Järve Biopuhastus taotlus ühisveevärgi- ja kanalitsatsiooni torustiku paigaldamiseks 1 Tallinn-Narva, 13213 Jõhvi-Täkumetsa - Maanteeamet

Failid

MNT_IKÕ_taotlus.asice12593 KB

Sisu (failidest)

Andres Toome Jõhvi Vallavalitsus Teie 27.06.2019 [email protected] Kooli 2 Meie 11.07.2019 nr 15-2/19/30558-2 Jõhvi vald, 41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste projekti koostamiseks riigiteede nr 1 ja nr 13213 kaitsevööndis ja maaüksuste piires Ida-Virumaal Olete kaasanud läbi ehitisregistri (Projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/04555, menetlus nr 171924) Maanteeameti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste projekteerimistingimuste menetlusse. Projekteerimistingimusi taotletakse joogivee- ja kanalisatsioonitorustike ning pumplate (edaspidi tehnovõrgud) rajamise ehitusprojekti koostamiseks Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Kavandatavate tehnovõrkude eeldatavad asukohad ja paiknemised riigiteede suhtes on määratletud esitatud eskiisjoonisel „AD_joonis_Edise_proj.pdf“. Tehnovõrgud on seotud järgmiste riigiteedega: 1) Nr 1 (E20) Tallinn – Narva km 161,26-161,72; 2) Nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa km 1,92-2,37; Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, esitame nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste (edaspidi tehnovõrgud) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel tuleb juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/hoole). 2. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. 3. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 4. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh arvestades teede laiendamise, kraavide rajamise/puhastamise, märkide paigaldamise, teemaa hooldamise jne vajadusega) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 5. Kavandades tegevust riigitee piirides ja riigitee teemaal tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 6. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad ja sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid jne). 7. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m, kraavi põhjast 1,0 m, põrkepiirde alt 2,5 m või vajadusel sügavamalt) ja riigiteelt algavate kohalike teedega (või mahasõitudega) teemaa piirides teostada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 8. Kohtades kus kavandatakse tehnovõrkude ristumisi riigiteedega tuleb teostada geoloogilised uuringud, et oleks võimalik projekteerida õige ehitustehnoloogia (kinnine/lahtine meetod). 9. Tehnovõrkude siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Kaeve ja kaevukaasi maantee ning jalg- ja jalgrattatee kattesse ja teepeenrasse mitte projekteerida. 10. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada Maanteede projekteerimisnormides toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. 11. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi (A tugevusklass). 12. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega tüüpristprofiil, millel on näidatud riigitee teemaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus maapinnast (truubi, kraavi põhjast), puurimiskaeviku asukoht, mõõtahel siduda riigitee teljega. 13. Riigitee ja mahasõitude samuti jalgtee teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (kätte saadav Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteede piirides annab Maanteeamet. Teede projekteerimise kvalifikatsiooni omava inseneri nimi ja pädevus, kes projekteerimistöös osales, tuleb ära näidata projektdokumentides. 14. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 2 (3) 18. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist. 19. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused vastavalt projektlahendusele. 20. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 21. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. koos seletuskirjaga, mis enne lõpliku kooskõlastuse saamist saata elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. 22. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 23. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma tehnovõrkude ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. 24. Juhime tähelepanu, et projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja maakasutusõigust tõendav dokument (kirja p 22). Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: AD_joonis_Edise_proj.pdf Arvo Veltri 3372691 [email protected] 3 (3) De 63 L= 42 . V1 1 MK-215 V1 V1 V-215 V1 De40 L=16.2 V11 V11 VS-213 X V11 X X V1k X MK-213 V-213 De40 L=10.2 KS-24 X V1k De110 L=41.7 KS-25 X W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 2 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 De110 W1 W1 KS1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 1k W1 W1 KS1 L=50.0 X W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 KS KS-26 W1 W1 KS1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 malm DN80 L= W1 KS1 2 W1 W1 W1 W1 W1 1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 W1 KS1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 k W1 W1 W1 41.3 V1k W1 W1 V1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 De110 W1 W1 KS1k W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 k V1k W1 W1 W1 W1 KS1k W1 W1 S1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 L=50.0 W1 W1 W1 W1 KS1k W1 V1k W1 K W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 X W1 W1 W1 KS1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 k W1 W1 W1 KS1k W1 W1 V1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1k W1 malm DN80 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 2 W1 W1 W1 W1 KS1k 1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 L=50.0 W1 W1 W1 W1 W1 W1 1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS V-25 W1 W1 KS1k W1 W1 W1 W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1k 6.6 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 k W1 W1 V1k W1 W1 W1 W1 KS1k W1 V1 W1 W1 W1 W1 W1 V-24 W1 W1 W1 W1 V1k W1 X W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS1k W1 W1 W1 =3 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 V1k KS1k V1k W1 V1k KS1k 0L 1k W1 V1k malm DN80 L= W1 KS KS1k W1 V1k KS1k W1 k 8 50.0 V1k W1 V1 DN W1 V1k 0 W1 V-26 11 W1 W1 De 58.7 X W1 alm 1k W1 W1 KS k W1 = W1 V1 m W1 L W1 V1k W1 W1 W1 W1 1k W1 KS k X W1 V-27 De63 L=61.6 W1 V1 W1 W1 W1 W1 1k W1 KS W1 W1 V1k W1 X MK-23a W1 k W1 V1 W1 KS-23 1k W1 KS W1 W1 W1 W1 k .0 W1 V1 X 22 De 1.0 W1 W1 1k V1k W1 L= KS = 0L W1 32 W1 W1 k 8 W1 V1 DN W1 W1 k X 1 W1 KS lm W1 De110 W1 ma 1 W1 1k W1 2 L=50.0 V V1k W1 W1 W1 KS1k W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 KS-22 KS1k V1k X W1 W1 KS1k V1k W1 KS1k V1k W1 W1 KS1k V1k W1 V1k L=50.2 KS1k W1 W1 V1k 80 V1k KS1k De110 malm DN W1 X V1k W1 2 1 KS1k W1 V1k W1 KS-21 L=50.0 KS1k KS1k V1k V1k De40 L=4.8 KS1k V1k KS1k V1k V-23 X De40 L=3.5 KS1k V1k MK-212 V1k KS1k V1k .0 De110 2 1 KS1k V1k KS1k V1k V1k malm D N80 L=50 V-22 L=48.5 KS1k V1k X KS1k V1k Ø1000 KS-20 KS1k V1k N W KS1k V1k V1k 65.00 KS1k V1k 62.00 K-15 KS1k V1k 48.4 DN80 L= X KS1k V1k RS 12.02.20 19 malm KS1k V1k 2 1 62.00 V1k X siibrikaev De110 KS1k V1k V-21 V1k KS-19 L=49.9 KS1k E X KS1k V1k S siibrikaev Ø10 X KS1k V1k V-20 V1k V1k 02 KS1k V-212 V1k 0.1 80 L=5 KS1k V1k X N X K-11 62.55 malm D KS1k V1k KS1k De110 1 2 V1k V1k 03 04 De63 L=23.3 De110 KS-18 L=38.5 KS1k V1k X X KS1k V1k L=36.1 65.05 62.55 KS1k V1k KS1k V1k V1k KS1k V-19 X 46.9 01 00 N80 L= V1k 1 KS1k LEHTEDE SKEEM X 2 malm D KS-10 V1k V1k KS1 KS1 X X X X X X 2 1 KS1 KS1 KS1 KS1 V1k V-208 KS1k V1k KS1k 1.2 De110 L=8KS1k KS1k KS1k KS1k V1 V1 V1 X KS1k V1 malm DN80 L=27.7 KS1k V1 KS1k V1k V1k KS1k KS1k ma lm DN 80 L=8 1.2 V1k V1k 1 2 1 KS1k KS1k V1k V1k V1k KS1k V1k V1k V1k V1k V1k V1k V1k V-18 X 1 V1k KS V1k 1 KS1 KS1 2 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 MUUDATUS KUUPÄEV PROJEKTEERIS SELGITUS V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De63 L=23.1 De40 L=10.8 1 Ristumine põhimaanteega 1 X km 161,47 malm DN80 L=38.9 Koordinaadid L-EST 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Piirid Maa-ametist seisuga 30.09.2019 VK-15 Ristumine kõrvalmaanteega 13213 km 2,17 TINGMÄRGID Geoaluse koostaja: Hades Geodeesia OÜ Geoaluse töö nr: 3018 Mõõdistamise aeg: september 2019 V-07 V-209 VK-11 MK-209 V-10 Tellija Töö nr. V1 V1 Projekteeritud veetoru INFRAGATE EESTI AS OÜ Järve Biopuhastus V1k V1k Projekteeritud veetoru kinnine ehitusviis MÄEALUSE 2/3 Uus Tehase 3, Kohtla-Järve JB30/239-19 KS1 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon 12618 TALLINN Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna Staadium Projekteeritud survekanalisatsioon kinnine ehitusviis tel. 626 7777 KS1k KS1k Põhiprojekt V-06 V V V Olemasolev veetoru e-post: [email protected] vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine www.infragate.ee Objekt Kuupäev K K K Olemasolev kanalisatsioon MTR EP10845129-0001 Aiandi keskus 13 SK SK Olemasolev sademevee kanalisatsioon Jõhvi vald, Ida-Virumaa 30.11.2019 Olemasolev sidekaabel Projektijuht R.Saidlo Leht Mõõtkava Olemasolev madalpinge kaabel Projekteerija R.Saidlo Asendiplaan 1:500 Projekteerija K.Kärmas Lehe nr. Projekteerija R.Lust VK-4-03 IGE KNR9 RS 16.04.2018 JB30_PP_VK-4-01_asendbind_2020-06-12.dwg Lõige 1-1 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee 2,17 km ja 1 Tallinn-Narva 161,47 km 1,9 24,8 2,9 2,9 7,9 10,8 1,2 1,8 11,1 12,8 3 Kinnistu piir Kinnistu piir Kinnistu piir VK-11 VK-15 68.00 Põrkepiire Müratõke Põrkepiire Põrkepiire Põrkepiire 68.00 Põrkepiire 67.00 67.00 66.00 66.00 65.00 Truup 65.00 Side Side pl315 3,4 3,6 3,6 64.00 64.00 63.00 62,55 63.00 62,00 62.00 62.00 61.00 kaevik Projekteeritud hülss PE 61.00 Projekteeritud veetoru De160 PE100 PN10 SN17; kaevik malm DN80 L=80,2 m Projekteeritud Projekteeritud hülss PE survekanalisatsioon De250 PE100 PN10 SN17; PE De110 L=80,2 m Tellija Töö nr. INFRAGATE EESTI AS OÜ Järve Biopuhastus MÄEALUSE 2/3 Uus Tehase 3, Kohtla-Järve JB30/239-19 12618 TALLINN Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna Staadium tel. 626 7777 e-post: [email protected] vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Põhiprojekt www.infragate.ee Objekt Kuupäev MTR EP10845129-0001 Aiandi keskus 13 Jõhvi vald, Ida-Virumaa 25.06.2020 R.Saidlo Leht Mõõtkava Projektijuht Ristumine põhimaanteega 1 Projekteerija R.Saidlo Tallinn - Narva 161,47 km; 1:100 Projekteerija Ristumine kõrvalmaanteega 13213 Lehe nr. Projekteerija Jõhvi - Täkumetsa tee 2,17 km VK-6-500 IGE KNR9 RS 16.04.2018 JB30_PP_VK-6-500_maantee.dwg Projekti nimi: Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Staadium: Põhiprojekt Üldosa, asendiplaani, arhitektuuri, tehnoloogia ja välistorustike osa seletuskiri Tellija: OÜ Järve Biopuhastus | Sompa 3, 41533 Jõhvi [email protected] Tel. 336 4683 Töö nr: JB30/239-19/ TÖÖVÕTULEPING 1-14/1247 Töövõtja - AS Infragate Eesti | Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn projekteerija: [email protected] | Tel. 6267777 | Reg kood 10845129 MTR reg nr-d EP10845129-0001;EO10845129-0001;EK10845129-0001; EK10845129-0002; TGT00046; ELK000112; EPE001160; EEO003528; EEK001153; EEO003463; FPR000238; TEL001090; KHY000003; E616/2011 Projekti juht: Raivo Saidlo Vastutavad Raivo Saidlo, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, projekteerijad: tase 8, tunnistus 106125, VK välisvõrgu osa; Raul Hansen, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8, tunnistus 112973, arhitektuuri ja tehnoloogia osa; Tea Tõnts, Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, tunnistus 109099, asendiplaani, teede ja liikluse osa; Viljar Orub, Volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 119492, arhitektuurne osa. Tallinn mai 2020 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 SISUKORD 1 ÜLDOSA ....................................................................................................................................... 4 1.1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1.1.1 Ehitustööde põhimõtteline järjekord .................................................................................. 4 1.2 Tellija ja projekteerija ............................................................................................................. 5 1.2.1 Projekteerija .................................................................................................................. 5 1.2.1.1 Projekteerimise peatöövõtja ..................................................................................... 5 1.2.1.2 Projekteerimise projektijuht ..................................................................................... 5 1.2.1.3 Arhitektuur ............................................................................................................. 5 1.2.1.4 Ehituskonstruktsioonid ............................................................................................. 5 1.2.1.5 Küte, ventilatsioon, jahutus ...................................................................................... 5 1.2.1.6 Tehnoloogia............................................................................................................ 6 1.2.1.7 Hoone tugevvoolupaigaldis ....................................................................................... 6 1.2.1.8 Hoone nõrkvoolupaigaldis......................................................................................... 6 1.2.1.9 Teed ja platsid ........................................................................................................ 6 1.3 Alusdokumendid..................................................................................................................... 6 1.3.1 Tellija lähteülesanne ....................................................................................................... 6 1.3.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid ............................................................................. 6 1.3.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused ..................................................................... 6 1.3.4 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused .................................................................... 6 1.3.5 Ehitusuuringud ............................................................................................................... 7 1.3.6 Normdokumendid ........................................................................................................... 7 1.4 Projektdokumentatsiooni ülesehitus .......................................................................................... 8 1.5 Ehitise asukoht ...................................................................................................................... 9 1.6 Ehitise üldandmed .................................................................................................................. 9 1.7 Ehitise üldised tehnilised andmed ........................................................................................... 10 1.7.1 Ehitise lühikirjeldus ....................................................................................................... 10 2 Asendiplaan ................................................................................................................................ 