Pärnumaa Häädemeeste vald Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneering

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS Keskkonnaamet 02.11.2020 nr 6-1/9-28 Riigimetsa Majandamise Keskus Päästeamet Maanteeamet Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringust Saadame Teile Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringu planeerimisseaduse § 133 lg 1 kohaselt kooskõlastamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karel Tölp vallavanem Lisa 1. Detailplaneeringu materjalid (5 failina). Maia-Liisa Kasvandik planeerimisnõunik tel 444 8894, 5300 6898 [email protected] ___________________________________________________________________________________ Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004 Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893  Leppemärgid: planeeringuala piir haldusüksuse piir Häädemeeste vald Majaka küla Kärt Vabrit Mihkli (21303:002:0121) ja Väike - Mihkli (21303:002:0127) maaüksused Tiina Kuusepuu Situatsiooniskeem 5 1 Koskla OÜ M 1:2000 Okt. 2020 DP 0501 - 15 M 1:2000 10 m 20 m 30 m 40 m 50 m 60 m 70 m 80 m 90 m 100 m 110 m 120 m 130 m   20) 03.0 piir 2.20 ere et se gitud m POS 17 isu ga LT - - - är ulatu on 390 m² (Maa aardil m luvö laiuseks B s -am ik öndi Põh u eh itu võrgustik POS 12 HL skee - 130 m² - 3089 m² e Roh POS 18 LT B - - - 1709 m² POS 11 ES 2 300 m² 2 6224 m² POS13 OV 2 300 m² 2 9275 m² POS 9 ES 2 300 m² 2 POS 14 7227 m² TL - - - 5758 m² POS 10 ES 2 300 m² 2 5566 m² POS 8 ES 2 300 m² 2 7927 m² POS 16 LT - - - 1145 m² POS 5 ES POS7 2 300 m² 2 ES 7673m² 2 300 m² 2 4889 m² POS 6 E TE ES AN 2 300 m² 2 MA 4573 m² LA - IK SA POS 15 T ME LT - - - A NN 1556 m² RA POS 3 ES 2 300 m² 2 4549 m² POS 4 ES 2 300 m² 2 4405 m² POS 2 ES 2 300 m² 2 5819 m² POS 1 ES 2 300 m² 2 10441 m² Leppemärgid: planeeringuala piir katastriüksuse piir planeeritud krundi piir planeeritud hoonestusala olemasolev (sh rajatav) hoone naaberalade planeeringuga kavandatud hoone/hoonestusala planeeritud/olemasolev sõidutee planeeritud/olemasolev kraav olemasolev säilitatav kõnnitee (juurdepääs kallasrajale) olemasolev mets/haljasala rannaala meri juurdepääsu servituudi määramise vajadus jalakäijate liikumissuunad B olemasolev bussipetus Häädemeeste vald Majaka küla Kärt Vabrit Mihkli (21303:002:0121) ja Väike - Mihkli (21303:002:0127) maaüksused Tiina Kuusepuu Kontaktvöönd 5 3 Koskla OÜ M 1:2500 Okt. 2020 DP 0501 - 15 M 1:2500 20 m 40 m 60 m 80 m 100 m 120 m 140 m 160 m 180 m 200 m 220 m 240 m 260 m 280 m 300 m 320 m 340 m   Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Töö nr 0501 – 15 Oktoober 2020.a. Häädemeeste vald Majaka küla MIHKLI KINNISTU JA VÄIKE - MIHKLI KINNISTU DETAILPLANEERING Planeeringu koostaja: Plaan OÜ Planeeringust huvitatud isik: Koskla OÜ 1  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Sisukord 1 Sissejuhatus ....................................................................................................................4 1.1 Detailplaneeringu koostamise alus ................................................................................. 4 1.2 Planeeringust huvitatud isik ............................................................................................ 4 1.3 Planeeringu koostaja ....................................................................................................... 4 1.4 Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeritava ala kohta ...................................... 4 1.5 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ................................................... 5 1.6 Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ........................................................................ 6 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................................................................7 3 Planeerimisettepanek ................................................................................................... 10 3.1 Planeeritud kruntimiskava ............................................................................................ 10 3.2 Krundi ehitusõigus ......................................................................................................... 10 3.3 Tänava maa-alade ning liiklus – ja parkimiskorralduse määramine ............................ 10 3.4 Ehitiste vahelised kujad ................................................................................................. 12 3.5 Arhitektuursed nõuded ehitistele .................................................................................. 12 3.6 Haljastus ja heakord ...................................................................................................... 14 3.7 Tehnovõrgud ................................................................................................................. 15 3.7.1 Veevarustus, sh tuletõrjevesi ................................................................................ 15 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................ 16 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon ..................................................................................... 18 3.7.4 Soojavarustus ........................................................................................................ 18 3.7.5 Elektrivarustus sh välisvalgustus ........................................................................... 18 3.7.6 Telekommunikatsioonivõrk ................................................................................... 19 3.8 Keskkonnakaitse abinõud .............................................................................................. 19 3.8.1 Üleujutuse oht ....................................................................................................... 19 3.9 Servituutide määramise vajadus ................................................................................... 20 3.10 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused detailplaneeringule ................................................................................................................... 20 3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................. 22 3.12 Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................................... 22 3.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................ 24  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 4 Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte ........................................................................... 25 5 Graafiline osa ................................................................................................................ 26 Leht 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 Leht 2. Olemasolev olukord M 1:1000 Leht 3. Kontaktvöönd M 1:2500 Leht 4. Põhijoonis ja tehnovõrgud M 1:1000  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 1 Sissejuhatus 1.1 Detailplaneeringu koostamise alus Häädemeeste vallas Majaka külas asuva Mihkli ja Väike - Mihkli kinnistute detailplaneeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a. korraldus nr 517 „Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu algatamine“ ja korralduse lisa 1 „Detailplaneeringu lähteseisukohad“. 1.2 Planeeringust huvitatud isik Koskla OÜ Aadress: Kalevi tn 110 Tartu, Tartu 50104 Reg nr: 12845458 1.3 Planeeringu koostaja Plaan OÜ Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415. Reg nr: 12199722. Kutseline planeerija: Kärt Vabrit (kutsetunnistuse nr 105739). Maastikuarhitekt: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB 002238). 1.4 Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeritava ala kohta Vastavalt Häädemeeste Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a. korraldusele nr 517 on Häädemeeste vallas Majaka külas asuva Mihkli kinnistu (katastritunnus 21303:002:0121) ja Väike – Mihkli kinnistu (katastritunnus 21303:002:0127) detailplaneeringu eesmärgiks 11 suvilakrundi planeerimine. Detailplaneeringu ülesandeks on määrata kruntide hoonestusalad, ehitusõigused, tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad, juurdepääsuteed, ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. 4  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Andmed planeeringualal asuvate kinnistute kohta on toodud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Andmed planeeringualal asuvate kinnistute kohta Aadress Pindala Sihtotstarve Omanik/valdaja Mihkli (21303:002:0121) 9,07 ha Maatulundusmaa 100% Koskla OÜ Väike – Mihkli (21303:002:0127) 6223 m² Maatulundusmaa 100% Koskla OÜ Allikas: Maa-amet ja kinnistusraamat (seisuga 03.02.2020 a.) 1.5 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid • Häädemeeste Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019 a. korraldus nr 517 “Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu algatamine”; • Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2019 a. otsusega nr 17); • Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 a. käskkirjaga nr 1.1-4/74); • Planeerimisseadus jt seadused; • Eksperthinnang Küllise maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjudele. Koostaja: Mati Kose, mag. loomaökoloogia. Häädemeeste 2008; • Majaka külas asuvate Küllise kinnistu detailplaneering; • Majaka külas asuva Meretee kinnistu detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 16. augusti 2005 a. otsusega nr 68); • Majaka külas asuva Remmelga ja Mihkli kinnistute detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19. detsembri 2005 a. otsusega nr 118); • Majaka küllas asuva Merelaane kinnistu detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19.detsembri 2005 a. otsusega nr 119); • Majaka külas asuva Karumere kinnistu detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 17.septembri 2008 a. otsusega nr 51); • Majaka külas asuva Männi kinnistu ja Lea detailplaneering; • Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekäitluse analüüs (Alkranel, töö nr 22-03-2019-ÜVK). 5  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 1.6 Olemasolevad geodeetilised alusplaanid Mihkli ja Väike-Mihkli topo-geodeetiline mõõdistuse koostaja on Tippgeo OÜ (Papiniidu 5, 80010 Pärnu, regitrikood 11949457, litsentsid: 714 MA, 589 MA-, EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210), töö number 2019TG139. Mõõdistustööd toimusid aprillis 2019 aastal. 6  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritav ala asub Majaka külas, piirnedes põhjast Merelaane ja lõunast Rannalageda suvilapiirkonnaga. Maa-ala idapiiril paiknevad hoonestamata elamumaa krundid (Küllise kinnistu detailplaneeringu maa-ala). Rannametsa-Ikla tee ning planeeringuala vahelisele alale jääb riigimetsa kinnistu Orajõe metskond 15. Liivi lahe äärde jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistud. Naabruses paiknevad valdavalt hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Kruntidel paikneb üks kahe kordne elamu ja kuni kaks abihoonet. Piirkonnas (ca 300 m raadiuses) paiknevate elamumaade kinnistute suurused on alljärgnevad: • Lõunas jäävad mere ääres paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnitute suurused 1,20 kuni 1,38 ha vahemikku (Rannapaju kinnistu pindala on 12 007 m², Rannaroosi 12 042 m², Rannakase 12 724 m², Rannasaare 12 160 m²; Rannatamme 12 362 m², Rannalageda 13 805 m²); • Läänes mere ääres paiknevate planeeringuala naaberkinnistute suurused jäävad vahemikku 0,74 kuni 0,87 ha (Kullatüki 8235 m², Kullaaugu 8777 m², Kullasoone 