Pöördumine

Rahandusministeerium Meie 11.09.2024 nr 1.2-2/88-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi terviseministri määruste „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ ja „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ eelnõud ja seletuskirjad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisaadressaadid: Eesti Kindlustusseltside Liit Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Terviseamet Tervisekassa Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Hambaarstide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Eesti Kiirabi Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 [email protected]  EELNÕU 03.09.2024 MINISTRI MÄÄRUS nr Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 5 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruandes (edaspidi aruanne) kindlustusandja poolt esitatavad andmed, esitamise kord ning andmetele juurdepääsu võimaldamine. § 2. Aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmed (1) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama sõlmitud vastutuskindlustuslepingu (edaspidi kindlustuslepingu), sealhulgas selle muutmise või pikendamise kohta, järgmised andmed: 1) kindlustuslepingu number ja kindlustuslepingu muutmisel selle versiooni number; 2) kindlustusvõtja äriregistri kood; 3) kindlustuslepingu sõlmimise, muutmise või pikendamise kuupäev; 4) kindlustusperioodi alguse ja lõpu kuupäevad; 5) kindlustussummad. (2) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama kahjunõude, kahjujuhtumi ja kindlustusjuhtumi kohta järgmised andmed: 1) kahjunõude vastuvõtmise kuupäev; 2) kahjunõude unikaalne number; 3) kahjunõudega seotud kindlustuslepingu number; 4) kahjujuhtumi number; 5) kahjujuhtumi toimumise aeg; 6) kahjunõude olek (kas on hinnatud kindlustusjuhtumiks); 7) kahjujuhtumi liik; 8) tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusaste; 9) juhtumiga seotud eriarstiabi eriala; 10) hüvitiste maksmise kuupäevad, hüvitatava kahju liik ja summa; 11) tagasinõuete laekumise kuupäevad, tagasinõude liik ja summa; 12) juhtumiga seotud rahuldamata nõude eraldise summa kahju liikide lõikes; 13) laekumata tagasinõude summa tagasinõude liikide lõikes;  2 14) kas kahjujuhtumi käsitlus on lõpetatud või pooleli; 15) kahjujuhtumi käsitluse lõpetamise kuupäev. § 3. Aruande esitamise kord (1) Kindlustusandja esitab käesoleva määruse §-s 2 loetletud andmed infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi hiljemalt ühe tööpäeva jooksul andmete tekkimisest või nende muutumisest. (2) Kindlustusandja võib nimetada Terviseametile volitatud isiku, kes kasutab infosüsteemide andmevahetuskihti tema eest. § 4. Aruande andmetele juurdepääsu võimaldamise kord (1) Terviseamet võimaldab tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 5 lõigete 1, 2 ja 5 ning käesoleva määruse §-s 2 nimetatud andmetele juurdepääsu kindlustusandjale kindlustusriski hindamiseks kindlustuspakkumise koostamisel ja kindlustusmakse määra arvutamiseks. (2) Juurdepääs käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmetele võimaldatakse kindlustusandjale või tema volitatud isikule kindlustuspakkumiste koostamisel kindlustusriski hindamiseks infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu. (3) Kindlustuslepingute andmete pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel väljastatakse järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil; 2) tervishoiuteenuse osutaja varasemate kindlustuslepingute arv kindlustussummade lõikes; 3) tervishoiuteenuse osutaja esimese kindlustuslepingu kindlustusperioodi alguse kuupäev; 4) tervishoiuteenuse osutaja viimase kindlustuslepingu kindlustusperioodi lõpu kuupäev. (4) Kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel väljastatakse järgmised andmed grupeerituna juhtumi toimumise aasta numbri järgi: 1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil; 2) esitatud kahjunõuete arv kokku; 3) kindlustusjuhtumite arv kokku; 4) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja raskusastmete lõikes eraldi vastavalt sellele, kas käsitlus on avatud või suletud; 5) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ning tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmete lõikes; 6) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes. (5) Juurdepääs käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 andmetele võimaldatakse kindlustusandjale või tema volitatud isikule kindlustusmakse määrade koostamiseks infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu. (6) Kindlustuslepingute andmete pärimisel kindlustusperioodi alguse aasta järgi väljastatakse järgmised andmed tervishoiuteenuste osutajate riskiprofiilide kaupa: 1) kindlustuslepingute arv;  3 2) kindlustuspäevade arv (arvutada iga lepingu kindlustusperioodi pikkus päevades ja liita kokku). (7) Kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel juhtumi toimumise aasta järgi väljastatakse järgmised andmed tervishoiuteenuse osutajate riskiprofiilide kaupa: 1) esitatud kahjunõuete arv kokku; 2) kindlustusjuhtumite arv kokku; 3) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmete lõikes eraldi vastavalt sellele, kas käsitlus on avatud või suletud; 4) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes; 5) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2024.a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler  Terviseministri määruse „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 5 lõike 6 alusel tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmed, esitamise kord ning andmetele juurdepääsu võimaldamine. TOKVS-ga kehtestatakse kindlustusandjatele kohustus esitada Terviseametile aruandeid sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta. Nimetatud kohustus tagab riigile vajaliku teabe kättesaadavuse, et hinnata süsteemi toimimist, kahjunõuete hulka ja trende ning patsiendiohutuse olukorda tervikuna, et vajadusel planeerida täiendavad sekkumised või regulatsioonide kohandamine. Teiste riikide kogemuse põhjal võib prognoosida, et süsteemi käivitamisel toimub esimesel ~10 aastal nii kahjunõuete kui ka hüvitatud juhtude arvu kasv. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 51 60802), Sotsiaalministeeriumi terviseõiguse juht Ebe Sarapuu ([email protected], 5912 9275), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetamine keeleliselt viiakse läbi peale kooskõlastusringi. Eelnõu koostamises oli kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Terviseamet. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 5 lõike 6 alusel tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmed, esitamise kord ning andmetele juurdepääsu võimaldamine. Eelnõu § 2 reguleerib Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmeid. Lõikes 1 sätestatakse, et kindlustusandja esitab Terviseametile andmed iga sõlmitud vastutuskindlustuslepingu kohta, sealhulgas selle muutmise või pikendamise kohta. Lepingu kohta esitatakse järgmised andmed: 1) kindlustuslepingu number ja kindlustuslepingu muutmisel selle versiooni number; 2) kindlustusvõtja äriregistri kood; 3) kindlustuslepingu sõlmimise, muutmise võipikendamise kuupäev, 4) kindlustusperioodi alguse ja lõpu kuupäevad; 5) kindlustussummad. Igal kindlustusandjal on oma lepingute numeratsioon. Kindlustusvõtja äriregistri kood võimaldab siduda lepingud tervishoiuteenuse osutajaga. Kindlustuslepingu sõlmimise, muutmise, pikendamise kuupäev ning kindlustusperioodi alguse ja lõpu kuupäevad võimaldavad hinnata vastutuskindlustusega kaetud perioodi ja kindlustuskohustuse täitmist. Kindlustussummade andmed võimaldavad hinnata riigil tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rahalist kogumõju. Lõikes 2 sätestatakse, et kindlustusandja esitab Terviseametile kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite hulga, liikide ja raskusastmete hindamiseks iga kahjunõude ja kindlustusjuhtumi kohta järgmised andmed: 1) kahjunõude vastuvõtmise kuupäev; 2) kahjunõude unikaalne number (samas kahjujuhtumis, mille number on toodud punktis 4, võib olla mitu kannatanud, mistõttu kahjunõudeid võib ühe kahjujuhtumi kohta olla rohkem kui üks); 3) kahjunõudega seotud kindlustuslepingu number; 4) kahjujuhtumi number; 5) kahjujuhtumi toimumise aeg; 6) kahjunõude olek (kas on hinnatud kindlustusjuhtumiks, valikuteks kas „esitatud nõue“ (esialgu on kõik nõuded selles olekus), kas „on kindlustusjuhtum“ või „pole kindlustusjuhtum“); 7) kahjujuhtumi liik (valikud TOKVS § 10 lõige 2 kohaselt: „diagnoosimis- või raviviga“, „nakkus“, „transport“, „seadme rike“, „vale või kõlbmatu ravim või selle annus“, „dokumenteerimisviga“, „korraldusliku kohustuse rikkumine“. Lisaks „täpsustamisel“ või „muu“, sealjuures kui olekuks on juba „on kindlustusjuhtum“, pole selle valiku edasine kasutamine lubatud. Kui nõude on olek on „pole kindlustusjuhtum“ võib jääda „täpsustamisel või muu“ ka valikuna, andes sellisel juhul märku, et kahju võis küll tekkida, kuid muude, st §- s 10 loetlemata asjaolude tagajärjel, mistõttu pole tegemist kindlustusjuhtumiga ja kahju ei hüvitata); 8) juhtumi raskusaste (valikud vastavalt TOKVS § 19 lõikele 3 või 4: „keskmine kergem“, „keskmine raskem“, „raske“, „väga raske“, „eriti raske“, „väike“ „täpsustamisel“); 9) juhtumiga seotud eriarstiabi eriala ja vajadusel lisapädevus lähtuvalt sotsiaalministri määrusest „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (28.11.2001 määrus nr 110); 10) hüvitiste maksmise kuupäevad, hüvitatavate kahjude liigid ja summad. Hüvitatava kahju liigid esitatakse vastavalt TOKVS § 12 lõikele, märkides kas „ravikulud“, „vajaduse suurenemine“, „ajutine töövõimetus“, „püsiv töövõimetus“, „matusekulu“, „ülalpidamise äralangemine“, „muu varaline kahju“, „mittevaraline kahju“. On võimalik, et kahju liike on mitu, on ka võimalik, et sama kahju liigi piires tehakse mitu väljamakset, seetõttu räägitakse määruses hüvitistest mitmuses. 11) tagasinõuete laekumise kuupäevad, tagasinõude liigid ja summad; (Tagasinõude liigid esitatakse vastavalt TOKVS §-le 22, märkides kas „omavastutus“, „põhjustaja joobes“, „kindlustusmakse tasumata“, „riskiasjaolude varjamine“, „teine kindlustusandja“. Tagasinõuded kajastatakse miinusmärgiga. Tagasinõude liike võib olla mitu ja need võivad laekuda mitmes osas erinevatel kuupäevadel, mistõttu on tagasinõuded määruses mitmuses.) 12) juhtumiga seotud rahuldamata nõuete eraldiste summad kahju liikide lõikes; (Kahjunõude käsitlemine ja kahjude hüvitamine võtab oma aja, keeruliste juhtumite puhul võib kuluda kuid või aastaid. Mõnikord on vaja kaasata väliseid eksperte. Püsiva töövõimetuse või ülalpidamise äralangemise perioodilisi hüvitisi makstakse mõnikord aastakümneid, samuti võib kannatanu ravi nõuda aastaid. Näiteks on liikluskindlustuses Eestis toimunud juhtum, millega seotult on hinnatud, et viimane kahjunõudega seotud perioodiline väljamakse tehakse 22. sajandil. Selleks, et andmed võimaldaksid hinnata kahjunõuetega seotud kulusid adekvaatselt enne kui kõik hüvitiste maksed on teostatud, on kindlustuspraktikas tavaline juba makstud hüvitistele lisada rahuldamata nõuete eraldiste summa. Kui on täpselt teada, kui palju tuleb lähiajal välja maksta, on eraldis võrdne makstava summaga. Kui teostamata maksete suurust pole veel teada või maksed võivad toimuda kaugel tulevikus, valib kindlustusandja aktuaar eraldise arvutamiseks kohased matemaatilised mudelid ja statistilised meetodid.) 