Kiri

<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?> <metadata xml:lang="et"><Esri><CreaDate>20190517</CreaDate><CreaTime>11040100</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>TRUE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.5\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20190517" Time="110401">CalculateField "Rõuge_vald_MNT - Copy" Malgus !Shape!.FirstPoint.M PYTHON_9.3 #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.5\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20190517" Time="110417">CalculateField "Rõuge_vald_MNT - Copy" Mlopp !Shape!.LastPoint.M PYTHON_9.3 #</Process></lineage></DataProperties></Esri></metadata> Rõuge Vallavalitsus Teie 03.08.2020 nr 7-1/10-15 [email protected] Ööbikuoru 4 Meie 03.09.2020 nr 15-2/20/36034-2 Rõuge alevik, Rõuge vald, 66201, Võru maakond Andmete edastamine ning ettepanekud Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamiseks Olete pöördunud meie poole andmete saamiseks Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse koostamiseks. Rõuge valla üldplaneering ja KSH on algatatud Rõuge Vallavolikogu 17.04.2018 otsusega nr 1-3/36 ning otsust on muudetud Rõuge Vallavolikogu 27.08.2019 otsusega nr 1-3/56. Vastavalt Teie soovile saame jagada WFS teenuse linki (https://teeregister.mnt.ee/290424/wfs), kust saab vektorkujul andmeid teede jaotuse (riigi, kohalik, era), tee liikide, tee tüübi, katte andmete jne kohta. Probleemide tekkimisel antud lingilt andmete kättesaamisega palume pöörduda meie GIS-spetsialisti poole: Ave Silde, [email protected] Kirja lisas on Rõuge valla kohalike tervikteede ruumiandmed, mis on koostatud kohalike omavalitsuste inventeerimise töö tulemusena. Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid on määratud ehitusseadustikus § 71 lg 1-3. Lisaks eelnevale esitame planeerimisseadusele (edaspidi PlanS), ehitusseadustikule (edaspidi EhS) ja Maanteeameti põhimäärusele (edaspidi PM) tuginedes ettepanekud planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamiseks. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Siduda üldplaneeringusse Võru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 1.2. Arvestada üldplaneeringu koostamisel Võru maakonnaplaneeringu 2030+ lisana koostatud teemaplaneeringu „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“ lahendustega. 1.3. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. 1.4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Misso alevikku läbiv riigitee nr 7 Riia – Pihkva kogu ulatuses ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee ehk E-tee ehk Euroopa teedevõrgu maantee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. 2.2. Misso, Rõuge ja Varstu alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes:  Misso alevikus riigitee nr 25177 Tsiistre – Misso – Rammuka Pugola tee ristist kuni aleviku piirini  Misso alevikus riigitee nr 25177 Tsiistre – Misso – Rammuka Kõõgumäe tee ristist kuni aleviku piirini  Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge – Luutsniku km 7,0 – Hariduse tn ristmikuni (riigitee nr 25203 Rõuge haigla tee)  Rõuge alevikus riigitee nr 25195 Käätso – Rõuge – Luutsniku km 8,52-8,89  Varstu alevikus riigitee nr 25189 Varstu – Tagakolga Kuivati tn ristmikust – aleviku piirini 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale 2 (6)  kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.3. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.4. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. Lähtuda tehnoloogiliste vööndite määramisel Võru maakonnaplaneeringus 2030+ tehnoloogiliste vööndite vajaduse määratluse ning nende määramise käsitlusest. 3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6. Palume arvestada ja kajastada planeeringu seletuskirjas, et arendusalade sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maale ning üldjuhul ei tohi sademevett juhtida ka riigitee kraavidesse. Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on võimalik vaid erandkorras põhjendatud juhtudel ning meiega koostöös. 3.7. Planeeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Koostöös meiega määrata arendusalade perspektiivsed ja/või olemasolevate suletavate juurdepääsude asukohtade vajadus avalikult kasutatavale teele. 4.2. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. 4.3. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt meiega koostöös. 3 (6)  4.4. Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel. 5.2. Meie jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. Üldplaneering kooskõlastada meiega ning kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) meie ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Lugupidamisega 4 (6) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Rõuge_vald_ruumikujud 5 (6) Maanteeameti veebilehelt on leitav järgnev asjakohane teave (lingid seisuga 08.06.2020): 1. Transpordi arengukava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf 1. Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030 2. Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2020 - 2030 https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030 3. Riigiteede liigid https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork 4. Riiklik teeregister https://www.mnt.ee/et/tee/teeregister 5. Liiklussageduse statistika https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika 6. Liiklusloendus kergliiklusteedel https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus 7. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise- tegevuskava-maanteeloikudes-mida 8. Strateegiline mürakaart 2017. aasta seisuga https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017 9. Õhusaaste https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste 10. Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus 11. Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/kasiraamat-loomad-ja-liiklus-eestis 12. Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid https://www.mnt.ee/et/ehitusprojektid-tabelina 13. Eelprojektid https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/eelprojektid 14. Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 15. Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 6 (6)