7464 m², Kullaliiva 7581 m²); • Loodes mere ääres paiknevate planeeringuala naaberkinnistute suurused jäävad vahemikku 0,49 – 0,59 ha vahemikku (Lea 4939 m², Sireli 5380 m², Männi 5930 m², Remmelga 5817 m²); • Põhjas, kuni 250 m kaugusel planeeringualast, jäävad mere ääres paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute suurused 0,14 kuni 0,41 ha, üks kinnistu pindala on üle 1,1 ha (Karumere 11004 m², Hülgehalli 1448 m², Merelaane tee 12 pindala on 2168 m², Merelaane tee 14 pindala on 3994 m², Merelaane tee 16 pindala on 3499 m², Merelaane tee 18 pindala on 3711 m², Merelaane tee 20 pindala on 4171 m², Merelaane tee 22 pindala on 3456 m²); • Põhjas, olemasolevas Merelaane suvilapiirkonnas, jäävad kinnistute suurused 0,11 kuni 0,19 ha vahemikku (Kivika 1662 m², Nurmiku 1704 m², Luite 1794 m², Merelaane tee 1 // Lagle 2135 m², Merelaane tee 2 1154 m², Merelaane tee 3 // Luige 1967 m², Merelaane tee 4 1273 m², Merelaane tee 5 1271 m², Merelaane tee 6 1240 m², Merelaane tee 7 1276 m², Merelaane tee 8 1232 m², Merelaane tee 9 1304 m², Merelaane tee 10 1162 m², Merelaane tee 11 1340 m², Merelaane tee 13 1290 m²); • Läänes planeeringuala naaberkinnistute suurused jäävad 0,16 kuni 0,53 ha vahemikku (Kiivitaja 3178 m², Albatrossi 1911 m², Tormilinnu 1698 m², Ripslendlase 2707 m², 7  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Tiigilendlase 2689 m², Suurlendlase 5371 m², Veelendlase 3250 m², Suurvidevlase 4367 m², Väikevidevlase 3093 m²). Kokkuvõtvalt jäävad kontaktvööndis mere ääres paiknevate kinnistute suurused 0,14 ha kuni 1,20 ha vahemikku ja mandriosas on kinnistute suurused 1100 m2 kuni 5300 m2 vahemikus. Planeeringuala paiknemine on toodud joonisel „Situatsiooniskeem“ ja planeeringuala piirinaabrid on toodud joonisel „Olemasolev olukord”. Planeeringuala piir on joonise loetavuse huvides nihutatud krundipiiri kõrvale. Planeeringuala asub Liivi lahe ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis. Pärnu maakonnaplaneeringu lisale 3 „Pärnumaa väärtuslikud maastikud“ järgi jääb planeeringuala Ikla-Kabli-Jaagupi rannikumaastikule (ala A13) ning Häädemeeste-Ikla vana maantee on määratud kauniks teelõiguks. Rannikumaastikul meri on madal ja liivane ning rannajoonest sisemaa poole kerkivad madalalt pinnalt järsult piki rannikut levivad luited, väiksemad luited ulatuvad paiguti otse merre. Piirkonda iseloomustab valdavalt hajus asustusmuster, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustusalasid. Planeeringute koostamisel on rakendatud hajaasustusele tüüpilist lahendust, kus elamumaa krundid on planeeritud suured (valdavalt ca 4500 m2 kuni 8000 m2) ning hoonete paigutamisel on arvestatud üldplaneeringu 50 m kauguse nõuet naabruses olemasolevatest teistest elamutest. Välditud on linnalise keskkonna kujunemist laiade teede rajamisega ning uushooned on planeeritud hajutatult kogu alal (määratud ei ole kohustuslikku ehitusjoont, mis asetab hooned ühele joonele). Rannametsa-Ikla maanteelt avatud vaade planeeringualale ning Liivi lahele puudub. Kuna planeeringuala on kasutusest väljas siis alale on tekkinud kohati isetekkeline noorendik ning ulatuslikumat kõrghaljastust leidub ehituskeeluvööndis, vahetult enne liivaranda. Haljastuse tõttu on ka planeeringuala sisestelt teedelt vaade Liivi lahele piiratud. Planeeringuala jääb Pärnu maakonnaplaneeringu strateegiaplaani järgi Häädemeeste-Ikla puhkepiirkonda. Puhkealad on määratud, et maakonna elanikud ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja harrastusteks. Planeeringuga on kavandatud avalik juurdepääs kallasrajale ning liivaranna osale on määratud avalikult kasutatava ranna maa-ala servituudi seadmise vajadus. 8  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Vastavalt Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamu maa-ala. Üldplaneeringuga on planeeritud Rannametsa – Ikla maanteelt läbiv juurdepääsutee (vt skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringust (03.01.2020) Vastavalt osaüldplaneeringule (pk 5.2.1) hajaasustuses elamu ehitamiseks lähemale kui 50 m teisest elamust tuleb võtta hoone projektile naaberkinnistu omanike nõusolek. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud pinnasteelt, mis saab alguse Rannametsa – Ikla teelt. Planeeritud lahendus vastab osaüldplaneeringule. 9  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 3 Planeerimisettepanek 3.1 Planeeritud kruntimiskava Planeeringualal moodustatakse 11 hooajalise kasutusega elamumaa krunti (pos 1-11), 5 krunti tee tarbeks (pos 14-18), 1 krunt rajatava puurkaevu tarbeks (pos 13) ja 1 krunt jääb looduslikuks rohumaaks (pos 12). Vastavalt Keskkonnaministri 14.08.2018. a. määrusele nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 12 lg 2 p1 tuleb katastriüksuse piiri määramisel arvestada avalikul veekogul maakatastri aluskaardil olevale kaldajoonega. Mihkli ja Väike-Mihkli katastriüksuse vormistamisel kasutati tolleaegset aluskaarti, kus kaldajoon asus selle koha peal, kus katastrikaardil praegu katastriüksuse piir (kaldajoont ei ole maamõõtja mõõdistanud). Kuna kaldajoone asukohta on täpsustatud aluskaardil, siis uue mõõdistamise aluseks tuleb võtta uus hetkel kehtiv kaldajoon. Alale, mis jääb avaliku veekogu piiresse, ei moodustata eraldi üksust ning see jääb avalikuks veekoguks. Vastavalt eeltoodule läheb Väike-Mihkli kinnistust 564 m2 avaliku veekogu arvele ning Mihkli kinnistust 4138 m2. Planeeritavate kruntide piirid on näidatud joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud “ ja tekkivate uute kruntide pindalad on toodud joonisel oleval tabelis „Kruntide maakasutus ja ehitusõigus“. 