Vana-Tartu mnt 17 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkusega

HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 SELETUSKIRI SISUKORD I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA ____________________________________________________ 1 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS JA HALJASTUS _______________ 3 3. OLEMASOLEV OLUKORD ___________________________________4 4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ________________________________ 5 5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS _______________________________ 6 6. VÄLISVIIMISTLUS ___________________________________________ 7 7. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON___________________________7 8. KÜTE JA VENTILATSIOON___________________________________9 9. ELEKTER __________________________________________________ 10 10. TUGEVOOL JA NÕRKVOOL_________________________________11 11. HOONE ENERGIATÕHUSUS __________________________________ 13 12. KESKKONNAKAITSE NÕUDED ______________________________ 13 13. TULEOHUTUS ______________________________________________ 14 14. RADOON / MURA____________________________________________15 15. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON _______________________________ 15 16. EHITISE ÜLDANDMED_______________________________________16 PROJEKTI PABERKANDJAL ORIGINAALEKSEMPLAR ASUB KESK PROJEKT OÜ ARHIIVIS 1/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 1. ÜLDOSA Elamu ehitusprojekt on koostatud kinnistu omaniku tellimusel. Projekti koostamise lähtealuseks oli: - Lokomotiiv arhitektuurne büroo Kopli kinnistu detailplaneering n.TO805, 14.12.06 - Radiaan OÜ geodeetiline maa-ala plaan455G19, 29.11.2019, L-EST97 koordinaatsüsteemis ning EH2000 kõrgussüsteemis. - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile ja ”Eesti Standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt". - Eesti Standard EVS 865-1:2013 “ Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri ” - Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. - Eesti Standard EVS 894:2008+A2:2015 “Loomulik valgus elu- ja bürooruumides” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus 11.12.2018 nr 63 "Hoone - energiatõhususe miinimumnõuded". - EVS 812-6:2012/A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus - EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 919: 2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid - Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" - Rae valla jäätmekava 2016-2020, Vastu võetud 16.02.2016 nr 40 - Rae valla jäätmehoolduseeskiri, Vastu võetud 19.03.2013 nr 99 Hoone projekteerimisel on arvestatud järgmisi tingimusi: 1. Arvestuslik välistemperatuur - 23 C 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1.50 kN/m2 3. Tuulekoormuse baasvaartuseks on tuulekiirus vref =21m/s 4. Hoone tulepusivusklass TP3 Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, loetakse EPN 15.1 pt.3 (ET-1 0113-0189, Ehitise tööiga) kohaselt kavandatav ehitis kuuluvana klassi D, planeeritav ehitise tööiga vahemalt 50 aastat. Omandi liik kinnisasi, 100% elamumaa. 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS JA HALJASTUS Käesoleva projektiga rekonstrueeritava ja laiendava üksikelamu asukoht on Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Vana-Tartu mnt 17 katastriüksusel numbriga 65301:001:2623, mille suurus on 5287 m2, 100% elamumaa. Rekonstrueeritav hoone hetke seisuga on ehitisregistris aadressil katastrinumbriga 65301:001:2623 kantud elamu reg.nr. 116018122, peamise kasutamise otstarve: 11101, Üksikelamu, ehitisaluse pinnaga 91m. Aadressil katastrinumbriga 65301:001:2623 Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Vana- Tartu mnt 17 asuvad EHRi järgi hooned ja rajatised: 116018126 Hoone Kelder 116018123 Hoone Majandushoone 2/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 116018124 Hoone Suvemaja 116018125 Hoone Laut (lammutatud) 220786114 Rajatis Puurkaev 220413110 Rajatis Kaev 116034269 Hoone Elamu 220614715 Rajatis elektrimaakaabelliin, alajaam 220643152 Rajatis kaugküttetorustik Antud projekt käsitleb ainult hoone 116018122, elamu, rekonstrueerimist ja laiendamist üle 33%. Juurdepääs hoonesse on Kopli teelt. Juurdepääs Vana-Taru mnt. likvideeritakse. Kinnistu asub ümbritsetuna üksikelamutest ja riideelamutest, mis on aastaringselt kasutatavat elamuteks. Madalpinge liitumiskilp asub Vana-Tartu mnt. Õuealal on ol.olev ja projekteeritav sissesõiduteed, ning killustikkattega parkimisala 4 autodele. Kinnistul on olemasolev piirdeaed ja naabrite kruntide osa vaheline võrkaed. Antud projekti raames piirdeaeda muuta ei planeerita. Maja numbrimärk on valgustatud ja asub maja eespool. Sisepääs kinnistule on valgustatud linna tänava valgustusega. Prügikonteineri asukoht on näidatud asendiplaani joonisel. Konteineri tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt. 3.OLEMASOLEV OLUKORD: Maja registreerimise aeg on 05. september 2007. a.. Hoone olemasolevad osad vastavad põhinõuetes EPN 10 nõuetele. Projekti eesmärk on olemas oleva olukorra parandamine ja elamu laiendamine uute eluruumide ehitamisega. Maja maht sellega on suurenenud üle 33%. Majandushoone kaugus elamust on rohkem kui 8 m. FOTOD OLEMASOLEVAST OLUKORRAST: 3/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 4/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Korterielamu on projekteeritud kahekorruselise, katusekorrusega, ühepoolse kaldega katusega hoonena. Esimese korruse sisemine kõrgus on 2,77 m., teise korruse kõrgus on 2,55m. Juurdeehituse kõrgus on 2,88m. Sissepääs hoonesse on projekteeritud kirresse. Kõik põhilised funktsioonid põhikorrusel moodustavad omavahel kokku terviku neid ühendava esiku abil. Elamul on kaks korrus. Põhikorrusele on projekteeritud terrassile pääsuga köök-elutuba, tuba, töötuba, tehnoruum, abiruum, saun ja garaaž. Teisel korrusel on kolm tuba, eraldi garderoob, vannituba ja abiruum. Üksikelamu välisviimistlus on näidatud vaadetel. Hoone 2°- kaldega katus, kuhu tehakse päikesepaneelide paigaldamise ettevalmistus. Hoone elueaks on arvestatud vähemalt 50 aastat. 5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Normdokumendid- Seletuskirja p. 1 nimetatud normdokumendid Antud ehituskrundil ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole tehtud. Arvestades rajoonis tehtud ehitustöid on ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused ja pinnasevee tase ehituseks soodsad. Projekteeritud kasutusiga- Hoone kasutuseaks on 50 aastat 5/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 Hoone on ehitatud kasutades projektiga ettenähtud materjale või mitte halvema kvaliteedi ja omadustega asendusmaterjale. Töökindlusklass vastab standardile EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Vundament: Ol.olev betoonist vundament. Projekteeritav: R/B konstruktsioonis vundament. Põrand: Projekteeritav esimese korruse põrand – betooniplaat 80mm, EPS100 2*150mm,tihendatud liiva/killustiku padi. Viimistletud puitparketi või keraamilise põrandaplaadiga. Vahelagi: Ol.olev vahelagi. Floore plaat 25mm Viimistletud puitparketi või keraamilise põrandaplaadiga. Katuselagi: Laetala 50x200mm, vahel vill 200mm Metallkarkass 42mm, vahel vill 42mm Kipsplaat 13mm Juurdeehituse katuselagi: Keraamiline plaat 15mm Kalletega betoonivalu 80mm Soojustus 150mm Sammumüra plaat 50mm Õõnespaneel 220mm Viimistlus Katus: SBS katusekate OSB plaat 22mm Sarikad 200x50mm Tuuletõkkeplaat 13mm Välisseinad: Ol.olev sein : Laudis 22mm Tuuletõkkeplaat 50mm Villsoojustus 100mm FIBO plokk 200mm Projekteeritav sein: Laudis 22mm Tuuletõkkeplaat 50mm Villsoojustus 100mm FIBO plokk 200mm Siseseinad Kandvad: FIBO 200mm Vaheseinad: Metallkarkass Kips 2x13mm Uksed ja aknad Klaasiga uksed ja aknad: 6/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 3 x pakett selektiivklaasiga, puitalumiinium. Garaaži uks-metall. Trepid Välistrepp valatud tihendatud killustikalusele sarrustatud betoonist C15/20. Sisetrepp puidust puitkarkassil. 6. VÄLISVIIMISTLUS Välisseinad: VERTIKAALNE LAUDIS 120 MM, TOON PINOTEX CLASSIC PALISANDER TUMEPRUUN LÄBIKUMAV Vihmaveesüsteemid: TERAS U PROFIIL, DIAMEETER 100 MM TUMEHALL RR23 Katus: SBS RULLMATERJAL TOON HALL Räästakastid: TERASPROFIIL, TUMEHALL RR23 Uksed ja aknad- AKNAD: TUMEHALL RR23 UKSED: TUMEHALL RR23 Sokkel: SILIKAATKROHV CAPAROL FASSADE A1 VENATO 10 TUMEHALL Terrass: PUIDUST, TUMEHALL TERRASSILAUD 7. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON. 7.1 ÜLDANDMED Normdokumendid: EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt EVS 835.2014 Kinnistu veevärk EVS 846-2013 Kinnistu kanalisatsioon EVS 812-6:2012/A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 11. Tänavavõrgud ja -rajatised RYL Hoone tehnosüsteemid. RIL 77-2013, Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud - Paigaldusjuhend 7.2. VEEVARUSTUS Hoone veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse liitumisega ühisveevärgiga vastavalt trasside haldaja AS ELVESO tehniliste tingimustele eraldi projektiga. 