KORRALDUS
02.11.2020 nr 1-23/20/822
Riigihanke „Riigitee nr 52 Viljandi - Rõngu km
25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamine“ (viitenumber 229098) alusdokumentide
muutmine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas Maanteeameti
peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan
Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja 26.10.2020. a korraldusega nr 1-23/20/802
kinnitatud riigihanke „Riigitee nr 52 Viljandi - Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 229098) alusdokumente järgnevalt:
1. Kustutan HD III Tehnilise kirjelduse ja asendan tervikuna uuega.
Muudatused on märgitud kollase värviga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hannes Vaidla
juhataja
lääne teehoiu osakond
Tehniline kirjeldus
Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu rekonstrueerimine,
mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud
ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite
asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. Olemasolev olukord
Projekteeritav 16,327 km pikkune teelõik paikneb Viljandi maakonnas, Viljandi vallas.
Lõigul asuvad Tarvastu ja Suislepa sild, mille seisukord ei ole teada.
Riigitee liiklussagedus lõiguti on järgmine:
km 24,715-36,847 – 904 a/ööp, millest raskeliiklus 6 %.
km 36,847-45,708 – 792 a/ööp, millest raskeliiklus 7 %.
Riigitee muud parameetrid ja iseloomulikud näitajad on leitavad Teeregistrist.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 esitatud Maanteeameti Korraldus
projekteerimistingimuste andmiseks.
3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
3.4. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.4.2. Sõiduradade arv – 2;
3.4.3. Sõiduraja laius – 3,25 m;
3.4.4. Kindlustatud peenra laius – 0,75 m;
3.4.5. Tugipeenra laius – 0,5 m;
3.4.6. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m;
3.4.7. Jalg- ja jalgrattateede tunnel – 3,5 m.
3.4.8. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise III osa
punktist 1.
3.4.9. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud
juhtudel lõiguti madalam).
3.4.10. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.4.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.4.12. Tarvastu ja Suislepa sildade puhul lähtuda dokumendis Tk Lisa 3 „Tehniline
kirjeldus sillad“ (edaspidi „sildade kirjeldus“) esitatud nõuetest.
4. Uuringud
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja
vete äravoolurajatiste projekteerimist (Tarvastu ja Suislepa sildade puhul juhinduda
„sildade kirjeldusest“):
4.2.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
4.2.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo-
geodeetiliste tööde kava.
4.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada
looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat).
4.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.2.5. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja
olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.6. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas.
4.2.7. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
4.2.8. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus
(vähemalt 100 m üles- ja allavoolu).
4.2.9. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max)).
4.2.10. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja
sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.2.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja
väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-
geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite
terviklahenduse projekteerimist.
4.2.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
2
4.2.13. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist
vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete
aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang
piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste
andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse
aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate
piiripunktide tähistuste kohta.
4.2.14. Topo-geodeetilise uuringu aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.2.15. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uuringute aruanne esitada
vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise
juhend“ kirjeldusele.
4.2.16. Vormistusnõuded:
4.2.16.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm,
.dwg ja LandXML formaadis.
4.2.16.2. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala
kohta.
4.2.16.3. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud
murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,
kraavide ülemine ja alumine serv).
4.2.16.4. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna
samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.
4.2.16.5. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude
rajatiste juures.
4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” (Tarvastu ja Suislepa sildade puhul
juhinduda „sildade kirjeldusest“).
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. NB! Arvestada, et puuraugud
tuleb rajada „malekorras“ sõiduteele minimaalselt iga 50 m sammuga ning
peenrast minimaalselt iga 100 m sammuga.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja
selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab
olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda
projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne
hinnang.
4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.6. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga
50m tagant.
4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls
formaadis.
4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
4.4. Sildade ja truupide (vt Põllumajandusameti otsust Lisa 1) projekteerimiseks teostada
3
vajalikud hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused, koos vooluveekogu
topo-geodeetilise mõõdistamisega (Tarvastu ja Suislepa sildade puhul juhinduda lisaks
ka „sildade kirjeldusest“):
4.4.1. Teostada vooluveekogu sängi mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi
poole vähemalt 100 m ulatuses (voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).
4.4.2. Hüdraulilise arvutuse aruanne peab koosnema järgmistest arvutustest:
4.4.2.1. vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal;
4.4.2.2. vooluveekogu valgala määramine;
4.4.2.3. veevooluhulga määramine (analoog jõe põhjal);
4.4.2.4. max. vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust);
4.4.2.5. normaal- ja kõrgveetasemete määramine;
4.4.2.6. torusilla korral optimaalse ristlõike määramise;
4.4.2.7. toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse
määramine.
4.4.3. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas. Plaani joonistel
näidata ära kõrgvee tase ehk üleujutatud ala.
4.4.4. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75%
toruristlõikest.