3.2 Krundi ehitusõigus Hooajalise kasutusega elamumaa krundile on lubatud rajada kuni kaks hoonet (üks põhihoone ja üks abihoone), põhihoone maksimaalseks kõrguseks on määratud kuni 8,5 m maapinnast ja maksimaalne korruselisus on kuni 2 korrust. Kruntide ehitusõigused on toodud joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud” tabelis „Kruntide maakasutus ja ehitusõigus“. 3.3 Tänava maa-alade ning liiklus – ja parkimiskorralduse määramine Juurdepääs planeeringualale säilitatakse Rannametsa – Ikla maanteelt olemasoleva Merelaane tee kaudu. Olemasolev tee on pinnastee, mis kulgeb läbi RMK hallatava Orajõe metskond 15 maatüki. RMK on andnud nimetatud tee riigimetsa läbiva osa avalikku kasutusse, sõlmides 10  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Häädemeeste Vallavalitsusega vastavasisulise lepingu nr 3-1.21/11. Olemasolev juurdepääsutee on kitsas pinnastee ning suvisel kõrghooajal ei ole tagatud sujuv kahesuunaline liiklemine. Meretee kinnistu (katastritunnus 21303:002:0521) on vastavalt kinnistu omaniku OÜ Endla ja Häädemeeste Vallavalitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele antud avalikku kasutusse. Rannikulähedased riigimetsad on kõrgendatud avaliku huvi keskpunktis ja kaitsemetsa iseloomuga suvisel perioodil, seetõttu pole mõeldav riigimetsa läbiva lõigu muutmine laiaks kahesuunaliseks teeks. Liiklemise sujuvus on planeeritud tagada olemasoleva tee äärde rajatavate möödapääsutaskutega. Taskud on planeeritud sellistesse kohtadesse, kus tee ääres puude maha võtmine oleks minimaalne ehk vabadele aladele. Säilitamaks looduslikku keskkonda on planeeritud jätkuvalt pinnaskattega. Liiklusohutuse tagamiseks on soovitav ala määrata õuealaks ning piirkiirus viia minimaalseks (vähendab ka kuival perioodil tolmamist). Planeeringuala sisene olemasolev sõidutee on planeeritud laiendada 5 m laiuseks, selle äärde 1,5 m haljasala ühele poole teed ning teisele poole teed ca 1,5-3 m haljasala, vastavalt ruumi vajadusele, mis tuleneb olemasolevast kraavist. Juurdepääsutee on kavandatud pikendada kuni Rannalageda kinnistuni, mis võimaldab vajadusel tulevikus teed edasi pikendada RMK alale. Planeeringulahendus näeb tee lõppu ette ümberpööramiskoha rajamist. Planeeringuala sisse on kavandatud 3 tupikteed, mille teemaa laius on 9 m (5 sõidutee tarbeks, 2 m haljasala mõlemale poole sõiduteed). Lisaks on planeeritud välja kruntida Mereteest edasi kulgev tee osa (pos 17) Kõik transpordimaa krundid tuleb määrata avalikku kasutusse. Juurdepääs naaberkinnistutele (Kullatüki, Kullaaugu, Kullasoone, Kullaliiva, Lea ja Sireli) toimub juurdepääsuservituudi alusel. Servituudi laiuseks on planeeritud 7 m ja 9 m, mille alasse peab juurdepääsutee ära mahtuma. Juurdepääsutee on planeeritud pinnasteena. Planeeringualal juurdepääsuteede kattematerjal peab olema vett läbilaskev, hõlbustamaks sadevee pinnasesse imbumist, soovitatav on kasutada kruusa, liiva või killustikku. Servituudialadel juurdepääsutee on planeeritud pinnasteena. Jalgsi liiklejad saavad liikuda juurdepääsuteede servas. Kallasrajale on tagatud juurdepääs planeeritud tupikteelt jätkuvana läbi positsiooni 5 kavandatud jalgtee kaudu (juurdepääsuservituudi seadmise vajadus laiusega 3 m). Juurdepääs kallasrajani on toodud joonisel “Põhijoonis ja tehnovõrgud”. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuses on liivaranna osa planeeritud avalikku kasutusse. 11  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Teede ja kruntide mahasõitude ristumine kraavidega tuleb lahendada truupidega. Olemasolev kraavitus peab säilima. Juurdepääs Kullatüki (21303:002:0126), Kullaaugu (21303:002:0125), Kullasoone (21303:002:0124) ja Kullaliiva (21303:002:0123) kinnistutele on tagatud juurdepääsuservituudi kaudu (7 m laiune juurdepääsutee koridor), mis kulgeb läbi positsioonide 1-3. Reserveeritud on maa-ala juurdepääsuks, kuid tee väljaehitamise kohustus lasub teest huvitatud isikutel. Sireli (21302:002:0025) ja Lea (21302:002:0028) kinnistuteni on juurdepääs tagatud servituudi kaudu läbi positsioonide 9 ja 11. Suvila kruntide parkimine tuleb lahendada krundil, parkimiskohtade rajamine teemaale ei ole lubatud. 3.4 Ehitiste vahelised kujad Detailplaneeringuga lubatud hoone madalaim hoone tulepüsivusklass on TP3. Planeeritud hoonestusalad on seotud krundipiiridega ja toodud skemaatilisel joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud“. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 a. määrusest nr. 54 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. 3.5 Arhitektuursed nõuded ehitistele Planeeritavad hooned peavad paiknema hoonestusalal. Hoonestusala minimaalne kaugus krundipiirist on 4 meetrit või 50 m olemasolevast elamust. Rajatisi (nt teed ja tehnovõrgud) on lubatud ehitada väljapoole hoonestusala. Positsioonile 1-11 on planeeritud hooajalise kasutamisega elamu ning abihoone (1 põhihoone + 1 abihoone, mille ehitisalune pind on suurem kui 20 m2). Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala sisaldab nii põhihoone kui abihoone(te) pindalade summat. Alla 20 m2 abihooneid on lubatud rajada kogu planeeritud hoonestusala ulatuses ning nende arv ei ole planeeringuga määratud. Alla 20 m2 abihoonete asukoht ning projekt tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 12  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Grillimismajade, paadikuuride, garaažide, paadisildade jms ehitiste rajamine ehituskeeluvööndisse on keelatud. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab olema kvaliteetne ja kõrgetasemeline. Põhihoone ja abihooned peavad omavahel harmoneeruma. Planeeritavate elamute välisviimistlusmaterjalidest on lubatud kasutada looduslikke ja keskkonda sulanduvaid materjale (nt puitu, klaasi, krohvi, kivivoodrit ja keraamilisi telliseid hoone seinal). Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale (nt kiviimitatsiooniga plekk seintel, plastvooder). Hoone täpsed värvilahendused lahendatakse ehitiste arhitektuursete projektide koostamise käigus. Käsitiivalistega kokkupõrke vältimiseks tuleb: • hoonete rajamisel kasutada looduslikke ja sobivalt keskkonda sulanduvaid ehitusmaterjale; • hooned peaksid olema võimalikult madalad ja mitte liialt vertikaalselt esile tungima; • vältida suurte akende või klaaspindadega arhitektuuri, eriti hoonete põhja- ja lõunakülgedes. Soovitatav on akende väikesteks ruutudeks jagamine, võib kasutada peegeldusi ja eksitamist vältivaid ruloosid, hoone välisseinas asuvaid ribisid, aknaluuke jms. Kokkupõrgete ohtu aitab vähendada ka akende kohal katuse või rõdu eenduvate osade kasutamine. Piirete rajamine kruntidel on lubatud juhul, kui on täidetud järgmised nõuded: • mere ääres ei tohi piire veepiirile paikneda lähemal kui 50 m tavapärasest veepiirist (kui alal esineb luiteid või vesist läbimatut 20 kõrkjastikku, peab piire olema merest nii kaugel, et mere äär on jalgsi läbitav ja rannaluited jäävad piiratud alast välja); • rohevõrgustiku ala ei ole lubatud piirata (antud alal ühtib ehituskeeluvööndi piiriga); • elamute piirete lubatud kõrgus on kuni 1,5 m; • piirded rajatakse vähemalt 2 m kaugusel teekatte servast; • juurdepääsu servituudi alad tuleb jätta piiratavast alast välja; Joonisel “Põhijoonis ja tehnovõrgud” on toodud piirete võimalikud soovituslikud asukohad. Piirete rajamise kohustust planeeringuga ei sätestata. Planeeringuga piiritletud hoonestuse arhitektuurinõuded on toodud tabelis 3.1. 13  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Tabel 3.1 Arhitektuursed nõuded Põhilised välisviimistlusmaterjalid Puit, klaas, krohv, kivivooder ja keraamiline tellis. Katusekalle º ja katusetüüp 35 – 45, viilkatus. Kohustuslik ehitusjoon Ei määrata Hoone ±0.00 Lahendada projekteerimise käigus. Sokli lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 60 cm maapinnast. Minimaalne tulepüsivusklass TP3 3.6 Haljastus ja heakord Planeeringuala asub looduslikul haljasmaal, ala läbivad kuivenduskraavid. Kõrghaljastus paikneb ranna ääres. Kuna planeeringuala on kasutusest väljas, siis kogu alale on tekkimas võsa. Tagamaks liigvee äravoolu, kraavide võrgustik säilitatakse. Planeeringu realiseerimisel tuleb puhastada olemasolevad kraavid ja vajadusel laiendada, et oleks tagatud kogu piirkonnas liigvee äravool. Teede ja hoonete ehitamisel tuleb kaevetööde teostamisel jälgida, et säilitamist väärivaid puid ei vigastataks. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud olulisi maapinna kõrguste muutmisi. Kruntide haljastamisel tuleb kasutada võimalikult looduslikke taimeliike, mis antud kasvutingimustesse (liivasele pinnasele ja meretuultest mõjutatud alale) sobivad. Kasutada selliseid pinnakattetaimi, mis oleksid tallamisele suhteliselt vastupidavad. Krundi kaugemad osad, mida sageli ei kasutata, on soovitav kujundada võimalikult looduslähedastena, nt lilleniitudena. Ei ole soovitav rajada hooldatud muruväljakuid ega kasutada selliseid dekoratiivtaimede liike, mis looduses iseeneslikult levima hakkavad. Puude ja põõsaste istutamisel juurdepääsutee äärde tuleb jälgida, et ei halveneks nähtavus sõiduteedel ja mahasõitudele. Juurdepääsuteede laiendamise vajalikkuse korral tuleb vältida väärtuslike puude raiet metsaalal ning minimaalselt kahjustada metsaalust pinnast ja taimkatet. Planeeringualal tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat looduslikku haljastust. Hoonestusalast välja jääv haljastus on planeeritud säilitada. Võsastunud alale (sh planeeritud hoonestusala alla jääv võsastunud ala) tuleb teostada harvendusraiet, et kasvama jääks terved ja elujõulised puud vajalikus ulatuses kasvuruumis. Positsioonidele 1-2 ja 4 juurdepääsutee äärde on planeeritud istutada mets (soovitavalt harilik mänd), mis jätkab olemasolevat metsaala ning tekitab puhverala Väikevidevlase kinnistu ja planeeritud suvila vahele. 14  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 3.7 Tehnovõrgud Planeeritud hoonetele planeeritakse vee-, reovee-, elektri- ja telekommunikatsiooniühendus. Küttesüsteem planeeritakse kohaliku küttena. 3.7.1 Veevarustus, sh tuletõrjevesi Planeeringualale on koostatud Alkranel OÜ poolt Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekäitluse analüüs (töö nr 22-03-2019-ÜVK). Planeeritava ala maksimaalne arvutuslik veetarbimine (EVS 835:2014 järgi) on keskmiselt ~12 m3/d, maksimaalselt ~14 m3/d. Planeeritava ala elanike arv koos naaberkinnistutega: (11+14)*3=75. Vee eritarve: 150 l/elaniku kohta ööpäevas. Kuna ööpäevane veekasutus on suurem kui 10 m³, tuleb taotleda vee erikasutusluba. Veevarustus on planeeritud positsioonile 13 rajatava puurkaevu baasil. Lisaks planeeritud 11 suvilakrundi tarbeks on ette nähtud ühenduse võimalus ka naaberkruntidele. Planeeritud ühisveevärgi joogivesi peab vastama SM määruses nr 61 kehtestatud nõuetele. Vajadusel tuleb projekteerimistöödel ette näha veetöötlus (eeldatavalt rauaärastus) ja/või II astme rõhutõstepumpla täiendava puhvermahutiga. Veetöötluse filtripesuvesi tuleb käidelda POS 13 krundil ja heitvesi juhtida kraavi väljaspool puurkaevu sanitaarkaitsele piiri. Lähtuvalt planeeringuala lähipiirkonnas asuvate puurkaevude geoloogilise läbilõike andmetest on põhjavee allikana võimalik kasutada kahte erinevat põhjaveekihti. PRK0051061 (Veelendlase kinnistul, sügavus 115 m) võetakse vett D2pr kihist (liivakivi), mis on kaetud Narva regionaalse veepidemega ja on seetõttu kaitstud põhjaveekiht (VeeS §68 lg 3 p 5). PRK0053704 (Kiivitaja kinnistul, sügavus 30 m) võetakse vett D2ar kihist (liivakivi), mis on kaetud pinnakattega (moreen ~10 m) ja on seetõttu nõrgalt kaitstud põhjaveekiht (VeeS §68 lg 3 p 3). Lähtuvalt kasutatava põhjaveekihi kaitstusest ning VeeS §149 nõuetest kujuneb ülaltoodust tulenevalt madalama puurkaevu (sügavus ~30 m) rajamise korral puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuseks 50 m ja sügavama puurkaevu (sügavus >100 m) rajamise korral 10 m. Rajataval puurkaevul on planeeringus ette nähtud sanitaarkaitseala 50 m. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 15  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 1. veehaarderajatiste teenindamine; 2. metsa hooldamine; 3. heintaimede niitmine; 4. veeseire. Planeeritud hoonete minimaale tulepüsivusklass on TP3, I kasutusviis, suletud netopind <300 m2. Arvestades planeeritava veevärgi suhteliselt väikest veetarvet ja torustike läbimõõtu (tänavatorustik eeldatavalt DN50), ei ole ühisveevarustuse torustikule hüdrantide rajamine tuletõrjevee saamiseks tehniliselt võimalik. EVS 812-6:2012 kohaselt tuleb piirkonnas arvestada ühe samaaegse tingliku tulekahjuga ja I kasutusviisiga (sh suvila, aiamaja) kuni 800 m2 piirpindalaga ehitise korral tagada 3 tunni jooksul kustutusvee normvooluhulk 10 l/s. Kuna tegemist on hajaasustusega piirkonnaga, siis üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Tuletõrjevee saamiseks on siiski planeeringuala keskmesse ette nähtud mahuti suurusega 108 m3, mille taas täitmine peab toimuma 72 tunni jooksul. Veevõtukoha (hüdrandi) kaugus hoonest maksimaalselt 200 m. 3.7.2 Reoveekanalisatsioon Parima reoveekäitluse välja töötamiseks on Alkranel OÜ poolt koostatud Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekäitluse analüüs (töö nr 22-03-2019-ÜVK). Analüüsis on kaalutud kolme alternatiivi: alternatiiv 1 – kogumismahutid igale krundile; alternatiiv 2 – lokaalsed puhastid; alternatiiv 3 – ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti. Arvestades planeeritavate eluhoonete hooajalist kasutamist, on tekkiv reovee kogus ja reostuskoormus nii sesoonselt kui ka nädalate lõikes väga suures ulatuses kõikuv, mistõttu kujuneb nii tsentraalse kanalisatsioonisüsteemi kui ka (bioloogilise) reoveepuhasti käigushoidmine majanduslikult ebamõistlikuks ning tehnoloogiliselt väga keerukaks. Viimane omakorda seab ohtu ka heitvee pideva nõuetekohase kvaliteedi tagamise, mis on ohuks keskkonnale. Analüüsist tulenevalt kokkuvõttes on soovitav reovee käitlemiseks hoonete hooajalise (suvise) kasutuse korral kasutada reovee kogumismahuteid (alternatiiv 1) ning pikema kasutusperioodi korral ka kinnistu lokaalseid omapuhasteid (alternatiiv 2). 16  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Häädemeeste valla ÜVK arendamise kava andmetel puudub lähipiirkonnas reoveepuhasti, mis võimaldaks vastu võtta planeeringualal tekkivat reovett. Samuti ei ole kavandatud piirkonnas reoveekogumisala moodustamist. Lähtuvalt Veeseadusest peab reoveekogumisala suurus olema vähemalt 5 ha ning koormus nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas vähemalt 10 ie/ha. Arvestades, et tegemist on hajaasustusega piirkonnaga ja planeeringuala keskmist krundi suurust (~5 000 m2 hoonestusala ümber), kujuneks planeeringuala pindalaks 11*0,5=5,5 ha ja (suviseks) reostuskoormuseks 3 ie 0,5 ha kohta ehk 6 ie/ha. Seega pole reoveekogumisala moodustamine planeeringualal vajalik. Planeeringulahenduses on kasutatud kombineeritult nii alternatiiv 1 (kogumismahutid) kui alternatiiv 2 (lokaalne puhasti) lahendusi. Suvila kruntidele, mis jäävad puurkaevu hooldusalale (pos 10-11) on planeeritud lekkekindlad kogumismahutid, mille tühjendamise eest vastutab krundi omanik, kohustudes sõlmima vastavat litsentsi omava teenusepakkujaga lepingu kogumismahutite tühjendamiseks. Reoveemahuti suuruseks on soovitatav arvestada kuni ca 15 m³. Reoveemahutid tühjendatakse vastavalt vajadusele paakautodega Häädemeeste Vallavalitsuse poolt ette nähtud puhastusseadmesse. Mahuti kaitsevööndiks tuleb arvestada 10 m ümber kaevu. Ülejäänud positsioonidele (pos 1-9) on planeeritud lokaalsed omapuhastid, kus reovesi käideldakse igal krundil eraldi või kahe krundi peale ühiselt rajatavas reovee omapuhastis. Arvutuslik reostuskoormus ühe krundi kohta on 3-5 ie. Vooluhulk 150 l/ie kohta, st ühe krundi peale kokku ~0,5 m3/d, maksimaalselt ~0,6-0,7 m3/d. Reovee puhastuseks on sobivad reovee omapuhastid, mis rajatakse kompaktpuhastina kinnistesse maa-alustesse mahutitesse. Kruntidel, kus puuduvad heitvee ära juhtimiseks kraavid, on võimalik lahendada reoveekäitlus (pinnas) filtersüsteemi baasil. Positsioonidele 1-9 on lubatud rajada ka lekkekindlad kogumismahutid omapuhasti asemel. Puhastatud heitvee näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele (KKM määrus nr 61): heljum 35mg/l, KHT 150 mg/l, BHT 40 mg/l. Pärast reovee bioloogilist puhastamist suunatakse heitvesi kraavi või immutatakse pinnasesse. Kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas veeluba taotleda pole vaja. Imbväljaku rajamisel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (KKM määrus nr 61), vajadusel tuleb seega heitvesi imbväljakule pumbata ning imbväljak rajada ümbritsevast maapinnast kõrgemale muldesse. Puhasti kuja (KKM määrus nr 31) <50 ie puhasti korral peab olema vähemalt 10 m, pealt kinnise või maa-aluse mahuti puhul 5 m. Puurkaevu ja ühistorustiku majandamine, kasutamine ja käsutamine toimub kas vett kasutatavate kruntide ühistu moodustamise teel või seda hakkab majandama ettevõte, kes pakub oma teenust 17  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 antud kruntidele. Kruntide omanikud, kohalik omavalitsus ja arendaja võivad leppida kokku teisiti. Projekteerimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust ja keskkonnaohutust. Planeeritud veevõrguga on jäetud võimalus liituda ka naaberkinnistutel. Liitumise eelduseks on vastavad kokkulepped veevõrgu rajaja ning võrguga liituda soovivate kruntide omanike vahel. 