13) laekumata tagasinõuete summad tagasinõude liikide lõikes; 14) kas kahjujuhtumi käsitlus on lõpetatud või pooleli; 15) kahjujuhtumi käsitluse lõpetamise kuupäev. Andmed võimaldavad saada riigil ülevaadet ka hüvitatavate kahjude liikidest ja summadest ning kahjunõuete menetluste seisust konkreetsel ajahetkel. Ülevaade hüvitatud kahjujuhtumite kohta ning eelkõige trendide hindamine aastate kaupa võimaldab riigil planeerida kvaliteedi ja ohutuse parandamisega seotud tegevusi, kui seda on vajalik teha riigi tasemel ning vajadusel algatada, juhendada ja koordineerida ohutuse arendamisele suunatud tegevusi tervishoiuteenuse osutajate tasemel koos läbi heade praktikate jagamise, koolituste jms parendustegevuste. Eelnõu § 3 reguleerib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruande esitamise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et kindlustusandja esitab käesoleva määruse paragrahvis 2 loetletud andmed Terviseametile infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu hiljemalt ühe tööpäeva jooksul andmete tekkimisest või nende muutumisest. See tagab andmete pideva esitamise ning annab Terviseametile võimaluse igal ajahetkel saada andmetest ülevaadet ning võtta kokku aruandeid erinevate ajaperioodide kaupa (aasta, kvartal, kuu). Lõikega 2 saab kindlustusandja võimaluse nimetada Terviseametile volitatud isik, kes kasutab infosüsteemide andmevahetuskihti tema eest. Eelnõu § 4 reguleerib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruande andmetele juurdepääsu võimaldamise korda. Ligipääs andmetele on vajalik riskide hindamiseks kindlustuslepingute pikendamise või sõlmimise eel, milleks on vajalikud andmed kahjujuhtumite ja kindlustusjuhtumite kohta antud tervishoiuteenuse osutajaga seoses. Lõike 1 kohaselt võimaldab Terviseamet TOKVS § 5 lõigete 1, 2 ja 5 ning käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud andmetele juurdepääsu kindlustusandjale kindlustusriski hindamiseks kindlustuspakkumise koostamisel ja kindlustusmakse määra arvutamiseks. Lõikes 2 sätestatakse käesoleva paragrahvi õigetes 3 ja 4 nimetatud andmetele juurdepääsu eesmärk. Juurdepääs käesoleva paragrahvi õigetes 3 ja 4 nimetatud andmetele võimaldatakse kindlustusandjale või tema volitatud isikule kindlustuspakkumiste koostamisel kindlustusriski hindamiseks infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu. Lõikes 3 reguleeritakse, millised andmed väljastatakse kindlustuslepingute andmete pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel. Väljastatakse järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil; 2) tervishoiuteenuse osutaja varasemate kindlustuslepingute arv kindlustussummade lõikes; 3) tervishoiuteenuse osutaja esimese kindlustuslepingu kindlustusperioodi alguse kuupäev; 4) tervishoiuteenuse osutaja viimase kindlustuslepingu kindlustusperioodi lõpu kuupäev. Riskiprofiil näitab ära, kas tegu on suurhaiglaga, hambaravi või perearstiabi osutajaga vm. Andmed varasemate lepingute kohta kindlustussummade lõikes annavad täiendavat infot kindlustusriski hindamiseks. Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed väljastatakse kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel. Grupeerituna juhtumi toimumise aasta numbri järgi väljastatakse: 1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil; 2) tervishoiuteenuse osutajaga seotud esitatud kahjunõuete arv kokku; 3) tervishoiuteenuse osutajaga seotud kindlustusjuhtumite arv kokku; 4) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja juhtumi raskusastmete lõikes eraldi vastavalt sellele, kas käsitlus on avatud või suletud; 5) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes; 6) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes. Tervishoiuteenuse osutajaga seotud kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite arv annab täiendavat infot kindlustusriski hindamisel. Lõikes 5 reguleeritakse kindlustusandja või tema volitatud isiku juurdepääs käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 toodud andmetele, mis on vajalikud ja võimaldatakse kindlustusmakse määrade koostamiseks tervishoiuteenuse osutajate riskiprofiilide kaupa grupeeritult (nt suurhaiglad, hambaravi ja perearstiabi osutajad jms). Juurdepääs andmetele võimaldatakse infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu. Lõikes 6 sätestatakse, millised konkreetsed andmed väljastatakse kindlustuslepingute andmete pärimisel kindlustusperioodi alguse aasta järgi järgmised andmed tervishoiuteenuste osutajate riskiprofiilide kaupa. Need on järgmised: 1) kindlustuslepingute arv; 2) kindlustuspäevade arv (arvutades iga lepingu kindlustusperioodi pikkus päevades ja liites need kokku). Lõikes 7 andmete loetelu, mis väljastatakse kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel juhtumi toimumise aasta järgi tervishoiuteenuse osutajate riskiprofiilide kaupa: 1) esitatud kahjunõuete arv kokku; 2) kindlustusjuhtumite arv kokku; 3) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja juhtumi raskusastmete lõikes eraldi vastavalt sellele, kas käsitlus on avatud või suletud (lõpetatud); 4) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes; 5) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes. Eelnõu § 5 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. november 2024. Jõustumise aeg on seotud TOKVS jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui TOKVS eelnõu seletuskirjas välja toodud, kus on põhjalik mõjude hindamine seoses seaduse rakendamisega. TOKVS seletuskiri viimane versioon on leitav Riigikogu kodulehel TOKVS 522 SE menetluse dokumentide all. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101- 089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus/ Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine aitab kaasa patsiendi seisukohast senisest õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui tervishoiuteenuse osutamise käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis. Kindlustusandjate aruanded võimaldavad riigil saada andmeid esitatud kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta statistikaks ning sisuliste analüüside koostamiseks. Koos patsiendiohutuse andmetega võimaldab see teave vajadusel kavandada meetmeid patsiendiohutuse olukorra parandamiseks. Tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid, mistõttu ei ole võimalik täielikult välistada patsiendile välditava kahju tekitamist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju. TOKVS koostamisel sisendina kasutatud OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest kahjust haiglanakkused, järgnevad sageduselt venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos. Eestis kõikehõlmav patsiendiohutusjuhtumite ja patsientidele hüvitatud juhtumite riiklik statistika praegu puudub ning lähtuda saab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikast. Patsiendiohutuse süsteemi korraldamine on seni olnud TTO pädevus ja kohustus ning õigusaktides patsiendiohutust puudutav regulatsioon väga üldine. Kahjunõuete lahendamine ja hüvitamine toimub enamasti patsiendi ja TTO vahelise kokkuleppe alusel. Tervishoiuga seotud kohtulahendeid on vähe (vähesed juhtumid, kus tervishoiutöötaja on tunnistatud süüdi ning patsiendile on mõistetud kahjuhüvitis). Kuigi juba praegu on suurel osal tervishoiutöötajatel ja ka TTO-del vabatahtlik vastutuskindlustus, ei ole kindlustust siiski kõigil ning sellega kaetus on erinev. Kohustuslik vastutuskindlustus võimaldab patsiendil pöörduda välditava kahju hüvitamise nõudega otse kindlustusandja poole, kellega tervishoiuteenuse osutajal on sõlmitud vastutuskindlustuse leping. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kindlustusandjatele täiendavate IT arenduste loomiseks andmevahetuseks kindlustussektori ja Terviseameti vahel x-tee andmevahetuskihi kaudu, mis kaetakse vastavalt kindlustuse põhimõtetele kindlustusmaksete kaudu. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub 01. novembril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Eesti Kindlustusseltside Liidule.  EELNÕU 03.09.2024 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 19 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võetav tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused, mis on toodud käesoleva määruse lisas. § 2. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa jaguneb kuude astmesse: 1) vähesed tervisekahjustused või kehavigastused; 2) keskmise raskusega kergemad tervisekahjustused või kehavigastused; 3) keskmise raskusega raskemad tervisekahjustused või kehavigastused; 4) rasked tervisekahjustused või kehavigastused; 5) väga rasked tervisekahjustused või kehavigastused; 6) eriti rasked tervisekahjustused, kehavigastused või surm. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2024. a.  Terviseministri … määruse nr … "Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused" lisa I. Vähesele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest: - ravimite manustamisega seonduvad kerged tervisekahjud, - süste- ja infusioonikoha kerged kahjustused, - haava paranemisega seonduvad kerged kahjustused, - muud sama astmega kerged tervisekahjud. Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, sealhulgas täiendav süstete ja kannatused infusiooni vajadus potentsiaalselt välditava ravitüsistuse (PVT) tõttu täiendava ravi perioodil. Täiendavad pisiprotseduurid (sidumised, kompressid jms) PVT tõttu. Täiendavad väikese riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid (nt põletikukolde punktsioon jms) PVT tõttu. PVT tingitud Kuni 1 kuu. täiendava ravi aeg PVT tingitud Kuni 1 kuu. täiendava töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: Elukvaliteedi häire esineb täiendava ravi perioodil. ja/ või Selle järgselt igapäeva elu ei ole mõjutatud või on lühiajaliselt vähesel funktsioonihäire määral mõjutatud, sealhulgas võivad esineda kuni 1 kuu jooksul järgmised üldised tunnused: - vajab tavapärasest tihedamaid puhkepause või puhkepäevi, - tarvitab regulaarselt arsti poolt määratud ravimeid, - muud mööduva iseloomuga üldsümptomid. Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised vähesed ja mööduva iseloomuga häired: Liikumisel võib esineda kerge lonkamine, liikumine ebatasasel pinnal kergelt häiritud. Närvisüsteemi orgaanilise kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad, võib esineda üldisi subjektiivseid sümptomeid nagu peavalu, peapööritust või väsimust vms. Meeleelundite kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad või on vähesed ja mööduva iseloomuga.  Hingamisorganite häireid ei esine või esineb hingeldamist ainult kõige raskemal füüsilisel pingutusel (mitte näiteks ülesmäge liikudes või trepist tõustes). Vereringeorganite häireid ei esine või esinevad ainult raskematel pingutustel (mitte kõndides ega trepist tõustes). Nahal sümptomeid ei esine või esineb vähesel määral, sealhulgas nt soodumus nahalööbe (ekseemi) tekkimiseks, mida on võimalik vältida lihtsate kaitsevahendite abil või teatud tegevusi/olukordi vältides, lööve on väheste sümptomitega ja ei esine pidevalt. Muud sama raskusastmega vähesed tervisekahjustused või vigastused. 2. Keskmise raskusega kergemale tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest: - ravimite manustamisega, sh süstete ja infusiooniga seotud keskmise raskusega tüsistused, - abstsessi tekkele viinud PVT, - muud PVT, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on madala riskiga. Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete ja/või infusiooni kannatused vajadus. Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid (nii lokaal- kui ka üldanesteesias). PVT tingitud Kuni 2 kuud. täiendava ravi aeg PVT tingitud Kuni 2 kuud. täiendava töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: Elukvaliteedi häire esineb PVT täiendava ravi ja/ või perioodil. funktsioonihäire Selle järgselt on võimalik igapäeva elu vähesel määral mõjutavate ajutiste üldiste häirete teke, sealhulgas: - Ei ole võimeline keskmise raskusega pikaajaliseks füüsiliseks pingutuseks. - Vajab tavapärasest oluliselt tihedamaid puhkepause või puhkepäevi. - Tarvitab regulaarselt arsti poolt määratud ravimeid, mille ära jätmisel mõneks päevaks sümptomid ägenevad. Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired: Jäsemed: Üldine jõud pisut vähenenud, liikuvus väheselt piiratud, sh sõrmede osavus pisut vähenenud vms. Lülisammas: Liikuvus kaelaosas vähesel määral piiratud, saab hoida käsi üleval, kerged ülajäsemete neuroloogilised sümptomid  (paresteesiad nt surinad, torkimistunne vms). Selja painutamine kergelt piiratud, liikumine peaaegu häireteta, vähesed neuroloogilised sümptomid alajäsemetes (paresteesiad nt surinad, torkimistunne vms). Pea: Nägu vähese armi või deformatsiooniga, mis ei ole märgatav. Närvisüsteem: üksiku närvi kahjustusest põhjustatud halvatus (nt ühepoolne näonärvi halvatus). Psüühika: võib kaasneda psüühikahäire (meeleoluhäire vms) ja see on dokumenteeritud. Ravi on vajalik ning on tulemuslik. Meeleelundid: Silmad: vähene kahjustus, millest ei jää püsivaid nägemiskahjustusi. Kerge või mõõdukas silmalau vaje. Kuulmine: kuulmekile purunemine, kuulmisteravuse vähene langus (41-70dB). Hingamisorganid: PVK järgselt väheselt vähenenud kopsumaht (vitaalkapatsiteedi % norminäitajast 65-79). Vereringeorganid: sümptomid esinevad keskmise raskusega pingutuste juures nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel, trepist tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalse tempoga kõndimisel ega koduseid igapäevatoiminguid tehes. Nahk: löövet esineb periooditi või on seda tekitavaid ärritajaid raske vältida, kuid seisund on raviga kontrollitav. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. 3. Keskmise raskusega raskemale tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest: - veritsuse/verekaotuse põhjustanud PVT (ilma šokita ja vahetu ohuta elule), - keskmise riskiga protseduure ja operatsioone vajanud PVT, - muud PVT, mille tagajärgede likvideerimine on keskmise riskiga. Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja kannatused transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu. Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid (nii lokaal- kui ka üldanesteesias). PVT tingitud Kuni 3 kuud. täiendava ravi aeg PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele episoodidena. Episoodide ajal on vajalik ravi. See on dokumenteeritud. PVT tingitud Kuni 3 kuud. täiendava töövõimetuse aeg  PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele episoodiliselt. Neil episoodidel võib olla langenud töö- ja tegutsemisvõime. Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: Oluline elukvaliteedi häire võib esineda PVT ravi ja/ või perioodil (kuni 3 kuud). Peale ravi võib jääda püsima mõningane funktsioonihäire elukvaliteedi häire: - Episoodiliselt esinevad valud PVT poolt kahjustatud kohas või kahjustuse koha funktsiooni nõrgenemine võrreldes PVT eelse perioodiga. - Vajab rohkesti puhkepause või puhkepäevi. Ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks. Ei ole võimeline pikaajalisteks täpsust ja keskendumist nõudvateks toiminguteks. Pikaajaline seismine või kõndimine tekitab märgatavaid raskusi. - Arsti poolt määratud ravimite ära jätmine põhjustab ohtu tervisele. Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired: Jäsemed: käte liigeste mõningane jäikus (nt küünarliigese jäikus ebasoodsas asendis, õlavars tõuseb külgsuunas kuni 45°). Käe jõud vähenenud (raske hoida kindlalt tööriista või tõsta umbes 10 kg eset), sõrmede osavus vähenenud (suudab siiski süüa ja kammida). Jalgades puusa vm liigese funktsionaalne puudulikkus. Lonkamine või pidev kõndimine raske või aeglane, abivahendid võivad olla vajalikud. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus. Lülisammas: Liikuvus kaelaosas keskmiselt piiratud. Käte ülalhoidmine raskendatud, vähesed neuroloogilised häired ülajäsemetes, kuid suudab iseseisvalt riietuda. Selja painutamine keskmiselt piiratud, liikumine vähesel määral häiritud. Pea: Keele kahjustus – kõne raskelt arusaadav. Närvisüsteem: Peaaju: uuringud näitavad ajukahjustust, mis ei ole ulatuslik. Võib esineda erinevaid subjektiivseid sümptomeid, kuid jääknähtudena kaasneb ka selgeid ja praktilist tegevust takistavaid spetsiifilisi häireid. Epilepsia, millega kaasneb pidev ravivajadus. Ravi foonil võib esineda üksikuid juhuslikke epilepsiahooge. Seljaaju: kahjustusest tingitud funktsioonihäire raskendab kõndimist, kuid kõndimine on võimalik abivahendite toel. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on täielik või peaaegu täielik. Muu närvisüsteem: võib esineda neelamishäireid. 1 või enama närvi kahjustusest põhjustatud halvatus. Spetsiifilised kerged häired nagu kerge hüperkineesia, sundliigutused, vähesed koordinatsioonihäired või muud analoogilised neuroloogilised sümptomid või häired. Psüühika: psüühikahäire on püsiva iseloomuga või ägenemised korduvad ning selle kohta on võimalik saada kinnitavaid andmeid  dokumentidest. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, peamiselt ambulatoorne. Meeleelundid: Silmad: silmade kahjustus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. Raske silmalau vaje mõlemas silmas. Kuulmine: Kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 70dB). Kahe kõrva kuulmisteravuse langus 20-70dB, millega kaasneb kerge või mõõdukas kõnehäire (kõne pole selge, ent on siiski arusaadav). Hingamisorganid: hingeldamist esineb keskmise raskusega füüsilisel pingutusel nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalselt kõndides ega kodustes igapäevatoimingutes. Vitaalkapatsiteet % norminäitajast alla 50-64. Kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajav kõhu või vaagna elundite kahjustus, mis paraneb tüsistusteta. Nahk: sageli ägenev lööve, mis vajab sagedast ravi ja põhjustab märgatavaid piiranguid ägenemise perioodil. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. 4. Raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest: - keskmine puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas, - elukvaliteedi oluline langus, - patsiendil olid PVT, mis kujutas vahetut ohtu elule, - PVT, mille tõttu vajalikud rasked/elupäästvad suure riskiga operatsioonid, - patsient tegi läbi šoki perioodi (sh verekaotusest tingitud šoki), - vajalik oli pikaaegne intensiivravi, - muud PVT, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on suure riskiga. Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja kannatused transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu. Täiendavad suure riskiga protseduurid ja operatsioonid (nii lokaal- kui ka üldanesteesias). PVT tingitud PVT põhjustas püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele täiendava ravi aeg episoodidena (võivad olla sagedased). Neil episoodidel on oluliselt langenud tegutsemisvõime, vajalik on korduv statsionaarne ravi. See on dokumenteeritud. Pikaaegse taastusravi ja/või rehabilitatsiooni vajadus. PVT tingitud Püsiv osaline või puuduv töövõime. täiendava Võimeline sooritama vaid väga kergeid või väga piiratud toiminguid. töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: Elukvaliteedi oluline langus tingituna oluliste ja/ või funktsioonide halvenemisest – nägemine, kuulmine, käimisvõime, funktsioonihäire käe põhifunktsioonid. või puue. Kaotatud Keskmine puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise, organ või kehaosa füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või või selle kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või funktsiooni kaotus. juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas; sel juhul on inimesel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemine raskendatud. Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired: Jäsemed:käe jõud ja sõrmede osavus märkimisväärselt vähenenud. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni olulise häire. Suudab liikuda ainult abivahendile tugevalt toetudes ja lühikesi teepikkusi korraga, liikumine tugevalt piiratud mitmes liigeses. Lülisammas: liikuvus kaelaosas tuntavalt piiratud, kahjulik väärasend, olulised neuroloogilised leiud ülajäsemetes, võimalik pidev vajadus toetava seadme järele. Püsiv raske rühiviga, lülisamba rindkere või vaagnapiirkonna raske deformatsioon, lülisamba jäikus, riietumine märkimisväärselt raskendatud, rasked mõlema alajäseme neuroloogilised ärajäämanähud. Pea: nägu moonutav deformatsioon nagu armidest põhjustatud näojoonte või miimika tähelepanu äratav kõrvalekalle. Keele kahjustus või kaotus – ei suuda arusaadavalt kõnelda. Närvisüsteem: Peaaju: tuvastatud ulatuslik raske ajukahjustus. Esinevad erineva raskusastmega neuroloogilised ärajäämanähud, liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused ja artikulatsioonhäired on selgelt äratuntavad ja piiravad. Ravist hoolimata võib esineda korduvaid epilepsiahooge. Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused jäsemetes, spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on puudulik. Kaela piirkonna närvide kahjustus: raske neelamishäire, toitmine sondi kaudu. Muu närvisüsteem: õlavarre põimiku täielik halvatus vm sarnase raskusega kahjustusest põhjustatud halvatus. Psüühika: esineb psüühikahäire, mis on kroonilise iseloomuga ja tegutsemisvõime on langenud. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, patsient võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired.  Meeleelundid: Silmad: ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni. Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 40dB), millega kaasneb raske kõnehäire. Hingamisorganid: hingeldamist esineb ka kergel füüsilisel pingutusel nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Vitaalkapatsiteet % norminäitajast alla 35-49. Vereringeorganid: sümptomid esinevad ka kergel füüsilisel pingutusel nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Rindkere, kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus vms). Nahk: ulatuslik, püsiv ja üldiseid kaebusi põhjustav pidevat ravi vajav nahakahjustus. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. 5. Väga raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest: - raske puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; - elukvaliteedi raskele langusele viinud PVT. Patsiendi vahetud Ei ole olulised raskusastme määramisel. kannatused Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket operatsiooni(de) ja/või intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev. PVT tingitud Ei ole olulised raskusastme määramisel. täiendava ravi aeg Vajalik võib olla korduv statsionaarne ravi. Püsiva raske puude või sellele vastava terviseseisundi korral igapäevase kõrvalabi vajadus. PVT tingitud Püsiv või pikaajaline osaline või puuduv töövõime. täiendava töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: Raske puue või sellele vastav terviseseisund – ja/ või anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni funktsioonihäire kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, või puue. Kaotatud juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Igapäevaelus on peaaegu organ või kehaosa  või selle täielikult sõltub kõrvalisest abist. Võimeline sooritama aeg-ajalt vaid funktsiooni kaotus. kõige elementaarsemaid toiminguid. Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired: Jäsemed: jäseme kaotus. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni kao. Närvisüsteem: Peaaju: kahjustused on raskekujulised ja nendega võib kaasneda neuroloogilisi ärajäämanähte nagu artikulatsioonhäired, väljendunud inertsus, algatusvõimetus, kriitikavõime langus või tegevuse läbimõtlematus. Epilepsiahood põhjustavad märgatavat sotsiaalset kahju. Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist takistavad halvatused nii üla- kui alajäsemetes, häiriv spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle puudub. Psüühika: psüühikahäire on eriti raske, pideva ja püsiva iseloomuga ning tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus eeldab igapäevast ambulatoorset või statsionaarset ravi. Meeleelundid: Silmad: silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni. Hingamisorganid: hingeldamist esineb vähimagi liigutuse või pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis. Vitaalkapatsiteet % norminäitajast alla 35. Vereringeorganid: sümptomid esinevad kergema liigutuse või pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis. Kõhu- ja vaagnaorganid: jääv soole- või kusejuha uuris. Suguelundite kahjustuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. 6. Eriti raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused või surm Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb üks järgnevatest: - sügav puue või sellele vastav terviseseisund, mille puhul esineb inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt, - patsient suri. PVT tingitud vahetud Ei ole olulised raskusastme määramisel. kannatused Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev. PVT tingitud Ei ole olulised raskusastme määramisel. Püsiv sügav puue või sellele täiendava ravi aeg vastav terviseseisund, seega ööpäevaringse pideva kõrvalabi vajadus. PVT tingitud Püsiv puuduv töövõime. täiendava töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Lühiiseloomustus: ja/ või puue. Sügav puue või sellele vastav tervisekahjustus – anatoomilise, Kaotatud organ või füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kehaosa või selle kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi või funktsiooni kaotus. järelevalvet ööpäevaringselt; sel juhul on igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud. Kahjustused ja vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu. Jäsemed: Jäsemete amputatsioon. Peaaju: posthüpoksiline kooma, püsiv vegetatiivne seisund, apalliline sündroom. Seljaaju: alajäseme täielik halvatus ja raske halvatus ülajäsemetes. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. Surm PVT, mis viib vahetult patsiendi surmale, kuulub alati VI raskusastme PVT hulka kui surma vahetu ja peamine põhjus oli PVT. Siia kuuluvad ka juhud, kus patsiendi surm saabub lühikese perioodi vältel pärast statsionaarset ravi (näiteks on patsient suunatud hooldus/põetus ravile) ja surm saabub vastavas raviasutuses. Siia kuuluvad juhud, kus surm saabus fataalse PVT tekkest kahe kuu jooksul.  Terviseministri määruse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 19 lõike 5 alusel kindlustusjuhtumi tulemusena saadud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused. TOKVS näeb ette, et õigustatud isikul on lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus mittevaralise kahju hüvitamisele. Mittevaralise kahju hüvitamise põhimõte tuleneb VÕS § 128 lõikest 5, mille järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. TOKVS-s kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju ühekordselt makstava rahasummana kuni 30 000 euro ulatuses olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kindlustusandjal on kaalutlusõigus hinnata kas ja kui palju tuleks hüvitada, arvestades kahjujuhtumi asjaolusid, eelkõige tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet ja töölt eemaloleku aega. Seaduses on teatud raskusastmele vastava tervisekahjustuse või kehavigastuse korral makstava mittevaralise kahju suurus kindlaks määratud. See tähendab seda, et mittevaralise kahju suurust arvestatakse ja hüvitis makstakse välja vastavalt tervisekahjustuse raskusele (keskmise, raske, väga raske ja eriti raske tervisekahjustuse järgi). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 51 60802), Sotsiaalministeeriumi terviseõiguse juht Ebe Sarapuu ([email protected], 5912 9275), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetamine keeleliselt viiakse läbi peale kooskõlastusringi. Eelnõu koostamises oli kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit ja dr Marko Murruste arstiteaduse eksperdina. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 3 paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 19 lõike 5 alusel kindlustusjuhtumi tulemusena saadud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused on vajalik kehtestada selleks, et hinnata mittevaralise kahju hüvitamisel kindlustusjuhtumi korral ühetaolistest põhimõtetest lähtuvalt tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskust. Mittevaralise kahju summad on kehtestatud TOKVS §-s 19 järgmiselt: 1) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 500 eurot; 2) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 2000 eurot; 3) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 5000 eurot; 4) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 15 000 eurot; 5) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse või surma korral kuni 30 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitis TOKVS §-s 19 sätestatud määras lisandub varalise kahju summale. Õigustatud isikule hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud järgmine varaline kahju (vt loetelu TOKVS § 12 lg-s 3): 1) ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele; 2) kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele ja meditsiiniseadmetele; 3) osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju; 4) matusekulud; 5) ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju; 6) muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-de 129 ja 130 kohaselt. Varalise kahju hüvitamine toimub kahju lähtuvalt TOKVS-s §-des 12-18 kehtestatud põhimõtetest. Eelnõu § 2 reguleerib tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigituse raskusastmete kaupa lähtudes seaduse tasemel kehtestatud jaotusest kuude astmesse: 1) vähesed tervisekahjustused või kehavigastused; 2) keskmise raskusega kergemad tervisekahjustused või kehavigastused; 3) keskmise raskusega raskemad tervisekahjustused või kehavigastused; 4) rasked tervisekahjustused või kehavigastused; 5) väga rasked tervisekahjustused või kehavigastused; 6) eriti rasked tervisekahjustused, kehavigastused või surm. Määruse lisas täpsustatakse ja kirjeldatakse tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused eraldi iga raskusastme kohta. Iga raskusastme kirjelduses tuuakse välja potentsiaalselt välditava ravitüsistuse (PVT) raskusastmele iseloomulikud tunnused (lühiiseloomustusena), patsiendi vahetute kannatuste kirjeldused, ajalised piirid (PVT-st tingitud täiendava ravi aeg ning PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg) koos elukvaliteedi häire ja/ või funktsioonihäire kirjeldusega elundsüsteemide ja kehaosade kaupa. Tunnuste kirjeldamisel on lähtutud tervishoiu asjatundja eksperthinnangust ning ka liikluskindlustuse sarnase eesmärgiga kehtestatud regulatsiooni üldpõhimõtetest ja senisest praktikast, et kindlustuse lähenemine tervisekahjustuste ja kehavigastuste raskusastmetele erinevate kindlustuse liikide korral oleks sarnane, kuid võtaks samas arvesse patsiendiohutusjuhtumite kõiki aspekte. Mittevaralise kahju raskuksastet hindab kahjumenetluse käigus määruse lisa põhimõtetele toetudes ja kriteeriumite alusel kindlustusandja kaasates vajadusel asjakohaseid eksperte. Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1.novembril 2024. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui TOKVS eelnõu seletuskirjas välja toodud, kus on põhjalik mõjude hindamine seoses seaduse rakendamisega. TOKVS seletuskiri viimane versioon on leitav Riigikogu kodulehel TOKVS 522 SE menetluse dokumentide all. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101- 089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus/ Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine aitab kaasa senisest selgema tervishoiutöötaja, TTO ja patsiendi vahelise suhte kujunemisele ning patsiendi seisukohast õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui teenuse osutamise käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis. Tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid, mistõttu ei ole võimalik täielikult välistada patsiendile välditava kahju tekitamist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju. TOKVS koostamisel sisendina kasutatud OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest kahjust haiglanakkused, järgnevad sageduselt venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos. Eestis kõikehõlmav patsiendiohutusjuhtumite ja patsientidele hüvitatud juhtumite riiklik statistika praegu puudub ning lähtuda saab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikast. Patsiendiohutuse süsteemi korraldamine on seni olnud TTO pädevus ja kohustus ning õigusaktides patsiendiohutust puudutav regulatsioon väga üldine. Kahjunõuete lahendamine ja hüvitamine toimub enamasti patsiendi ja TTO vahelise kokkuleppe alusel. Tervishoiuga seotud kohtulahendeid on väga vähe (vähesed juhtumid, kus tervishoiutöötaja on tunnistatud süüdi ning patsiendile on mõistetud kahjuhüvitis). Kuigi juba praegu on suurel osal tervishoiutöötajatel ja ka TTO-del vabatahtlik vastutuskindlustus, ei ole seda siiski kõigil ning selle kaetus on erinev. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kindlustusandjatele kindlustusjuhtumi tulemusena saadud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete hindamisega seoses, mis kaetakse vastavalt kindlustuse põhimõtetele kindlustusvõtjate poolt kindlustusmaksete kaudu. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub 2024.aasta 1.novembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Eesti Kindlustusseltside Liidule ning lisaks arstlike erialade kirurgiliste, sisemeditsiiniliste, psühhiaatria, kliinilis-konsultatiivsete ja hambaravi arstlike erialade põhinõunikele.