11 2.1 Üldist .................................................................................................................................. 11 2.2 Lammutustööd ja ehitust ettevalmistavad tööd ........................................................................ 11 2.2.1 Olemasolevate ehitiste lammutamistööd .......................................................................... 11 2.2.2 Keskkonnajuhtimine ...................................................................................................... 13 2.2.2.1 Jäätmekäitlus ....................................................................................................... 13 2.2.2.2 Pinnas ja mineraalaines ......................................................................................... 13 2.3 Asfaltkattega teenindusplats .................................................................................................. 15 2.3.1 Vertikaalplaneering ....................................................................................................... 15 2.3.2 Katendi konstruktsioon .................................................................................................. 15 2.3.3 Tee ehituse ettevalmistustööd ........................................................................................ 15 2.3.4 Tee ehitustööd ............................................................................................................. 16 2.4 Sillutisriba ........................................................................................................................... 17 2.5 Piirdeaed ............................................................................................................................. 17 2.5.1 Veetöötlusjaama-survetõste pumpla piirdeaed.................................................................. 17 2.6 Pinnase planeerimine ............................................................................................................ 17 2.7 Heakorratööd ....................................................................................................................... 17 2.8 Objekti infosilt ..................................................................................................................... 17 3 Arhitektuur ................................................................................................................................. 18 3.1 Ehitise arhitektuurilahendus ................................................................................................... 18 3.2 Ehitise kavandatav kasutusiga ............................................................................................... 18 3.3 Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused................................................................................. 18 3.4 Ehitise põhitarindite kirjeldus ................................................................................................. 18 3.4.1 Põrand ........................................................................................................................ 18 3.4.2 Välisein ....................................................................................................................... 19 3.4.3 Siseseinad ................................................................................................................... 19 3.4.4 Vahelaed ..................................................................................................................... 20 3.4.5 Katuslagi ..................................................................................................................... 20 3.5 Avatäited ............................................................................................................................ 20 3.6 Tehnohoone ruumide siseviimistlus ......................................................................................... 21 3.7 Redelid ............................................................................................................................... 21 4 Tehnoloogia ................................................................................................................................ 22 4.1 Olemasolev ja perspektiivne olukord ....................................................................................... 22 4.2 Veetöötlusjaama-survetõstepumpla teeninduspiirkonna veetarbimine ......................................... 23 4.3 Survetõstepumpla tehnoloogia ............................................................................................... 24 4.3.1 Survetõstepumpla parameetrid ja tehnilised näitajad ........................................................ 24 4.3.2 Survetõstepumpla tehnoloogia kirjeldus .......................................................................... 24 4.3.2.1 Vee desinfitseerimine ............................................................................................ 25 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 1/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 4.4 Survetõstepumpla torustikud ................................................................................................. 25 4.5 Survetõstepumpla armatuur ja liitmikud .................................................................................. 27 4.6 Survetõstepumpla pumbad .................................................................................................... 28 4.7 Automaatika- ja elektritööd ................................................................................................... 29 5 Küte ja ventilatsioon .................................................................................................................... 33 5.1 Survetõstepumpla küte ......................................................................................................... 33 5.2 Survetõstepumpla õhu kuivatamine ........................................................................................ 33 5.3 Survetõstepumpla ventilatsioon ............................................................................................. 33 6 Välistorustike ehitustööd .............................................................................................................. 35 6.1 Projektlahendus ............................................................................................................... 35 6.1.1 Veevarustus ............................................................................................................. 35 6.1.2 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 35 6.1.3 Kanalisatsiooni pumpla .............................................................................................. 35 6.1.3.1 Reoveepumpla tehnilised parameetrid................................................................................. 35 6.1.3.3 Reoveepumpla sisemised torustikud ................................................................................... 37 6.1.3.4 Reoveepumpla automaatikasüsteem ................................................................................... 38 6.2 Kaevetööd. Välistorustike rajamise üldnõuded ...................................................................... 38 6.2.1 Avatud kaevikud ....................................................................................................... 38 6.2.2 Olemasolevate kommunikatsioonide, kaabelliinide kaitsmine kaevetöödel ........................ 39 6.2.3 Aluse rajamine ......................................................................................................... 39 6.3 Kaevetöödele esitatavad põhinõuded .................................................................................. 39 6.4 Kraavkaeviku kaevamine, tagasitäide, toestamine ja tihendamine .......................................... 40 6.4.1 Kaevikute kaevamine ................................................................................................ 40 6.4.2 Kaevikute tagasitäide ................................................................................................ 40 6.4.3 Tagasitäite materjal .................................................................................................. 41 6.4.4 Tihendamine ............................................................................................................ 41 6.4.5 Kaevikute toestamine ................................................................................................ 41 6.4.6 Rajamine kinnisel meetodil......................................................................................... 41 6.5 Torustike paigaldus ........................................................................................................... 42 6.5.1 Üldist ...................................................................................................................... 42 6.5.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused ............................................................................ 43 6.5.3 Elekterkeevisliited ..................................................................................................... 43 6.5.4 Põkk-keevituse kontroll ............................................................................................. 44 6.5.5 Elektrikeevismuhvi kontroll ........................................................................................ 45 6.5.6 Märkelint ja traat ...................................................................................................... 45 6.6 Endise olukorra taastamine ja haljastus ............................................................................... 46 6.7 Nõuded riigitee alas paigaldatavatele torustikele .................................................................. 46 6.8 Materjalid ja tooted........................................................................................................... 46 6.9 Katsetused ja kontrolltoimingud ......................................................................................... 48 6.9.1 Käituskatsed ............................................................................................................ 48 6.9.2 Mehaanilised katsed .................................................................................................. 48 6.9.3 Survetorustike katsetamine........................................................................................ 49 6.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine, filtrisüsteemi töö kontroll ............................... 49 6.9.5 Isevoolsete torustike testimine ................................................................................... 50 6.9.6 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ......................................................................... 50 6.9.7 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ....................................................................... 50 6.9.8 Muud katsed ............................................................................................................ 51 7 Survetõstepumpla üleandmine ja garantii ....................................................................................... 52 7.1.1 Vee kvaliteedi kontroll ................................................................................................... 52 7.2 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine, ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendid ........ 52 7.3 Garantii ........................................................................................................................... 52 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 2/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Joonised Jrk Joonis Mõõtkava Number Kuupäev nr 1 Asendiplaan 1:150 AS-4-01 21.04.2020 2 Lammutatavate hoonete ja rajatiste plaan 1:150 AS-4-02 07.07.2020 3 Tehnohoone arhitektuurne plaan 1:50 AR-5-01 26.06.2020 4 Tehnohoone vaade põhjast 1:50 AR-6-01 26.06.2020 5 Tehnohoone vaade idast 1:50 AR-6-02 26.06.2020 6 Tehnohoone vaade lõunast 1:50 AR-6-03 26.06.2020 7 Tehnohoone vaade läänest 1:50 AR-6-04 26.06.2020 8 Tehnohoone lõige A-A 1:50 AR-6-05 26.06.2020 9 Tehnohoone lõige B-B 1:50 AR-6-06 26.06.2020 10 Tehnoloogiline skeem - TE-5-01 07.07.2020 11 Tehnohoone tehnoloogiline plaan 1:50 TE-5-02 26.06.2020 12 Tehnohoone põrandatorustiku plaan 1:50 TE-5-03 26.06.2020 13 Tuletõrjeveemahutite plaan ja lõige 1:50 TE-5-03 07.07.2020 14 Tehnohoone tehnoloogiline lõige A-A 1:50 TE-6-01 26.06.2020 15 Tehnohoone tehnoloogiline lõige B-B 1:50 TE-6-02 26.06.2020 16 Asendiplaan 1:500 VK-4-01 30.11.2019 17 Asendiplaan 1:500 VK-4-02 11.12.2019 18 Asendiplaan 1:500 VK-4-03 30.11.2019 19 Asendiplaan 1:500 VK-4-03 30.11.2019 20 Veetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-101 11.12.2019 21 Veetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-102 11.12.2019 22 Veetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-103 11.12.2019 23 Veetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-104 11.12.2019 24 Kanalisatsiooni pikiprofiil 1:500/100 VK-6-201 11.12.2019 25 Kanalisatsiooni survetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-202 11.12.2019 26 Kanalisatsiooni survetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-203 11.12.2019 27 Kanalisatsiooni survetorustiku pikiprofiil 1:500/100 VK-6-204 11.12.2019 Ristumine põhimaanteega 1 Tallinn-Narva 161,47 28 km; Ristumine kõrvalmaanteega 13213 Jõhvi- 1:100 VK-6-500 04.05.2020 Täkumetsa tee 2,17 km 29 Veetorustiku sõlmede skeemid - VK-7-101 01.05.2020 30 Veekaev VK-01 1:10 VK-7-102 01.05.2020 31 Veekaev VK-11 1:10 VK-7-103 01.05.2020 32 Veekaev VK-15 1:10 VK-7-104 01.05.2020 33 Veekaevude VK-35,36,37 plaan 1:10 VK-7-105 01.05.2020 34 Veekaevude VK-35,36,37 lõige A-A 1:10 VK-7-106 01.05.2020 34 Veekaev VK-219 1:10 VK-7-107 01.05.2020 35 Survekanalisatsiooni sõlmede skeemid - VK-7-201 01.05.2020 36 Survekanalisatsiooni kaev K-11 1:10 VK-7-202 01.05.2020 37 Survekanalisatsiooni kaev K-16 1:10 VK-7-203 01.05.2020 38 Survekanalisatsiooni kaevude K-42,43,44 plaan 1:10 VK-7-204 01.05.2020 Survekanalisatsiooni kaevude K-42,43,44 lõige ja 39 1:10 VK-7-205 01.05.2020 ühendus ol.olevate survetorudega 40 Siibrikaev K-06 1:50 VK-7-206 03.05.2020 41 Kanalisatsiooni kaevude kellad - VK-7-207 07.05.2020 42 Kanalisatsiooni pumpla 1:50 VK-7-210 03.05.2020 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 3/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 1 ÜLDOSA 1.1 Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud põhiprojekti staadiumis AS Infragate Eesti poolt Jõhvi vallas, Edise külas Aiandi keskus 13 maaüksusele (kat. nr: 25201:001:0017) III-astme pumbajaama ja reoveepumpla rajamiseks. Lisaks on käesoleva projektdokumentatsiooniga lahendatud eelnimetatud ehitiste toimimisega seotud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni- torustike rajamine. Ühisveevärgitorustikuna on projekteeritud transiittorustik alates Kohtla- Järve-Jõhvi vahelisest veetorust kuni käesoleva projektiga lahendatud Edise Aiandi piirkonna III-astme veepumplani. Lisaks on projekteeritud ühisveevärgitorustikuna III- astme pumplast Aiandi piirkonda väljuv torustik kuni olemasoleva Aiandi piirkonna veevõrguni. Ühiskanalisatsioonitorustikuna on projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik alates Aiandi keskus 13 maaüksusele projekteeritud reoveepumplast kuni Jõhvi-Kohtla- Järve reoveekollektorini. Aiandi keskus 13 maaüksusele on projekteeritud ka 2x50 m3 mahuga tuletõrjeveemahutit. Aiandi piirkonna ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide omanikuks, sh käesoleva projektiga lahendatud ehitised, ning vee-ettevõtjaks on OÜ Järve Biopuhastus. Rajatav joogivee III-astme pumpla, reoveepumpla ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud hakkavad teenindama Edise küla Aiandi piirkonda. 