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon Eraldi sademeveekanalisatsiooni rajamise vajadus planeeringualal juurdepääsuteede kuivendamiseks puudub. Teekatted on planeeritud vett läbilaskvad ning ülejäänud vesi imbub tee ääres haljasalal. Lisaks on planeeringualal positsioonile 14-15 planeeritud tee ääres olemas kraavitus. Elamumaal tekkivad sademeveed on planeeritud immutada krundi piires maasse. Lisaks on planeeringuala sees olemas kraavitus, mis võimaldab sademetest tulenevat liigvee juhtimist Liivi lahte. 3.7.4 Soojavarustus Planeeringualal lubatud lokaalkütteviisid on maakütte-, elektri-, tahkekütte- või kombineeritud kütteviisid. Soojavarustus lahendatakse edaspidi hoone projekteerimise käigus. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. Maakütet on lubatud ehitada kogu krundi ulatuses (sh väljapoole hoonestusala). Kalda ehituskeeluvööndisse maakütet rajada ei ole lubatud välja arvatud Pos 5, 8 ja 9 põhijoonisel märgitud asukohas. 3.7.5 Elektrivarustus sh välisvalgustus Detailplaneeringu objektide elektrivarustus tagatakse olemasolevast Merelaane alajaamast 0,4 kV madalpinge maa-aluste kaablite baasil. Tänavavalgustust ei planeerita. Suvilate õuealade valgustuslahenduse projekteerimisel ja rajamisel tuleb kavandada ainult sellised valgustuslahendused, mis valgustavad konkreetseid objekte õuealal ega levita valgust ümbruskonda ning taevasse. Elektrikaabli kulgemine on toodud joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud“. 18  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Täpne majaühendus lahendatakse hoone elektrivarustuse projekteerimise käigus. 3.7.6 Telekommunikatsioonivõrk Planeeringuala sideühendus kavandatakse mobiil- või raadioside näol. 3.8 Keskkonnakaitse abinõud Planeeringuga ei nähta ette hooneid, milledele on vaja koostada keskkonnamõju hinnang. Krundil tuleb tagada prügi ja olmejäätmete kogumine ja äravedu vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed, tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Prügi äraveo korraldavad krundi igakordsed omanikud jäätmekäitlusettevõttega sõlmitava lepingu alusel. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. 3.8.1 Üleujutuse oht Planeeringuala asub piirkonnas, kus on suur üleujutuse oht. Eesti tingimustes saavad üleujutustes kõige rohkem kannatada hoonete keldrikorrused, kuna niiskus võib sealt seinu mööda ülespoole tõustes kahjustada teisi ehituskonstruktsioone isegi siis, kui nad puutuvad üleujutusveega kokku suhteliselt lühikese aja jooksul. Pärnu Meteoroloogia- ja Hüdroloogiajaama mõõtmisandmetele (perioodil 1923-2018) oli Pärnus mõõdetud kõrgeim veetase 2,75 m BS (jaanuaris 2005.a). Kuna Häädemeestes vastavaid mõõtmisi tehtud ei ole, tuleb kasutada Pärnu MHJ mõõtmisandmeid. Andmete analüüsimisel selgus, et Pärnu lahes on keskmine veetase kõrgem Häädemeeste rannaalast, kuna Pärnu lahte koguneb rohkem vett. Sellest võib järeldada, et Häädemeestes maksimaalne veetase võib jääda alla 2,75 m BS. Kõik planeeritavad hooned jäävad üle 3,00 m BS ja seega üleujutusoht puudub. Arvestades, et ehitamine on väga pikaajalise perspektiiviga tegevus ja kliimasoojenemise taustal võib üleujutusoht suureneda, tuleb ehitusprojektide sh teede ja trasside koostamisel täiendavalt analüüsida üleujutuse ohte. Ehitiste projekteerimisel tuleb jälgida, et üleujutusoht puudub või on vaja hoone projekteerida üleujutusele vastupidav. 19  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 3.9 Servituutide määramise vajadus Avalik juurdepääs kallasrajale ja liivarannani on tagatud Pos 5 äärest. Kuna planeeringuala asub Ikla – Kabli – Jaagupi rannamaastikul, mis on tänu oma kauni looduse, liivaranna ja hea ligipääsetavusega kujunenud traditsiooniliseks puhkamise, suvitamise ja ujumise piirkonnaks, siis tuleb jätta liivarand kogu ulatuses avalikult kasutatavaks maa-alaks. Tabel 3.2. Servituutide määramise vajadus Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu Pos 5 Häädemeeste vald Juurdepääsu servituut tagab jalgsi liiklejate juurdepääsu kallasrajani. Pos 1, Pos 5, Pos 8, Pos 9 Häädemeeste vald Kasutusvaldus annab liivaranna osa avalikku kasutusse Pos 14, Pos 15, Pos 16, Pos Häädemeeste vald Tee määratakse avalikku 17, Pos 18 kasutusse Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 9, Naaberkinnistud Tehnovõrguservituut veetoru Pos 11 tarbeks Läbi pos 1-3 ning pos 9 ka pos 11 on seatud juurdepääsuservituut naaberkinnistute kasuks, et tagada juurdepääs Kullatüki, Kullaaugu, Kollaliiva, Kullasoone, Lea, Sireli kinnistutele. 3.10 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused detailplaneeringule Läänemerel on 200 m ranna piiranguvöönd, 100 m ehituskeeluvöönd ja 20 m veekaitsevöönd (arvestatud põhikaardil märgitud veepiirist) ning 10 m kallasrada. Nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks loetakse ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon (korduva üleujutusega ala piir). Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 20  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (va rajatised, mis on detailplaneeringuga lubatud tehnovõrgud ja rajatised – reoveepuhasti, maaküttetorud, elektrikaablid, vee-ja kanalisatsioonitorud, juurdepääsuteed). Veekaitsevööndis on keelatud: • Maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; • Puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; • Majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; • Väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. 21  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad: • elanikes omanikutunde tekitamine; • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur; • tagumiste juurdepääsude vältimine; • selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine; • korrashoid; • elamute vaheline nähtavus, jälgitavus (naabrivalve) ja valgustatus; • eraautode parkimine vahetult elamute ees; • lukustatud sisenemisruumid; • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine. Krundi omanikul on soovitatav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool tooduga. 