Lõige 2-2
Lõige 1-1 PK 0+58
PK 1+23
15,50
Sõidutee telg
Kinnistu piir
KLT telg
2,20 1,00 0,50 0,50 15,50
Kinnistu piir
Sõidutee telg
0,75
Kinnistu piir
Kinnistu piir
2,00 2,00 2,50 2,50 2,25
1,00 1,00 1,00
H=47.70 H=47.80
H=47.20 2,5% 2,5% H=47.40
1,5% 2,0% 2,0% 4,0% 4,0%
Ol.olev maapind
3,00 3,00 1,75 2,00 2,00
4,0% 4,0% 4,0%
Proj sadekanalisatsioonitoru H=46.70 H=46.50
Proj veetoru H=46.50 2,5% 2,5% H=46.40
Proj. sidekanalisatsioon Proj reoveekanalisatsioonitoru
Ol.olev maapind
4,0% 4,0% 2,0% 2,0% 2,0%
Proj TV-kaabel
Murukülv kasvupinnasel 10cm
4,0% 4,0% 4,0%
Täitepinnas; Kt=0,92 (min f=0,5m/ööp) Segu 0/31,5 (Märkus nr. 3) 10cm
Proj TV-kaabel
Proj survekanalisatsioonitoru Segu 0/31,5 (Märkus nr. 3)
AC 16 surf (70/100) 5cm AC 8 surf (70/100) 5cm
Proj veetoru
AC 8 surf (70/100) 5cm AC 32 base (70/100) 6cm Lubjakivikillustikalus 15cm
Lubjakivikillustikalus 15cm Lubjakivikillustikalus 25cm AC 16 surf (70/100) 5cm fr. 4/32 5cm
fr. 4/32 5cm fr. 4/32 10cm AC 32 base (70/100) 6cm fr. 4/63 10cm
fr. 4/63 10cm fr. 4/63 15cm Lubjakivikillustikalus 25cm Keskliiv (f≥2,0m/ööp, Kt=0,98) 20cm
Keskliiv (f≥2,0m/ööp, Kt=0,98) 20cm Keskliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,98 20cm fr. 4/32 10cm Täiteliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,95
Täiteliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,95 Täiteliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,95 fr. 4/63 15cm Ol. olev pinnas
Ol. olev pinnas Ol. olev pinnas Keskliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,98 20cm
Täiteliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,95
Ol. olev pinnas
Vee -ja kanalitoru ristumine
Lõige 3-3
Kinnistu piir
Kurna-Tuhala maanteega
~1,10 6,00 4,20 4,60
0,90
2,00 5,40 2,60 3,15 3,15 1,85 2,45 2,00
H=46.20
Kinnistu piir
0,5%
Kinnistu piir
Ol.olev maapind
H=~46.58
H=47.10 H=47.05
~2,5% ~3,4%
Ol.olev maapind 4,0%
Ol.olev sõidutee katend
0,50 Proj. sidekaabel
Ol.olev sõidutee katend
Ol.olev. sidekaabel
K1 Ol.olev. sidevalguskaabel
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
V1 V1 K1 K1 K1 K1 K1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
min 1,50
AC 16 surf (70/100) 5cm
min 1,80
min 1,0m
min 1,80
Proj. veetoru
Proj. kanalitoru
1250N kaitsetorus Kaevik
AC 32 base (70/100) 6cm
Kaevik 1250N kaitsetorus
Lubjakivikillustikalus 25cm
fr. 4/32 10cm
Vaata MÄRKUS nr.6-9 !
fr. 4/63 15cm
Keskliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,98 20cm
Täiteliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,95 ~45cm
Täiteliiv (f≥2,0m/ööp), Kt=0,95 15cm
Ol. olev pinnas
Sidekaabli ristumine Kurna-Tuhala
maanteega
10,30 ~1,10
2,00 1,80 2,60 3,15 3,15 1,85 1,80 2,00
Kinnistu piir
Kinnistu piir
H=~46.80
H=~47.30 H=~47.20
~2,5% ~3,4%
Ol.olev maapind
MÄRKUSED:
Ol.olev maapind 1) AC 16 surf EVS 901-3:2009 p.5.4.9. (70/ 100; LA 30, Gc 85/ 20; An NR; Fl 25)
AC 8 surf EVS 901-3:2009 p.5.4.7. (70/ 100; LA 35, Gc 85/ 20; An NR; Fl 25)
Ol.olev sõidutee katend AC 32 base EVS 901-3:2009 p.5.4.16. (70/ 100; LA 35, Gc 85/ 20; An NR; Fl 20)
2) Lubjakivikillustikalus SÕIDUja KÕNNITEE all rajada kiilumismeetodil "Tee projekteerimise normid" MKM 05.08. 2015. a
määrus nr 106. Lisa. Tabel 4.8 POS 3 ja 4.
3) Tee peenrad "Tee projekteerimise normid" MKM 05.08. 2015. a määrus nr 106. Lisa. Tabel 4.7 POS 1.
4) Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld(pH 6,5...7,0), mis ei tohi
sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ja tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega
Proj. sidekaabel
min 1,50
vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada
min 1,00
ning tasandada niidukõlbulikuks.
1250N kaitsetorus 5) Ol. olevate tehnovõrkude sügavused on põhimõttelised !
Kaevik/ 6) Riigitee maaüksusele kavandatud veetorustiku minimaalne sügavus 1,8m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva veetoru
minimaalne sügavus 1,8m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
Ol.olev sidekaevu 7) Riigitee maaüksusele kavandatud kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus 1,0m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva
Kaevik veetoru minimaalne sügavus 1,5m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
asukoht 8) Riigitee maaüksusele kavandatud sidekaabli minimaalne sügavus 1,0m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva veetoru
Vaata MÄRKUS nr.6-9 ! minimaalne sügavus 1,5m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
9) Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee ja mahasõidu kattest minimaalselt 2,0m kaugusel
10) "Kiili valla kaevetööde eeskiri" määrus nr. 11. Vastu võetud 20.05.2010.a.
Projekti nimetus: Töö nr:
KAJAKA II KINNISTU DETAILPLANEERINGU JÄRGNE 17120
SÕIDU- JA KERGLIIKLUSTEE PROJEKT
Leht nr:
Asukoht: AS-05
OÜ Mastlop 11115 KURNA-TUHALA TEE/ALEKSANDRI TEE T1/ALEKSANDRI PÕIK Staadium:
Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 KIILI ALEV, KIILI VALD, HARJU MK PÕHIPROJEKT
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected] Tellija:
Projektijuht Pärt Põltsam KAJAKA MÜ KINNISTU OMANIK
Mõõtkava:
Projekteeris Pärt Põltsam
Pärt Põltsam Joonise nimetus:
Kontrollis 1:50
(tunnistuse nr. 106091)
KONSTRUKTSIOONI LÕIKED
Koostatud / trükitud: 28.10.2020/ 28.10.2020
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
TÖÖ KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST
2. OLEMASOLEV OLUKORD
- Ehitusgeoloogilised tingimused
3. PROJEKTI EESMÄRK
4. PROJEKTLAHENDUS
- Piirangud
- Liikluse analüüs
- Vastavus detailplaneeringule
- Tehnilised näitajad
- Plaanilahendus
- Katend
- Kvaliteedinõuded
- Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
- Vertikaalplaneerimine
- Tehnovõrgud
- Haljastus ja heakord
- Jäätmekava
- Töötervishoid ja tööohutus
- Tegevus teel ja teekaitsevööndis
- Kasutus- ja hooldusjuhend
JOONISED
ASUKOHASKEEM AS-01
ASENDIPLAAN NÄHTAVUSKOLMNURGAD AS-02-1
ASENDIPLAAN AS-02
VERTIKAALPLANEERING AS-03
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN AS-04
KONSTRUKTSIOONI LÕIKED AS-05
ERIOSAD
OÜ Arbelos Projekt – vee ja kanalisatsiooni projekt. Töö nr. 11-18
OÜ Prosystem – tänavavalgustus ja sidekanalisatsioon
1 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
SELETUSKIRI
1. ÜLDIST
Käesolev põhiprojekt on koostatud kinnistu omaniku tellimusel.
Projekteerimise lähtematerjalideks on:
Geodeesia - OÜ AamosAtlas poolt 21.12.2017.a. koostatud geodeetiline alusplaan. Töö
nr. 251-G-17.
Detailplaneering – OÜ Maaplaneeringud poolt 2007.a. Koostatud Kajaka II kinnistu
detailplaneering. Töö nr. 262-06.
Mahasõidu rajamise nõuded – Maanteeameti kiri nr. 15-2/17-00753/281
Lähteülesanne
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
Ehitusseadustik (26.02.2015 otsus nr. 601) ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
EVS 843:2016 „Linnatänavad“
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
EVS 901-3:2009 Asfaltsegud;
EVS-EN 1338:2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid;
EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
MKM määrus 17.07 2015. a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“
MKM määrus nr. 101. 3.08.2015. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
MKM määrus nr. 106 5.08.2015. "Maanteede Projekteerimisnormid"
MKM määrus nr. 34 14.04.2016 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele
esitatatavad nõuded“
MKM määrus nr. 43. 13.07.2018. "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele"
Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr. 5 "Kiili valla jäätmehoolduseeskiri"
Kiili Vallavolikogu 20.05.2010 määrus nr. 11 "Kiili valla kaevetööde eeskiri"
"Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr.
314. 23.12.2015.
Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Maanteeameti peadirektori
käskkiri 05.01.2016.a. nr 0001.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeamet; parandused ja täiendused
10.02.2009).
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ MA 2016-012. Maanteeameti peadirektori käskkiri
22.11.2016.a. Nr 0215.
Teetööde tehniliste kirjelduste uus süsteem
https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_form_spetsi_kinnitamine?spets=13, 13.01.2012;
Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel. MA 2016-010
2 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
Kõnealune detailplaneeringu ala asub riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee (tunnusega
30401:003:0228) ääres ~km 11,835-12,100.
Tee maa alad on üldjoontes puhastatud võsast ja metsast.
Kogu käsitletav ala on laugja reljeefiga langedes sujuvalt kagu- loode suunas madalamale.
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,09 – 45.71.
Käsitletavad kinnistud (käesoleva projekti koostamise aegsed andmed Maa-ameti geoportaalist):
Aleksandri tee T1 – tunnus 30401:001:2912; 100% transpordimaa
Aleksandi põik– tunnus 30401:001:2927; 100% transpordimaa
Proosamardi tee T1 – tunnus 30401:003:0617; 100% transpordimaa
11115 Kurna-Tuhala tee – tunnus 30401:003:0228; 100% transpordimaa
Ehitusgeoloogilised tingimused
Käesoleva projekti raames ehitusgeoloogiat tellitud ei ole.
“Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi MA 2017-003” lisa 1 tabel 1 (lk. 41) mõistes on
teelõigul tegemist 3. niiskuspaikkonnatüübiga.
3. PROJEKTI EESMÄRK
Projekti eesmärk on detailplaneeringu järgselt moodustatud transpordimaa-alale mahasõidu,
sõidu- ja kõnnitee rajamine vastavalt Tellija ette antud soovile.
Projekteeritud teevõrgustiku järgselt taastatakse haljasala ja muud katendid.
3 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
4. PROJEKTLAHENDUS
Piirangud
Alal on kehtiv kiirusepiirang 70 -90 km/h
„Tee projekteerimise normid“ Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
p. 2.4.6. Tabel 2.14. (lk 39); külgnähtavuse tase „rahuldav“ järgi 16 m
p. 2.5. Tabel 2.17. (lk 43 ); sõiduteega külgneva vaba ruumi laius tase „rahuldav“ järgi 7,0 m
p 5.2.7. Tabel 5.1 ja 5.2; nähtavuskolmnurgad 7x210 m ja 7x380 m.
Lisaks:
1. Ehitusseadustik paragrahv nr. 71 „Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd“ maantee
kaitsevöönd – 30 m
2. Pumpla kaitsevöönd – 20 m
Liikluse analüüs
Kurna-Tuhala teel on kehtiv kiiruse piirang 90 km/h. (projekteeritava mahasõidu kohal 70 km/h).
Riigi kõrvalmaantee nr 11115 aasta keskmine liiklussagedus 2019.a. seisuga on 1680 a/ööp,
millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 98% ja veoautod/autobussi 2%. Olemasoleva sõidutee
katte laius on 8m.
4 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Kui võtame eelduseks, et tipptunni liiklus moodustab AKÖL-ist ligikaudu 10-20%, siis on
mahasõitude teenindustase A. Kui ristmiku kõikide suundade liiklussageduste summa on <400
sõidukit, siis on teenindustase alati „A“, ükskõik kui ebasoodsalt ka pöörded ei jaguneks. Sellisel
juhul tuleb kasutada tüüplahendusi või piiravate tingimuste olemasolul sobivaid lahendusi.
Nähtavust piiravaid tingimusi ei ole.
Planeeritavasse alasse (OÜ Maaplaneeringud poolt 2007.a. Koostatud Kajaka II kinnistu
detailplaneering. Töö nr. 262-06) on ette nähtud 24 kinnistut, millest kaks on üldkasutatava maa
ning 22 on elamumaa sihtotstarbega. Eeldusel, et igas ühepereelamus on kaks autot ja päevas
tehakse minimaalselt kaks sõitu siis kõnealuselt alalt lisanduv liiklussagedus on 96
autot/ööpäevas.
Käsitletavale alale on ette nähtud ühepereelamute ala, kus suures enamuses on liikluskooseisuks
ainult sõiduautod. Antud juhul võib mahasõidu puhul valida maanteeameti tüüpmahasõidu (I).
Vastavus detailplaneeringule
Projektlahendus vastab kehtivale detailplaneeringule (OÜ Maaplaneeringud poolt 2007.a.
Koostatud Kajaka II kinnistu detailplaneering. Töö nr. 262-06)
Tehnilised näitajad
Mahasõit 11115 Kurna-Tuhala teelt ja (PK 0+00 - 0+85)
Sõiduradade arv - 2 (2x 3,00 m)
Sõidutee katte laius - 6,0 m
Kergliiklustee katte laius - 2,0 m
Teekattemärgistus - värv
Katendi tüüp - asfaltbetoon
Teepeenrad - 1,00 m lubjakivikillustik
5 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
(PK 0+85 - 6+65.11)
Sõiduradade arv - 2 (2x 2,50m)
Sõidutee katte laius - 5,00 m
Kergliiklustee katte laius - 2,0 m
Teekattemärgistus - värv
Katendi tüüp - asfaltbetoon
Teepeenrad - 0,50 m lubjakivikillustik
Projektkiirus
50-60 km/h
Katte tüüp asfaltbetoon
Plaanikõverik 5 ja 10 m
Vertikaalkõverik 500 ja 1000 m
Pikikalle 0,5 – 2,5%
Põikkalle
-sõiduteel 2,50%
-kõnniteel 1,50%
-peenral 4,00%
Nõlvus
-muldel 1:2
Plaanilahendus
Projektis esitatud sõidu- ja kergliiklusteede ning mahasõidu asukoht vastab detailplaneeringus
ettenähtule. Mahasõit on ette nähtud 11115 Kurna-Tuhala tee km 11,965
Mahasõit (kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala) Aleksandri tee T1
Käsitletav ala on ühepereelamute ala, kus valdavaks liiklusvahendiks on sõiduautod.
Liikluskorralduslikult on kogu alal ette nähtud kiiruse piirang 30 km/h.
Mahasõit olemasolevalt riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala teelt on ette nähtud sellele
asukohaga km 11,965. Sõidutee katte laius 6,0 m, tugipeenrad 1,0 m laiustena ning
pöörderaadiused R=10,0m. Pöörderaadiustel on arvestatud prügiauto pööramisraadiustega
(sõiduk pikkusega 9,0m).
Mahasõit tuleb rajada ilma 11115 Kurna-Tuhala teed sulgemata !
PK 0+00 – 0+85
Sõidutee on ette nähtud 6,0 m laiune 2-kihiline a/b katend (AC 16 surf, h= 5 cm ja AC 32 base, h
= 6 cm). Teepeenrad on 1,0 m laiused (opt segu 0/31,5). Kergliiklustee on ette nähtud laiusega
2,0 m ning on projekteeritud sõidutee katte servast 10,0 m kaugusele. Kergliiklustee on ette
nähtud 1-kihilise a/b kattega (AC 8 surf, h= 5 cm). Eraldusribale on ette nähtud kõrghaljastus.
Kurna-Tuhala sõidutee pool on kergliiklustee kokku viimisel arvestatud perspektiivse
6 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
kergliiklustee asukohaga. Käesoleval hetkel viiakse kergliiklustee projekteeritava mahasõiduga
kokku 10m kaugusel olemasolevast maanteest.
PK 0+85 - 6+65.11
Sõidutee on ette nähtud 5,0 m laiune 2-kihiline a/b katend (AC 16 surf, h= 5 cm ja AC 32 base, h
= 6 cm). Teepeenrad on 0,50 m laiused (opt segu 0/31,5).
Ala sees, Aleksandri tee T1 lõpus (Aleksandri tee 11 ja 12 juures) ette nähtud ümber pööramise
koht vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standardile, mõõtmetega 14x14 m ning
raadiustega R=5,0 m.
Kergliiklustee on ette nähtud laiusega 2,0 m ning projekteeritud sõidutee katte servast 3,50 m
kaugusele. Kõnnitee on ette nähtud 1-kihilise a/b kattega (AC 8 surf, h= 5 cm).
Kergliiklustee
Kogu alal on ette nähtud kergliiklustee laiusega 2,0 m, mis 10,0m enne Kurna-Tuhala sõiduteega
ristumist on ette nähtud projekteeritud sõiduteega kokku viia. Käesoleva projekti töömahu piiriks
on kõnealuse detailplaneeringu ala kinnistu piir.
Detailplaneeringu ala sees (PK 0+80 ja PK 4+25), ristmikualale on ette nähtud kaks
ülekäigurada. Ülekäigurajad tähistatakse liiklusmärkide ning teekattemärgistusega.
Katete taastamised
Olemasoleva ja projekteeritud a/b katendid viia astmeliselt ülekatetena kokku. Katted omavahel
sujuvalt kokku viia. Katete taastamised vajadusel teostada minimaalse ülekattega, lähtuda „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ MKM määrus nr. 101-st (3.08.2015.a.).
Olemasoleva ja projekteeritava sõidutee a/b katte servad kuumtöödelda bituumeni või
bituumenemulsiooniga ning „mannatada.“
Tehnovõrkude paigaldamisel tagada 11115 Kurna-Tuhala tee a/b katte terviklik säilimine!
Kui katendeid kahjustatakse suuremas mahus kui projektdokumentatsioonis kajastatud siis tuleb
need kehtivate normide ja määruste järgselt taastada.
Haljasala taastamine
Kaevetööde järgselt tuleb taastada haljasala kasvumullaga, millele külvatakse muruseemet.
Katend
PK 0+00 - 6+65.11 sõidutee:
AC 16 surf (LA30) h= 5 cm
AC 32 base (LA35) h= 6 cm
Lubjakivikillustikus alus fr. 4/63 kiiluda fr. 4/32-ga h= 25 cm
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 min h= 20 cm
Olemasolev pinnas
Teepeenrad lubjakivikillustikust kattega opt segu 0/31,5
Väljakaeve teostada vähemalt kogu kasvupinnase mahus.
7 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Projekteeritud kergliiklustee:
AC 8 surf h= 5 cm
Lubjakivikillustikust alus fr. 4/63 kiiluda
fr. 4/32 -ga h= 15 cm
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 min h= 20 cm
Olemasolev pinnas
Väljakaeve teostada vähemalt kogu kasvupinnase mahus.
Mahasõidud kinnistutele
Rajada kas 1-kihilise a/b kattega (AC 16 surf, h=6cm) või betoonkivikattega
Perspektiivne betoonkivikattega kinnistule mahasõit (tüüplahendus):
Betoonkivi (Unikivi) h= 8 cm
Paigaldusliiv või sõelmed h= 3-5 cm
Lubjakivikillustikus alus fr. 32/63 kiiluda fr. 16/32 ja
fr. 8/16 -ga h= 20 cm
Keskliiv (vajadusel) h= 25 cm
Olemasolev pinnas
Perspektiivne kaevik tehnovõrkude kohal (tüüplahendus):
Kasvumuld+murukülv h= 15 cm
Keskliiv (min f=2,0 m/ööp), Kt=0,98 h= 20 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h= ~75 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h= 30 cm
Täiteliiv (min f=0,5 m/ööp), Kt=0,95 h= 35 cm
Alusliiv h= 15 cm
Ol.olev pinnas
Kui filtratsioonimoodul on piisav (min f=2,0 m/ööp), siis tohib kaeviku tagasitäitmisel kasutada
kohalikku pinnast.
Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Maanteeameti peadirektori
käskkiri 05.01.2016.a. nr 0001.
Kvaliteedinõuded
Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ning
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2014-15“ tabel 1 veerg 1 (kõnnitee) ja 4 (sõidutee)
esitatud nõuetest. NB! Asfaltsegude sõelkõverad peavad mahtuma EVS 901-
3:2009“Asfaltsegud“ toodud sõelkõvera välja.
1) Tihe kuum asfaltbetoonsegu AC 8 surf 70/100 koostada vastavalt standardis EVS 901-
3:2009“Asfaltsegud“ p 5.4.7. toodud seguretseptile. Seguretsept koostada vastavalt
väärtustele, mis on antud veerus: „Kergliiklusteed ja õuealad“ esitatud nõuded. Lisaks
sellele peavad olema täidetud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2014-15“ tabelis
1 veerus 3 AKÖL 20<3000 esitatud nõuded.
Terastikulise koostise kategooria Gc 85/20
Kulumiskindluse maksimaalväärtus An NR
8 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass: LA35
Plaatsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI25
Bituumen sideaine 70/100
Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0
Külmakindluse kategooria NaCl lahuses FNaCl4
Peenosiste sisalduse kategooria f2
Külmakindluse kategooria F2
Sideaine minimaalne sisaldus Bmin = 5,8%
2) Tihe kuum asfaltbetoonsegu AC 16 surf 70/100 koostada vastavalt standardis EVS 901-
3:2009“Asfaltsegud“ p 5.4.9. toodud seguretseptile. Seguretsept koostada vastavalt
väärtustele, mis on antud veerus: „<500“ esitatud nõuded. Lisaks sellele peavad olema
täidetud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2014-15“ tabelis 1 veerus AKÖL
20<900 esitatud nõuded.
Terastikulise koostise kategooria Gc 85/20
Kulumiskindluse maksimaalväärtus An NR
Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass: LA30
Plaatsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI25
Bituumen sideaine 70/100
Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0
Külmakindluse kategooria NaCl lahuses FNaCl4
Peenosiste sisalduse kategooria f2
Külmakindluse kategooria F2
Sideaine minimaalne sisaldus Bmin = 5,0%
3) Tihe kuum asfaltbetoonsegu AC 32 base 70/100 koostada vastavalt standardis EVS
901-3:2009“Asfaltsegud“ Tabel 5.4.16 toodud seguretseptile. Seguretsept koostada
vastavalt väärtustele, mis on antud veerus: „<500“ esitatud nõuded. Lisaks sellele peavad
olema täidetud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2014-15“ tabelis 1 veerus 3
AKÖL 20<900 esitatud nõuded.
Terastikulise koostise kategooria Gc 85/20
Kulumiskindluse maksimaalväärtus An NR
Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass: LA35
Plaatsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20
Bituumen sideaine 70/100
Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30
Külmakindluse kategooria NaCl lahuses FNaCl4
Peenosiste sisalduse kategooria f4
Külmakindluse kategooria F2
Sideaine minimaalne sisaldus Bmin = 3,2%
Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (MKM
3.08.2015.a. määrus nr 101). Samuti tuleb tööde teostamisel jälgida Maanteeameti koostatud
„Teetööde tehnilised kirjeldused“ juhendeid.
Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel peab vältima olemasolevate kommunikatsioonide
vigastamist.
9 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld,
liivasegune muld, ebasobivast pinnasest täide, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu
ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Kui tööde
käigus selgub, et kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja
kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.
Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse
juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0.5 m/ööpäevas. Keskliivast dreenkiht
tihendatakse, tihendustegur vähemalt 0,98.
Lubjakivikillustikaluses kasutada lubjakivikillustikku purunemiskindlusega LA30.
Lubjakivikillustikalus rajatakse kiilumismeetodil kahekihilisena. Aluse killustik fr 4/63
kiilutakse killustikuga fr 4/32 (Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012, Tabel
5).
Lubjakivikillustikust teepeenar (Tee ehitamise kvaliteedinõuded. MKM 03.08.2015.a. määrus nr
101, LISA 10 POS 6).
Killustikaluse pinnal peab sõidetaval alal elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või
LOADMAN seadmega olema vähemalt 170 MPa, kõnnitee kohal 140 MPa ja kaevuku põhjas
120 MPa. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja
eeskirjadele.
Enne asfaltkatte ülakihi paigaldamist tuleb aluskiht kruntida. Kasutatakse BE50R kulunormiga
0.15 kuni 0.25 l/m². Pikivuugid eri laotamiskordade vahel tuleb liimida. Ülakihi pikivuugi
liimimisel kasutada TOK-PLAST või sarnast liimi kulunormiga 20g/m katendi paksuse iga cm
kohta. Alumistel kihtidel kasutada pikivuugi kruntimiseks BE65R või BE50R kulunormiga
10g/m katendi paksuse iga cm kohta.
Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning
põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Katte paani laiuse ulatuses peab katte pind olema
ühtlase faktuuriga ja bituumenilaikudeta. Pärast vihma ei tohi asfaltkattele jääda loike ja ta peab
kuivama ühtlaselt. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia soojal ja kuival
perioodil.
Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
Projektis liiklusmärgid paigaldada vastavalt asendiplaanil näidatule. Liiklusmärgid vastavalt EVS
613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine.
Teedel (nr 11115 külgneval alal) on ettenähtud kasutada 1 grupi suurusega liiklusmärke.
Liiklusmärkidel kasutatava kile klass peab olema vähemalt II vastavalt Eesti Standardile EVS
613:2001. Kilega viimistletavad märgid tuleb ette valmistada vastavalt kattekile tootja juhistele.
Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud halli värviga.
Ette on nähtud liiklusmärgid nr.221 „Peatu ja anna teed“, nr. 382 ja 392 „kiirusepiirangu ala
10 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
„30“, nr. 543 ja 544, nr. 552 „Tupik“ „Ülekäigurada“ ning nr. 644 „Aleksandri tee“ , nr. 683 ja
684 ning viidad nr. 813 ja 815.
Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud tsinkkattega terastorud, mille minimaalne
väline läbimõõt on 60 mm või 76 mm ja mille minimaalne seinapaksus on 2 mm. Ehitaja peab
arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.
Liiklusmärgid paigaldatakse märgialusele vastavalt märgi tootja soovitustele. Märkide postide
külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid ja needid peavad olema märgi materjaliga
sobivast materjalist, et vältida märgi kahjustumist või seisukorra halvenemist. Ühe posti küljes
olevad märgid paigaldatakse selliselt, et post on märkide keskjoonel.
Liiklusmärgi paigaldamisel kõnnitee kohale, peab märgi alaserva ja kõnnitee katte vahekaugus
olema vähemalt 2.5 m.
Teekattemärgistus teostada vastavalt standardile EV ST 614 Teemärgised ja nende kasutamine.
Teekattemärgistus teostada värviga asendiplaanil näidatuna.
Ette on nähtud ülekäiguradade maha märkimine värviga- teekattemärgistus nr. 945a. ja nr. 946a.
Detailplaneeringu ala sees nr. 921.
Vertikaalplaneerimine
Projektis on ettenähtud sadevesi teedelt juhtida piki- ja põikikalletega haljasaladele immutamiseks.
Sõidutee põikikalle on üldiselt 2,5% , pikikalded on suurusjärgus 0,5 kuni 2,5%. Kergliiklustee
põikikalle on 1,5%. Sõiduteed on kahepoolse põikikaldega ning kergliiklustee ühepoolse
põikkaldega.
Katendite taastamisel lähtuda olemasolevast olukorrast. Projekteeritud ja ol. Olevad katendid
tulevad kõrguslikult omavahel sujuvalt kokku viia.
Kõik olemasolevad ja projekteeritud kaevuluugid ja kaped tuleb tõsta projekteeritud
pinnakõrguste tasemele. Parkla laienduse rajamisel tuleb tagada kõikide kommunikatsioonide
rikkumatus nii ehitamise ajal kui ka hilisemal ekspluateerimisel.
Tehnovõrgud
Veevarustus
Lähtutud on tehnilistest tingimustest (OÜ Kiili KVH; koostatud 3.05.2019.a. nr. 690-2).
Eriosa projekti on koostanud OÜ Arbelos Projekt. Eriosa projekt on lisatud käesoleva projekti
koosseisu – vaata tehnovõrkude koondplaani joonis ja detailsem lõplik lahendus vaata eriosa
projektist !!
Veetorustike materjalina näha ette PE või PEH plasttorud ning liited teha elektrikeevisliitmikena.
Kõik plastiktorud märgistada spetsiaalse avastuslindi või-traadiga. Veetorustiku minimaalne
sügavus maapinnast 1,8m.
Veetoru rajamisel ristumine ning kulgemine paralleelt 11115 Kurna-Tuhala teega teostada
kinnisel meetodil (Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel. MA
2016-010). Ristumisel 11115 Tuhala-Kurna teega veetoru paigaldussügavus ca 2,30 m
(ristumisel maanteega minimaalselt 1,80m ja transpordi maa-alal 1,8m sügavusele), toru
paigaldada A-klassi kaitsetorusse (1250 N) kogu tee maa-ala laiuses (vaata joonis AS-05).
Veetoru paigaldada A-klassi kaitsetorusse (750 N) kogu ulatuses, mis jääb 11115 Tuhala-Kurna
tee transpordi maa-alale ! Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema
11 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
riigitee ja mahasõidude kattest minimaalselt 2,0m kaugusel.
Eriosa projekt (OÜ Arbelos Projekt, töö nr. 11-18) on lisatud käesoleva projekti koosseisu.
Kanalisatsioon
Lähtutud on tehnilistest tingimustest (OÜ Kiili KVH; koostatud 3.05.2019.a. nr. 690-2).
Eriosa projekti on koostanud OÜ Arbelos Projekt. Eriosa projekt on lisatud käesoleva projekti
koosseisu – vaata tehnovõrkude koondplaani joonis ja detailsem lõplik lahendus vaata eriosa
projektist !!
Survekanalitoru rajamisel ristumine ning kulgemine paralleelt 11115 Kurna-Tuhala teega
teostada kinnisel meetodil (Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise
kavandamisel. MA 2016-010). Ristumisel 11115 Tuhala-Kurna teega survekanalitoru
paigaldussügavus ca 2,30 m (ristumisel maanteega minimaalselt 1,50m ja transpordi maa-alal
1,0m sügavusele), paigaldada kaitsetorusse (1250 N). Survekanalitoru paigaldada A-klassi
kaitsetorusse (750 N) kogu ulatuses, mis jääb 11115 Tuhala-Kurna tee transpordi maa-alale !
Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee ja mahasõidutde
kattest minimaalselt 2,0m kaugusel.
Eriosa projekt (OÜ Arbelos Projekt, töö nr. 11-18) on lisatud käesoleva projekti koosseisu.
Sadeveekanalisatsioon
Kohalikul võrguvaldajal puudub olemasolev sademe-, pinnase- ja denaazvete kanalisatsioon
antud piirkonnas. Sadevesi immutatakse pinnasesse ning projekteeritud kuivenduskraavi
(Andrease tee 2-12 ja Aleksandri tee 3-13 vaheline ala ).
Ristumisel 11115 Tuhala-Kurna teega sidekaabel paigaldussügavus minimaalselt 1,50m
sügavusele (ristumisel maanteega minimaalselt 1,50m ja transpordi maa-alal 1,0m sügavusele),
paigaldada kaitsetorusse (1250 N). Sidekaabel paigaldada A-klassi kaitsetorusse (750 N) kogu
ulatuses, mis jääb 11115 Tuhala-Kurna tee transpordi maa-alale !
Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee ja mahasõidutde
kattest minimaalselt 2,0m kaugusel.
Eriosa projekt (OÜ Arbelos Projekt, töö nr. 11-18) on lisatud käesoleva projekti koosseisu.
Tulekustutusvesi
Välistulekustutuse vesi tagatakse projekteeritavast maa-pealsetest 2x55 m3 tuletõrje mahutitest.
Vaata Arbelos Projekt, töö nr. 11-18.
Tänavavalgustus
Eriosa projekti on koostanud OÜ Prosystem. Eriosa projekt on lisatud käesoleva projekti
koosseisu – vaata tehnovõrkude koondplaani joonis ja detailsem lõplik lahendus vaata eriosa
projektist !!
Elekter
Kaevetööd võrguvaldaja kaitsetsooni ei laiene.
12 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Sidekanalisatsioon
Eriosa projekti on koostanud OÜ Prosystem. Eriosa projekt on lisatud käesoleva projekti
koosseisu – vaata tehnovõrkude koondplaani joonis ja detailsem lõplik lahendus vaata eriosa
projektist !!
Projekteeritud mahasõidu rajamisel ristumisel olemasoleva side ja sidevalguskaabliga tagada
tehnovõrgu terviklik säilimine. Täita võrguvaldajate kooskõlastuste tingimused.
Muud tehnovõrgud
Projekti realiseerimisel tuleb jälgida, et ei vigastataks mehaaniliselt või muul moel rikutaks
olemasolevaid elektrikaableid ja seadmeid. Kui kaablivaldaja seda nõuab, tuleb ristumisel
projekteeritud teedega ette näha kaablite kaitsmine kaitsetoruga (kui neid ei ole paigaldatud) ja
vajadusel reservtorude paigaldamine. Sama kehtib ka mahasõitude ristumisel elektrikaablitega.
Välisvõrgud on lahendatud eraldi projektidena.
Truubid
Mahasõidu alla truupi ette nähtud ei ole. Maapind on laugja reljeefiga, sadeveed imbuvad
pinnasesse. Pikiprofiilis on projekteeritava sõidutee madalaim punkt ca 20m enne 11115 Kurna-
Tuhala riigiteed. Enne 11115 Kurna-Tuhala teed on detailplaneeringu äärsed kaks
üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistut – Aleksandri tee 1 ja Aleksandri põik 2, mis jäävad
rohealaks
Haljastus ja heakord
Haljastus
Projekteeritud sõidu- ja kergliiklustee vahele haljasribale on ette nähtud kõrghaljastuse rajamist.
Istikud istutada 5,0 m vahekaugusega. Ette näha tänava haljastusse sobiliku keskmise
kasvukõrgusega (h =12-15m) tänavapuud, mis taluvad linna liikluse tingimusi. Eelistada
kiirekasvulisi liike ning püstisevõralisi sorte, et vältide võrade omavahelist kokku kasvamist.
Sobilik on näiteks Pooppuu (Sorbus intermedia), Harilik vaher 'Columnare'; harilik tamm
'Fastigiata' või Hariliku haava püramiidjas sort 'Erecta.'
Lähtuda tuleb kohalikul turul olevast sortimendist. Mitte eelistada imporditud istikuid !
Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada, et kaitsealusesse parki jäävate puude kahjustamine st nii
tüve kui ka juurestiku kahjustamine on keelatud: mitte lõigata läbi säilitatavate puude ankurjuuri;
kui on vajadus teha pinnase teisaldamist puude juurte piirkonnas, teha juurte ümbruse kaevetööd
käsitsi; tee rajamisel puu tüvede läheduses kasutada ankurjuurte ümber killustikuga tugevdatud
kasvupinnast; tööde ajaks tuleb puude tüved kaitsta mehaaniliste vigastuste eest.
13 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Heakord
Tagada säilitatavale kõrghaljastusele kasvutingimused. Infoks: puu juurekaitsevöönd on võra
projektsioon maapinnale !
Töötsoon tuleb piiritleda kas latt- või plasttara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni
märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni.
Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb
paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna
pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses
võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi.
Kui puu(de) kaitsetsoonis masinate liiklemine on vältimatu, tuleb ala katta puidust laastude või
killustikust multšiga või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla kokkusurumist juurestiku
ümber. Maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis.
Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni (võimalusel
kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks.
Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist/tihendamist ja parkla katendi rajamist kaetakse
taastatav/projekteeritav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga,
külvatakse muruseeme ning rullitakse vastavalt asendiplaanil nöidatud mahus. Võib kasutada ka
mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse
kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada
sademetevee äravoolu katetelt.
Muru rajamisel peab laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid
vajumeid ja lohke. Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama
olemasoleva säiliva murukatte pinnaga. Laotatav muld peab olema eelnevalt ette valmistatud –
kivid välja sõelutud ja muud ebasobivad esemed eemaldatud.
Taastamistöödel kasutada maksimaalselt olemasolevat pinnast !!
Jäätmekava
Ehitusjäätmete kogumist ja käitlemist viiakse läbi vastavalt Kiili valla Jäätmehoolduseeskirjas
esitatud nõuetele (Kiili Vallavolikogu 16.07.2016 määrus nr 16).
Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat täitepinnast vedav isik peab omama jäätmeluba või olema
registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis (Tallinn, Viljandi mnt.16)
Töötervishoid ja tööohutus
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas Harku valla Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb
kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata
käsitsi.
14 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Tegevus teel ja teekaitsevööndis
Liikluskorraldus peab vastama juhendile “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele!
Ehitaja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende
liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks
Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva
kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada
nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kõik teel ja tee
kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada
nende projekteerimise ajal.
Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks
muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks
või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab kohalik omavalitsus.
Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib
toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud
kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse
algust.
Tööd tuleb teostada riigi kõrvalmaanteid sulgemata !
Kasutus- ja hooldusjuhend
Tee või tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud
ehitusmaterjalide kasutamine. Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee
kasutamisel ja tegevusel tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud
nõuetest, lähtuda kehtivast redaktsioonist:
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jõustunud 01.07.2015)
- Liiklusseadus (RT I, 23.03.2015, 119, jõustunud 01.07.2015)
- Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 92; RT I, 15.07.2015, 13,
jõustunud 18.07.2015)
Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi
omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks
hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel
andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.
Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete
rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. Neid sõidukeid,
mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkudateekatet,
liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole
selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga).
Naastrehvide kasutamine reguleeritakse «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga».
15 / 16
SELETUSKIRI OÜ Mastlop
Kajaka II kinnistu detailplaneeringu järgne Töö nr.17120
sõidu- ja kergliiklustee põhiprojekt 28.10.2020 a.
Teel on keelatud:
– lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;
– sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;
– sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;
– sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;
– ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda , piirata teel nähtavust või
ohustada
muul viisil liiklust;
– teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;
– karjatada kariloomi.
Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema
kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on
tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee
omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo-
või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste
reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui
ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil.
Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul
nõusolekul ja tema seatud tingimustel.
Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist;
3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4) ei piira nähtavust ristmikul.
Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja.
Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi
peab
paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee
omanikul
õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi
paigaldaja.
Teede projekteerija Pärt Põltsam
Vastutav spetsialist Pärt Põltsam
16 / 16
OBJEKTI ASUKOHT
Projekti nimetus:
17120
Leht nr:
Asukoht: AS-01
Staadium:
Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 KIILI ALEV, KIILI VALD, HARJU MK
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected] Tellija:
Projektijuht
Projekteeris
Joonise nimetus:
ASUKOHA SKEEM -
16.07.2020/ 16.07.2020
TINGMÄRGID
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
OLEMASOLEV VEETORUSTIK
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV SIDE VALGUSKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE A/B KATTE SERV
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE A/B KATTE SERV
PROJEKTEERITUD TUGIPEENAR
PROJEKTEERITUD TEE TELG
PROJEKTEERITUD TORUSTIKU RAJAMINE KINNISEL MEETODIL
(OÜ Arbelos Projekt)
921 PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE A/B KATE (AC 8 surf= 5 cm)
PROJEKTEERITUD 2-KIHILINE SÕIDUTEE A/B KATE
4,00 PROJEKTEERITUD 1-KIHILINE SÕIDUTEE A/B KATE
(kinnistutele mahasõidud)
PROJEKTEERITUD HALJASALA TAASTAMINE (h=15 cm)
PROJEKTEERITUD KRAAV
Proj. kraavi põhi 43.60
Proj. kraavi põhi 44.80
PROJEKTEERITUD KAEVIK (2x2 m)
0,5% 0,5% 0,5%
4,20
4,20
4,20
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
221
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST
T SERVAST
4,00
PROJEKTEERITAV KÕRGHALJASTUS
URAJA VÄLIMISES
544
684
543
2,00
552
3,50
3,00
2,00
0,50
2,15
0
4,5
0
R8,0
VÖÖND 30m SÕID
5+50
5+25
5+00
4+75
4+50
5,00
921
75
945a
921
5+
14,00
0 0
R8, 0 4+25
,0
R1
R5
0,50
2,30
0
3,50 14,00
,00
2,00
MAANTEE KAITSE
543
544
2,0
0 00
6+
2,2
2 3,0 5542
0,5 0
0 5,0
0 2,2
7
4+00
0
0,5
4,5
644 0
Aleksandri tee
221
Aleksandri tee
25
644 6+
544
543
3+
75
2,00
2,00
2,75
10,00
00
0,
R1
1,00
0+00
50
6+
0+25
0+50
6,00
Aleksand
6+65.11
0
0+75
4,0
0
683
921
3,5
945a
644
3+
5 0
2,7
ri tee
5 5,0
1,00
0,75
R1
0 2,2
0,
5
00
382
30
ALA
ALA
2,0
30
veevõtukoht nr. 1
0
392
Tuletõrje
815
1+00
55 m3
543
3,0
75m 300m
0
544
0,5
0
0,50
T SERVAST
veevõtukoht nr. 2
813
Tuletõrje
55 m3
2,20
0,50 3+
5,00 25
2,00
URAJA VÄLIMISES
2,25
3,00
1+25
R1
0,
00
3+
00
VÖÖND 30m SÕID
0
,0
R5
2+75
2+50
921
2+25
1+50
1+75
2+00
MAANTEE KAITSE
MÄRKUSED:
1) Geodeetiline alusplaan koostatud AamosAtlas OÜ poolt, töö nr. 251-G-17. Mõõdistus teostatud 21.12.2017.a.
2) Kui katendeid kahjustatakse suuremas ulatuses kui projektdokumentatsioonis kajastatud, tulevad need normidekohaselt taastada.
3) Riigitee maaüksusele kavandatud veetorustiku minimaalne sügavus 1,8m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva veetoru
minimaalne sügavus 1,8m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
4) Riigitee maaüksusele kavandatud kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus 1,0m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva
veetoru minimaalne sügavus 1,5m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
5) Riigitee maaüksusele kavandatud sidekaabli minimaalne sügavus 1,0m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva veetoru
minimaalne sügavus 1,5m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
6) Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee ja mahasõidu kattest minimaalselt 2,0m kaugusel
Projekti nimetus: Töö nr:
KAJAKA II KINNISTU DETAILPLANEERINGU JÄRGNE 17120
SÕIDU- JA KERGLIIKLUSTEE PROJEKT
Leht nr:
Asukoht: AS-02
OÜ Mastlop 11115 KURNA-TUHALA TEE/ALEKSANDRI TEE T1/ALEKSANDRI PÕIK Staadium:
Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 KIILI ALEV, KIILI VALD, HARJU MK PÕHIPROJEKT
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected] Tellija:
Projektijuht Pärt Põltsam KAJAKA MÜ KINNISTU OMANIK
Mõõtkava:
Projekteeris Pärt Põltsam
Pärt Põltsam Joonise nimetus:
Kontrollis 1:1000
ASENDIPLAAN JA
(tunnistuse nr. 106091)
LIIKLUSKORRALDUSSKEEM
Koostatud / trükitud: 28.10.2020/ 28.10.2020
Proj. kraavi põhi 43.60
Proj. kraavi põhi 44.80
0,5% 0,5% 0,5%
VAST
VÄLIMISEST SER
30m SÕIDURAJA
47 10 20 30 40 47. 60
50 70
.0
0
5+50
5+25
5+00
TINGMÄRGID
4+75
4+50
921
75
47.50
945a
10 20 30 40 60 70 921
5+
80
4+25
VÖÖND
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
47
.0
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
MAANTEE KAITSE
0
90
80
48
OLEMASOLEV VEETORUSTIK
.0
90
10
0
00
6+ OLEMASOLEV SIDEKAABEL
10
0
.0
48
4+00 OLEMASOLEV SIDE VALGUSKAABEL
10
20
10
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL
20
30
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE A/B KATTE SERV
20
40
25
6+ PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE A/B KATTE SERV
30
48
PROJEKTEERITUD TUGIPEENAR
20
.5
3+
0
40
75
30
60 PROJEKTEERITUD TEE TELG
.50
.90
2
48
45
20 70
46
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE A/B KATE (AC 8 surf= 5 cm)
60
50 .
0+00
46.00 50
30
6+
0+25
10 46 80
3
10 20 30
0+50
40 . 47
70
50
6+65.11
60 70
3 PROJEKTEERITUD 2-KIHILINE SÕIDUTEE A/B KATE
80
0+75
90 .0 20
921 0 10
945a
20 90
3+
30
90 50
80
.
45
30
49
PROJEKTEERITUD 1-KIHILINE SÕIDUTEE A/B KATE
.50 40
.0
2
(kinnistutele mahasõidud)
0
90
40
10
.00
1+00
PROJEKTEERITUD HALJASALA TAASTAMINE (h=15 cm)
47
49
47
T SERVAST
60
20
.5
10
PROJEKTEERITUD KRAAV
0
3+
25
30
60
20
70
URAJA VÄLIMISES
PROJEKTEERITUD KAEVIK (2x2 m)
1 57.80
40
70
30
1
80
PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON JA -ARV
1+25
58.00
PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON JA-ARV
80
3+
00 57.90
VÖÖND 30m SÕID
90
2+75
30 40
20
2+50
49 10 921
.00
2+25
1+50
0 90
48.0 80
90
10
1+75
70
30
2+00
20
20
30 48 60
40 .5 49 10
.0
0
48 80 90 0
.0 10 48 60 70
0 20
MAANTEE KAITSE
30 40 .50
MÄRKUSED:
1) Geodeetiline alusplaan koostatud AamosAtlas OÜ poolt, töö nr. 251-G-17. Mõõdistus teostatud 21.12.2017.a.
2) Kui katendeid kahjustatakse suuremas ulatuses kui projektdokumentatsioonis kajastatud, tulevad need normidekohaselt taastada.
Projekti nimetus: Töö nr:
KAJAKA II KINNISTU DETAILPLANEERINGU JÄRGNE 17120
SÕIDU- JA KERGLIIKLUSTEE PROJEKT
Leht nr:
Asukoht: AS-03
OÜ Mastlop 11115 KURNA-TUHALA TEE/ALEKSANDRI TEE T1/ALEKSANDRI PÕIK Staadium:
Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 KIILI ALEV, KIILI VALD, HARJU MK PÕHIPROJEKT
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected] Tellija:
Projektijuht Pärt Põltsam KAJAKA MÜ KINNISTU OMANIK
Mõõtkava:
Projekteeris Pärt Põltsam
Pärt Põltsam Joonise nimetus:
Kontrollis 1:1000
VERTIKAALPLANEERING
(tunnistuse nr. 106091)
Koostatud / trükitud: 01.10.2020/ 06.10.2020
TINGMÄRGID
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
OLEMASOLEV VEETORUSTIK
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV SIDE VALGUSKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE A/B KATTE SERV
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE A/B KATTE SERV
PROJEKTEERITUD TUGIPEENAR
PROJEKTEERITUD TEE TELG
PROJEKTEERITUD TORUSTIKU RAJAMINE KINNISEL MEETODIL
(OÜ Arbelos Projekt)
K2
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE A/B KATE (AC 8 surf= 5 cm)
PROJEKTEERITUD 2-KIHILINE SÕIDUTEE A/B KATE
K2
PROJEKTEERITUD 1-KIHILINE SÕIDUTEE A/B KATE
(kinnistutele mahasõidud)
PROJEKTEERITUD HALJASALA TAASTAMINE (h=15 cm)
K2
PROJEKTEERITUD KRAAV
PROJEKTEERITUD KAEVIK (2x2 m)
K2
Proj. kraavi põhi 43.60
Proj. kraavi põhi 44.80
0,5% 0,5% 0,5%
K2
K2
T SERVAST
K2
K2
URAJA VÄLIMISES
K2
Pr. tuletõrjehüdrant DN100
K2
maapealne
Siiber DN80
spindlipikendusega
(paigaldada kaevu Dv560/500)
VÖÖND 30m SÕID
/ /
K2
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/
/ / / / / /
TULETÕRJEVEE MAHUTI V=55m3
/ / / / / / / /
/ /
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
2
KV21
/
5+50
5+25
5+00
4+75
4+50
W
921
75
945a
1
1. 921
/
/
/
/
/
5+
/
K2 K2
K2 V1 V1 V1 V1 K2 K2 K2 K2
K1 K1 K1 K1 V1
K1 V1
K1 4+25 V1 V1 V1
K1 K1 K1
W1.1
/
V1
/
MAANTEE KAITSE
V1
/
.1
/
W1
K1K2
Siiber DN80
PUMPLA KUJA 20m
W1.1
spindlipikendusega
K2
V1
/
K1
(paigaldada kaevu Dv560/500)
/
00
/
6+
/
.1
W1
/
K1K2
/
4+00
/
K1
/
.1
V1
W1
Siiber DN80
/
25
/
spindlipikendusega
6+
W1
(paigaldada kaevu Dv560/500)
.1
/
.1
/
W1
K1
3+
75
/
V12
VK1K1
2
1K
/
TULETÕRJEVEE MAHUTI V=55m3
KS
W1
/
Pr. tuletõrjehüdrant DN100
.1
/
.1
maapealne
W1
/
/
/
/
/
/
/
/
/
K1
/
/
/
/
/
OÜ Prosystem; töö nr. ...
/
/
W1.1
K2
1
/
0+00
KK21
W1.1 50
W1
V
W1.1 6+
0+25
1
W1.1
/
.1
W1.1
KS
/
0+50
6+65.11
/
/
TINGMÄRGID
0+75
921
945a
/
KSV1
1
/
3+
KSV1
1
/
W1.1
KS1
V1 5 0
/
KS
1
V11 KS
V
V11
PROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL
KK21
KS1
W1.1 W1.1
/
/
/
V1
/ /
PROJEKTEERITUD SIDETRASS
/
/
/
1+00
V1
K1
K2
W1
/
PROJEKTEERITUD SIDEKAEV
/
/
T SERVAST
.1
W1.1
/
/
KS1
V1
/
/
V1
3+ PROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL
/
25
/
W1
/
/
.1
V1
K1
K2
URAJA VÄLIMISES
/
W1.1
/
/
/
V1
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1
/
V1
KS1 V1
KS1 V1
KS1
V1
KS1 V1
1+25
/
/
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1
W1.1
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1
/
V1
/
K1
KS1
K2
/
V1
KS1 V1
KS1 V1
KS1 V1 3+
KS1 00
VÖÖND 30m SÕID
/
/
K1
V1
K1
V1 K2
2+75
K1 K2
V1
/
/
K2 .1 /
2+50
K1
V1 K1
V1
K2
921
W1
/
K2 K1 K1
2+25
1+50
/ / / /
V1
K2 V1
K2
W1.1 /
1+75
2+00
W1.1
/
/
/
W1.1 /
/
W1.1 / /
/
/
/
W1.1 /
/
W1.1 W1.1 /
/
/ W1.1 W1.1 /
/
/ /
/ /
MAANTEE KAITSE
/ /
/ /
/ /
/
/ /
OÜ Arbelos Projekt; töö nr. 11-18
TINGMÄRGID
KS1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALITORU
K2 PROJEKTEERITUD SADEVEEKANALITORU
K1 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALITORU
V1 PROJEKTEERITUD VEETORU
PROJEKTEERITUD PUMPLA
PROJEKTEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI
PROJEKTEERITUD HÜDRANT
MÄRKUSED:
1) Geodeetiline alusplaan koostatud AamosAtlas OÜ poolt, töö nr. 251-G-17. Mõõdistus teostatud 21.12.2017.a.
2) Kui katendeid kahjustatakse suuremas ulatuses kui projektdokumentatsioonis kajastatud, tulevad need normidekohaselt taastada.
3) Riigitee maaüksusele kavandatud veetorustiku minimaalne sügavus 1,8m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva veetoru
minimaalne sügavus 1,8m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
4) Riigitee maaüksusele kavandatud kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus 1,0m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva
veetoru minimaalne sügavus 1,5m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
5) Riigitee maaüksusele kavandatud sidekaabli minimaalne sügavus 1,0m, mis paigaldada 750N kaitsetorusse. Riigiteega ristuva veetoru
minimaalne sügavus 1,5m, mis paigaldada ümbritsevast maapinnast 1250 N kaitsetorusse.
6) Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee ja mahasõidu kattest minimaalselt 2,0m kaugusel
Projekti nimetus: Töö nr:
KAJAKA II KINNISTU DETAILPLANEERINGU JÄRGNE 17120
SÕIDU- JA KERGLIIKLUSTEE PROJEKT
Leht nr:
Asukoht: AS-04
OÜ Mastlop 11115 KURNA-TUHALA TEE/ALEKSANDRI TEE T1/ALEKSANDRI PÕIK Staadium:
Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 KIILI ALEV, KIILI VALD, HARJU MK PÕHIPROJEKT
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected] Tellija:
Projektijuht Pärt Põltsam KAJAKA MÜ KINNISTU OMANIK
Mõõtkava:
Projekteeris Pärt Põltsam
Joonise nimetus:
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
1:1000
Koostatud / trükitud: 28.10.2020/ 28.10.2020
380 m
Proj. kraavi põhi 43.60
0,5% 0,5% 0,5%
4,20
4,20
T SERVAST
URAJA VÄLIMISES
543
2,00
552
3,50
3,00
2,00
0,50
2,15
0
4,5
0
R8,0
VÖÖND 30m SÕID
5+50
5+25
5+00
4+75
4+50
5,00
921
75
945a
921
5+
00
R8, 00 4+25
,
R1
R5
0,50
2,30
0,0
3,50
2,00
0
MAANTEE KAITSE
544
2,0
0 00
6+
2,2
2 3,0 5542
0,5 0
0 5,0
0 2,2
7
4+00
0
0,5
4,5
644 0
Aleksandri tee
221
Aleksandri tee
25
644 6+
544
543
3+
75
2,00
2,00
2,75
10,00
00
0,
R1
1,00
0+00
0 5
6+
0+25
0+50
6,00
Aleksand
6+65.11
0
0+75
4,0
0
683
921
3,5
945a
644
3+
50
2,7
ri tee
5 5,0
1,00
0,75
R1
0 2,2
0,
5
00
382
30
ALA
ALA
2,0
30
veevõtukoht nr. 1
0
392
Tuletõrje
815
1+00
55 m3
543
3,0
75m 300m
0
544
0,5
0
0,50
SERVAST
veevõtukoht nr. 2
813
Tuletõrje
55 m3
2,20
0,50 3+
5,00 25
JA VÄLIMISEST
2,00 2,25
3,00
1+25
R1
ND 30m SÕIDURA
0,
00
3+
00
0 0
5,
2+75
R
2+50
921
2+25
1+50
1+75
2+00
VÖÖ
MAANTEE KAITSE
210 m
TINGMÄRGID
NÄHTAVUSKOLMNURGAD (7x210 ja 7x380 m)
MÄRKUSED:
1) Geodeetiline alusplaan koostatud AamosAtlas OÜ poolt, töö nr. 251-G-17. Mõõdistus teostatud 21.12.2017.a.
2) Nähtavuskolmnurgad vastavalt Majandus- ja taristuministri määrus nr. 106 "Tee projekteerimise
normid" Lisa "Maanteede projekteerimisnormid" Tabelid 5.1 ja 5.2 ning joonis 5.9. Tase rahuldav - 7x210
m ja 7x380 m
Projekti nimetus: Töö nr:
KAJAKA II KINNISTU DETAILPLANEERINGU JÄRGNE 17120
SÕIDU- JA KERGLIIKLUSTEE PROJEKT
Leht nr:
Asukoht: AS-02-1
OÜ Mastlop 11115 KURNA-TUHALA TEE/ALEKSANDRI TEE T1/ALEKSANDRI PÕIK Staadium:
Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 KIILI ALEV, KIILI VALD, HARJU MK PÕHIPROJEKT
Peterburi tee 2F, Tallinn 11415
tel. +372 56 24 26 34, e-mail
[email protected] Tellija:
Projektijuht Pärt Põltsam KAJAKA MÜ KINNISTU OMANIK
Mõõtkava:
Projekteeris Pärt Põltsam
Pärt Põltsam Joonise nimetus:
Kontrollis 1:1000
NÄHTAVUSKOLMNURKADE ASENDIPLAAN
(tunnistuse nr. 106091)
Koostatud / trükitud: 01.10.2020/ 06.10.2020
Objekti asukoht: 11115 Kurna-Tuhala tee/Aleksandri tee T1/ Aleksandri
põik / Proosamardi tee T1
Kiili alev, Kiili vald, Harju MK
Tellija: Denis Nikolajev; tel: 5500 425
Töö nr.: 17120
KAJAKA II KINNISTU
DETAILPLANEERINGU JÄRGNE
SÕIDU- JA KERGLIIKLUSTEE PROJEKT
Staadium: PÕHIPROJEKT
PROJEKTEERIS:
OÜ Mastlop
Reg. kood:12618952
Projekteerija: Pärt Põltsam
GSM: +372 56 242 634
E-mail:
[email protected]
MTR: OÜ Mastlop , EEP003122, ELK000079
www.mastlop.ee
Tallinn, Oktoober 2020
Mastlop OÜ Teie 28.12.2017 nr -
[email protected] Meie 22.01.18 nr 15-2/17-00753/281
Nõuded Kiili valla Nabala küla Kajaka II
maaüksuse teede ja tehnovõrkude
projekteerimiseks
Olete esitanud taotluse nõuete väljastamiseks riigiteelt 11115 Kurna – Tuhala km 11,965
mahasõidu põhiprojekti koostamiseks juurdepääsuks Kajaka (30401:003:0071) kinnistule Kiili
vallas Nabala külas ning kinnistu tehnovõrkude lahenduse projekteerimiseks. Kajaka kinnistu
paikneb 11115 riigitee km 11,835-12,100 kaitsevööndis. Ristumiskoha asukoht ja funktsioon
on määratud Kiili valla, Nabala küla, Kajaka II kinnistu kehtestatud (13.11.2008)
detailplaneeringuga, mis on taotlusele lisatud. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahenduse
kohaselt paikneb riigitee kaitsevööndis olemasolev sidekaabel, kust on kavandatud tagada
planeeringuala sidevarustuse liitumine, riigitee kaitsevööndisse on kavandatud perspektiive 10
kV maakaabel, kust on projekteeritud planeeringuala elektrivarustus, samuti on riigitee
kaitsevööndisse kavandatud tänavavalgustuse 0,4 kV kaabel, kogujadreen ja sadeveekollektor
ning kontrollkaev, planeeringuala kanalisatsioonitrass on kavandatud ühendada perspektiivse
ühiskanalisatsiooniga riigitee ja planeeringuala piiril.
I Tutvunud esitatud taotlusega ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3
määrab Maanteeamet mahasõidu (edaspidi ristumiskoht) ühendamiseks riigiteega 11115
järgmised nõuded:
1. Tuginedes detailplaneeringule määrara riigitee ristumiskoha asukohaks km 11,965.
2. Ristumiskoha rajamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostajal (ettevõtja või isik) peab olema EhS § 22, 23, 24 kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel ja ehitustööde tegemisel juhinduda EhS ja selle rakendusaktidest sh
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (vt www.mnt.ee “Juhendid ja juhised“).
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2
ning riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projektis kirjeldada
ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
6.1 Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti
koostamiseks ja kontrollimiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 611 9300 /
[email protected] / www.mnt.ee
Registrikood 70001490
6.2. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Projekti koostamisel arvestada riigitee 11115 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega
1794 autot/ööp, projektkiirusega 90 km/h ja projekteerimise lähtetaseme rahuldav.
8. Plaanilahenduse koostamisel lähtuda Maanteeameti mahasõidu tüüpjoonisest tüüp II
arvestades lisanduva liiklussagedusega ja liikluskoosseisuga. Kontrollida ristumiskoha
pöörderaadiuseid lähtuvalt liikluskoosseisust (so kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridorist).
9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim
pikikalle riigiteelt peab olema 0,5-3,0% vähemalt 15 m ulatuses.
10. Projekteerida riigiteega samaväärne tolmuvaba kate vähemalt 15 m ulatuses riigitee katte
servast. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
11. Projekteerida ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt, muldkehast ja
riigiteealuselt maalt. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb viia kokku riigitee oleva
vertikaallahendusega. Põhjendatud juhul projekteerida sademevete ärajuhtimiseks
ristumiskoha muldkehasse truup, puhastada või rajada kraavid eelvoolu tagamiseks. Truubi
vajadust või vajaduse puudumist tuleb põhjendada seletuskirjas.
12. Esitada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast.
13. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid)
kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
14. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
15. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
16. Projekt tuleb kooskõlastada riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatega, kõigi
puudutatud isikute ja ametkondadega (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud,
maaparandusehitised).
17. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
18. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab
huvitatud isik.
19. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet.
20. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
21. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba
vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja
kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”.
II Võttes aluseks EhS § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse määrab Maanteeamet nõuded
tehnovõrkude projekteerimiseks riigitee maaüksuse piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis:
22. Tehnovõrkude projektide koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded
tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. Juhime tähelepanu, et konkreetsel
riigitee lõigul kehtib ehitusjärgne garantii ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud.
23. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel
mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida naabermaaüksuste
piiripunktide ja piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-
EST-is.
2 (4)
24. Projekt tuleb koostada kooskõlas Normidele (EhS § 99 lg 4) ja konkreetse tehnovõrgu
projekteerimisnormidele. Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul
sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee
muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
25. Riigiteega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke on teemaale võimalik paigaldada ainult tee
toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, teemaa
hooldamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul.
Palume uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed mitte
kavandada.
26. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja
mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning
võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde
varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde,
katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud;
ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
27. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega tüüpristprofiil, millel on näidatud riigitee
transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus maapinnast (truubi, kraavi põhjast),
puurimiskaeviku asukoht, mõõtahel siduda riigitee teljega.
28. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi,
läbiminek tee muldkehast min 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast.
29. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele
normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste
teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt
ja kaitsevööndist.
30. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused
vastavalt projektlahendusele.
31. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste,
kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine.
32. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida vastavate
töödega seotud tegevusi.
33. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97
koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. koos seletuskirjaga.
34. Käesoleva haldusaktiga annab Maanteeamet EhS § 70 lg 1, lg 3 alusel nõusoleku
tehnovõrkude projekteerimiseks riigitee kaitsevööndis ja riigitee teemaal (transpordimaal).
35. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti
seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.
Täiendavalt märgime, et kui projekti lahenduse koostamisel soovitakse rajada teeületuskoht
Kajaka kinnistult (30401:003:0071) üle riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala, tuleb projekteerida
maanteevalgustus nii ületuskohale eelnevale kui ka järgnevale riigitee alale minimaalselt 80 m
ulatuses.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja
selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras.
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn,
[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-
menetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
planeeringute menetlemise talituse juhtivspetsialist
Krista Einama
6119344
[email protected]
Ave Talli
6304844
[email protected]
4 (4)
Andrus Jaanus
[email protected]
03. mai 2019 nr 690-2
Kajaka kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused
VEEVARUSTUS
Kinnistu veevarustuse ühenduspunktiks on Hiie kinnistul paiknev De 90
veevarustustorustik, ligikaudsete koordinaatidega x=6571405; y=549559. Ühenduse
juurde projekteerida maakraan. Igale kinnistule projekteerida maakraan kuni 1 m
kinnistu piirist väljapoole. Tuletõrjevesi lahendada mahutitega. Planeeringualale
ettenäha lahendus torustiku läbipesuks.
REOVEEKANALISATSIOON
Reovesi suunata Hiie kinnistul asuvasse survekanalisatsioonitorusse De 90,
ligikaudsete koordinaatidega x=6571405; y=549559. Igale kinnistule projekteerida
liitumiskaev kuni 1 m kinnistu piirist väljapoole. Pumpla planeerida üldkasutatavale
maale. Pumpla automaatika peab ühilduma Kiili KVH Scada süsteemiga. Selleks
rajada optiline sidekaabel pumplani. Sidekaabli projekteerimisel konsulteerida kaabli
haldaja Janek Nozdrenko´ga (
[email protected] )
SADEMEVESI
Sademevesi juhtida Lähtse peakraavi. Igale kinnistule projekteerida liitumispunkt
sademevee ärajuhtimiseks.
Kinnistuid läbivatele ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses
sõlmida enne ehituse algust isikliku kasutusõiguse seadmise leping Kiili KVH OÜ
kasuks.
Projekti koostamisel arvestada Kiili KVH OÜ üldtingimustega:
http://www.kiilikvh.ee/PDF/yldtehnilised_tingimused.pdf
Projekt kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate maaomanike- ja kasutajatega ning
saata kooskõlastamiseks Kiili KVH OÜ-le dwg-failina.
Enne ehituse algust sõlmida liitumisleping Kiili KVH OÜ-ga
Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.
Priit Kappak
VK-spetsialist
53043224
OÜ Kiili KVH Telefon 6040156 Registrikood 10782274
Toompihla 1 E-post
[email protected] KMK nr. EE100702017
75401 Kiili vald www.kiilikvh.ee EE112200 221017197662
Swedbank
EE681010220225704223
SEB Pank
Saatja: Anne Vesinurm <
[email protected]>
Saadetud: 03.11.2020 12:01
Adressaat: Anne Vesinurm <
[email protected]>
Teema: FW: Kajaka ms riigitee 11115 km 11,9
Manused: 17120_PP_Aleksandritee_2020-10-28.asice
From: Krista Einama [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, October 28, 2020 12:13 PM
To: MNT Teed <
[email protected]>
Cc: Ave Talli <
[email protected]>
Subject: FW: Kajaka ms riigitee 11115 km 11,9
Palun reg
Tere Ave, saadan tehnovõrkude osas arvamus avaldamiseks. Oli vist eelmisel nädalal sees.
Tervitades
Krista
From: Pärt Põltsam <
[email protected]>
Sent: Wednesday, October 28, 2020 12:10 PM
To: Krista Einama <
[email protected]>
Subject: Re: Kajaka ms riigitee 11115 km 11,9
Tere
Korrigeeritud projekt manuses.
vastused märkustele lisatud alljärgnevalt:
Saadan tähelepanekud, eelkõige puudutavad need tehnovõrke ja seletuskirjas kaasajastamast vajavad
normdokumente:
1. Seletuskirjas on vaja uuendada normide ja nõuete dokumente. : Näiteks ajutise liikluskorralduse
nõuete määrus on vahepeal uuenenud.- üle vaadatud, korrigeeritud
2. Seletuskirja ja joonistele lisada järgnev info:
Riigitee maaüksusele kavandatud veetorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,8 m 750 N
tugevuses kaitsetorus. Riigiteega ristuva veetorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,8 m
ümbritsevast maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus.
Riigitee maaüksusele kavandatud kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,0 m
750 N tugevuses kaitsetorus. Riigiteega ristuva kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud
sügavus on 1,5 m ümbritsevast maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus.
Riigitee maaüksusele kavandatud sidekaabli minimaalne lubatud sügavus on 1,0 m 750 N
tugevuses kaitsetorus. Riigiteega ristuva sidekaabli minimaalne lubatud sügavus on 1,5 m
ümbritsevast maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus.- info lisatud joonistele Märkuste alla ja
seletuskirja
3. Riigiteega ristuvate tehnovõrkude kohta tuleb koostada ristmevälja joonised.- joonised
koostatud- vaata joonis AS-05
4. Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee kattest ja
mahasõitude kattest minimaalselt 2,0 m kaugusel.- info seletuskirja ja joonistele Märkuste alla
lisatud
Kena päeva
Pärt Põltsam
Tegevjuht/Projektijuht
tel: 56242634
OÜ Mastlop
www.mastlop.ee
aadress: Peterburi tee 2F (Ülemiste Ärimaja)
Kontakt Krista Einama (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 22. oktoober 2020 kell 09:49:
Tere
Saadan tähelepanekud, eelkõige puudutavad need tehnovõrke ja seletuskirjas kaasajastamast vajavad
normdokumente:
1. Seletuskirjas on vaja uuendada normide ja nõuete dokumente. : Näiteks ajutise liikluskorralduse
nõuete määrus on vahepeal uuenenud.
2. Seletuskirja ja joonistele lisada järgnev info:
Riigitee maaüksusele kavandatud veetorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,8 m 750 N tugevuses
kaitsetorus. Riigiteega ristuva veetorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,8 m ümbritsevast
maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus.
Riigitee maaüksusele kavandatud kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,0 m 750 N
tugevuses kaitsetorus. Riigiteega ristuva kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud sügavus on 1,5 m
ümbritsevast maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus.
Riigitee maaüksusele kavandatud sidekaabli minimaalne lubatud sügavus on 1,0 m 750 N tugevuses
kaitsetorus. Riigiteega ristuva sidekaabli minimaalne lubatud sügavus on 1,5 m ümbritsevast
maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus.
3. Riigiteega ristuvate tehnovõrkude kohta tuleb koostada ristmevälja joonised.
4. Riigitee maaüksusele kavandatud puurimiskaevikud peavad paiknema riigitee kattest ja
mahasõitude kattest minimaalselt 2,0 m kaugusel.
Tervitades
Krista Einama
From: Krista Einama <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 20, 2020 1:05 PM
To: Ave Talli <
[email protected]>
Subject: Kajaka ms riigitee 11115 km 11,9
Tere,
Kas sul on ettepanekuid tehnovõrkudele. Seletsukirjas on antud sügavus 2,30.
Tervitades
Krista
Materjalid asuvad lingil.
Z:\TTO_Projektid\3_Ristumiskohad\11115 km 11,835-12,035 Kiili vv Kajaka ms\Projekt okt 2020