1.1.1 Ehitustööde põhimõtteline järjekord Käesoleva projektiga lahendatud ehitiste ehitamisel ja töösse lülitamisel on vajalik ja ainuvõimalik lähtuda järgmisest ehitustööde põhimõttelisest järjekorrast: 1) Teostatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni transiittorustike ehitus alates Kohtla- Järve-Jõhvi veekollektorist ja Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektorist kuni Aiandi keskus 13 maaüksuseni. Samal ajal teostatakse ka uue ühisveevärgi torustiku ehitus ühendamaks rajatavat III-astme veepumplat Aiandi piirkonna olemasoleva veevõrguga. 2) Paigaldatakse uus reoveepumpla ja ühendatakse see Aiandi piirkonnast lähtuva isevoolse reovee kollektoriga ning rajatud kanalisatsiooni survetorustikuga. Seejärel ühendatakse paigaldatud reoveepumpla elektrivõrguga ja antakse ekspluatatsiooni. 3) Teostatakse Aiandi keskus 13 maaüksusel oleva amortiseerunud reoveepumpla ja reoveepuhasti lammutustööd (vt ka ptk 2.2) ja pinnase väljakaeved ettenähtud mahus. 4) Ehitatakse projekteeritud III-astme veepumpla ja paigaldatakse tuletõrjevee mahutid ning teostatakse projekteeritud kinnistusisesed veetorustiku, kanalisatsioonitorusiku ja elektriühendused alates Elektrilevi OÜ rajatud liitumispunktist. 5) Teostatakse III-astme veepumpla kinnistul katendite rajamise ja haljastustööd ning samal ajal ühendatakse olemasolevast veevõrgust lahti OÜ-le Järve Biopuhastus mittekuuluv puurkaevpumpla. Detailse ehitustööde korralduse kava koostab eelnevale tuginedes Töövõtja tööprojekti koostamise staadiumis. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 4/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 1.2 Tellija ja projekteerija Projekti Tellijaks on Järve Biopuhastus, reg nr 10854476, aadress: Sompa 3, 41533 Jõhvi, kontakttelefon +372 336 4683. Projekti koostajaks Töövõtjana on Infragate Eesti AS, reg nr 10845129, aadress: Mäealuse tn 2/3 Mustamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 12618, kontakttelefon +372 626 7777 Projekteerimise aluseks on projekteerimise lähteülesanne, Eesti Vabariigi õigusaktid ja kehtivad normid ning Töövõtuleping nr 1-14/1247. Projekt on koostatud põhiprojekti staadiumis. 1.2.1 Projekteerija 1.2.1.1 Projekteerimise peatöövõtja Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: EP10845129-0001 1.2.1.2 Projekteerimise projektijuht Nimi: Raivo Saidlo Kontakttelefon: +372 511 0077 e-posti aadress: [email protected] Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: EP10845129-0001 1.2.1.3 Arhitektuur Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: EP10845129-0001 1.2.1.4 Ehituskonstruktsioonid Ettevõte: ETSS Projekt OÜ, reg nr 14324686 Aadress: J. Kunderi tn 8a Tallinn Harjumaa 10121 1.2.1.5 Küte, ventilatsioon, jahutus Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: EP10845129-0001 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 5/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 1.2.1.6 Tehnoloogia Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: EP10845129-0001 1.2.1.7 Hoone tugevvoolupaigaldis Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: TEL002393 ja FPR000393 1.2.1.8 Hoone nõrkvoolupaigaldis Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: TEL002393 ja FPR000393 1.2.1.9 Teed ja platsid Ettevõte: AS Infragate Eesti, reg nr 10845129 Aadress: Mäealuse tn 2/3 Tallinn Harjumaa 12618 MTR registreering: EP10845129-0001 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Tellija lähteülesanne Projekteerimise lähteülesandena on aluseks võetud:  Tellija lähteülesanne „JÕHVI VALLA EDISE KÜLA AIANDI PIIRKONNA VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE – Tehniline kirjeldus“ juuni 2019;  Projekteerimiskoosolekute protokollid;  Projekteerimise käigus Tellijale esitatud dokumentatsioonile tehtud kommentaarid. 1.3.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid  Käesoleva projektdokumentatsiooniga lahendatud ehitiste osas eelnevad ehitusprojektid, sh eskiislahendused puuduvad. 1.3.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused  Jõhvi Vallavalitsuse antud Projekteerimistingimused korraldus nr 1407, kuupäev 13.08.2019; 1.3.4 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused küsiti tehnovõrkude valdajatelt järgmiselt: Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 6/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 1) Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 338062 elektrivõrguga liitumiseks; Tehnovõrkudega ühendamine projekteeritud III-astme veepumpla ja reoveepumpla osas toimub ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, mille omanikuks ja valdajaks on projekti Tellija OÜ Järve Biopuhastus. 1.3.5 Ehitusuuringud Projekterimise eelselt on teostatud Aiandi kinnistu ja sellega piirneva veetrassi ühenduse ala ehitusgeodeetiline mõõdistus:  Hades Geodeesia OÜ töö nr 3018 „EDISE MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA“, Tallinn 2019 (september); Ülestõstepumpla tehnohoone ja veemahutite ehituse tingimuste selgitamiseks on teostatud ehitusgeoloogiline uuring:  REI Geotehnika OÜ Töö nr 4516-19 „Ida-Viru maakond Jõhvi vald Edise küla Aiandi piirkonna - Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“, detsember 2019. 1.3.6 Normdokumendid Projekteerimisel aluseks võetud alus-normdokumendi on järgmised:  Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015, jõustumine 01.07.2015 (RT I, 05.03.2015, 1);  Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010, jõustumine 01.09.2010 (RT I 2010, 24, 116);  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, vastu võetud 17.07.2015;  Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, vastu võetud 30.03.2017;  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”;  EL Joogivee Direktiiv 98/83 EC. Standardid:  Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;  EVS 847-1:2014 – Veevärk. Osa 1: Veehaarded  EVS 847-2:2016 – Veevärk. Osa 2: Veetöötlus/veepuhastus  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon  RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid,  Eesti Projekteerimisnormid EPN-ENV; EPN; EVS-IEC; EEI;  EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 7/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020  EVS 812-3 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;  EVS 812-6 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus; Juhendmaterjalid:  Ehitusreeglite Nõukogu seisukoht/ Protokoll 09.09.1994 nr 8 „Hea ehitustava“;  Maa RYL 2010;  Tarindi RYL 2010;  Maalritööde RYL 2012;  Sisetööde RYL 2013;  Betooniühingu normid By 40, By45, By46, By54, By56, By65, By68;  RIL 107-2012 Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend;  RIL 250-2011;  RIL 149-1995 Betonityöohjeet. Konkreetse eriosa projekteerimisega seotud normdokumendid on kirjeldatud vastava eriosa seletuskirjas normdokumentide peatüki koosseisus. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele sh eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras (1) seletuskiri, (2) joonised, (3) töömahtude tabelid. Projektis esitatud toodete viited on illustratiivsed ning töövõtja võib pakkuda mõne teise tootja sarnast toodet. 1.4 Projektdokumentatsiooni ülesehitus Käesolev põhiprojekti on koostatud lähtuvalt Majandus- ja taristuministri määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, vastu võetud 17.07.2015 ja Eesti standardist EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Projektdokumentatsioon on koondatud ühte köitesse ja hõlmab järgnevaid ehitusprojekti osasid: Ehitusprojekti osa lühend Ehitusprojekti osa nimetus AA Üldosa AS Asendiplaani osa AR Arhitektuurne osa EK Ehituskonstruktsiooni osa TE Tehnoloogia osa VK Vee ja kanalisatsiooni osa EL-EA Elektri ja automaatika osa Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 8/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 EN Nõrkvoolu osa 1.5 Ehitise asukoht Kinnistu katastritunnus: 25201:001:0017 Sihtotstarve: Jäätmehoidla maa 100% Kinnistu pindala: 1 042 m² Õuemaa: 1 042 m² Hooneid kinnistul: 2 Rajatisi kinnistul : 1 1.6 Ehitise üldandmed Ehitisregister 10.03.2020 Ehitusprojekt Ehitise liik Hoone Hoone Ehitise nimetus pumbajaam nr.92 Joogivee ülestõstepumpla Ehitisregistri kood 102025687 - Esmase kasutuselevõtu aasta 2020 Kavandatav kasutusele 2020 võtmise aeg Kavandatav kasutamise - lõpetamise aeg Ehitise seisund Kasutusel - Peamine kasutamise otstarve 12746 Kaevumaja 12746 Kaevumaja Ehitise koha-aadress Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla, Aiandi keskus 13, KÜ küla, Aiandi keskus 13, KÜ 25201:001:0017 25201:001:0017 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 9/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 1.7 Ehitise üldised tehnilised andmed Ehitisregister Ehitusprojekt 10.03.2020 Ehitisealune pind (m2) 23 72,97 Maapealse osa alune pind (m2) 72,97 Maapealsete korruste arv 1 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus (m) 71,06 Kõrgus (m) 4,84 Pikkus (m) 9,36 Laius (m) 7,80 Sügavus (m) 0,00 Suletud netopind (m2) 17,5 54,95 Köetav pind (m2) 34,25 Maht (m3) 62 151 Maapealse osa maht (m3) 151 Üldkasutatav pind (m2) 0 Tehnopind (m2) 34,25 Tulepüsivusklass TP3 Hoone eluiga: 50 aastat 1.7.1 Ehitise lühikirjeldus Rajatav hoone võetakse kasutusele joogivee III-astme ülestõstepumplana. Pumpla koos kahe veereservuaariga on ühe korruseline ja ristkülikukujulise põhiplaaniga. Pumpla laius on 7,40 m, pikkus 8,95 m ja kõrgus 4,84 m. Hoone rajatakse raudbetoon plaatvundamendile. Hoone kandekonstruktsiooni moodustavad neljas küljes Columbia kivi 190 mm betoonplokist laotud seinad. Tehnohoone külge on liidetud raudbetoonkonstruktsioonist veemahutid. Hoone ja veemahutite kõik seinad soojustatakse väljastpoolt 200 mm mineraalvillaga, mis kaetakse tuuletõkkeplaadiga (13 mm). Hoone ja veemahutite fassaadikattena on projekteeritud profiilplekk (hall toon). Hoone katus rajatakse puitsarikatel (45x195 mm) ühepoolse kaldega. Katuse soojustus 200 mm mineraalvill sarikate vahel, selle peal tuuletõkkeplaat (13 mm), roovitus, OSB3 plaat (18 mm) ja katusekattena kahekordne SBS rullmaterjal. Veemahutite lagi ehitatakse raudbetoonkonstruktsioonist ja soojustatakse 150-200 mm ulatuses EPS soojustusplaatidega, mille peale paigaldatakse omakorda 40 mm jäik mineraalvillaplaat. Mahutite katuslae kattena paigaldatakse kahekordne SBS kate. Hoones asuvad III-astme joogivee survetõstepumbad, tehnoloogilised torustikud ning seadmete juhtimiseks vajalik elektri- ja automaatikasüsteem. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 10/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 2 Asendiplaan 2.1 Üldist Edise külla, Aiandi piirkonda, Aiandi keskus 13 maaüksusele (kat. nr: 25201:001:0017) ehitatakse joogivee III-astme pumpla koos selle juurde kuuluvate veemahutitega, plaanimõõtudega 7,80 m x 9,36 m. 2.2 Lammutustööd ja ehitust ettevalmistavad tööd 2.2.1 Olemasolevate ehitiste lammutamistööd Aiandi keskus 13 maaüksusel asub täna Edise küla, Aiandi piirkonna amortiseerunud reoveepuhasti, koos sellele eelneva amortiseerunud reoveepumplaga. Käesoleva projektiga ette nähtud III-astme joogiveepumpla rajamise eelselt tuleb amortiseerunud reoveepumpla ja reoveepuhasti likvideerida. Nimetatud rajatiste likvideerimise eelduseks on aga eelnevalt uue reoveepumpla ja sellest lähtuva kanalisatsiooni survetorustiku rajamine reoveepumplast kuni Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektorini, et tagada Edise küla Aiandi piirkonnas tekkiva reovee juhtimine Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse. Aiandi keskus 13 maaüksusel paiknevad täna järgmised hooned ja rajatised: Pos.1 Silikaattellistest eterniitkatusega reoveepumpla tehnohoone koos raudbetoonist maa-aluse mahutikompleksiga. Tehnohoone mõõtmed on 7,0 x 2,0 meetrit, kõrgus 3,2 meetrit. Pos.2 Silikaattellistest eterniitkatusega reoveepuhasti tehnohoone. Tehnohoone mõõtmed on 4,15 x 5,45 meetrit, kõrgus 3,2 meetrit. Pos.3 Terasest maasisesed aktiivmudapuhastid 2xBIO25 mõõtudega 3,5x5,95 meetrit, sügavus 2,75 meetrit. Pos.4 Tundmatu kasutusotstarbega raudbetoonrajatis mõõtudega 3,0x1,7 meetrit. Rajatise maapealne osa 1,7 meetrit ja maa-alune osa 2,0 meetrit. Pos.5 Silikaattellistest maa-alune torustiku siibrikaev mõõtudega 2,6x1,0 meetrit. Rajatise sügavus 1,5 meetrit. Pos.6 Olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ja raudbetoon- raketest kanalisatsioonikaevud, sügavus maapinnalt 1,6-2,6 meetrit. Lammutamistööde raames tuleb teostada järgmised tööd järgmises järjekorras: 1) Rajatiste elektrivarustuse väljalülitamine; 2) Olemasolevate elektriühenduste demonteerimine; 3) Reoveepumpla (Pos. 1) ja reoveepuhasti (Pos. 3) puhastamine seal olevast reoveest ja reoveesettest. Reovesi ja sete utiliseerida Järve Biopuhastus OÜ Kohtla-Järve reoveepuhasti purgimissõlmes. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 11/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 4) Reoveepumplas ja reoveepuhastis olevate tehnoloogiliste seadmete ja tehnoloogiliste torustike ning käiguteede demonteerimine ja utiliseerimine metallijäätmete käitluskeskuses; 5) Reoveepumpla (Pos. 1) ja reoveepuhasti (Pos. 2) kivihoonete ja nende vundamentide lammutamine ning Pos. 4 ja Pos. 5 rajatiste lammutamine ja lammutusjäätmete utiliseerimine ehitusjäätmeid vastuvõtvas jäätmekäitluskeskuses; 6) Reoveepuhasti metallkonstruktsioonist puhastusbasseinide väljakaeve, tükeldamine ja utiliseerimine metallijäätmete käitluskeskuses; 7) Pos. 6 olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonitorustike ja raudbetoon-raketest kanalisatsioonikaevude likvideerimine. Lammutatavad hooned ja rajatised on näidatud joonisel AS-4-02 ja fotodel Tabel 2.1. Tabel 2.1 Lammutatavate hoonete ja rajatiste fotod. Pos.1 Pos.2 Pos.3 Pos.5 (esiplaanil) ja Pos.4 (tagaplaanil) ja Pos 6 (kanalisatsioonikaevud) Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 12/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 2.2.2 Keskkonnajuhtimine 2.2.2.1 Jäätmekäitlus Ehitus- ja lammutustööde käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb lahendada kompleksselt, arvestades jäätmete keskkonnasäästlikku utiliseerimist kui ka jäätmete võimalikku taaskasutust. Selleks eraldatakse ja kogutakse erinevad jäätmeliigid maksimaalsel võimalikul määral üksteisest eraldi. Jäätmekäitlusel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord“, vastu võetud 14.09.2017 ja teistest kehtivatest õigusaktidest. Ehitusel ja lammutustöödel, samuti vana reoveepuhasti ja reoveepumpla likvideerimisel tekkivad jäätmed on järgmised:  Lammutusjäätmed: raudbetoon konstruktsioonid ja detailid, silikaattellised ja ehituskivid, eterniit, klaas, metallijäätmed, klaasplast, metall ja plasttorud, soojustusmaterjalid (mineraalvill ja EPS).  Ehitusjäätmed: ehituskivid, metallijäätmed, metall ja plasttorud, metallijäätmed, puidu jäätmed, soojustusmaterjalid (mineraalvill ja EPS), ehitusmaterjalide pakendid ja taara.  Vanade reoveepuhastite ja vana reoveepumpla puhastamisel tekkiv reoveesete. Tekkivaid ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lammutus- ja ehitustööde käigus tekkivate jäätmete käitlus on kirjeldatud Tabel 2.2 ja ligikaudsed jäätmete kogused Tabel 2.3. 2.2.2.2 Pinnas ja mineraalaines Lammutustööde ja Edise survetõstepumpla ehituse käigus tekkiv pinnas ja mineraalaines kasutatakse survetõstepumpla kinnistu piires täitmiseks. Maapinna täitmiseks tohib kasutada vaid saastumata pinnast ja mineraalainest. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastatud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, tuleb võtta pinnase proovid ning proovi analüüsi tulemuste selgumiselt konsulteerida edasiste juhiste saamiseks Keskkonnaameti Põhja regiooniga. Looduslikku kasvupinnast kasutada hilisematel haljastustöödel. Juhul, kui pinnas või mineraalaines antakse üle taaskasutamiseks teistele isikutele (näiteks maapinna täitmiseks teisel ehitusplatsil), siis tuleb nende väljavedu ehitusplatsilt kooskõlastada Jõhvi Vallavalitsusega. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 13/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Tabel 2.2 Jäätmekava ehitus- ja lammutustöödel. Jrk. Ehitusjääde Ühik Käitlus Märkused nr 1. Soojaisolatsioonim m³ Toimetatakse ohtlike jäätmete Konteineris. aterjal, elektri-ja kg käitlusvõimalusega Ohtlik jääde elektroonikajäätm prügilasse/sorteerimisjaama: ed Uikala Prügila AS 2. Betoon ja m³ Toimetatakse ehitusjäätmete Mitteohtlik jääde raudbetoon, (t) käitlusvõimalusega silikaat prügilasse/sorteerimisjaama: Uikala Prügila AS 3. Metalli jäätmed. kg Realiseeritakse Jõhvi valla Kallurautodega, Metallosad, torud (tk) vanametallikäitluse ettevõtetes: kaetult. Kaevuluugid/ Tolmet Eesti OÜ vastuvõtupunkt või Mitteohtlik jääde Kaaned AS Kuusakoski vastuvõtupunkt 4. Asbotsementtorud m Toimetatakse ohtlike jäätmete Konteineris. ja eterniit (t) käitlusvõimalusega Ohtlik jääde prügilasse/sorteerimisjaama: Torma prügila 5. Reoveesete m3 Ladustatakse ja tahendatakse Kohtla- Kallurautode, mahutitest Järve regionaalse reoveepuhasti traktoritega settetahendusväljakutel, kus kompostitakse ja kasutatakse seejärel haljastuses. Tabel 2.3 Ligikaudsed jäätmekogused. Ühik Kogus Nimetus Märkused m³ 55 Inertsed jäätmed (tellised, betoon) Mitteohtlik jääde t 5 Metallijäätmed (vana reoveepuhasti Mitteohtlik jääde käiguteed ja katteplekk, torustik, elektrikaablid) kg 500 Elektri-ja elektroonikaseadmete jäätmed Ohtlik jääde m/kg 135/1000 Asbotsement torud, eterniit plaadid Ohtlik jääde m3 65 Soojusisolatsioonimaterjalid Ohtlik jääde *Mahud on antud tihedas olekus, purustatud materjali maht suureneb 1,5-2 korda. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 14/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 2.3 Asfaltkattega teenindusplats Reoveepuhasti teenindamiseks tuleb ehitada asfaltkatendiga, kokku 280 m2 pindalaga sissesõidutee ja teenindusplats. Projekteeritud kinnistu sissesõidu värava laiuseks 4,0 m, tegu on 2-poolse tiibväravaga. Teenindusplatsi katendi konstruktsioon ja kinnistu vertikaalplaneering on kirjeldatud joonisel AS-4-01. 2.3.1 Vertikaalplaneering Platsi asfaltkate on projekteeritud 1-2% põikkaldega ühele poole. Kinnistule on projekteeritud vertikaalplaneering, kus projekteeritud hoone, mullete ning tee äärte kõrgused on kokku viidud kõrgustega katastripiiril (projekteeritud ühtlane kalle krundipiirini). Teenindusplatsi katendi konstruktsioon ja kinnistu vertikaalplaneering on kirjeldatud joonisel AS-4-01. 2.3.2 Katendi konstruktsioon Juurdepääsutee ja teenindusplatsi ehituseks tuleb kõigepealt eemaldada kasvupinnas ning vajalikus sügavuses pinnast. Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioon: Asfaltkattega juurdepääsutee ja teenindusplats: Asfaltbetoon AC12 surf 70/100 h=5 cm Asfaltbetoon AC16 base 70/100 h=6cm Killustik fr 16/32 + fr 32/64 Emin=170 MPA (kiilutud) h=30 cm Täitepinnas (kesk)liivast (Kf>0,5m/ööp) hmin=30cm Olemasolev mineraalne aluspinnas või vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp Vajadusel kasutada eraldavat geotekstiil (vajadusel) Katendi ehitamisel tuleb järgida „Killustikust katendikihtide ehitamise juhist“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215), EVS-901 osasid 1-3. Ja Majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ Killustikkattega teenindusplatsi elastsusmoodul tihendatud killustiku pinnal peab olema vähemalt 170 MPa. 2.3.3 Tee ehituse ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida telg. Piketaaž tuleb säilitada ehituse aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 15/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed. Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Täpsemad võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblike lammutussaadustega käia ümber vastavalt Tellija tingimustele, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 2.3.4 Tee ehitustööd Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse vajalikest kohtadest kasvupinnas ja ehituseks sobimatu pinnas. Seejärel kaevatakse välja projektikohased süvendid. Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Ehitatakse välja projektis ette nähtud teealused jm. rajatised. Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse põikkaldega 4%. Ehitatakse välja uued mulded ja alused. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse karjäärist. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende filtratsioonimoodul peab vastama „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud standarditele. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa. Muldepinnase tihendamist kontrollida vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud standarditele. Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb utiliseerida. Veo- ja paigaldustingimused täpsustada täiendavalt enne vastavate tööde algust tee valdajaga. Peale mulde väljaehitamist ehitatakse kihtide kaupa järjest välja projektsed katendikihid. Liivast aluskiht (filtratsioonimooduliga k≥0,5/ööp) rajatakse sõidutee alla minimaalselt 30 cm paksusena. Peale liivast aluskihi tihendamist ehitatakse välja kruusa alused. Seejärel teostatakse kasvualuse rajamine ja murukülv. Haljastada asendiplaanil näidatud alad ning Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 16/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 ehitustegevuse käigus rikutud alad. Välisnõlvade tekkimisel rajada nõlvad minimaalse kaldega 1:1.5. 2.4 Sillutisriba Veetöötlusjaama-survetõstepumpla tehnohoone ümber rajatakse sillutiskivist sillutisriba / kõnnitee laiusega 700 mm ja kaldega 2% hoonest eemale. Sillutiskivina kasutada näiteks Ikodor TALUKIVITM 60 sillutuskivi mõõtudega 200 x 100 x 60 mm. 2.5 Piirdeaed 2.5.1 Veetöötlusjaama-survetõste pumpla piirdeaed Veetöötlusjaam-survetõstepumplale rajatakse piirdeaed pikkusega 91 meetrit, sealhulgas 2- poolne tiibvärav laiusega 4,0 meetrit. Piirdeaia ja värva parameetrid: Mudel: 3D paneelaed Securifor 358 või samaväärne Paneeli kõrgus: 2030 mm Paneeli laius: 2518,6mm Silma suurus: 76,2 x 12,7mm Värvitoon: RAL6005 (roheline) Aiapostid: 40x60mm nelikantpost, seinapaksus 2,0 mm, plastikust otsakorkidega. Post tsingitud seest ja väljast ja kaetud värviga RAL6005 (roheline). Enne piirdeaia postide paigaldamist tuleb välja märkida tehnovõrkude asukohad ja ehitusel arvestada, et piirdeaia poste ei paigaldataks täpselt tehnovõrkude peale. 2.6 Pinnase planeerimine Pinnas tuleb planeerida vastavalt vertikaalplaneeringule. 2.7 Heakorratööd Pärast ehitustööd tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Ehitusplats tuleb puhastada ehitusjäätmetest, materjalidest ja väljakaevatud pinnasest jms. Rajada haljastus, külvates muru kogu haljastatavale alale külvinormiga 50 g/m2. Muru tuleb külvata kasvupinnasele, mille paksus on min 15 cm. 2.8 Objekti infosilt Veetöötlusjaama-survetõstepumpla tehnohoone seinale, välisukse kõrvale kinnitatakse objekti infosilt. Sildi kujundus kooskõlastada Tellijaga. Infosilt on samasugune nagu teistel Järve Biopuhastus OÜ ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni ehitistel. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 17/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 3 Arhitektuur 3.1 Ehitise arhitektuurilahendus Joogivee ülestõstepumpla tehnohoone ja veemahutid on ristküliku kujulise põhiplaaniga ning ühe korruselised. Ehitisel on kaldega lamekatus. Ehitise pikkus on 9,36 m ning laius on 7,80 m. 3.2 Ehitise kavandatav kasutusiga Ehitise kavandatav kasutusiga on 50 aastat. 3.3 Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused Alljärgnevalt on toodud piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused: - Põrand pinnasel (PP-01): < 0,20 W/m2*K - Välissein (VS-01): < 0,20 W/m2*K - Välissein (VS-02): < 0,20 W/m2*K - Välissein (VS-03): < 0,20 W/m2*K - Katuslagi (KL-01): < 0,15 W/m2*K - Katuslagi (KL-02): < 0,20 W/m2*K 3.4 Ehitise põhitarindite kirjeldus 3.4.1 Põrand Põrand PP-01 koosneb järgmistest kihititest: - Monoliitne raudbetoon 120-150 mm C30/37, pinnaviimistluse klass THI-AA - Armatuurvõrk kahes kihis #8/150 mm - Ehituskile PE 0,2 mm - XPS-250 vahtpolüstüreen 100 mm - Tihendatud ehitusliiv vähemalt 300 mm (tihendustegur 0,95) Põrand PP-02 (veemahuti) koosneb järgmistest kihititest: - Veetihe monoliitne raudbetoon 220-250 mm C30/37, pinnaviimistluse klass AA - Armatuurvõrk kahes kihis #12/150 mm - Ehituskile PE 0,2 mm - Tihendatud ehitusliiv vähemalt 300 mm (tihendustegur 0,98) Põrand PP-03 (pandus) koosneb järgmistest kihititest: - Veetihe monoliitne raudbetoon 100 mm C30/37 - Sarrus keskel #8/150 mm - Ehituskile PE 0,2 mm - Tihendatud ehitusliiv vähemalt 300 mm (tihendustegur 0,98) Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 18/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 3.4.2 Välisein Välissein VS-01 koosneb järgmistest kihititest: - Siseviimistlus, nt. Masterstop P671 - Columbia kivi betoonplokk 190 mm puhta vuugiga laotud - Vert. Puitroovitus 50x200 mm, s 600 mm - Mineraalvill 200 mm, ISOVER KL soojaerijuhtivusega 0,037W/mK - Tuuletõke 13 mm, ISOVER VKL13 soojaerijuhtivusega 0,032W/mK - Vertikaalne roov 25x50 mm, s 600 mm - Horisontaalne roov 25x50 mm, s 400 mm - Fassaadikatte profiilplekk Ruukki T20-24W, toon RR21, kõik nurga- ja ääreplekid RR23 Välissein VS-02 koosneb järgmistest kihititest: - Veetihe raudbetoon C30/37 200 mm, keskkonnaklass XC-2 - Vert. Puitroovitus 50x200 mm, s 600 mm - Mineraalvill 200 mm, ISOVER KL soojaerijuhtivusega 0,037W/mK - Tuuletõke 13 mm, ISOVER VKL13 soojaerijuhtivusega 0,032W/mK - Vertikaalne roov 25x50 mm, s 600 mm - Horisontaalne roov 25x50 mm, s 400 mm - Fassaadikatte profiilplekk Ruukki T20-24W, toon RR21, kõik nurga- ja ääreplekid toon RR23 Välissein VS-03 koosneb järgmistest kihititest: - Siseviimistlus, nt. Masterstop P671 - Columbia kivi betoonplokk 190 mm puhta vuugiga laotud - Soojustus EPS100F 200mm - Immutatud vertikaalne roov 25x100 mm, s 600 mm - Tsementkiudplaat 15 mm, StoneREX Plus Basic - Immutatud horisontaalne roov 25x50 mm, s 400 mm - Fassaadikatte profiilplekk Ruukki T20-24W, toon RR21, kõik nurga- ja ääreplekid toon RR23 3.4.3 Siseseinad Sisesein SS-01 koosneb järgmistest kihititest: - Veetihe raudbetoon C30/37 200 mm, keskkonnaklass XC-2, pinnaviimistluse klass MUO AA - Soojustus EPS100F 120 mm - Columbia kivi betoonplokk 190 mm puhta vuugiga laotud - Siseviimistlus, nt. Masterstop P671 Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 19/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 3.4.4 Vahelaed Vahelagesid ülestõstepumpla tehnohoonele ei rajata. 3.4.5 Katuslagi Katuslagi KL-01 koosneb järgmistest kihititest: - Katuslagi KL-01 koosneb järgmistest kihititest: - Tsementkiudplaat 15 mm - Mineraalvill 50 mm, ISOVER KL soojaerijuhtivusega 0,037W/mK - Metall kipskarkass 50 mm - Aurutõkke kile 0,2 mm - Sarikad C24 45x195 mm, s 400 mm - Mineraalvill 200 mm, ISOVER KL soojaerijuhtivusega 0,037W/mK - Tuuletõkke plaat 13 mm, ISOVER VKL13 soojaerijuhtivusega 0,032W/mK - Roovitus 50x100 mm, s 400 mm - OSB-3 plaat 18 mm - SBS 2x (aluskiht nt Bicroleast EPP 4 kg/m2 + pealiskiht nt Bipol XL 5kg/m2) Katuslagi KL-02 koosneb järgmistest kihititest: - Katuslagi KL-02 koosneb järgmistest kihititest: - Veetihe raudbetoon C30/37 180 mm, Keskkonnaklass mahuti sisepinnal XC4 ja mahuti välispinnal XC2. - SBS aluskate 1xHPP-3 - Soojustus EPS100F 150… 200 mm (Katusekalle 1:60) - Tuulutussoonega jäik mineraalvillaplaat 40 mm, ISOVER OL TOP soojaerijuhtivusega ≤0,037 W/mK - SBS 2x (aluskiht nt Bicroleast EPP 4 kg/m2 + pealiskiht nt Bipol XL 5kg/m2) 3.5 Avatäited Hoonel on kaks värvitud silemetallvälisust mõõtudega 2,1 x 1,2 meetrit ja 2,1 x 1,6 meetrit. Hoonele ei ole projekteeritud aknaid. Nõuded ustele:  Ukse mõõt: Kahepoolne 1200x2100 mm. Aktiivse poole laius 900 mm;  Ukse mõõt: Kahepoolne 1600x2100 mm. Aktiivse poole laius 900 mm;  Ukse materjal: kuumtsingitud lehtteras, terase paksus 1,5 mm;  Ukselehe paksus: vähemalt 64 mm;  Ukse soojustus: kivivill ja mineraalplaat;  Ukse soojusjuhtivus: 1,54 W/(m2K);  Ukse tulekindlusklass: EI60;  Ukse pinnaviimistlus: Värv, toon RR23;  Ukse lävepakk: roostevaba teras AISI 304 (värvimata);  Sulused: Keskkonnaklass vähemalt C3, lukustuse sarjastus sama piirdeaia väravaga kooskõlastada Tellijaga; Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 20/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020  Ukse ja suluste keskkonnaklass C3 ja ukse värvitoon RR23. Veemahutite katusele on ettenähtud 2 teenindusluuki, mille sisemine ava mõõt 0,7 x 0,9 m. Katuseluuk on kompleksne nt. Keraplasti toode või anloog. Luugi soojustuse paksus min. 100 mm ja luugi seinamoodulid 70mm. Luugid varustatakse hingedega ja hermeetilist tihenditega. Luugi keskonnaklass luugi sisepinnal C3 ja välispinnal C4. 3.6 Tehnohoone ruumide siseviimistlus Põrand Raudbetoon põrand, pinnaviimistluse klass AA (vt konstruktsioonitüübid). Seinad Seinad töödeldakse tolmutõkkevõõbaga nt. Mastertop P671 (vt konstruktsioonitüübid). Lagi Lagi kaetakse valgeks värvitud tsementkiudplaadiga, paksusega 15 mm (vt konstruktsioonitüübid). 3.7 Redelid Veemahutite redelid Veemahutitesse paigaldatakse teenindusluukide alla roostevabast terasest AISI 316 terasredelid TR-01. Redeli elementideks on postid ja kinnitus torud #50x30x2 mm ja redeli astmed #30x30x2 mm. Terasredeli lahendus vaata dokumentatsiooni ehituskonstruktsiooni osas. Seinaredel Veemahutite peale pääsemiseks paigaldatakse hoone lääneküljele seinaredel mõõtudega 3800x500 mm. Seinaredelina paigaldada tehaselased standardtooted, näiteks Ruukki katuse turvatarvikud. Redeli värvus RR23 ja keskkonnaklass viimistlusel C4. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 21/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 4 Tehnoloogia 4.1 Olemasolev ja perspektiivne olukord Käesoleval ajal varustab Edise küla Aiandi piirkonda veega eraomandis olev puurkaev. Käesoleva projektiga ettenähtud rajatiste – uus III-astme veepumpla ja Kohtla-Järve-Jõhvi veetorustiku ja rajatava III-astme veepumpla vaheline transiitveetorustik – valmimise järgselt ühendatakse erapuurkaev Edise küla Aiandi piirkonna veevarustuse süsteemist lahti. Rajatavasse III-astme veepumplasse jõuab joogivesi Kohtla-Järve Ahtme linnasosas asuvast veetöötlusjamast ja see vastab joogiveele kehtestatud nõuetele, millest lähtuvalt Edise, Aiandi piirkonna III-astme joogiveepumplasse veetöötlust projekteeritud ei ole. Pumpla perspektiivne teenindusala piirdub Edise küla Aiandi piirkonnaga. Vastavalt Tellija lähteülesandele on koostatud veevõrgu hüdrauliline mudel ja teostatud uue Survetõstepumpla III-astme pumpade valik. Perspektiivselt hakkab uus survetõstepumpla teenindama 110 inimest. Käesoleva projekti osaga on lahendatud veereservuaarid ja survetõstepumpla tehnoloogia. Survetõstepumpla tehnoloogia on seotud asendiplaanil olevate tehnovõrkudega, mis on toodud joonisel AS-4-01. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 22/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 4.2 Veetöötlusjaama-survetõstepumpla teeninduspiirkonna veetarbimine Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud standardi EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ põhjal arvutatud veevajadused survetõstepumpla teeninduspiirkonnas. Veemahutite projekteerimisel on lähtutud täiendavast tehnoloogilisest reservist ja võimalusest mahuteid hooldusvajadusel tööst välja lülitada, ilma et see mõjutaks jaama tööd. Tabel 4.1 Prognoositavad veetarbimised rajatava suvetõstepumpla teeninduspiirkonnas Parameeter Väärtus Elanike arv (inimest) 110 Ühiktarbimine (l/elxd) 120 Arvestatud lekete määr veevõrgus (%) 20 Keskmine ööpäevane veevajadus (m³/d) 13,20 Keskmine tunni veevajadus (m³/h) 0,55 Keskmine tunni veevajadus koos leketega (m³/h) 0,66 Maksimaalne ööpäevane veevajadus (m³/d) 15,84 Tipptunni veevajadus (m³/h) 3,46 Tipptunni veevajadus (l/s) 0,96 Tipptunni veevajadus koos leketega (m³/h) 4,15 Tipptunni veevajadus koos leketega (l/s) 1,15 Projekteeritud veemahutite arv (tk) 2 Projekteeritud ühe veemahuti kasulik maht (m3) 17,6 m3 Garanteeritud varu tipptunni tarbimise korral (h) 8,43 Tarbevee vajadus Edise küla Aiandi piirkonna survetõstepumpla teeninduspiirkonna keskmine ööpäevane veetarbimine on 13,20 m3/d. Arvestades piirkonna veevõrgu lekete määraks 20%, on veevajadus 15,84 m3/d. Lähtuvalt tarbimisrežiimist on hinnatud kõigi hoonete-rajatiste üheaegseks maksimaalseks veetarbimiseks 4,15 m3/h ja keskmine tunni vooluhulk 0,66 m3/h (mõlemad arvestavad lekkeid). Tulekustutusvee vajadus Tulekustutusvee vajadusega III-astme veepumplast Tellija lähteülesande järgselt arvestatud ei ole. Tuletõrjevee tagamiseks on III-astme pumpla kinnistule projekteeritud tuletõrjevee mahutid mahuga 2x50 m3. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 23/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 4.3 Survetõstepumpla tehnoloogia Veetöötlusjaama tehnoloogiline skeem on toodud joonisel TE-5-01 ja seadmete paigutus joonistel TE-5-02, TE-5-03, TE-6-01 ja TE-6-02. 4.3.1 Survetõstepumpla parameetrid ja tehnilised näitajad Survetõstepumpla põhinäitajad:  III-astme pumpade tootlikkus: Ühe pumbaga 3,45 m3/h, kahe pumbaga ca 5,2 m3/h.  töödeldud vee mahutid: nominaalne 2 x 20 m3 , kasulik maht kokku 34 m3.  projekteeritud max veetase mahutis – 1,7 m (mahuti imitoru pinna tasapinnast 2,15 m) 4.3.2 Survetõstepumpla tehnoloogia kirjeldus Kohtla-Järve Ahtme veetöötlusjamast tulev joogivesi juhitakse kahte, teineteisest sõltumatult töötavasse vee mahutitesse, mõlemad kasuliku mahuga 17,5 m3. Survetõstepumpla sissevoolule on projekteeritud pealevoolu sulgemiseks käsisiiber DN100 (V.1.1). Sellele järgnevalt on sisendtorustikule projekteeritud veearvesti FQI.1.1 (DN100). Veearvesti signaal on ettenähtud edastada jaama automaatjuhtimise süsteemi peakontrollerisse ja sealt edasi OÜ Järve Biopuhastus SCADA süsteemi. Veemahutite teineteises sõltumatu opereerimine, sh vajadusel sulgemine hoolduseks, on võimalik veemahutite sisenditele projekteeritud automaatsiibrite EV.1.2 (Reservuaar I) ja EV.1.3 (Reservuaar II) vahendusel. Automaatsiibri EV.1.2 tööd juhib reservuaaris I paiknev nivooandur LIA.2.1. Täiendavalt on nivooanduri töö kontrollitud avariiujukitega LS.2.2 (alumine avariitase) ja LS.2.1 (ülemine avariitase). Automaatsiibri EV.1.3 tööd juhib reservuaaris II paiknev nivooandur LIA.2.2. Täiendavalt on nivooanduri töö kontrollitud avariiujukitega LS.2.4 (alumine avariitase) ja LS.2.3 (ülemine avariitase). Vajadusel on võimalik Kohtla-Järve Ahtme veetöötlusjaamast tulevat vett juhtida ka otse, reservuaaridest ja III-astme pumpadest mööda, Edise küla Aiandi piirkonna veevõrku. Selleks on reservuaaride möödaviigu torustikule projekteeritud automaatsiiber EV.1.1. Antud automaatsiiber on tavaolukorras suletud asendis, kuid operaatoril peab olema võimalik seda jama juhtkontrolleri ja SCADA vahendusel olema võimalik vajadusel avada. Survetõstepumpla kinnistul asuvate tuletõrjemahutite täitmiseks on jaama sisendtorustikule projekteeritud veetorustiku hargnemine ja tehnohoones käsisiiber V.1.4 (DN100) ning tehnohoone väliselt veel mõlema tuletõrjevee mahuti ette maakraanid V.1.6 (DN100 tuletõrjevee mahutile nr I) ja V.1.5 (DN100 tuletõrjevee mahutile nr II). Tuletõrjevee mahutisse nr I on paigaldatud mahutis veenivoo jälgimiseks nivooandur LIA.1.1 ja tuletõrjevee mahutisse nr II veenivoo jälgimiseks nivooandur LIA.1.2. Mõlemad andurid peavad olema ühendatud survetõstepumpla automaatika ja SCADA süsteemi. III-astme survetõstepumpadena (näiteks KSB MovitecV F010/15-B1D13ES090B7UW või samaväärne) paigaldatakse kolm sagedusmuundurite vahendusel töötavat survetõstepumpa (P.3.1, P.3.2. ja P.3.3). III-astme pumbad töötavad automaatselt näiteks 3-päevase rotatsioonikorras skeemi järgselt, kus kaks pumpa töötavad põhipumpadena ja kolmas pump on reservis. Kolme päeva möödudes üks põhipumpadest läheb reservi ja reservis olev Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 24/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 pump tuleb põhipumbaks. Rotatsiooniskeemi ajaline pikkus peab olema jaama automaatikas vabalt muudetav. Survetõstepumpade juhtimine leiab aset vastavalt rõhule veetöötlusjaamast väljuvas torus. Selleks tuleb paigaldada hoonest väljuvale toruliinile rõhuandur (PIA.3.1, 0-10 bar). Rõhu langemisel veetöötlusjaamast väljuvas torus suurendab sagedusmuundur vastavalt töötava põhipumba tootlikkust. Juhul kui selle tulemusel ei saavutata ette antud (muudetav parameeter) aja jooksul ette nähtud rõhku, lülitub ette antud (muudetav parameeter) tööle teine põhipump, mille puhul asub automaatika vajadusel samuti tootlikkust suurendama. Juhul kui ka kahe pumba töötamisel ei saavutata etteantud rõhku, edastatakse avariiteade SCADA süsteemi ja operaatorile. Kolmandat, rotatsiooni korras reservis olevat pumpa tööle ei lülitata. Operaatori poolt seadistatud rõhu saavutamisel järk-järgult pumpade tootlikkust vähendatakse ja lülitatakse üksteise järel pumbad välja. Pumpade töö on optimeeritud täiendavalt võrku juhitava vee liinile paigaldatava hüdrofooriga (H.1.1), 300 liitirt. Automaatikasüsteem arvestab võrku juhitavat vooluhulka veearvesti FQI.3.1 vahendusel. Täiendavalt on survetõstepumpla seinale projekteeritud väljundile (hooldusautode täitmiseks) paigaldatud veearvesti FQI.3.2. Veeavariide tuvastamiseks veearvestite programmeeritud vooluhulga piirväärtuse ületamisel antakse häire veetöötlusjaama operaatorile. 4.3.2.1 Vee desinfitseerimine Survetõstepumplasse paigaldatakse veemahutitesse juhitava vee desinfitseerimissüsteem naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimiseks, juhuks kui peaks esinema vee mikrobioloogiline reostus. Nähakse ette NaOCl kanistri alusvann, mis peab mahutama kogu kanistri mahu (ca 40 L). Püsivalt doseerimine aset ei leia, seetõttu ei ole ette nähtud ka kloori jälgimisseadmete paigaldamist. Kemikaali doseerimiseks vajalik vooluhulga impulss-signaal saadakse survetõstepumplasse siseneva vee arvestilt FQI.1.1, mille järgi toimub teisaldatava membraandoseerimispumba (ei ole Tellija soovil projekteeritud käesolevas projektis) juhtimine. 4.4 Survetõstepumpla torustikud Torustike ehitusel tuleb järgida tehnoloogilist skeemi, seadmete paigutust tehnoloogia osa joonistel TE-5-01, TE-5-02, TE-5-03, TE-6-01 ja TE-6-02 ning välistorustike plaanijooniseid AS-4-01 ja VK-4-01 ja pikiprofiili jooniseid. Kõik veetöötlusjaama-survetõstepumpla hoonesisesed veetorustikud ehitatakse liimitavast plastist PVC-U PN10. Torud peavad vastama standardile EVS-EN ISO 1452-1:2010. Survetõstepumpade imikollektor koos pumpade imitorustikega rajatakse roostevabast terasest AISI 316. Töödeldud vee mahutites paiknevad torustikud, mahuti ventilatsioon ja reservuaaride tühjendustorud valmistatakse PE PN10 plasttorustikust. Veemahutite toru tugede ja kinnituselementide materjal on roostevaba teras AISI316. Materjalide kohta tuleb esitada sertifikaadid. Kõik toruliited (välja arvatud liimitavad) peavad olema äärikühendustega ning kergesti ja palju kordi monteeritavad ning demonteeritavad, et kergendada tehnoloogiliste seadmete, Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 25/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 mõõteseadmete, veetõstetorude jne välja tõstmist ja vajadusel toruarmatuuri ning seadmete väljavahetamist. Plastist survetorustike keevisliidete koostamiseks peavad teostavad töölised olema läbinud vastava koolituse (omama tunnistust). Polüetüleentorud (PE) keevitada keevismuhvidega või põkk-keevitusseadmega ilma lisaplastita. Plastist (PVC) survetorustike liimliidete koostamiseks kasutada THF liimi Henkel Tangit või samaväärset. Plastpinnad valmistada ette (karestada) ja liimida vastavalt liimitootja juhendile. Roostevaba terastorustike keevitustööd teostada sulamatu elektroodiga inertgaasis (TIG protsess 141) vastavalt rakenduvale keevitusprotseduuri spetsifikaadile (WPS) põkkliidetega. Kasutada volframelektroode (W) ja argoongaasi (Ar > 99,99 % vastavalt EVS-EN 439; AGA või samaväärne). Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C. Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate). Objektil töötavad keevitajad peavad olema atesteeritud protsessile 141 ja 111 ning materjali grupile 8 (austeniitsed terased). Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide kokkupuutepindu. Tehnoloogilised torustikud tähistatakse funktsiooni (toorvesi, puhastatud vesi, pesuvesi filtrisse, kanalisatsioon, vesi veevõrku jne) ning voolusuunaga. Tähised tehakse veekindlate kleebistega. Tähised peavad olema toru otste juures ning iga 3 m tagant. Tähiste värv vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“, välja antud 30.11.99. Veetorud peab paigaldama nii, et ei moodustuks õhukorke ja õhutorud nii, et ei moodustuks veekorke. Torud tuleb nõuetekohaselt toestada, torusid ei tohi paigaldada kaablitega samale riiulile. Toed valmistatakse terasest, kuumtsingitakse või värvitakse SFS 4962 E/180/2-FeSa 1 1/2 kohaselt. Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba (NBR, s=3 mm). Toestus peab olema tehtud selliselt, et seadmete ja armatuuri demontaaži saaks teostada ilma tugede eemaldamiseta. Torutugede kaugus üksteisest peab vastama standardile SFS 5363. Torustikule paigaldatavate veearvestite paigaldus peab vastama tootja nõuetele. Veearvestid tuleb paigaldada sirgele torulõigule ning arvestile peab eelnema vähemalt 5- kordse toru läbimõõdu pikkune sirge lõik ja arvestile järgnema vähemalt 3-kordse toru läbimõõdu pikkune sirge lõik. Hoonesisene tehnoloogiline kanalisatsioon: Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 26/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Hoonesisesed tehnoloogilised kanalisatsioonitorustikud ehitatakse põranda sisse ja väljundid tuuakse põrandast välja vastava seadme juures. Torustik ehitatakse PVC De50-De110 kanalisatsioonitorudest. Torud ühendtakse hooneväljundi suunas heitveevee liikumise suunas pärivoolu (voolusuunas). Survetõstepumpla ühendatakse järgnevate välitorustikega:  Kanalisatsioonitorustik põrandatrapist ja ülejäänud tehnoloogiline kanalisatsioon juhitakse toruga PVC De110 kanalisatsioonikaevu K-02. Kanalisastioonikaevust K-02 edasi rajatakse isevoolne kanalisastioonitorustik PVC SN8 De160 torust kuni projekteeritud reoveepumplani;  Survetõstepumplasse sisenev veetorustik rajatakse DN80 malmtorust;  Survetõstepumplast väljuv veetorustik Edise küla Aiandi piirkonna olemasoleva veevõrguni rajatakse PE De63 surveklassiga PN10 torust;  Veetorustik tuletõrjeveemahutite täitmiseks rajatakse PE De110 surveklassiga PN10 torust; Kõik väljaspool hoonet paiknevad veetorustikud, mis asuvad maapinnast kõrgemal kui külmumispiir (1,8 m) ja kanalisatsioonitorustikud kõrgemal kui 1,3 m, soojustatakse 100 mm EPS plaadiga min 0,5 m kummalegi poole toru telge. Haljasalal paiknevatele kaevudele näha ette malmluugid. Kaevuluugid peavad olema niitmiskindlad. Välitorustike paigalduse osas vaata täiendavalt käesoleva seletuskirja peatükk 6. 4.5 Survetõstepumpla armatuur ja liitmikud Kõik veetöötusjaama tehnohoones ja maapinnas asuvad klapid, siibrid ja kraanid peavad vastama allpool toodud nõuetele. Kummikiilsiibrid Vastavalt DIN 3352 Osa 4; rõhuklass PN10; kere ja kate kõrgtugevast malmist (GGG), seest ja väljast epoksiid (EP) pulber sulavärvkate (vastavalt RAL-GZ 662 ja DIN 30677) paksusega ≥ 200 μm; kiil juhikutega ja GGG või messingist, vulkaniseeritud EPDM kummiga; spindel roostevabast terasest, käsirattaga; poldid roostevabast terasest, pead tihendusmassi valatud; Pöördklapid Rõhuklass PN10; kere malmist, EPO pinnakattega ≥ 150 μm; klapp roostevabast terasest või kõrgtugevast malmist; spindel roostevabast terasest, käsihoovaga või -ajamiga; klapi tihend vulkaniseeritud EPDM kummiga; Vee tagasilöögiklapid Rõhuklass PN10; kere malmist, EPO pinnakattega, min 100 mikronit; klapp roostevabast terasest või alumiiniumpronksist; klapi tihend vulkaniseeritud EPDM kummiga; Kuulkraanid Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 27/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Roostevaba torul kasutatavad kuulkraanid pronkskorpusega või r/v terasest, plasttorustikul PVC-U või pronks. Kraanid (PVC-U kraani südamikud) peavad olema süsteemist eraldatavad ilma torustikku lõhkumata. 