4.4.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
4.5. Liiklusuuringud:
4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.5.1.2. Määrata koormussagedus;
4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt
järgmist:
4.5.1.3.1. liikluse prognoosi;
4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.5.1.3.3. teenindustaset;
4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi
sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
4.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi
projekteerimisel arvestada.
4.5.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
4.6. Kergliiklusteede vajaduse hindamine
4.6.1.1. Koostada vastavalt „Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“, leitav
Maanteeameti koduleheküljelt).
4.6.1.2. Teostada päringud ühistranspordi keskustelt ja kohalikelt omavalitsustelt
bussipeatuste kasutatavuse statistika kohta. Sellest tulenevalt teha
ettepanekuid bussipeatuste ja ristuvate teede ühendamiseks
kergliiklusteedega.
4.6.1.3. Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma ka kergliiklustee
tunnelite rajamise vajadus ning kohad, kus on mõistlik kavandada sõidutee
ületuskohad.
4
4.7. Koostada katendi projekt:
4.7.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.7.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni
variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga.
Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud
ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide
hinnavõrdlust.
4.7.3. Samuti koostada üks katendi tugevusarvutus Soome juhendmaterjali
„Teekonstruktsioonide projekteerimine 2018“, mitteametlik tõlge (8.04.2019)
kõige uuema versiooni alusel koos tüüpse katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
Dreenkihi (asendatud jämetäitematerjalist rajatava kihiga - killustikalusega)
aluse ehk muldkeha pinnase/täitematerjali kasutuskõlblikkuse klass määrata
pinnase/täitematerjali sõelkõvera põhjal (Soome juhendmaterjal
„Teekonstruktsioonide projekteerimine 2018“, tabel 6, joonised 2 ja 3).
4.7.4. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille
lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.7.5. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.7.6. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine:
4.7.6.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate
teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid.
Riigitee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne
muu Tellija poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal;
4.7.6.2. Riigitee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks
kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga
(defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal
tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5 tk);
4.7.6.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,
millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi-
meetmed;
4.7.6.4. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km
raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega
objekti(de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa.
Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused ning materjalide
omadused (koos katseprotokollidega). Esitada saadud info koondtabelina
(sh terastikulased koostised, lõimisetegur (Cu), filtratsioonid, tugevused,
saadaolevad kogused jne). Lisaks sellele kirjeldada koondtabelis
materjalide nimetused vastavalt kehtivale Elastsete teekatendite
projekteerimise juhendi L2T3 järgselt.
4.7.6.5. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega,
millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel
eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida
kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse
massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega.
4.7.7. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia
5
kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning
kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont,
rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning
Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.
4.7.8. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.7.9. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
4.7.10. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.
4.7.11. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused kehtiva “Elastsete
teekatendite projekteerimise juhendi” L2.T3 alusel.
4.7.12. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab
katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.
4.8. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.8.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld-
ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel
(perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee
ehituse mahtudesse).
4.8.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes
toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.8.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja
detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti
seletuskirjas.
4.9. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.10. Punktides 4.7 – 4.9 toodud uuringud esitada ühise aruandena.
5. Eelprojekt
5.1. Koostada riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu
eelprojekt.
5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
eelprojekti koostamise nõuetele.
5.3. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud.
5.4. Määrata projektiga teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas.
5.5. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
5.5.1. Maantee lahendus, s.h, kergliiklusteed ja ristmikud;
5.5.2. Rajatiste lahendused (Tarvastu ja Suislepa sildade puhul juhinduda „sildade
kirjeldusest“ );
5.5.3. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
5.5.4. sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute
vajadus.
5.5.5. Rajatavate kraavide asukohad;
5.5.6. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
5.5.7. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
5.5.8. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine.
5.5.9. Koostada lisaks topo-geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus
6
ortofotole (koos kinnistu piiridega).
5.6. Km 25,326 Tarvastu (silla number 612) ja km 37,119 Suislepa (silla number 613)
sildade eelprojektid (Tarvastu ja Suislepa sildade puhul juhinduda lisaks „sildade
kirjeldusest“).
5.7. Vajadusel valgustuse eelprojekt
5.8. Töövõtja ülesandeks on koostada visualiseering videona, tutvustamaks
projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata
pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik
tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja
jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse eelprojekti lahendusele ja
eelprojekti detailsusega. Visualiseering videona esitada koos eelprojektiga.
5.9. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega
põhiprojekti kalkulatsioonist).
5.10. Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti
koostamise käigus.
5.11. Krundijaotuskava, mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise
käigus.
5.12. KMH eelhinnang.
5.13. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti
ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis
tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
6. Keskkonnamõjude eelhinnang (Tarvastu ja Suislepa sildade puhul juhinduda lisaks
„sildade kirjeldusest“)
6.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,
lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §
61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti
andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
6.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga
kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste
täpne asukoht.
6.3. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud mis eemaldatakse või
paigaldatakse vette hindamaks KMH eelhinnangu või KMH koostamise vajadust.
6.4. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents
või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).
7. Krundijaotuskava
7.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
7.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud
korrigeeritud piiriandmete alusel.
7.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega
võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded
krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
7.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning
projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt
kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste
likvideerimine, kitsendused jms).
7.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja
7
omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes.
7.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt.
7.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh
võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab
lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
8. Põhiprojekti osad
8.1. Koostada riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu
põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
põhiprojekti koostamise nõuetele.
8.2. Koostada katendi aruanne (täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet).
8.3. Km 25,326 Tarvastu (silla number 612) ja km 37,119 Suislepa (silla number 613)
sildade põhiprojektid (vajadusel olemasolevate sildade lammutusprojektid) (Tarvastu
ja Suislepa sildade puhul juhinduda lisaks „sildade kirjeldusest“).
8.4. Tehnovõrkude põhiprojektid.
8.5. Teepäraldiste põhiprojektid (nt teeilmajaamad, teeandurid jms).
8.6. Valgustuse põhiprojekt.
8.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
8.8. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.
8.9. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.
Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
9. Projektide koostamise üldised nõuded
9.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
9.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
9.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
9.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
9.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil
tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
9.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
vastav tüüp projekteeritud.
9.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded,
erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate
kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv
informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.
9.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
9.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
9.9.1. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus.
9.9.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
8
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
9.9.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
9.9.4. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad
lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra
kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks.
9.9.5. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajaga.
9.9.6. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist
katendikonstruktsiooni.
9.10. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja
ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega
kogujateede/ühendusteede abil.
9.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
9.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
9.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
9.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse
projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks
võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada
projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja
eelnevate ehitustööde kirjeldustega.
9.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
9.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
9.17. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega.
9.18. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
9.19. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
9.20. Koostada töömahuloend (kululoend).
9.21. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja
jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused.
Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete,
maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste
kalkulatsioonid esitada eraldi.
10. Rajatised
10.1. Projekteeritavas lõigus asuvad kaks silda: 1) km 25,326 Tarvastu (silla number 612)
ja 2) km 37,119 Suislepa (silla number 613); Tarvastu ja Suislepa sildade puhul
juhinduda lisaks „sildade kirjeldusest“. Täpsemad andmed saadaval Teeregistris.
11. Bussipeatused
11.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
11.2. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus.
11.3. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Maanteeameti juhisega „Bussipeatuste,
9
platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“
12. Liikluskorraldusvahendid
12.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
12.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
12.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
12.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
12.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
13. Tee valgustus
13.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse
põhiprojekt.
13.2. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on
efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
13.3. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida võimalusel olemasoleva valgustuse
juhtimissüsteemi.
13.4. Maanteeameti poolsed tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele küsida
projekteerimise faasis Maanteeametilt.
13.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
14. Tehnovõrkude ümbertõstmine
14.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eel-
ja põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga
vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
14.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti
konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.
14.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
15. Haljastus ja hooldus
15.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“.
15.2. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
15.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
16. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
16.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega,
detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid
sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, asukohaga Pargi tn 3a Viljandis
10
(Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses keskkonnas). Töökoosolekul peab
kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul
täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt
Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
16.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis
toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord
kahe kuu jooksul:
16.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi;
16.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste
koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek
kokku lepitud asukohas).
16.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
16.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub
arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
16.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
16.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
16.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude
valdajatega ja asutustega (Põllumajandusamet, Keskkonnaamet jt projektiga seotud
asutused).
16.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt
isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks
projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
16.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt
30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
16.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija
oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
16.11. Avalikustamine/avaliku arutelu - Projekteerija korraldab eel-/põhiprojekti
avalikustamise kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab
avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja ristmike lahendusi
illustreerivad joonised.
17. Vormistusnõuded
17.1. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt
eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
17.2. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh
väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide
kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
17.3. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega
ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 5.
17.4. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1
elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal, väline kõvaketas
vms). Seletuskirjad ja projektjoonised paberkandjal 1.eks.
17.5. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
17.5.1. Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal
11
juhul) ning .pdf kujul;
17.5.2. Tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
17.5.3. Tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul;
17.5.4. Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi
kasutatud joonte liikide .shx failid;
17.5.5. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning
joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
17.6. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma
maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis.
Lisad:
1. Korraldus. Projekteerimistingimuste andmine (koos lisadega).
2. Projekteeritava lõigu asukoha skeem
3. Tehniline kirjeldus sillad
4. Nõuded töövõtjale
5. Murdejoonte näidised.
6. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
12
Lisa 2 Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Joonis
Lisa 5
Lisa 6 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
Koostas: Ott Joala, Maanteeamet,
[email protected]