3.12 Planeeringu rakendamise võimalused Enne planeeringu kehtestamist tuleb sõlmida planeeringuala arendaja ja Häädemeeste Vallavalitsuse vahel isikliku kasutusõiguse leping ranna-ala kasutamiseks (kruntidele Pos 1, Pos 5, Pos 8, Pos 9) ning juurdepääsuservituudi notariaalne leping positsioonile 5 jalgtee tarbeks. Huvitatud isik ehitab omal kulul pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel enne ehitusloa väljaandmist detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi: • Pos 14 – 16 transpordimaa kruntidele tee (sh sinna rajatavate tehnovõrkude (veetorud, tuletõrje veemahuti, elektrikaablid) rajamise kohustus on planeeringuala arendajal. Pos 18 transpordimaa ehitab arendaja välja sellises ulatuses, mis tagab sujuva juurdepääsu positsioonile 11 (sh sinna planeeritud elektrikaablid Pos 11 vajalikus ulatuses). Teede kate peab olema vett läbilaskev, lubatud materjalid liiv, kruus, killustik. 22  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 • Meretee möödasõidutaskute rajamise kohustus RMK maa-alal on planeeringuala arendajal, taskute kate on planeeritud pinnaskate. Meretee kinnistul, mis on määratud kokkuleppeliselt avalikku kasutusse toimub tee laiendamine arendaja ja kohaliku omavalitsuse koostöös. • Enne ehitusloa taotlust peab planeeritud kruntidel pos 1-11 olemas olema vee ja elektri liitumispunkt krundipiiril. Pos 13 krundile rajatud puurkaevu rajamise kohustus on piirkonna arendajal. • Pos 1-11 suvila kruntidele rajatava reovee kogumismahutite rajamise kohustus on krundi hoonestajal/omanikul. Arendaja kohustus ei ole välja ehitada üksnes naaberkinnistute teenindamiseks vajalikke juurdepääsuteid ega tehnovõrke. Kui arendaja poolt ehitatud tehnovõrkudega saab ühineda, on seda võimalik teha. Detailplaneeringu alal paikneva kinnistu, mõttelise osa kinnistu, kinnistu jagamise teel moodustatava kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamisel kolmandatele isikutele eelnevalt täitma lepinguga võetud kohustused või andma need kolmandatele isikutele (omandajatele) üle, fikseerides selle võõrandamislepingus ja informeerima Häädemeeste valda kohustuste üleminekust ning muutma käesolevat lepingut. Pärast detailplaneeringu kehtestamist huvitatud isik esitab esimeses järjekorras Häädemeeste vallale taotluse projektikohaste ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringu järgse tehnilise infrastruktuuri, sealhulgas avalikult kasutatavad teed väljaehitamiseks. Pärast detailplaneeringu järgse tehnilise infrastruktuuri, sealhulgas avalikult kasutatavad teed, valmisehitamist ja neile kasutuslubade andmist, saab Häädemeeste vald vastu võtta taotlusi ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringualale hoonete püstitamiseks. Vajadusel sõlmivad Häädemeeste vald ja huvitatud isik täpsustatud lepingu detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta enne detailplaneeringu kehtestamist. Kruntide hoonestamisel kohustuvad kruntide omanikud välja ehitama kruntidele sisse- ja väljasõidud kuni kruntide piirini. Hoonete sh krundi päraldiste ehitamise kohustus on kruntide hoonestajatel/omanikel. Ehitusloa väljastamise eelduseks on, et oleks välja ehitatud puurkaev, veetorustik ja elektrikaablid kruntide piirini ning juurdepääsuteed planeeringus näidatud mahus. Teed antakse avalikku kasutusse peale nende väljaehitamist arendaja poolt. 23  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 Planeeritavad teed Pos 14-17 määratakse avalikku kasutusse. Planeeringuga kavandatud piiratud asjaõigused tuleb seada peale uute katastriüksuste moodustamist ja enne hoonete – ja rajatiste (teed, tehnovõrgud) ehituslubade väljastamist. Kinnistute müügiprotsessis arendaja teavitab potentsiaalseid ostjaid, et tegemist on nahkhiirerohke piirkonnaga ning hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on vajalik arvestada nende kaitsealuste loomadega kooseksisteerimisega. Samuti tuleb teavitada ostjaid kruntidel laskuvate kitsendustest (veekaitselised piirangud jt piiratud asjaõigused ning üleujutusoht). Planeeringuala ümbrusesse (metsa-alale) tuleks paigaldada sobival arvul ja konstruktsiooniga spetsiaalselt nahkhiirtele sobivaid varjekaste. Nende paigaldamine arendusalast kaugemale sobivatesse metsapiirkondadesse aitaks vähendada elamuala rajamise ja kasutamisega tekkida võiva häirimise mõju ning tõsta nahkhiirte varjepaikade hulka ja kvaliteeti. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. 3.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistute igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. 24  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 4 Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija 25  Mihkli kinnistu ja Väike – Mihkli kinnistu detailplaneering Töö nr 0501-15 5 Graafiline osa 26 Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 03.11.2020 16:37 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: 6-1/9-28 Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringust Manused: image001.jpg; 02.11.2020_Ametkondadele_Mihkli ja Väike-Mihkli.asice From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, November 2, 2020 4:18 PM To: [email protected] Subject: 6-1/9-28 Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringust Tere Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument " Mihkli ja Väike-Mihkli detailplaneeringust", mis on registreeritud 02.11 .2020 numbriga 6-1/9-28. Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] tel 444 8890 haademeestevald.kovtp.ee