4.6 Survetõstepumpla pumbad III astme pumbad (võrgupumbad), P.3.1, P.3.2 ja P.3.3 Pumbagrupi lubatud maksimaalne toodang (arvestuslikult 2 pumpa täisvõimsusel) – arvestuslikult 5,2 m3/h, mil saavutatakse jaama väljundtorustikus vee voolukiirus 1,025 m/s. Pumbad hakkavad tööle rotatsiooni korras kordamööda eelseadistatud programmi järgi. Töös võib korraga olla maksimaalselt 2 pumpa põhipumpadena ja kolmas pump on reservis. Pumpade lülitamine ja tootluse suurendamine/vähendamine sagedusmuundurite abil on järkjärguline vastavalt jaama väljundtorustikule paigaldatavale rõhuanduri PIA.3.1 signaalile. Näidispump KSB MovitecV F010/15-B1D13ES090B7UW  Q = 4,57 m3/h  H = 33,0 mVs  P = 1,10 kW  n= 1470 p/min Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 28/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 4.7 Automaatika- ja elektritööd Survetõstepumpla seadmete juhtimine ühendatakse ühtsesse elektri- ja automaatikasüsteemi, mida hakkab juhtima veetöötlusjaama elektri- ja automaatikakilpi paigaldatud peakontroller. Filtrisüsteemide elektriajamiga pöördklappide juhtautomaatika lahendatakse samuti veetöötlusjaama peakontrolleris. Elektri- ja automaatikakilp on ette nähtud paigaldada survetõstepumpla generaatoriruumi koos statsionaarse diiselgeneraatoriga. Diiselgeneraator peab lülituma võrguühenduse katkemisel tööle automaatselt. Elektri- ja automaatikakilp rajatakse IP55 (joakindel), kõik juhtmed sisenevad kilbi alt. Kilbi uks peab avanema vähemalt 135 kraadi. Survetõstepumpla elektri-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis on lahendatud eraldiseisvas survetõstepumpla elektri-, nõrkvoolu- ja automaatikaprojektis. Tabel 4.2 Survetõstepumplas projekteeritud seadmete elektrivõimsus Võimsus Sagedus- Pos. Tähis Nimetus Tootja/Mudel (kW) kontroll KSB MovitecV F010/15- 1. P.3.1 III astme pump 7,5 JAH B1D13ES090B7UW SM.3.1 Pumba P.3.1 sagedusmuundur KSB MovitecV F010/15- 2. P.3.2 III astme pump 7,5 JAH B1D13ES090B7UW SM.3.2 Pumba P.3.2 sagedusmuundur KSB MovitecV F010/15- 3. P.3.3 III astme pump 7,5 JAH B1D13ES090B7UW SM.3.3 Pumba P.3.3 sagedusmuundur 4. B.1.1 Elektriboiler 10 L 1,5 5. AD.1.1 Õhukuivati 0,53 AERIAL AD 520 Ensto Beta EPHBE20B 6. ER.1 Tehnohoone küte (elektri konvektor) 2,0 elektrilise termostaadiga Östberg RKC 200 C3 7. VT.1 Tehnohoone väljatõmbeventilaator 0,182 ERP 8. Tehnohoone sisevalgustus 0,2 9. Tehnohoone välisvalgustus 0,1 10. Automaatjuhtimissüsteemi omatarve 0,1 Elektriline võimsus kokku 27,112 Survetõstepumpla automaatikasüsteem ja juhtpaneel peavad võimaldama muuhulgas edastada järgnevat infot, teostada järgnevaid operatsioone ja seadistada järgnevaid parameetreid: Üldised näitajad  kellaaja ja kuupäeva näit ja seadistamine  hoone temperatuur näit ja selle põhjal kontrolleri vahendusel küttekonvektorite töö juhtimine  sissetungi alarm  pumpade lülituste arv, tööaeg ja staatus ning pumpade käsitsi ja automaatselt töösse lülitamine Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 29/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 III astme pumpla ja reservuaarid  III astme pumpade juhtimine vastavalt rõhule veevõrgus, häire edastamine operaatorile ülekulu korral;  pumpade järgemööda käivitamine, tööpumba automaatne vahetus, pumpade käsitsi käivitamine;  pumpade tööolek (töös, seisab, töötunnid);  pumpade häired;  tasemed reservuaarides (mõõtmine ja seadistamine);  võrku juhitava vooluhulga mõõtmine;  rõhk veevõrgus;  alarmtasemed mahutites;  mahuti luugi avatud oleku häire;  NaOCl doseerimispumba juhtimine (vajadusel); Survetõstepumpla rajatakse koos kaugvalve ja –juhtimisega valmidusega ning süsteem võimaldab perspektiivselt operaatori arvutist jälgida kõiki veetöötlusjaama tööparameetreid ning edastada kaugvalvesüsteemi kogu infot sh avariisignaale Avariisignaalid  sissetung pumplasse, rõhk pumpla veeväljundil madal, pumpade häiresignaalid, temperatuur pumplas madal, elektrikatkestus, kemikaali taseme häire, jm. Tabel 4.3 Kasutatavad andurid ning mõõteseadmed Pos. Tähis Nimetus Funktsioon Tootja/Mudel 1. FQI.1.1 Vooluhulgamõõtja Mõõdab survetõstepumplasse siseneva vee kogust. Kamstrup MULTICAL 62 + DN100 Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Kamstrp ULTRAFLOW 24 G1B 1/4 2. FQI.3.1 Vooluhulgamõõtja Mõõdab survetõstepumplast veevõrku pumbatava vee Kamstrup MULTICAL 62 + DN50 kogust. Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu Kamstrp ULTRAFLOW 24 SCADA-sse. G1B 1/4 3. FQI.3.2 Vooluhulgamõõtja Mõõdab survetõstepumplast seinahüdrandi kaudu Kamstrup MULTICAL 62 + DN40 pumbatava vee kogust. Andmed edastatakse Kamstrp ULTRAFLOW 24 peakontrolleri kaudu SCADA-sse. G1B 1/4 Mõõdab tuletõrjevee mahuti nr I veetaset. Andmed SIEMENS SITRANS LH100 4. LIA.1.1 Veetaseme andur edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Mõõdab tuletõrjevee mahuti nr II veetaset. Andmed SIEMENS SITRANS LH100 5. LIA.1.2 Veetaseme andur edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Mõõdab veetaset reservuaaris nr I. Juhib elektrilise SIEMENS SITRANS LH100 6. LIA.2.1 Veetaseme andur siibri EV.1.2 tööd. Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Mõõdab veetaset reservuaaris nr II. Juhib elektrilise SIEMENS SITRANS LH100 7. LIA.2.2 Veetaseme andur siibri EV.1.3 tööd. Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Tabel jätkub järgmisel lehel Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 30/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Tabel jätkub Pos. Tähis Nimetus Funktsioon Tootja/Mudel Registreerib avariilaselt kõrge reservuaaris nr I. Sulgeb LOVATO ELECTRIC 8. LS.2.1 Avariiandur (ujuk) avariilise taseme saabudes elektrilise siibri EV.1.2. Andmed Ujuklüliti veele IP68 edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Registreerib avariilaselt madala veetaseme reservuaaris nr LOVATO ELECTRIC I. Seiskab avariilise taseme saabudes kõik III-astme Ujuklüliti veele IP68 9. LS.2.2 Avariiandur (ujuk) pumbad, mis töötavad sel hetkel vastavalt rotatsioonile põhipumpadena (P.3.1, P.3.2 ja P.3.3). Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Registreerib avariilaselt kõrge reservuaaris nr II. Sulgeb LOVATO ELECTRIC 10. LS.2.3 Avariiandur (ujuk) avariilise taseme saabudes elektrilise siibri EV.1.3. Andmed Ujuklüliti veele IP68 edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Registreerib avariilaselt madala veetaseme reservuaaris nr LOVATO ELECTRIC I. Seiskab avariilise taseme saabudes kõik III-astme Ujuklüliti veele IP68 11. LS.2.4 Avariiandur (ujuk) pumbad, mis töötavad sel hetkel vastavalt rotatsioonile põhipumpadena (P.3.1, P.3.2 ja P.3.3). Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Mõõdab rõhku survetõstepumplasse siseneval torul. SIEMENS SITRANS 12. PIA.1.1 Rõhuandur Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. P310 Mõõdab rõhku survetõstepumplast veevõrku pumbataval SIEMENS SITRANS veel ja juhib III-astme survetõste pumpade (P.3.1, P.3.2 ja P310 13. PIA.3.1 Rõhuandur P.3.3) tööd. Operaatori poolt seadistatud kõrgeima piirmäära ületamisel seiskab kõik III astme pumbad. Andmed edastatakse peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Registreerib liikumise tehnohoones tehnoloogiliste Parameetrid Liikumisandur seadmete ruumis. Valvesoleku ajal annab signaali SCADA- kirjeldatud 14. IR.1 sse. nõrkvoolu projektis tehnohoones Registreerib liikumise tehnohoones generaatori ruumis. Parameetrid Liikumisandur Valvesoleku ajal annab signaali SCADA-sse. kirjeldatud 15. IR.2 nõrkvoolu projektis tehnohoones Registreerib tehnohoone tehnoloogiliste seadmete ruumi Parameetrid Tehnohoone ukse ukse avamise. Valvesoleku ajal annab signaali SCADA-sse. kirjeldatud 16. UMA.1 magnetandur nõrkvoolu projektis Registreerib tehnohoone generaatoriruumi ukse avamise. Parameetrid Tehnohoone ukse Valvesoleku ajal annab signaali SCADA-sse. kirjeldatud 17. UMA.2 magnetandur nõrkvoolu projektis Registreerib suitsu esinemise tehnohoone tehnoloogiliste Parameetrid 18. OSA.1 Suitsuandur seadmete ruumis. Põlemisel (suitsu esinemisel) annab kirjeldatud signaali SCADA-sse. nõrkvoolu projektis Registreerib suitsu esinemise tehnohoone Parameetrid 19. OSA.2 Suitsuandur generaatoriruumis. Põlemisel (suitsu esinemisel) annab kirjeldatud signaali SCADA-sse. nõrkvoolu projektis Mõõdab tehnohoone tehnoloogiliste seadmete ruumi Parameetrid TTA.1 Temperatuuriandur temperatuuri. Operaatori poolt seadistatud piirmäärade kirjeldatud 20. ületamisel annab häire. Andmed edastatakse peakontrolleri nõrkvoolu projektis kaudu SCADA-sse. Mõõdab välistemperatuuri ja juhib tehnohoone Parameetrid TTA.2 Temperatuuriandur tehnoloogiliste seadmete ruumi väljatõmbeventilaatori kirjeldatud 21. kiirust sõltuvalt välistemperatuurist. Andmed edastatakse nõrkvoolu projektis peakontrolleri kaudu SCADA-sse. Veereservuaari nr I Registreerib veereservuaari nr I luugi avamise. Valvesoleku Parameetrid 22. UMA.3.1 luugi avamise ajal annab signaali SCADA-sse. kirjeldatud magnetandur nõrkvoolu projektis Veereservuaari nr II Registreerib veereservuaari nr II luugi avamise. Parameetrid 23. UMA.3.2 luugi avamise Valvesoleku ajal annab signaali SCADA-sse. kirjeldatud magnetandur nõrkvoolu projektis Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 31/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Kõik paigaldatavad veemõõtjad peavad olema impulssväljastuse võimalusega. Elektri- ja automaatikatööde teostamisel tuleb arvestada elektri-automaatikasüsteemi edasise täiendamisega, sh kilpi peab jääma 20 % vaba ruumi. Automaatikakilbi rajamisel tuleb arvestada vajalike seadmete paigaldamisega kaugvalve- ja juhtimissüsteemi signaaliedastuse tarbeks. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 32/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 5 Küte ja ventilatsioon 5.1 Survetõstepumpla küte Survetõstepumpla tehnoloogiliste seadmete ruumi, pindala 21,50 m2, kütmiseks on projekteeritud tehnoloogiliste seadmete ruumi elektriradiaator võimsusega 2,0 kW. Elektriradiaatori juhtimine toimub ruumi temperatuurianduri vahendusel automaatrežiimis peakontrolleri poolt ette antud seadetena või käsijuhtimisel operaatori poolt. Generaatoriruumi kütet projekteeritud ei ole, kuna selleks puudub vajadus. 5.2 Survetõstepumpla õhu kuivatamine Survetõstepumpla tehnoloogiliste seadmete ruumi õhuniiskuse vähendamiseks on ette nähtud ruumi paigaldada õhukuivati, näiteks AERIAL AD 520. Õhukuivati õhuvoolu kiirused ja tootlikkus vastaval kiirusel: 1/2=250/340 m³/h. Õhukuivati tuleb ühendada kanalisatsioonitoruga, et veepaaki ei peaks eraldi tühjendama. Õhukuivati juhtimine toimub õhukuivati koosseisus oleva niiskusanduri vahendusel. Generaatoriruumi õhu kuivatamist ette ei nähta, kuna puudub vajadus. 5.3 Survetõstepumpla ventilatsioon Survetõstepumpla tehnoloogiliste seadmete ja generaatoriruumi ventileerimiseks paigaldatakse tehnoloogiliste seamete ruumi (hoone telg 1) kõrgusele +2,45 m põrandast läbi ruumi seina terasest ventilatsioonitoru läbimõõduga 125mm. Toru otsa, tehnoloogiliste seadmete ruumi paigaldatakse väljatõmbeventilaator Östberg RKC200C3 ERP, tehniliste parameetritega: - Qproj=70 l/s - Qmax=253 l/s - Rõhkmax=220 Pa - P= 0,182 kW - RPM=1220 p/min Väljatõmbeventilaatori kiiruse reguleerimine toimub sagedusmuunduri vahendusel välitemperatuuri anduri juhtimisel automaatrežiimis peakontrolleri poolt ette antud seadetena või käsijuhtimisel operaatori poolt. Tehnoloogiliste seadmete ruumi (hoone telg C) paigaldatakse ruumi põrandast kõrgusele +3,03 m kaks terasest ventilatsioonitoru läbimõõduga 125mm kompensatsiooniõhu tagamiseks. Avadesse paigaldatakse kaks terasest ventilatsioonitoru läbimõõduga 125mm. Torustikule paigaldatakse tagasilöögiklapid. Väljatõmbeventilaatori ja kompensatsiooniõhu torustike avad kaetakse hoone fassaadil terasest värvitud putukavõrguga varustatud restidega (värvitoon RR21 – helehall). Generaatoriruumi õhuvahetuseks ja diiselgeneraatori jahutuseks generaatori töötamisel on projekteeritud generaatoriruumi seintesse (hoone telg C ja hoone telg 3) kaks 900x900 mm ristlõikega isoleeritud korpusega ja soojustatud ning tihendatud labadega õhu reguleer- ja sulgklappi (soojusjuhtivus Ud=2,3 W/(m2K) ETS NORD KRU-23. Õhu reguleer- ja sulgklapid Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 33/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 on ette nähtud avanema automaatselt ja nende juhtimine toimub vastavalt diiselgeneraatori tööle diiselgeneraatori juhtautomaatika vahendusel (lahendatakse lõplikult vastavalt valitud generaatorile tööprojekti staadiumis). Õhu reguleer- ja sulgklapid kaetakse hoone fassaadis ventilatsioonirestidega ETS NORD RVT 900x900 mm, värvitoon RR21 – helehall. Veemahutite ventileerimiseks paigaldatakse mõlemale veemahutile mahuti avariiülevoolu tasapinnast (+2,95) kõrgemale läbimõõduga 125 mm ventilatsioonitoru. Mahutite sees paigaldatakse toru otsa kuumtsingitud terasest filtrielemendi kast (näiteks ETS NORD BGR 125) koos G3/EU3 klassiga õhufiltriga. Mahuti välisseinal fassaadis paigaldatakse ventilatsioonitoru otstesse terasest putukavõrguga varustatud restid (värvitoon RR21 – helehall). Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 34/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 6 Välistorustike ehitustööd 6.1 Projektlahendus 6.1.1 Veevarustus Projektiga on ette nähtud ühendada Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna ühisveevarustus Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosa vahelise veemagistraaltorustikuga. Ühendustorustik ehitada malmtorudest DN80. Ristumine põhimaanteega 1 ja kõrvalmaanteega 13213 teha kinnisel meetodil hülsstoruga. Kinnist ehitusviisi kasutada ka Revino ja Suurpõllu kinnistute põllumaadel. Ühendukohale rajada veemõõdu ja hoolduskaevud. Pumpla juurde paigaldada hoolduskaev. Veetorustiku hoolduskaevud varustada vajalike kolmikute ja armatuuridega, et võimaldada torustiku läbipesemist „põrsaga“. Maantee alt läbimineku mõlemasse otsa paigaldada siibrikaevud. Projekti mahus on täiendavalt ette nähtud Ainadi piirkonna veevõrgu rekonstrueerimine. Piirkonna peatorustikuks kasutada PE De63 toru. Rekonstrueeritavas lõigus teha kinnistutele uued liitumistorud De32-40 koos maakraanidega. Aiandi piirkond ühendada lahti olemasolvast puurkaevust. Lahti ühendamine teha Aiandi keskus 10 olemasolevas veekaevus. 6.1.2 Kanalisatsioon Projektiga on ette nähtud ühendada Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna kanalisatsioonisüsteem Jõhvi – Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti vahelise reoveekollektoriga. Aiandi piirkonna kanalisatsioonile paigaldada kanalisatsiooni pumpla, mis pumpab heitveed reoveekollektorisse. Kanalisatsiooni pumplasse juhitakse ka veetöötlusjaama pumpla tehnoloogiline kanalisatsioon. Pumpla survetorustikuks on PE De110 toru. Ristumine põhimaanteega 1 ja kõrvalmaanteega 13213 teha kinnisel meetodil hülsstoruga. Kinnist ehitusviisi kasutada ka Revino ja Suurpõllu kinnistute põllumaadel. Kollektori ühenduskohale rajada jaotus ja hoolduskaevud. Hoolduskaev varustada vajalike kolmikute ja armatuuridega, et võimaldada torustiku läbipesemist „põrsaga“. Läbipesu kaevu juurde paigaldada mahuti 10 m3, kuhu saab juhtida läbipesu vee. Maantee alt läbimineku mõlemasse otsa paigaldada siibrikaevud. 6.1.3 Kanalisatsiooni pumpla 6.1.3.1 Reoveepumpla tehnilised parameetrid Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 65,40 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast on 5,21 m, pumpla põhja abs kõrgus on 60,19 m, Sissevoolutoru 1 kõrgus pumpla põhjast on 1,50 m (61,69 m abs), Sissevoolutoru 2 kõrgus pumpla põhjast on 3,30 m (63,49 m abs); Sissevoolutoru 1 materjal: PVC SN8 De200 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10 De200). Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 35/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Sissevoolutoru 2 materjal: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10 De160). Pumpla survetoru kõrgus on 63,80 m abs (toru lagi); Survetorustiku materjal: PE PN10 De110, torule paigaldatakse läbiviiguhülss. Survetoru varustatakse siibriga, millele paigaldatakse spindlipikendus ja kape. Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset tasemel MIN - 0,70 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel MAX1 – 1,10 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,30 m. Pumpla reguleeriv maht tavaolukorras on 2,6 m3. Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2 x 5 l/s, H= 24,5 mVs, 5,5 kW (näidispump KRTF 80-215/52UEG-S). Pumpla korpus tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid: - EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.” - prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.” Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm. Kaev varustatakse AISI316 redeliga. Pumpla katta malmluugiga. Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine (nt tuule mõjul). Luuk peab olema varustatud lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku aasad (ava 10 mm). Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine. Teenindusplatvormi konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat, mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale. Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla sees nugasiibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape. Vee rahustusplaat peab olema eemaldatav nugasiibri vahetamiseks. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 36/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Kanalisatsiooni survetorud varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse spindlipikendused ja kaped. Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,2 x 2,2 x 0,3 m. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa. Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus peab olema vähemalt 1 m. Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale (ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla. Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete tungimise pumplasse. Reoveepumplale tuleb rajada toitekaabel kilbist. 6.1.3.3 Reoveepumpla sisemised torustikud Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel (vt joonis VK-7-206). Kõik pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316. Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist. Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C. Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate). Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide kokkupuutepindu. Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest AISI316. Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 37/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 6.1.3.4 Reoveepumpla automaatikasüsteem Reoveepumpla varustatakse pumpla külge kinnitatud, soojustatud, lukustatava elektri ja automaatikakilbiga. Kaablite läbiviigud pumpla korpusest ja kilpi sisenemise avad teostatakse hermeetiliste muhvidega. Kaablite läbiviigukamber kilbi all varustatakse ventilatsioonirestidega. Reoveepumpla automaatikasüsteem ja juhtpaneel võimaldavad muuhulgas edastada järgnevat infot, teostada järgnevaid operatsioone ja seadistada järgnevaid parameetreid: Üldised näitajad - kellaaja ja kuupäeva näit ja seadistamine - temperatuur näit; - sissetungi alarm; - elektrienergia kulu; - pumpade lülituste arv, tööaeg ja staatus ning pumpade käsitsi ja automaatselt töösse lülitamine; - nivoo pumpla mahutis; - surve peale pumpasid Reoveepumpade juhtimine - pumpade juhtimine (käivitamine) vastavalt reovee tasemele mahutis; - rõhu mõõtmine peale pumpasid; - pumba tööolek (töös, seisab, töötunnid); - pumplast väljuva vooluhulga mõõtmine; Jaam rajatakse kaugvalve valmidusega, mis võimaldab muuhulgas väljastada alljärgnevat infot: - hetkeline vooluhulk; - ööpäevane summaarne vooluhulk, - rõhk väljundil; - pumba tööolek; - avariisignaalid (sissetung pumplasse, rõhk peale pumpasid madal, pumba häiresignaal, temperatuur pumplas madal, elektrikatkestus) Elektri- ja automaatikatööde teostamisel tuleb arvestada elektri-automaatikasüsteemi edasise täiendamisega, sh kilpi peab jääma 20 % vaba ruumi. 6.2 Kaevetööd. Välistorustike rajamise üldnõuded 6.2.1 Avatud kaevikud Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutusiltide, ohutusmärkide (koonuste) jms paigaldamise näol vältimaks õnnetusi inimestega ja vara kahjustamist. Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 1.0 m Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 38/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. 6.2.2 Olemasolevate kommunikatsioonide, kaabelliinide kaitsmine kaevetöödel Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. 6.2.3 Aluse rajamine Järgida tuleb juhendmaterjali „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liivakihiga, mille paksus on vähemalt 150 mm ja nii nagu on näidatud joonistel. 6.3 Kaevetöödele esitatavad põhinõuded Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist, mis on vajalik tööde teostamiseks. Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Inseneri poolt. Väljakaevatud materjali võib inseneri loal kasutada mahutite mulde rajamiseks või tuleb see ära vedada või ajutiselt ladustada hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või juurdepääsu alalistele rajatistele. Kaevikud tuleb toestada kohtades, kus see on nõutud või osutub vajalikuks vältimaks kaeviku külgede sisse langemist või kaitsmaks olemasolevaid kommunikatsioone. Kaevikutest väljakaevatud pinnast ei saa kasutada algtäitena ning tagasitäitena teede all (sh pumpla juurdepääsutee). Antud pinnast võib tagasitäitena kasutada väljaspool liikluspiirkonda. Väljakaevatud ülearune pinnas teisaldatakse Töövõtja kulul Inseneriga kooskõlastatud kohta ning kooskõlastatult Inseneriga võib seda kasutada mahutite mulde rajamiseks. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel kaeviku tagasitäiteks. Teede alal tohib tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 39/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 6.4 Kraavkaeviku kaevamine, tagasitäide, toestamine ja tihendamine 6.4.1 Kaevikute kaevamine Enne kaevetööde alustamist märgib Töövõtja täpselt maha torustike asukoha. Maa-aluste torustike, kaevude ja kambrite kaevetööd teostatakse joonistel ära märgitud joonte, kraadide või sügavuseni või vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Torustike, kaevude ja muude maa-aluste rajatiste kaevikute seinad on laiemad või võrdsed torude või kaevude välisläbimõõduga + 200 mm. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil. Kaevikute mõõtmed peavad võimaldama peale torustike asetamise ja aluse rajamise ka kaevikute külgede toestamist ja vajadusel raketiste paigaldamist. Pinnas lõigatakse läbi ja eemaldatakse kogu kaeviku laiuses, äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Kaevise põhjas olevad kivid, oksad ja muud ebasoovitavad esemed eemaldatakse, et antud pinnas oleks sirge ja tasane. Kaevikute kaevamist ei alustata enne, kui kogu torumaterjal on ehitusplatsil. Mittesobiv materjal kaeviku põhjas asendatakse tihendatud liiva või kruusaga. Antud kiht asetatakse horisontaalse kihina kaeviku põhja, kusjuures ühe kihi paksus ei ole suurem kui 150 mm. Iga kiht tihendatakse hoolikalt eraldi mehaanilise tihendustambiga. 6.4.2 Kaevikute tagasitäide Järgida tuleb RIL 77-2013. Lõpptäidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui Insener on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ja kooskõlastanud. Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud ja Inseneriga kooskõlastatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 150 mm paksuse kihina (tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) peab olema vähemalt 95% maksimumtihendusest) vastavalt “RIL 77-2013” antud juhistele. Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust. Tagasitäiteks ei tohi kasutada torustiku ehitustööl väljakaevatud pinnast. Vaid kooskõlastatud materjali tohib kasutada tagasitäite teostamiseks. Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 40/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm. Hoolitseda tuleb selle eest, et toru, arvestades ka muhve, toetuks ühtlaselt alusele ning ei puutuks mitte mingil juhul kokku suurte kivide, rahnude või muude raskete objektidega. 6.4.3 Tagasitäite materjal a) Üldist Järgida tuleb RIL 77-2013. Väljakaevatud või muu täitepinnas ei tohi sisaldada räbu, tuhka, orgaanilisi aineid, riismeid jm saastematerjali ning peab olema teraline ja sellise fraktsiooniga, et oleks võimalik teostada tihendamist. Antud materjal ei tohi sisaldada kive, rahnusid ja betoonitükke, mis oleksid suurema kui 75 mm fraktsiooniga. b) Algtäide Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. c) Toru alusmaterjal Järgida tuleb RIL 77-2013. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Torude alla paigaldatakse 150 - 200 mm paksune aluskiht. Materjal tihendatakse tihendusastmeni 90%. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Kohtades, kus torustik rajatakse peen- ja tolmliiva kihti ja kus põhjavee tase on toru paigaldussügavusest kõrgemal, tuleb lahtikaeve kohtades killustikust aluskiht altpoolt ja külgedelt ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutada ka toru lahtisel paigaldamisel plastse saviliiva kihti. 6.4.4 Tihendamine Tihendusastet väljendatakse protsentides ning optimaalse kuivtiheduse puhul viidatakse alati kas proctorteimimisele või BS1377 (Test 13). Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega seotud nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasitäitematerjal, paigaldatud toru ja alusmaterjal ning teha töö uuesti Töövõtja omal kulul. 6.4.5 Kaevikute toestamine Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Vertikaaltoestamist rakendatakse juhul, kui Töövõtja seda ise vajalikuks peab. 6.4.6 Rajamine kinnisel meetodil Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 41/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus). Toru plaanilist asukoha ja sügavust määravad toimingud (varraste pinnasesse puurimine vms) tuleb dokumenteerida ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu projektis on ette nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatud torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust - vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075 spetsifikatsiooni nõutele. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Kinnisel meetodil paigaldatavad malmtorude muhvid ühendada lukustatavate klambritega. Maantee alused torustikud paigaldatatkse hülsstorudesse kasutades tsentreerimisrõngaid. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. Ehitaja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike liikumiste ärahoidmise eest. Kaevikuta meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsusvahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera abil teostatud uuringu raportiga. Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi. 6.5 Torustike paigaldus 6.5.1 Üldist Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torutootjate juhendeid, EVS- EN 1610:2007 ja RIL77. Torustike paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal. Veetorustike asukoha määramiseks tuleb selle paigaldamisel torustiku külge kinnitada 1,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil rajatava torustiku kohale (30 ... 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint koos traadiga vastava kommunikatsiooni nimega. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 42/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Torustike liitumispunktides, kus torustiku suund muutub enam kui 90 kraadi, tuleb ühendusmuhv toestada betooniga hüdrolöökidest tuleneva võimalike purustuste kaitseks. 6.5.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m toru peale, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,2 m toru peale. Väiksemate sügavuste puhul tuleb toru soojustada EPS plaadiga. 6.5.3 Elekterkeevisliited Enne tööde alustamist näitab Töövõtja Insenerile ette, et tal on olemas torutootja poolt heakskiidetud tööriistad töö tegemiseks. PE torude lubatud keevisliidete põhilised liigid on:  Põkkliide;  Elektrimuhvliide. Põkkliide Põkkliidet ei soovitata torudele, millede nimiläbimõõt on ≤ 110 mm. Erineva standardmõõtude suhte (SDR) väärtusega torusid ja/või liitmikke ei tohi põkkliitega ühendada. Põkksulatuse tegemiseks on vaja kasutada mehaanilisi seadmeid. Meetod seisneb kuumutatavate tasaste pindade (toru või liitmik) hoidmises vastu kuumutusplaati, kuni otsad muutuvad pehmeks, järgnevalt eemaldatakse kiirelt kuumutusplaat, surutakse kaks pehmenenud otsa teineteise vastu, hoitakse neid kindla surve all ettenähtud aja jooksul ja lastakse liitel jahtuda. Elektermuhvliide Ühendatava liitmiku sisepinda on valatud elektrijuht (elektrispiraal), mis voolu toimel soojenedes sulatab toru liitmikuga kokku. Elektrikeevisliitmikega ühendatakse jaotus- ja tarnetorustikke. Neid võib kasutada, et ühendada erinevate sulamisomadustega polüetüleeni (nt PE 80 toru + PE 100 liitmik, keevitusseadme PE 100 programm). Toruotsad lükatakse liitmikku, seejärel ühendatakse juhtmed keevitusseadmega, hoides ettenähtud ajavahemiku jooksul voolu liitmiku elektrispiraalis ja lastakse järgnevalt liide jahtuda. Keevitajate kvalifikatsioon PE torustikke võivad keevitada ainult PE keevitamise (kokkusulatamise) alase koolituse saanud isikud, kellele on selgitatud torustike ehitamise iseärasusi. Keevitajatelt nõutakse koolituse läbimist kvalifitseeritud instruktori kontrolli all. Keevitusseadmed Oluline on kuumutatavate pindade puhtus ja terviklikkus, kuumutuselemendi (elektrispiraali) täpne temperatuur, ühendavate rakiste telgede kokkulangevus ja nende kasutustingimused. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 43/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Keevitusseadmed hoiavad PE-materjali temperatuuri sulatamiseks vajalikus vahemikus ja neil on temperatuuri näitavad mõõteriistad. Kõik keevitusseadmed peavad olema elektriliselt kuumutatavad. Nõuded keevitusseadmetele on määratud standarditega ISO 12176-1 ja ISO 12176-2. Torude liitmiseks elektrikeevismuhvidega ei ole soovitav kasutada käsitsijuhtimisega seadmeid. Kõik keevitusseadmed tuleb enne kasutamist kontrollida ja katsetada vastavalt seadme tootja juhistele. Koostekeevitus Koostekeevituste all mõeldakse liidete tegemist töökohal, mis saavad tegelike torustike koostisosaks. Koostekeevitused tehakse võimalusel kuiva ilmaga ja plusstemperatuuril. Kui sajab või temperatuur on alla 0°C, siis tuleb keevitus teha telgis. Põkk-keevitust ei ole lubatud teha madalamal temperatuuril kui 5°C. Enne keevitamist peab PE materjali temperatuur olema üle 0°C. Enne telgis keevitamist peavad toru otsad ja liitmikud olema ette soojendatud vähemalt 5°C, kuid mitte üle 45°C. Kõik koostekeevitused tuleb kontrollida visuaalselt, nii keevitaja kui järelevaataja poolt, kusjuures kontrollida tuleb võimaluse korral enne torustiku kaevikusse laskmist või torusse tõmbamist. Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb otsekohe välja lõigata ja märkida üles keevituse aeg, koht ja keevitaja andmed. PE keevitamine miinustemperatuuridel Keevitama peab soojendatud telgis. Plasti temperatuur peab olema tõstetud üle 0°C enne sulatamise algust. Toru ja kasutatava liitmiku temperatuurivahe ei tohi ületada 6°C. Tuleb jälgida, et keevitusseadme välisõhu termoandurit ümbritseks keevituskohaga sama temperatuur. Peab vältima kondensaadi teket kasutatavatel torudel ja liitmikel. Toru otsad peavad keevituse ajal olema suletud, et vältida korstnaefekti. Keevituse ajal ei tohi lubada töötsooni liigkiiret jahtumist (tugev tuul). Keevisliidete kontroll Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida. Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust ja keevitaja oskustest. 