Maanteeamet
Lõuna regioon Arve
Arve saaja: Arve number: 10607945
TREF AS Kuupäev: 27.10.2020
Teguri 55 Maksetähtaeg: 06.11.2020
50107 Tartu linn Tartu maakond
Kauba/teenuse saaja: Makse saaja: Rahandusministeerium
TREF AS Viitenumber: 10610106079454
Teguri 55
50107 Tartu linn Tartu maakond
Nimetus Kogus Ühik Hind KM% Maksumus kokku
Lep 1-9/20/1010-1 rikkumise trahv 1 Tükk 35696,40 35 696,40
Vindikatsiooni- ja kahju hüvitamise nõue
""Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km
5,100-12,951 asuva Kaave-Kaavere lõigu
rekonstrueerimiseks"""
Summa: 35 696,40
Kokku (EUR) 35 696,40
Koostaja: Viivika Veeber
+372 6638 289
Makse saaja:
Rahandusministeerium
Pank: IBAN BIC (S.W.I.F.T) Viitenumber
Swedbank EE932200221023778606 HABAEE2X 10610106079454
SEB EE891010220034796011 EEUHEE2X 10610106079454
Luminor EE701700017001577198 NDEAEE2X 10610106079454
LHV EE777700771003813400 LHVBEE22 10610106079454
Kontaktandmed:
Maanteeamet
Teelise 4 Registrikood: 70001490
10916 Tallinn Tehingupartneri kood: 012001
Telefon: +372 6119 300 KMKR number: EE100915493
E-mail:
[email protected]
1/1
Juho Laomets Teie 16.10.2020
aktsiaselts TREF
[email protected] Meie 04.11.2020 nr 15-1/18-1614/48000-2
Lepingu 1-9/20/1010-1 vindikatsiooni- ja
kahju hüvitamise nõue
Asjaolud
1. Maanteeameti ja AS TREF (registrikoodiga 10080052) vahel on sõlmitud 18.05.2020
töövõtuleping nr 1-9/20/1010-1 tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,100-12,951 asuva
Kaave-Kaavere lõigu rekonstrueerimiseks (edaspidi Leping). Kui käesolevas nõudes ei ole
märgitud teisiti, siis omavad avalduses kasutatud suure algustähega mõisted samasugust
tähendust nagu neile on omistatud Lepingus.
2. Töövõtja on kinnitanud Maanteeametile enda 15.10.2020 kirjaga asjaolu, et tugimaantee
37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,100-12,962 asuval Kaave-Kaavere lõigu rekonstrueerimise
objektil on kasutatud Maanteeametile kuuluvat freespuru kokku 1482,00 m3 rohkem, kui
Lepinguga kompleksstabiliseeritud kihi KS32 kihi rajamiseks oli seda ettenähtud.
Töövõtjale on Maanteeamet andnud Lepinguga õiguse kasutada Maanteeameti riigitee 37
Jõgeva-Põltsamaa objektil freespuru kokku mahus 5937,98 m3 mahus. Töövõtja väidab, et
paigaldas freespuru laiemalt tagamaks liiklusohutuse ehitades teed nn pool-poolega ja
samaaegselt paigaldas freespuru paksemalt ca 1-1,5cm, põhjendades olukorda, et teel oli
suur raskeliikluse osakaal, mistõttu sooviti tagada võimalikult täpne tolerants punase joone
suhtes. Täiendavaid töid ega Maateeametile kuuluvat materjali kasutamist ei ole Töövõtja
kooskõlastanud Maanteeametiga ega Omanikujärelevalvega.
Maanteeameti õiguslikud põhjendused ja seisukohad
3. Lepingu p 4.4 sätestab Töövõtja kohustused, mille p 4.4.1 kohustab Töövõtjat tegema Tööd
vastavalt Lepingule. Sealhulgas kohustab Lepingu 4.4.12 Töövõtjat viivitamatult
informeerima Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul kui Töö osas
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
peaksid mahud muutuma, on Lepingu p 4.4.11 järgi Töövõtjal kohustus lähtuda Tellijaga
kooskõlastatud Inseneri väljastatud juhisest mahtude muutmise osas.
4. Vastavalt Lepingu Lisa 2.1 Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punktile 4.1 kuulub
objektist üle jäänud freespuru Tellijale. Täiendavalt on samas punktis rõhutatud, et Tellija
ei aktsepteeri materjali kadu. Töövõtja alustas nädalaplaanide info alusel
kompleksstabiliseeritud katendikihtide ehitamiseks vajaliku materjali väljavedu objektil
alates kuupäevast 23.06.2020. Sedavõrd on Töövõtja kasutanud teadlikult Maanteeametile
kuuluvat freespuru suuremas mahus pikemaajaliselt. Arvestades olulist asjaolu, et Töövõtja
ei ole teavitanud ega kooskõlastanud Maanteeametiga ning ka Omanikujärelevalvega
lubatud ulatuses rohkema freespuru tarnimist ja kasutamist; tuleb järeldada, et Töövõtja
tegevusel on puudunud selles osas igasugune õiguslik alus. Teisisõnu on Töövõtja rikkunud
Lepingu p-des 4.4.1, 4.4.12 ja Lisa 2.1. p-s 4.1 sätestatut.
5. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ja sedavõrd paljasõnaline Töövõtja väide, et viimane
on paigaldanud Lepingu lubatud mahust rohkem freesitud materjali Maanteeameti Lepingu
esemeks olevale objektile (s.o 1482,00 m3 freespuru) paksusega 1-1,5 cm.
6. Arvestada tuleb ka asjaolu, et Maanteeamet on oma teiste objektide ehitamisel arvestanud
(sh hankemenetluste ajal) freespuru tarnetega 37 Jõgeva-Põltsamaa objektilt ja tulenevalt
freespuru puudusest nimetatud objektil, on Maanteeamet pidanud oma ehitatavatele
teistele objektidele tarnima freespuru oluliselt kaugemate vahemaadega teistelt objektidelt.
Sellest tingituna on Maanteeamet olnud kohustatud tasuma oma teiste objektide
lepingulistele töövõtjatele täiendavaid kulusid. Lisaks on Maanteeamet olnud sunnitud 37
Jõgeva-Põltsamaa objektilt freespuru puuduse tõttu vahetama riigitee 14190 Kõpu-Tapiku
km 11,30-11,56 asuva Tapiku ristmiku ümberehituse ehituse tehnoloogiat, milles oli algselt
lepinguga ettenähtud freespurust teostada mustsegust kate ja see omakorda pinnata, kuid
tulenevalt Töövõtja tegevusest pidi Maanteeamet antud objekti asfalteerima. Sedavõrd on
Maanteeametile tekitatud märkimisväärne otsene varaline kahju Töövõtja poolt tema
ebaseadusliku tegevusega, millel ei ole olnud õiguslikku alust.
Vindikatsiooninõue
7. AÕS § 80 lg 1 järgi on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema
asja valdab.
8. Kahtlust ei esine asjaolus, et Maanteeamet on freespuru omanik. Töövõtja on tarninud
1482,00 m3 enam freespuru, kui Lepinguga on seda Töövõtjale ettenähtud. Seega teostab
Töövõtja rohkem tarnitud freespuru valduse osas tegelikku võimu AÕS § 32 ja § 33 lg 1
mõistes. Kuivõrd ei ole Maanteeamet Töövõtjale andnud õigust enam tarnitud freespuru
vallata, kasutada ega käsutada, on tegemist AÕS § 34 lg 1 kohaselt Töövõtja poolse
ebaseadusliku valdusega 1482,00 m3 freespuru osas.
9. Eelnevat arvestades on AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja Töövõtja on
2 (4)
kohustatud 1482,00 m3 freespuru Maanteeametile välja andma.
10. Maanteeamet nõuab AÕS § 80 lg 1 alusel Töövõtjalt 1482,00 m3 ulatuses freespuru välja
hiljemalt 31.05.2021 kuupäevaks.
Kahju hüvitamise nõue
11. Töövõtja ebaseaduslik tegevus (vt nõudeavalduse p 6) on tekitanud Maanteeametile
täiendavaid kulusid vajamineva freespuru materjali tarnimistega Maanteeameti teistelt
objektidelt kokku summas 10 627,40 eurot käibemaksuta (12 752,88 eurot koos
käibemaksuga) ja objektil riigitee 14190 Kõpu-Tapiku km 11,30-11,56 asuva Tapiku
ristmiku ümberehituse ettenähtud konstruktsiooni katte asendamise tõttu kokku summas
19 119,60 eurot käibemaksuta (22 943,52 koos käibemaksuga). Seega on Töövõtja
ebaseaduslik tegevus põhjustanud Maanteeametile täiendavaid kulusid summas 29 747,00
eurot käibemaksuta (35 696,40 eurot koos käibemaksuga), mille hüvitamist Maanteeamet
järgnevalt nõuab.
12. Lepingu p 9.1 järgi on Töövõtja kohustatud hüvitama tõendatud Lepingu mittetäitmise või
mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse
Lepingu rikkumisega tehtud kulutused.
13. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse
täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise
eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei
oleks rikutud. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kahju olemasolu rikkumisele
tuvastatakse eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline
diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist ehk
kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda
võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb
VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg
(vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-36-15, p 22 ja 3-2-1-20-14, p 13). VÕS § 128 näeb
ette, et hüvitamisele kuulub nii varaline kui ka mittevaraline kahju, nii otsene varaline
kahju, sh ka saamata jäänud tulu.
14. Arvestades eelnevat on seega täidetud järgmised VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128
eeldused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-12, p 27):
(i) Töövõtja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
(ii) Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole
VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;
(iii) Maanteeametile on tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3);
(iv) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustusekaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg
2);
(v) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena Töövõtjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3);
3 (4)
(vi) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
15. Eeltoodust tulenevalt nõuab Maanteeamet Töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1
ning §-de 127 ja 128 lg 3 alusel kokku summas 29 747,00 eurot käibemaksuta (35 696,40
eurot koos käibemaksuga).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Taal
juhataja
lõuna teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1. Arve
Lisaadressaadid: Aktsiaselts Teede Tehnokeskus
Siim Remmelgas
5082585
[email protected]
4 (4)