EL Näiteks leheküljel 88 on märgitud: „Ühistupankadele kohaldatakse õigusaktist – EL kogu krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on ette nähtud prospektimäärus ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Samas mööname, et (2017/1129), mille teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat kohaselt on reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise väärtpaberite krediidiasutuste seadust muutva seaduseelnõuga.“ pakkumine üldjuhul avalik kui Täiendavale reguleerimisvajadusele on viidatud ka seletuskirja väärtpabereid leheküljel 92. Kolmanda kooskõlastusringi tabelist võib aru saada, pakutakse rohkem kui et osa muudatusi on ka sisse viidud. Kui soovitakse teha sedavõrd 150 isikule või kui ulatuslikke ja põhimõttelisi muudatusi, tuleks need muudatused, mis emissiooni maht on on kindlasti vajalikud, kohe eelnõusse sisse viia. suurem kui 1 mln eurot (liikmesriik võib küll Võimalik, et vastused toodud küsimustele on olemas, kuid kahjuks eelnimetatud künnist ei kajastu need seletuskirjas. See teeb eelnõu eesmärgipärasuse ja suurendada 8 mln põhiseaduspärasuse hindamise keeruliseks. euroni). Lõpetuseks tuleb öelda, et eelnõuga seotud kaasamisprotsess ei ole Samas käesoleva olnud turuosaliste suhtes aus ega läbipaistev. Eelnõust võib jääda eelnõu peamiseks mulje, et kaasamine on näilik, mitte sisuline. Kahjuks kinnitab seda eesmärgiks ei ole kahtlust ka eelnõu edasine menetluskäik (seda on kirjeldatud võimaliku vastuolu seletuskirja 123. leheküljel). kõrvaldamine EL õigusega, see on antud juhul nö teisane eesmärk (peamised eesmärgid on ära toodud antud seletuskirja sissejuhatavas osas). 141  2) Ühistupanga sätteid on käesoleva eelnõu versioonis täiendavalt reguleeritud ja täpsustatud. 3) Mis puudutab kaasamist – oleme läbi viinud mitmeid kooskõlastusringe ja kohtunud mitmetel kordadel ka ühistute endiga – seega ei saa kuidagi väita, et kaasamisprotsess ei oleks olnud aus ega läbipaistev. Ka käesolevaga tehakse veel täiendav kooskõlastusring, mitte ei esitata eelnõud kiirkorras Valitsusele ja Riigikogule menetlemiseks. Eesti Kaubandustööstuskoda 1 Meie arusaamise kohaselt on Eelnõu peamine eesmärk tagada Teadmiseks suurem hoiu-laenuühistute (edaspidi HLÜ) finantstegevuse võetud. läbipaistvus ning ühistute liikmete tõhusam kaitse läbi Finantsinspektsiooni järelevalve (seletuskiri lk 1). Kuna hetkel kehtivas regulatsioonis on kitsaskohti, siis Kaubanduskoda nõustub, et HLÜ-ga seotud regulatsioon vajab täiendamist. 2 Peame positiivseks, et Rahandusministeerium saatis seekord Eelnõu Teadmiseks arvamuse avaldamiseks muu hulgas ka hoiu- ja laenuühistutele ning võetud. jättis arvamuse avaldamiseks mõistliku tähtaja. Selline peabki olema normaalne kaasamisprotsess. Samas oleme selle eelnõu varasemate versioonide puhul korduvalt näinud olulisi puudujääke kaasamise osas, näiteks on jäetud olulised sihtgrupid kaasamata ja on antud ebamõistlikult lühike vastamise tähtaeg. Kuna varasemalt on olnud olulisi puudujääke kaasamise osas, siis tegi Kaubanduskoda 2. märtsil 2023 kirjas nr 4/39 Rahandusministeeriumile ettepaneku arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused, mida kõik osapooled oleksid nõus aktsepteerima. Meile ei ole teada, kas selline kohtumine toimus, kuid arvestades, et Rahandusministeerium ei ole teinud väga 142  põhimõttelisi muudatusi Eelnõus võrreldes Eelnõu varasema versiooniga, siis soovitame ministeeriumil jätkuvalt kohtuda hoiu- laenuühistute esindajatega ning arutada Eelnõuga plaanitavaid muudatusi. 3 Eelnõu § 1 punkti 57 kohaselt täiendatakse hoiu-laenuühistu seadust Teadmiseks §-dega 471-473, mis jõustuvad kolmel erineval ajal. Esimesed võetud. muudatused jõustuvad 01.04.2024. aastal. Nende muudatuste hulgas on näiteks muudatused, mille kohaselt ei saa uusi HLÜ-sid enam moodustada, üksnes saavad tegevust jätkata ühistupangana. Ühtlasi tõstetakse sisseastumismaksu 40 euroni ja osamaksu 50 euroni ning keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Seejärel jõustuvad mõned muudatused 01.01.2025. aastal, millega näiteks suurendatakse hoiu- laenuühistute läbipaistvust või maandatakse senisest rohkem võimalikke huvide konflikte. Näiteks teise etapi muudatuste kohaselt saavad HLÜ liikmed omale rohkem õigusi, piiratakse HLÜ laenuandmisi, tõhustakse välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid. Samuti suurendatakse minimaalset osakapitali 50 000 euroni, muudetakse likviidsusnõudeid ning kaotakse ära territoriaalsuse piirang. Kõige ulatuslikumad muudatused jõustuvad 01.01.2027, mh hoiu- laenuühistutele seatav kohustus ennast ümber kujundada. Selles etapis ettenähtud muudatustega saavad HLÜ liikmed samaväärse kaitse nagu pangad, sest ühistupanga tegevus allub edaspidi täielikult Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on kaitstud Tagatisfondiga. Kolmandas etapis tehtavate muudatuste kohaselt peavad hoiu-laenuühistud saama hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa Finantsinspektsioonilt. 4 Oma eelmises 2. märtsil 2023 kirjas nr 4/39 tõime välja, et me ei Teadmiseks Nn III etapi vajalikkust mõista, miks ei piisa valdkonna korrastamiseks kahest esimesest võetud/ ehk hoiu-laenuühistu etapist ning miks on kolmas etapp vajalik. Rahandusministeerium on selgitud. kohustus taotleda panga proovinud meie esitatud küsimusele vastata, kuid on teinud seda tegevusluba on üldsõnaliselt. Rahandusministeerium selgitas, et II etapi muudatused põhjalikult selgitatud on ettevalmistav etapp ühistupanga loa saamiseks ehk tegemist ei ole käesoleva seletuskirja eraldiseisvate muudatustega. Samuti selgitati, et riskid võivad alguses. Lühidalt: a) I ja realiseeruvad hiljem ja kindlal kuupäeval kontrolli ettenägemine ei II etapp on nö tingi ühistute tegevuse kooskõla seadusega pikemaks perspektiivis. ettevalmistav faas loa Lisaks selgitati, et vähene kontroll HLÜ-de üle ei võimalda ka saamiseks; b) uute hinnata, kas riskid on maandatud, sest nt likviidsusriski jm eeskirjad nõuete seadmine ilma ei ole kättesaadavad (seletuskiri lk 124). Kuigi riikliku järelevalveta ei Rahandusministeerium on seletuskirja lisanud täiendavaid selgitusi ole efektiivne kolmanda etapi vajalikkuse kohta, siis Kaubanduskoda ei ole endiselt (praktikas on näha, et veendunud, et Eelnõus sisalduvad kõik muudatused on tänased HLÜ liikmed ei proportsionaalsed ja hädavajalikud soovitud eesmärkide suuda juhtide tegevust saavutamiseks. Meie hinnangul võib esineda ka vähem piisava põhjalikkusega koormavamaid meetmeid ning hoiu-laenuühistute kontrollida); c) hoiu- ümberkujundamine ei pruugi olla vajalik. Seega ei ole me laenuühistud veendunud, et soovitud eesmärkide saavutamiseks ei ole vähem tegutsevad nö 143  koormavamaid meetmeid kui esimeses etapis plaanitav HLU-de minipankadega – moodustamise keeld ning kolmanda etapi muudatus seoses HLÜ-de kaasatakse hoiuseid, ümberkujundamisega. Oleme seisukohal, et pärast II etapi jõustumist aga kontroll/garantiid tuleks teostada mõjude hindamine. Võimalik, et mõjude hindamisel erinevalt pankadest ilmneb, et jõustunud muudatused on HLÜ-dega seotud probleemid puuduvad. ära lahendanud või vähemalt neid leevendanud ning III etapis kavatanud muudatused ei ole enam vältimatult vajalikud. Eelnõu seletuskirjas lk 34 on väljatoodud HLÜ § 471 lõike 1 kohaselt ei või uusi HLÜ-sid enam moodustada ega kanda teda sellisel kujul äriregistrisse pärast seaduse jõustumist. Lõige 2 kohaselt saab kaasta uusi liikmeid 2024. a. jooksul ja lõige 3 täpsustab, et teenuste pakkumine tuleb HLÜ-del lõpetada 2026 aasta alguseks. Seletuskirja kohaselt on kõik muudatused vajalikud selleks, et ühistud oma äri n- ö edasi ei laiendaks ja hakkaksid oma tegevust lõpetama. Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis õigustab seda, et täna tegutsevad seadusekuulekad HLÜ-d peavad oma tegevuse senisel kujul lõpetama. Selle kohta puuduvad ka seletuskirjast igasugused selgitused. Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, et HLÜ- Teadmiseks Vt Õiguskantsleri dega seotud regulatsiooni muutmine on vajalik, et tagada HLÜ võetud. märkuste kohta esitatud tegevuse suurem läbipaistvus ja tõhusam järelevalve nende seisukohti, et miks ei tegevuse üle. Samas ei ole me veendunud, et kõik Eelnõus piisa üksnes II etapi sisalduvad meetmed on hädavajalikud ja proportsionaalsed muudatustest. soovitud eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei ole me veendunud, et Eelnõus sisalduvad muudatused, mille kohaselt ei saa hoidu-laenuühistud jätkata oma tegevust hoiu- laenuühistuna, on proportsionaalsed. On küsitav, kas vähem koormavate meetmetega ei ole võimalik saavutada sama eesmärki. Kuna plaanitavad muudatused plaanitakse jõustada kolmes etapis, siis võiks Rahandusministeerium pärast teise etapi jõustumist teostada mõjude hindamist. Juhul kui ilmneb, et jõustunud muudatused on HLÜ-dega seotud probleemid ära lahendanud või vähemalt olulisel määral leevendanud, siis sellisel juhul tuleb loobuda kolmanda etapi jõustamisest. Tartu HLÜ 1. Üldist Teadmiseks võetud. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on Rahandusministeerium aastate jooksul esitanud korduvalt ning alati on see leidnud hoiu-laenuühistute ja nende katusorganisatsiooni (Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, EHLÜL) poolt tugevat vastasseisu (vt näiteks, kuid mitte ainult Lisa 1). Oleme aastate jooksul esitanud eelnõu kohta nii üldiseid, põhimõttelisi hinnanguid ja märkusi kui ka detailseid kommentaare, mis eelnõus tuleks muuta (vt näiteks, kuid mitte ainult Lisa 2). Eelnõu senine menetlemine on paraku näidanud, et kuigi eelnõule vastasseis on olnud põhimõtteline, ei ole 144 Rahandusministeerium astunud samme, et seda vastuolu ületada ning valmistada koostöös hoiu-laenuühistutega ette eelnõu, mis tõesti aitaks kaasa selle valdkonna paremini toimimisele, mitte ei oleks suunatud terve rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtlusvormi hävitamisele Eestis. Protsess eelnõu menetlemisel on korduvalt välja näinud selline: 1) Rahandusministeerium saadab iga uue ministri ametisse astumise järel kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ametnike poolt kabinetivaikuses ettevalmistatud eelnõu, millesse on varasema versiooniga võrreldes tehtud minimaalselt muudatusi ja needki on peamiselt keelelised või siis hoiu-laenuühistutele veelgi täiendavaid piiranguid ja kohustusi seadvad; 2) eelnõu saab taas tugeva põhimõttelise vastuseisu osaliseks; 3) eelnõu menetlemine takerdub kuni uue ministri ametisse astumiseni; 4) vt punkt 1. Olgem ausad, see jätab ametnike poolse „õngitsemise“ mulje, kus Rahandusministeeriumi teatud ametnikud üritavad oma produkti muutumatult läbi suruda iga ministri ametisoleku ajal, lootes, et ehk lõpuks suudab üks minister nende ettevalmistatud eelnõu ka seaduseks vormistada, võttes sellega endale vastutuse ühe ettevõtlusvormi hävitamise eest Eestis. Eeltoodut arvestades kõlab lausa küüniliselt eelnõu seletuskirja lk 135 kirjas olev lause: „Eelnõu koostajatele on teada hoiu- laenuühistute seisukohad käesoleva eelnõu kohta, kuid tuleb tõdeda, et hoiu-laenuühistud suures osas ei ole vastuvõtlikud või avatud arutama ka neid muudatusi, mis seonduvad hoiu-laenuühistute tegevuse läbipaistvuse suurendamise või liikmete õiguste kaitse tugevdamisega“. See väide on vale: hoiu-laenuühistud on avaldanud valmisolekut osaleda hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste ettevalmistamises, kuid nende sisuks ei saa ega tohi olla õiguskuulekate hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine. Tsiteerime EHLÜL 09.02.2023 kirja viimast lõiku: „/---/ nõuame, et Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-laenühistuid likvideerida, siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste osas“. 2. Põhimõttelise vastuseisu peamised põhjused (veel kord) Teadmiseks võetud. 145 Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida hoiu-laenuühistud kui ühistegeline ettevõtlusvorm, kuigi hoiu-laenuühistud on maailmas väga laialdaselt levinud ja igati elujõulised, mida oleme selgitanud juba varasemates kirjades. Eelnõu § 1 punktis 57 pakutud regulatsiooni alusel ei tohi enam uusi hoiu-laenuühistuid asutada ning senised tuleb likvideerida või peavad nad end ümber kujundama ühistupankadeks. Kuigi ühistupangaks ümberkujundamise surve võib tunduda õilis, siis ei ole esiteks mõeldav, et täna tegutsevad hoiu-laenuühistud suudaksid täita tulevikus pangana tegutsemise nõudeid (seega peavad nad tegevuse lõpetama), aga samuti on eelnõus eneses hoiu-laenuühistute tegevusele nö üleminekuperioodil esitatud sellised nõuded, et tegevuse jätkamine ja ühistupangaks ümberkujundamine ei ole mõeldavad ning ühistupanga tegevusloa saamise tähtaja saabumisel on kõik hoiu-laenuühistud olnud sunnitud juba tegevuse lõpetama või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk ka hoiu- laenuühistute pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus), sest enamiku eelnõus esitatud nõuetega peaks hoiu-laenuühistud oma tegevuse vastavusse viima juba 2025. aasta 1. jaanuariks (eelnõuga pakutud hoiu-laenuühistu seaduse § 472) . Vaid mõned näited: 1. Eelnõu kohaselt ei tohi hoiu-laenuühistud alates 1. jaanuarist 2025 omada üle kümneprotsendilist osalust teises finantseerimisasutuses. Tartu Hoiu-laenuühistule kuulub näiteks Ühisarveldused AS makseasutusena, mis sellisena tuleks likvideerida, kuivõrd on üheselt seotud Tartu Hoiu-laenuühistu tegevusega, osutades teenuseid Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetele. 2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi hoiu- laenuühistud pärast 2025. a 1. jaanuari vastu võtta uus liikmeid ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega seniste lepingute kehtivust pikendada. Seega puudub võimalus kapitali suurendada ning valmistada ette ühistupanga asutamist, vaid hoiu-laenuühistud muudetakse ainult olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks (paljude laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette kehtiv seadus). 3. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot, toob kaasa ka nn pangajooksu ehk et senised liikmed lahkuvad. Paraku oleme sarnaseid märke Rahandusministeeriumi pahatahtlike kavatsuste tõttu juba näinud, kuigi mõistlikumad liikmed (liikmed kui hoiu- laenuühistute kaasomanikud) on siiski oma ühistule truuks jäänud ja loodavad, et Rahandusministeeriumi ametnike plaan ei lähe läbi. 146  Seega soovitakse eelnõuga tänasel kujul Eestis likvideerida pikaajalise traditsiooniga ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõtlusvorm, tuues ajendiks paari hoiu-laenuühistu nime taha varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud ära hoida, kui Rahapesu Andmebüroo oleks täitnud korretselt oma seadusest tulenevaid ülesandeid (vt näiteks RahaPTS § 72 lg 2 p 4) ning kehtivasse seadusesse vaid mõne sisseviidava muudatusega tehtaks võimatuks hoiu-laenuühistu nimel all tegutseda sellistel äriühingutel, mille tegevus ei vasta tegelikult hoiu-laenuühistu olemusele ning mis kuritarvitavad hoiu-laenuühistu nime. Tänaseni ei ole üheselt selge, kelle korraldusel ja huvides soovitakse Eestis hävitada hoiu-laenuühistuid, kuigi seda võib aimata. Konstruktiivne ettepanek Teadmiseks HLÜ-dega on nii võetud/ ministeeriumi Lõpetuseks kordame veel kord viimast lõiku EHLÜL 09.02.2023 selgitatud. ametnikud kui ka kirjast, mis ongi meie selge ja konstruktiivne seisukoht eelnõu osas: minister kohtunud ning „/---/ nõuame, et Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise arutanud võimalikke menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute kompromisse ning kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-laenühistuid likvideerida, alternatiive. siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks Rahandusministeerium kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba on analüüsinud HLÜ- algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate de poolt keskühistu muudatuste osas“. mudelit ning omapoolset eelnõu kavandit ning sellele täiendavaid küsimusi esitanud. Eesti Hoius HLÜ Käesolevaga esitab Eestihoius HLÜ (edaspidi ka kui Eestihoius) Teadmiseks oma seisukohad 2023. a septembris Rahandusministeeriumi võetud. koostatud ja avaldatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi ka Eelnõu). Saame nõustuda sellega, et hoiu-laenuühistute (edaspidi HLÜ) tegevust reguleeriv õigusraamistik on osaliselt vananenud ning see vajab uuendamist, kuna HLÜ-de tegutsemist reguleerib käesoleval ajal peamiselt 09.02.1999. a vastu võetud ja 01.07.1999. a. jõustunud hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS), mistõttu on mõistetav, et kohalduvad normid vajaks ajakohastamist. Plaanitavad seadusemuudatused kehtivas õiguskorras on meie hinnangul siiski õiguspoliitiliselt läbimõtlemata, õigusriiklikult ja finantsturu toimimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed. Lisaks moonutavad Eelnõus sätestatud piirangud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete vahelist konkurentsi. Plaanitava seaduse vastuvõtmisel ei koheldaks finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid võrdselt, kuna uue õigusaktiga piiratakse vaid ühe finantssektori osalise, s.o HLÜ-de tegevust ja seatakse neile täiendavaid nõudeid ja aastaks 2029 147 likvideeritakse HLÜ-d kui ettevõtlusvorm täielikult. Alates 01.01.2029. a tunnistatakse HLÜS kehtetuks, mis ei võimalda sisuliselt HLÜ-na tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 kaitseb HLÜ-desse koondumise õigust.6 Eestis tegutsevad lisaks HLÜ-dele näiteks põllumajandusühistud ja tarbijaühistud, mille tegevus ei ole eraldiseisvate õigusaktidega reguleeritud, kuid mille osas täiendavate piirangute kehtestamiseks vajadust ei nähta. HLÜS-i muutmise eesmärk peaks olema finantsteenuste inimestele kättesaadavamaks ja ligipääsetavamaks muutmine, mitte HLÜ-de poolt osutatavate teenuste sisuline lõpetamine. HLÜ-de roll Eesti finantsturul oma pika ajalooga finantssektori osalistena on kasvamas. Rangemate reeglite kehtestamise soov paistab eelnõu kohaselt olevat tingitud peamiselt kahest negatiivsest näitest HLÜ-dega seonduvast turupraktikast. Kahetsusväärsete juhtumite tõttu on aset leidnud ühistuliikmete raha kuritarvitamine ja selle tõttu on omakorda HLÜ kui sektori maine kahjustada saanud. Samas tuleb nentida, et kuigi esimesed hoiu-laenuühistud tekkisid 1990. aastatel, siis suuremad meediakajastust leidnud probleemid tekkisid alles lähiaastatel, mis on olnud aga erakordsed ja mille sarnased juhtumid oleks võinud leida aset ka teistes sektorites. Seega on HLÜ-de näol tegemist pika ajaloo ja hästitoimiva ettevõtlusvormiga ning seda ka juhul, kui HLÜ-de suhtes on senini kohaldunud vaid minimaalsed nõuded võrdluses teiste finantssektori osalistele kohalduvate nõuetega, s.o näiteks krediidiasutustele või investeerimisühingutele seatud nõuetega. Esimene näide negatiivsest turupraktikast seondub HLÜ- ga, kellega seotud isikutele esitati süüdistused investeerimiskelmuses ja omastamises, st esines teadlik kuritegelik tahe ühistuliikmete raha kuritarvitamiseks, mille ilmnemist ei saa välistada ka teiste finantssektorite osaliste puhul. Teine näide on seotud investeerimispettusega, mille puhul HLÜ-d juhtis üksi isik, kes ei olnud selleks sobiv ja kellel puudus varasem finantsalane juhtimiskogemus. Eeltoodud näited ei tähenda, et usaldusväärsusel põhineva HLÜ-de süsteemi peaks tervikuna kaotama, kuna Eestis on hästi toimiv ning pikaajaline ühistuline tegevus. Seega ei saa Eestihoius Eelnõus esitatud muudatusettepanekutega nõustuda. Käesolevaga esitame omapoolsed arvamused ning ettepanekud, mis on kooskõlas turupraktika ja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning mis arvestavad rohkem HLÜ-de õiguste, huvide, tegevuse spetsiifikaga ja võimaldavad turuosalistel ka edaspidi oma tegevust jätkata ning teenuseid osutada. 6 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 17 148 Seisukohad I etapis plaanitavate muudatuste osas Teadmiseks • Reklaamiseaduse muudatused võetud. Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-i 29 plaanitakse täiendada lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad on seda põhjendanud asjaoluga, et HLÜ-ga liituja ei tohiks liitumisel lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist. Eelnimetatud RekS-i muudatus jõustub 01.04.2024. a, mistõttu peaksid HLÜ-d sellest ajast alates olema valmis, et seesugune reklaam lõpetada. Eeltoodud piirang kahjustab HLÜ-sid võrdluses teiste finantssektori teenuste osutajatega, kuna RekS § 29, mis sätestab nõuded finantsteenuse reklaamile, mis on seotud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete teenustega, ei sea sellist piirangut ühelegi teisele finantsteenust pakkuvale ettevõtjale. Näiteks ei seata piirangut krediidiasutuse pakutava hoiuseintressi reklaamile, mis on viimasel ajal populaarsust koguv finantstoode ja mille reklaamimine on samuti suurenenud tulenevalt krediidiasutuste hoiuseintressimäärade märgatavast tõusust. Seega piiratakse plaanitava muudatusega HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigust ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguks lugenud ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute seadmise (vt RKHKo 21.06.2012, 3-3-1-26-12, p 13). Eelnõu koostajad ei ole aga selgelt põhjendanud seda, miks plaanitav reklaamipiirang RekS §-s 29 täidab oma eesmärki ja miks on piirang põhjendatud ega kahjusta konkurentsi finantsturul. Meie hinnangul koheldakse HLÜ-sid ebavõrdselt võrdluses teiste finantssektori osalistega ja seeläbi kahjustatakse finantsteenuse osutajate vahelist konkurentsi. Seega peaks muudatus reklaamipiirangutes puudutama kõiki turuosalisi, vastasel juhul ei ole muudatuse vastuvõtmine põhjendatud ega proportsionaalne. Eelnõu koostajate hinnangul on mõne HLÜ hoiuseintressi reklaam väidetavalt agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Näiteid selle kohta Eelnõus toodud ei ole. Esiteks ei aitaks reklaamikeeld seda probleemi lahendada, vaid selle asemel võiks HLÜ-del olla selge kohustus anda hoiustajatele täpset teavet hoiust saava HLÜ ning hoiuse tingimuste kohta, et võimaldada hoiustajatele piisvalt teavet, mille pinnalt oma otsus langetada. Teiseks on põhjendamatu Eelnõu koostajate arvamus, et igasugune reklaam, mida täna erinevate meediumite kaudu tehakse, on üldjuhul alati avalikkusele suunatud, mistõttu tekib kehtivas praktikas paradoksaalne vastuolu selles, et HLÜ-d võivad avalikkusele suunatud hoiuseintresside reklaami teha, kuid seadusega on keelatud avalikkuselt hoiuste kaasamine. Kolmandaks peavad Eelnõu koostajad osa HLÜ-de hoiuseintressi reklaami ka seetõttu eksitavaks, et see loob avalikkusele kuvandi, et ka HLÜ-de kaasatud hoiuseid käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse paigutatud 149 hoiustega ja need on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud tagatisfondi seaduse alusel. Reklaami ja teenuse osutamist hoiuste kaasamise näol ei saa võrdsustada, mistõttu ei saa reklaami hoiuseintressi määra avaldamisele automaatselt mõista kui avalikkuselt hoiuste kaasamisega seotud toimingut, kuna HLÜ-l ei ole seadusest tulenevalt õigust avalikkuselt hoiuseid kaasata. Reklaamikeeld ei aitaks suurendada isikute teadlikkust sellest, et HLÜ-de pakutavate hoiuste puhul ei rakendu tagatisfondiseadusest tulenev kaitse ja hoiuse hüvitamiskohustus 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta. Eelnõus ei ole esitatud põhjendusi või viiteid mõjuanalüüsidele, kui suurel määral eksitab või on eksitanud hoiuse reklaamis hoiuseintressi määra sisaldumine isikuid, millest ajendatuna soovitakse piirangut kehtestada. Seega ei saa Eelnõus esitatud selgitusi reklaamipiirangu vajalikkuse kohta lugeda piisavalt põhjendatuks ning vajalikuks. Reklaamipiirangu kehtestamise asemel on seadusandjal võimalik rakendada ka proportsionaalsemaid meetmeid oma eesmärgi täitmiseks. Näiteks oleks HLÜ-de jaoks vähem koormavaks meetmeks see, kui hoiuseintressi määra reklaamis tuua eraldi välja tingimus, et hoiused ei ole tagatisskeemi poolt riiklikult tagatud. See annaks avalikkusele selge sõnumi, millised on teenusega kaasnevad tingimused ja riskid ning aitaks vältida reklaami valesti tõlgendamist. Seejuures on erinevate reklaamipiirangute puhul tavapärane, et reklaamile on seatud lisatingimused, näiteks võib finantsteenuste reklaami puhul leida RekS § 29 lg-st 2 kohustuse, mille kohaselt peab finantsteenuse reklaam sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Seega on täiendava piirangu kehtestamise asemel võimalik reklaamile lisatingimuste seadmise abil täita soovitud eesmärke ja tagada avalikkuse informeeritus pakutavast teenusest. Sisseastumismaksu ja osamaksu määra muutmine Teadmiseks Eelnõu § 23 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega võetud. suurendatakse liikme osamaksu suurust (30 eurolt 50 eurole), ning § 16 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega suurendatakse liikme sisseastumismaksu suurust (6 eurolt 40 euroni). Eelnõu koostajate hinnangul on sisseastumismaksu miinimummäära tõstmise eesmärk soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust. Meie hinnangul on plaanitavad muudatused põhjendamatud, kuna puudub vajadus sisseastumismaksu ja osamaksu määra tõstmiseks. Lisaks rikutakse muudatustega taas kord finantsteenuste osutajate võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse ning õigusriikluse printsiipidest. Krediidiasutuse kliendid ei pea krediidiasutuses konto avamiseks maksma tasusid, vaid konto 150 avamine on neile tasuta, mistõttu ei ole põhjendatud osamaksu ja sisseastumismaksu määrade suurendamine. Lisaks võivad täiendavad määrad olla takistuseks väiksema sissetulekuga isikute jaoks, kes sooviks HLÜ-de liikmeks astuda ja seeläbi HLÜ teenustest osa saada, mis vähendaks HLÜde liikmete arvu ja HLÜ-dega liitumise atraktiivsust. Piisavalt põhjendamata on selgitus, mille kohaselt sisseastumismaksu määra tõstmine aitab soosida liikmeks astujate suuremat aktiivsust. Meie hinnangul innustab madalam sisseastumismaksu määr rohkem inimesi HLÜ-de liikmeks astuma, kuid olenemata sisseastumismaksu määra suurusest ei taga maks seda, et liikmed oleksid rohkem aktiivsed ja ühistu tegevustesse kaasatud. Seega pärsib muudatusettepanek ligipääsu finantsteenustele, mida ei paku vaid krediidiasutused, ja muudab Eesti finantsturu veelgi enam panganduskeskseks. Samuti vajab meie hinnangul sisseastumismaksu ja osamaksu määra tõstmine põhjalikumat analüüsi. Sisseastumismakse ja osamakse määr võiks olla iga HLÜ enda otsustada või jääda tasemele, nagu on kehtivas regulatsioonis ette nähtud. Keeld moodustada seaduse jõustumisel uusi HLÜ-sid Teadmiseks Eelnõu § 471 lg 1 alusel ei või tulundusühistut hoiu-laenuühistuna võetud. moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda alates 01.04.2024. a. Seega saab HLÜ eelnimetatud ajast alates tegutseda ühistulises vormis edasi vaid tulundusühisu või ühistupangana. Tegemist on selgelt ja otseselt isikute ettevõtlusvabadust liigselt piirava meetmega, millele tuleks leida vähem koormavaid alternatiive. Eesti kodanikel on PS § 31 alusel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Riigikohus on oma otsuses avaldanud seisukoha, et ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, 34-1-6-00). Samuti on leitud, et ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku või kehtestatakse tegutsemisloa kohustus.7 Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse piiramine on lubatud vaid juhul, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid tulenevalt PS §-st 11. Eelnõuga likvideeritakse 2029. aastaks HLÜ-d kui ettevõtlusvorm, st et kodanikel ei ole enam sellises vormis ettevõtlusega võimalik tegeleda, ja juba 01.04.2024. aastast alates sätestatakse keeld moodustada uusi HLÜ-sid. Seega otsustatakse piirata isikute ettevõtlusvabadust liiga lühikese etteteatamise ajaga, kuivõrd peale 01.04.2024. a saavad HLÜ-dena (kuni 01.01.2029. a) tegutseda vaid varasemalt tegevust alustanud HLÜ-d. Seega alates eelnimetatud kuupäevast ei ole Eesti kodanikele lubatud uute HLÜ- de moodustamine, mis selgelt takistab isikutel soovi korral ettevõtlusega tegeleda. Eelnõuga halvendatakse ka kehtivat 7 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 23 151  regulatsiooni, kuna HLÜ-dele seatakse täiendavad nõuded teenuste osutamiseks ning seejuures ei arvestata HLÜ-de eripärasid finantsteenuste osutamisel. Teenuse osutamiseks karmima reeglistiku kehtestamine ei ole küll keelatud meede, kuid täiendavate nõuete lisandumisel peavad need olema proportsionaalsed ja arvestama PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabaduse printsiipi. Sätestatud meede ei ole vajalik, sest HLÜ-de kui ettevõtlusvormi täieliku kaotamise asemel on võimalik leida abinõusid, mis oleks vähem isikute põhiõigusi piiravamad. Seega ei ole keeld, mis ei luba alates 01.04.2024. a moodustada uusi HLÜ-sid, põhjendatud, vaid rikub ebaproportsionaalselt isikute põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadust ja PS §-st 11 tulenevat printsiipi, mille kohaselt on põhiõiguste piirang kooskõlas põhiseadusega juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne. Ühistu liikme täiendavad õigused teabe saamise osas Teadmiseks Eelnõu kohaselt tuleb HLÜ-l alates 01.04. 2024. a tagada, et HLÜ võetud. liige saaks kogu talle vajaliku informatsiooni – teabe nii tema hoiuse seisu ja kogunenud intressitulu kohta, samuti ka selle kohta, kellele HLÜ tema raha välja laenab. Seega saab Eelnõu kohaselt HLÜ liige küsida teavet väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes, s.t. infot selle kohta, kellele HLÜ on raha välja laenanud. Selline kavandatud muudatusettepanek on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM). Laenusaaja kohta info avaldamine on laenusaaja (andmesubjekt) isikuandmete töötlemine IKÜM artikkel 4 toodud definitsiooni tähenduses. Isikuandmete avaldamiseks peab alati olema õiguslik alus IKÜM järgi. Õiguslikud alused, mille alusel võib isikuandmeid töödelda sh edastada kolmandale isikule, on sätestatud IKÜM artiklis 6. Isikuandmete töötlemiseks on õiguslik alus, kui: - andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (IKÜM artikkel 6 lg 1 p a) või - isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt b) või - isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt c) või - isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt d) või - isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt e) või 152 - isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta Isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f). HLÜ liikmele laenusaaja isikuandmete edastamiseks ei esine ühtegi loetletud õiguslikku alust alljärgnevatel põhjustel: - IKÜM artikkel 6 lg 1 p a toodud alus ei ole olemas, sest andmesubjekt ei ole andnud nõusolekut HLÜ liikmele enda isikuandmete avaldamiseks. Ka poleks nõusoleku küsimine sobiv lahendus. Nõusolekule kui kehtivale õiguslikule alusele tuginemiseks, peab vastama IKÜM artikkel 7 toodud tingimustele. IKÜM artikkel 7 lg 2 kohaselt, kui andmesubjekt annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, tuleb esitada nõusoleku taotlus viisil, mis on muudest küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. See tähendab, et nõusolekut ei ole võimalik võtta laenulepingut allkirjastades üldtingimuste osana, vaid nõusolek peab olema laenulepingust ja selle üldtingimustest eraldiseisev ja selgelt eristatav. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult. IKÜM artikkel 7 lg 4 juhindudes ei oleks vabatahtlikkuse kriteerium täidetud näiteks juhul, kui laenulepingu sõlmimise eelduseks on seatud eelnev nõusoleku andmine andmesubjekti poolt. Andmesubjekt võib nõusoleku ka igal ajal tagasi võtta. Seega, nõusolekule tuginemise korral tekiks olukord, kus osade laenusaajate andmeid justkui võiks HLÜ liikmetele edastada, aga osade andmeid mitte (nende laenusaajate andmeid, kes ei ole nõusolekut andnud või kes on nõusoleku tagasi võtnud). Ühtlasi ei oleks nõusoleku küsimine praktikas toimiv lahendus, sest (i) andmesubjekt ei ole kohustatud nõusolekut andma; (ii) andmesubjektil on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta (IKÜM artikkel 7 lg 3) ning (iii) isikuandmete töötleja peab tõendama nõusoleku olemasolu (IKÜM artikkel 7 lg 1), mis tähendab, et nõusolekule tuginedes kaasneb märkimisväärne halduskoormus nõusolekute kogumise ja säilitamisega seoses. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p b toodud alus ei ole olemas, sest laenusaaja kohta andmete edastamine ei ole vajalik laenulepingu täitmise või sõlmimise eesmärgil. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p c toodud alus ei ole olemas, sest puudub õigusnorm, mis kohustaks isikuandmeid edastama. Muudatusettepanekuga sellise normi loomine oleks vastuolus IKÜM teiste sätetega. IKÜM järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine olema kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega IKÜM artikkel 5 alusel. Sellisteks põhimõteteks on mh eesmärgi piirang (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt b) ning minimaalsuse põhimõte (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt c). Laenusaajate kohta isikuandmete avaldamine oleks vastuolus 153  eelkõige eesmärgi piirangu ja minimaalsuse põhimõttega. Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema seotud mingi eesmärgiga, eesmärk peab olema õiguspärane. On küsitav, miks on laenulepingu sõlmimise jaoks vajalik andmete edastamine HLÜ liikmetele laenusaaja põhiselt. Kindlasti on isikuandmete avaldamine vastuolus minimaalsuse põhimõttega. Minimaalsuse põhimõtte järgi tuleb isikuandmeid töödelda ja koguda nii vähe kui võimalik eesmärgi saavutamiseks. Laenusaajaga laenulepingu sõlmimise eesmärgil ei ole vajalik laenusaaja andmete edastamine HLÜ liikmele. Kui andmete edastamise eesmärk on anda HLÜ liikmele ülevaade tema raha kasutamise kohta, siis ei ole vajalik ega kooskõlas minimaalsuse põhimõttega edastada andmeid isikupõhiselt. Ülevaate saamiseks piisab, kui HLÜ liikmele antakse infot sõlmitud laenulepingute kohta üldisemalt – nt info laenulepingute tähtaegade, summade, intressimäärade, jne kohta, aga mitte info selle kohta, kellele on laenu isikuliselt antud. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p d toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete töötlemine ei seondu eluliste huvide kaitsmisega. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p e toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete töötlemine ei seondu avalike ülesannete täitmisega. - IKÜM artikkel 6 lg 1 p f toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete edastamine ei oleks proportsionaalne. Juhindudes Andmekaitse Inspektsiooni ja Euroopa Andmekaitsenõukogu juhistest, tuleb õigustatud huvi olemasolu hinnata kolmeastmeliselt. IKÜM artikkel 6 lg 1 ps f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine õigustatud huvile tuginedes IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi oleks lubatud: 1) vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, 2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks, 3) vastutaval töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti põhiõigused ja – vabadused. Kuivõrd isikuandete edastamine ei oleks kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega (vt eelpooltoodud selgitused), oleks õigustatud huvi analüüsi lõplik hinnang eelduslikult see, et isikuandmete edastamiseks ei ole õiguslikku alust IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi. Seisukohad II etapis plaanitavate muudatuste osas Teadmiseks • Keeld võtta vastu uusi liikmeid võetud. Eelnõu § 47 1 lg 2 kohaselt enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 01.01.2025. a vastu võtta. Meie hinnangul jääb plaanitavate muudatuste puhul ebaselgeks see, kuidas peaks HLÜ seaduse jõustumisel teenuseid edasi osutama, kui uue reeglistiku alusel ei ole võimalik HLÜ-l uusi liikmeid ühistusse vastu võtta. Lisaks tekitab seaduse vastuvõtmine nn pangajooksu, kui on vastu võetud otsus, mille kohaselt HLÜ-d 154 uue seaduse alusel likvideeritakse ja mille tõttu lakkab Eestis kuue aasta pärast ühistuline tegevus, mistõttu on loogiline ja iseenesestmõistetav, et HLÜ-d kaotavad oma liikmed, kes hakkavad oma varasid hoiustama HLÜ-de asemel krediidiasutuses. Sellest tulenevalt võib tekkida risk HLÜ-de likviidsusele, kui korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha. Sellisel juhul tekitavad plaanitud muudatused olukorra, kus alates 2025. a HLÜ-del uusi liikmeid vastu võtta ei ole lubatud ning olemasolevad liikmed sunnitakse ühistutest lahkuma, kuna neile on teada, et tegemist ei ole finantsteenust pakkuva ettevõtjaga, kes saaks tulevikus neile üldsegi HLÜ-na teenust osutada. Hiljemalt 01.01.2027. a peab HLÜ ära otsustama, kas ta jätkab edaspidi oma tegevust krediidiasutusena ja kas ta soovib Finantsinspektsioonile (edaspidi ka kui FI) tegevusloa taotluse esitada tulenevalt Eelnõu §-st 472 . Eelnõus ei ole aga kajastatud seda, kuidas peaks HLÜ tegevust jätkama, kuniks Finantsinspektsioon väljastab HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa, sh detailsemad juhised HLÜ-de likvideerimise protsessi osas on Eelnõust puudu. Tulenevalt Eelnõu § 471 lg-st 3 ei või enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud HLÜ-d alates 01.01.2026. a uusi hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või laenulepingute kehtivust pikendada. Seejuures ei nähtu Eelnõust, milline peaks olema HLÜ-de ümberkujundamise protsess, kuivõrd krediidiasutuse tegevusloa taotlemine on aeganõudev protsess ja seejuures tekib küsimus, kuidas tagada teenuse osutamine selle aja vältel, kui toimub tegevusloa taotlemine, ja maksejõuetuse olukorra tekkimise vältimine, kui hoiuse- või laenulepingute pikendamine ega sõlmimine ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui meie seisukohti ja muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu koostajatel esitada ka selge HLÜ-de likvideerimisplaan hiljemalt 01.01.2027. aastaks. Nagu nähtub Eelnõu mõju-analüüsist, siis „Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust.“8 Tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse likvideerimise osas on vaja seadusandja täpseid juhiseid, kuivõrd juba 01.01.2025. aastal nn II etapis rakenduvad uued nõuded võivad olla väiksemate HLÜ-de jaoks liiga koormavad, mistõttu võib tekkida olukord, kui on vaja oma tegevus lõpetada. Hoiuste kaitse krediidiasutusena tegutsedes Teadmiseks Tagatisfondi seaduse § 25 lg 1 alusel tagatakse ja hüvitatakse hoiuste võetud. tagamise osafondi arvel vaid Eestis asutatud ja tegevusloa saanud 8 Eelnõu lk 53. 155 krediidiasutuse hoiustajate hoiused. Seega ei tulene tagatisfondi seadusest täiendavat kaitset ühelegi teisele finantssektori asutusele, sh ei tagata HLÜ-de hoiuseid. Eelnõu kohaselt saavad need HLÜ-d, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, ka tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jm). Seega kehtib ka ühistupankadele kohustus teha osamakseid tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi koos täna juba sinna osamakseid tegevate teiste krediidiasutustega. Nõustume Eelnõu koostajate seisukohaga, et HLÜ-de tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab HLÜ- de kulusid muuhulgas ka tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega. Hoiuste kaitse ilma krediidiasutuse tegevusloata tegutsedes Teadmiseks Juhul, kui HLÜ krediidiasutuse, sh ühistupanga, tegevusluba ei taotle võetud. ei ole tema hoiuste puhul kehtiva õiguse kohaselt tagatisfondist tulenevat hoiuste tagamise ja hüvitamise kaitset. Meie hinnangul, kui HLÜ-dele sätestatakse kohustus näiteks omandada krediidiandja tegevusluba KAVSi alusel, siis peaks kaaluma, kas krediidiandja tegevusega kaasneva riski tõttu peaks ka krediidiandjana tegutsev HLÜ olema hõlmatud tagatisfondi kaitsega või on mõistlik ette näha krediidiandjatele eraldi tüüpi kindlustus, mis aitaks kaitsta krediidivõtjate huve krediidiandja maksejõuetuse korral. Võimalik lahendus oleks ka see, kui sätestada õigusaktis kohustus, et hoiustatavad varad tuleks tagatisagendi kasuks pantida, kes on kohustatud varasid hindama, koostades selleks näiteks kord aastas aruande enne majandusaasta aruande esitamist, milles oleks avaldatud ka tagatisagendi arvamus varade seisu kohta. Juhul, kui ettevõtte tegevuses tekivad probleemid, oleks tagatisagent kohustatud HLÜ hoiustajatele hüvitamiseks nõudeid ja muid varasid maha müüma. Eelnõu §-ga 455 sätestatakse erinorm pankrotiseaduse § 153 suhtes, mille eesmärk on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel tulenevalt sellest, et HLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud tagatisfondi poolt ja neile ei laiene tagatisfondi seadusest tulenev kaitse. Seejuures nõustume Eelnõu koostajatega, et isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses kaitstud, kui muude võlausaldajate nõuded, kuid sellel eesmärgil plaanitav muudatus §-s 455 ei ole meie hinnangul piisav. HLÜ-dele või krediidiandja tegevusloa taotlemisel krediidiandjatele peaks rakenduma täiendav regulatsioon, mis tagaks nende liikmete või klientide huvide kaitse HLÜ või krediidiandja maksejõuetuse korral. 156 Muud ettepanekud ja kokkuvõte Teadmiseks võetud. HLÜS § 28 lg 9 alusel ei tohi ühele HLÜ liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti HLÜ omakapitalist. Eelnõu koostajad plaanivad § 28 lõiget 9 muuta ja sõnastada järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“ Meie hinnangul on selline piirang ebavajalik ning ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtuvalt võiks osamakse suuruse protsendimäär jääda HLÜ enda otsustuspädevusse, mitte olema määratletud õigusaktiga. Kui seadusandja tungiv soov on HLÜ-de tegevuse osas Finantsinspektsiooni järelevalve rakendamine ja tegevusloa omandamise kohustuse sätestamine, siis ei pea Finantsinspektsiooni järelevalve alla allutamiseks HLÜ-dele tingimata panema kohustust omandada krediidiasutuse tegevusluba, sh ei peaks HLÜ end edaspidi ühistupangaks ümber kujundama. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja krediidiasutusele kohalduvate nõuete rakendamine HLÜ-de tegevusele ei ole mõeldav, kuna HLÜ-d on kordades väiksemad, sh väiksema kapitalimahuga, kui krediidiasutused. Meie hinnangul võiks HLÜ-d krediidiasutuse tegevusloa asemel omandada näiteks krediidiandjana tegevusloa, mis võimaldaks neil tarbijatele krediiti väljastada, kuid mis ei paneks neile kohustust krediidiasutuste tegevusloa omandamiseks, mis on ebaproportsionaalne arvestades HLÜ-d senist tegevust, kapitalimahte ja võimekust täita kõiki õigusaktides krediidiasutustele seatud rangeid nõudeid. Meie hinnangul käivad nõuded krediidiasutuse tegevusloa taotlemisele HLÜ-dele üle jõu ning krediidiasutuse tegevusloa omandamise kohustuse alternatiiviks on HLÜ-de ja nende liikmete õigusi vähem piiravamaid ja proportsionaalsemaid meetmeid. Eeltoodule tuginevalt ei saa me nõustuda Rahandusministeeriumi Eelnõuga, mis toob kaasa Eesti ühe vanima oma liikmetel tugineva ettevõtlusvormi likvideerimise. Eelnõuga HLÜ-dele seatud kohustused piiravad HLÜ-de õigusi ebaproportsionaalselt ja osaliselt on Eelnõu muudatusettepanekud põhjendamatud ja vajavad detailsemat analüüsi. Lisaks ei ole õigustatud ega proportsionaalne HLÜ-sid kohustada oma tegevuse ümberkujundamiseks, sh Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba taotlemiseks, kuivõrd krediidiasutusele õigusaktidega seatud nõudeid ei ole väikse tegevusmahuga HLÜ-d võimelised täitma. Tegevusloa kohustuse sätestamisele või ultimaatumina tegutsemise lõpetamise kohustuse seadmisel ei arvesta HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigustega, kuivõrd krediidiasutuse tegevusloa taotlemise asemel on võimalik 157  leida HLÜ-de õigusi vähem piiravaid alternatiive. HLÜ-de tegevust reguleerivate õigusaktide kaasajastamine on vajalik, kuid seda tehes tuleb arvestada finantssektori osaliste võrdse kohtlemise printsiibiga, et muudatustest ei tuleneks konkurentsimoonutust finantsteenuste turul. Vähem koormava meetmena juhul, kui seadusandja tungiv soov on HLÜ-de ühistuline ettevõtlusvorm täielikult kaotada, on ka krediidiandja tegevusloa taotlemine, kuid ühistupanga või nn tavalise krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ei ole suuremale osale HLÜ-dest reaalne lahendus, mida kinnitasid ka Eelnõu koostajate seisukohad (vt Eelnõu Tabel 9, lk 54). Saame nõustuda seisukohaga, et HLÜ-de tegevuse võiks allutada finantsjärelevalve alla, kuid seda mitte krediidiasutusena tegutsemise eeldusel. Negatiivsed näited HLÜ-de turupraktikast ei peaks olema aluseks, et nn karistada kõiki teisi turuosalisi, kelle tegevus on olnud kehtivate õigusaktidega kooskõlas ja kes oleks ka nõus täiendavate nõuete kehtestamisega HLÜ-de tegevusele tingimusel, et HLÜ-sid kui pika tegevusajalooga finantssektori osalisi ei kaotataks. Juhul, kui meie muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu koostajatel lisada seadusesse sätted HLÜ-de likvideerimisplaani osas hiljemalt 01.01.2027. aastaks. Intus HLÜ 1 Kavandatavad muudatused praegusel kujul toovad tõenäoliselt kaasa Teadmiseks selle, et hoiuse- ja laenuühistud peavad oma tegevuse lõpetama ning võetud. seatud eesmärk muuta ühistud ühistuteks pankadeks ei realiseeru. Leiame, et muudatustest tuleks nende pakutud mahus loobuda ning selle asemel alustada koos hoiuse- ja laenuühistutega uut seadusmuudatuste ettevalmistamist. 2 Esitatud muudatuste elluviimise ajakava on vastuolus hoiuse- ja Teadmiseks laenuühistute praktilise ärimudeliga. Uute liikmete vastuvõtmise võetud. võimalus on tavapärase äritegevuse oluline osa, nagu ka uute hoiuse- ja laenulepingute sõlmimine. Kui kavandatavad muudatused saadetakse Riigikogule kinnitamiseks, tuleb nii uute liikmete vastuvõtmine kui ka uute hoiu- ja laenulepingute sõlmimine võimaldada kuni 31. detsembrini 2026. Selle graafikuga on võimalik üles ehitada äri- ja kapitalistruktuur, mis võimaldab jätkata tegevust ühistupangana. 3 Üksikliikme osakapitali investeeringu miinimumsumma tõstmine 30 Teadmiseks eurolt 50 eurole toob kaasa palju lisatööd nii asjaajamise kui ka võetud. klienditeeninduse poolel. Lisaks sunnib see iga liiget liikmelisuse suurendamisega nõustuma või teise võimalusena liikmestaatusest loobuma. Kavandatavad muudatused tekitavad liikmete hulgas palju ebakindlust ka ilma selle küsimuseta. Puudub reaalne vajadus tõsta üksiku liikme miinimuminvesteeringut ja samal ajal sundida iga liiget suurendama oma investeeringut osakapitali. Need liikmed, kes kogevad ühistupangaks üleminekut positiivselt, investeerivad hea 158  meelega ühistukapitali rohkem vahendeid. Minimaalne investeeringu suurus üksikliikme kohta tuleks jätta muutmata ja selle asemel suurendada ainult aktsiakapitali miinimumsummat. Aktsiakapitali miinimumsuurust võib lugeda näiteks 30-ga jagatavaks nii, et minimaalseks suuruseks määratakse 150 000 või 300 000 eurot. Arvestades, et ühistupangaks üleminekul peab ühistu kapital olema vähemalt 1 000 000 eurot, on miinimumkapitali suurendamine 50 000 euroni praeguse tasemega võrreldes liiga väike muutus ning seetõttu oleks parem, kui aktsiakapitali miinimumsuurust suurendada sellest selgelt kõrgemale. 4 Seoses liikmete õigusega tutvuda teabele teiste ühingu liikmete ja Teadmiseks neile antud krediitide kohta tuleb märkida, et finantsasutused üldiselt võetud. ja nende töötajad on seotud absoluutse konfidentsiaalsuskohustusega nii klientide isikuandmete osas. ja neile antud krediidid. Usume, et puudub tegelik vajadus liikmete krediidi kohta teabe avaldamiseks, kui üksikliige seda nõuab. Kui see nii läheb, tuleks seadusesse lisada mainimine selle teabe konfidentsiaalsuse kohta ja selle võrdsustamine pankade ja muude finantsasutuste klienditeabe konfidentsiaalsusega ning asjaolu, et teabe ebaõige avaldamine kolmandale isikule on karistatav. Raha HLÜ Raha Hoiu-laenuühistu leiab, et: Teadmiseks a) hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon vajab muutmist võetud. oluliselt; b) osaliselt jätta hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon muutmata, kuna tegemist on jätkuvalt väikesemahulise ja ühiseid majanduslikku huve teenindava ühistulise tegevusega Eesti ühiskonnas; c) näha ette, et kohustus taotleda panga või ühistupanga tegevusluba on hoiu-laenuühistul, kellel on rohkem liikmeid kui 10 000. Lisaks märgib Raha Hoiu-Laenuühistu, et ühistute tegevuse tulemusena saab riik iga-aastaselt miljonites tulumaksu. Samuti on näha Eesti ühiskonnas, et inimeste teadlikkus erinevatest investeerimisinstrumentidest kasvab, rahatarkus suureneb ning investeerimisotsuseid tehakse teadlikult, valides hoiuste, aktsiate, võlakirjade, indeksfondide jms vahel. Hea Koostöö HLÜ Oleme jälginud rahandusministeeriumi algatust hoiu-laenuühistute Teadmiseks Eelnõuga ei lõpetata regulatsiooni muutmiseks ning mõistame selle põhjusi. Samas võetud/ ühistulist tegevust. soovime selgitada mõnda olulist aspekti ühe väikese hoiu- selgitatud. Juhul, kui HLÜ ei soovi laenuühistu – Hea Koostöö HLÜ – vaatenurgast. taotleda krediidiasutuse luba või oma tegevust lõpetada, on tal 159  Kõige olulisem on hoiu-laenuühistu kui ühistulise rahaasutuse vorm, võimalik jätkata mis on läänemaailmas toiminud ligi 200 aastat ning Eestis alates 20. tulundusühistuna, sajandi algusest ehk üle 100 aasta. Hoiu-laenuühistute idee on säilitades võimaluse algusest peale olnud koondada kas mingi piirkonna või mingi eluala osutada inimeste hoiuseid ning anda samas ringis välja suhteliselt väikseid makseteenuseid või laene investeerimiseks liikmete elujärge ja nende ettevõtetesse. pakkuda laene (omades Väikeste, kuid oma eesmärki hästi täitvate HLÜde liikmeskond on vastavalt makseasutuse pigem sadades ning tänapäevast raha väärtust ja laenuturgu näiteks või krediidiandja tuues on hoiused ja laenud pigem tuhandetes eurodes kui sadades tegevusluba). Seega tuhandetes või miljonites. Seetõttu ei saa hoiu-laenuühistud mitte saab ühistu jätkata kunagi olema võrreldavad kommertspankadega, samas läbipaistvalt väikesemahulise ja korrektselt toimides on neil oluline roll oma kogukonna, piirkonna rahaasutuse rolli ainsa või mingi valdkonna elu edendamises. erisusega, et hoiuste kaasamine on keelatud. Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku tõsiselt kaaluda hoiu- laenuühistu kui väikesemahulise rahaasutuse seadusliku vormi säilitamist. Vajadusel tuleb veelgi kitsendada või lausa keelata raha suunamist juhtkonnaga seotud ettevõtetele. Samas näitab praktika, et kuritarvitused saavad toimuda eelkõige anonüümsetes ning läbipaistamatutes organisatsioonides, mis tuleb välja ka Teie eelnõu seletuskirjast. Hea Koostöö HLÜ on teadaolevalt esimene Eesti rahaasutus, mis on sõnaselgelt loodud eetiliste finatsasutuste liikumise põhimõtete alusel aastal 2014. See tähendab, et laenusid antakse eelkõige sotsiaalselt ja ökoloogiliselt positiivset muutust loovatele ettevõtmistele ja isikutele. Oleme ka üle-euroopalise sotsiaalpanganduse võrgustiku Institute for Social Banking (https://www.social-banking.org/) liige ning nagu kodulehel olevalt liikmete kaardilt näha, siis ainuke Ida-Euroopast. Kavandatavate muudatuste ehk ühistupangaks saamise kohustuse jõustumise järel oleme üpris selgelt sunnitud oma tegevuse lõpetama ning julgeme arvata, et sellega on lõpetatud ka üks väike, aga siiski märgiline väärtuspõhine algatus Eesti finantssektoris. Seetõttu palume veelkord põhjalikult kaaluda, kas klassikalise hoiu- laenuühistu vormi kaotamine on Eestis õigustatud ning leida võimalus väikesemahuliste ja toimivate ühistuliste finantsasutuste säilimiseks. HLÜ-de Liit Kõnealust eelnõu on Rahandusministeerium proovinud menetleda Teadmiseks Rahandusministeeriumi juba mitu korda vähemalt 2014. aastast iga vahetunud võetud/ ametnikud ja minister rahandusministri ajal. Hoolimata igal korral eelnõu kohta tehtud selgitatud/ on kohtunud HLÜ-de paljudest ettepanekutest ja märkustest on need kõik jäetud arvestatud. esindajatega ja teinud arvestamata ning jätkatakse oma tahte läbisurumist. nendega koostööd juba Rahandusministeerium on seaduseelnõu menetlemisel jämedalt mitu aastat järjest. rikkunud Kaasamise head tava Lisaks on ministeerium 160 (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava), millele on analüüsinud HLÜ-de eelnevalt tähelepanu juhtinud ka nii Vabariigi President kui poolt pakutud Õiguskantsler. keskühistu mudeli eelnõud ning Ka viimati, septembris 2023, kooskõlastamiseks ja arvamuse konsulteerinud selles andmiseks saadetud eelnõu erineb eelmisest, mis sooviti esitada osas nii FI kui ka Leedu Riigikogu eelmisele koosseisule, vaid mõningate keeleliste Rahandusministeeriumi kohenduste tõttu, lisaks on kohati regulatsiooni veelgi karmistatud ametnikega, et (näiteks ühistupanka puudutav osa). selgitada välja, kuidas oleks võimalik Hoiu-laenuühistute (HLÜ) likvideerimise idee on poliitiliselt keskühistu mudelit vastutustundetu juba põhjusel, et käesoleva eelnõu seaduseks saades Eesti õiguses oleks Eesti ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kus HLÜ-d on rakendada. Kuivõrd keelustatud! Antud eelnõu autoritel peaks olema eelnev kohustus keskühistu kaudu endid kurssi viia ühistulise finantssektori rolliga tänapäeva teostatav kontrolli maailmas. WOCCU (Rahvusvaheline Hoiu-laenuühistute Liit) efektiivsus on äärmiselt statistika aruannetest võib näha, kuidas HLÜ-te populaarsus kasvab küsitav, siis ei pea me igal pool, kus need on olemas. Tõsi, maades, kus nende traditsioon otstarbekaks selle on pikk, on kasv küll ilmne, kuid aeglasem. Nö kolmanda maailma mudeliga edasi minna. maades seevastu väga kiire. Viimase viieteistkümne aastaga on näiteks Aasia riikides, kus tooni annavad India, Lõuna-Korea, Väär on väita, et kahe Indoneesia, Singapur jmt, on HLÜ-te liikmeskond suurenenud 3,3 HLÜ-ga seotud korda, hoiuste, laenude ja varade maht aga üle kümne korra! Ladina- probleemide avalikuks Ameerika (suurimad – Brasiilia, Peruu, Mehhiko) HLÜ-d on tulekuga ei pöördunud liikmete arvult suurenenud 2,4 korda, hoiuste ja varade maht aga üle HLÜ-de liikmed riigi 6 korra. USAs ja Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on liikmeid poole abi saamiseks. lisandunud samal ajal poole võrra, hoiused-laenud ja varad kasvanud Rahandusministeeriumi aga 2-3 korda. Euroopa on selles protsessis olnud aeglasem, kuid ametnikele on siingi kasvab HLÜ-te roll nt Suurbritannias, Poolas, Leedus ning reas helistanud ja kirjutanud teistes maades. mitmed kodanikud, kes palusid abi kaotatud Suurpankade krahhe üritatakse vältida või pehmendada riikliku hoiuste tagasi saamisel. otsese appi ruttamisega. Selleks kasutatakse kõigi maksumaksjate raha väga väikese ja pahatihti hoopis välismaiste pangaomanike vara Käesoleva eelnõuga ei säästmiseks. Väheste HLÜ-te ebaõnn on üksnes põhjustatud nende lõpetata ühistulist omanike (liikmete) vähesest huvist oma ühistu saatuse vastu. Huvi tegevust. HLÜ-dele on aga ei saa tekitada seaduse sunniga, see on omanike endi otsustada. antud võimalus Riigi päästvale käele pole HLÜ-d ega nende omanikud kunagi muutuda lootnud. ühistupangaks, muutuda nö tavaliseks Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida HLÜ-d kui ühistegeline tulundusühistuks. ettevõtlusvorm. Eelnõu § 1 punktis 57 pakutud regulatsiooni alusel ei tohi enam uusi HLÜ-id asutada ning senised tuleb likvideerida või Nagu näitab viimane peavad nad end ümber kujundama ühistupankadeks. Kuigi Eesti Panga statistika, ühistupangaks ümberkujundamise surve võib tunduda õilis, pole on HLÜ-de arv ilma esiteks mõeldav, et täna tegutsevad HLÜ-d suudaksid täita tulevikus käesolevas eelnõus pangana tegutsemise nõudeid (vt järgnevaid selgitusi allpool), aga käsitletud samuti on eelnõus eneses HLÜ-te tegevusele nö üleminekuperioodil muudatustega selges 161  esitatud sellised nõuded, et tegevuse jätkamine ja ühistupangaks langustrendis (21 HLÜ ümberkujundamine pole eluliselt mõeldavad ning ühistupanga asemel on alles jäänud tegevusloa saamise tähtajaks on kõik HLÜ-d sunnitud juba tegevuse 15). Pole teada, miks lõpetama või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk ka HLÜ-te HLÜ-de arv on pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus?), sest enamiku eelnõus vähenemas, kuid on esitatud nõuetega peaks HLÜ-d oma tegevuse vastavusse viima juba selge, et HLÜ-de arvu 2025. aasta 1. jaanuariks (eelnõuga pakutud hoiu-laenuühistu vähenemise taga on seaduse § 472) . Vaid mõned näited: ühistute enda tegevus ja otsused, sest eelnõuga 1. Eelnõu kohaselt ei tohi HLÜ-d alates 1. jaanuarist 2025 omada üle plaanitavad kümneprotsendilist osalust teises finantseerimisasutuses. Näiteks seadusemuudatused ei Finantsinspektsiooni kontrollitava makseasutuse Ühisarveldused ole isegi veel AS-i (Eesti suurim!) omanikuks on HLÜ. See makseasutus tuleks jõustunud. eelnõu seaduseks saades kohe likvideerida. Kelle või mille huvides? Eelnõus on HLÜS § 28 2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast lõike 10 kohaselt HLÜ- 2025. a 1. jaanuari vastu võtta uusi liikmeid ning pärast 2026. aasta l lubatud anda laenu 1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega krediidiasutusele, seniste lepingute kehtivust pikendada. Seega puudub võimalus finantseerimisasutusele kapitali säilitada, rääkimata suurendamisest ning seega valmistada ja endaga samasse ette ühistupanga asutamist, vaid HLÜ-d muudetakse ainult konsolideerimisgruppi olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks (paljude kuuluvale juriidilisele laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette isikule kui sellised kehtiv seadus – järelikult toob uue HLÜ seaduse kehtima laenud ei ületa kogumis hakkamine automaatselt kaasa kõigi HLÜ-te vältimatu pankroti!). 20 protsenti hoiu- 3. Eelnõu § 1 punkti 36 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast laenuühistu samal eelnõu jõustumist anda laene HLÜ-ga samasse majandusaastal antud konsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele. Mitmetel HLÜ- laenude kogumahtu. tel on tütarettevõtjaid. Toome näiteks osaühingud Eesti Ühistumets Uue lõikega tullakse (sellele kuulub muuhulgas Baltimaade suurim eksportiv vastu HLÜ-dele halupuudetööstus) ja Eesti Ühistuenergia (püstitas 2019. aastal laenamise osas, kuid Kiviõli lähedale 1000 omaniku (liikme) ühistöös 5 suure tuulikuga 20% piiranguga 10 megavatise võimsusega tuulepargi, mis toodab liikmetele ennetatakse HLÜ-de omanikutulu). Need ettevõtted ühes oma töötajate, teenitava tulu, lõhki laenamist ja riigieelarvesse makstavate maksude ja suurele hulgale liikmetele seeläbi HLÜ liikmete jagatavate dividendidega on eelnõu seaduseks saades määratud hoiuste vähendamist. hääbumisele. Seejuures on oluline märkida, et sellisel keelul pole ega saagi olla ühtegi mõistuslikku põhjendust ning veelgi olulisem on välja tuua, et kui uus seadus muudab mõne senise HLÜ ja selle tütarettevõtjate seadusekuuleka ja heas usus peetud äritegevuse ebaseaduslikuks, kaotab selline HLÜ automaatselt võimaluse muutuda ühistupangaks kuivõrd Finantsinspektsioon ei väljasta tegevusluba ühingutele, mille tegevus ei vasta seadusele. Kui juba suured HLÜ-d kaotaks seadusemuudatuse tõttu võimaluse muutuda ühistupangaks, poleks ka väikestel hoiulaenuühistutel selleks lootust. See on järjekordne näide sellest, et eelnõu autorite eesmärk on likvideerida seadusekuulekad HLÜ-d kui 162  kogukondlikud ühistegelised rahaasutused ja välistada finantsühistegevuse jätkumine ka ühistupankadena. 4. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot, toob kaasa nn pangajooksu. Paraku oleme sarnaseid märke Rahandusministeeriumi kavatsuste ja meedias esitatu tõttu juba näinud, kuid mõistlikumad liikmed (meenutame taas – HLÜ omanikud, mitte kliendid!) on siiski truuks jäänud ja loodavad, et Rahandusministeeriumi ametnike hävitav plaan ei lähe läbi. 5. Tulenevalt kehtivast Tulundusühistuseadusest on kõigil tulundusühistutel, sh HLÜ-tel ja ühistupankadel, kohustus liikme avalduse alusel teha liikmetele-osanikele viimaste nõudmisel osakapitalist väljamakseid või liikmelisus-osalus sootuks lõpetada. Sellist kohustust pole aktsiaseltsidel oma aktsionäride suhtes. Finantsinspektsioon lähtub krediidiasutustele tegevusloa andmisel krediidiasutuse võimest tagada omakapitali püsivus. Aktsiaseltsidena asutatud krediidiasutusi kaitseb siinkohal kehtiv seadus, tulundusühistuna asutatud krediidiasutustel (ühistupankadel) aga selline seaduslik garantii puudub, mis on Finantsinspektsiooni jaoks automaatselt välistus ühistupangale tegevusloa andmisel. Seega – eelnõuga igasuguseks jätkamiseks tuleb eelnevalt selgelt kokku leppida Tulundusühistuseadusest tulenevad liikmete ja nende kapitalipaigutusega seonduvad õigused ja kohustused. 6. HLÜ-d, mis koondavad täna liikmetena kuni 15 000 Eesti kodanikku ja nende ettevõtteid, on edukas näide kogukondlikust ja kodanikualgatuse korras loodud ühistegevusest, mis ei vaja riigi abiraha, vaid mis toovad läbi hoiuseintresside tulumaksu ja laenavate liikmete (laenuvõtjast omanikud (liikmed) moodustavad protsentuaalselt enamuse) makstavate käibe- ja tööjõumaksude kümneid miljoneid eurosid maksuraha Eesti riigieelarvesse. HLÜ- te riiklik pankrotti ajamine tähendaks riigile maksutulu kaotust ja oleks osale ühiskonnast sotsiaalne katastroof. Eelnõuga soovitakse Eestis likvideerida pikaajalise traditsiooniga ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõtlusvorm, tuues ajendiks paari HLÜ nime taha varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud ära hoida, kui Rahapesu Andmebüroo oleks täitnud korrektselt oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, selle liikmesühistud ja teised alla kirjutanud HLÜ-d ei kooskõlasta Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu ja nõuavad, et esitatud eelnõu ei suunataks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ega Riigikogule vastu võtmiseks, vaid tulenevalt Kaasamise heast tavast meie ettepanekud ja seisukohad, mida oleme aastaid tagajärjetult esitanud, võetaks Rahandusministeeriumi poolt sisuliselt ja meie osalusel arutusele ning eelnõu leiaks sellist muutmist ja täiendamist, et oleksid kaitstud nii HLÜ-d kui nende omanikud (liikmed). 163 Täiendavad HLÜ-de seisukohad Rahandusministeeriumi ettevalmistatud hoiu-laenuühistu seaduse Teadmiseks muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse võetud. eelnõu (edaspidi eelnõu) looks seadusena jõustumise korral olukorra, kus hoiu-laenuühistud (edaspidi HLÜ) kui pikaajalise traditsiooniga ühistuline ettevõtlusvorm Eestis likvideeritaks, kuid eelnõuga justkui taotletav eesmärk – suunata HLÜ-d end ümber kujundama ühistupankadeks ja seeläbi tõhustada nende üle riiklikku järelevalvet – jääks täitmata. See aga tähendakski ühe senise ühistulise ettevõtlusvormi lõppu. Eesti hoiu-laenuühistud on varasemalt korduvalt rõhutanud, et oleme valmis konstruktiivselt kaasa rääkima HLÜ-sid puudutava regulatsiooni muutmiseks. Käesoleva kirjaga esitame oma selgitused, miks eelnõu jõustumisel seadusena kaoks Eestis üks oluline ühistuline ettevõtlusvorm, ning esitame oma konkreetsed ettepanekud eelnõu sätete kohta, et tagada seaduskuulekate hoiu- laenuühistute edasikestmine ka tulevikus, tagades senisest tõhusama järelevalvemehhanismi, mida nt Rahapesu Andmebüroo kahjuks hoolimata neile seadusega pandud kohustusest (sh RahaPTS § 72 ja 75) senini täita ei ole suutnud. I Põhimõttelist laadi märkused Teadmiseks võetud. 1. Eelnõus tuleks loobuda kõigi HLÜ-te likvideerimise ideest ning hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) kehtetuks tunnistamisest. See, et mõne „hoiu-laenuühistuga“, mis sisuliselt pole seda kunagi olnud, on tekkinud probleeme, ei tohiks endaga kaasa tuua seda, et likvideeritakse kõik ühistuliselt finantsvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; analoogiat kasutades oleks see sama kui et pankrotti läinud aktsiaseltside tõttu likvideeritaks aktsiaselts äriühingu vormina. Praegu pakutakse eelnõuga nö ajutisi lahendusi kuni 2029. aaasta 1. jaanuarini, mil HLÜS kehtetuks tunnistatakse, kuid selle asemel tuleb luua alaline tõhusam regulatsioon, säilitades samas ettevõtlusvorm, ning tagades, et edaspidi ei oleks enam võimalik asutada HLÜ nime all äriühinguid, mille tegevus ei ole suunatud HLÜ-te ühistulise tegevuse eesmärkide täitmisele. Selles osas toetame HLÜ-te viimist Finantsinspektsiooni kontrolli alla (vt punkt 164  3), sätestades selleks HLÜ-te riiklikku järelevalvet ettenägeva eriregulatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei saa me nõustuda eelnõu § 1 punktiga 57 selles osas, millega täiendatakse HLÜS-i §-dega 471 (täies mahus) ja eelnõu § 1 punktiga 58, millega nähakse ette HLÜS kehtetuks tunnistamine. Isegi, kui eeldada, et finantsasutusena tegevust jätkata soovivad HLÜ-d võiksid taotleda krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusloa (vt selle kohta punkt 2), ei toeta ülalviidatud § 471 praegusel kujul seda mõtet ning selle paragrahvi jõustumine tooks kaasa HLÜ lõpetamise või pankroti enne, kui HLÜ-l avaneb võimalus jätkata krediidiasutusena. Selgitus: kavandatud § 471 lg-te 2 ja 3 kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast 2025. a 1. jaanuari vastu võtta uus liikmeid ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega seniste lepingute kehtivust pikendada. Seega: - puudub HLÜ-l üleminekuperioodi vältel võimalus kapitali suurendada, et sellega ettevalmistada ühistupanga asutamist (sh selleks, et luua ühistupanga tegutsemiseks vajalik organisatsioon ja haldussuutlikkus), ühistupanga kui krediidiasutuse tegevusloa saamise vältimatuks eelduseks on aga kapitali püsivus ja võime kapitali pidevalt kasvatada; - HLÜ-d muudetakse ainult olemasolevate laenude sissenõudmise ühinguteks (paljude laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette kehtiv seadus); - teadmine kehtestatud regulatsioonist, sh asjaolust, et ühistut võib ees oodata seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot, toob kaasa nn pangajooksu ehk et senised liikmed hakkavad ühistust kapitali välja võtma ja lahkuma. HLÜ baasil ühistupanga asutamine ei ole otstarbekas ega mõeldav Teadmiseks võetud. See, et Eestis ei ole senini tekkinud ühtegi ühistupanka, kuigi selline võimalus on juba aastaid ette nähtud, ei ole tingitud sellest, et keegi – sh HLÜ-d – poleks tundnud huvi ühistupanga tegemise vastu. Ühistupanga loomise ja tegevuse analüüs on alati viinud selleni, et selle asutamine ei ole mõeldav ega otstarbekas. Seega soov suunata HLÜ-d jõuga ühistupankade asutamisele ei saa tuua tulemust. HLÜ-d on vastavalt HLÜS-le kindlale isikute grupile (st mitte avalikkusele, vaid oma liikmetele, kes on samal ajal nii liikmed kui kliendid ja kellel sõltumata kapitaliosaluse suurusest on igal ühel üks 165 hääl) orienteeritud ja kindla mahuga teenuseid pakkuvad äriühingud, millel reeglina puudub ambitsioon laiemas mahus ja laiemale isikute ringile (st avalikkusele) teenuste osutamiseks. Konkreetsemalt on peamised probleemsed kohad ühistupanga ja HLÜ võrdluses esitatud järgnevas tabelis: Ühistupank HLÜ 1. Suur teenuste maht Piiratud teenuste maht vastavalt vastavalt krediidiasutuste HLÜS §-le 6. seaduse §-le 6 Selgitus: HLÜ-tel puudub ambitsioon suurema mahu teenuste osutamiseks. Seega kohustataks seadusega HLÜ-sid edasikestmiseks looma ühistupanka koos oluliselt suurema osutatavate teenuste võimalusega (sellega kaasnevad aga suured kohustused), mille osutamist HLÜ-d ei soovi. 2. Teenuseid pakutakse nii Teenuseid pakutakse üksnes liikmetele kui liikmetele (st avalikkuselt hoiuseid mitteliikmetele (st ei kaasata ja laenu ei anta) avalikkusele) 3. Halduskoormus ja selle Halduskoormus ja selle kandmiseks kandmiseks vajalik vajalik organisatsioon ja struktuur organisatsioon ja struktuur ei pea olema suur ja kulukas. on väga mahukas (ja kulukas) ning HLÜ ümberkujundamisel on selle tagamine äärmiselt keeruline ja kulukas, mis HLÜ-te kapitali mahtu arvestades ei ole võimalik. 4. Teenuseid võib pakkuda Teenuseid võib pakkuda üksnes üle Euroopa Liidu. Eestis. 5. Ühistupanga osakapital HLÜ-le kohalduvad nõuded on ühistulist (HLÜS) võimaldavad tegevuspõhimõtet funktsioneerida ka pidevas arvestades pidevas muutumises oleva osakapitali muutumises, mis tähendab, tingimustes. et ühistupank tegutseb pidevas riskis, et mingil ajahetkel ei vasta tema osakapital seaduse nõuetele ega taga usaldusnormatiivide täitmist. Seda tulenevalt 166  asjaolust, et erinevalt aktsiaseltsist muutub ühistupanga osakapital pidevalt vastavalt liikmete lisandumisele ja liikmelisuse lõpetamisele Kokkuvõtteks: kui HLÜ-tel oleks olemas kapital, ambitsioonid ja Teadmiseks haldussuutlikkus (organisatsioon ja struktuur) krediidiasutuse võetud. asutamiseks, siis tõenäoliselt ei valiks ükski HLÜ ühistupanga asutamise võimalust, vaid asutataks krediidiasutus aktsiaseltsina – pangana. Rahandusministeeriumi nägemust, et erinevad HLÜ-d saaksid koonduda ja ühiselt moodustada ühistupanga, võib võrrelda sundabieluga, mille täitumist ei pea me võimalikuks. HLÜ-d võib viia eraldi finantsasutuse kategooriana Teadmiseks Finantsinspektsiooni järelevalve alla võetud. Alustuseks tsitaat eelnõu seletuskirjast: „Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult ka hoiulaenuühistute viimist Finantsinspektsiooni järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes sellistele ühistutele oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes täna kehtiv regulatsioon. /---/ Lisaks tasub märkida, et sõltuvalt panga (sh ühistupanga) suurusest on Finantsinspektsioonil ka diskretsiooniõigus – rakendada nö leebemaid nõudeid väiksematele pankadele“. Leiame omalt poolt, et mõistlik oleks siin rakendada mitme kaalutud variandi kombinatsiooni. Eesti hoiu-laenuühistud on nõus, et HLÜ- d, kes soovivad jätkata HLÜ-tena, läheksid Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Teistel oleks siis võimalus liikuda kas ühistupangaks (vt selle kohta aga eelmine punkt), jätkata tulundusühistuna või lõpetada tegevus. HLÜ-na jätkata soovivatele HLÜ-tele võiks aga ette näha järelevalvealase eriregulatsiooni, mis võtaks arvesse nende suurust võrreldes krediidiasutustega (vt ülaltsiteeritud lõik). On selge, et tänased HLÜ-d isegi kogu oma turuosakaaluga ei anna välja seda, et neile võiks kohaldada kõiki krediidiasutustele kohalduvaid nõudeid – ka eelnõu seletuskirja kohaselt jääb HLÜ-te kaasatud hoiuste maht alla 0,5% pankade kaasatud hoiuste mahust ning Eesti finantsturg on selgelt panganduskeskne). Küll aga oleme seda meelt, 167 et kui riik peab vajalikuks HLÜ-sid täiendavalt kontrollida ja nende üle järele valvata, võiks nende jaoks ette näha eraldi regulatsiooni sellises järelevalve mahus, mis ei ulatuks krediidiasutuste tasemele, millist halduskoormust HLÜ-d ei ole võimelised kandma, arvestades nende turuosa finantsturul ja seal osutatavate teenuste osas. Seega pooldame eraldi HLÜ tegevusloa (see ei ole sama mis krediidiasutuse/panga tegevusluba) sisseseadmist Finantsinspektsiooni juures, kui seda hädavajalikuks peetakse, mis võimaldaks senise HLÜS muutmise järel igal HLÜ-l otsustada, kas: 1) taotleda ühistupanga tegevusluba (pigem ebatõenäoline); 2) jätkata tegevust senisest tõhusama järelevalve all (tõenäoline ja parim lahendus); 3) jätkata tegevust tulundusühistuna (tõenäoline); 4) lõpetada tegevus (tõenäoline). II Märkused üksikute sätete kohta Teadmiseks võetud. Eelnõu § 1 punkt 4. Me ei pea sellist seaduse täpsustamist vajalikuks. Eelnõuga on kavandatud ka HLÜS § 6 täiendamine lõikega 4, mille kohaselt võib HLÜ teha § 6 lõigetes 1-3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad HLÜ osutatavaid teenuseid. See on täiesti piisav regulatsioon, võimaldamaks teatavaid kõrvaltegevusi, ning HLÜS § 3 lg 1 muudatus oleks pigem segadust tekitav. Elu on siiski dünaamiline ja arenev ka ühe või teise pakutava teenuse korraldamisel ning oluline on siinjuures just HLÜ-le omane printsiip, et teenuseid osutatakse vaid oma liikmetele, st mitte avalikkusele. Eelnõu § 1 punkt 21. Arvestatud. Leiame, et nimetatud piirang HLÜ-tele on liialt range. Näiteks äriseadustiku § 164 ja § 285 võimaldavad tütarettevõtjal omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja osasid või aktsiaid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Oluline on siinjuures järgida äriseadustikuga sätestatavaid piiranguid, kuid täiesti sellist võimalust ei välistata. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 1 punktiga 1 pakutav HLÜS § 17 lg 5 järgmiselt: „(5) Hoiu-laenuühistu tütarettevõtja võib olla hoiu-laenuühistu liikmeks tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu- laenuühistus ei ületa 10% hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.“ Sätte selline sõnastus välistab juba eos võimaluse, et HLÜ juhtkond hakkab kontrollima HLÜ tegevust läbi HLÜ-le kuuluvate 168 tütarettevõtjate suurosaluse, mida eeldatavasti eelnõu koostamisel ongi silmas peetud. Samas ei keela see tütarettevõtjatel siiski liikmed olla, sest ka tütarettevõtjatele peaks olema avatud võimalus saada osa HLÜ osutatavatest teenustest vastavalt üldisele regulatsioonile. Eelnõu § 1 punkt 29. Teadmiseks võetud. Teeme ettepaneku asendada pakutavas sättes 10 protsendi hoiuste summa nõue 5 protsendiga. Kehtivas seaduses on nimetatud protsendiks 5 ning krediidiasutuste puhul on see nõue veelgi madalam (valdavalt 0-1%). Mida suurem on selliselt kohustustlikult paigutatava kapitali nõue, seda enam kapitali võetakse teenuste osutamisest ja seeläbi mahu kasvatamisest sisuliselt välja. Juhime siinkohal tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on viga – seal viidatakse, et juba kehtivas HLÜS-s on selleks määraks 10%, kuigi selleks määraks on tegelikult 5 % (vt kehtiv HLÜS § 27 lg 1 p 1. Eelnõu § 1 punkt 30. Arvestatud. Teeme ettepaneku jätta senine HLÜS § 27 lg 1 p 3 muutmata ning täiendada loetelu uue punktiga (nimetame selle hetkel tinglikult punktiks 31) järgmises sõnastuses: „31) hoiu-laenuühistu võib omada otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, kui sellistes ühingutes omandatud osaluse maht ei ületa kokku 20% hoiu- laenuühistu omakapitalist;“. Nimetatud 20% piirang peaks lahendama ühe probleemi, mida eelnõuga on püütud lahendada seoses raskustesse sattunud „hoiu- laenuühistutega“ – HLÜ-tele seatakse selge piirang finantseerimisasutustes osalusele läbi osaleva omakapitali piirangu. Näiteks Tartu Hoiulaenuühistule kuuluvad makseasutusena Ühisarveldused AS ja krediidiandjana Eesti Ühistuliising OÜ (mõlemad Finantsinspektsiooni järelevalve all) ning me ei mõista, miks Tartu Hoiu-laenuühistu tulevikus neis ühingutes enam osalust omada ei võiks, et tagada nende toel HLÜ liikmetele paremate ja laialdasemate teenuste osutamine. Samuti ei mõista me, miks ükskõik milline HLÜ selliseid HLÜ põhitegevust otseselt abistavaid ja Finantsinspektsiooni järelevalve all olevaid ühinguid omandada või asutada ei või. Eelnõu § 1 punkt 31. Arvestatud osaliselt. a) Teeme ettepaneku muuta pakutav § 271 lõige 2 ning esitada see järgmises sõnastuses: 169 „(2) Stressiolukorra all käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses mõistetakse olukorda, kus hoiu-laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul. “. Selliselt oleks säte kooskõlas eeltoodud punktis 6 nimetatud muudatusettepanekuga. b) Mis puudutab osakapitali tagastamise nõuet, siis palume arvestada asjaoluga, et erinevalt aktsiaseltsist (näiteks krediidiasutus), kus aktsionäri lahkumisega aktsiakapitali suurus ei muutu, tähendab HLÜ jaoks iga osaniku lahkumine muutust ka osakapitalis. See tähendab, et osanike suurema lahkumise korral on oht, et HLÜ ei vasta mingil ajahetkel enam temale esitatavatele nõuetele. Loomulikult ei saa sellisel juhul kõneleda ka teiste HLÜ osanike/liikmete huvide kaitsest, mida ometi eelnõuga taotletakse, sest HLÜ nõuetele mittevastavus seoses ühe hulga osanike lahkumisega seab kohe löögi alla kõik osanikud. Senisest rangemad nõuded likviidsusele seda probleemi ei lahenda. Seoses sellega teeme ettepaneku lisaks muudele kavandatavale muudatustele muuta eelnõuga ka tulundusühistuseadust (TÜS), mis on üheks aluseks ka HLÜ-te tegevusele, ning täiendada TÜS § 33 lõiget 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Osamaks tagastatakse liikmele hiljemalt kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Juhatus võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistu usaldus- ja omakapitalinormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.“. Üldreegliks olev tähtaeg kolm aastat on sellisena kooskõlas krediidiasutuste seaduse § 421 lg-s 4 sätestatud tähtajaga, mis kehtib ühistupanga osamaksu väljamaksmise kohta. Palume eelnõusse lisada sellekohane muudatus TÜS-s. c. Teeme ettepaneku lisada kavandatavasse §-i 271 lõige 7 järgmises sõnastuses: „(7) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu Edendamise Sihtasutuselt ja Eesti Pangalt likviidsuslaenu tähtajaga kuni viis aastat. Hoiu-laenuühistu likviidsuslaenu põhiosa kogujääk igal ajahetkel ei või olla suurem kui 20% hoiu-laenuühistu omakapitalist eelmise majandusaasta lõpu seisuga.“. 170 Krediidiasutustel on likviidsuslaenu saamine, et tagada kõigi usaldusnormatiivide täitmine, võimalik. HLÜ-d on sellisest võimalusest olnud ilma jäetud ning leiame, et sellise võimaluse puudumine ei saa kuidagi toetada HLÜ osanike/liikmete huve nende vahendite kaitsel HLÜ-s. Leiame, et esitades HLÜ-dele täiendavaid nõudeid tuleks igati toetada ka HLÜ-sid, tagamaks nende nõuete täitmine, sh võimaldada neile tähtajalist likviidsuslaenu. Oleme nimetatud ettepaneku eelnõu kohta esitanud ka varem. Samuti teeme ettepaneku täiendada finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 2 lg 1, lisades sellele p 5 järgmises sõnastuses: „5) hoiu-laenuühistute seaduse alusel asutatud hoiu- laenuühistutele.“ Eelnõu § 1 punkt 36. Arvestatud. Leiame, et praegu kavandatud regulatsioon on taas liialt HLÜ-te tegevust piirav, eriti, mis puudutab suhtlust HLÜ-ga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikutega. Meie hinnangul ei pea eelnõu eesmärgi edasiandmiseks ja saavutamiseks kasutama vaid täielikku keelamist ja piiramist, vaid piirduda võib mõistlike piirangutega, mis aitavad ühelt poolt nii saavutada eelnõuga seatud eesmärki kui teisalt tagada ka HLÜ-te jätkusuutlik toimimine. Tuleb tunnistada, et eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendus nimetatud sätte sisseviimiseks kõlab natuke kummaliselt (tsiteerime, vt allajoonitud kohad): „Välistuse eesmärk on tagada, et HLÜ kui finantseerimisasutus, mille peamine äritegevus on hoiuste kaasamine ja laenude väljastamine, korraldaks oma majandustegevust ise, mitte ei laenaks hoiustatud raha edasi. Lisaks peaks ühistulise tegevuse eesmärk olema oma liikmete ja kogukonna huvide edendamine, mitte maksta hoiuse pealt võimalikult suurt intressi /---/“. Paraku teevad sellised selgitused nõutuks, sest tegemist on ju ikkagi äriühinguga (sh finantseerimisasutusega), milliste tegevuse põhimõtted (sh peaks hoiu-laenuühistu andma laenu ja teenima omanikele tulu) on üldteada ega vasta sellisena seletuskirjas kirjeldatule. Teeme ettepaneku sõnastada kavandatav § 28 lg 10 järgmiselt: „(10) Hoiu-laenuühistu võib anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, kuid selliste laenude osakaal nende kogumis ei tohi majandusaastal ületada 20% kõigi laenude kogumahust.“ 171 Selline sõnastus peaks taas tagama, et HLÜ on suuteline teenindama ka kõiki oma liikmeid, mitte ainult endaga seotud isikuid (mis on eelnõu esitamise üheks põhiprobleemiks), kuid samas säilitama ka teatava vabaduse oma tegevuse korraldamisel, et edendada oma liikmete ja kogukonna huvisid, sh rahalisi huvisid. Eelnõu § 1 punkt 44. Võttes arvesse meie ettepaneku nr 7 alapunkt c esitatud muudatusettepanekut palume muuta kavandatava § 321 ning lisada sinna lõige (tinglikult lõige 21) järgmises sõnastuses: „(21) Lõike 2 punktides 1 või 2 nimetatud alustel kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku siis, kui on ilmnenud, et § 271 lg-s 7 nimetatud likviidsuslaen ei ole olnud piisav lõike 2 punktides 1 või 2 nimetatud probleemi lahendamiseks“. Samuti teeme ettepaneku sõnastada § 324 lg 1 nii: „Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 200 liiget, võib hoiu-laenuühistu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.” HLÜ-te aastakümnete pikkune tegevuspraktika näitab, et 200 liiget on piir, millest alates tuleb kvoorumi saavutamiseks alati korraldada kordusüldkoosolek, mida ei saa pidada mõistlikuks. Seetõttu on otstarbekas lubada volinike koosolekut moodustada juba 200- liikmelistel HLÜ-tel. Eelnõu § 1 punkt 47. Arvestatud Eelnõud on täiendatud osaliselt/ HLÜ juhtide suhtes Teeme ettepaneku esitada muudetava § 36 lõiked 2 ja 5 järgmises selgitatud. esitatud nõuete osas. sõnastuses: „(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine, puuduvad kehtivad karistused majandus- või rahapesualase süüteo või tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Hoiu- laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek.” „(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiulaenuühistus, välja arvatud temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates finantseerimisasutustes.“. 172 Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühingute juhtorganites tegutsemises puudub huvide konflikt, mida tuuakse seletuskirjas esile nimetatud muudatusettepaneku põhjendusena, ning lisaks on kuritarvitamise võimalused välistatud juba eelpool pakutud muudatuste ja piirangutega. Tartu Hoiu-laenuühistu puhul kuuluvad näiteks punktis 6 nimetatud makseasutuse ja krediidiandja juhatusse Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed, kuid me ei näe, kuidas see võiks kahjustada HLÜ liikmete huve ja miks sellise kuuluvuse peaks keelama. 12. Eelnõu § 1 punkt 48 ja järgmised. Teadmiseks võetud. Meie eelnõu läbiv ettepanek on jätta HLÜS regulatsioonist välja revisjonikomisjon ning anda revisjonikomisjoni funktsioonid audiitorile. HLÜ-d on nii täna kui ka eelnõu kohaselt tugevalt auditeeritud ning meie ettepanekul võiks viia ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellega seonduvalt on eraldi revisjonikomisjoni töö korraldamine HLÜ jaoks küll täiendav halduskoormus, kuid sisuliselt see midagi paremaks ei tee. Juba kehtiv seadus näeb ette revisjonikomisjoni ja audiitori funktsioonide peaaegu täieliku dubleerimise. Võrdluseks võib tuua, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kõik ühistupanga revisjonikomisjoni puudutavad regulatsioonid, kuid väiksemate võimalustega HLÜ-te puhul mitte. Jääb selgusetuks, mis on revisjonikomisjoni regulatsiooni eesmärk ja mida see audiitorjärelevalvele juurde annab. 13. Eelnõu § 1 punkt 54. Teadmiseks võetud. Järgnevalt kommentaarid ja ettepanekud HLÜ-sse pakutava § 413 kohta: a. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mida peetakse silmas kavandatava paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud andmete ja dokumentide all (andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta). Kui selle all peetakse silmas HLÜ-s kehtestatud normatiivdokumente, siis nende avaldamise osas liikmetele ei ole meil vastuväiteid. b. Kavandatava paragrahvi lõike 2 punkt 6: leiame, et iga liikme sidevahendite andmete avaldamine teistele liikmetele on delikaatsete isikuandmete avaldamine ning seda ei tohiks seadus võimaldada; c. Kavandatava paragrahvi lõike 2 punkt 7: teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt järgmiselt: „7) teave väljastatud laenude kogusumma kohta viimase kuu lõpu seisuga;“ 173  Kindlasti ei saa ega tohi seaduse mõte olla see, et igale isikule antud laenu andmed avaldatakse teistele isikutele teadmiseks, olgugi nad ühistu liikmed. Kavandatava muudatustega tuleb tagada lisaks isikuandmete kaitsele ka HLÜ ärisaladuse kaitse, arvestades sealjuures hoiulaenuühistute iseloomuliku ülesehitusega. Eelnõu § 1 punkt 57. Arvestatud osaliselt. a. Eelnõuga HLÜS-i kavandatud § 471 osas esitasime oma seisukoha juba käesoleva kirja punktis 1. b. Teeme ettepaneku, et kavandatava § 472 lg 1 toodud tegevused ja dokumendid peavad enne uue seaduse kehtima hakkamist asutatud HLÜ-te puhul olema uue seadusega kooskõlla viidud hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks. c. Arvestades meie ettepanekut viia HLÜ-d eraldi kategooriana Finantsinspektsiooni järelevalve alla teeme ettepaneku muuta eelnõuga pakutud § 473 tervikuna ning sõnastada see järgmiselt: „§ 473. Tegevusloa taotlemine ja tegevusloata hoiu-laenuühistute lõpetamine (1) Enne käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi krediidiasutuse vormis, sealhulgas ühistupangana, või Finantsinspektsiooni väljastatud hoiu-laenuühistu tegevusloa alusel. (2) Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse või hoiu-laenuühistu tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul, kui vastaval tulundusühistul on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või krediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba. Viimati nimetatud juhul peab hoiu-laenuühistu hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks oma tegevuse lõpetama või jätkama tulundusühistuna, ilma et teda käsitataks hoiu-laenuühistuna. (3) Kui hoiu-laenuühistu on tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses.“ 15. Eelnõu § 3 punkt 14. Arvestatud/ HLÜS § 19 on Käesoleva kirja punktis 8 tegime mh ettepaneku täiendada TÜS selgitatud. täiendatud lõikega 21. regulatsiooniga osamaksu väljamaksmise pikendamiseks. Seoses 174 sellega teeme ettepaneku muuta ka kavandatud krediidiasutuste seaduse § 421 lg 4 teise lause muudatust ning esitada see järgmises sõnastuses: „Juhatus võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistupanga usaldus- ja omakapitalinormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.“. Põhimõte, et sellise otsuse peaks tegema juhatus, mitte üldkoosolek, tuleneb sellest, et juhatus on ühingu tegevuse eest vastutust kandev juhtorgan ning just juhatusele on teadaolevad asjaolud, kas osamaksu tagastamine seab ühingu majandusliku jätkusuutliku tegevuse ohtu või mitte. Arvestades nii HLÜ kui võimaliku ühistupanga liikmete arvu ei ole mõeldav, et iga sellise otsuse tegemiseks kutsutakse kokku eraldi üldkoosolek. Selliste otsuste tegemine peab jääma juhatuse kui ühingu igapäevast tegevust juhtiva ning selle eest vastutava organi pädevusse. 15. Eelnõu § 5. Teadmiseks võetud. Oleme varemgi esitanud vastuväite sellise sätte sisseviimisele reklaamiseadusesse, seda põhjendusega, et ühele konkreetsele finantsasutuse liigile sellise piirangu sisseviimine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuivõrd kõigile teistele jäetakse alles õigus hoiuseintressi määra reklaamis kasutada. Kui aga HLÜ-d viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla, nagu oleme käesolevate ettepanekutega taotlenud, kaob sellise sätte järgi vajadus sootuks. Seega teeme ettepaneku § 5 tervikuna eelnõust välja jätta, asendades selle ülalkirjeldatud muudatusettepanekuga tulundusühistuseadusesse. III Kokkuvõtteks Teadmiseks võetud. Eesti hoiu-laenuühistud loodavad, et ülalesitatud kommentaarid ja ettepanekud toovad esile, et me soovime olla HLÜS regulatsiooni muutmisel konstruktiivsed ning oleme suunatud sellise lahenduse leidmisele, mis ei tooks kaasa kõigi HLÜ-te hävingut. Seaduskuulekad, traditsioonilised HLÜ-d on samuti väga häiritud sellest, et HLÜ-te mainet on viimastel aastatel rikkunud mittetraditsioonilised „hoiu-laenuühistud“, kuid leiame endiselt, et traditsiooniliste HLÜ-te karistamine teiste isikute tegude eest on ebaõiglane ja põhiseaduse mõistes ka ebaproportsionaalne. Küll aga oleme igati nõus sellega, et täpsustada HLÜ-sid puudutavaid 175 regulatsioone ning vajadusel tõhustada järelevalvet HLÜ-te üle, sh näiteks Finantsinspektsiooni järelevalve kaudu. 176 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.09.2024 16:38 Adressaat: Finantsinspektsioon <[email protected]>; RAB rahapesu <[email protected]>; Eesti Pank <[email protected]>; Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ <info@hoiu- laenu.ee>; FinanceEstonia MTÜ <[email protected]>; Audiitorkogu <[email protected]>; Eesti Pangaliit MTÜ <[email protected]>; Eesti Ühistegevuse Liit <[email protected]>; Õiguskantsleri Kantselei <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet <[email protected]>; Tartu hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Kambja hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Kodumaa Kapitali hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Tallinna hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Eesti Hoius hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Raha hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Hea Koostöö hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Balti hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Leie hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Loo hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Maaelu Edendamise hoiu- laenuühistu <[email protected]>; Põlvamaa hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Octotron hoiu-laenuühistu <[email protected]>; Geldex hoiu-laenuühistu <[email protected]> Teema: Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Manused: 1.1-10.14134-1 18.09.2024 Õigusakti eelnõu.asice  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.