6.5.4 Põkk-keevituse kontroll Peale toruotste freesimist ja kontroll-kokkupanekut ei tohi pilu toruotste vahel olla suurem kui 0,5 mm. Kvaliteetsel liitel peab olema sile sümmeetriline sulatusvall kogu toru ümbermõõdu ulatuses. Ei tohi esineda mittepuhast sulatust ega kahjustusi mõlemal pool Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 44/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 sulatust, nagu muljumisi, sügavaid klambrite vajutuse jälgi jms. Kõik põkkliited tuleb kontrollida ja tunnustada järgnevate kriteeriumite järgi:  Sulatusvalli nõgu ei tohi ulatuda allapoole toru pinda;  Torud, liitmikud ja sulgseadmed peavad olema võimalikult täpselt tsentreeritud. Tsentreerimatus ei tohi ületada 10% toru seinapaksusest;  Soovitatav keevisvalli laius „B“ toru/toru liidetele vt tabel 8 (Eesti Gaasiliit, Juhend G2-1:2007. PE gaasitorustike paigaldamine);  Keevisvalli laius ei tohi ületada +20% keskmist keevisvalli laiust (Bk = Bmin + Bmax)/2;  Bmin > 0,8 x Bk ; Bmax < 1,2 x Bk);  keevisvalli poolte laiuste Smin ja Smax erinevus X (X = Smax - Smin) ei tohi ületada toru/toru keevitus: X < 0,1 x B; toru/liitmik keevitus: X < 0,2 x B; liitmik/liitmik keevitus: X < 0,2 x B. 6.5.5 Elektrikeevismuhvi kontroll Kõik elektrikeevismuhvid tuleb kontrollida ja heaks kiita järgnevate kriteeriumite järgi:  Tuleb kontrollida torude ja liitmike telgede kokkulangevust ja selle vastavust keevitusjuhendiga;  Kui keevitamine on lõpetatud ja muhvil on kuumutusindikaatorid, siis nad peavad võtma muhvi valmistaja juhendis antud kuju;  Tuleb kontrollida, et kogu perimeetri ulatuses oleks toruotsad ühtlaselt kooritud ja puhastatud. Torult tuleb eemaldada vähemalt 0,2 mm torupinda. Kooritava kihi paksus: kuni dn 63 torul – 0,2 ... 0,25 mm; dn 63 kuni 225 torul – 0,2 ... 0,3 mm; üle dn 225 torul – 0,2 ... 0,35 mm. Pealiskihi mahavõtmise jäljed peavad olema selgelt näha mõlemal pool muhvi. Eriti tuleb jälgida toru alumist poolt. Koorimine ei ole vajalik, kui kasutatakse kõrvaldatava kaitsekihiga (Peelable skin PE pipe) PE torusid.  Enne toru sisestamist muhvi peab toru otsad puhastama isopropüülalkoholiga, 90% alkoholi või atsetooniga. Tuleb kasutada sisestamise sügavuse tähiseid (punkt või kriips) ja kontrollida nende alusel toru küllaldast sisestamist;  Muhvi vahelt ei tohi polüetüleen välja sulada;  Toru ei tohi sisse vajuda üheski punktis, ehkki väikest kühmu toru sisepinnal (keevitatud pinna all) võib aktsepteerida. Kühmu kõrgus ei tohi ületada 50% toruseina paksusest;  Sulanud elektrikeevismuhvi materjal ei tohi vähendada keskmist läbimõõtu rohkem kui 50% toruseina nimipaksusest, kuid mitte üle 5 mm;  Keevitustsoon peab olema ühtlane kogu keevituse ulatuses. Väikesed tühemikud mõnede traatide ümber on lubatud, kui kahanemise tühiku pind on väiksem kui 20% muhvi ühepoolsest pikkusest; Klambreid ei tohi eemaldada enne normitud jahtumisaja lõppu. 6.5.6 Märkelint ja traat PE veetorustikule eraldi kaevikus paigaldatakse märkelint koos traadiga. Märkelint asetatakse vastavalt juhenditele 0,3 m ülespoole toru pealmisest pinnast, asfaltkattega alal Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 45/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 1,0 m toru pinnast. Lindi laius on 100 mm ja paksus 0,15 mm. Lint on valmistatud pigmenteeritud madaltihedast polüetüleenist. Märkelindile on 40 mm tähtedega kirjutatud eesti keeles „ETTEVAATUST – SURVETORU“. 6.6 Endise olukorra taastamine ja haljastus Antud tööd hõlmavad nende pindade täitmist, kaldesse profileerimist ja planeerimist, mida ei ole mujal kirjeldatud. Kõik teed, aiad, tarad ja muud rajatised, mis on hävitatud, purustatud või saanud kannatada ehitustööde teostamise käigus, tuleb taastada. Olemasolev haljastuse seisukord tuleb enne tööde teostamist üles pildistada ja fotod esitada ka Insenerile. Pinnase esialgne seisukord tuleb taastada. Kui esineb vajumist peale taastustööde teostamist, siis tuleb taastatud kiht eemaldada ja teostada töö uuesti selliselt, et oleks saavutatud olukord, mis oli enne kaevetööde teostamist. 6.7 Nõuded riigitee alas paigaldatavatele torustikele Kaevusid ja kapesid ei tohi paigaldada riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede muldkehasse või selle nõlvadele. Riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud. 6.8 Materjalid ja tooted Tänava veetoru materjaliks on PE De63 torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Välised kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC SN8 plasttorudest d160. Keelatud kasutada nn kihilise seinaga torustiku materjali. Torud peavad vastama standardi EVS-EN 1852 nõuetele. Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud PE või PP kaevud ja olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2:2009. Kihilise seinaga kaevude kasutamine on keelatud. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m². Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Kaevud varustada nn „ujuvat“ tüüpi malmluukidega kandejõuga 40t tee maa-alal ja 25t haljasalal. Kõik paigaldatavad seadmed, kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada. Töövõtja peab kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama Insenerile informatsiooni (sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või käesolevas projektdokumentatsioonis toodud tingimustele. Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 46/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Seadmete (pumbad, filtrisüsteem jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi- ja hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja Insenerile tõendama enne seadmete tarnimist. Iga seade peab tarnel omama vähemalt järgmisi dokumente:  Komplekteerimisleht (saateleht) kõigi tarnitavate elementide andmetega;  Paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhend, sh konstruktsiooni ja funktsioneerimise kirjeldused ja joonised;  Vastavus- ja garantiisertifikaadid;  Tehasekatsetuste protokollid. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 47/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 6.9 Katsetused ja kontrolltoimingud Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane katsetamine ebaõnnestus. Tellijal ja omanikujärelevalve teostajal peab olema juurdepääs kõikide seadmete tehasetestidele andmetele, et kontrollida nõuetele vastavust ja toote kvaliteeti. Kui seadmed koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest tuleb seadmed kokku monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal. 6.9.1 Käituskatsed Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid, mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada. Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas. 6.9.2 Mehaanilised katsed Teostatakse järgnevad katsed:  kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust;  kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;  kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;  survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse testrõhul. Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Tellija juhistele. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 48/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 6.9.3 Survetorustike katsetamine Paigaldatud torustik (s.h. on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) on nõutav kaks katsetust: Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul, max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC) Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:  ≤ DN 200 3 tundi  > DN 200 6 tundi Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul). Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Tellija poolt. Kõik katsetamisega seotud kulud kannab Töövõtja. 6.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine, filtrisüsteemi töö kontroll Enne kasutuselevõttu tuleb teostada tehnoloogiliste veetorustike ja filtrisüsteemi läbipesu ning pärast tuleb Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Proovide võtmise juurde tuleb kutsuda ka Tellija esindaja Kui veeproovi tulemused näitavad keemilist või bioloogilist reostust, tuleb pesu ja veekvaliteedi kontrolli korrata. Filtrisüsteemi käivitamisel tuleb filtripaagi läbipesu viia läbi kestvusega, mis vastab vähemalt kahekordsele filtripaagi läbipesu ajale tööolukorras. Kui veeproovi mikrobioloogiline analüüs ei vasta kehtivatele nõuetele, desinfitseerib töövõtja vajadusel ka torustikud ja reservuaarid, täites need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet (näiteks naatriumhüpoklorit, NaOCl). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine kontaktaeg, peavad olema valitud nii, et need ei põhjusta torustiku, armatuuri ja seadmete korrosiooni. Vajadusel desinfitseeritakse enne käiku andmist ka filtripaagid. Soovitav NaOCl kontsentratsioon desinfitseerimisel on 1,0 mg/l ning kontaktiaeg 12-24 h, kui nimetatud protsessiga ei saavutata soovitud tulemust, korratakse sama protseduuri Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 49/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 suurendades aktiivaine kontsentratsiooni (nt 2 mg/l).Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb süsteem läbi pesta analoogiliselt filtrite pesuga tööolukorras. Pärast läbipesu võetakse pumpla võrku juhitava vee proovivõtukraanist veeproov mikrobioloogilise analüüsi tarbeks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse rahuldavad tulemused. 6.9.5 Isevoolsete torustike testimine Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks ning võimaldama kalde mõõtmist torustiku igas punktis. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku Joonistel kasutatavate tähistega. Lisaks tuleb kaameravaatluse tegemisel järgida alltoodud nõudeid:  kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud;  pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;  vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse tegemist;  pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;  kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et salvestav kaamera sõidab kaevu suunas). Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei vaja kohest parandamist, võib Tellija nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut garantiiperioodil. Sellised täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi Töövõtja kulul. Tellija otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse. Tellijat tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Tellijal jälgida uuringuprotsessi. 6.9.6 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavuskatsed viiakse läbi vastavalt EN 1610-le. 6.9.7 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 50/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 Tellijal on õigus kahtluse korral teostada katse spetsiaalse kalibreeritud silindri läbivedamisega torust. Katse kulud katab Töövõtja. Kui katse ebaõnnestub, on Tellijal õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). 6.9.8 Muud katsed Lisaks eelnimetatule tuleb kontrollida kõiki häiresüsteeme, soojustussüsteeme ja ventilatsioonisüsteeme. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 51/52 Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- Töö nr JB30/239-19 ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine Objekti aadress Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa AA-AR-AS-TE-VK Põhiprojekti seletuskiri Kuupäev 07.07.2020 7 Survetõstepumpla üleandmine ja garantii 7.1.1 Vee kvaliteedi kontroll Töövõtja kohustus on survetõstepumpla ehituse järgselt ja Tellijale üleandmise eelselt teostada vee keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid vastavalt sotsiaalministri 1. oktoobri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” minimaalselt järgnevate komponentide osas:  üldraud  mangaan  pH  kloriidid  ammoonium  permanganaatne hapnikutarve  värvus  hägusus  kuivjääk Mikrobioloogiline analüüsi peab sisaldama vähemalt järgmisi näitajaid;  coli-laadsed bakterid  kolooniate arv 1 ml vees (temperatuuril 22oC)  enterokokid  Escherichia coli 7.2 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine, ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendid Teostatavatele töödele peab järgnema veevarustussüsteemide ekspluateerija ja tellija asjassepuutuva personali koolitus installeeritud seadmete ja tööprotsesside osas. Koolitus käsitleb kõiki hooldus- ja ekspluatatsioonilisi küsimusi (ka hädaolukord). Kogu süsteemi kohta tuleb koostada kasutus- ja hooldusjuhend, mis on varustatud illustreeriva materjaliga (fotod, joonised) ja sisaldab infot paigaldatud seadmete põhiliste tehniliste andmete, võimalike vigade, hooldusrutiini ja katsetuste kohta ning toob välja ekspluatatsiooniks vajalikud varuosad, spetsiaalsed tööriistad, määrded jm detailid. Samuti peab olema esitatud erinevate osade tarnijate kontaktandmed. Kasutus- ja hooldusjuhendid esitatakse eesti keeles paberkandjal kahes eksemplaris ning ka digitaalselt. 7.3 Garantii Garantiiperiood on 2 (kaks) aastat alates tööde üleandmisest. Garantiiperioodil likvideerib ilmnenud puudused ehituse Töövõtja. Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 | [email protected] Koostas: R. Hansen, K.Kärmas, R.Saidlo, T. Tõnts JB30_PP_AA+AR+AS+TE+VK-3-01_SelK_2020-07-07 52/52 1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015 M1:500 TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis) KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 305 m² Kasutusõiguse ala: 203 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 101 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo 1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028 M1:500 TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis) KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 154 m² Kasutusõiguse ala: 102 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 51 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo Raivo Saidlo AS Infragate Eesti Teie 03.08.2020 [email protected] Mäealuse 2/3 Meie 11.08.2020 nr 15-2/20/36028-2 12618, Tallinn Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti kooskõlastus riigiteede nr 1 ja nr 13213 maaüksuste piirides ja tee kaitsevööndis Jõhvi vallas Ida-Virumaal Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud (edaspidi tehnovõrgud) Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Tehnovõrkude ehitustööd on kavandatud riigiteede nr 1 (E20) Tallinn – Narva km 161,47 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa km 2,17 maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis, Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 (E20) Tallinn – Narva maaüksuste piirides (teemaal): - Km 161,47 tehnovõrkude (torustikud) ristumised riigiteega kinnisel meetodil; Projektidega kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa maaüksuste piirides (teemaal):  Km 2,17 tehnovõrkude (torustikud) ristumine riigiteega, kinnisel meetodil kaitsehülsis; Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti esitatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 9. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: JB30_PP_AA-1-05_MNT.asice; servituut-25201-001-0015.pdf; servituut-25201-001-0028.pdf; Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2) 1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015 M1:500 TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis) KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 305 m² Kasutusõiguse ala: 203 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 101 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo 1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028 M1:500 TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis) KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 154 m² Kasutusõiguse ala: 102 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 51 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →