Jõeveere tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkusega

RIDAELAMU, EHITUSPROJEKT HARJU maakond, SAUE vald, LAAGRI alevik, JÕEVEERE tn 4 Tellija: Kinnistu omanik: Projekti autor: Töö nr: Hansaviimistluse oü Hansaviimistluse oü Madis Karu HV0120 Tellija aadress: Kinnistu omaniku aadress: Projektijuht: Staadium: Harju maakond, Harju maakond, Madis Karu EELPROJEKT Rae vald, Rae vald, Arhitekt: Kaust: Peetri alevik, Peetri alevik, Madis Karu 1 Tuleviku tee 10, Tuleviku tee 10, Joonestaja: Kaustu: 75301 75301 Madis Karu 1 Tellija esindaja: Kinnistu omaniku esindaja: Vastutav spetsialist: Kuupäev: Veigo Gutmann Veigo Gutmann Veiko Koppe 22.10.2020. Arhitektuuribüroo NAFTA OÜ Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 2/49 22.10.2020 Seletuskiri 1. Üldosa 6 1.1. Sissejuhatus 6 1.2. Üldandmed 6 1.2.1. Kinnistu andmed 6 1.2.2. Tellija 6 1.2.3. Projekteerijad 6 1.2.4. Uuringud ja dokumendid 6 1.2.5. Ehituse dokumenteerimisest 7 2. Asendiplaan 8 2.1. Vastavus lähteandmetele 8 2.2. Olemasolev olukord 8 2.2.1. Paiknemine 8 2.2.2. Olemasolev hoonestus ja rajatised 8 2.2.3. Olemasolev reljeef 8 2.2.4. Olemasolev haljastus 8 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed 8 2.3. Ehitusgeoloogia 8 2.3.1. Pinnasekihtide lasuvused 9 2.3.2. Põhjavesi ja niiskuspaikkond 10 2.3.3. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks 10 2.4. Asendiplaaniline lahendus 11 2.4.1. Hoonete ja rajatiste paigutus 11 2.4.2. Ehitusetappide kirjeldus 11 2.5. Vertikaalplaneering 11 2.5.1. Vertikaaplaneeringu lahenduse lähtetingimused, paiknemiskõrgus 11 2.5.2. Sademevete käitlemine 11 2.6. Teed ja platsid 11 2.6.1. Juurdesõiduteed 11 2.6.2. Kinnistusisesed teed ja platsid 11 2.6.3. Katendi konstruktsioon ja äärekivid. 11 2.7. Haljastus ja heakorrastus 12 2.7.1. Projektiga ette nähtud kõrghaljastus 12 2.7.2. Väikevormid, piirded, väravad, jäätmeplats ja -konteinerid 13 2.7.3. Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded 13 2.8. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 13 2.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 13 2.10. Tehnilised näitajad 13 3. Arhitektuur 15 3.1. Ehitise üldandmed 15 3.2. Ehitise tehnilised näitajad 15 3.3. Arhitektuurne lahendus 15 3.3.1. Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus 15 3.4. Piirdekonstruktsioonid, pinnakatted 15 3.4.1. Keskkonnatingimused, nõuded akustikale 15 3.4.2. Tehnoloogilised nõuded 15 3.4.3. Piirdekonstruktsioonid, üldist ja loetelu 15 3.4.4. Olmeruumid 15 3.4.5. Ruumide sisekliima 16 3.4.6. Invanõuded 16 3.5. Sisearhitektuur 16 3.5.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon 16 3.5.2. Siseviimistlusmaterjalid ja kvaliteeditase 16 3.6. Energiatõhususe arvutused 16 3.6.1. Radooniohu minimeerimine 17 3.6.2. Meetmed müra leviku tõkestamiseks 17 4. Ehituskonstruktsioonid (tarindid) 18 4.1. Kasutatavad normdokumendid, arvutusprogrammid 18 4.2. Tehnilised lähteandmed, hoone eluiga 19 4.3. Koormused 19 4.3.1. Kasuskoormused 19 4.3.2. Lumekoormus 19 4.3.3. Tuulekoormus 19 4.3.4. Muud koormused 19 4.3.5. Koormuste tähtsamad osavarutegurid 19 4.4. Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik 20 4.4.1. Kandeelementide paiknemine, silded, sammud, deformatsioonivuugid 20 4.4.2. Hoone üldjäikuse tagamine 20 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 3/49 22.10.2020 4.4.3. Arvutusskeemid, arvutusmetoodika 20 4.5. Vundamendid 20 4.5.1. Konstruktsioonide valik, koormused vundamentidele ja pinnasele 20 4.5.2. Kandevõime ja vajumid 20 4.6. Kandekonstruktsioonid 20 4.6.1. Konstruktsioonide valik, koormused, sh. tulekahjukoormused 20 4.6.2. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika 20 4.6.3. Tulepüsivus 20 4.6.4. Tarindite soojapidavus Error! Bookmark not defined. 4.6.5. Tolerantsid 20 4.6.6. Vundamendid 21 4.6.7. Põrandad 21 4.6.8. Postid 21 4.6.9. Vaheseinad 21 4.6.10. Välisseinad 21 4.6.11. Katus- ja vahelaed 22 4.7. Ehitustööd 22 4.7.1. Tagasitäitmine ja tihendamine 22 4.8. Betoonitööd 22 4.8.1. Raketise ehitamine 22 4.8.2. Armeerimine 22 4.8.3. Betoneerimine 23 4.8.4. Betoonpinnad 23 4.9. Metallitööd 23 4.10. Puutööd 24 4.11. Soojaisolatsioon 24 5. Küte ja ventilatsioon 25 5.1. Üldosa 25 5.1.1. Ehitusprojekti eesmärgid 25 5.1.2. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele 25 5.1.3. Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel 25 5.1.4. Ehitusprojekti koosseis 25 5.1.5. KV-süsteemide tööiga 25 5.2. Soojusvarustus 26 5.2.1. Installeeritav soojusvõimsus 26 5.2.2. Soojusallikas – maakütteseade ja kamin. 26 5.3. Küte 26 5.3.1. Küttesüsteemid 26 5.3.2. Soojussõlm 26 5.3.3. Torustikud ja reguleerseadmed 26 5.4. Ventilatsioon 27 5.4.1. Ventilatsiooni süsteemideks jaotamine 27 5.4.2. Põhiseadmed 27 5.4.3. Torustikud 27 5.4.4. Lõppseadmed ja reguleeringud 27 5.4.5. Õhuhaarded ja väljavisked, heitõhu puhastamine 27 5.5. Erisüsteemid 27 6. Veevarustus ja kanalisatsioon 28 6.1. Üldosa 28 6.1.1. Ehitusprojekti eesmärgid 28 6.1.2. Lähteandmed 28 6.1.3. Kasutatavad normid 28 6.2. Majandus-joogivee süsteem 28 6.2.1. Veevarustuse vooluhulgad 28 6.2.2. Sooja vee süsteem 29 6.2.3. Välisvõrgud 29 6.2.4. Torustikud ja armatuur 29 6.3. Olmereovee kanalisatsioon 30 6.3.1. Arvutuslik vooluhulk 30 6.3.2. Eelvool 30 6.3.3. Torustikud ja armatuur 30 6.3.4. Välisvõrgud 31 6.4. Torustike katsetamise nõuded 31 6.4.1. Veetorustike katsetamine 31 6.4.2. Kanalisatsioonitorustike katsetamine 31 7. Elekter ja nõrkvool 33 7.1. Üldosa 33 7.1.1. Ehitise üldandmed 33 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 4/49 22.10.2020 7.1.2. Tehnilised põhiandmed 33 7.1.3. Lähteandmed 33 7.1.4. Normdokumendid 33 7.2. Välistrassid 33 7.2.1. Elektrivarustus: üldist, MP kaabelliinid 33 7.2.2. Välisvalgustus: üldist, valgustid, kaabelliinid 34 7.2.3. Sidevarustus: üldist, kanalisatsioon ja kaabelliinid 34 7.2.4. Katendite taastamine 34 7.3. Tugevvoolupaigaldis 34 7.3.1. Üldiseloomustus 34 7.3.2. Elektri peajaotussüsteemid 35 7.3.3. Kaabliteed 35 7.3.4. Jõuseadmete elektrivarustus 36 7.3.5. Elektritoite ühendussüsteemid 36 7.3.6. Valgustussüsteemid 36 7.3.7. Küttesüsteemid ja -seadmed 36 7.3.8. Erisüsteemid: piksekaitse, tulekaitse 36 7.4. Nõrkvoolupaigaldis 37 7.4.1. Üldiseloomustus 37 7.4.2. Andmesidesüsteemid 37 7.4.3. Telefonisüsteemid 38 7.4.4. Tulekahjusignalisatsioon 38 7.4.5. Valvesignalisatsioon 38 7.4.6. Pääsusüsteem 38 7.4.7. Videovalve 38 7.4.8. Eriotstarbelised nv-süsteemid: TV 38 7.5. Automaatika 39 7.5.1. Hoone automaatika 39 7.5.2. Seadmete automaatikasüsteemid 39 8. Tuleohutus 40 8.1. Tuleohutusnõuded 40 8.2. Põhilised näitajad 40 8.2.1. Kandekonstruktsioonid 40 8.2.2. Tuletõkkesektsioonid 40 8.3. Tulekaitsetase 40 8.4. Evakuatsioon 40 8.5. Suitsuärastus 41 8.6. Ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus 41 8.7. Pinnakihid 41 8.8. Piksekaitse ja elektriohutus 42 8.9. Juurdepääs 42 8.10. Tuletõrjevesi 42 9. Töötervishoid ja tööohutus 43 9.1. Õigusaktid ja eeskirjad 43 9.2. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitamisel 43 9.3. Rajatava ehitise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 45 9.3.1. Nõuded ehitisele 45 9.3.2. Nõuded materjalidele ja toodetele 46 9.3.3. Erinõuded ohtlike kemikaalide ja materjalide kasutamisel 46 10. Keskkonnakaitselised abinõud 47 10.1. Õigusaktid ja eeskirjad 47 10.2. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud 47 10.3. Õhu kaitse 47 10.4. Pinnase ja põhjavee kaitse 47 10.5. Sademevesi 47 10.6. Jäätmed 47 10.6.1. Olmejäätmed 48 10.6.2. Ehitusjäätmed 48 10.6.3. Tootmisjäätmed 49 Joonised 1. Situatsiooniskeem AS-4-01 2. Asendiplaan AS-4-02 3. Vundamendi plaan AR-5-00 4. 1. Korruse plaan AR-5-01 5. 2. Korruse plaan AR-5-02 6. Katuse plaan AR-5-03 7. Vaated AR-6-01 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 5/49 22.10.2020 8. Lõiked AR-6-02 9. Aluspõrand 1 PH-D-001 10. Välissein 1 PH-D-011 11. Välissein 2 PH-D-012 12. Välissein 3 PH-D-013 13. Sisesein 1 PH-D-021 14. Sisesein 2 PH-D-022 15. Sisesein 3 PH-D-023 16. Vahelagi 1 PH-D-031 17. Vahelagi 2 PH-D-032 18. Katus 1 PH-D-041 19. Katus 2 PH-D-042 20. Katus 3 PH-D-043 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 6/49 22.10.2020 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Käesoleva ridaelamu ehitusprojekti eelprojekti staadiumis on koostanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, Hansaviimistluse osaühingu tellimusel 2020. aasta oktoobris. Hoone on projekteeritud Harju maakonda, Saue valda, Laagri alevikku, Jõeveere tn 4 kinnistule, vt. ka joonis AG01 „Situatsiooniskeem“. Kuue korteriga ridaelamu on projekteeritud kahekorruselisena, keldrikorruseta, lamekatusega. Hoone arhitektuurne lahendus on liigendatud, stiililt modernne, hoone välisilme projekteerimisel on arvestatud ehituskrundi ja lähiala miljöösse sobivusega. Hoone projekteeritud eluiga on 50 aastat. Projekteeritud hoone on lahendatud vastavalt lähtedokumentidele ja Tellija lähteülesandele. Ehituse käigus tuleb arvestada kooskõlastavate organite nõudmistega. 1.2. Üldandmed Hoone nimetus – Ridaelamu 1.2.1. Kinnistu andmed Aadress: Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Jõeveere tn 4; katastrinumber 72701:001:1838; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 5211 m2; omanik Hansaviimistluse osaühing. 1.2.2. Tellija Hansaviimistluse osaühing. Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Tuleviku tee 10, 75312, reg. nr. 10700891, juhatuse liige on Rando Ottel, isikukood 37007300015, juhatuse liige on Veigo Gutmann, isikukood 36812050284, juhatuse liige on Margit Okas, isikukood 47402220230, osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige Veigo Gutmann üksi või juhatuse liikmed Rando Ottel ja Margit Okas koos. 1.2.3. Projekteerijad Arhitektuur Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, MTR EP10222546-0001, Aia 5A-1, Tallinn, Harju maakond, 10111. Arhitekt Madis Karu, [email protected], +3725281979. 1.2.4. Uuringud ja dokumendid Asendiplaani koostamise alusena on kasutatud topogeodeetilist alusplaani "Harjumaa, Saue vald, Laagri alevik, Jõeveere tee 4, 72701:001:1838 maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 0319-15-G", mõõdistatud 07.03.2019. Koostaja OSAÜHING TVG GRUPP, 11621702, Rapla tn 8, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, +37256671244, [email protected], litsents 690 MA, koostaja Sven Viileberg, mõõdistas Sven Viileberg. Kõrgused EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 07.03.2019. Ridaelamu ehitusprojekti eelprojekti staadiumis koostamise aluseks on järgmised dokumendid: Tellija lähteülesanne, projekteerimistingimused, topo-geodeetiline alusplaan, aluspinnase ehitusgeoloogiline uuring, asjakohased ehituslikud normdokumendid. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 7/49 22.10.2020 1.2.5. Ehituse dokumenteerimisest Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine, isolatsioonikilede paigaldamine jne). Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 8/49 22.10.2020 2. Asendiplaan 2.1. Vastavus lähteandmetele Hoone paigutamisel kinnistule on lähtutud olemasolevast olukorrast, naaberhoonestusest, eskiisprojektist, projekteerimistingimustest ja Tellija lähteülesandest. Projekteeritav hoone ehitatakse kalda ehituskeeluvööndi piirile vastavalt asendiplaanil antud sidumisele, kinnistu keskossa. Pääsud hoonesse on näidatud asendiplaanil. Muud rajatised on paigutatud vastavalt vajadusele ja olemasolevale olukorrale. 2.2. Olemasolev olukord 2.2.1. Paiknemine Hoone on projekteeritud Harju maakonda, Saue valda, Laagri alevikku, Jõeveere tn 4 kinnistule. Kinnistu paikneb Jõeveere tänavast (teise nimega riigi kõrvalmaantee 11184 Alliku-Laagri-Hüüru) kirdes, Pääsküla jõest kagus. Kinnistu on ebakorrapärase kujuga. Naaberkinnistud on enamasti hoonestatud. Pääs kinnistule Jõeveere tänavalt. Pääs kinnistule rajatakse. 2.2.2. Olemasolev hoonestus ja rajatised Olemasolev hoonestus kinnistul puudub. Olemasolevad rajatised kinnistul on elektri keskpinge õhuliin, survekanalisatsioon ja seda teenindav elektri maakaabel, sademeveekraavid. 2.2.3. Olemasolev reljeef Kinnistu on tasane. Kinnistu kõrgused on vahemikus +32.17 ... +33.71 m ABS. Vahetult kinnistu põhjaservas, naaberkinnistul Jõeveere tn 6 on Pääsküla jõe kaldajärsak. 2.2.4. Olemasolev haljastus Kinnistul on hetkel vähesel määral kõrghaljastust (lehtpuud), mis valdavalt säilitatakse, hoone rajamisega kaasneb vajadus kõrghaljastuse likvideerimiseks osaliselt. Likvideeritavale kõrghaljastusele taodelda raieload vastavalt Saue Vallavalitsuse nõuetele. Krundil on hetkel valdavalt hooldamata rohumaa. 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed Juurdepääs kinnistule rajatakse. 2.3. Ehitusgeoloogia Uurimispiirkond jääb jääjärveliste setete levikualale, Pääsküla jõest ca 50 m kaugusele. Aluspõhjaline Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 1 kihistu savikas lubjakivi mergli vahekihtidega jääb uuringualal ~3.5 m sügavusele maapinnast. Pinnakattes levib täide, liivaga savimöll ning liustikuline moreen. Piirkond on tasase reljeefiga, mille üldine kallakus on loodesse. Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on vahemikus 33.0...33.4 m. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 9/49 22.10.2020 2.3.1. Pinnasekihtide lasuvused Järgnevalt on maa-ala geoloogilises lõikes esinevaid pinnaseid iseloomustatud lähtuvalt käesoleva uuringu andmetest kihi kaupa ülalt alla. HOONED: Puursüdamike läbilõike täpne kirjeldus on toodud lisas 1 (uuringupunktid 1 – 3). KIHT 1. Täide. Mullast ja ehitusprahist koosnev täitekiht katab uuringuala maapinda 0.15...0.45 m paksuselt. KIHT 2. Liivaga savimöll. Järgneb täitele, absoluutkõrgusel 32.75...32.85 m. Kiht on 1.85...2.25 m paksune ning sitke kuni poolkõva konsistentsiga. Keskmine koonuse otsa eritakistus surupenetreerimisel oli qc=3.23 MPa (0.76...8.69 MPa). Kiht on penetratsioonikatse andmeil keskmiselt kokkusurutav. KIHT 3. Savimöllmoreen. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne. Kõva konsistentsiga moreen lasub maapinnast 2.25...2.4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 30.6...31.0 m. Puuraukudes mõõdeti moreeni paksuseks 1.0...1.5 m ning kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul enamasti 20%. KIHT 4. Lubjakivi. Aluspõhi avati puuraukudes maapinnast 3.4...3.8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 29.5...29.6 m. Lubjakivi on kesktugev, õhukese- ja keskmisekihiline kaljupinnas, milles on kõva mergli vahekihte. Kihti läbiti uuringutega 0.6 m ulatuses. TEE: Puursüdamike läbilõike täpne kirjeldus on toodud lisas 1 (puuraugud 4 – 5). Puursüdamikes eraldati välja 6 pinnase kihti: KIHT 1. Orgaanikaga mölline kruus (siGr) Iseloomustab kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht katab maapinda 0.15...0.45 m paksuselt. Kiht ilmus puuraukudes: PA 4, 5. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. KIHT 2. Muld on säilinud täitelise pinnase all 0.45 m sügavusel maapinnast 0.35 m paksuselt. Kiht ilmus puuraugus: PA 5. Tegemist on mittedreeniva kihiga. KIHT 3. Orgaanikaga liivaga savine möll (saclSi) tähis A Iseloomustab järgneva kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht, mis on 0.45 m paksune, lasub maapinnast 0.15 m sügavusel, absoluutkõrgusel 33.2 m. Kiht ilmus puuraugus: PA 4. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. KIHT 4. Liivaga savine möll (saclSi) tähis A lasub maapinnast 0.6...0.8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 32.6...32.75 m. Kiht on 1.4...1.85 m paksune. Kiht ilmus puuraukudes PA 4 ja 5. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. KIHT 5. Mölliga savi (siCl) tähis D Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 10/49 22.10.2020 Kiht lasub maapinnast 2.65 m sügavusel, absoluutkõrgusel 30.75 m. Kihi lamam jäi uuringusügavusest sügavamale. Kiht ilmus puuraugus: PA 5. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga. KIHT 6. Väheplastne kruusaga mölline liiv (siSa) tähis A Tegemist on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkelise moreeniga, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne. Liustikusete lasub maapinnast 2.0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 31.35 m. Kihi lamam jäi uuringusügavusest sügavamale. Kiht ilmus puuraugus: PA 4. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. 2.3.2. Põhjavesi ja niiskuspaikkond Vabapinnaline põhjaveekiht Kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise tõttu hüdrauliliselt ühendatud aluspõhja lubjakivis oleva Silur-Ordoviitsiumi põhjaveega. Välitööde ajal (17.05.2019.) uuringupunktidesse põhjavett ei ilmunud. Vee liikumine toimub Pääsküla jõe suunas ning veetase on sõltuvuses jõe tasemest. Tingituna piirkonniti alal levivate pinnaste halbadest filtratsiooniomadustest, esineb veerohkel perioodil kihtidel ajutise iseloomuga ülavett. Põhjavee liikumine on vastavalt maapinna langusele. Reostuse suhtes kuulub maa-ala kaitsmata põhjaveega alade hulka. Püsiv põhjavee tase levib sügavamal aluspõhjalises lubjakivis. Hüdrogeoloogiliste kaartide andmetel lasub alal Silur-Ordoviitsiumi veelademe tase absoluutkõrgusel ca 30 m. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda. 2.3.3. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks Ehitusgeoloogilised tingimused krundil on head. Projekteeritavate hoonete vundeerimiseks sobib madalvundament. Vundeerimissügavusele jäävad heade geotehniliste omadustega liivaga savimöll (kiht 2) ja/või moreen (kiht 3). Ehitustöödel peab arvestama ülavee kogunemisega halva veejuhtivusega pinnastele. Tuleb silmas pidada, et liivaga savimöll ja moreen on külmakerkeohtlikud pinnased. Samuti on need tundlikud veemõjutustele ning pikalt veega kokkupuutes savipinnas leondub ning kaotab märgatava osa kandevõimest. Kaevetööde ajal tuleb kaevikud hoida võimalikult kuivana. Leondumise vältimiseks tuleb süvendisse kogunenud sademete-, üla- ja põhjavesi koheselt eemaldada. Vett võib eemaldada ülepumpamisega otse vundamendikaevikust. Leondunud savipinnas tuleb vundamentide alt eemaldada ning asendada nõuetekohaselt tihendatud mineraalpinnasega. Moreenpinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus on piirkonnas 1,2 m. Ehitustöid on soovitav teha suvisel sademetevaesel perioodil, kui veetase on miinimumseisus või esineb lubjakivides. Teede ja parklate puhul tuleb silmas pidada, et liivaga savimöll on mittedreeniv ja külmaohtlik pinnas. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 11/49 22.10.2020 2.4. Asendiplaaniline lahendus 2.4.1. Hoonete ja rajatiste paigutus Projekteeritav hoone on paigutatud kinnistule ilmakaartest, naaberhoonestusest, kalda ehituskeeluvööndist, maantee kaitsevööndist ja tehnovõrkude kaitsevööndistest tulenevatest piirangutest lähtuvalt. Tehnovõrgud, teed ja platsid vastavalt asendiplaanil näidatule. Tehnovõrkude, teedeosa ja vertikaalplaneerimise lahenduse on koostanud T-Model OÜ, töö nr. 019037. 2.4.2. Ehitusetappide kirjeldus Ridaelamu on plaanis ehitada ühes etapis. 2.5. Vertikaalplaneering 2.5.1. Vertikaaplaneeringu lahenduse lähtetingimused, paiknemiskõrgus Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest: olemasolevad maapinna kõrgused projekteeritava hoone ümber, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja põikikalded hoone ümber, taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks. Hoone paiknemiskõrgus on valitud lähtudes eelpoolloetletud lähteandmetest, esimese korruse põrand ehk projekti ±0.000 = ABS +33.800. Sademevete kogumiseks on kinnistu loodenurka kavandatud kraav/nõva, mille maht on sama suur kui olemasoleval kraavil, seega on uue kraavi maht sademevete kogumiseks piisav, riigitee aluse truubi toimimine on jätkuvalt tagatud. 2.5.2. Sademevete käitlemine Sademeveed juhitakse vertikaalplaneerimise abil pinnasesse. 2.6. Teed ja platsid 2.6.1. Juurdesõiduteed Kinnistule pääsuks rajatakse uus juurdepääsutee. Riigitee ristumiskoht (mahasõit) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada enne projekti alusel mistahes hoonetele ehitusloa väljastamist. 2.6.2. Kinnistusisesed teed ja platsid Rajatakse kinnistusisene tee koos parkimisaladega. 2.6.3. Katendi konstruktsioon ja äärekivid. Kõik asfaltkattega alad kinnistu sees ja juurdepääsud kinnistule peavad vastu pidama normaalset kasutamist sõiduautodega, arvestades ka järske pöördeid parkimisaladel. Asfaltkatte kihid on järgmised: - tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h= 40 mm - poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h= 50 mm - kiilutud killustikalus fr. 32-64 + fr. 16-32 h=200 mm Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 12/49 22.10.2020 - kruusliivast alus (dreenkiht) h=300 mm - täitepinnas nt. peenliiv (vajadusel) - olemasolev mineraalne pinnas Kivisillutiskatte kihid on järgmised: - betoonkivisillutis h= 80 mm - paigaldusliiv h= 20 mm - kiilutud killustikalus fr. 32-64 + fr. 16-32 h=200 mm - kruusliivast alus (dreenkiht) h=300 mm - täitepinnas nt. peenliiv (vajadusel) - olemasolev mineraalne pinnas Täitepinnase paksus vastavalt aluspinnase uuringule ja vertikaalplaneeringule. Asfaldialuste kihtide täpsustatud nõuded anda põhiprojekti vertikaalplaneerimise osas. Täitepinnase paksus vastavalt aluspinnase uuringule ja vertikaalplaneeringule. Maksimaalselt taaskasutatakse oma kinnistu mineraalset pinnast. Kõik üleminekud asfaltkatte, kivisillutiskatte ja murukatte vahel on äärekividega. 2.7. Haljastus ja heakorrastus 2.7.1. Projektiga ette nähtud kõrghaljastus Projektis on ette nähtud kõrghaljastuse istutamine, soovituslikud istutuskohad on näidatud asendiplaanil. Taimmaterjalist on soovitav eelistada Eestis kasvanud istikuid. Istikud peavad vastama järgmistele nõudmistele: puuistikud peavad olema mullapalliga, võra peab olema tasakaalus ja hästi arenenud, istiku kõrgus peab olema vähemalt 150 cm, tüve läbimõõduga vähemalt 30 mm, mullapalli läbimõõduga 60 cm ja mullapalli kõrgusega 40 cm, vähim okste arv võras on 8, istik peab olema vähemalt 3 korda ümber istutatud. Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku puudele vähemalt 50 L ja põõsastele 20 L vett. Istik tuleb asetada püstises asendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1-2 cm kõrgemale. Kuival ajal on vaja taimi korduvalt kasta, seni kuni toimub taimede lõplik juurdumine. Puudele arvestada 50 L ja põõsastele 10 L taime kohta. Arvestada, et juurepall puudel paikneb sügavalt ja kastmisvesi ei jõua kiirel kastmisel sügavale tungida vaid voolab laiali. Selleks on vaja istutamise tekitada puude ümber mullavall. Samuti võib puudel kasutada kastmiskotte, mis tagavad vee pikemaajalise imbumise pinnasesse ja juurepall on puudel niisutatud. Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist või nõust. Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest. Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstises asendis, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. Taimmaterjali pikemal säilitamisel tuleb juurepall katta ja hoida niiskena. Asendusistutuses kavandatud muudatused tuleb kooskõlastada eelnevalt vallavalitsusega. Enne asendusistutuse täideviimist tuleb konsulteerida istutustööde osas vallavalitsusega. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 13/49 22.10.2020 2.7.2. Väikevormid, piirded, väravad, jäätmeplats ja -konteinerid Kinnistu ida- ja läänepiirile on ette nähtud 1.2 m kõrge võrkpiire metallpostidel. Kinnistule pääsuks rajatava sissesõiduteest vahetult itta rajatakse sillutatud pinnaga ja 1.25 m kõrgete müüridega ümbritsetud sorteeritud jäätmete konteineritele plats. Sissesõiduteest läände rajatakse 1.25 m kõrge müür, kuhu tee poole paigutatakse aadressikiri, maja poole jäävad liitumiskilbid ja postkastid. 2.7.3. Keskkonna- ja tervisekaitsenõuded Hoone ehitamisega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Ehitusaegsed jäätmed ladustatakse ehitusjäätmete ladustamisega tegelevas jäätmekäitlusettevõttes vastavalt Saue valla jäätmekäitluseeskirjale. Sorteeritud olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse prügikonteinerid sissesõidutee lähedusse. Jäätmete konteinereid tühjendatakse jäätmeveolepingu alusel vastavalt vajadusele (täituvusele). Ehitamisel ja hoone ekspluatatsioonil ei kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada inimese tervist (nt asbest). Hoone ekspluatatsiooni keskkonnakaitselised nõuded vt. käesoleva seletuskirja p. 10. 2.8. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine Kinnistusiseselt on võimalik sõita sõiduautodega parkimisaladele. Kinnistusisese tee dimensioneerimisel on arvestatud sõiduauto vähendatud kiirusega (0-15 km/h) ja asjaoluga, et korraga sõidab kinnistule või kinnistult ära 1 auto. Normatiivne pakimiskohtade arv on 12.0 tk (2.0 tk korteri kohta, EVS 843:2016, tabel 9.2, väike- elamute ala, uus hoone), kinnistule on ette nähtud 19 parkimiskohta. 2.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Hoone välisustele paigaldatakse kvaliteetsed lukud, soovitav on liituda naabrivalvega. 2.10. Tehnilised näitajad Kinnistu Jõeveere tn 4 Pindala: 5211 m2 Sihtotstarve: Elamumaa 100% Täisehituse %: 9.6% Ridaelamu Ehitisealune pind: 500.0 m2 Suletud netopind: 792.1 m2 Kasulik pind: 792.1 m2 Köetav pind: 792.1 m2 Hoone ruumala kokku: 3538 m3 Maa-alune ruumala: 0 m3 Hoone pikkus: 45.5 m Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 14/49 22.10.2020 Hoone laius: 27.0 m Hoone kõrgus: 7.8 m Eluruumide pind: 792.1 m2 Tehnopind: 0.0 m2 Mitteeluruumide pind: 0.0 m2 Üldkasutatav pind: 0.0 m2 Korruselisus: 2/0 Tulepüsivusklass TP3 Muud Rajatava asfaltkatte pind: 416 m2 (sh. kinnistust välja jääv sissesõidutee) Rajatava sillutiskivikatte pind: 616 m2 (sh. kinnistust välja jäävad alad) Rajatava murukatte pind: 3961 m2 Rajatav elektri maakaabel: 559.0 jm Rajatav sidekanalisatsioonitrass: 158.0 jm Rajatav veetrass: 98.2 jm Rajatav reoveekanalisatsioonitrass: 66.1 jm Rajatav sademeveekanalisatsioon: 73.2 jm Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 15/49 22.10.2020 3. Arhitektuur 3.1. Ehitise üldandmed Hoone on kasutusotstarbelt ridaelamu (11221), kuus korterit. Hoone pikkus 45.5 m, hoone laius 27.0 m, hoone kõrgus 7.8 m. 3.2. Ehitise tehnilised näitajad Vt. käesoleva seletuskirja p. 2.9. 3.3. Arhitektuurne lahendus 3.3.1. Arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Hoone arhitektuursel lahendusel on eesmärgiks seatud kinnistule ja lähiala miljöösse sobivus, ehituslik lihtsus ning energiatõhusust maksimaalselt arvestav arhitektoonika. Välisilmelt on hoone rikkaliku liigendatusega ja modernne, mahuline liigendatus on hoone mahtu visuaalselt vähendav ja ridamajalikkust võimendav. Soklid halli tsementkiudplaadiga, välisseinad erinevat värvi ja suundadega puitlaudisega, katused tumehallist rullmaterjalist. Hoones on kuus korterit. Kõik korterid paiknevad kahel korrusel. Igas korteris on kolm magamistuba, elutuba koos köögiga, saun koos pesuruumiga, wc, duširuum, tehnoruum. Ruumide paiknemine vt. plaanid. 3.4. Piirdekonstruktsioonid, pinnakatted 3.4.1. Keskkonnatingimused, nõuded akustikale Hoone sisekliima vastab tavalistele ruumi otstarbest lähtuvatele nõuetele. Keemiliselt agressiivse keskkonnaga ruume hoones ei ole. 3.4.2. Tehnoloogilised nõuded Hoonesse on ette nähtud soe ja külm tarbevesi, kolmefaasiline elekter jne. Tehnoloogilised nõuded on käsitletud projekti vastavates osades. Hoones kasutatavate tehniliste seadmete nõuded on vaja lahendada põhiprojektis. 3.4.3. Piirdekonstruktsioonid, üldist ja loetelu Piirdekonstruktsioonide fragmendid vt. joonised PH-D-001 – PH-D-043, piirdekonstruktsioonide fragmentidel on näidatud ka nõutavad ja nõuetekohased soojapidavused ja mürapidavused. Piirdekonstruktsioonidega on tagatud piisav heli- ja soojapidavus ning tulekaitsetase. Parapeti- ja muude plekkide paksuse valikul tuleb tagada painutatud plekkide kujupüsivus. 3.4.4. Olmeruumid Eluruumide ruumiprogramm ja siseviimistlus on lahendatud vastavalt ruumis viibijate mugavust ja ohutust silmas pidades: ette on nähtud libisemiskindlate põrandakatete kasutamine, klaaspindade puhul on ette nähtud kasutada karastatud lamineeritud klaase kohtades, kus inimese klaasist läbijalutamise oht on võimalik. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 16/49 22.10.2020 3.4.5. Ruumide sisekliima Küttesüsteemi arvutuste aluseks on tagada välisõhutemperatuuril -24°C, sisetemperatuur +21°C – +22°C. Tehnilistes ruumides tuleb tagada sisetemperatuur +17°C. Ruumide õhuniiskused vastavalt soovituslikele määradele. Lubatud müratase tohib olla kuni 35dB ja ruumide seinte helipidavus peab olema vähemalt 35dB, korteritevahelistes seintes 58 dB. 3.4.6. Invanõuded Hoonesse ei ole ette nähtud liikumispuudega ja muude erivajadustega inimestele erilahenduste kasutamist. 3.5. Sisearhitektuur Hoone sisearhitektuursed nõuded antakse põhiprojektis. 3.5.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon Hoone sisearhitektuursed nõuded on järgmised: siseviimistlus olgu ohutu, kergesti puhastatav ja hele. Siseviimistlus on lahendatud vastavalt tellija soovituslikele juhenditele. 3.5.2. Siseviimistlusmaterjalid ja kvaliteeditase Kõik siseviimistlusmaterjalid ja -lahendused antakse sisekujundusprojektis, ViimistlusRYL 2000 klass II nõudeid arvestades. Elektriprojektis lahendatakse kõikide ruumide valgustus vastavalt kehtivatele normidele. 3.6. Energiatõhususe arvutused Antud hoonetüübi (ridaelamu) piirmäär energiatõhususarvule on 160 kWh aastas m2 kohta. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks), tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (nt. kodumasinad ja muud olme- või bürooelektriseadmed ja muud hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Energiaarvutuse kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldiseisvatena. Hoone summaarne energiakasutus moodustub hoone tehnosüsteemide energiakasutusest. Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t. kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Kasutatud elektrienergia summa korrutatakse arvutustes kaalumisteguriga 1.5. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks), tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (nt kodumasinad ja muud olme- või bürooelektriseadmed ja muudes hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Lisatud energiamärgise ja tehtud arvutuste põhjal võime öelda, et hoone vastab Majandus- ja taristuministri 03.06.2015.a. määrusele nr. 55. Elamu suvist ruumitemperatuuri ei pea tõendama simulatsioonarvutusega järgmiste tingimuste samaaegsel esinemisel: lääne- ja lõunapoolse välisseina üle ühe ruutmeetri suurusel aknapinnal Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 17/49 22.10.2020 kasutatakse päikesekaitseklaasi päikesefaktoriga g ≤ 0.4 või muud sarnase mõjuga lahendust, elu- ja magamistoa lääne- ja lõunapoolse akna klaasiosa pind ei ole suurem kui 30% ruumi lääne- ja lõunapoolse välisseina pinnast ja elu- ja magamistoas on avatava akna pind vähemalt 5% ruumi põrandapinnast. Projekteeritud hoones on ette nähtud kasutada sisemisi peegeldavaid kardinaid ja/või ruloosid, mille kasutamisel on tagatud nõuetekohane suvine ruumitemperatuur. 3.6.1. Radooniohu minimeerimine Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriskiga alade kaardile („Harjumaa pinnase radooniriski kaart“ 2008) jääb projekteeritav hoone normaalse radooniriskiga piirkonda (10-30 kBq/m3). Hoone ehitamisel arvestada radooniohu vähendamisega hoone ja ehitamisel (EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” juhendite põhjal). Vastavalt Radoon.ee "Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne" tulemustele on radooni sisaldus pinnases 11 kBq/m3. Radooni hoonesse sattumise vältimiseks on vajalik tagada hea ehituskvaliteet, kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast on vaja hermetiseerida, sealhulgas konstruktsioonide ja hülsside vahed, hülsside ja kaablite/torude vahed. 3.6.2. Meetmed müra leviku tõkestamiseks Kinnistu lõunaservas on riigi kõrvalmaantee 11421 " Laagri-Hüüru tee", mille liiklussagedus oli 2018. aastal 511 autot ööpäevas, Jõeveere tn 4 kinnistu juures on kiiruspiirang 40 km/h. Naaberhoonestuse kaugus riigi kõrvalmaanteest on sama, mis projekteeirtud hoonelgi, tee kõrvale müraekraane rajatud pole. Võimaliku kosta võiva müra leviku vältimiseks kinnistule võimalused valdavalt puuudvad, kuna kinnistut läbiva keskinge õhuliini kaitsevööndisse ei saa rajada kõrghaljastust. Müra leviku takistamiseks hoonesse nähakse ette piisava mürakindlusega akende paigaldamine. Riigitee omanik Maanteeamet ja Saue Vallavalitsus on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 18/49 22.10.2020 4. Ehituskonstruktsioonid (tarindid) Kõik ehituskonstruktsioonid ning ehitustööd tehakse kehtivate määruste, ehitusnormide ning hea ehitustava ehitusreeglite kohaselt, järgides vastavate ametiisikute ja projekteerija nõudeid. Ehitustöödel juhindutakse RYL2000 kvaliteedinõuetest. Edaspidi seletuskirjas ja joonistel ja arhitektuurses projektis kirjeldatu lahknemisel tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole, reeglina prevaleerib konstruktiivne projekt arhitektuurse projekti üle. Töös kasutatavad ehitustooted ja -materjalid peavad olema nende kvaliteeti tõendavatele dokumentidele vastavad. Kasutatavad ehitusmaterjalid tuleb ehitusel ladustada selliselt, et nende kvaliteet ei halveneks. Kasutatavad töövahendid, masinad ning abiseadmed peavad olema eesmärgikohased ja vastama materjalide õige töötlemise ja tööohutuse nõuetele. Töö tegemist mõjutavad asjaolud tuleb ehitaja poolt selgeks teha enne töödega alustamist. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb varakult enne töö alustamist kontrollida. Tellijale teatatakse see moment, millal kasutatud materjalide kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt. Tööd tuleb teostada vastavalt projekti realiseerimiseks vajalikus mahus. Töö kvaliteet peab olema sellisel tasemel, et oleks tagatud materjalidele antavad garantiiajad. Teostatavatele töödele antav garantiiaeg lepitakse kokku töövõtja ja tellija vahelise lepinguga. Kui see pole kokkulepitud teisiti, siis tuleb ehitustöödele anda garantiiaeg, mis on sätestatud kehtivas Ehitusseadustikus. 4.1. Kasutatavad normdokumendid, arvutusprogrammid Projekteerimise alused: EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Koormused: - EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. - EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus - EVS-EN 1991-1-4:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus Raudbetoonkonstruktsioonid: - EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele - EVS-EN1992-1-2:2005+NA2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus Teraskonstruktsioonid: - EVS-EN 1993-1-1:2005+ NA2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 19/49 22.10.2020 - EVS-EN 1993-1-8: 2005 +NA2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. Geotehniline projekteerimine: EVS-EN 1997-1:2005+NA2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 4.2. Tehnilised lähteandmed, hoone eluiga Hoone tulepüsivusklass on TP3. Hoone kavandatud eluiga on 50 aastat. Sellest lähtuvalt kuulub projekteeritav ehitis klassi D planeeritava tööeaga vähemalt 50 aastat (EPN 15.1 pt.1, ET-1 0113- 0189). 4.3. Koormused Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus. Horisontaalkoormuseks on tuulekoormus ning konstruktsioonide juhuslikust ekstsentrilisusest tekkiv lisanduv horisontaalne koormus. 4.3.1. Kasuskoormused Eluruumid - grupp A qk=2.0 kN/m2, Qk=2.0 kN/m. Kohtkoormused täpsustatakse vastavalt tehnoloogilistele seadmetele. 4.3.2. Lumekoormus Vastavalt EVS-EN 1991-1-3 : 2006 ja projekteeritava hoone asukohale. Maapinna lumekoormuse normsuurus: sk = 1.5 kN/m2 4.3.3. Tuulekoormus Vastavalt EVS-EN 1991-1-4 : 2005 + NA : 2007 Tuule baaskiirus: vb,0 = 21 m/s Maastikutüüp: III (Maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute takistustega, mille vaheline kaugus ei ole suurem 20-kordsest kõrgusest.) 4.3.4. Muud koormused Omakaalud - vastavalt kavandatud konstruktsioonidele ja normile EVS-EN 1991-1-1:2002. 4.3.5. Koormuste tähtsamad osavarutegurid Vastavalt standardi EVS-EN 1990:2002 rahvuslikule lisale. Alalised koormused: osavarutegur kandepiirseisundis (ebasoodne mõju) γG=1.20 ja kasutuspiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ=1.0 Muutuvad koormused: osavarutegur kandepiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ=1.50 ja kasutuspiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ=1.0 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 20/49 22.10.2020 4.4. Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik Hoone on projekteeritud kahekorruselisena, keldrita. Hoone kandekonstruktsiooni moodustavad puitkarkassidest seinad ja monteeritavatest puitpaneelidest vahe- ja katuslaed. Hoone põrandad rajatakse tihendatud täitepinnasele betoonplaadina. 4.4.1. Kandeelementide paiknemine, silded, sammud, deformatsioonivuugid Lahendatakse põhiprojektis. 4.4.2. Hoone üldjäikuse tagamine Hoone üldjäikus tagatakse jäigastusseintega. 4.4.3. Arvutusskeemid, arvutusmetoodika Lahendatakse põhiprojektis. 4.5. Vundamendid 4.5.1. Konstruktsioonide valik, koormused vundamentidele ja pinnasele Lahendatakse põhiprojektis. 4.5.2. Kandevõime ja vajumid Taldmike ja kannude laiused antakse konstruktsiooni põhiprojektis. 4.6. Kandekonstruktsioonid 4.6.1. Konstruktsioonide valik, koormused, sh. tulekahjukoormused Hoone ehitatakse puitkarkasselementidest. Vundamendid monoliitsest raudbetoonist. Tulekaitse tagatakse betoonis piisava terase kaitsekihiga, teraskonstruktsioonidel tuletõkkevärviga. Kergseinte tulepüsivus tagatakse kipsplaadiga. Kõik koormused sh. tulekahjukoormused arvutatakse vastavalt EVS:EN 1991-1-1:2002 ja asjakohasele rahvuslikule lisale. 4.6.2. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika Ristlõiked dimensioneeritakse vastavalt normidele, mis kirjeldatud punktis 4.1. 4.6.3. Tulepüsivus Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata. 4.6.4. Tolerantsid Antud hoone kuulub osaliselt 3. järelvalveklassi ja talle on kohaldatud 2. tolerantsiklassi nõudeid, mis on korrigeeritud vastavalt hoone ja konstruktsioonide eripärale. 3. järelvalveklassi kohaldatakse monteeritavate elementide (tootmise) paigalduse ja sellega seotud konstruktsioonide kohapealse valmistamise kohta (teraspostide vahele on projekteeritud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 21/49 22.10.2020 monteeritavad raudbetoonsoklid, postide ja seinte teoreetilised vuugid on ühes teljeavas kokku laiusega 40 mm). Muudel juhtudel järgida 2. järelvalveklassi ja 1. tolerantsiklassi nõudeid. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused lähtuvad EVS-ENV 13670-1:2010 ja EVS- EN 13369:2018 nõuetest. Teraskonstruktsioonide tolerantsid võetakse vastavalt Standardile EVS-EN 1993-1- 1:2005+A1:2014/NA:2015. Hoone ja konstruktsioonide eripärast tulenevad nõuded ja lubatud hälbed: Vundamendid: - plaanilised hälbed ±5 mm - vertikaalsuunas ±10 mm Valatud betoonpindade kvaliteediklass (BY40): MUO-A, THI-A - avatud betoonipinnad B - pahteldatavad betoonipinnad C - vundamendid, ripplagede taha jäävad betoonipinnad Põrandaklass BY45, tasasus A0. 4.6.5. Vundamendid Lahendatakse põhiprojektis. 4.6.6. Põrandad Hoone betoonpõrand pinnasel. - Betoonplaat 100 mm C25/30, armatuur #6-150, A500HW Plaat eraldatakse kõigist horisontaal- ja vertikaalkonstruktsioonidest 10 mm vuugilindiga. Põranda klass BY45, tasasus A0. - Soojustus polüstüreen EPS100, 200 mm - Hüdroisolatsioon - Tihendatud liivalus min. 200 mm Tihendusaste D=0.95, elastusmoodul E1>60 MN/m2(MPa) ja elastusmoodulite suhe E1/E2<2.2 (BLY7/BY45 Betonilattiat 2002) - Tihendatud täitepinnas kuni kandva pinnase kihini. 4.6.7. Postid Lahendatakse põhiprojektis. 4.6.8. Vaheseinad Lahendatakse põhiprojektis. 4.6.9. Välisseinad Välisseinad on ette nähtud rajada 195 mm paksuse puitkarkass-seinana. Välisseinad väljast katta tuuletõkkeplaadi, vertikaal- ja horisontaalrooviga, vertikaallaudisega. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 22/49 22.10.2020 4.6.10. Katus- ja vahelaed Hoone katus- ja vahelae kandekonstruktsioon on puitkarkasspaneelid. Paneelide arvutused optimaalsema lahenduse saamiseks tellida paneelide tootjalt. Koormused paneelidele ja paneelide paigaldusnõuded esitada põhiprojektis. 4.7. Ehitustööd 4.7.1. Tagasitäitmine ja tihendamine Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine tehakse kihtidena optimaalses niiskuses osakeste läbimõõdunõuete kohastest materjalidest. Taastamiskihtide paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et saavutatakse soovitud tihedus ja kandvus. Tihendamise käigus ei tohi rikkuda teiste kihtide kandevõimet. Talvistes tingimustes tehtavatel töödel tuleb jälgida vastavasisulisi juhendeid. Põrandate alused killustiku või liiva kihid näidatakse tööjoonistel. Tihendamine teha nõutud tiheduseni. Tihedusaste D=0.95, elastsusmoodul E1=60 MN/m2, elastusmoodulite suhe E1/E2=2.2. Aluse pind tasandatakse selliselt, et pinnasele toetuva põranda alla ei jää vett koguvaid lohke. 4.8. Betoonitööd 4.8.1. Raketise ehitamine Raketis ja selle tugikonstruktsioon rajada selliselt, et tagatakse konstruktsioonile esitatavate pinnasileduse, tolerantsi ja tugevusnõuete täitmine. Raketis peab olema tihe. Liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguste erinevusi. Lähtuda BY 40 nõuetest. Kui ei ole teisiti näidatud või kokkulepitud, tehakse raketis tervetest, ühesuurustest vineerplaatidest selliselt, et vuugid on ristlõikes sirged ja tihedad ning et oleks tagatud joonistel märgitud siledusnõuded. Vuukide jaotus tuleb kooskõlastada arhitektiga. Silevalupinnad peavad olema valatud “puhasvalubetooniga” s.t. betooniga, kus on peeneteralist materjali, tsementi ja peenfillerit (peeneteralist täitematerjali) piisavalt. Betoon valatakse raketisse süsteemselt kihtidena ja iga kiht tihendatakse hoolikalt. Kihi paksus tohib olla kõige rohkem 300 mm ja üldkiirus kõige rohkem 1000 mm tunnis. Raketiste tegemisega üheaegselt tuleb hoolitseda selle eest, et konstruktsioonidesse tehakse avajooniste kohased läbiviigud ning vajalikud süvendid. Samas või hiljemalt enne betoneerimist tuleb asetada kohale kõik betooni kinnitatavad detailid, nagu kinnitid, toed ja ankrud ning nende osad. Raketise lahtivõtmisel tuleb järgida järjekorra ja ajakohaseid norme. Betoonis peab olema piisav tugevus raketise lahtivõtmisel. 4.8.2. Armeerimine Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste järgi. Konstruktsioonid sarrustatakse terasega A500H. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud tööjoonistel. Sarruse fikseerimine betoneerimisel tuleb teostada nii, et vajalik betoonkaitsekihi paksus ja nõuded betoon-pindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaalseid tugesid ja vardad seotakse omavahel sellise tihedusega, mis tagab pärast betooni paigaldamist sarruse paiknemise projektijärgses kohas (arvestades lubatud hälbeid). Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 23/49 22.10.2020 paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni ja nende torude paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Elektrijuhtmete torustikku ei tohi paigaldada sarruse ja raketise vahele. Sarrus peab olema valmis kuni järgmise töövuugini enne betooni paigaldamise alustamist. 4.8.3. Betoneerimine Betooni vesitsementtegur tuleb hoida võimalikult madal (W£0,5) ja vastavalt vajadusele kasutada plastifikaatoreid. Minimaalne tsemendi hulk betoonis peab olema 330 kg/m3. Betooni plastsus ja tihendamismeetodid tuleb valida nii, et betooni tihedus ning kvaliteedinõuded oleks täidetud kogu mahus ühtlaselt. Tagada tuleb betooni minimaalne mahukahanemine. Kontroll betooni omaduste üle peab vastama kehtivatele nõuetele. Vajalikud uuringud ja testid kasutatud betooni margi ja tugevuse hindamiseks tuleb teha vastavalt BY21, RakMK B4 juhistele ja standardile SFS 4474. Värsket betoonisegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Talvel tehtavatel betoonitöödel tuleb juhinduda normist BY 119. Külma ilma korral tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5°C. Paigaldatud betoonimassi soojendamist jätkatakse kuni selle projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu aeglustumisega külmas keskkonnas. Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib alustada pärast betooni 70 % tugevuse saavutamist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist. Selle kestvus sõltub keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Märga hooldust võib kasutada tingimusel, et seda tehakse kogu pinna ulatuses pidevalt ja katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Niisutamiseks kasutatava vee temperatuur peab olema sama, mis oli tarduval betoonil. Järelhooldustöödel juhinduda BY32 nõuetest. Ehitistesse võib teha ehitus- ja avajooniste kohased avad ja süvendid. Muid avasid ei tohi teha ilma projekteerija loata. Betoonilisandeid tohib kasutada vaid tellija loal. 4.8.4. Betoonpinnad Betoonpindadele esitatakse kvaliteediklass 2 nõuetele vastavalt BY40 kohaselt, tolerantsiklass N vastavalt BY39 nõuetele, kui joonistel ei ole näidatud teisiti. Betoonpõrandate siledusklass vastavalt põrandakatte materjalile, kui põrandakatte materjaliga ei ole määratud siledusklassi, siis on betoonpõrandate siledusklass A0. 4.9. Metallitööd Terasmaterjalide koostis, mõõdud ja tolerantsid peavad vastama neile esitatud standardi nõuetele. Keevitamisel kasutatav elektrood peab vastama põhimaterjalile (Keevitada metalli margile vastavate elektroodidega). Keevisõmblused peavad olema katkestuseta. Keevise kõrgus valida vastavalt keevitatavate elementide minimaalsele (õhema elemendi) paksusele. Keevised puhastada enne viimistlust räbust. Kandekarkasside elementide käsitlus enne pindade värvimist ja katmist vastavalt SFS-ISO-8501 nõuetele. Pinnad puhastada roostest ja õlidest mehhaanilisel teel (liivapritsiga). Värvitoonid vastavalt arhitektuursele lahendusele. Kõik soojustusest läbiminevad ankrud ja kinnitid peavad olema roostevabast terasest või kuumtsingitud. Metallkonstruktsioonide kinnitused üksteisega ja piirnevate ehitusosadega määratakse detailselt ehitusjoonistel. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 24/49 22.10.2020 Montaazhikeevituste jäljed ja värvikahjustused lihvitakse ja puhastatakse ning kaetakse koheselt kruntvärviga. Paigaldades ei tohi detailidele rakendada jõudu selliselt, et see toob kaasa deformatsioone või kahjulikke koormusi konstruktsioonidele. Terase mark: EN 10025, S355J, kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Kõik pinnaviimistlused kooskõlastada eelnevalt arhitektiga, kui arhitektuurses ja konstruktiivses osas kirjeldatud viimistlus erineb, tuleb lahenduse saamiseks pöörduda arhitekti poole. Korrosioonitõrje - väliskeskkonnaga kokkupuutuvad terasprofiilid puhastada ning kruntida ja värvida korrosioonikindla värviga. 4.10. Puutööd Montaazhil ei tohi tekitada detailidele ega sõlmedele mehaanilisi vigastusi. Puittoodete sõlmed peavad olema komplekteeritud ühest puuliigist. Saematerjalina on ette nähtud kasutada okaspuitu mitte suurema niiskusesisaldusega kui 15%. Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C24 (kui joonistel ei ole näidatud teisiti), kasutusklass 2 (EPN-ENV 5.1). Kivi- või raudbetoonkonstruktsioonidega kokkupuutuva saematerjali ja konstruktsiooni vahel peab olema 2 kihti mittemädanevat hüdroisolatsioonimaterjali. 4.11. Soojaisolatsioon Hoone konstruktsioonide soojustamiseks kasutatakse mineraalvilla või vahtpolüstürool soojustusmaterjali. Mineraalvilla kasutatakse katuslae soojustamiseks. Nullist allapoole jäävate konstruktsioonide soojustamiseks kasutatakse vahtpolüstürooli. Kõik soojustusmaterjalide vuugid tihendada vastavalt tootja nõuetele. Soojaerijuhtivus mineraalvillale: λ=0.037 W/(mK) Soojaerijuhtivus polüstüroolile: λ=0.039 W/(mK) Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 25/49 22.10.2020 5. Küte ja ventilatsioon Hoonele koostatakse eraldi kütte- ja ventilatsiooniosa põhiprojekt. Käesolevas projektiosas on esitatud soovid ja seletuskirjalised nõuded KV-projekti põhiprojekti staadiumi koostamiseks, käesolevas seletuskirjas esitatu on abiks järgmise projektistaadiumi koostajale. 5.1. Üldosa Antud seletuskirja kütte- ja ventilatsiooniosa on koostatud järgmiste teineteist täiendavate dokumentide alusel: - EPN 18 Hoonete kütte projekteerimine - EPN 12 Sisekliima - EPN 10.1 Ehitiste tuleohutus - EPN 18.3.1 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine - Soome Ehitusnormide kogumik D osa Hoones on järgmised KV-süsteemid: põrandaküte, radiaatorküte, soojusvahetiga ventilatsioon. Maksimaalselt lubatud seadmete tekitatud müratase ruumides: - eluruumid 35 dB(A) - wc- ja dushiruumid 40 dB(A) - tehnilised ruumid 45 dB(A) 5.1.1. Ehitusprojekti eesmärgid Eesmärk on projekti KV-osaga tagada optimaalseim lahendus KV-süsteemidele. 5.1.2. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele Välisõhu arvutuslikud parameetrid käsitletava hoone sisekliima projekteerimisel: suvel t = +27° RH = 50%, talvel t = -24°C (Δts = 2,5°C ja TB < 100) RH = 80%. Küttesüsteemi arvutuste aluseks on tagada välisõhutemperatuuril -24°C, sisetemperatuur +17°C – +24°C. Eluruumides tuleb tagada sisetemperatuur min +21°C, dushiruumides +24°C. Sisekliima peab olema reguleeritav. 5.1.3. Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel KV-süsteemide soojusvõimsuste arvutamisel lähtuda soovitud sisekliimast ja arvutuslikest välisõhu parameetritest ning hoone konstruktsioonide ja piirete soojustehnilistest parameetritest. Keskkonnasõbralikkusest lähtuvalt võtta kasutusele optimaalseimad tehnoloogiad, sobivaimad ehitusmaterjalid ja arhitektuursed lahendused vähima soojustarbimise tagamiseks. 5.1.4. Ehitusprojekti koosseis KV-projektiosas anda seletuskirjalised, jooniselised ja muud juhised KV-süsteemide ehitamiseks. 5.1.5. KV-süsteemide tööiga KV-süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 26/49 22.10.2020 Torustike paigaldamisel näha ette abinõud uuendamisel tekkida võivate tööde mahu minimeerimiseks. 5.2. Soojusvarustus Hoone kütteks kasutatakse maakütteseadet ja vesikandjal küttetorustikke, lisaks paigaldatakse elutubadesse puuküttekaminad. Kütte kohta koostatakse põhiprojekti staadiumis eraldi projekt. 5.2.1. Installeeritav soojusvõimsus Soojuskoormused on järgmised: Ruumide küte 33 kW Soe tarbevesi 27 kW Kokku 60 kW Paigaldatakse puuküttekaminad. 5.2.2. Soojusallikas – maakütteseade ja kamin. Projekteeritava hoone primaarne soojusega varustamine toimub tehnilistesse ruumidesse paigaldatavate maakütteseadmete abil. Lisaks paigaldatakse projekteeritava hoone elutubadesse ka kaminad (puuküttega). 5.3. Küte Hoonesse on projekteeritud veekandjal põrandaküttesüsteemid, kasutades tasandusvalu kihti valatud plastiktorusid. Temperatuuri reguleerimiseks paigaldatakse ruumi seintele termostaadid. Küttesüsteemi õhutamine toimub läbi süsteemi kõrgematesse punktidesse paigaldavate automaatsete õhutusventiilide. Küttesüsteemi harudele paigaldatakse liiniseade- ja sulgventiilid. Küttetorustik ehitatakse alupex-torudest. Kõik küttesüsteemide materjalide ja seadmete lubatud töörõhk 8 bar. 5.3.1. Küttesüsteemid Küttekehadena kasutatakse põrandasse valatud alupex plastiktorusid, lisaks järgmine varustus: eelreguleeritavad ventiilid, jooniste kohaselt kas käsitsi või automaatselt termostaadiga reguleeritavad; kõik veeküttekehad varustatakse tehase poolt õhukraanidega ja õhukraanide avamiseks vajaliku võtmekomplektiga; sulgeventiil tagasivoolul. 5.3.2. Soojussõlm Tehnilistes ruumides on maakütteseadmed ja muud abiseadmed. 5.3.3. Torustikud ja reguleerseadmed Sulgventiilid peavad olema kuulventiilid, soovitav on kasutada tehases sisseehitatud tühjenduskorgiga ventiile. Torustiku tühjenduseks tuleb kasutada kuulventiile (juhul kui pole tehases valmistatud ventiilid), mis ohutuse tagamiseks varustatakse keermega korgiga. Ventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne. Terve küttesüsteemi mõõtmiseks ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 27/49 22.10.2020 reguleerimiseks tuleb kasutada nn. liiniseadeventiile, nendel peab olema mõõteriista ühendamiseks konstruktsioonis vastavad niplid ja püstiku tühjendamise kork. Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutatakse nii, et süsteemist oleks võimalik kõikidest osadest õhku välja lasta ning süsteemi tühjendada. Õhueraldid peavad vastama RYL-92 nõuetele. Torustike tihenduse kindlakstegemiseks teostab töövõtja tavaliselt külma veega surveproovid Tellija esindaja juuresolekul. Vee külmumisohu korral võib selle asendada veeglükooli seguga (kuid mitte tarbimisvee võrgus). Sellisel juhul torustik pestakse hoolikalt läbi koheselt pärast katsetust. Surveproov teostatakse järgmiselt: torustik 8 atm, süsteem (torustik, radiaatorid, armatuur) 1.5 töörõhku (max töörõhk=kaitseklapp katlamajas). 5.4. Ventilatsioon Ridaelamusse projekteeritakse mehhaanilised soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemid. 5.4.1. Ventilatsiooni süsteemideks jaotamine Mehhaaniline väljatõmbeventilatsioon rajatakse märgruumidesse. Eluruumidesse projekteeritakse mehhaaniline sissepuhe. Köögis on pliidikubu. 5.4.2. Põhiseadmed Vastavalt ventilatsiooni projektile. 5.4.3. Torustikud Õhukanalid ja varustus kinnitatakse vastavalt RYL’i II klassi paigaldusnõuetele. 5.4.4. Lõppseadmed ja reguleeringud Lahendatakse põhiprojektis. 5.4.5. Õhuhaarded ja väljavisked, heitõhu puhastamine Lahendatakse põhiprojektis. 5.5. Erisüsteemid Hoonesse ette nähtud erisüsteemid lahendatakse tööprojekti staadiumis. Kasutusloa saamisel esitada täitedokumentatsioon. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 28/49 22.10.2020 6. Veevarustus ja kanalisatsioon Hoonele koostatakse eraldi vee- ja kanalisatsiooniosa põhiprojekt. Käesolevas projektiosas on esitatud soovid ja seletuskirjalised nõuded VK-projekti põhiprojekti staadiumi koostamiseks, käesolevas seletuskirjas esitatu on abiks järgmise projektistaadiumi koostajale. 6.1. Üldosa Hoones ja kinnistul on järgmised santehnilised süsteemid: tarbeveesüsteem ja olmekanalisatsioon. 6.1.1. Ehitusprojekti eesmärgid Eesmärk on projekti VK-osaga tagada optimaalseim lahendus VK-süsteemidele. 6.1.2. Lähteandmed Topo-geodeetiline alusplaan, tellija lähteülesanne. 6.1.3. Kasutatavad normid Hoone veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa koostada järgmiste teineteist täiendavate dokumentide alusel: Ehitusseadustik Ehitusnõuded RIL 77-1990 EPN 18.2 Kinnistu veevärgi projekteerimisnormid EPN 18.4 Kinnistukanalisatsioon EPN 18.5.3 Ühisveevärk Eesti vee tarbimisnormid ET-1 1001-0193 Lisa 1 Eesti Vabariigi standardid EVS 835:2014, EVS 848:2013, EVS 843:2003 Veetorustike paigaldus peab vastama LVl RYL 92 osale 2 (Soome normatiivid). 6.2. Majandus-joogivee süsteem Veetorustik hoones ehitatakse alupex torudest. Hoone veevarustus toimub tänaval olevast ühisveevärgist. Hoone veesisenditele on projekteeritud veemõõdusõlmed. Veemõõdusõlmed asuvad tehnoruumide välisseinte sisepinnal. 6.2.1. Veevarustuse vooluhulgad Aluseks on võetud EPN 18.2 Kinnistu veevärgi projekteerimisnormid Ööpäevane keskmine veetarbimine inimese kohta: wc loputusvesi 32 L hügieeni tarvis 60 L pesupesemine 30 L nõudepesu 15 L toiduvalmistamine 4L puhastus 1L Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 29/49 22.10.2020 muud 1L kokku 143 L Korteris elab kuni 5 inimest, seega tarbevee vajadus on 6x0.7 m3/d (126 m3/kuus). 6.2.2. Sooja vee süsteem San. seadmete sooja veega varustamine toimub maakütteseadmetega. Asukohad tehnilistes ruumides. 6.2.3. Välisvõrgud Hoone veesisend on projekteeritud PELM De25 mm plasttorust surveklassiga PN10. Veetorustiku kohale 30-40 cm toru laest paigaldatakse sinine hoiatuslint tekstiga VESI ja min 1.5 mm2 isoleeritud vasest märkekaabel. Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1.8 m maapinnast toru peale. Paigaldamisel arvestada tootjafirma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torude paigaldusel peab kaevikuid toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele. Kaeviku põhi täita täiteliivaga, mis jääb ka torustiku aluskihiks. Alus tihendatakse 90% vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Toru alus peab olema vähemalt 300 mm laiem kui toru välisläbimõõt. Toetuskiht surutakse torude alla ja kõrvale poole toru kõrguseni. Esimene tagasitäide peab ulatuma vähemalt 200 mm ülemise torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. Tagasitäiteks toru peale kasutada täiteliiva, see ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid ja kive. 6.2.4. Torustikud ja armatuur Külma- ja soojatarbevee torustik ehitatakse alupex veetorudest. Seadmete ja armatuuri töösurve PN10. Enne paigaldamist tuleb torud hoolikalt puhastada ja toru katkestamisel tekkinud kraasid hoolikalt eemaldada nii, et toru läbilõikepind jääks igas kohas toru vabapinna suuruseks. Keermetorude kinnitus tuleb teha nii, et keere oleks täismõõduline. Torustikes tuleb sobivatesse kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Lahtikäivates liitekohtades kasutatakse äärikliiteid. Avatavaid liiteid ei või kasutada sellistes kohtades, kuhu objekti valmides ei pääse ligi tarindeid rikkumata. Kui toru asetatakse konstruktsiooni sisse, tuleb see teha võimalikult väheste liidetega ning isoleerida ja kaitsta hoolikalt. Torud ei või kokku puutuda selliste ainetega, mis söövitavad torusid. Seintest ja põrandast läbiminekul ei või torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks varustatakse läbiminemisavad kaitsehülsiga. Torustike hargnemiskohtadesse ja väljavõtetele paigaldada kuulventiilid vastavalt toru läbimõõdule. Kõik vajalikud õhukollektorid ja tühjenduskraanid kuuluvad töövõtu juurde hoolimata sellest, kas nad on joonisel esitatud või ei. Kõigile ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs, selleks paigaldatakse vajadusel metall- luugid. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 30/49 22.10.2020 Torustike tihenduse kindlaks tegemiseks teostab töövõtja tavaliselt külma veega surveproovid Tellija esindaja juuresolekul. Surveproov teostatakse järgmiselt: torustik 10 atm, süsteem (torustik, seadmed, armatuur) 1.5 töörõhku (töörõhk süsteemis 4.0 atm). 6.3. Olmereovee kanalisatsioon Projekteeritud kanalisatsioonitorustik ehitatakse PVC või PP kanalisatsioonitorudest De160 ja De 110. 6.3.1. Arvutuslik vooluhulk Reoveehulk on 6x0.7 m3/d (126 m3/kuus). 6.3.2. Eelvool Hoone olmekanalisatsioon juhitakse hoonest ida poole olemasolevasse reoveekanalisatsioonitorustiku liitumispunkti. 6.3.3. Torustikud ja armatuur Torustike horisontaalosade kalded kohtades, mis pole joonistel näidatud: DN110...DN70 i=0.02; <DN70 i=0.03 Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalsed kalded vastavalt toru läbimõõdule on järgmised: ø160-I=0.008; ø110-i=0.02; ø75-i=0.02; ø50-i=0.03. Kanalisatsiooni õhutus viiakse katusele vastava katuseläbiviigu kaudu. Sanitaarseadmed peavad olema komplektis armatuuriga, veelukuga ja kinnitusvahenditega. Keraamilised seadmed soovitavalt ühelt firmalt. Surveta plasttorud ühendatakse kummitihenditega muhvühendustega. Ühendused tehakse toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt. Torude paigaldamisel tuleb lähtuda torutootjaettevõte nõuetest. Torude paigaldamisel kontrollitakse, et materjalide hulgas ei oleks vigastatuid ja katkisi torusid, toruliitmikke ja tihendeid. Kui toru või tihend saab paigaldamisel vigastada, tuleb see vahetada uue vastu. Kõik vigastatud ja purunenud materjalid tuleb ehitusplatsilt kohe ära viia. Enne paigaldamist tuleb kõik materjalid hoolikalt puhastada. Plastkanalisatsioonitorustike kinnituste ja riputite vahekaugus mitte vähem kui alltoodud tabelis. Välisdiameeter Horisontaalsete kinnitite Vertikaalsete kinnitite (mm) maksimaalne vahekaugus (m) maksimaalne vahekaugus (m) 32 0.3 0.8 50 0.5 1.2 75 0.7 1.8 110 1.0 2.0 160 1.5 2.0 Torustike soojuspaisumise reguleerimiseks ja kompenseerimiseks kasutatakse ühendusmuhve. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 31/49 22.10.2020 Kanalisatsioonipüstikud ehitatakse maksimaalselt 3.0 m torustike osadest kompenseerimiseks muhvides. Torude toestamine vastavalt torutootja ettevõtte kirjeldustele ja vastavalt LVI RYL 92. Kinnituspunktid tuleb teha hoolikalt ja töövõtja peab välja arvestama nendele suunatud koormused. Kinnituspunktide kinnitusraud tuleb paigaldada nii, et konstruktsioonid ei saaks vigastada. Puhastusluuk paigaldatakse 1050 mm põrandast. 6.3.4. Välisvõrgud Ehitustöödel kasutatakse uusi ja kvaliteetseid torusid, toruliitmikke. Ehitaja on kohustatud nõudmisel esitama kasutatavate materjalide kvaliteeditunnistused Tellijale kooskõlastamiseks. Torud ja toruliitmikud peavad olema teineteisega täies vastavuses. Materjalide surveklass ei tohi olla väiksem kui on näidatud joonistel. Paigaldamisel arvestada tootjafirma etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele. Kaeviku põhi täita täiteliivaga, mis jääb ka torustiku aluskihiks. Alus tihendatakse 90% vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Toru alus peab olema vähemalt 300mm laiem kui toru välisläbimõõt. Toetuskiht surutakse torude alla ja kõrvale poole toru kõrguseni. Esimene tagasitäide peab ulatuma vähemalt 200 mm ülemise torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. Torustik paigaldatakse nii, et ta toetub kogu pikkuses tihendatud aluskihile. Muhvide ja äärikute kohal tehakse neile toru aluskihti pesad nii, et toru ei jääks toetuma muhvidele või äärikutele. Tagasitäiteks toru peale kasutada täiteliiva, see ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid ja kive tükke. Surveta plasttorud ühendatakse kummitihenditega muhvühendustega. Ühendused tehakse toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt. Torude paigaldamisel kontrollitakse, et materjalide hulgas ei oleks vigastatuid ja katkisi torusid, toruliitmikke ja tihendeid. Kui toru või tihend saab paigaldamisel vigastada, tuleb see vahetada uue vastu. Kõik vigastatud ja purunenud materjalid tuleb ehitusplatsilt kohe ära viia. Enne paigaldamist tuleb kõik materjalid hoolikalt puhastada. 6.4. Torustike katsetamise nõuded 6.4.1. Veetorustike katsetamine Kinnistu välisplastiktorustikel on nõutav katsetuse läbiviimine. Torustik survestatakse veega või õhuga 10 baari, katseaeg 8 tundi. Maksimaalne lubatud rõhukadu 0.1 bar tunnis. Katsetused tuleb protokollida ning allkirjastada. 6.4.2. Kanalisatsioonitorustike katsetamine Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77-1990) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Isevoolsed torustikud tuleb töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Videos tuleb näidata filmimise asukoht, aeg, Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 32/49 22.10.2020 kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus ja muu filmimisseadme poolt võimaldatav informatsioon. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimisel toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 33/49 22.10.2020 7. Elekter ja nõrkvool Hoonele koostatakse eraldi elektri- ja nõrkvooluosa põhiprojekt. Käesolevas projektiosas on esitatud soovid ja seletuskirjalised nõuded ELNV-projekti põhiprojekti staadiumi koostamiseks, käesolevas seletuskirjas esitatu on abiks järgmise projektistaadiumi koostajale. 7.1. Üldosa 7.1.1. Ehitise üldandmed Ridaelamu (kuus korterit, kaks korrust). 7.1.2. Tehnilised põhiandmed Pingesüsteem 3*230/400 VAC, 50 Hz Peakaitse 6x3x16A + 1x3x6A Maandamisviis TN-S Juhistikusüsteem L1L2L3 N PE Paigaldise liik II liik 7.1.3. Lähteandmed Lähteandmetena on kasutatud võrguvaldaja väljastatud tehnilisi tingimusi, Tellija väljavalitud tehnoloogiliste seadmete andmeid, tellija lähteülesannet pistikute ja nv-pesade paigutamiseks. 7.1.4. Normdokumendid Standardid: EVS-IEC 60364-4-41:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; EVS-IEC 60364-4-42:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; EVS-IEC 60364-4-43:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse; EVS-IEC 60364-4-44:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest; EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus; Eeskiri EEI 3-…:1994. (Ehitiste madalpinge elektripaigaldised); Elektriohutusseadus; Elektritööde teostamiseks peab Töövõtjal olema vastava klassi pädevustunnistus. Tööde lõpetamise raames peab Töövõtja viima läbi Elektrikontrollikeskuse poolt sätestatud testid. Vastavate protokollide koopiad lisatakse teostusdokumentasiooni. 7.2. Välistrassid 7.2.1. Elektrivarustus: üldist, MP kaabelliinid Liitumiskilbist (kinnistu keskosas, õhuliini postil) hoone peakilbini PJK paigaldada kaabel AXPK4G16. Sama marki kaabliga lahendada ka õhuliini osaline maasse paigaldamine. Kaabel paigaldatakse väljaspool hoonet 0.7 m sügavusele tihendatud pinnasesse, sisestusel hoonesse plasttorusse d=160 mm. Hoone peakilp PJK paikneb peasissepääsu kõrval seinal. Elektrienergia kahetariifne arvestamine toimub energia liitumiskilbis. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 34/49 22.10.2020 Kaabelliinide ehitamisel tuleb jälgida kõiki kehtivaid norme ja eeskirju. Paralleelselt ühes trassis kulgevad kaablid tuleb paigaldada samaaegselt. Peale kaablite paigaldustöid peab Töövõtja tellima litsentseeritud firmast maakaabelliinide täitejoonised. Kõik kaablid peavad olema uued. Pakenditel ja trumlitel peab olema selgelt loetav etikett kaabli margi, valmistajatehase, väljalaskeaja, pikkuse jne kohta. Kaablid peavad olema valmistatud litsentseeritud tootja poolt ning vastama IEC, VDE, BS, CENELEC või SFS nõuetele. Välispaigaldistes kasutatav hoone toitekaabel peab olema neljasooneline ja ette nähtud maasse paigaldamiseks. Kaablite nimipinge – 660V, maksimaalselt lubatav temperatuur 3f lühisel (lühise kestusel 5s) – 160º C. Töövõtja peab kontrollima kaablite koormatavusandmeid tarviti (tarbija) nimivoolu ja kaitse suurusega. Kaablisoonte isolatsiooni värvid peavad vastama IEC või VDE standarditele. Garantiiajal vastutab Töövõtja kõikide käidus esinenud materjalide defektide või ebakvaliteetsest paigaldusest põhjustatud vigade eest. Maakaablid paigaldada kaevikusse 0.7 m sügavusele ja tee all 1.0 m sügavusele. Kaablite all peab olema liivapadi paksusega 100 mm ja kohal paksusega 300 mm. Tee all ja ristumisel teiste trassidega paigaldatakse kaablid plastiktorusse. Kohtades, kus kaablid on ühendatud jaotlaga, sisendjaotuskilpidega või seadmetega, peavad kaablitele olema kinnitatud etiketid kaablite andmetega. Tööde lõpetamisel peab Töövõtja allutama töö järgmistele testidele: polaarsustest, isolatsiooni test (2500V megeri abil), faas-nullahela takistuse test. Töid ei loeta lõppenuks enne, kui testid ja täitejoonised on esitatud Tellija esindajale ning kooskõlastatud Tellija esindaja poolt. 7.2.2. Välisvalgustus: üldist, valgustid, kaabelliinid Sissepääsude ja õuealade valgustuseks kasutatakse Na kõrgsurve valgusallikaga valgusteid hoone seintel, neid lülitatakse läbi hämaralüliti või käsitsi kilbi ukselt. 7.2.3. Sidevarustus: üldist, kanalisatsioon ja kaabelliinid Käesolevas projektis sidetrasside rajamist ette ei nähta. 7.2.4. Katendite taastamine Välisvõrkude rajamisel avatud meetodil on vaja taastada asfaltkattega või sillutatud liikumisteed, samuti haljastatud alad. 7.3. Tugevvoolupaigaldis 7.3.1. Üldiseloomustus Seadmed valida vastavalt mõistlikule hinna-kvaliteedi suhtele ja ka tuginedes eelnevatele kogemustele. Soovituslik on kasutada Euroopas sertifitseeritud ja CE tähistust kandvaid tooteid. Vastasel juhul on vajalik tõestada, et seadmed sobivad meie standardite süsteemis kasutamiseks. Projektis valitud tooted ei ole kohustuslikud, kuid on soovituslikud. Asenduste tegemine lubatud kooskõlas tellijaga/järelvalvega. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 35/49 22.10.2020 Elektritöövõtja viib läbi kontrollitoimingud vastavalt elektriohutusseadusele ja selle rakendusdokumentidele. Elektritöövõtja loovutab järgmised mõõtmis- ja kontrollimistööde protokollid: • Visuaalkontrolli kohta • Isolatsioonitakistuse kontrolli kohta • Rikkesilmuse näivtakistuse mõõtmine ja kaitsejuhtide kontrol • Rikkevoolukaitsmete kontrolli kohta • Kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontrolli kohta • Valgustugevuse mõõtmise kohta ruumides • Maandustakistuse mõõtmine 7.3.2. Elektri peajaotussüsteemid Jaotuskilp/keskus on individuaalne toode ja on ette nähtud valmistamiseks kilbitehases vastavalt tööjoonisele. Kilp tuleb valmistada vastavalt rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni standardile IEC439. Kilbi korrasolekut tõendavad testitulemused peab valmistajatehas üle andma Tellija esindajale. Kilbi latistus peab olema ühe astme võrra suurema läbilaskevõimega kui kilbi pealüliti. Latistuse tähised ja värvid peavad olema järgmised: L1 – kollane; L2 – roheline; L3 – punane; N – sinine; PE – kollased ja rohelised põiktriibud. Kilp tuleb kinnitada kindlalt ehituse konstruktsioonielementide külge. Jaotuskeskuse skeeme antud projekti mahus veel ei koostata. Tööde lõpetamisel peab Töövõtja allutama tehtud töö järgmistele testidele: isolatsiooni test, maanduse test. Pindmine/süvistatud jaotuskeskus vastab järgnevatele tingimustele: • Jaotuskeskus on tähistatud vastava nimetusega; • Jaotuskeskuse uksel on elektriohu tähis; • Jaotuskeskuses paiknevad skeemid; • Jaotuskeskusesse sisenevad ja väljuvad kaablid on tähistatud, püsiva märgistusega, millel on liini number – funktsioon, kaablimark, ristlõige ning kaitse on võimalik leida kilbi skeemilt; • Kaablite ja juhtmete PE - ja N ja L-juhid peavad olema tähistatud liinide numbritega; • Jaotuskeskuse aparatuur on tähistatatud; • Lülitusseadmed on varustatud kirjetega ja asendite tähistusega; • Klemmühendused on tähistatud; • Jaotuskeskus on lukustatav 7.3.3. Kaabliteed Kaabeldus teostada eluruumides varjatult, vaheseintes soontesse süvistatuna, ripplagede taga. Mujal paigaldatakse magistraal- ja grupiliinid klambrite abil või PVC-torudes pindmiselt. Liinide paigaldamisel põrandas ning ehituskonstruktsioonide läbimisel paigaldatakse liinid plasttorus. Siirdumisel ühest tuletõkkesektsioonist teise tihendatakse kaabli läbiviik tuletõkkesektsiooni piirdest tulekindla mastiksiga/vahuga vastavalt piirde tulepüsivusele. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 36/49 22.10.2020 7.3.4. Jõuseadmete elektrivarustus Kasutatakse TN-S juhistikusüsteemi. Grupiliinides kasutatakse kaableid PPJ/MMJ/NYM, FRHF. 7.3.5. Elektritoite ühendussüsteemid Paigaldatavate ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass: 16A, 250 VAC, kui ei ole märgitud teisiti. Niisketes ruumides kasutatakse pritsmekindlaid hingedega katteplaadiga varustatud pistikupesasid IP44. Mujal pistikupesade ja pistikute kaitseaste on vähemalt IP20. Kõik pistikupesad on markeeritud. 7.3.6. Valgustussüsteemid Ruumides on töö- ja avariivalgustus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile EVS-EN 12464- 1:2003. Minimaalne keskmine valgustugevuse norm ruumide kohta on järgmine: trepikojad, koridorid 150 lx, tehniline ruum 200 lx, köök 200 lx, eluruumid 500 lx, wc-d, pesu-ja riietusruumid 200 lx. Valgustid on varustatud lampidega, süüteseadmetega, drosselitega jne. Kasutatavate valgustite tüübid vastavalt sisekujundusprojektile ja/või elektriprojekti põhiprojekti osale. Valgustuspaigaldisele tuleb teostada käitu, mis tagab valgustite korrasoleku ja ruumides peegeldusteguri valmimisjärgse taseme. Lampe tuleb vahetada nende passides ettenähtud tööaja lõppemisel, kui lambid enne läbi ei põle või on nende valgusvoog oluliselt langenud. Valgustite reflektoreid ja ruumide seinu ning lagesid tuleb puhastada vähemalt kord poole aasta jooksul. Turvavalgustitel tuleb kontrollida üks kord kuus valgustite akude laadimise indikatsiooni korrasolekut ning teha kord kolme kuu jooksul turvavalgustuse korrasoleku kontroll üldtoite kadumisel. Lambi eluiga on defineeritud vastavalt järgnevatele standarditele: IEC 81+amendment 1 to 5: Tubular fluorescent lamps for general service. IEC 901: Single-capped fluorescent lamps – Performance specifications. Section 1: General. Nõuded erinevatele lambi tüüpidele on järgnevad: Luminofoorlambid: 3 tunnise lülitustsükli ja 10000 põlemistunni jooksul peab valgusvoo vähenemine olema väiksem kui 20% ja läbipõlenud lampide arv ei tohi ületada 20%. Kompaktluminofoorlambid: 3 tunni lülitustsükli korral peab eluiga olema vähemalt 8000 põlemistundi. Metallhaliidlambid: 12 tunnise lülitustsükli ja 10000 põlemistunni jooksul peab üldine valgusvoo vähenemine, mis on põhjustatud läbipõlenud lampidest ja lampide valgusvoo vähenemist, olema väiksem kui 30%. 7.3.7. Küttesüsteemid ja -seadmed Kraanivee soojendamiseks on tehnoruumides elektriboilerid, mida saab kasutada väljaspool kütteperioodi. 7.3.8. Erisüsteemid: piksekaitse, tulekaitse Hoonele teostada maandus. Maanduskontuuriga ühendada ka PJK peamaanduslatt. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 37/49 22.10.2020 Kaitse otsepuute eest on tagatud elektriseadmete kasutamisega, mille katete ja kestade kaitseaste on min IP20. Kaitse kaudpuute eest on lahendatud toite automaatse väljalülitamise ja potentsiaaliühtlustuse abil. Kaitseseadmetena on kasutusel liinikaitselülitid ja rikkevoolukaitsmed. Hoones teostada potentsiaaliühtlustus, kuhu haarata hoone metallkonstruktsioonid, kaabliredelid ja rennid. 7.4. Nõrkvoolupaigaldis Hoone nõrkvoolulahendus on lahendatud raadiolingi baasil, välisvõrke ei rajata. 7.4.1. Üldiseloomustus Käesolevas eelprojektis antakse põhimõtteline lahendus hoone arvuti- ja sidevõrgule. Tööde teostamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid Eestis kehtivaid seadusi, määrusi, standardeid ja eeskirju. Seadmete ja kaablite paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida tootja nõudeid. Töövõtja koostab tööde teostamiseks vajalikud tööjoonised. Hoone sisesidevõrk rajada kasutades CAT5E tüüpi kaableid. Kaablid CAT5E otsastada selleks ettenähtud otsastusliidestega. Sisekaabeldus peab vastama ISO/IEC IS11801, EN50173 standarditele. Hoone peajaotla paigaldatakse tehnilisse ruumi. Telefoni- ja arvutivõrgu horisontaalkaablite otsastamiseks paigaldatakse jaotlatesse RJ45 Cat5 UTP pesadega varustatud ühenduspaneelid. Sisenevad sidemagistraalid ja väljuvad kaablid otsastatakse LSA+ eralduslattidega. Hoones paigaldatakse pesad ja kaablid süvistatult. Käesolevas projektis esitatud süsteemide juhtmestiku paigaldamisel peab Töövõtja tagama, et ühiskasutuses olevates kaablikarbikutes tuleb nõrkvoolusüsteemide kaablid paigaldada eraldi sektsiooni, kõik läbiviigud tuleb tihendada tuletõkkemassiga (vastavalt seina tulepüsivusklassile), läbiviigud õue tuleb tihendada niiskust tõkestavalt. Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Kõik vajalikud harukarbid paigaldatakse nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu tagamata harukarpe paigaldada ei tohi. Paigaldatavad harukarbid tuleb tähistada. Peale tööde teostamist peab Töövõtja varustama ehituse Tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega, seadmete tehniliste spetsifikaatidega, võrkude mõõteprotokollidega ning korraldama süsteemide ekspluateerimiseks vajaliku koolituse. Töö üleandmiseks koostab Töövõtja teostatud paigaldisele vastavad teostusjoonised. 7.4.2. Andmesidesüsteemid Arvutivõrgu horisontaalkaabeldus peab vastama standardile EN50173 link-class D. Paigaldustööd tuleb teostada standardi EN 50174-2 kohaselt. Arvutivõrgu horisontaalkaabelduse rajamisel kasutatakse kaablit 4x2x0.5 UTP Cat5e. Paigaldatud kaablivõrgu kohta tuleb koostada mõõdistusprotokollid standardis EN50173 esitatud parameetrite järgselt. Mõõdistustulemused tuleb esitada paberkandjal koondprotokollina ja detailselt digitaalsel kujul. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 38/49 22.10.2020 7.4.3. Telefonisüsteemid Telefonivõrgu horisontaalkaabeldus peab vastama standardile EN50173 link-class D. Paigaldustööd tuleb teostada standardi EN 50174-2 kohaselt. Telefonivõrgu horisontaalkaabelduse rajamisel kasutatakse kaablit 4x2x0.5 UTP Cat5e. Paigaldatud kaablivõrgu kohta tuleb koostada mõõdistusprotokollid standardis EN50173 esitatud parameetrite järgselt. Mõõdistustulemused tuleb esitada paberkandjal koondprotokollina ja detailselt digitaalsel kujul. 7.4.4. Tulekahjusignalisatsioon Vt tuleohutuseosa. 7.4.5. Valvesignalisatsioon Valvesignalisatsioon peab vastama Eesti standardile EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid – Sissetungimishäire süsteemid“. Samuti peab valvesignalisatsioon olema vastavuses teiste asjasse puutuvate standarditega. Valvesignalisatsiooni keskusena kasutatakse programmeeritavat keskpaneeli, mis paikneb tehnilises ruumis. Keskseade peab võimaldama kasutajatele personaalse koodi andmist ja kõikide sündmuste salvestamist. Keskseade peab võimaldama piisavat tsoonide ja valvealade arvu ning peab võimaldama ühendada sabotaazhivastast ahelat tsooni, mis on valves 24 tundi. Nimetatud ahel on vajalik valvesüsteemi katkestuste või valveseadmete lõhkumise kiireks kindlakstegemiseks. Keskseadmel peavad olema akud, mis tagavad süsteemi töö elektrikatkestuse korral 72 tunniks. Keskseade peab võimaldama salvestada ja väljastada valvesüsteemiga sooritatud toimingud. Süsteemi valvestamine ja valvest mahavõtmine on teostatav sõrmistikelt. Valvesignalisatsiooni süsteemi kuuluvad: keskpaneel kasutaja paneelidega, PIR-andurid, magnetkontaktid, sireen, toiteplokid. IP anduritega varustatakse hoone akendega ruumid ning välisuste ja välisväravate piirkond. Liikumisanduritena kasutatakse üldjuhul passiivseid infrapunaandureid ja vajadusel kombineeritud andureid, mis koosnevad infrapuna- ja mikrolaine andurist. Kombineeritud andur võimaldab vältida aktiivsest õhu liikumisest tekkivaid valehäired. Andurid peavad olema varustatud kinnikatmisvastase (maskimise) väljundiga, mis annab häire juhul kui andur kaetakse kinni või selle tööpiirkonda paigutatakse suuregabariidilisi esemeid. Magnetkontaktidega varustatakse välisuksed ja välisväravad. Kõikidest anduritest koondatakse alarmikaablid süsteemi keskseadmesse. Lokaalseks häireks paigaldatakse hoone välisseinale vilkuriga sireenid. 7.4.6. Pääsusüsteem Hoonesse ei paigaldata pääsusüsteemi. 7.4.7. Videovalve Hoonesse ei paigaldata videovalvesüsteemi. 7.4.8. Eriotstarbelised nv-süsteemid: TV Hoones lahendatakse digitaaltelevisiooni standardil põhinev kaabel-TV võrgu kaabeldus. Seadmete valiku teeb võrgu edasine operaatorfirma. Televisioonisignaali vastuvõtukanaliks on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 39/49 22.10.2020 majasse toodav ühine telekommunikatsioonikanal kiudoptilise kaabli näol. Majasisese jaotusvõrgu sageduseks on 47-860 MHz ja signaalinivood TV antennipesades mitte alla 60 dB. Ehitamisel järgitakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrust nr. 45 15.03.2004.a. “Tehnilised nõuded kaabellevivõrgule ja ühisantennisüsteemile” ning Eesti Standardit EVS-EN 50083:2002. Majasisese kaablina kasutada väikese sumbuvusega (12dB/100m) koaksiaal kaablit AL 118 või RG11, TV/FM pesadesse kaablit AL 112 või AL 113. 7.5. Automaatika 7.5.1. Hoone automaatika Hoone automaatika lahendatakse põhiprojektis. 7.5.2. Seadmete automaatikasüsteemid Seadmete automaatikasüsteemid vastavalt valitud seadmetele. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 40/49 22.10.2020 8. Tuleohutus 8.1. Tuleohutusnõuded Hoone projekti osas on lähtutud Tuleohutuse seadusest (vastu võetud 05.05.2010), majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015.a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, tuleohutusalane lahendus vastab Siseministri 30.03.2017. nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ nõuetele. Standardid: EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid; EVS 812-2:2014 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus; EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus; EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus; EVS 812-4:2018 Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus; EVS 919: 2013 + A1:2014 Suitsutõrje; EVS-EN 12845:2015 Paiksed tulekustutussüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine hooldamine. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ehitada vastavalt siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ kohaselt. 8.2. Põhilised näitajad Hoone tüüp: 2-korruseline ridaelamu, 6 korterit Hoone tuleohutusklass: TP3 (2 maapealset korrust, kõrgus alla 14 m) Hoone kasutusviis: I – ridaelamu Põlemiskoormus: alla 600 MJ/m2 Korruste arv: 2 8.2.1. Kandekonstruktsioonid Nõueteta. 8.2.2. Tuletõkkesektsioonid Hoones olevad korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid. Kõik sektsioneerivad konstruktsioonid on tulepüsivusega EI30, avasid neis ei ole, kommunikatsioonide läbiviigud tihendada EI30 tuletõkkematerjalidega. Hoone sisenurkades on tule levik naabersektsioonidesse takistatud REI30 seintega seinad ulatuvad katuse pinnani, sellise lahendusega ei ole vaja ristuvates sisenurkades 4.0 m ulatuses kasutada EI30 tuletõkkeaknaid ega -uksi. 8.3. Tulekaitsetase Hoones on I tulekaitsetase: tulekustutid, suitsuandurid, autonoomne tulekahjusignalisatsioon. Ruumid varustatakse tulekustutitega, üks 6 kg pulberkustuti iga korteri kohta. 8.4. Evakuatsioon Evakuatsioon on lahendatud järgmiste evakuatsioonipääsudega: kõik 1. korruse väljapääsud. Evakuatsioon on hajutatud. Evakuatsiooniteedele ei tohi ladustada. Evakuatsioonitee pikkus tohib olla 45 meetrit, tupikutes pool sellest ehk 22.5 m. Evakuatsiooniteede laius min 900 mm, evakuatsiooniteedel olevad uksed peavad olema lahendatud vastavalt määruse nr 17 §48 ja §49 Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 41/49 22.10.2020 nõuetele. Suurim evakuatsioonitee pikkus 22 m. Hädaväljapääsudena on võimalik kasutada kõiki hoone välisseintes olevaid akna- ja ukseavasid, mis on laiemad kui 500 mm, kõrgemad kui 600 mm ja mille kõrguse ja laiuse summa on vähemalt 1500 mm. Vastavalt määrusele nr 17 ei ole hoones nõutud evakuatsiooni-, väljapääsuteede-, paanikavastase- ega ohtliku tööpiirkonna valgustust. 8.5. Suitsuärastus Hoones on suitsueemaldus tagatud avatavate akendega. 8.6. Ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus Hoone küttesüsteem on maaküte (maasoojus-vesi). Korterite elutubades on puuküttekaminad. Suitsulõõrid teha vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Kerise ja korstna temperatuuriklassid on mõlemad T600. Kerise jaoks on ette nähtud 2x seinaga isoleeritud metallkorsten, mis peab olema paigaldatud selliselt, et seda oleks võimalik üldiselt kasutusel olevate korstnapühkimisvahenditega igast kohast raskusteta ja ohutult puhastada. Tahmaluugid paigaldada selliselt, et suits ei põrkaks otse neisse ja nende ette peab jääma min. 600 mm vaba ruumi hooldustöödeks. Korstna kõrgus katuse pinnast peab olema min. 0.8 m. Korstna läbiviigud vahe- ja katuslaest tuleb teostada vastavalt standardile EVS 812-3:2018 või tootja paigaldusjuhendile. Arvestada tuleb korstna temperatuuriklassiga ning vahe- ja katuslae konstruktsiooniga. Kõik süttivad konstruktsioonid eraldatakse kortsna välispinnast 250 mm tuletõkke kivivillaga, tihedusega min 100 kg/m3, töötemperatuuriga min 600°C. Küttekolded teha vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Kamin teha suletud küttekoldega, kamina ees mittepõlevast materjalist põrandaosa, 10 cm külgedele ja 40 cm ette. Leiliruumides kasutadatakse elektrikerist, põrandal kasutatakse mittepõlevat põrandakattematerjali. Kerise ja kamina paigaldamisel peavad hoone vastuvõtmisel olema tootja kasutusjuhendid ja kaetud tööde aktid. 8.7. Pinnakihid Ruumid üldiselt: B-s1,d0; DFL-s1 Tehnilised ruumid: B-s1,d0; A2FL-s1 Soojustussüsteem: B,d0 Välisseina välispind: B,d0 Õhutuspilu välispind: B,d0 Õhutuspilu sisepind: B-s1,d0 Katusekate: BROOF, T2-T4. Kaablid: Cca-s1,d1,a2 Tuleohutuspaigaldiste toitekaablid peavad tagama süsteemide töö vähemalt 1h jooksul tulekahju tekkimise hetkest. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 42/49 22.10.2020 8.8. Piksekaitse ja elektriohutus Hoonele ei paigaldata piksekaitsesüsteemi, kuna vahetult hoone kõrval on keskpinge õhuliini mast, mis on hoonest kõrgem. Hoonele rajada maandus. 8.9. Juurdepääs Hoone on juurdepääsetav kirdeküljest. Juurdepääsuteede kandevõime minimaalselt 25t. 8.10. Tuletõrjevesi Hüdrandi (15 L/s) asukoht on näidatud situatsiooniskeemil. Hüdrant asub projekteeritavast hoonest ~60 m kaugusel. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 43/49 22.10.2020 9. Töötervishoid ja tööohutus 9.1. Õigusaktid ja eeskirjad Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega” ning Vabariigi Valitsuse 08.12.1999.a kehtestatud määrusega nr. 377. Vastavalt sellele määrusele tuleb ehitise tellijal (omanikul) teatada ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist (vastav teate vorm on lisatud määrusele) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab üheaegselt vähemalt 20 töötajat. Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil isiku, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktiliste kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile. 9.2. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitamisel Ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama: 1) abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm, 2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil, 3) liikluskorraldust, 4) töötajate olmelist teenindamist, 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada), 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses, 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 (Ohtlike tööde loetelu ehituses) loetletud kategooriasse, 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. Ohtlikest töödest olulisematena võib välja tuua järgmised: 1) kõik tööd, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli, 2) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel, 3) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht. Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kes on kohustatud: 1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil, 2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma juhised nende tööde ohutuks teostamiseks, 3) jälgima, et kõik maasisesed ja -pealsed installatsioonid ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud, 4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega, 5) peatööettevõtjana korraldama alltööettevõtjate juhendamise ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning nende kohustuste osas oma töötajaid juhendada ja kontrollida, Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 44/49 22.10.2020 6) kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib muudatusi, 7) võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. Ehitusplatsil viiakse vähemalt üks kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellinguid, ühendusteid, energiajaotusinstallatsioone, valgustust, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jne. Kontrollide kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kui kontrolli käigus ilmnevad töötajate elule ja tervisele ohtlikud tingimused, peab ehitusettevõtja ehitustööd katkestama ja vormistama akti. Töötajad peavad olema kaitstud otsesest või kaudsest kokkupuutest põhjustatud elektrilöögi eest. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral. Ehitusplatsid tuleb varustada esmaste tulekustutusvahenditega. Tuletõrjevahendite asukoht tuleb märgistada tuletõrjemärkidega. Märgid peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigaldatud vajalikesse kohtadesse. Raskuste teisaldamisel tuleb kasutada käsitsitööd kergendavaid abivahendeid. Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid. Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid. Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud töötaja ning tema kaitseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid. Pinnad ei tohi olla libedad, neis ei tohi olla ohtlikke kühme, auke ega kallakuid. Ehitusettevõtja peab tagama töötajale õnnetuse või ootamatu haigestumise korral esmaabi andmise kohapeal. Selleks peab ta määrama töötajad ja korraldama neile vastava väljaõppe. Tööde toimumise ajal peab platsil kohal olema vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja. Ehitusplatsil peavad olema esmaabikapid vajalike esmaabivahenditega, kanderaam, fikseerivate lahaste komplekt, silmadušš jne. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Ehitusplats peab olema varustatud hädaabitelefoniga. Telefoni asukoht peab olema märgistatud. Hädaabinumber peab olema välja pandud nähtavale kohale. Ehitusplatsil tuleb ette näha ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Sellele ruumile peab kanderaamiga juurde pääsema. Olmeruumid peavad üldjuhul paiknema ehitusobjektile võimalikult lähedal. Olmeruumide sisetemperatuur peab olema vähemalt +18 °C. Ehitusplatsil töötavate töötajate jaoks peab olema nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Kõrgel või madalal tasapinnal asuvad töötamiskohad peavad olema püsikindlad ja tugevad, arvestades seal töötavate töötajate arvu, raskuse jaotust ja maksimaalset koormust, mida need peavad taluma, ning võimalikke välismõjusid. Töötajaid tuleb kaitsta Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 45/49 22.10.2020 ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Töötajaid tuleb kaitsta kukkuvate esemete eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid. Vajaduse korral tuleb rajada kaetud käiguteed või keelustada pääs ohualale. Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende varisemine või allakukkumine. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti projekteerida, ehitada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse ohu korral. Tööplatvormid, läbikäigud ja tellingute trepid peavad olema konstrueeritud selliste mõõtmetega ja neid tuleb kasutada nii, et oleks välistatud inimeste allakukkumine või jäämine kukkuvate esemete alla. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. Enne kaevetööde algust tuleb välja selgitada ja viia miinimumini maa-alustest kaablitest või muudest ülekandesüsteemidest tulenevad ohud. Pinnasekuhjad, materjalid ja liiklusvahendid tuleb hoida kaevamiskohast kaugemal, vajaduse korral püstitada kaitsetõkked. Seadmestikud, mehhanismid ja töövahendid, kaasa arvatud käsitööriistad ja elektri- või muu energia jõul töötavad töövahendid, peavad olema hoitud heas töökorras. Metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel. Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid. Lisaks peab ohutusabinõusid rakendama ka väiksema kukkumiskõrguse puhul, kui töö laadi tõttu on eriline kukkumisoht või eriohuga seotud pinnale kukkumise oht. Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. Tellingutel peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. 9.3. Rajatava ehitise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 9.3.1. Nõuded ehitisele Hoone ruumid on nende kasutamisotstarbele vastava konstruktsiooni ja tugevusega. Ruumid on küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata neis viibida. Inimese kohta on ruumides, kus nad pidevalt viibivad, õhuruumi vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3.5 m). Ruumid on väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, ruumide ehitus- ja viimistlusmaterjalid on tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad liiguvad ohutult ning on varustatud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 46/49 22.10.2020 pidurdusseadisega, mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal. Ruumide avatavaid aknad on võimalik ohutult avada, sulgeda ja reguleerida. Avatud asendis ei ohusta aken ruumis viibijat. Kaitseks otsese päikesevalguse ning soojuskiirguse saab päikesepoolseid aknaid vajadusel katta. Akende puhastamine ei tohi ohustada puhastajat ega teisi. Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud. Seinale või lakke paigaldatud seadmed või konstruktsioonid peavad olema kinnitatud ohutul viisil, mis välistab nende allakukkumise. Põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega. Põrandad, kuhu võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega. 9.3.2. Nõuded materjalidele ja toodetele Hoone ehitamisel kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema ohutud (ei tohi ohustada kasutajate tervist ega elu) kogu ehitise eluea jooksul. 9.3.3. Erinõuded ohtlike kemikaalide ja materjalide kasutamisel Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu töötajate tervise, tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kui töö on tolmune või määriv, seotud ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate ainete kasutamisega, samuti muudel juhtudel, kui asjaolud seda nõuavad, peavad töö- ja tavariietuse jaoks olema eraldi kapid või sektsioonid. Kui töökohal esineb oht võõrkeha või kemikaali sattumiseks silma, peab kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas paiknema silmadušš. Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta. Kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks. Ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja. Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1) käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile, 2) oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel, 3) kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist, 4) õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust, 5) ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist. Kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju. Arvestama peab Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrusega nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 47/49 22.10.2020 10. Keskkonnakaitselised abinõud 10.1. Õigusaktid ja eeskirjad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1; Jäätmeseadus; Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu1; Saue valla jäätmehoolduseeskiri. 10.2. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud Hoone ehitamisega ei kaasne negatiivset mõju keskkonnale, kui järgitakse kõiki ehitusprojektis sätestatud tingimusi ning seadusega kehtivaid norme. Hoone ekspluateerimisel ja selle sihtotstarbelisel kasutusel tuleb järgida kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid. Projekteeritava hoone kasutamisel keskkonnareostuse oht puudub. Keskkonnaohu tekkimise vältimiseks ja vähetõenäoliselt tekkida võiva keskkonnareostuse minimeerimiseks on võetud vastu abinõud ehituslike ja muude meetmetega: teid ja platse puhastatakse ning töötajatele tehakse pidevaid keskkonnaohutusealaseid koolitusi. Ehitamisel ja hoone ekspluatatsioonil ei kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada inimese tervist (nt asbest). 10.3. Õhu kaitse Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamisaladelt ja jäätmete sorteerimiskohast üldkasutatavatele aladele (tänavatele ja teedele). 10.4. Pinnase ja põhjavee kaitse Hoonete normikohane ehitamine põhjaveekihte ja selle kvaliteeti ei ohusta. 10.5. Sademevesi Sademevesi juhitakse pinnasesse. Sademevee reostustaseme ennetavaks vähendamiseks teostatakse teede ja platside kuivpuhastust. 10.6. Jäätmed Vastavalt jäätmeseadusele, omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ning muudele seadusaktidele on juriidilisest isikust jäätmetekitaja kohustatud rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks, korraldama oma jäätmete käitlust või andma need jäätmehoolduseeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele, pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta, andma oma jäätmealasest tegevusest aru ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni. Valida tuleb vastavalt tekkivate jäätmete kogustele sobivad mahutid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 48/49 22.10.2020 Jäätmevaldajal ja territooriumi haldajal on kohustus säilitada 2 a jooksul dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist. 10.6.1. Olmejäätmed Sorteeritud jäätmete kogumiseks on ette nähtud vastavad prügikonteinerid, mis on paigaldatud selleks ettenähtud ruumi hoones, konteinereid tühjendatakse jäätmeveolepingu alusel vastavalt vajadusele (nende täituvusele). 10.6.2. Ehitusjäätmed Ehitusaegsed jäätmed ladustatakse ehitusjäätmete ladustamisega tegelevas jäätmekäitlus- ettevõttes vastavalt omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Ehitustööde käigus tekib jäätmeid umbes 15 m3. Ehitise kasutusloa saamiseks esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Eeldatavad jäätmekogused: nr kood nimetus maht käitlemisviis või käitleja 01 17 01 01 Betoon 1 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja 02 17 01 02 Tellised 1 m3 - 03 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted vt. sega eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja 04 17 01 04 Kipsil põhinevad ehitusmaterjalid ei teki - 05 17 01 05 Asbestil põhinevad ehitusmaterjalid ei teki - 06 17 02 01 Puit 0.6 m3 - 07 17 02 02 Klaas ei teki - 08 17 02 03 Plast vt. sega - 09 17 03 01 Tõrva sisaldav asfalt ei teki - 10 17 03 02 Tõrva mittesisaldav asfalt ei teki - 11 17 03 03 Tõrv ja tõrvasaadused ei teki - 12 17 04 00 Metallid (sealhulgas sulamid) 0.1 m3 taaskasutusse 13 17 04 05 Raud ja teras 0.1 m3 taaskasutusse 14 17 04 07 Metallisegud 0.1 m3 taaskasutusse 15 17 04 08 Kaablid 0.1 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja 16 17 05 01 Pinnas ja kivid 5 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja 17 17 05 02 Süvenduspinnas 5 m3 - 18 *17 06 01 Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid ei teki - 19 17 06 02 Muud isolatsioonimaterjalid vt. sega eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja 20 17 07 01 Ehitus- ja lammutusjäätmesegu 2 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja Ehitusplatsil kogutakse eraldi konteineritesse või kuhjadesse järgmised jäätmed, numbrid vastavalt eelnevale tabelile: kivid, betoon - 01, 02; konteiner metall jms - 12, 13, 14, 15; konteinerid 2 tk, must ja värviline metall eraldi pinnas jms - 16; konteiner segaehitusjäätmed - 03, 08, 19, 20; konteiner Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Ridaelamu, ehitusprojekt Harju mk, Saue v, Laagri a, Jõeveere tn 4 töö nr. HV0120 Eelprojekt 49/49 22.10.2020 10.6.3. Tootmisjäätmed Tootmisjäätmeid projekteeritud hoones ei teki. Seletuskirja koostas: Madis Karu Seletuskirja kontrollis: Veiko Koppe Tellija esindaja: Veigo Gutmann Arhitektuuribüroo Nafta OÜ reg.nr. 10222546 MTR EP10222546-0001 Tallinn, Aia 5A-1, 10111 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +372 528 19 79  Kinnistu Jõeveere tee 4, Laagri a, Saue v, Harju mk Pindala: 5211 m2 Koru Kasutusotstarve: Elamumaa 100% Ø110 Täisehituse %: 9.6% 72701:001:1737 Hoone: Kasutusotstarve: 11221 Ehitisealune pind: 500.0 m2 Maapealse osa alune pind: 500.0 m2 Suletud netopind: 792.1 m2 gi 30.5 la jõ Maapealse osa korruste arv: 2 skü Pää Maa-aluse osa korruste arv: 0 X= 6579350 Absoluutne kõrgus: 41.3 m 4 32.18 31.6 Kõrgus: 7.8 m Jõeveere tee 6 Y= 533850 32.05 Sügavus: 0.0 m 72701:001:1839 31.5 4 Pikkus: 45.5 m 32.23 Laius: 27.0 m Maht: 3538 m3 Maapealse osa maht: 3538 m3 32.4 31.48 32.23 0 31.21 31.48 32.50 32.73 Köetav pind: 792.1 m2 32.81 Üldkasutatav pind: 0.0 m2 2 32.60 3 3 2. 32.70 Tehnopind: 0.0 m2 ed Eluruumide arv: 6 m 0 32.51 32. 8 32.18 a re 32. 90 Eluruumide pind: 792.1 m2 V X=6579307.66 Mitteeluruumide arv: 0 9 . 00 Y=533929.28 MItteeluruumide pind: 0.0 m2 0 32. 33 32.7 32.95 32.57 . 53 32 . 10 33 33.06 4 32.76 .9 31.54 31 31.54 33 32.63 . 20 . 10 33 31.9 31.92 33 32.57 32.67 .2 32.23 31.58 X=6579305.23 H 0 31.58 Y=533924.76 33 H .3 X=6579302.43 X=6579308.88 0 X=6579301.58 32.9 Y=533925.37 Y=533934.89 33.23 Y=533921.46 32.88 33 .4 7 X=6579300.58 0 I 6 Y=533921.68 33 5 32.17 . 50 3 4 X=6579299.55 32.70 32.99 X=6579306.27 5 .5 32.80 2 32.90 Y=533916.93 33 . 30 1 33.00 Y=533929.58 33. 32.55 33.11 33.10 60 33 33 X=6579294.82 33.20 31.64 H .3 33. 3 Jõeveere tee 4 33.80 32.49 I 3 0 0 31.64Y=533922.93 nt. 3 .6 33. 32 H H H 32.31 orie . . 93 33 40 0 . 40 50 32.43 X=6579293.79 33 32 72701:001:1838 32.7 e Y=533918.18 .8 X=6579300.98 A 9 pinnaste 31.65 6 32.5 32 32.52 Y=533936.60 33.80 . 50 31.65 . 55 G 33.13 32.57 X=6579292.70 33 H 33.09 33.04 L Y=533923.39 32 32.77 .7 32.99 32.61 9 X=6579299.41 32 X=6579292.22 orient. 33. 6 L 5 32.74 kra . 65 .5 33. 6 Y=533921.18 a 33 33.14 Y=533929.37 32 0 v F 5 33.6 .8 33 X=6579292.35 32.86 pi n kasv. 33. 6 33 G X=6579287.17 .1 orient. 33.5 7 . 50 33 33.19 Y=533933.08 TINGMÄRGID na 33.4 H Y=533925.55 .1 0 33.3 H s 2 0 tee 33.2 32 33 pesuk 31 Ø110 32.81 32X=6579286.49 0 E . 88 33. . 87 .7 33.80 .17 0 33.00 6 33.45 32 32.90 Y=533922.43 . 55 0 33 10 33 .5 uivatu 32.90 3 . 96 F 5 Jõeveere tee 8 32 2. 9 .9 1 6 X=6579283.57 Y=533929.95 1 D Ehitatav hoone 32.8 s 32.93 pi X=6579291.89 5 X=6579282.82 nn .6 34.90Y=533926.50 as 33 33.60 Y=533931.01 72701:005:3400 33.24 33.60 32.94 E t X=6579279.14 32.9 33.80ee X=6579286.29 Ehitatav terrass 32.1 32.8 Y=533942.11 8 C Y=533930.91 1 32.82 ±0.000 Jõeveere tee 2 4 32.91 33.16 X=6579279.51 X=6579284.69 D X=6579282.50 Taastatav või rajatav murukate 32.99 Y=533932.66 = ABS Y=533934.75 kraa 33.55 Y=533944.39 X=6579274.92 +33.800 B 33.5 72701:001:1044 33 . 60 Rajatav asfaltkate v 33.06 . 60 Y=533933.66 X=6579280.47 33 A 33 C 33.80 33.37 . 56 33 33.00 mulla- ja Y=533946.24 33 33.50 34.0 . 58 X=6579282.20 33 32.39 33 kivihunnikud X=6579275.72 orie mulla- ja Rajatav teepeenar asfaltkattele 35.0 . 58 X=6579280.18 0 32.91 .5032.27 Y=533943.00 32. 9 Y=533937.35 33 3 33.50 nt. kivihunnikud B 3. Y=533944.89 0 3430.3 . 07 30 Rajatav sillutiskivi, tumehall 3 . A e 33 te 33.40 H Columbia kivi "Parkett", 80 mm as 33.11 X=6579271.02 33.45 nn 7 33.65 32.96 35.15 Y=533938.37 Rajatav sillutiskivi, helehall pi 33. 2 0 33 33. 6 33.22 33.53 kr 33.21 33.40 Columbia kivi "Parkett", 60 mm . 06 5 33.15 aa 67 X=6579271.60 33. 33.18 4 v 3 33. 33.30 71 bet.32.80 A Y=533941.03 33 64 .110 2 32. killustik 80 3. 35 332.74 33.01 Hoonestusala vastavalt PT-le 33.12 9. 8 32 v 33.21 32 0 a 3. 30 .6 33.2 32.9 . 33.51 kra 33.23 3 3 32 69 33.20 31.79 Kinnistute piirid Nähtavuskolmnurk 0 33.2 33.0 .6 X=6579273.94 . 86 31.79 32.67 8 5 X=6579266.07 0 33.1 33 . 2 32.68 Y=533950.05 32 04 33.28 31.79 Y=533951.76 3.20 Ø4003PL Olemasolevad hooned Võrkaed 1.5 m 33. 33.10 .29 pi n A 33.21 32.90 33.16 Proj. 32.06-31.79 33.10 32 . 20 na 1 tugim 22 X=6579273.44 11218 üür, 33.1 33.00 33 33.11 h= Olemasolev KP õhuliin Pääs hoonesse st 32.87 orie 3.30Ø1 1,25 m 33.26 X=6579264.09 Y=533947.76 ee 4 All . 00 32.84 (vt arh 33.20 33.10 0 3n3t..4 iku-L33.13 33 33.01 proje 33 Y=533942.66 3. 1 3 kraa ktiosa 33.1 32.60 33.2 aag 33.20 7.0 33.10 33.05 3 v ) 50 m ehituskeeluvöönd Istutatav kõrghaljastus 0 33. 33.09 Laagri-Hüüru kergtee L2 33. ri-Hü33 33.19 80.0 32.32 33.1 7270 32 0 32.89 L=6m 10 3 ü.2ru t 00 33.2 1: 00 6 Ø160pl .9 33.06 33.49 10 32.23-32.35 0 32.94 32.80 A 33.15:07 ee 32.90 33. 1 Olemasolev reoveekanalisatsioon 33.33 Vertikaalplaneeringu samakõrgusjoon 5 5 33. 29 5 72701:001:2113 33.00 kraa Külg v 33.10 33. näh 32.89 33.20 33. 2 33. 3 t avu 32.1 33. 2 6 6 33. s 8.0 Olemasolev survekanalisatsioon Projekteeritav sajuveekanalisatsioon 33. 9 33.10 4 m LP V 33.0 33. 2 54 Juuliku Tabasalu tee L8 51 2 0 33.3 3 33.18 32. 3 32.9 1 33.41 Tehnovõrkude piiranguvööndid Projekteeritav elektrikaabel 72701:001:1043 6 33.40 kraa 33 33.3 A .3 4 v 0 33.3 33. 2 Koru 6 7 orien t. 33.36 Järsak Projekteeritav sidekanalisatsioon 60.033.44 32. 2 72701:001:2114 33. 3 2 8 33.3 7 A 33.49 Veekogu Projekteeritav tarbeveetorustik 33.2 33.6 2 33.3 33.5 3 Lipumast, h=8.0 m 32.3 7 33.67 Olemasolev MP maakaabel Projekteeritav reoveekanalisatsioon 33.6 kraa 33.7 v 33.62 Olemasolev võrkaed Likvideeritavad objektid 33.34 32.65 33.23 33.2 7 A 2 1 33.39 Laagri-Hüüru kergtee L1 33.34 TP 72701:001:2056 Märkused: Asendiplaani koostamise alusena on kasutatud topogeodeetilist alusplaani "Harjumaa, Saue vald, Laagri alevik, Jõeveere tee 4, 72701:001:1838 maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 0319-15-G", mõõdistatud 07.03.2019. Koostaja OSAÜHING TVG GRUPP, 11621702, Rapla tn 8, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, +37256671244, [email protected], litsents 690 MA, koostaja Sven Viileberg, Koru pumbamaja mõõdistas Sven Viileberg. Kõrgused EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 07.03.2019. 72701:001:2057 Asendiplaanil kajastatud teed, välisvõrgud ja vertikaalplaneerimine on lahendatud T-Model OÜ töös nr 019014. TELLIJA PROJEKT Hansaviimistluse OÜ Aadressitekst, suurtähe kõrgus 250 mm, font Century Gothic Bold TELLIJA AADRESS Tuleviku tee 10, Peetri a, Rae v, Harju mk Ridaelamu ehitusprojekt TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Hall tsementkiudplaat sügavimmutatud puitkarkassil Veigo Gutmann JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS Hansaviimistluse OÜ OMANIKU AADRESS Jõeveere tee 4, Laagri a, Saue v, Harju mk Tuleviku tee 10, Peetri a, Rae v, Harju mk Jõeveere tee 4 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM 3100 OMANIKU ESINDAJA Veigo Gutmann HV0120 EP 1250 1200 PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Madis Karu PROJEKTI AUTOR 22.10.2020 1:500, A2 1:50, 1:100 AG02 2700 Madis Karu JOONIS Asendiplaan ARHITEKT Veiko Koppe, vol.arh.7 JOONESTAJA Madis Karu Jäätmeplats M 1:100 Aadressimüür M : 50 Piirdeaed M : 50, tumeroheline võrkpiire Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!  Saue Vallavalitsus Teie 30.10.2020 menetlus nr 234880 [email protected] Kütise tn 8 Meie 04.11.2020 nr 15-2/20/50417-2 Saue vald, 76505, Saue, Harju maakond Jõeveere tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkusega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Laagri aleviku Jõeveere tee 4 kinnistu (katastritunnus 72701:001:1838) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 234880). Maanteeamet on varasemalt kooskõlastanud kinnistul ehitusloa 23.03.2020 kirjaga nr 15- 2/20/13748-2, kuid tulenevalt muudatustest projektis on kooskõlastus uuesti vajalik. Kinnistu asub riigitee nr 11421 Laagri–Hüüru km 0,09–0,18 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja ridaelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Ridaelamu, ehitusprojekt, Harju maakond, Saue vald, Laagri, alevik, Jõeveere tn 4“ versioon 2 (peaprojekteerija Arhitektuuribüroo NAFTA OÜ, töö nr HV0120) koos antud projektiga seotud tehnovõrkude projektidega. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: - Olemasolev ristumiskoht peab olema likvideeritud ning uus ristumiskoht nõuetekohaselt välja ehitatud ja Maanteeametile üle antud enne ridaelamu kasutusloa väljastamist. Ristumiskoha ehitamiseks esitada taotlus ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimiseks e- postil [email protected]. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Seletuskiri [HV0119_EP_AA-0-01_v02_Joeveere4seletus_2020-03-17.pdf] - Asendiplaan [HV0119_EP_AA-0-02_v02_Joeveere4joonised_2020-03-17.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)