7.2.1 Olemasolev, likvideeritav: Salvkaev 7.2.2. Projekteeritav: Väljastatud AS ELVESO tehnilised tingimused. 7/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 7.3. REOVEEKANALISATSIOON 7.3.1Olemasolev,likvideeritav : Olmevee kogumismahuti. 7.3.2.Projekteeritav: Väljastatud AS ELVESO tehnilised tingimused.. 7.4. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE: Projekteeritud hoone katuselt ja parkimisalalt vihmavett eraldi kokku ei korjata. Projekteeritud hoonete katuse sademeveed juhitakse vihmaveetorudega maapinnani, juhitakse pinnase kallete abil hoonest eemale ja immutatakse kinnistu pinnasesse. Sademe-, pinnase- ja lumevett ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele. Katuste ja vihmaveetorude korrasolekut kontrollida vähemalt korra aastas. Vajadusel puhastada vihmaveesüsteeme sinna kogunenud mustusest ja lehtedest. Arvutuslik vooluhulk (katus koos laiendusega) Qa = 1,4 l/s 7.5. HOONE DRENAAŽ Puudub drenaaži vajadus. 8. KÜTE JA VENTILATSIOON Kasutatavad norndokumendid: 1. EVS 932:2017. Ehitusprojekt 2. EVS 844:2016. Hoone kütte projekteerimine 3. EVS-EN 15251:2007. Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast 4. EVS 812-2:2014+AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 5. EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus. 6. EVS 812-3:2018/AC:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Küttesüsteemid 7. EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus 8. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015.a. määrus nr 85. Eluruumidele esitatavad nõuded. 9. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Vastu võetud 16.12.2016 nr.71 10. Siseministri määrus nr. 17. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. 11. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002: ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kütte ja ventilatsiooni põhiprojekt koostatakse projekti põhistaadiumis. Käesoleva projekti eesmärk on esitada kütte ja ventilatsiooni lahendused eelprojekti mahus. Hoone kütmine on planeeritud õhk-vesisoojuspumbaga läbi põrandakütte. Soojuspump sisemine osa ja sooja tarbevee süsteem asuvad tehnoruumis. Soojussõlme automaatika, juhtimine ja jaotuskeskused projekteeritakse, koostatakse ja paigaldatakse katla paigaldaja poolt. Põrandakütte temperatuuri kontroll toimub tehnoruumist. Kütte tehnoruumist on projekteeritud edasine magistraaltorude 8/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 jagunemine põrandakütte kollektoritesse. Põrandakütte kollektoritest toimub jagunemine põrandakütteringidesse. Põrandakütte ruumidekohane reguleerimine toimub spetsiaalse lokaalse automaatikasüsteemi kaudu. Põrandküte on projekteeritud hapnikutõkkega plasttorust ų20x2. Põrandküte on madalatemperatuuriline küte, kus soojuskandjana kasutatakse vastava paigaldusskeemi kohaselt põrandakonstruktsiooni paigaldatud plasttorudes ringlevat vett. Projekteeritud põrandkütte põrandapindade arvutuslikud maksimaalsed temperatuurid ei ületa standardis " EVS 844:2016 Hoone kütte projekteerimine" toodud väärtusi. Soojuskandja parameetrid põrandkütte süsteemis on 30/35°C. , sooja tarbevee kontuuris 55/5ºC. Põrandkütte jaotuskappi paigaldatakse jaotuskollektorid. Kollektor varustatakse elektriajamiga täiturmootoritega. Ruumi temperatuuri reguleerimiseks paigaldatakse ruumi siseseinale ruumitermostaat. Märgadesse ruumidesse paigaldatakse põrandatemperatuuri andurid. Paigaldatavate soojuspumpa tekitatav müra (k.a madalsageduslik müra) ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid, mis on sätestatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 lisas 1, mille kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II mürakategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Õhkvesisoojuspumba välise seadme asukoht on näidatud esimese korrusse plaanil. Elamu küttesüsteem kütteperioodi jooksul tagab ruumide õhutemperatuuri 19 – 21°C. Sooja vee valmistamine toimub mahulise boileriga. Mahtboiler tarnitakse koos el. küttekehaga. Sooja tarbevee kontuuril on tsirkulatsioonipump, mida juhitakse boileris asuva termostaadi abil. Elamusse on projekteeritud soojustagastiga sundventilatsioonisüsteem.Ventilatsioonisüsteemi torustik paigaldatakse tehnoruumis lae alla ja muus osas eluruumides kipskonstruktsiooniga varjatud kommunikatsioonikanalisse. Ventilatsioonisüsteemi võimsus on projekteeritud 380 W. Ventilatsiooniagregaadi kasutusiga on projekteeritud vähemalt 20 aastat. Täpse kasutusea määrab tootja. Köögi pliidi kohale tuleb paigaldada ventilaatoriga varustatud pestava rasvapüüduriga pliidi tõmbevari. Sisse pääseb õhk värskeõhupiilude ning avatavate akende kaudu. Hoone arvutuslik soojavajadus kutteks, ventilatsiooniks ja soojavee valmistamiseks: - Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur küttele ja ventilatsioonile on –22,5°C, RH = 90%. - Kütteperioodi välisõhu keskmine temperatuur on –0,6 °C ja kestvus on 224 ööpäeva. - 8.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid - Arvutuslik suvine välisõhu temperatuur on +28°C, RH = 50%. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Lubatud maksimaalsed müranivood on: elu-, söögi- ja magamistuba 30dB(A); pesuruum 40dB(A); köök, garderoob, wc, saun 35dB(A). Vajalik õhuvahetus on arvutatud lähtudes normidest: WC- 10 l/s, Vannituba- 15 l/s, Köök- 25 l/s, Elutoad- 0,5 l/s m², Magamistoad- 0,7 l/s m². Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja 9/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 tehnoloogiale. Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤30dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Garderoob- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-des- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) Temperatuuri lubatav kõikumine ruumide lõikes talvel +/- 2°C; reguleerimine igas ruumis eraldi. Jahutusega ruumides on võetud suviseks siseõhu arvutuslikuks temperatuuriks +24°C +/- 2°C. Alternatiivse soojusallikate kasutamine puudub. Tuletõkkepiiretest läbiminekud tuleb tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsivust. 9.ELEKTER Kinnistul on kehtiv Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud leping. Võrguühendus liitumiskilbini on ettenähtut madalpinge elektri maakaabliga. Liitumiskilp näidatud asendiplaanil. Jaotuskilp asub tehnoruumis. Võrguettevõtja tagab liitujale võrguühenduse läbilaskevõime võimsust: 3×25 A ja pinge: 220/380 V. Elektrienergia arvestus toimub elektrikilbist 2-tariifse arvestiga. Elektripaigaldise väljaehitamisel aluseks normdokumendid: Seletuskirja p. 1 ära toodud normdokumendid. - EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustatus. Töökohavalgustus. - Elektriseadmete ehituse eeskiri (seni asendamata osades), - Eesti Energia (0,4...20kV) võrgustandardid ja teised kehtivad Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid ning kehtivad või kehtestatud standardid ja määrused. Ruumide valgustuseks on ettenähtud eluruumides hõõglampidega lae- ja seinavalgustid, vannitubades – halogeenlambid 50W, 12V. Valgustite tüübid ja paigalduskohad kooskõlastada tellijaga.Valgustuse juhtimiseks kasutatakse kohapealseid lüliteid. Valgustite kaitseastmed: üldjuhul-IP20, sansõlmedes, dušširuumides, väljas- IP44 Elektrijõuseadme moodustavad elektriseadmed (katel, elektripliit, pesumasin, nõudepesu- masin, pistikupesad). Kõik pistikupesad ning valgustuse lülitid paigaldatakse süvistatult. Seadmete paigalduskohad ja kõrgused täpsustada tellijaga. Üldjuhul paigalduskõrgused, kui joonisel ei ole nimetatud teisiti: - pistikupesad üldjuhul - 0,2 m - pistikupesad köögi tasapinnal - 1,1 m - pistikupesad niisketes ruumides - 1,5 m - lülitid - 1,0 m Kõik seadmed kaitsemaandatakse. Üldinstallatsioon tehakse vaskkaablitega PPJ süvistatud seintes. Põrandasse paigaldatavad liinid paigaldatakse kogu ulatuses plasttorudes. Kõik valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5mm2, pistikupesade grupiliinides ristlõiget 2,5mm2. Hoonele ehitatakse kordusmaandus, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 oomi. Maanduskontuur rajatakse honest ca 1m kaugusele 0,7m sügavusele tsingitud ümarterasest 10/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 D10mm ja tüüpsetest püstelektroodidest L=2,5m (3tk.) ning ühendatakse peamaanduslatiga vaskjuhtme 25mm2 KORO abil. Maanduselektroodid paigaldatakse nii, et oleks tagatud hea kontakt maapinnaga. Vajadusel tihendatakse elektroodi ümber olev maapind. Peakilbis paigaldatakse peamaanduslatt, mis ühendatakse maanduskontuuriga. Elektriseadmed maandatakse kaablite kaitsejuhi kaudu. Puutepinge alandamiseks kasutatakse potentsiaaliühtustamist, milleks metalltorustikele ja hoone maapotentsiaaliga tarinditele tehakse ühendus elektrikilbi kaitselatiga (PE) vaskjuhtme 16mm2 KORO abil. 10. TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL 10.1 Üldosa Tehnosüsteemide minimaalne kasutusiga on 20 aastat, vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustava. 10.2 Normdokumendid • EVS-EN 60439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3 Jaotuskilbid, mida tohivad käsitleda tavaisikud; • EVS-HD 60364-5-51:2009+A11:2013 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised • EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele • EVS-EN 50110:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 10.3 Liitumispunkti andmed Objekti liitumispunktiks on olemasolev liitumiskilp. 10.4 Tugevvool 10.4.1 Jaotuskeskused Jääb olemasolev peajaotuskilp. 10.4.2 Kaablid ja juhtmed Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid teostada vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühendustarvikutega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab kaablite tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele. 10.4.3 Kaitseviisid Elektriohutuse tagamiseks kasutada järgmisi kaitseviise: Põhikaitsena (kaitse otsepuute eest) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste osade vahel ning elektriseadmete kasutamisega, mille kaitsekatete ja -kestade minimaalne kaitseaste on IP20. • Rikkekaitsena (kaitse kaudpuute eest) - toite automaatset väljalülitamist, II kaitseklassi elektritarvikute kasutamist ja potentsiaaliühtlustust. • Lisakaitsena – rikkevoolukaitset kuni 30 mA ja toimimisajaga mitte üle 30 ms. 10.4.4 Valgustus Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapunaandureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella. 10.4.5 Potentsiaaliühtlustus. Maandus 11/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme 6 mm² abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi. 10.5 Nõrkvool 10.5.1 Sidevõrk 10. HOONE ENERGIATÕHUSUS Hoone energiatõhususe määramisel on aluseks Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määrus vastu võetud 11.12.2018 nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" Vastavalt määrusele ei tohi rekonstrueeritav hoone energiatõhususarv ületada 160 kW/m2 ja liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtus on 120 kW/m2. Väikeelamule on projekteerimise faasis koostatud energiaarvutustel põhinev energiamargis Nr 2011566/00876, väljastamise kuupäev 14.10.2020 Märgise valjaandja Kesk Projekt OÜ vastutav spetsialist Tõnu Tiit. Elamu energiatõhususarv on 116 kWh/m2. Tulemus B-klass. Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhku pidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Hoones on ettenähtud piisav soojustus, mis peab tagama vajaliku soojustuse. Sõlmede ehitamisel on lähtutud sellest, et oleks välistatud niiskuskonvektsiooni tekkimine. Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustamisega. Elamu projekteerimisel on arvestatud optimaalsete aknaavade suurustega. Elamu välispiirete soojapidavused on lahendatud proportsionaalselt ühtlase soojapidavusega. Elamule on ettenähtud soojustagastusega sundventilatsioon,õhkvesisoojuspumba baasil küte ja soojavee tootmine. Küttesüsteemi, ventilatsiooni agregaatide valikul eelistada võimalikult suure energiatõhususega seadmeid ja optimaalsete võimsustega. Energiaarvutuste lähteandmed: Arvutustsoonide arv: 1 Küttesüsteemi tüüp: Maasoojuspump Ventilatsioonisüsteem: Sundventilatsioon soojustagastiga Jahutussüsteem: ei ole Aknad: U = 0,8 W/m2K 12/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 Uksed: U = 0,9 W/m2K Tõstuks: U = 1,1 W/m2K Välisseinad: U = 0,20 W/m2K Põrand: U = 0,09 W/m2K Laed: U = 0,09 W/m2K ja U = 0,23 W/m2K 11. KESKKONNAKAITSE NÕUDED Hoones tekkivad jäätmed kogutakse prügikonteineritesse. Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Olemasoleva elamu kinnistul hajutatakse sadeveed kinnistu piires pinnasesse. Ehitus tuleb teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva Jäätmeseadusele ja Rae valla jäätmehoolduseeskiri, Vastu võetud 19.03.2013 nr 99. Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse anda. Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) bituumenit mittesisaldav asfalt; 7) kiled; 8) ohtlikud ehitusjäätmed. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse omavalitsusega ja keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada omavalitsuses kinnitatud vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest Eesti Vabariigi ja Rae valla õigusaktidest ning ladustamiskohtade eeskirjadest. Puude kaitsmisel peetakse silmas järgmist: säilitavate puude ümbruses ei tohi tihendada pinnast, mitte teha mehhaniseeritud kaevetöid ja pole ette nähtud muuta maapinna kõrgusi. Ehitustsoonis tuleb ehitusajaks puutüved kaitsta. Rae vallas tiheasustusalal kasvavate puude raiumiseks on vaja taotleda raieluba Rae Vallavalitsusest. Hinnanguliselt ehitamise käigus ei teki jäätmeid üle 1m3 päevas või üle 10m3 kogu ehitusperioodi kestel. 13/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 12. TULEOHUTUS SEADUSED: - RTI, 05.03.2015, 1 EHITUSSEADUSTIK - RTI, 26.02.2015, 3 PLANEERIMISSEADUS - RTI, 17.12.2003, 78, 525 SEADMETE ENERGIATÕHUSUSE SEADUS - RT I, 2010, 24, 116 TULEOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 05.05.2010 - RTI, 05.11.2003, 68, 461 TURVASEADUS MÄÄRUSED: - RTI, 18.07.2015, 7 Nõuded ehitusprojektile MTM määrus nr 97 - RT I, 04.04.2017, 14 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele SM määrus nr 17 - 05.06.2015 MTM määrus nr. 57 -" Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused" - 04.03.2002 SM määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud nõuetele. STANDARDID 1. EVS 932:2017 - Hoone projekt. 2. EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. 3. EVS 812-3:2018/AC:2018- Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. 4. EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017- Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. 5. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 6. EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. 7. EVS 894:2008 +A1:2010 - Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. 8. EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid 9. EVS 843:2016 - Teede ja parkimise planeerimisel lähtutud EV standardist „Linnatänavad”. - Hoone tulepüsivusklass TP -3. - Kasutusviis – I . - Tuletõkkesektsioonide arv- 1 - Eripõlemiskoormus hoones alla 600 MJ/m² - Korruste arv 2 - Hoone kõrgus 6,9 m - Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikuse- ja tulelevikuklass: D-s2,d2 Katusekatte klass: BROOF - Välisseinte pinnakihi süttivustundlikuse klass: - Välisseina välispind: D,d2 - Õhutuspilu välispind: D,d2 - Soojustussüsteem: D,d0 - Vastavalt määrusele nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" Lisa 6 peab tehnilise ruumi sisepindade tuletundlikkus seintel ja lael olema B-s1,d0 ning põrandal DFL s-1. - Kaablite tuletundlikkus peab vastama Dca-s2,d2,a2 tuletundlikkusele.Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus: evakuatsiooniks on välisuksed (4). Kõik uksed evakuatsiooni teel avatakse väljapoole. Evakuatsiooni teede pikkus kaugeimate punktide vahel ei ületa 45 m ning umbalast 15 meetrit. - Suitsuärastus: suitsuärastus toimub välisukse ja käsitsi avatavate akende kaudu. Pääs katusele tagatakse teisaldatava redeli abil. Katusele paigaldatakse käigusillad ja katuseredelid. 14/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 - Tuleohutusabinõud hoones: igal korrusel on ette nähtud vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. - Ehitise vahelised tuleohutuskujad: vastavalt Majandus- ja taristuministri määrus 02.06.2015 nr 54 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" ja 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” - Tuletõrjepääsud: Hoonesse- läbi uste. Tuletõrjeauto pääs hoonele on tagatud juurdepääsuteelt. Kinnistu abihoone ei ole laiendatavale elamule lähemal kui 8 m (tuleohutuskuja 8 m tagatud). Elamu köetakse õhk-õhk soojuspumpaga, saunas on elektrikeris. Pääs katusele on kavandatud teisaldatava redeliga maja küljelt. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus: Tuletõrjevesi vastab EVS 812-6:2012+A1+A2 nõuetele. On tagatud vajalik tulekustutusvee vooluhulk 10l/s, arvestuslik tulekahju aeg 3 tundi.. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Kopli teel 85m kaugusel elamust. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonele on tagatud Kopli tee kaudu. 13. RADOON/ MÜRA Vastavalt Eesti Standardile EVS energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast” peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine“ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid vastavalt „Rahvatervise seaduse“ alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud «Eluruumidele esitatavate nõuete» (RT I 1999, 9, 38) punktiga 10. Terviseohutuse nõuded ehitusmaterjalidele ja –toodetele vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr. 230 13. septembri 1996. a. 14. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON: 1 KORRUSS: TREPIHALL 29,7 M² ELUTUBA-KÖÖK 49,2 M² PANIPAIK 1,8 M² ABIRUUM 7,4 M² TUBA 14,4 M² TÖÖTUBA 15,6 M² WC 1,6 M² DUŠŠ 2,5 M² LEIL 3,0 M² PUHKEALA 7,9 M² TEHNORUUM 4,9 M² GARAAŽ 46,0 M² KOKKU 184 M² TERRASS 30,9 M² 2 KORRUSS: TREPIKODA 7,1 M² 15/16 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 ELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE ÜLE 33% EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Töö nr. EP3120 TUBA 14,4 M² ABIRUUM 5,0 M² TUBA 13,9 M² VANNITUBA 12,0 M² WC-DUŠŠ 5,3 M² TUBA 14,2 M² GARDEROOB 7,6 KOKKU 79,5 M² RÕDU 56,5 M² 15. EHITISE ÜLDANDMED NIMETUS Ehitise liik hoone Ehitise nimetus elamu Peamine kasutamise otstarve 11101Üksikelamu Ol.ol. kinnistu pindala 5287 m² 15. ELAMU ÜLDISED TEHNILISED ANDMED EHR Ehitisealune pind (m2) 220 83(m2) Maapealse osa alune pind (m2) 220 Maapealsete korruste arv 2 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus (m) 44,9 Kõrgus (m) 6,9 Pikkus (m) 19,8 Laius (m) 16,9 Sügavus (m) 0 Suletud netopind (m2) 263,5 44,7(m2) Köetav pind (m2) 263,5 Maht (m3) 1074 Maapealse osa maht (m3) 1074 157(m3) Eluruumi pind 160,0 Üldkasutatav pind (m2) 46,0 Tehnopind (m2) 4,9 Tubade arv 6 Köökide arv 0 Avatud köökide arv 1 Hoone tulepüsivuse klass TP3 Koostas: Artur Polõn Kontrollis: Anu Kuningas 16/16  38.82 39.02 37.62 38.35 38.41 EHITISE ÜLDANDMED TINGMÄRGID 37.47 Kopli tee 2 37.90 65301:001:2618 N KINNISTU PIIR NIMETUS ANDMED OL OL ANDMED 38.91 39.01 Ehitise liik hoone hoone KINNISTU ALA 38.44 38.51 37.73 Ehitise nimetus üksikelamu üksikelamu He kk 37.50 W E SISSEPÄÄS KINNISTULE Peamine kasutamise 37.87 otstarve 11101 Üksikelamu 11101 Üksikelamu PR LAIENDATAV HOONE 37.55 Ol.ol. kinnistu pindala 5287 m² 37.92 37.49 S PROJEKTEERITUD KERAAMILISTE PLAATIDEGA TREPP A A 38.95 38.98 Hekk PROJEKTEERITUD PUITTERRASS 38.53 38.59 EHITISE ÜLDISED 37.70 .66 Kraa 4 37.64 .5 37 v .58 37 TEHNILISED ANDMED He kk PROJEKTEERITUD BETOONKIVIKATE .27 7.57 37.64 3 Kopli tee 4 37.97 OLEMASOLEV BETOONKIVIKATE 37 37.92 37.67 65301:001:2621 Ehitisealune pind (m2) 220 83 37 37 37.71 Maapealse osa alune pind (m2) 220 .37 37.88 Liitumispunkt veetrassiga PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATE 38.67 +38,17 +38,17 38.64 38.95 37.74 37.5 Puit 37.63 +38,04 7 +38,04 38.97 37.94 Maapealsete korruste arv 2 1 PROJEKTEERITUD SISSEPÄÄS 37.84 Maa-aluste korruste arv 0 +38,52 Vund +38,27 37.99 Liitumispunkt kan. trassiga Absoluutne kõrgus (m) 44,9 2 16,86 OLEMASOLEV PIIRDEAED 38.10 38.25 37.64 7,32 38.86 38.78 Kõrgus (m) 6,9 9,54 40.06 38.10 38.04 37.77 SÄILITATAVAD PUUD Pikkus (m) 19,8 3 65301:001:2616 37.99 +37,97 Puit Kuur 3 4 38.03 LIKVIDEERITAVAD PUUD Maakivi +38,24 Kelder Laius (m) 16,9 Vana-T 38.88 38.93 Kopli tee 1 38.78 19,76 38.95 38.26 Sügavus (m) 0 38.2 3 38.2 7 LIKVIDEERITAV OL OL KOGUMISKAEV 37.74 Suletud netopind (m2) 263,5 44,7 38.3 7 38.11 Bet kivi artu 38.18 38.43 38.16 9,05 LIKVIDEERITAV HOONESTUS 38.22 38.32 38.67 38.24 Köetav pind (m2) 263,5 38.49 38.44 Pinn 38.35 38.32 2 38.04 38.35 1 1 4 38.02 38.49 37.92 37.67 38.65 mnt Maht (m3) 1074 Kopli tee 38.28 38.28 lill 6 5 OLMEPRÜGI KOGUMISE KONTEINERID Maapealse osa maht (m3) 1074 157 lill 38.24 38.23 +38,17 H Terr 38.02 vpa 37.62 Eluruumi pind 160,0 Elamu +38,06 Õhk-Vesi soojuspump 37.73 PR. AUTO PARKIMISE KOHT 38.78 9 38.86 10 38. 38.89 03 Üldkasutatav pind (m2) 46,0 38.89 PLANEERITUD MAAPINNA KÕRGUS A 38.30 .24 38.14 38.18 38.24 Maakivi 38.02 38 +52,40 Tehnopind (m2) 4,9 +37,97 37.95 37. 37. 98 +51,77 OLEMASOLEV MAAPINNA KÕRGUS 37.76 Tubade arv 6 37.91 +38,24 38.06 7 Lill 98 38.11 38.2 38.09 38.13 8 38.28 4 Köökide arv 0 vpa ±0,00=+38,57 37.74 37.62 K A 38.164 38.02 Liivakast 38.1 Avatud köökide arv 1 38.77 38.30 38.30 38.0 38.83 38.87 38 38.84 .30 5 +38,10 lill KOMMUNIKATSIOONID +38,10 +38,17 37.76 +38,06 38 .30 37.77 37.92 Vund aiamaa Be 38.3 L tk .34 vpa 0 MÄRKUSED: ivi VESI-KANAL OLEMASOLEV VEETRASS TÄNAVA ALAL 38 37.81 37.65 Kopli tee L1 A 38.13 37.63 .42 65301:001:2634 A Tagada olemasolevate sideehitiste nõuetekohane kaitsmine/säilimine. KAVANDATAV VEETRASS KINNISTUL 38 aiamaa R 10,00 Liitumispunkt sadevete 38.73 37.83 38.79 37.78 38.83 38.00 Kaevetööde/ehitustööde teostamiseks sideehitiste kaitsevööndis kutsuda kohale 38.83 vpa kanalisatsiooni trassiga OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS TÄNAVA ALAL sideehitiste järelevalvetöötaja ja markeerida sidetrass ning määrata paiknemissügavus. aia 37.78 37.77 Olemasolev salvkaev Sideehitise kaitsevööndis teostada tööd käsitsi. Sideehitiste kaitsevööndis tehtavate 38.22 ma a Vana-Tartu mnt 17 37.66 37.64 KAVANDATAVKANALISATSIOONITRASS KINNISTUL tööde algusest kuni lõpuni tuleb omaniku informeerida sideehitise kaitsevööndis kaevetöödega 38.03 37.72 65301:001:2623 37.81 38.50 OLEMASOLEV DRENAAŽITRASS TÄNAVA ALAL alustamisest. Hilisemal pinnase tagasi panekul tuleb järgida nii omaniku nõudeid kui ka kõiki teisi 38.59 Kaevu hooldusala 38.69 38.75 38.78 37.81 asjasse puutuvaid nõudeid, juhendeid ja standardeid. Kõik sideehitiste kaitsmisega/säilitamisega 38.81 38.65 37.70 aiam aa 37.74 vpa Kopli tee 8 OLEMASOLEV SADEVETE KANALISATSIOONITRASS seotud kulud kannab tellija.Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult sideehitise omaniku 37.74 37.82 37.76 65301:001:2625 volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Liitumine Sideehitistega antud projektiga pole ette nähtud ELEKTER OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL 38.24 vpa 37.99 Madalpingega liitumisel või elektripaigaldiste kaitsevööndis tööde alustamisel 37.86 OLEMASOLEV MADALPINGE LIITUMISKILP kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne 37.74 OLEMASOLEV, LIKVIDEERITAV MADALPINGEKAABEL 38.07 tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/ tegevuste-kooskolastamise-vorm Info PLANEERITAV MADALPINGEKAABEL põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500 Töökohal peab olema vpa EHITISREGISTRI JÄRGI Sireli tn 3 Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. 65301:001:1036 1 116018123 Hoone Majandushoone OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ esindaja 38.30 2 116018124 Hoone Suvemaja (lammutatud) juuresolekul. Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. 3H 3 116018126 Hoone Kelder Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. SIDE OLEMASOLEV SIDEKAABEL 4 116018125 Hoone Laut Ristumisel kaablid üles riputada/toestada ning kaitsta vigastuste ja pinnase varisemise eest. Katete taastamisel tagada kaablite normidekohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND pehmet pinnas Ehitisealuse pinna koordinaadid TEEKAITSEVÖÖND Punkti X Y Nr. VEEKAITSEVÖÖND Lehti kokku: 1 Leht nr: 1 Objekti asukoht 1 6585094,11 544912,90 Mõõdistuse liik 2 6585094,62 544922,42 Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik Maa-ala plaan tehnovõrkudega 3 6585101,81 544922,03 Vana-Tartu mnt 17 4 6585102,20 544929,34 ASENDIPLAAN M 1:500 MTR REG NR: EEG000321 Mõõtkava: 1:500 5 6585090,99 544929,95 6 6585090,90 544928,24 Tellija: KAAREL LEETMAA Objekt: Märkused: Kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis Mõõtis: K.PLOOM Töö nr: 455G19 RADIAAN OÜ 7 6585082,38 544928,71 Omanik: ILMAR LEETMAA ÜKSIKELAMU ÜMBER EHITAMISE JA Kanali tee 6, Tallinn 10112 LAIENDAMISE EHITUSPROJEKT Koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis 8 6585081,94 544920,56 Proj juht: ARTUR POLÕN Kesk Projekt OÜ Joonestas: A.ERIT Kuupäev: 29.11.2019 REG NR 12514402 Reg.nr 12972777 GPS mõõdistuse RTK parandid on saadud Trimble VRS NOW võrku kasutades 9 6585086,39 544920,32 MTR EEP004188 HARJU MAAKOND, RAE VALD, PEETRI TEL +372 5660 9222 Katastriüksuste piiride andmed on saadud Maa-Ametist seisuga: 05.12.2019 Tellija: 10 6585086,01 544913,33 Tatari 58A Tallinn 10134 ALEVIK, VANA-TARTU MNT 17 Kontrollis: A.ERIT M.Laikask AB OÜ E-POST [email protected] Tel : 5050098 65301:001:2623 Volitatud arhitekt Staadium: EELPROJEKT Arhitekt: ANU KUNINGAS tase 7 Kutsetunnistuse Töö nr: EP3120 Kuup.: 9.10.2020 Leht: AS-4-02 nr 117191  Rae Vallavalitsus Teie 02.11.2020 menetlus nr 235780 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 03.11.2020 nr 15-2/20/50725-2 Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju maakond Vana-Tartu mnt 17 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkusega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Peetri aleviku Vana- tartu mnt 17 kinnistu (katastritunnus 65301:001:2623) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 235780). Kinnistu asub riigitee nr 11330 km 1,330–1,415 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Harju maakond, Re vald, Peetri alevik, Vana-Tartu mnt 17 üksikelamu ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt“ (peaprojekteerija Kesk Projekt OÜ, töö nr EP3120 ) Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: - Olemasolev ristumiskoht riigiteelt nr 11330 Järveküla–Jüri peab olema likvideeritud enne kavandatud elamuhoone kasutusloa andmist. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Seletuskiri [3120_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf] - Asendiplaan [3120_EP_AS-4-02_v01_asend.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)