dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
ÜldkäskkiriAvalik

Käskkiri

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 1. juuli 2024
Viit
39
Registreeritud
1. juuli 2024
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
1 TEHIK tegevuse korraldamine
Sari
1-1 Üldkäskkirjad
Toimik
1-1/2024
Vastutaja
Kati Ritso (TEHIK, Tugiteenuste osakond, Personalitiim)

Failid

  • 📎39 01.07.2024 Üldkäskkiri.asice304 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 01.07.2024 nr 39 Töötasu kord Sotsiaalministri 01.03.2024 käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ punkti 25 alapunkti 5 alusel kinnitan „Töötasu korra“. 1. Eesmärk 1.1. Töötasu kord reguleerib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajate töötasu, puhkusetasu ning muude tasude maksmise tingimusi ja korda. 1.2. Tasusüsteemi rakendamise eesmärgiks on motiveeriv ja tööturul konkurentsivõimeline tasustamine, tagamaks kompetentsete töötajatega TEHIKu eesmärkide saavutamise. 2. Mõisted 2.1. Töötasu – töö eest makstav tasu, milles on töölepinguga kokku lepitud. 2.2. Lisatasu – töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida makstakse ületundide ja täiendavate tööülesannete täitmise eest (teise töötaja asendamisel või enda tööülesannete täitmisel tavapärasest oluliselt suuremas mahus, juhendamistasu jms). 2.3. Tulemustasu – ühekordne tasu, mida makstakse väga heade töötulemuste ja eelnevalt kokku lepitud eesmärkide eduka saavutamise eest või töötaja tunnustamiseks erakordsete saavutuste eest. 2.4. Praktikatasu – tasu, mida makstakse praktikantidele praktika teostamise eest. 3. Üldpõhimõtted 3.1. Töötajate tasustamisel lähtub TEHIK töölepingu seadusest, VV määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ja käesolevast töötasu korrast. 3.2. Töötasu korra kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudab TEHIKu töötajate töötasu tingimusi reeglina ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 3.3. Töötaja töötasu määratakse töölepingu sõlmimisel ja see lepitakse töötaja ning direktori vahel kokku töölepingus või selle lisas. 3.4. Individuaalsed töötasude muutmise või tulemustasu määramisega seotud otsused teeb direktor, lähtudes TEHIKu eelarveliste vahendite võimalustest. 2 3.5. Töötajale määratud töötasu, lisatasu ja tulemustasu osas jagab selgitusi ning põhjendusi töötaja vahetu juht. 4. Tasustamise põhimõtted 4.1. TEHIKu eesmärk on tasustada töötajaid: 4.1.1. õiglaselt, tagades töötasude võrreldavuse TEHIKus – sarnase funktsiooni ja keerukuse astmega töökohtadel ning sarnase tulemuslikkusega töösoorituse eest makstav töötasu on sarnane; 4.1.2.konkurentsivõimeliselt tööjõuturul – eesmärgiks on maksta töötajatele sarnast mediaantaseme põhipalka, millist makstakse sarnast tööd tegevatele inimestele töö tegemise kohale vastava piirkonna palgaturu võrdluses. Võrdluse aluseks on iga-aastase keskse palgauuringu tulemused; 4.1.3. diferentseeritult, võttes arvesse töökoha strateegilist mõju TEHIKu eesmärkide täitmisele ning iga konkreetse töötaja töö tulemuslikkust ja loodud väärtust. 4.2. Tasustamine põhineb töökohapõhisel lähenemisel ja see hõlmab kõiki TEHIKus makstavaid tasuliike: 4.2.1.töötasu; 4.2.2. lisatasu; 4.2.3.tulemustasu; 4.2.4. praktikatasu. 5. Töötasu 5.1. Töötaja töötasu kujuneb vastavalt käesoleva dokumendi punktile 4.1 ja võttes arvesse: 5.1.1. tööülesannete keerukuse taset ja vastutuse ulatust; 5.1.2. stabiilselt tulemuslikku tööd ja pädevuse kasvu; 5.1.3. vajadusel spetsiifiliste oskuste nõudlust turul. 5.2. Töötasu muudatusi teeb TEHIK üldjuhul üks kord aastas. Arvesse võetakse seejuures TEHIKu töötajate palgaanalüüsi ja keskse iga-aastase palgauuringu andmeid, arenguvestluste tulemusi, arvestades sealhulgas punktis 4.1 ja 5.1 toodut ning TEHIKu eelarvelisi võimalusi. Põhjendatud juhtudel on võimalik töötasude muutmine jooksvalt aasta kestel, näiteks kõrgendatud turunõudlusega oskuste tasustamisel või pikaajaliselt tööst eemalolekult naasmisel. 5.3. Töötasu lepib töölepingus töötajaga kokku direktor. Vahetu juht teeb osakonna juhile ettepaneku töötaja töötasu osas, lähtuvalt käesoleva korra punktidest 4.1, 5.1 ja 5.2. Ettepaneku direktorile töötasu kokku leppimiseks teeb osakonna juhat, kes eelnevalt kooskõlastab ettepaneku personalijuhi ja tugiteenuste osakonna juhiga. 6. Lisatasu 6.1. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest võib määrata sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust konkreetsete tööülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku eest. 6.2. Lisatasu makstakse alltoodud lisatööde eest järgnevates määrades: 6.2.1.vähemalt kaks kuud kestva praktika korral praktikandi või praktikantide juhendamine brutosummas 500 eurot kuus täiskoormusega praktika korral. Praktika juhendamise 3 tasu vähendatakse proportsionaalselt praktika kestusele ja koormusele, tasu makstakse välja ühekordse väljamaksena praktika lõppemisele järgneval palgapäeval. 6.2.2. vakantsele töökohale sobiva töötaja soovitamise eest ühekordne brutotasu 500 eurot, mis makstakse soovituse andnud töötajale peale soovitatud töötaja katseaja läbimist. 6.3. Ületunnitöö hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vahetu juhi ja töötaja vahel kokkulepitud ajal. Juhul, kui vaba aja andmine ei ole otstarbekas või mõistliku aja jooksul võimalik, hüvitatakse ületunnitöö rahas, makstes töötajale ületundide eest 1,5-kordset töötasu. Ületundide hüvitamine rahas peab olema enne töötaja ületundide tegemist vahetu juhi poolt osakonna juhi ja personalijuhiga kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud, va intsidendi tekkimise korral. 6.4. Lisatasu määramise ettepaneku teeb vahetu juht selleks ettenähtud eelarvevahendite piires osakonna juhile. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest otsustab direktor ja määratakse direktori käskkirjaga osakonna juhi ettepanekul, mis on kooskõlastatud personalijuhi ja tugiteenuste osakonna juhi poolt. 7. Tulemustasu 7.1. Tulemustasu määramisel võetakse arvesse: 7.1.1. TEHIKu strateegias, tööplaanis ning aasta- ja vahevestlustel kokku lepitud eesmärkide edukat saavutamist ning tegevuste kvaliteetset teostamist. 7.1.2. töötaja ühekordset erakorralist või planeeritust oluliselt kiiremat ja/või kvaliteetsemat sooritust; 7.1.3. innovaatilise lahenduse väljapakkumist ja/või selle realiseerimist; 7.1.4. täiendava ühekordse tööülesande eeskujulikku lahendamist; 7.1.5. positiivset kliendi või kolleegi tagasisidet; 7.2. Tulemustasu määramise ettepaneku teeb vahetu juht selleks eraldatud vahendite piires osakonna juhile. Tulemustasu otsustab direktor ja määratakse direktori käskkirjaga osakonna juhi ettepanekul, mis on kooskõlastatud personalijuhi ja tugiteenuste osakonna juhi poolt. 7.3. TEHIKu direktori tulemustasu määrab Sotsiaalministeeriumi kantsleri ettepanekul Sotsiaalministeeriumi vastutav minister. 8. Praktikatasu 8.1. TEHIK sõlmib praktikandiga praktikalepingu ja maksab vähemalt kaks kuud kestva praktika korral praktikatasu. Täiskoormusel praktika tasu on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvutamise aluseks oleva kuumäära ulatuses (so 2024. a 725 eurot) kuus. Praktikatasu vähendatakse proportsionaalselt vastavalt praktika koormusele. 9. Töötasu arvestusperiood ja puhkuse ning muud keskmise alusel arvestatud tasud 9.1. Töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu. Kui töötajale on määratud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. 9.2. Töötasu kantakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval töötaja poolt määratud pangakontole. Kui töötasu maksmise kuupäev langeb puhkepäevale, tehakse ülekanne sellele vahetult eelneval tööpäeval. 4 9.3. Töötasu väljamakse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt väljastatud palgaleht. RTK esitab igale töötajale igal kuul elektroonilise teatise arvestatud töötasu ja muude väljamaksete (puhkusetasu, lisatasu jms) ning kinnipeetud summade kohta. Töötaja töötasust võib kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa, mille töötaja peab asutusele tagastama. Selleks on vajalik töötaja kirjalik nõusolek. 9.4. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval või töötaja soovi korral hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude töötasust. 9.5. Kui keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu, õppepuhkuse tasu või koolitustel viibimise aja eest makstav tasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, säilitab TEHIK töötajale töölepingujärgse tasu. Töötasu või -koormuse tõstmise kuul arvestatakse puhkusetasu, õppepuhkusetasu või koolitustel viibimise aja eest makstav tasu keskmise töötasu alusel. 9.6. TEHIKus töötavatele reservväelastele säilitatakse õppekogunemisel osalemise perioodiks töölepingujärgne tasu. 10. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral 10.1. Välisvahenditest rahastatava projekti või programmi (edaspidi projekt) rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. 10.2. Kui projekti täitmisega seotud töötajale makstakse töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse töötaja TEHIKu eelarvest makstavat töötasu proportsionaalselt, vähendades lisaks vastavalt tema projektiga mitteseotud tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. 10.3. Projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama enne projekti algust finantsarvestuse juhti, kas projekti täitmisega seotud töötajale makstakse töötasu välisvahenditest rahastatavast projektist täies mahus või osaliselt, kas töötasu maksmisel rakendatakse proportsionaalset arvestust ja kas projektivahenditest võib katta töötajale ette nähtud puhkusetasu, haigushüvitist jms. 10.4. Kui töötaja panustab projekti osalise tööajaga või töötab mitmest projektis, peab töötaja tööajatabelit, kuhu märgib tööaja jagunemise erinevate tööülesannete või projektide vahel. Tööajatabeli allkirjastab dokumendihaldussüsteemis töötaja ja tema vahetu juht. Tööajatabelit ei koostata, kui töötaja projektidesse panustamise koormus on kokku lepitud tööjuhendis. 10.5. Projekti kaudsete kulude arvelt tasu saavate töötajate puhul makstakse töötasu esmalt TEHIKu eelarvevahenditest ja peale rahastajale maksetaotluse esitamist vabastatakse asutuse vahendid. 11. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest. 12. Tunnistan kehtetus direktori 27.01.2023. a käskkirja nr 3 5 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Tera Äriteenuste osakonna juht direktori ülesannetes
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel