Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

TARTU LÄÄNEPOOLSE ÜMBERSÕIDU II EHITUSALA EHITUSE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE ANALÜÜS PROJEKTIGA KAVANDATAVATE TEGEVUSTE OSAS KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANGU ANDMISEKS 2019 Nimetus Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks. Versioon Täiendatud versioon (tegevusloa andja kommentaaride alusel 24.07.2019) Töö nr 19/MS/27 Aeg 02.08.2019 Tellija Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Aadress: Kanali tee 4, 10112 Tallinn Telefon: 50 40 425 E-post: [email protected] Projekteerija Teedeprojekt OÜ Eelhinnangu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) koostaja Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117690 E-post: [email protected] Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Katrin Väljataga, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.  3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................................. 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS ................................................................................................................................................... 6 2.1 Tegevuse eesmärk ................................................................................................................... 6 2.2 Olemasolev olukord ................................................................................................................ 6 2.3 Kavandatavat tegevust ja selle aluseks oleva põhiprojekti koostamist mõjutavad projekteerimistingimused.................................................................................................................... 9 2.4 Kavandatava tegevuse sisu ja maht....................................................................................... 11 2.5 Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................................................................... 18 2.6 Ressursikasutus ..................................................................................................................... 21 2.7 Avariiolukorrad ...................................................................................................................... 22 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................................ 24 3.1 Asukoha üldiseloomustus...................................................................................................... 24 3.2 Geoloogiline ehitus, maavarad, muld.................................................................................... 25 3.3 Pinna- ja põhjavesi................................................................................................................. 27 3.4 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid ............................................................ 28 3.5 Kultuuripärand....................................................................................................................... 28 3.6 Sotsiaalne keskkond .............................................................................................................. 29 4 TEGEVUSE EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD ............................................................................................................... 30 4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele ......................................................................... 30 4.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele ............................................................................................. 30 4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele ......... 33 4.4 Mõju kultuuripärandile.......................................................................................................... 34 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele .................................................. 34 4.6 Mõju inimese heaolule .......................................................................................................... 40 4.7 Mõjude omavahelised seosed ............................................................................................... 40 5 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ................................... 42 6 EELHINNANGU JÄRELDUS .............................................................................................................................................. 44 7 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................................................. 45  4 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 1 SISSEJUHATUS Kavandatav tegevus Käesolev keskkonnamõju eelhinnangu andmiseks koostatav analüüs kuulub Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamise juurde ja on ette nähtud kavandatud tegevustele keskkonnamõju eelhinnangu andmiseks. Koostatava põhiprojektiga planeeritava tegevuse sisuks on Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalal läbiviidav ümberehitus. Selle raames rajatakse liiklussõlm riigiteede 2 ja 3 ning Riia tänava ristumisalale ning selle juurde kuuluvad muud rajatised (viadukt, jalakäijate tunnelid), ehitatakse välja piirnevatelt aladelt juurdepääsu korraldamiseks kogujateed, rajatakse tänavavalgustus, ehitatakse välja sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem. Tegevuse osaks on ka müratõkkeseinte rajamine. Ümberehituse eesmärk on suurendada kavandatava tegevuse ja sellega piirnevatel aladel liiklusohutust, muuta liiklus sujuvamaks ning suurendada põhimaanteede ja tänavate läbilaskvust. Keskkonnamõjude osas eelhinnangu sisu ja eelhinnangu andmise põhjendatus Projekteerimistingimuste kohaselt peab keskkonnamõju eelhinnang sisaldama kõiki eelprojektist (töö nr 80.4102.01) lahknevate lahenduste kirjeldusi ja mõjude käsitlust. Projekteerimistingimuste andja (Maanteeamet) näeb ette, et projektiga kavandatavate tegevuste osas tuleb esitada keskkonnamõjude eelhinnang (KMEH), lähtudes kõigist KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumidest, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele keskkonnamõjude hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta. Kuna viidatud seaduse punkt (§ 6 lg 3) on kehtetu alates 2017. aasta 13. juulist, on käesoleva analüüsi koostajad lähtunud seaduse kehtivast redaktsioonist, milles keskkonnamõju eelhinnangut käsitlevad § 6 lõiked 2, 21 ja 24 ning arendaja poolt otsustajale KMEH tarbeks esitatavate andmete koosseisu kirjeldab § 61. 1 Keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes tuleb läbi viia alati, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille kavandamisel on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Käesolevas analüüsis kajastatav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt selline tegevus. Lõikes 1 on tee-ehitusega seonduvalt nimetatud järgmised tegevused, mis kindlasti vajavad KMH läbiviimist: „kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks“. Kavandatav tegevus ei hõlma kirjeldatut. Juhul, kui kavandatav tegevus ei ole välja toodud KeHJS § 6 lg 1, kuid kuulub KeHJS § 6 lg 2 toodud valdkondade ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. aasta määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2 alla, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas toodud tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 kohaselt tuleb nimetatud eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise või kasutamise korral. Määruse nr 224 § 13 p 8 ja § 15 p 8 kohaselt tuleb eelhinnang anda järgneva tegevuse korral: „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine.“ Kavandatav tegevus kuulub kirjeldatud tegevuste alla ning seetõttu on KMEH osas otsuse andmine 1 Riigi Teataja. KeHJS, https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 2 Riigi Teataja. Keskkonnaministri määrus nr 224, tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv  5 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks vajalik. Käesoleva analüüsi koostamisel on lähtutud Keskkonnaministri 2017. aasta määrusest nr 31, mis kirjeldab KMEH sisule esitatavaid nõudeid 3. Kavandatava tegevuse alale ja selle lähiümbrusse ei jää Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel Natura 2000 alasid. Piirkonda jääb III kaitsekategooria liigi, laialehine neiuvaip leiukohti. Keskkonnaameti hinnangul ei põhjusta tegevus kaitsealuse liigi kasvukoha hävimist piirkonnast, millega on tagatud looduskaitseseaduse nõuete täitmine. Seetõttu puudub vajadus hinnata kavandatavast tegevusest kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura aladele tekkida võivaid mõjusid. KMEH raames puudub vajadus läbi viia Natura eelhindamine. Kavandatava tegevuse alale ja selle lähiümbrusse ei jää kultuuriväärtusega objekte, sh muinsuskaitseobjekte ega pärandkultuuriobjekte. Piirkond ei kattu ega piirne miljööväärtuslike aladega või väärtuslike maastikega. Seetõttu puudub vajadus hinnata mõju kultuuripärandile. Põllumajandusameti hinnangul ei ole kavandataval tegevusel olulist mõju maaparandussüsteemidele, mistõttu vastavat mõju ei olnud vajalik käesolevas analüüsis hinnata. Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikamaterjali põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud botaanilisi ega teisi ala süvauuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu koostamisel tugineti eskiisprojektile ning analüüsi koostamise ajaks valminud põhiprojekti materjalidele ja põhiprojekti juurde kuuluvale mürauuringule seisuga 19. juuli 2019. Käesoleva analüüsi ja keskkonnaeksperdi järelduste eesmärk Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) 2. peatüki 1. jaos on toodud välja keskkonnakaitse põhimõtted: terviklikkus, lõimitus teistesse eluvaldkondadesse, keskkonnaohu vältimine, keskkonnariskide ennetamine, keskkonnariskiga tegevuste keskkonnamõju hindamine, keskkonna kasutamise kulude katmine ning loodusvarade säästlik kasutamine. Seaduses täpsustatakse, et keskkonnaohtu ja olulisi keskkonnahäiringuid tuleb vältida, kuid juhtudel, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed, on võimalik keskkonnaohtu või -häiringut taluda. Seega tuleb enne tegevusega alustamist anda hinnang lisaks keskkonnale avalduvatele negatiivsetele mõjudele ka positiivsetele mõjudele ning sellele, kas keskkonnameetmete rakendamisega on võimalik negatiivsete keskkonnamõjude teket vältida või tõhusalt leevendada. 4 Vastavalt KeHJS § 61 lg 3 annab kaasnevate keskkonnamõjude eeldatava olulisuse ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas eelhinnangu otsustaja, kasutades selleks arendaja esitatud ja muud asjakohast teavet ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Sellest tulenevalt tuleb käesolevasse analüüsi suhtuda kui keskkonnaeksperdile ja kavandatava tegevuse aluseks oleva põhiprojekti koostajale projekti tellija poolt kättesaadavaks tehtud ning muudest allikatest kättesaadavale materjalile tuginevasse eksperthinnangusse, mis on üheks aluseks otsustajale KMEH otsuse koostamisel. Eesmärgiks on anda osapooltele, s.h otsustajale, piisaval hulgal teavet kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust ning keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkusest. Otsustajal võib aga kaalutlusotsuse langetamiseks olla ka täiendavaid materjale, infot ja argumente, mistõttu otsustaja lõplik järeldus ei pruugi kattuda käesoleva analüüsi koostanud keskkonnaeksperdi poolt antuga. Käesolevat aruannet tuleb käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust ja esmast abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. Eelhindamise analüüsi aruanne on koostatava põhiprojekti lisa, mistõttu käesolevas dokumendis esitatud kavandatava tegevuse kirjeldus on detailsuse astmega, mis võimaldab saada üldist arusaama kavandatavast tegevusest. Täpse projektlahendusega saab tutvuda valminud ja kinnitatud põhiprojektis. 3 Riigi Teataja. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 4 Riigi Teataja. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019016?leiaKehtiv  6 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 2 KAVANDATAV TEGEVUS 2.1 Tegevuse eesmärk Koostatava põhiprojektiga planeeritava tegevuse sisuks on Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalal läbiviidav ümberehitus. Selle raames rajatakse liiklussõlm põhimaanteede 2 (E263) ja 3 (E264) ning Riia tänava ristumisalale ning selle juurde kuuluvad muud rajatised (viadukt, jalakäijate tunnelid), ehitatakse välja piirnevatelt aladelt juurdepääsu korraldamiseks kogujateed, rajatakse tänavavalgustus, ehitatakse välja sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem. Tegevuse osaks on ka müratõkkeseinte rajamine. Ümberehituse eesmärk on suurendada kavandatava tegevuse ja sellega piirnevatel aladel liiklusohutust, muuta liiklus sujuvamaks ning suurendada põhimaanteede ja tänavate läbilaskvust. Varasemalt on kavandatava tegevuse alaga seostuvalt läbi viidud järgmised tööd: 1. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) Kandiküla-Uhti lõigu km 182,6-194,2 eelprojekt (töö nr 80.4102.01), millele teostati keskkonnamõju hindamine (2008.a.); 2. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) Kandiküla-Uhti lõigu km 182 94,2 ehitusala II km 183,995-185,889 tehniline projekt (töö nr 1151-TL), mille eesmärk oli välja selgitada kas on võimalik ristmikuid lahendada ühes tasapinnas (2014-2015.a.); 3. Tartu ümbersõidu II ehitusala eskiisprojekt (töö nr 2015-066), mille koosseisus teostati liiklusuuring ja mürauuring (2015-2016.a.); 4. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi- Tartu- Valga ristumise eksperthinnang, milles analüüsiti nimetatud ristmiku võimalikke lahendusvariante (2017.a.); 5. 2018. aastal viidi läbi geoloogiline uuring ja geodeetilised mõõdistamised kavandatava tegevuse alal. 2.2 Olemasolev olukord Joonis 1 annab ülevaate kavandatava tegevuse asukohast, mis jääb Tartumaale, Tartu linna ja Kambja valla territooriumile (vt ka Joonis 2). Olemasolev olukord kavandatava tegevuse alal on Maanteeameti hinnangul (projekteerimistingimused, 2018) järgmine. Projekteeritava lõigu põhiristmikul, Riia ringil on läbilaskvusprobleemid õhtusel tipptunnil. Samuti on läbilaskvusprobleemid Tartu linnas Aardla tänava ringristmikul nii hommikusel kui ka õhtusel tipptunnil. Kavandatava tegevuse ala kasutab nii kohalik liiklus kui ka läbiv liiklus. Maanteeameti kaardirakendusest kättesaadavate liiklusloenduse andmete kohaselt (vaadatud 21.07.2019) on põhimaantee 2 (E263) lõigul (km) 183.626 - 184.292 aasta keskmine ööpäevane liiklus 18434 sõidukit. Sama põhimaantee lõigul 184.292 - 184.796 on aasta keskmine ööpäevane liiklus 18434 sõidukit. Lõigul 184.796 - 185.377 on aasta keskmine ööpäevane liiklus 15188 sõidukit ja lõigul 185.377 - 186.302 17530 sõidukit. Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu 7 andmiseks. Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu 8 Kõikidel nimetatud lõikudel moodustab sõiduautode ja pakiautode osakaal liiklustihedusest 93-94%, veoautod ja autobussid 2% ning ülejäänud 4-5% autorongid. Põhimaantee 3 (E264) lõigul (km) 137.625 - 138.459 on aasta keskmine ööpäevane liiklus väiksem, 10695 sõidukit. millest sõiduautod ja pakiautod moodustavad 95%, veoautod ja autobussid 2% ning ülejäänud 3% autorongid. Lõigul (km) 138.459 - 143.569 on aasta keskmine ööpäevane liiklus 10695 sõidukit, erinevat tüüpi sõidukite osakaal on sama, mis eelmises lõigus. Piirkonna teedel 2015. aastal läbiviidud liiklusuuringu järgi (Ramboll, 2015) oli Riia tänaval Riia ringi poole tuleval suunal liiklustihedus 12986 sõidukit ööpäevas. Viidatud liiklusuuringus on 2038. aastaks prognoositud kõikidel Riia ringile suunduvatel või sealt väljuvatel suundadel liiklustiheduse kasvu ca 40%. Joonis 2 annab ülevaate olemasolevast teedevõrgust tegevuspiirkonnas (kuvatõmmis Maa-ameti geoportaali Maanteeameti kaardirakendusest seisuga 21.07.2019). Jooniselt nähtub, et olemasolevad teed läbivad tihedalt hoonestatud alasid riigi põhimaanteede ja kohalike, elu- ja äripiirkondi ühendavate teede tiheda ristumise piirkonnas. Joonis 2 Olemasolev teedevõrk kavandatava tegevuse alal (Maa-Ameti geoportaal, Maanteeameti kaardirakendus) Oluliseks tõmbekeskuseks on kavandatava tegevuse alal Lõunakeskus, tänu millele kasutab seda piirkonda ka palju jalakäijaid ja jalgrattureid. Aardla tänava ringristmikul Selveri kaupluse juures on jalakäijatele rajatud tunnel. Samuti on jalakäijatele rajatud tunnel Raja tänava ristmiku piirkonda. Mõlemad tunnelid viivad põhimaantee 2 (E263) alt läbi. Arvesse tuleb võtta, et põhimanteega 3 (E264) piirnev ala Kambja valla territooriumil Räni alevikus on määratletud tiheasustusalana, maanteega piirnevad alad on määratud maakasutuse juhtotstarbelt elamumaaks ja äri-ning tootmismaaks. Samuti on tiheasustusalana määratletud ala teisel pool  9 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks maanteed, Lemmaltsi külas. Selle alusel võib eeldada, et piirkonna elanike arv ja ühtlasi ka ühistranspordi ja isiklike mootorsõidukite liiklus suureneb, kui 2018. aastal valminud Kambja valla üldplaneeringus elamumaana määrateletud (ja seni hoonestamata) alad viidatud tiheasustusaladel hoonestatakse. 5 2.3 Kavandatavat tegevust ja selle aluseks oleva põhiprojekti koostamist mõjutavad projekteerimistingimused Kavandatava tegevuse elluviimiseks on eelnevalt koostatud eskiisprojekt. Eskiisprojektile on teostatud mürauuring (Ramboll, 2015), liiklusuuring (Ramboll, 2015) ja liiklusohutusaudit (Reaalprojekt, 2015). Eskiisprojekti tutvustati avalikkusele 28. mail 2018. Põhiprojekti koostamiseks on Maanteeamet küsinud tagasisidet projekteerimistingimuste osas erinevatelt asjassepuutuvatelt asutustelt. See tagasiside on oluline ka keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas eelhinnangu andmiseks. Tagasisidest nähtub, millised täiendavad keskkonna- või ohutuse ja heaolu aspektidega seotud tingimused ja nõuded on juba välja toodud pädevate asutuste ja isikute poolt selleks, et vältida või leevendada tegevusest keskkonnale või inimese tervisele ja heaolule avalduvaid mõjusid ning milliseid valdkondi KMEH analüüsis on vaja käsitleda. Tabel 1 toob välja osa nimetatud tagasisidest, antud Maanteeameti korraldusele 28. juunist 2018, nr 1-3/18/130. Tegu on väljavõttega, mis hõlmab keskkonnaeksperdi hinnangul KMEH analüüsi seisukohast olulisemaid punkte. Tabel 1 Tagasiside osapooltelt projekteerimistingimuste eelnõule Asutus Ettepanekud projekteerimistingimustesse (arvestatud) Keskkonnaamet Keskkonnaamet (Keskkonnaameti kiri 17.05.2018 nr 6- 2/18/7126-2) andis teada, et kaitsealuste taimeliikide leiukohad riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga ääres ei jää tõenäoliselt kergliiklusteele ette ning kasvukoht säilib. Aardla tänava ääres asuv kasvukoht tõenäoliselt hävib. Kuna kaks kasvukohta on lähestikku, siis on tagatud looduskaitseseaduse § 55 lg 8 nõue, et selles elupaigas liik säilib. Keskkonnaamet on seisukohal, et projekteerimisel tuleb võimalusel kaitsealuste liikidega arvestada ning vajadusel näha ette täiendavaid abinõusid. Projekteeritaval lõigul on tegemist karuputke hääbuvate või hääbunud kolooniatega, projekti koostamisel võimalusel näha ette tingimused, mis väldiksid karuputke seemneid sisaldava mulla viimist uude asukohta. Terviseamet Terviseamet (Terviseameti kiri 25.05.2018 nr 9.3-1/3587) nõustus projekteerimistingimustega ja loodab, et Maanteeamet lähtub iga etapi menetlemisel võimalike ohutegurite ärahoidmisest inimeste tervisele ja jälgib, et tagatakse projekteerimistingimuste lähteseisukohtades määratud ja kajastatud ettenähtud mahus abimeetmete rakendamine teeäärsetel kinnistutel madala mürataseme tagamiseks ja võimalike ohutegurite ärahoidmiseks (müra, vibratsioon ja õhusaaste). 5 Kambja vallavalitsus, Entec OÜ 2018. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas. https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/1044_Ulenurme_YP_seletuskiri_13_11_18.pdf/2a4b afd9- 3282-41c8-95a8-f21c6a6b33ec  10 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Asutus Ettepanekud projekteerimistingimustesse (arvestatud) Põllumajandusamet Põllumajandusamet (Põllumajandusameti kiri 28.05.2018 nr 14.2-1/) andis teada, et kavandatavad maantee ümberehitustööd ei avalda olulist mõju lähedalasuva maaparandussüsteemi toimimisele ja Põllumajandusamet ei esita vastuväiteid Tartu ümbersõidu II ehitusala projekteerimise kohta. Kinnistute omanikud - Projekti koosseisus koostada uus mürauuring ja müramodelleerimine tulenevalt projekteeritavast lahendusest. - Põldmarja tn 25 (katastritunnus 79503:004:0053) kinnistul asuva hoone ja Kogujatee 2 vahele projekteerida müratõke. Müratõkkeseinte täpsed asukohad täpsustatakse projektiga. - Riia mnt 175a kinnistu ette müraseina mitte projekteerida. Mürasein projekteerida Metsmaasika tänav T1 (katastritunnus 79503:004:0084) ja Ringtee tn 72 (katastritunnus 79503:004:0015) kinnistute piirile ristisuunas põhimaanteega, et tagada eluhoones nõutav müratase. Müratõkkeseinte täpsed asukohad täpsustatakse projektiga. - Kogujatee 2 äärde näha projektiga ette teeäärne haljastus nendel lõikudel, mis ei lähe vastuollu detailplaneeringuga. - Muuta Metsmaasika tänava ja Riia 175 kinnistu vahelise ühendustee asukohta nii, et see asuks kaugemal Riia tänava ristmikust, projekteerimistingimustega jätta võimalus asukoha täpsustamiseks. - Projektiga selgitada välja sobivaim asukoht Riia tänava jalakäijate tunneli rajamiseks, võimalikud variandid on üks tunnel Riia sõlme juurde või teine Optika-Aardla tänava ringristmiku juurde. - Projekteerida Riia tn 148 (katastritunnus 79505:003:0010) kinnistule mahasõit Aardla 113 ja Riia 142 juurde minevalt kohalikult teelt (nr 7951077). - Alates ramp 1 ja 2 juures asuvast ringristmikust kagu suunas projekteerida kogujatee 1 kitsam (3 m laiuste sõiduradadega), et rahustada liiklust. Liikluskorralduslike põhimõtteid täpsustada projekteerimise käigus. - Muuta kogujatee 1 asukohta nii, et see asuks võimalikult kaugel kõrval olevatest elumajadest ning sellele teele ette nähtud transpordimaal. Näha ette ruum ka teisele poole teed 3 m laiuse jalgtee rajamiseks. Sellega tagatakse, et kõik kinnistute piiridele rajatud hekid ja aiad säilivad. Transpordimaal kasvav haljastus likvideeritakse.  11 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Asutus Ettepanekud projekteerimistingimustesse Kinnistute omanikud Kogujatee 1 äärde projekteeritav kergliiklustee ühendada Raudtee tänava äärde rajatud kergliiklusteega. Projekteerimistingimustega näha ette võimalus loobuda Riia mnt 213 (94901:005:0036) ja Riia mnt 211 (94901:005:0027) kinnistute ette planeeritavast müraseinast ja võimalus kavandada alternatiivseid juurdepääsuteede lahendusi. Projekteerida täiendav mahasõit Valga mnt kogujateelt Riia mnt 170 (94901:005:0494) kinnistule. Projekteerida Valga mnt kogujatee esine mürasein viimase eluhoone juures risti maanteega, et see ei varjaks Paju tn 4 (94901:001:0336) ja 6 (94901:001:0335) ärikrunte. Müratõkkeseinte täpsed asukohad täpsustatakse projektiga. Lisaks on Maanteeamet juba Muuta Aardla tänavat jalakäijasõbralikumaks, piirata projekteerimistingimuste koostamise juures sõidukitele kiirust, rajada künniseid ja/või ohutussaari. arvestanud järgmisi vajadusi: Kergliiklusteed rajada selliselt, et oleks võimalikult lihtne, mugav ja ohutu liikuda jalgsi Ränilinnast Lõunakeskuse ja kesklinna suunal. Seada tööde ajaks ranged piirangud masinatele töötamiseks öisel ajal ja puhkepäevadel, et see ei ületaks müra mis tuleneb tavapärasest liiklusest. Tagada ehituse ajal tolmava ehitusmaterjali ja pinna niisutus elamute piirkonnas. Maa-alal ja selle lähiümbruses paiknevad erinevad kommunikatsioonid nagu elektri õhuliinid, alajaamad ja jaotusseadmed, sideehitised ja –liinid, maagaasi jaotustorustik jms. Kõikide tehnorajatistega, mis piirkonnas asuvad, sh kommunikatsioonid, on projekteerimistingimusi koostades ja kooskõlastades arvestatud. Elering AS (Tehnilised tingimused nr 2-9/2018/159) ja Eesti Raudtee AS (kiri nr 18 nr 4-1.3.1/15) on teinud omapoolsed ettepanekud projekteerimistingimustesse, AS Tartu Veevärk on need ettepanekuteta kooskõlastanud (põhimaantee 3, Optika tn ja Aardla tn ringristmiku lahendusele ette jääva puurkaevu ümbertõstmine teise asukohta). 2.4 Kavandatava tegevuse sisu ja maht Sõlmpunktiks kavandatavas tegevuses on ptk 2.2 kirjeldatust tulenevalt ringristmiku laiendamine põhimaanteede 2 ja 3 (vastavalt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, E263 ja Tallinn-Tartu-Valga, E264 maanteed) ja Riia tänava ristumisalal ning sinna jalakäijatele ja kergliiklusele eritasandiliste ülepääsude rajamine. Projekteerimistingimused (Maanteeamet, 2018 a, b) näevad ette Riia ringile kolme eritasandilise ristumise projeketeerimist jalg- ja kergliiklusteedele. Üle Riia ringi rajatakse E263 ühendamiseks viadukt. Viadukt rajatakse ka üle Aardla tänava. Projekteerimisel nähakse ette arvestada vajadusega laiendada Riia ringristmik 3-rajaliseks turboringristmikuks. Maanteedega piirnevatelt aladelt maanteele peale- ja mahasõiduks rajatakse juurdepääsud ja kogujateed. Ehituse juurde kuulub kinniste sademevee ärajuhtimise süsteemide rajamine, parklate ja bussipeatuste rajamine, tee- ja tänavavalgustuse paigaldamine, müratõkkeseinte rajamine, ehitusala korrastamine ja haljastamine ning liiklust reguleerivate märgiste paigaldamine.  12 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Teedeprojekt OÜ poolt koostatava põhiprojekti aluseks oleva, Maanteeameti poolt koostatud projekteerimistingimusi sisaldava riigihanke nr 199184 tehnilise kirjelduse kohaselt peab projekteerija projekteerimisel lähtuma mh järgmisest: − projekteerimise lähtetase – rahuldav; − taotletav piirkiirus põhimaanteel 2 – 80 km/h; − taotletav piirkiirus teistel teedel – üldjuhul 50 km/h; − ristlõige – äärekiviga. 6 Projektkiirused ja lubatud suurimad ehk piirkiirused on keskkonnamõju eelhinnangu koostamise ajaks valminud põhiprojekti seletuskirja 7 järgi (juuli 2019 seisuga) järgmised (Tabel 2): Tabel 2 Kiirused rekonstrueeritavatel ja rajatavatel teeosadel (Teedeprojekt OÜ, 2019) Rekonstrueeritav/rajatav Projektkiirus, Suurim lubatud teeosa km/h kiirus (piirkiirus), km/h E263 - riigitee nr 2 Tallinn- 80 60 Tartu-Võru-Luhamaa 8 Riia viadukt 80 70 Riia tn ja E264 (kuni Optika 60 50 ringini) E264 ristlõige peale Optika 60 50 ringi Optika, Aardla tänav ja 60 50 kogujateed Juurdepääsud (Tuvi ja Viirpuu 50 50 tänavad, Kogujatee 2) Kogu kavandatava tegevuse ala ulatuses korraldatakse sademevee kogumine ja ärajuhtimine kinnisel meetodil. Projekteerimistingimused näevad ette tegevusalal paiknevate maaparandussüsteemide väljaselgitamise ja Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehniliste tingimuste taotlemise maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks ja kooskõlastamiseks, tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Raja tänava jalakäijate tunneli alla on ehitatud sademevete kollektor, kuhu on võimalik juhtida põhimaantee nr 2 sademevett lõigus Raja tn - Riia ringristmik. See võimalus on võetud arvesse 2014.a. koostatud Jänese kraavi rekonstrueerimise põhiprojektis, mis on eesvooluks nimetatud kollektorile. Variku viadukti alla teisele poole raudteed on rajatud sademevete kollektor, kuhu on võimalik juhtida sademevett lõigus Riia ringristmik -Variku viadukt. Projektalal paikneb 3 bussipeatust – Riia ring, Teaduspark ja FI. Rajatakse üks parkla raskeveokitele. Haljastus kavandatakse ja rajatakse piirkondadesse, kus see on sobilik ja ei lähe vastuollu detailplaneeringutega. 6 Maanteeamet, 2018 a. 7 Teedeprojekt OÜ, 2019. 8 Maanteeamet, 2018 a, b – taotletav piirkiirus riigiteel nr 2 80 km/h, teistel teedel üldjuhul 50 km/h  13 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Valminud objektile paigaldatakse uued liiklusmärgid. Liiklusmärgid tuleb paigaldada ning teekate märgistada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele või normdokumentidele. Olemasolevad, uue liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liikluskorraldusvahendid kõrvaldatakse. Kavandatava tegevuse ala Tallinna suuna ja Riia ringi perspektiivne lahendus on esitatud järgneval joonisel (Joonis 3). Sellel ja kahel järgneval joonisel on toodud kavandatava tegevuse ulatus ja kirjeldus eskiisprojekti järgi. Kuna projekteerimistingimused näevad ette, et projekteerimise käigus tegevuste ulatused ja lahendused täpsustuvad, ei tohi joonistel 3 kuni 5 toodud lahendusi võtta lõplikena. Lõpliku lahenduse leiab Maanteeameti poolt vastu võetud ja kinnitatud põhiprojektist. Keskkonnamõju eelhinnangu andmise aspektist ei ole ümbritsevat keskkonda, kogu tegevusala ulatust ja tegevuste laadi arvestades üksikute projekti osade täpsetel tehnilistel lahendustel siiski sellist rolli, mis võiks kardinaalselt muuta kaalutlusotsust KMH algatamise või mittealgatamise suhtes. Joonis 3 on toodud (lisaks kesksele liiklussõlmele, milleks on Riia ring) ehitatavate kogujateede ja liikluse suunamiseks ja rahustamiseks ettenähtud ringristmike asukohad, maanteele juurdepääsuteed ning müratõkkeseinte asukohad. Käesoleva analüüsi koostamise ajaks valminud põhiprojektis (seisuga 25.07.2019) on Riia ringi kõikidele harudele ette nähtud eritasandilised ristumised jalg- ja kergliiklusteedega, kokku 4. Sarnane eritasandiline ristumine on projekteeritud ka Riia ringi ja Aardla- Optika tn ringristmiku vahelisele teeosale. Projekteerimistingimustes võimaldasid projekteerijal tulenevalt võimalustest ja ühiskonna vajadustest kaaluda ka teisi asukohti. Nii on ka Riia tänava puhul kaalutud projekteerimise käigus erinevaid alternatiive teeületuste rajamiseks. Joonisel 3 on näha ka Võru suunda jääv, raskeveokitele ettenähtud parkla asukoht Tuvi tänava ääres, kuhu rajatakse ka lumestend, mille abil saab veokite katuselt talvel eemaldada lume ja jää. Müratõkkeseinte asukohad, mis on toodud eskiisjoonisel, on samuti projekteerimise käigus muutunud – põhiprojekti koostamise raames läbiviidava mürauuringuga on Maanteeameti poolt projekteerijale tehtud ülesandeks täpsustada nende asukohti. Müratõkkeseinte täpsed asukohad leiab KMEH analüüsi koostamise ajal valminud mürauuringust (ELLE, 2019) 9 ja põhiprojekti joonistelt 10. 9 ELLE, 2019. 10 Teedeprojekt, 2019.  14 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Joonis 3 Kavandatava tegevuse ala – Tallinna suund ja Riia sõlm (projekteerimistingimused, Maanteeamet 2018)  15 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Riia ringist Võru suunda jäävast tegevusalast annab ülevaate Joonis 4. Selle töölõigu olulise osa moodustavad kogujateed ning peale- ja mahasõidud, samuti ringristmikud, mille ülesandeks on liiklusvoo reguleerimine ja rahustamine. Joonis 5 kirjeldab kavandatava tegevuse ala Valga suunda, kus on kavas kõige ulatuslikum müratõkkeseina rajamine. Eskiisprojekti järgi peaks müratõkkesein varjama maanteega piirneva elamupiirkonna kuni selle lõpuni. Nii Võru kui Valga suuna tegevusala joonistel nähtavad tegevusalal maanteega piirnevad alad on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringutes määratletud suures osas tiheasustusaladena, mille kasutusotstarbeks on elamumaa või äri- ja tootmismaa, mis sisuliselt tähendab tulevikus nende alade senisest oluliselt tihedamat hoonestust ja asustatust.  16 Joonis 4 Kavandatava tegevuse ala - Võru suund (projekteerimistingimused, Maanteeamet 2018)  17 Joonis 5 Kavandatava tegevuse ala - Valga suund (projekteerimistingimused, Maanteeamet 2018)  18 2.5 Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ nimetatakse Tartu linna lähipiirkonna tiheasumitena mh Räni alevik ja Soinaste. Nii Räni kui Soinaste on maakonnaplaneeringus välja toodud kui tootmis-, äri- ja logistikaalad. Mõlemast piirkonnast on maakonnaplaneeringusse välja toodud alad elamu- ja äri- ning tootmisalade laienemiseks (vt Joonis 6, beežiga tähistatud elamualade laienemisala, lillaga äri- ja tootmisalade laienemisala). Punasega on joonisel välja toodud uued või oluliselt rekonstrueeritavad teed. Sinine punktiirjoon tähistab kergliiklusteid, mustad ringid mitmetasandilisi ristmikke. Üldiste liikumisvõimaluste arendamise põhimõtetena toob maakonnaplaneering välja, et tiheasumite avalik ruum (tänav) peab olema võrdselt mugav jalakäijale, ratturile ja mootorsõiduki juhile ning et tagada tuleb kiire ja ohutu Tartusse sisenemine/väljumine ning ümbersõit kõiki põhimaanteid ühendava ringmagistraali kaudu. Joonis 6 Tartu maakonna planeering 2030+ (väljavõte põhijoonisest, Tartu maavalitsus, 2017) Riigi põhi- ja tugimaanteede võrk on maakonnaplaneeringu seletuskirja järgi Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega. Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Pidades silmas rahvastiku ümberpaiknemist, töö- ja õpirännet ning Tartut regioonikeskusena, tuleb planeeringu koostajate hinnangul suureneva liikuvusvajaduse rahuldamiseks rekonstrueerida ja laiendada  19 olemasolevat teedevõrku, eeskätt Tartu eeslinnas ja Tartuga piirnevates valdades. Põhimaantee 2 (263) äärsete planeeringutega kavandatud tootmisalade ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonealadele planeeringu koostamisel tuleb leevendada transiit- ja kohaliku liikluse vastuolud ning arengualadel arvestada, et põhimaantee loob kitsendavaid tingimusi juurdepääsuks. Liiklusohutuse tagamiseks tuleb kaasajastada ristmikud ning liikluskorraldus, seda eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede laiendamisel näeb maakonnaplaneering ette asendada vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga. 11 Koostatava põhiprojekti alusel planeeritavad tegevused on seega tervikuna üks osa maakonnaplaneeringu määratud maakonna teedevõrgustikust ja selle arendamiseks ettenähtud tegevustest. Kavandatav tegevus on seega otseselt seotud piirkonna strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkide ellu viimisega, kuna maakonnaplaneering on ühtlasi aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringutele, käesoleval juhul Tartu linna ja Kambja valla üldplaneeringutele). Haldusreformiga liitusid Ülenurme vald ja Kambja vald laienenud Kambja vallaks. Kambja valla Ülenurme piirkonna üldplaneering kehtestati 2018. aastal. Nagu juba ptk 2.2 olemasoleva olukorra juures kirjeldatud on kavandatava tegevuse alaga piirnevad alad Kambja vallas kehtivas üldplaneeringus välja toodud tiheasustusaladena, mille maakasutuses valdav eelkõige elamumaa ning äri- ja tootmismaa.12 Joonis 7 illustreerib hästi valla üldplaneeringu seost maakonnaplaneeringuga ühelt poolt ja kavandatava tegevusega teiselt poolt – roosa joonega eristatud tiheasustusalad, maakasutuse juhtotstarve E (elamumaa) ja T (tootmis- ja ärimaa) kattuvad maakonnaplaneeringu põhijoonisel (vt Joonis 6) väljatoodud vastavate laienemisaladega. Kehtiv Kambja valla Ülenurme piirkonna üldplaneering tõdeb, et asustus- ja hoonestustihedus on muutnud endise hajaasustatud ja põllumajandusele orienteeritud valla osaliselt Tartu linnapiirkonna osaks ning rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul suurenenud märkimisväärselt. Planeeringu visioon aastaks 2021 ette, et Kambja valla Ülenurme piirkond on Tartu linnaga tihedalt seotud. Hea transpordivõrgustiku sh jalgratta- ja jalgteede olemasolul saavad valla elanikud käia tööl Tartus (ja vastupidi) ning tarbida Tartu linnas pakutavaid teenuseid, ühtlasi saavad Tartu linna elanikud kasutada valla osa puhkealasid. Planeeringu visioon näeb ette, et suurendada tuleb jalakäijate- ja ühistranspordikesksete arenduste osakaalu. Üldplaneeringuga on määratletud ka maakonnaplaneeringus väljatoodud eritasandiliste ristmike põhimõttelised asukohad, mis on ette nähtud täpsustada detailsemate planeeringute koostamise ja projekteerimise käigus. Üldplaneering näeb ette lahendada lähestikku asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteelt ühe ühise ristumiskohana, so juurdepääsud tuleb koondada detail- planeeringuala siseseks kogujateeks. Edasisel detailplaneerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida müra- ja saastetundliku arenduse kavandamist riigitee kaitsevööndis. Juhul, kui riigitee kaitsevööndis siiski kavandatakse müra- ja saastetundlikke arendustegevusi, peab arendaja arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga ja tagama normidele vastavuse leevendavate meetmete tarvitusele võtmise ning finantseerimise. Uute elamute planeerimisel ja projekteerimisel maantee kaitsevööndis tuleb arvestada võimaliku leevendavate meetmete rakendamise vajadusega. Kambja Vallavalitsuse nõudmisel tuleb detailplaneerimise/projekteerimise etapis hinnata liiklusmüra taset mürauuringuga. Hinnangu tulemusi tuleb arvestada müratundlike hoonete maastikku paigutamisel või muude leevendavate meetmete välja töötamisel (müratõke, hoone heliisolatsioon), et saavutada võimalikult soodne elukeskkond. 11 Tartu Maavalitsus, 2017. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/22992111/Tartumaa+maakonnaplaneeringu+seletuskiri. pdf/547678d8-ce6b-4947-9445-01b3565542bd 12 Kambja vallavalitsus, Entec OÜ 2018. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas. https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/1044_Ulenurme_YP_seletuskiri_13_11_18.pdf/2a4b  20 Joonis 7 Tegevusala Kambja valla kehtivas üldplaneeringus (väljavõte põhijoonisest, Kambja vallavalitsus, ENTEC OÜ 2018) Kooskõlas üldplaneeringu tingimustega on kavandatava tegevuse põhiprojekti koostamise käigus teostatud mürauuring, täpsustatud müratõkkeseinte asukohti ja välja toodud alternatiivsed meetmed müra leviku tõkestamiseks ja võimalike häiringute vähendamiseks (ELLE, 2019). Põhiprojekti aluseks olevad projekteerimistingimused on kooskõlastatud Kambja vallavalitsuse poolt ning vastavad seega üldplaneeringu lähtekohtade aluseks olevatele piirangutele (Kambja vallavalitsus, Entec OÜ 2018; Maanteeamet, projekteerimistingimuste andmise korraldus, 28.06.2018 nr 1- 3/18/130). Tartu linna üldplaneering 2030+ 13 järgi Tartu linna tänavavõrgu käsitlemisel on lähtutud põhimõttest, et linna keskosas puuduvad perspektiivis põhitänavad ja seal on kõige suurema autoliikluse koormusega tänavateks jaotustänavad. Läbiv liiklus viiakse kesklinnast välja mööda põhimagistraaltänavate võrgustiku kesklinnapoolset piiri. Määratud põhitänavate võrgustik tagab kiired ühendused linna asumite vahel ning tänu sellele saab linna keskosa läbivat autoliiklust piirata, kuna on olemas ümbersõiduvõimalus. Linnapiiril kulgevate tänavate ja linnast välja suunduvate tänavate planeerimine ja ehitamine toimub koostöös naaberomavalitsustega. Riigi põhimaanteedele nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja nr 3 Jõhvi–Tartu– Valga on linna üldplaneeringus määratud 13 Tartu linnavalitsus., 2017. Tartu linna üldplaneering 2030+. https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd004625d4/11045257632a07dac2258363004dcae 6/$FILE/Tartu%20linna%20%C3%BCldplaneeringu%20seletuskiri.pdf  21 kaitsevöönd koostatud maantee rekonstrueerimisprojektide alusel. Käesolevas analüüsis käsitletud tegevusse hõlmatud Riia tänav ja Ringtee tänav kuuluvad üldplaneeringu järgi Tartu linna põhitänavate võrgustikku. Tartu linna tänavavõrgu arendamise eesmärk on parandada liiklussujuvust ja tagada optimaalne juurdepääs soovitud sihtkohtadele. Olulise liiklusmõjuga objekte arendades tuleb rakendada meetmeid autole alternatiivsete liikumisviiside arendamiseks, et vähendada autokasutust. Tartu linnas pööratakse suurt tähelepanu jalakäijate liikumisvõimaluste parandamisele ja kergliikluse osakaalu suurenemisele liikluses. Käesoleva analüüsi koostamise ajal viiakse Tartu linnavalitsuse algatusel läbi HEAT-projekti, mille eesmärgiks on Tartu linnas kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamine. Projekti raames hinnatakse kergliiklusteede rajamise järgset kergliiklejate arvu tõusu ning kergliiklusteede kasutajate tervislikkuse ja heaolu tõusust tulenevat majanduslikku kasu linnale. Projekti üheks tulemuseks on kergliiklusteede teemaplaneering. Teemaplaneering peab valmima 2021. aastal. Tartu läänepoolse ümbersõidu ehituse projekti elluviimine võimaldab vähendada liikluskoormust Tartu linna sees, luues nii paremad võimalused kergliiklusele. Arvestades eelkirjeldatud valglinnastumisprotsesse, kus linn kasvab tihedamalt ümbritsevate valdadega kokku, kujuneb võimalus linnalähedaste elupiirkondade elanikele ja Tartu linna elanikele liigelda nende vahel jalgsi või jalgrattaga. Põhiprojektis on teede ja liiklussõlmede projekteerimisel nende vajadustega arvestatud (rajatakse kergliiklusteed ja eritasandilised ristumised nende teedega) (vt Tartu linna koduleht, rubriik „Transport, liiklus ja teed“, jalgrattaliiklus). 2.6 Ressursikasutus Igasugune ehitustegevus, niisamuti teede rajamine, on üldjuhul loodusvarade osas kulukas. Võrdluses uue maantee rajamisega on olemasoleval teemuldel maantee rekonstrueerimine ja selle juurde kerg- ja jalgrattateede rajamise ressursikasutus siiski tunduvalt väiksem. Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt. Ühtlasi peavad ehitamisel kasutatavad materjalid, tehnoloogiad ja kontrollimeetodid olema kooskõlas Eesti õigusruumis kehtivate normide ja juhenditega. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda. Teede rajamiseks on vajalikud ehitusmaavarad. Ehitustööde teostamiseks on vajalikud töövahendid ja ehitusmaterjalid. Teede rajamiseks vajalikud ehitustööriistad, masinad ja transpordivahendid tarbivad energiat. Energiana kasutatakse peamiselt vedelkütuseid. Veekasutus ning reovee teke piirkonnas ehitustegevuse käigus eeldatavalt ei suurene. Ehitusprotsessides kasutatav vesi saadakse eeldatavalt transporditavate paakautodega, olmereovee kogumiseks kasutatakse eeldatavalt teisaldatavaid välikäimlaid. Ehitustegevuse lõppemisel piirdub ressursikasutus teede valgustuse tagamiseks vajaliku energiatarbega ning tee korraliseks hoolduseks ja remonditöödeks vajaliku energia- ja materjalikuluga. Kavandatava tegevuse ressursikasutus (vt Joonis 8) ei erine mistahes muudest samas mahus tehtavate teealade rekonstrueerimisest ja kergliiklustee rajamisest ning see ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. Kavandatavate töödega kaasneb jäätmeteke seotuna olemasoleva tee rekonstrueerimisega, uue kergliiklustee rajamisega ning tegevusega seotud inimeste (ehitustööliste) olmega. Kavandatava tegevuse tulemusel tekivad ehitus- ja segaolmejäätmed, mis kogutakse liigiti ja antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Kavandatava tegevuse käigus tekkivad materjalid, nt muld (teealalt eemaldatavad kihid) kasutatakse võimalusel kavandatava tegevuse raames näiteks maastiku korrastamiseks tööde lõpetamisel või täiteks.  22 Töötajad Müra Energia (kütused, Saasteainete heide õhku elektrienergia) Teede Jäätmed ja reovesi rekonstrueerimine, Vesi uute teede Pinnase tallamine ja ehitamine, ristmike ümberpaigutamine Ehitusmaterjalid laiendamine ja ehitamine Maastiku muutus Masinad ja töövahendid Avariioht Joonis 8 Tegevuse ressursikasutuse ja tagajärgede (sisend-väljund analüüsi) kokkuvõte 2.7 Avariiolukorrad Kavandatava tegevuse ehitustöödega ei kaasne suurõnnetuse ohtu või n.ö tavapärasest kõrgemat avariiolukorra ohtu. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukorraoht on seotud eelkõige võimalike liiklusõnnetustega ja tööõnnetustega ehitustööde käigus. Tööde läbiviimisel järgitakse nende vältimiseks üldiseid töö- ning keskkonnaohutuse nõudeid. Avariiolukorrast tingitud reostuse/reostusohu tekkimisel (näiteks kütuse või õlide lekkimisel masinatest), tuleb viivitamatult rakendada selle likvideerimismeetmeid. Projekti eesmärgiks on sõiduteede läbilaskvuse suurendamine, liikluse sujuvamaks muutmine, teede ristumistel ja nende vahelisel alal liiklejate ohutuse tõstmine, jalakäijatele ohutute teeületusvõimaluste tagamine. Liiklusohutuse tagamiseks on projektiga ette nähtud paigaldada vastavad liikluskorralduslikud vahendid (ristmike kanaliseerimine ohutussaartega, eraldusribad teedele, kummipostid suubumistele, ringristmikud, kiirendus-, pidurdus- ja pöörderajad, liiklusmärgid jms). Ohutust suurendab teedele ja tänavatele valgustuse rajamine või selle uuendamine. Haljastuse rajamisel jälgitakse, et see ei takistaks vaadet sõidu- ega jalg- või kergliiklusteedelt teiste liiklejate märkamiseks. Rajatakse ohutud, sujuvat liiklust võimaldavad (taskuga) bussipeatused ühistranspordikasutajatele. Peale tööde lõpetamist liiklusohutus seega pigem suureneb ehk avariide/õnnetuste esinemise võimalikkus võrreldes olemasoleva olukorraga eeldatavalt väheneb.  23 JÄRELDUS Kavandatav tegevus on põhjendatud, tulenevalt piirkonnas identifitseeritud liikluse korralduse ja ohutuse probleemidest ja lähipiirkonna asustuse ja maakasutuse muutustest. Kavandatava tegevuse elluviimise ettevalmistamiseks on läbi viidud vajalikud uuringud (sh liiklusuuring, geoloogiline uuring, geodeetiline mõõdistamine, mürauuring eskiisprojekti ja põhiprojekti koostamise raames). Planeeritav tegevus on kooskõlas olulisemate piirkonda käsitlevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Ressursikasutuse säästlikkus ja avariiolukordade ennetamine tagatakse Eesti Vabariigi kehtivate õigusaktide järgimisega, jäätmekäitluse korraldamisel ja ehitustööde läbiviimisel keskkonna- ja ohutusnõuete järgimisega ja omanikujärelvalvega. Eelnimetatud aspektide analüüsimiseks ei ole vajalik KMH läbiviimine.  24 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND 3.1 Asukoha üldiseloomustus Kavandatava tegevusega hõlmatud ala paikneb Tartu linna ja Kambja valla territooriumil. Ülevaate asukohast ja lähipiirkonda jäävatest kitsendusi põhjustavatest objektidest annab Joonis 9. Kavandatava tegevuse ala asub peamiselt transpordimaal (olemasolev maantee). Projektiala piirneb peamiselt elamumaa ja tootmis- ja ärimaaga, väiksemas ulatuses maatulundusmaaga (põllumaadega) ja transpordimaaga. Valdavalt on ümbritsevate alade puhul tegemist tiheasustusaladega, ümbrus on linnaline või maapiirkonna kultuurmaastik. Miljööväärtuslikke alasid või väärtuslikke maastikke strateegilised planeerimisdokumendid piirkonnas välja ei too. Kavandatava tegevuse piirkond ei hõlma rohevõrgustiku alasid. Maa-alal ja selle lähiümbruses paiknevad erinevad kommunikatsioonid nagu elektri õhuliinid, alajaamad ja jaotusseadmed, sideehitised ja –liinid, maagaasi jaotustorustik jms. Kõikide tehnorajatistega, mis piirkonnas asuvad, sh kommunikatsioonid, on projekteerimistingimusi koostades ja kooskõlastades arvestatud (vt ptk 2.3).  25 Joonis 9 Ülevaade kavandatava tegevuse alast ja piiranguid põhjustavatest objektidest  26 3.2 Geoloogiline ehitus, maavarad, muld Pinnakatte paksus on kavandatava tegevuse alal orienteeruvalt 10 kuni 25 meetrit, olles õhem tegevusala ida- ja lõunaosas ja paksem lääne- ja põhjaosas. Õhema pinnakattega ala ulatus laieneb lõuna poole liikudes lääne suunas. Kuna põhiprojekti koostamise raames on teostatud alal geoloogiline uuring, ei hakata KMEH analüüsis neid andmeid kordama. KMEH analüüsi raames on oluline hinnata pinnakatte paksust ja kivimite poorust, mis seostub põhjavee kaitstusega piirkonnas. Puurkaevu PRK0001206 (olmevee puurkaev, omanik Tartu Veevärk AS, sanitaarkaitseala 30 m) läbilõike alusel võib välja tuua, et piirkonna pealiskorras levivad Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi ja Kambriumi settekivimid ning settekivimite kiht on vähemalt 430 meetrit. Nimetatud settekivimiteks on liivakivi, savi, dolomiidistunud lubjakivi, mergel, glaukoniitsavi, diktüoneemakilt, aleuroliit. Kõige pealmise kobeda kihi (kvaternaari setted) moodustavad piirkonnas moreen, saviliiv, kruus, munakad. 14 Maavarade paiknemine piirkonnas on oluline välja tuua, kui tegevus võib kaasa tuua maavaradele ligipääsetavuse halvenemist, takistab seda või on maavarade ja maardlate paiknemise (aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru) ja kaevandamise ning kavandatava tegevuse vahel alust eeldada negatiivsete koosmõjude või huvide konflikti tekkimist. Kõige lähem maardla tegevusalale on Aardlapalu liivakarjäär, mille omanik on Eesti Killustik AS ja kust kaevandatakse ehitusliiva (aktiivne tarbevaru, seotud kaevandusluba L.MK/329738, maardla kood MRD0000243). Samas piirkonnas paikneb perspektiivne turbaala (Aardlapalu, hästilagunenud turvas). Aardlapalu külas levivad pinnakattes viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud jõesetted (peenliiv), Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (eriteraline liiv) ja soosetted (madalsooturvas). Eriteraline liiv on valdavalt terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Tegevusalal ja selle vahetus läheduses maavarade leiukohad ja maardlad puuduvad. Muldade kirjeldamise eesmärk KMEH analüüsis on hinnata, kas tegevusel võib olla olulist negatiivset mõju väärtuslikele põllumajanduslikele maadele ja mullale kui loodusvarale. Antud juhul paikneb tegevusala valdavalt piirkonnas, kus pinnas on tugevalt mõjutatud inimtegevusest (nö tehispinnas, olemasoleva tee muldeks kasutatud liiv, killustik jm täitepinnas, elamu- ja äri- ning tööstusalade alune pinnas). Looduslikult levivad vaadeldavas piirkonnas põhiliselt kahkjad leetunud mullad ja gleistunud kahkjad leetunud mullad 15, mis on head põllumullad. Väärtuslikke põllumajanduslikke maid, mille määramisel kohalike omavalitsuste poolt on oluliseks aspektiks mulla boniteet (peab olema piirkonna keskmisest kõrgem) tegevusalal ja selle vahetus naabruses välja toodud ei ole. Ehitustööde käigus väljakaevatav muld kasutatakse valdavalt ala korrastus- ja haljastustöödeks. Eesti radooniriski levilate kaardi 16 alusel asub kavandatav tegevus väikese kuni normaalse radooniriskiga alal, kus on pinnase looduskiirguse tase on väike kuni normaalne. Radooniriski taseme määramine on oluline, kui tegevusega kaasneb hoonete rajamine. Hoonete rajamisel kõrgenenud radooni sisaldusega (pinnases ja pinnaseõhus) piirkonnas tuleb järgida vastavaid ehitusnõudeid, mida kirjeldab standard EVS 840:2017, juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. 17 Elu- ja tootmishoonete ning laste- ja haridusasutuste rajamisel tuleb eelnevalt teostada pinnase radooniuuringud. Käesolevas analüüsis käsitletav tegevus ei hõlma elu- ega muude hoonete rajamist, mistõttu radooniuuringute läbiviimine ei ole vajalik. 14 VEKA, puuraukude andmebaas, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1511416521 15 Maa-ameti geoportaal. Muldade kaardirakendus. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullastiku-kaardirakendus-p158.html 16 Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. 17 Eesti Standardikeskus. EVS 840:2017, juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. https://www.evs.ee/tooted/evs-840-2017  27 3.3 Pinna- ja põhjavesi Pinnavee ja põhjavee kirjeldus tuuakse KMEH analüüsis välja selleks, et hinnata kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid pinnavee ja põhjavee veekogumite seisundile. Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduslikud veekogud ja tegevus ei jää veekogude kaitsevööndisse. Sademevee ärajuhtimine on kavandatud kinnise süsteemiga, st teedel lähtuv sademevesi juhitakse sademeveetorustikku, mille kaudu juhitakse sademevesi kollektoritesse. Üks kollektor paikneb Raja tänava tunneli all ja suubub Jänese eesvoolu kraavi. Lõigul Riia tänav - Variku viadukt juhitakse sademevesi kollektorisse raudtee alt. Lisaks projekteeritakse ja ehitatakse uus kollektor, mis koondab sademevee lõigult Aardla tänavast kuni raudteeni. Põllumajandusameti hinnangul tegevuspiirkonda jäävat maaparandussüsteemi (MPS kood 2103920020030, ehitise kood 001, Piiri) ja selle eesvoolu kavandatav tegevus oluliselt ei mõjuta. Joonis 10 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse alal (Maa-ameti geoportaal, geoloogia kaardirakendus)  28 Põhjavesi on kavandatava tegevuse alal suhteliselt hästi kuni keskmiselt kaitstud (vt Joonis 10), vaid tegevusala idaosas, kuhu jääb põhimaantee 2 Võru suund, on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Piirkonnas levib põhjavesi poorsetes kivimites, kasutatakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida- Eesti vesikonnas vett, mille koguseline ja keemiline seisund on hea18, 19. Kavandatava tegevuse ala lähipiirkonda, sh tegevusalale jääb mitu puurkaevu. Neist üks vajab tegevuse elluviimise käigus ümberpaigutamist. See tähendab, et olemasolev puurkaev tuleb nõuetekohaselt sulgeda – tamponeerida põhjavee saastumise vältimiseks. Sulgemisele kuuluv puurkaev PRK0001267 asub Aardla tänava ääres ning on Tartu Veevärk AS-ile kuuluv, ühisveevärki teenindav olmevee puurkaev20. Joonisel 10 on nimetatud puurkaev toodud joonise keskel, keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, puurkaevude katastri numbriga 1267. 3.4 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid Riigiteede rekonstrueerimine toimub valdavalt olemasoleval teemaal. Teemaa laiendused nähakse ette riigiteede laiendamiseks, ristmike ümberehitamiseks ja uute ligipääsude rajamiseks. Kogujateed rajatakse aladele, mis asuvad tiheasustusaladel ja kuhu on ette nähtud elamumaad ja tootmis- ning ärimaad. Seega on ala elustik, sh taimestik juba suuresti mõjutatud inimasustusest, teedest ja nende hooldusest. Ümbritsevad alad on valdavalt elamumaa, kultuurmaastik ja tööstusmaastik ning piirkonna taimestik ja loomastik on sellele iseloomulik, koosnedes liikidest, mis taluvad inimtegevuse lähedust ja inimtegevusest mõjutatud keskkonda. pinnase maksimaalne kasutussevõtt sama ehitusobjekti maa-ala korrastamisel. Alale ei jää ega sellega ei piirne teisi kaitsealuseid loodusobjekte. Ala ei jää rohevõrgustiku alale ega piirne rohevõrgustiku aladega. Piirkonda jääb III kaitsekategooria taimeliigi, laialehise neiuvaiba kaks kasvukohta (vt Joonis 9). Keskkonnaamet on esitanud omapoolse seisukoha, et kuigi üks neist leiukohtadest ehitustegevuse käigus ilmselt hävib, tagab teise leiukoha säilimine liigi kohaliku kasvukoha säilimise, millega on tagatud looduskaitseseaduse nõuete täitmine (III kaitsekategooria liigi kasvukoht ei hävi). Keskkonnaamet on lisaks välja toonud, et alal on invasiivse võõrliigi, karuputke kasvukoht. Tänu tõrjetegevusele on karuputke koloonia hääbumas ja Maa-Ameti geoportaali karuputke kaardirakenduses see enam leitav ei ole21, kuid vaja on tagada, et seemneid ega juurte osi ei levitataks mullaga teistesse piirkondadesse. Seda aitab tagada ehitusalal teisaldatud 3.5 Kultuuripärand Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi muinsuskaitse alla võetud mälestist ega -ala. Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi pärandkultuuriobjekti. Kõige lähem pärandkultuuriobjekt on Räni kõrts, mis asub kavandatava tegevuse alast väljaspool ja mida tegevus ei ohusta22. Piirkonnas ei ole miljööväärtuslikke alasid ega väärtuslikke maastikke (nt kultuuriloolise väärtusega iseloomulikke kultuurmaastikke). 18 Eesti Geoloogiakeskus, 2015. Tõenäoliselt heas seisundis põhjaveekogumite seisundi hindamine. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_iii_etapp_0.pdf 19 OÜ Hartal Projekt, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_ii_etapp.pdf 20 VEKA, puurkaevude andmebaas. https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=697843013 21 Maa-ameti geoportaal. Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Karuputke-torjumise-ja-loodushoiutoode- kaardirakendus-p493.html 22 EELIS infoleht. Pärandkultuuriobjektid. http://www.eelis.ee/default.aspx?state=67;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-910531952  29 3.6 Sotsiaalne keskkond Kavandatava tegevusega hõlmatud teelõik paikneb Tartu maakonnas, Kambja vallas ja Tartu linnas. Kambja vald moodustus 2017. aastal valitsuse otsusega sundliita Kambja ja Ülenurme vallad üheks haldusüksuseks. Uue haldusüksuse kogupindala on 275,6 km2 ja rahvaarv 1. jaanuari 2017 aasta seisuga 10 035. Tartu linn on Lõuna-Eesti suurim asustusüksus ja tõmbekeskus. Sarnaselt Tallinnaga toimub Tartu linna ümbritsevates maaomavalitsustes valglinnastumise protsess. 2017. aastal ühinesid Tartu linn ja Tähtvere vald üheks omavalitsuseks. Joonis 6 iseloomustab hästi põhimaantee 3 Valga suunal toimuvat elanikkonna ümberpaiknemist, mille käigus Kambja valla Tartu linna poolne osa on viimase 10 aasta jooksul väga oluliselt ja kiiresti linnaga kokku kasvanud. Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb Lõuna-Eesti suurim kaubandus- ja teeninduskeskus, Lõunakeskus. Tulenevalt maakonna- ja üldplaneeringust (vt ptk 2.5) suureneb Tartu linnast välja jäävatel aladel nii elanikkond kui eeldatavalt ka töökohtade arv. Selle tulemusel on oodata linna ja linnaäärse valla vahel suurenevat liiklustihedust, mida prognoosib ka 2015. aastal teostatud liiklusuuring. Suureneb igapäevane pendelränne töökohtade, elukoha ja koolide- lasteaedade ning teenindusasutuste vahel. JÄRELDUS Kavandatava tegevuse asukoht on tugevalt mõjutatud inimtegevusest juba praegu. Loodusilmelist keskkonda on vähe, valdav on kultuurmaastik ja linnaline keskkond. Piirkonnas ei ole alust eeldada konfliktide või negatiivse koosmõju teket mulla kui loodusvara ja maavarade kasutamise ning kavandatava tegevuse vahel. Kavandatav tegevus ei takista maavarade kaevandamist Aardla liivakarjääris. Põllumajanduslikult väärtuslikke maid tegevus ei ohusta. Kavandatava tegevuse alale ei jää järvi ega jõgesid ning tegevuse ala ei jää veekogude kaitsevööndisse. Lähialale jääb maaparandussüsteem, kuid sellele olulist mõju ei avaldata. Tegevuse ala jääb osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Alale jääb kaks kaitsealuse taimeliigi leiukohta, millest üks tõenäoliselt hävib. Kui teine säilib, on kasvukoha säilimine tervikuna tagatud. Muinsuskaitseobjekte kavandatava tegevuse alale ei jää. Lähimat pärandkultuuriobjekti tegevus ei ohusta. Piirkonna sotsiaalne keskkond on kavandatavat tegevust toetav. Tegevus on vajalik piirkonna arengu tagamiseks ja elanikele paremate liikumis- ja liiklemisvõimaluste loomiseks. Eelnimetatud aspektide täiendavaks analüüsimiseks ja väljatoomiseks ei ole vajalik KMH läbiviimine. Info on piisavalt avalikult kättesaadavates allikates kajastatud.  30 4 TEGEVUSE EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD 4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele Kuna maanteede rekonstrueerimine, ringristmike rajamine ja laiendamine, kogujateede ehitamine, parkla ehitus, bussipeatuste rajamine, tee- ja tänavavalgustuse rajamine ja sademevee kogumissüsteemide rajamine toimub olemasoleval teevõrgustikul ning linnalises keskkonnas või kultuurmaastikul, mis on juba tiheasustusalaks planeeritud, ei ole tegevusel maastikule olulist negatiivset mõju. Maastiku välisilmet mõjutavad enam rajatavad müratõkkeseinad. Samas on müratõkkeseinte projekteerimisel arvesse võetud ka kohalike elanike tagasisidega ning põhjendatud asjaoludel müratõkkeseintest ka loobutud. Põhiprojekti juurde kuuluv mürauuring (ELLE, 2019) toob välja rea alternatiivseid müra levikut ja vastuvõtjani jõudva müra taset vähendavaid meetmeid kinnistuomanikule, arendajale ja kohalikule omavalitsusele, mida müratõkkeseintega kombineerides saab rakendada. Oluline on seejuures kasutada ära kõik omavalitsuste üldplaneeringutega ja detailplaneeringutega antud võimalused kõrghaljastusega nii müra kui välisõhu saaste vähendamiseks. Müratõkkeseintele alternatiivsete meetmete (täiendavad kiirusepiirangud, kõrghaljastuse ribad, müraneelavad ehituselemendid ja -materjalid, müra summutavad teekattematerjalid ja naastrehvide kasutamise vähendamine jne) suuremas ulatuses ja süsteemsem kasutamine aitab vähendada müratõkkeseinte mõju maastike välisilmele. Viidatud täiendavaid müra vähendamise meetmeid kirjeldab ka standard EVS 843:2016, linnatänavad, mis kirjeldab linnaplaneerimise põhimõtteid ja võtteid, millega tagada parem elukeskkond. Pinnast eemaldatakse ehitatava jalg- ja jalgrattatee alla jäävalt alalt ning vähesel määral teemaa laienduspiirkondadest. Arvestades planeeritava jalg- ja jalgrattatee jt laiendusobjektide ulatust ja paiknemist, ei ole tegu olulise negatiivse tagajärjega pinnasele. Ehitusala ei jää väärtuslikele põllumaadele. Samas tuleb ehitusalalt väljakevatav ja teisaldatav muld (nimetatakse ka kasvupinnaseks) maksimaalselt ära kasutada ehitusala korrastamiseks ja haljastamiseks. Juhul, kui peaks olema vajalik mulda realiseerida väljaspool kavandatava tegevuse ala, tuleb see tegevus, tulenevalt maapõueseaduse §97 ja §98 sätestatuga kooskõlastada Keskkonnaametiga ja nõutada vastav luba23. Ehitustegevuse ega teede kasutamise käigus reovett ega ohtlikke aineid pinnasesse ei juhita. Pinnast võivad aga mõjutada võimalikud avariilised kütuse- või määrdeainete lekked ehitustööde etapis või hilisemalt tee kasutamise ajal liiklusavariide korral. Ehitustegevusaegse lekke puhul on tegu erandolukorraga, mida saab ja tuleb töövõtetega ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisega vältida. Kuna kavandatava tegevuse eesmärk on sõidumugavuse ja liiklusohutuse tõstmine, siis eeldatavalt peaks pärast projekti ellurakendamist liiklusõnnetuste tõenäosus antud teelõigul vähenema. Seetõttu väheneb ka tõenäosus, et pinnasesse satuvad kütus, määrdeained jm ohtlikud ained. Kavandatav tegevus ei ohusta maavarade kasutatavust või maardlate juurdepääsetavust. Teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel kasutatakse sarnaselt sama laadi projektidega tavapärases koguses maavarasid (näiteks killustik jm täide). Seega võib lugeda mõju maavaradele väheoluliseks. 4.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele Kavandatava tegevuse alale ei jää järvi ega jõgesid, tegevuse ala ei kattu ega piirne veekogude kaitsevöönditega. sademevee ära juhtimine korraldatakse kinnise süsteemi kaudu. Pinnaveele seega negatiivset mõju ei ole alust eeldada. 23 Keskkonnaamet. Kaevise või katendi kasutamine. https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine?fbclid=IwAR1dRdyKf- TZvxCvyPAnQ_oJUUhC5fQbHVByzhS6lVHngYgY5biSffFG5JY  31 Piirkonda jääb maaparandussüsteem (MPS kood 2103920020030, ehitise kood 001, nimetus Piiri) 24. Maaparandussüsteemi võiks ohustada käesolevas aruandes analüüsitav tegevus juhul, kui plaanitakse juhtida suurtes kogustes sademevett teemaalt maaparandussüsteemi (ja ei hinnata lisanduvaid veekoguseid maaparandussüsteemi vastuvõtuvõime võtmes) või ühendatakse sademevee kogumissüsteeme maaparandussüsteemidega (kaevatakse täiendavaid kraave vmt). Käesoleval juhul on olemas Põllumajandusameti seisukoht, et kavandatavast tegevusest maaparandussüsteemile olulist mõju ei avaldu. Kavandatava tegevuse alale jääb rida puurkaeve, kuid tegevus puudutab otseselt vaid üht. Aardla tänava ääres paiknev olmevee puurkaev PRK0001267 tuleb sulgeda ja rajada uus puurkaev uude asukohta. Uue puurkaevu täpne asukoht pole keskkonnaeksperdile analüüsi teostamise ajal teada. Olemasoleva puurkaevu sulgemisega ei kaasne ohtu põhjavee seisundile, kui see tamponeeritakse, millega välditakse ka avariiolukordades või juhuslikust hooletusest tekkida võiva reostuse oht põhjaveele. Puurkaevu omanik on AS Tartu Veevärk. AS Tartu Veevärk AS on kooskõlastanud Maanteeameti poolt koostatud ja ettepanekute saamiseks edastatud projekteerimistingimused, mis sisaldavad mh tingimust viidatud puurkaevu sulgemise kohta. Projekteerijalt on riigihanke nr 199184 tehnilise kirjeldusega ja sõlmitud töövõtulepinguga tellitud mh puurkaevu projekteerimine. Projekteerimiseks on vajalikud projekteerimistingimused AS-i Tartu Veevärk poolt. AS Tartu Veevärk peab esitama Tartu linnavalitsusele taotluse olemasoleva puurkaevu likvideerimiseks ja uue puurkaevu rajamiseks. Vastav otsus on registreeritud koosoleku protokollis nr 5, 11. aprillist 2019, millest võtsid osa Maanteeameti, projekteerija, AS Tartu Veevärk ja Tartu linnavalitsuse esindajad. Puurkaevu nõuetekohane sulgemine tähendab puurkaevu tamponeerimist. Puurkaevu puurimise ja tamponeerimise viib läbi vastava pädevuse ja kogemusega ettevõte AS Tartu Veevärk tellimusel. Keskkonnaeksperdile teadaolevalt ei ole 25.07.2019. aastas seisuga AS Tartu Veevärk Tartu linnavalitsusele eespoolnimetatud taotlust esitanud, mistõttu ei saa keskkonnaekspert käesolevas analüüsis välja tuua uue puurkaevu asukohta ega ka täpsustusi uue puurkaevu kohta (sügavus, avatav põhjaveekiht jmt). Arvestades, et uus puurkaev tuleb varasemaga analoogiline, sh sanitaarkaitseala ulatus ja asukoha põhjavee kaitstuse tase, ei ole alust eeldada, et sellest muutusest tekiks negatiivset mõju põhjavee keemilisele või koguselisele seisundile. Ei ehitusaegne ega käitamisaegne tegevus ei too kaasa piirkonnas põhjavee tarbimise suurenemist. Põhjavee saastumise vältimine teede kasutamise ajal tagatakse kinnise sademevee kogumise süsteemiga. Sademevee süsteemide rajamisel tuleb lähtuda standardi EVS 848:2013 (väliskanalisatsioonivõrk) põhimõtetest ja nõuetest. Arvesse tuleb võtta Tartu linna sademevee säästliku käitlemise põhimõtteid (Kobras, 2018). Standard EVS 848:2013 toob välja järgmise hierarhia: − Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib. − Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada (viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist. − Kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, tuleb sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda. − Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust. − Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku. 24 Maa-ameti geoportaal. Maaparandussüsteemide kaardirakendus. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Maaparandussusteemide-kaardirakendus- p494.html  32 Sademevett võib juhtida veekogusse juhul, kui selle ohtlike ja teiste ainete sisaldused ei ületa õigusaktides (Riigi Teataja, määrus nr 99) toodud piirväärtusi. Saastatud sademevett tuleb puhastada nii, et see ei halvendaks suublasse seisundit. Üldine määrusest 99 tulenev nõue on, et sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelasu kaudu suublasse ehk veekogusse või pinnasesse (hajutatult) juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000– 9999 inimekvivalenti. Veekogusse ja pinnasesse tohib juhtida sademevett, mille BHT7 on 15 mg/l, KHT 125 mg/l, üldfosfor 1 mg/l, üldlämmastik 45 mg/l. Heljuvaine sisaldus suublasse juhitavas sademevees ei tohi ületada 40 mg/l ning naftasaaduste sisaldus ei tohi ületada 5 mg/l. Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta lõikes 3 nimetatud reostusnäitajate ning muude reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. Sademevee kvaliteedi hindamiseks Tartu linnas andmed puuduvad. ELLE OÜ poolt aastatel 2015 – 2017 läbiviidud Tallinna sademeveeseire tulemused näitavad, et linnas on probleemsemateks saasteaineteks sademevees hõljuvaine ja BHT ehk bioloogiline hapnikutarve 25. Mikrobioloogiliste näitajate, raskmetallisisalduste ja naftasaaduste osas on sademevee näitajad üldiselt head ja sisaldused jäävad alla kehtestatud piirnorme. Tallinnas on oluline sademevee kvaliteedi halvenemine pikaajalises vaates (alates 1990. aastate algusest) hõljuvaine ja BHT osas aset leidnud viimasel paaril aastal, peale vahepealset seisundi paranemist. Selle põhjuseks võivad olla üksikute aastate eripärased ilmastikuolud (nt intensiivsed vihmad vs pikad põuaperioodid). Tallinna sademevee seire tulemuste alusel võib väita, et linnapiirkonna sademevesi ei sisalda ülemäärases koguses ohtlikke aineid. Maanteeamet on sademevee seire uuringuid tellinud alates 2011. aastast ning viib sademevee seiret läbi alates 2013. aastast. 2019. aasta seisuga korraldab Maanteeamet sademevee proovide võttu ja analüüside teostamist 30 punktis Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus põhimaanteedel on liiklussagedus ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Proove võetakse kohtadest, kus veerohke peakraav suubub jõkke. Proovides määratakse hõljuvaine, raskmetallide (arseen, kaadmium, tsink, nikkel, plii, vask), naftasüsivesinike ja kloriidide sisaldused. Eraldi uuringute raames võetakse proove ka settebasseinidest, nii veest kui settest. Senised seiretulemused näitavad, et ohtlike ainete ja hõljuvaine sisaldused maantee äärest analüüsitud sademevees ei ületa lubatud piirväärtusi, jäädes neist oluliselt madalamaks. Seiretulemused on avalikustatud Maanteeameti kodulehel, rubriigis „Tee“ (alajaotis „Keskkonnamõju“ 26). Maanteeamet on olemasolevate uuringute ja seire tulemuste alusel järeldanud, et sademevee käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. Sellisteks maanteedeks on Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu, seda eelkõige Tallinna- poolsetel lõikudel, samuti teelõikudel Tallinna ringteel ja Tallinn–Tabasalu maanteel. Lisaks Jõhvi– Tartu–Valga maantee Jõhvi poolsel teelõigul. Maanteeamet on analüüsinud ja arvestanud, et samuti võib tulevikus tekkida vajadus hinnata sademevee puhastamise asjakohasust ja vajalikkust ka Tallinn– Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tartu ümbruses (vt ka alaptk 2.2, olemasoleva olukorra, sh liiklustiheduse kirjeldus). Sademeveekollektorid Tartu linnas, mille kaudu toimub sademevee kogumine, on sisuliselt heitvee väljalasud, mille suublaks on pinnas või veekogu (maaparandussüsteemi eesvool, Emajõgi). EVS 848:2013 kohaselt tuleks esmalt püüda ärajuhtimist vajava sademevee koguseid vähendada. Sellele aitab kaasa vett läbilaskva pinnakatte suurendamine linnas ja teeäärsetel aladel ja sademevee immutamine pinnasesse. Selleks peab olema tagatud sademevee vastavus määruse nr 99 nõuetele. Sademevee juhtimine ühisvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi ja selle kaudu reoveepuhastisse tohib toimuda ainult vee-ettevõtja loal. Praegu toimub Tartu linnas sademevee juhtimine suures osas ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. Eraldi sademeveepuhastid on olemas 25 ELLE, 2017. Tallinna sademevee väljalaskude seire 2015-2017. https://www.tallinn.ee/keskkond/Tallinna- sademevee-valjalaskude-seire-2017 26 Maanteeameti koduleht. Tee. Keskkonnamõju. Vesi ja pinnas. https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  33 väljalaskudel, mille suublaks on Emajõgi (Tartu linna üldplaneering 2030+). Tartu linnas on AS Tartu Veevärk juhtimisel teostamisel täielikult lahkvoolse kanalisatsiooni väljaarendamine, kus sademevesi ja reovesi on kanaliseeritud eraldi. Tartu linna sademevee käitlemise põhimõtteid tutvustavas seletuskirjas on välja toodud, et Tartu linnas ning selle lähiümbruses tuleb sademeveesüsteemide rajamisel eristada linnalist olemasoleva hoonestusega keskkonda ning alles arendatava hoonestusega alasid. Tiheasustusaladele sademevee puhverdamise ja immutusvõimaluste kasutamisel tuleb alati lähtuda tegelikest tingimustest, st tuleb arvestada juba olemasolevate ehitiste ja rajatistega ning koostada vajalikud uuringud tingimuste väljaselgitamiseks, olemasolevate ehitiste ja rajatiste niiskusrežiim ei tohi halveneda. Tartu linna lähialade planeerimisel tuleb kasutada kõiki säästliku sademeveesüsteemi elemente alustades hierarhiliselt kõige kõrgemast, kogutava sademevee vähendamisest. Kinnise süsteemi kaudu teedelt kogutud sademevee kollektoritest suublasse suunamiseks (pinnas, veekogu) on vaja taotleda vee erikasutusluba Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet kui loa andja seab vee erikasutusloaga suublasse juhitava vee kvaliteedi seirenõuded. Vee erikasutusloa taotluse esitab väljalasu omanik. Ehitustööde käigus ega teede kasutussevõtul ei juhita otseselt saasteaineid pinna- ega põhjavette. Ehitustööde ajal välditakse saastumine ohutus- ja keskkonnanõuete täitmisega, mis tulenevad Eesti Vabariigi asjakohastest õigusaktidest (keskkonnaseadustiku üldosa seadus, veeseadus, jäätmeseadus, ehitusseadustik jt). Nõuete täitmine tagatakse ehitustööde teostajaga sõlmitava lepingu tingimustega ja omanikujärelvalvega. Ehitusseadustiku §20 alusel kehtestatud omanikujärelvalve määrus sätestab omaniku järelvalve teostamise korra, mis hõlmab mh ehitatava ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu järelvalvet, ümbruskonna ohutuse hindamist ja järelvalvet ehitamise, ehitise ning selle asukoha maaüksuse keskkonnaohutuse üle. Käitamise ajal tagab nõuete täitmise kinnise sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteemi kasutamine, mille kaudu juhitakse sademevesi teedelt sademeveekollektoritesse ja sealtkaudu kas suublasse (kui keskkonnanõuded on täidetud ja suublasse juhitav vesi vastab määruses nr 99 kehtestatud nõudmistele) või puhastisse. Vee erikasutusloa valdaja tagab sademevee väljalasust näitajate kontrolli loas etteantud tingimustel. 4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele Kavandatava tegevuse alale jääb ühe III kategooria kaitsealuse taimeliigi (laialehine neiuvaip) kaks leiukohta. Kavandatava tegevuse elluviimise käigus üks neist tõenäoliselt hävib. Teise leiukoha säilimine tagab liigi kasvukoha säilimise ja mõju ei ole alust oluliselt negatiivseks pidada. Selle seisukoha on esitanud Maanteeameti projekteerimistingimuste eelnõule Keskkonnaamet. Käesoleva analüüsi teostajad nõustuvad sellega. Oluline on mitte levitada karuputke seemnetega saastunud mulda piirkondadest, kus see invasiivne ja kohalikule loodusele väga kahjulik taimeliik kasvab. Selleks tuleb tagada, et muld kasutatakse ära kohapeal, kuna seemnete ja juuretükkide väljasõelumine on ilmselt praktilisest aspektist liiga aeganõudev. Kuna kavandatav tegevus leiab aset alal, mis on juba teedevõrgustikku haaratud ja kus ümbritsevatel aladel on valdav kas linnaline keskkond või kultuurmaastik ja kus elavad liigid on juba inimtegevusega ja inimese mõjutatud elukeskkonnaga harjunud, ei ole alust ehitamisaegset ja käitamisaegset mõju oluliselt negatiivseks pidada. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat valgus- ja soojuskiirguse suunamist keskkonda, mis võiks häirida piirkonna loomastikku. Teede ja tänavate valgustatus suureneb mõnevõrra, kuid tulenevalt piirkonna linnalisest iseloomust ei ole alust pidada seda oluliselt ja täiendavalt elustikku häirivaks. Samas juhib keskkonnaekspert tähelepanu, et kuigi müra mõju kohta loomastikule on Eestis veel vähe andmeid kogutud, näitavad mitmed teistes riikides  34 läbiviidud teadusuuringud, et näiteks laululindudele võib müral olla märgatav negatiivne mõju. 27 Selle mõju leevendamiseks on abi alternatiivsetest meetmetest müra tekke vähendamiseks ja müra leviku tõkestamiseks, mida on kirjeldatud põhiprojekti juurde kuuluvas mürauuringus (ELLE, 2019). Kõrghaljastuse taastamine ja säilitamine aitab vähendada nii müra levikut kui luua ka mitmekesisema elukeskkonna erinevatele taime-, looma- ja seeneliikidele ning suurendada teeäärsete alade ja linnakeskkonna elurikkust. 4.4 Mõju kultuuripärandile Kavandatava tegevuse alale ei jää ühtegi muinsuskaitseala ega muinsuskaitse alla võetud mälestist. Samuti puuduvad alal pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud maastikud. Negatiivset mõju kulutuuripärandile ei teki. Kui ehitustöödel avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet on kohustatud viivitamata peatama kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab kultuuriväärtusega leidu. 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele Mõju välisõhu kvaliteedile ning müra- ja vibratsioonitasemele esineb nii ehitus- kui käitamisetapis. Ehitusetapis toimuv mõju on ajutine ja sellest tekkivate häiringute ennetamiseks on olemas efektiivsed meetmed – tööaeg tuleb kavandada tavapärastele tööpäevadele, soovitavalt ajavahemikus 8.00 kuni 18:00, kindlasti vältides hilisõhtust ja öist aega. Öine aeg on standardis EVS 843:2016 (linnatänavad) ja Eesti õigusaktides seatud kui ajavahemik 23:00 kuni 07:00. Ehitusaegsete negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks tuleb kasutada töökorras masinaid ja seadmeid, mille poolt tekitatav müra, vibratsioon ja heitgaasid vastavad tootja antud parameetritele. Kuival perioodil tuleb tolmu tekke vältimiseks ehituspiirkondades pinnast niisutada. Tolmavaid ehitusmaterjale vedavate masinate koormad ja ehitusmaterjali ladestamise kohad tuleb katta. Ehitaja vastutab ehitusaegsetest, keskkonnakaitseks kehtestatud piirnormidest kinnipidamise eest. Kaebuste esinemisel elanike poolt kontrollib seda Terviseamet või Keskkonnainspektsioon. Ehitusseadustik ja selle §20 28 alusel kehtestatud omanikujärelvalve määrus sätestavad hea tava, keskkonnasäästlikkuse ja ohutuse põhimõtted ning omaniku järelvalve teostamise korra. Viimane hõlmab mh ehitatava ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu järelvalvet; ümbruskonna ohutuse hindamist ja järelvalvet ehitamise, ehitise ning selle asukoha maaüksuse keskkonnaohutuse üle 29.Kui kaebused leiavad kinnitust, peab ehitaja rakendama meetmeid normtasemete ületamise lõpetamiseks. Ehitusperioodi lõppedes ehitusaegsed mõjud mööduvad, st need on ajutised. Koos liiklustiheduse kasvuga suureneb ka välisõhu saastatuse tase. Vajalik on kindlasti kasutada kõiki 27 Gilbert,e., Sompud, J., Sompud, C. 2017. A review on the impact of anthropogenic noise on birds. BORNEO SCIENCE 38 (1): MARCH 2017, https://www.researchgate.net/publication/318009516_A_REVIEW_ON_THE_IMPACT_OF_ANTHROPOGENIC_N OISE_ON_BIRDS/link/5a2e67e10f7e9b63e53d6fb4/download 28 Ehitusseadustik. Vastu võetud Riigikogus 11.02.2015. RT I, 05.03.2015, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019098?leiaKehtiv 29 Omanikujärelevalve tegemise kord. Vastu võetud majandus- ja taristuministri määrusega nr 80, 02.07.2015. https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027  35 võimalusi projekteerimisel ja ehitamisel selleks, et teeäärsete alade kaitseks teelt lähtuva tolmu ja heitgaaside eest jääks piisvalt kõrghaljastust. Teeäärsete alade planeerimisel tuleb arvestada, et elumaju mitte planeerida vahetult teega piirnevale alale, vaid pigem eelistada äri- ja tööstushoonete paigutamist eluhoonete ette. See põhimõte on sõnastatud standardis EVS 843:2016 ja rakendatud nii tartu linna kui Kambja valla üldplaneeringutes. Standardi selgitab, et välisõhu saastetaset aitavad vähendada mitte-perimeetriline planeerimine – välisõhu saastetase on kõrgem perimeetriliselt hoonestatud, kõrge liiklussagedusega tänavatel, kus saaste hajumine on takistatud. Selle põhimõtte järgimise olulisust on välja toodud Kambja valla Ülenurme piirkonna üldplaneeringus. Tartu linnas on tegemist olemasoleva hoonestusega, kuid aladel, mis ei ole veel hoonestatud, on võimalik rakendada nii müra- kui õhusaaste ja vibratsiooni vähendamiseks meedet, kus tootmis- ja ärihooned paigutatakse tee äärde ning eluhooned nende taha. Sellega vähendatakse ka raskeveokite liiklusest avalduva tugevama vibratsiooni ja mürataseme mõju elanikele. Välisõhu saastetaset aitab vähendada ka teede hierarhiline planeerimine, kus eristatakse liiklusvoog, liikluse jaotamine ja juurdepääsud. Viidatud põhimõtet on kavandatava tegevuse projekteerimisel rakendatud. Võib eeldada, et arvestades piirkonna paiknemist suuremas osas Tartu piiril ja avatud maastikul, kus ümbritsev hoonestus on madal, on välisõhu saaste hajumine teeliiklusest hea ning kohaliku saastetaseme tugevat tõusu alust eeldada ei ole. Välisõhu saastetaseme muutumise hindamiseks kavandatava tegevuse mõjul on vaja teada olemasolevat olukorda piirkonnas. Kahjuks asub Tartu välisõhu seirejaam kavandatava tegevuse ala õhukvaliteedi hindamiseks ebasobivas piirkonnas Tartu kesklinnas (tulemused iseloomustavad pigem konkreetset, tugevasti kohalikust kohtküttest mõjutatud piirkonda). Välisõhu saastetaseme muutust lisanduvast liiklussagedusest (olemasolev olukord vs prognoositav olukord) on võimalik modelleerida selleks väljatöötatud tarkvaradega. Seejuures on olemas tarkvarad, mis mõeldud spetsiaalselt liiklusest pärineva saaste ja selle hajumise modelleerimiseks. Vajalikeks andmeteks on vähemalt praegused ja prognoositavad liiklussagedused, piirkonnas olemasolevad teised saasteallikad ja nende heited ja heitkogused, meteoroloogilised andmed (eelkõige tuule kiirus ja suund). Teiseks võimaluseks on mõõta käesoleval ajal, enne ehitusega alustamist saastetasemed valitud sõlmpunktides. Nendeks võiksid olla Riia ringi äärses elurajoonis (Riia tee ääres), Ringtee ääres kogujateede jäävate elamute ja elamumaaks ettenähtud ala piirkonnas ning Optika ja Aardla tänavate ringilt väljuval suunal kavandatava tegevuse ala piiril. Ala valikuks vajalikud andmed on vähemalt liiklustiheduse prognoositav muutus, praegune ja tulevane alade kasutus ning piirkonna teiste (paiksete) välisõhu saasteallikate asukohad ja nende poolt välisõhku väljutatavate saasteainete liigid ja kogused. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb teha pikaajalised mõõtmised. Mõõtmisi korratakse objekti täismahus käikulaskmise järel, kui liiklusvood on stabiliseerunud. Täpne seirekava (mõõdetavate näitajate valim, mõõtmisperioodi pikkus ja tsüklid, seirepunktide asukohad) tuleb välja töötada koostöös välisõhu eksperdiga täpsema analüüsi käigus. Selline analüüs ei eelda KMH läbiviimist, kuna põhineb olemasolevatel andmetel ning eksperdi kogemustel ja teadmistel. Kindlasti on vajalik peenosakeste ja eriti peente osakeste sisalduse määramine välisõhus, kuna nimetatud saasteainetel puudub ohutu sisalduse alampiir. Kooskõlas maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringutega tuleb jätkata ühistranspordi arendamise ja kergliikluse arendamisega, mis võimaldavad pidurdada liiklusintensiivsuse kasvu ja ühtlasi ka vähendada välisõhu saasteainete sisaldust. Juhul, kui piirkonnas tekib elanikel kaebusi välisõhu kvaliteedi suhtes, tuleb läbi viia välisõhu saastetasemete modelleerimine ja vajadusel ka välisõhu kvaliteedi mõõtmised. Selleks ei ole vaja täiemahulise KMH läbiviimist. Välisõhu saastuse suurenemist pidurdavate ja linnaõhu kvaliteeti parandavate Käitamisaegne mürataseme tõus on tulenevalt suurenevast liiklustihedusest ja sõidukiirusest oluline ja pikaajaline. Kavandatava tegevuse põhiprojekti koostamise raames teostati täiendav mürauuring, mille käigus täpsustati müratõkkeseinte asukohti, modelleeriti nende efektiivsust ja koostati loetelu ning kirjeldused täiendavatest müra levikut ja vastuvõtjani jõudva müra taseme vähendamist  36 võimaldavatest alternatiivsetest meetmetest. 30 Juhul, kui müratõkkeseinad rajatakse mürauuringus väljatoodud piirkondadesse kooskõlas müra modelleerija ja projekteerija juhistega nende pikkuse, kõrguse ja ristlõike osas, tagavad müratõkkeseinad suure osa tegevusest puudutatud kinnistute puhul efektiivse mürataseme vähendamise tasemele, mis jääb allapoole kehtestatud normtasemeid (vt ELLE, 2019). Siiski jäävad mürauuringu andmetel probleemiks mitmed kinnistud, mille ette müratõkkeseinte rajamine pole mingil põhjusel võimalik. Tabel 3 on käesolevasse aruandesse kopeeritud ELLE, 2019 mürauuringust ning koondab keskkonnaekspertide soovitusi kinnistutele, kus müra modelleerimise tulemuste alusel on oht ülenormatiivsete müratasemete tekkeks. Täpsemad leevendusmeetmete kirjeldused ja viited allikatele leiab viidatud mürauuringust. Soovituslikud meetmed on rakendamiseks kinnistuomanikele, arendajatele ja kohalikule omavalitsusele. Meetmeid sõnastades tutvuti erinevate allikmaterjalidega, mh Helsingi linna keskkonnamüra vähendamise tegevuskavaga 31, kus tabelis väljatoodud meetmetest enamus on ka aktiivset kasutust leidnud. Põhiraskus keskkonnamüra puhul on tänapäeval enam liikumas müra leviku tõkestamiselt selle tekke ja vastuvõtjani jõudmise vähendamisele. Juhul, kui müratõkkeseinu kasutatakse paralleelselt alternatiivsete leevendusmeetmetega ja erinevate osapoolte koosöös, sh kaasatakse vastavad tegevused aegsasti kohalike omavalitsuste välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavadesse, on põhjust pidada tõenäoliseks, et müratasemed ei muutu kohalikele elanikele vastuvõetamatult intensiivseks. Perspektiivne müratase on modelleeritud 2038. aastaks antud prognoosi järgi, mis eeldab ligi 40% liiklustiheduse suurenemist. Seejuures on lähtutud halvimast võimaliku stsenaariumist, nagu keskkonnamõjude puhul tavapärane. Tegelik kujunev müratase ei pruugi olla nii kõrge, kuna liiklusintensiivsuse kasv võib jääda eeldatust väiksemaks ning suurenev teadlikkus müra vähendamise erinevatest meetmetest võib aidata kaasa mürataseme tõusu pidurdamisele. Kavandatud tegevuse elluviimise järel, st kui rajatud teed ja liiklussõlmed on käiku antud, tuleb pöörata tähelepanu elanike kaebustele. Tuleb tagada, et elanikud on teadlikud, kelle poole pöörduda mürahäiringutest teavitamiseks (Terviseamet), et koguda piisavalt tagasisidet erinevatele osapooltele edasiste tegevuste kavandamiseks ja vajadusel keskkonnamüra tegevuskavasse haaramiseks. Kiireks meetodiks müratasemete vähendamisel on nt kiirusepiirangute rakendamine. Teostatud mürauuringus kasutatud allikates on välja toodud, et juba 10 km/h kiiruse vähendamist annab olulise mürataseme vähenemise (ELLE, 2019). Maantee- ja raudteeliiklusest tulenev vibratsioon sumbub pinnases üldjuhul kiiresti ega levi teest kaugele ning ohtu hoonete konstruktsioonidele pole karta. 32 Samas tekitab see siiski inimestele häiringuid, mistõttu on allpool toodud lühike selgitus vibratsiooni mõjude ilmnemise kohta. Transpordi valdkonnas on maavõngete allikateks rööbas- ja maanteetransport. Transpordist keskkonda levivate maavõngete ja sealt hoonetele/ehitistele üle kanduva vibratsiooni väärtused on minimaalsed, võrreldes näiteks lõhketöödega tekitatavate impulssidega. Standardselt ehitatud transporditrassidelt pärinev liiklusest tingitud vibratsioon ei tekita otseseid kahjustusi hoonetel või ehitistel. Häiringute esinemine on aga tõenäoline ning see võib kujuneda probleemiks ka olukorras, kus tajutava vibratsiooni väärtusi ületatakse tegelikult väga väikesel määral. Hoone sees võimendub väliskeskkonnast mõjuv vibratsioon hoone vibreerimistundlikemate detailide, nagu akende ja uste kaudu (aknaklaaside klirin, uste lahtivajumine), avaldades kokkuvõttes suuremat mõju kui esialgsed vibratsiooniimpulsid eraldi. Transpordist tulenev vibratsioon on seega pigem probleemiks hoones viibivate inimeste jaoks ning mitte väliskeskkonnas. Teeliiklusest tingitud vibratsioon on peamiselt põhjustatud raskemate sõiduvahendite, nagu veoautode ja busside sõitmisel üle tee ebatasasuste. Sõiduautode ja kergemate sõiduvahendite liikumisel ei teki märkimisväärset vibratsiooni. Nii maanteetranspordi kui raudteetranspordi puhul 30 ELLE, 2019. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Tartu ümbersõidu II ehitusala mürauuring. 31 Helsinki, 2018. Helsingin meluntorjuntasuunnitelma 2018-2022. https://www.hel.fi/static/liitteet/kaupunkiymparisto/julkaisut/julkaisut/julkaisu-18-18.pdf 32 Steiger, 2017. Riisipere - Turba raudtee vibratsiooni eksperthinnang Töö nr 18/2103.  37 sõltub transpordist tingitud vibratsioon tee kvaliteedist ja sõidukite tehnilistest omadustest. Parim viis vibratsiooni leviku piiramiseks on transporditrasside korrashoid ja liikumiskiiruse piiramine. Nõuetele vastavate materjalide kasutamine teetrasside rajamisel ning teehoolduse kvaliteedi tagamine ning parendamine aitavad vähendada vibratsiooni tekkimist. 33 Kokkuvõttes kehtib vibratsiooni osas sama põhimõte mis müra osas – oluline on, et elanikud, keda vibratsioon häirib, teavitaksid sellest vastavat asutust (Terviseamet). Sellisel juhul koguneb informatsioon selle kohta, mis piirkondades ja millal häiringuid tekitavad sündmused aset leiavad ja võimalik on rakendada ennetavaid ja leevendusmeetmeid – teekatete parandamine, piirkiiruse vähendamine, piirangute seadmine teid läbivate sõidukite massi osas vmt. Samal ajal kui kavandatava tegevuse alal paratamatult teatud määral suureneb välisõhu saastetase, müra ja vibratsioonitase, aitab liikluse efektiivsem, kiirem ja sujuvam Tartu linnast mööda- ja väljajuhtimine vähendada Tartu linna sisest välisõhusaaste-, müra- ja vibratsioonitaset. Väljatoodud leevendusmeetmete rakendamisel ja võimalike esinevate häiringute kohta süstemaatilise andmekogumise ja reageerimise korral ei ole kavandatavast tegevusest kokkuvõttes olulist negatiivset mõju alust eeldada. 33 Steiger, Praxis, Maves, ELLE 2018. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs. Lisa 4 – vibratsioon.  38 Tabel 3 Alternatiivsete müraleevendusmeetmete soovitused (ELLE, 2019) Olemasolev Perspektiivne kõrgeim kõrgeim kõrgeim kõrgeim Soovituslik leevendusmeede Kinnistu aadress müratase müratase müratase müratase päeval, öösel, dB päeval, dB öösel, dB dB Savi tn 18 59 51 66 57 Kõrghaljastus, hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad) Kõrghaljastus, hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Oluline Aardla tn 106 66 57 69 59 on pöörata tähelepanu ka kinnistule aadressil Aardla 95, kus asuvad puurkaevud ja pumbajaam – et takistada müra levikut selle taga olevatele kinnistutele, kaaluda kõrghaljastuse rajamist kinnistu serva. Arvestada tuleb kinnistul paikneva Aardla tn 108 66 56 68 59 veetorustiku, puurkaevude ja pumbajaamaga. Aardla tn 112 66 57 71 61 Hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Aardla tn 120 62 53 66 57 Aardla tn 124 65 56 68 59 Aardla tn 126 64 54 66 57 Kõrghaljastus, hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Elurajoon, mille keskmes lasteaed. Teeäärsed paneelmajad toimivad ühtlasi Aardla tn 128 63 52 66 56 müratõkkena. Vaja on suurendada hoonete fassaadide ja akende müraisolatsiooni Aardla tn 130 65 55 67 57 võimet, võimalik ühendada paneelmajade renoveerimisega. Vajadusel võib kaaluda täiendavat kiirusepiirangut. Aardla tn 132 64 55 67 58 Aardla tn 134 65 57 67 57 Ringtee 116 62 52 66 55 Riia tn 189 62 53 67 55 Riia tn 189b 62 53 67 55 Hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Teaduspark. Osaliselt olemas kõrghaljastus – seda säilitada. Vastavad meetmed on sõnastatud ka detailplaneeringus (DP nr. 06/002). Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 39 Olemasolev Perspektiivne kõrgeim kõrgeim kõrgeim kõrgeim Kinnistu aadress müratase müratase müratase müratase Soovituslik leevendusmeede päeval, öösel, dB päeval, dB öösel, dB dB Riia tn 215 62 54 67 57 Räniküla tn 6 59 49 63 54 Kõrghaljastus, hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Räniküla tn 8 58 51 62 53 Piirkond on ette nähtud tiheasustusalaks, elamumaad. Tulevikus silmas pidada alade planeerimisel, et oleks võimalus rajada teede serva kõrghaljastusega ribad. Räniküla tn 10 61 51 65 56 Uute hoonete projekteerimisel ja ehitusmaterjalide valikul arvestada kõrgema Räniküla tn 14 58 51 61 52 müraisolatsiooni vajadusega. Vajadusel võib kaaluda täiendava kiiruspiirangu rakendamist). Räniküla tn 16 60 51 64 55 Räniküla tn 20 60 51 63 54 Tammetõru tn 20 60 51 66 57 Hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Tegemist on Tammetõru tn 24 60 51 66 53 maanteest kaugemale jääva, nö 2. rea eluhoonetega, millele toimivad Tammetõru tn 30 60 51 64 53 müratõkkeks 1. rea hooned (perspektiivis tiheasustusala, st olemasolevad seni tühjad elamumaad hoonestatakse). Oluline on takistada müra levikut Ringteelt Tammetõru tn 34 61 52 66 56 (kõrghaljastuse riba säilitamine või rajamine). Tammetõru tn 36 61 52 66 57 Kõrghaljastus, hoonete müraisolatsiooni parandamine (fassaadid ja aknad). Ala Raudtee tn 100 62 52 64 54 ümbritsevad elamumaad, hetkel hooneteta. Kõrghaljastus vajalik Ringtee poolsesse külge ka tulevastele elamutele müratõkkeks, arvestada ka raudteemüraga.  40 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 4.6 Mõju inimese heaolule Avalduvad mõjud saab jagada ehitusaegseteks ja tee kasutamise aegseteks. Neist esimesed on ajutised ja peamiselt negatiivse iseloomuga ning teised on püsivad ning nii negatiivse kui positiivse mõjuga. Ehitusaegseteks häiringuteks on välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga piirnevatel aladel. Nimetatud mõjusid on käsitletud eelnevates alapeatükkides. Elanike tervisele ja heaolule püsivat negatiivset mõju ei teki, kui rakendatakse eelnevates peatükkides 4.1 kuni 4.5 kirjeldatud meetmeid. Kindlasti toovad ajutisi ebameeldivusi kaasa liiklustakistused ja liikluse ümbersuunamised, ehitamise ajal. Nende ennetamiseks on vaja rakendada varast ja tõhusat teavitamist liikluskorralduse muutustest nii elektroonilisi kanaleid pidi kui ajalehtedes. Oluline on tagada selge ja arusaadav ajutiste liikluskorraldusvahendite kasutus. Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. Tööde teostamiseks vajalikud ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Tee ehitamisel tehtavate tööde käigus tuleb kasutada tehnoloogiat, mis ei kahjustaks olemasolevaid tehnovõrke, vältimaks elanike teenustes häiringuid ja teenusepakkujate majanduslikku kahju. Eelkirjeldatud põhimõtete rakendamisel on kasutusele võetud vajalikud meetmed negatiivse mõju leevendamiseks. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb Tartu linnaga piirnevate, kiiresti arenevate linnalähipiirkondade elanike ühendus Tartuga ja vastupidi. Paraneb vallaelanike ligipääs linnas pakutavatele teenustele ja töökohtadele ning linnaelanike ligipääs linnalähedastele puhkealadele, aga samuti ka töökohtadele arenevates ja laienevates äri- ja tootmispiirkondades. Tegevuse aluseks oleva põhiprojektiga projekteeritakse ka kergliiklusteed ja eritasandilised ristumised sõiduteedega jalakäijate ja ratturite ohutu liiklemise tagamiseks. Kui vastavalt planeeringutele (sh koostamisel olev kergliiklusteede teemaplaneering) viiakse ellu ka laiem kergliiklusteede ja jalgteede arendus ning jätkub ühistranspordi arendamine piirkonnas, aitab see vähendada mootorsõidukite liiklustihedust ja seob linna ja maapiirkonnad omavahel tihedamalt ka jalakäijate ja jalgratturite jaoks. Kokkuvõttes on kavandataval tegevusel piirkonna inimeste heaolule oluline positiivne mõju, mis eeldatavalt kaalub üles eespool kirjeldatud negatiivsed mõjud. 4.7 Mõjude omavahelised seosed Omavahel kumuleeruvaid mõjusid ehitusaegsest tegevusest ei teki. Oluline on ehitustegevuse planeerimisel silmas pidada, et see ei kattuks mõne muu suure ehitusprojektiga piirkonnas nii, et piirkonna elanike jaoks tekiksid ootamatud takistused elutähtsatele teenustele ligipääsetavusele (politsei, pääste, kiirabi). Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport ja kaudsed mõjud (kütuste tootmine, maavarade kaevandamine). Vastavaid kaudseid mõjusid võib seejuures, tegevuse mahtusid arvestades, lugeda KeHJS mõistes väheolulisteks. Ehitusaegne mõju on ajutine ning lõppeb peale objekti valmimist. Ehitustegevuse tagajärgedest pikaajalise mõjuga on täiendava maa hõivamine sõiduteede, parkla, jalg- ja jalgrattatee alla ja teatav maastikumuutus (uued teed ja liiklussõlmed, valgustid,  41 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks müratõkkeseinad jne). Tekib uus liikluskorraldus, mis vajab harjumist. Tegu on subjektiivselt tajutavate muutustega, mille intensiivsus sõltub inimeste personaalsetest eelistustest. Taolisi mõjusid võib antud projekti puhul siiski pidada KeHJS mõistes väheolulisteks ning tasakaalustatuks või ületatuks kaasnevate positiivsete mõjudega (mugavus ja ohutus liiklemisel, paranenud liikumisvõimalused jms). Ohutuma ja sujuvama liikluskorraldusega põhimaanteede, teeületuskohtade ning jalg- ja jalgrattateede kasutamise otsesed mõjud on pikaajalised (teede eeldatav kasutusaeg), kuid valdavalt positiivsed võrreldes olemasoleva olukorraga. Tegevuse otsene mõjuala on eelkõige Tartu linna lõunaosa Riia ringi ja Lõunakeskuse ümbruses ja Kambja valla põhjaosa koos nende alade kohaliku elanikkonnaga. Kiiremast ja sujuvamast liiklusest ja Tartu linna keskosa läbiva liikluse vähenemisest saavad kasu kogu Tartu linna ja ümberkaudsete valdade elanikud. Tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. JÄRELDUS Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjud maastikule, pinnasele ja maavaradele on väheolulised. Kavandatavast tegevusest ei avaldu pinna- ja põhjaveele olulist negatiivset mõju, kui järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja neist tulenevaid regulatsioone. Kavandatavast tegevusest ei avaldu bioloogilisele mitmekesisusele, sh populatsioonidele, liikidele olulist negatiivset mõju, kui rakendatakse leevendusmeetmena võimalusi suurendada piirkonnas elupaigalist mitmekesisust kõrghaljastuse jm roheliste alade säilitamise ja loomise näol. Kavandataval tegevusel pole negatiivset mõju kultuuripärandile. Kavandataval tegevusel on negatiivne mõju välisõhu saastetasemele, mürale ja vibratsioonile. Asjakohaste leevendus- ja kontrollimeetmete rakendamisega on võimalik need mõjud hoida aktsepteeritaval tasemel. Kavandatavast tegevusest avalduv negatiivne mõju inimeste heaolule on tõenäoliselt oluliselt väiksem kui tegevuse elluviimisest saadav positiivne mõju. Selle tasakaalu säilitamise tagamiseks tuleb rakendada väljatoodud ennetus- ja leevendus- ning kontrollimeetmeid.  42 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 5 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED Oluline negatiivne mõju avaldub piirkonna elanikele läbi ehitusaegsete häiringute (muudatused liikluskorralduses, müra ja tolmu levimine). Neid mõjusid on võimalik leevendada ehitustegevuse keskkonnanõuetekohase ja elanikkonnaga arvestava (headest tavadest lähtuva) läbi viimisega. Ehitusaegse tolmu-, müra- ja vibratsioonitaseme suurenemise ennetamiseks ja vähendamiseks ja häiringute vähendamiseks tuleb kindlasti: − Kasutada töökorras ja kontrollitud seadmeid ja masinaid. − Katta tolmavate ehitusmaterjalide koormad ja ladustamiskohad. − Kuival perioodil tuleb ehitusala, sh teid vajadusel niisutada. − Tagada õlide ja määrdeainete ning kütuste ohutu ladustamine ja nende jääkide käitlemine, kooskõlas ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetega (üle anda vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele). − Kaebuste esinemisel või kui nende tekkimiseks on suur tõenäosus, kasutada ajutisi müra- ja tolmutõkkeid. Pinna- ja põhjavee kaitse tagab ehitamise ajal keskkonnanõuete täitmine, mille kohased punktid peavad olema sõnastatud ehitustööde teostaja töövõtulepingus ja mida tuleb kontrollida omanikujärelvalve raames. Sellisteks tingimusteks on vähemalt ja lisaks eespool toodule: − Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. − Töövõtja koostab keskkonnategevuskava, mis peab sisaldama tööde aegseid keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid. − Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. − Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. − Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. − Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada elanike ja keskkonna jaoks ohutult, vältides võimalusel paigutamist rohealadele, vajadusel katta. − Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud. − Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul. − Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.  43 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks − Maantee ja kraavide nõlvad planeeritakse mulde ehitamise mahus. Pärast nõlvade planeerimist tuleb need haljastada. − Peale ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada vähemalt kogu teemaa-ala ulatuses. − Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. − Häiringute vähendamiseks teavitada elanikke eelnevalt tööde teostamisest, nende teostamise ajavahemikust ja võimalikest kaasnevatest liikluspiirangutest vms (nt kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu). − Vältida ehitustööde teostamist öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. − Maksimaalses võimalikus mahus taaskasutada pinnasetöödel tekkivat materjali (muld, pinnas) ala hilisemal korrastamisel (teega piirnevate alade haljastamisel). − Ehitustööde ajal on oluline võimaluste piires vältida III kategooria kaitsealuste taimede kahjustamist. − Kui ehitustöödel avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile. Ehitustööde tellija saab toodud loetelu koskõlas valdkondlike asjakohaste õigusaktidega täiendada, vastavalt konkreetse ehitusobjekti spetsiifilistele nõudmistele. Käitamisaegset negatiivset keskkonnamõju müra osas aitavad leevendada müratõkkeseinte rajamine ja liikluskorralduslikud ja planeerimislikud võtted. Erinevate alternatiivsete müraleevendusmeetmete rakendamine saab toimuda kinnistuomanike, arendajate ja kohaliku omavalitsuse algatusel, kohati on kindlasti vajalik erinevate osapoolte koostöö. Suurenevast liiklustihedusest tingitud müratasemete suurenemist kompenseerivad meetmed on täpsemalt kirjeldatud põhiprojekti juurde kuuluvas mürauuringus (ELLE, 2019). Välisõhu saastetasemete osas on soovitatav teha olemasoleva ja tulevikus tegevuse elluviimise tulemusel kujuneva saastetaseme hindamine ja võrdlus modelleerimise teel. Peale tegevuse elluviimist ja objekti käikulaskmist täismahus on kindlasti vajalik teha mõõtmised valitud punktides, kus mõju vastuvõtjatele (kohalikud elanikud) on tõenäoliselt suurim (tiheasustuslade piirnemiskohad teega, mitmest suunast teega piiratud praegused või tulevased elupiirkonnad). Välisõhu saastetasemete, müra ja vibratsiooni osas tuleb elanikke informeerida nende võimalustest esitada infot pädevale asutusele ettetulevate häiringute kohta. Vastavalt pädeva asutuse poolt kontrollitud infole tuleb asjassepuutuvatel riigi või kohaliku omavalitsuse institutsioonidel korraldada täiendavate meetmete rakendamine. Bioloogilise mitmekesisuse soodustamiseks tuleb kasutada maksimaalselt detailplaneeringutes, teemaplaneeringutes ja nendega seotud projektides toodud võimalusi kõrghaljastuse ja muude roheliste alade säilitamiseks ja loomiseks. Muld, mis kaevatakse välja piirkondadest, kus on teada karuputke kasvukohad, tuleb kasutada ära kohapeal pinnatäiteks. Nii tõkestatakse invasiivsete karuputkeliikide levikut.  44 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 6 EELHINNANGU JÄRELDUS Kavandatud tegevus ei liigitu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ning tegevuse keskkonnamõju automaatselt, õigusaktide nõuetest lähtuvalt, hindama ei pea. Tegevus on kooskõlas piirkonna olulisemate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju maastikele ja pinnasele ega maavaradele. Tegevusest ei avaldu olulist negatiivset mõju kaitsealustele loodusobjektidele. Keskkonnanõuete täitmisel ja projekti korrektsel elluviimisel ei avaldu kavandavast tegevusest olulist negatiivset mõju pinnaveele ega põhjaveele. Tegevusel ei ole negatiivset mõju kultuuripärandile. Tegevusel on negatiivne mõju välisõhu saastetasemele, mürale ja vibratsioonile. Müratasemete hindamine ja leevendusmeetmete kirjeldamine on teostatud eraldi uuringu raames. See on kõige suurema potentsiaalse negatiivse mõjuga keskkonnaaspekt. Meetmete rakendamisel on võimalik tagada negatiivse mõju tasakaalustatus positiivsete mõjudega, mis tulenevad parematest liikumisvõimalustest ja piirkonna arengust. Välisõhu saastetasemete puhul on eeldatava mõju väheoluline, kuna saasteainete hajumine välisõhus on tulenevalt maastikust ja ala hoonestuse eripärast hea. Seda tasakaalustab ka tõenäoline kaasnev saastetaseme vähenemine Tartu linna sees, kus see eeldatavalt mõjutab rohkem inimesi. Soovitatav on välisõhu saastetasemete muutuse ennetav hindamine modelleerimisega. Võrdluse saamiseks võib teostada ka mõõtmised enne tegevusega alustamist ja peale objekti täismahus käikulaskmist. Vibratsiooni negatiivne mõju maanteetranspordist on eeldatavalt vähene, sellel puudub otsene tervisemõju või mõju inimeste varale. Samas on tegu nähtusega, mis juba väikeste tasemete korral tekitab tundlikele inimestele häiringuid ning seetõttu on kindlasti vajalik vastavate kaebuste kogumine ja neile reageerimine. Vajadusel saab rakendada nt kiirusepiiranguid, kontrollida ja remontida teekatteid. Kavandatava tegevusega muutub sujuvamaks põhimaanteede 2 ja 3 liiklus ja vähenevad ummikud olemasolevatel liiklussõlmedel. suureneb jalakäijate ohutus. Suureneb Tartu linna ja Kambja valla põhjaosa ühendatus ja elanike liikumisvõimalused, mis aitab kaasa mõlema omavalitsuse arengule ja elanike heaolule. Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahtudest lähtuvalt ei ole tegevuse elluviimisel ette näha sellist olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist loodukeskkonnale ega inimese heaolule, sh tervisele või varale, mida ei oleks võimalik keskkonnameetmete õigeaegse rakendamisega vältida või leevendada ja kontrolli all hoida nii, et see jääks mõju vastuvõtjate jaoks aktsepteeritavale tasemele. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju piirkonna arengule. Väheneb läbiva transpordi negatiivne keskkonnamõju Tartu linnas. Eeltoodust tulenevalt ei ole KMH eelhindamise koostaja hinnangul vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala põhiprojektile.  45 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks 7 KASUTATUD MATERJALID Kasutatud infosüsteemid ja teabeportaalid − Eesti Looduse Infosüsteem http://loodus.keskkonnainfo.ee/, sh − EELIS infoleht. Pärandkultuuriobjektid. http://www.eelis.ee/default.aspx?state=67;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-910531952 − Keskkonnaameti koduleht. Kaevise või katendi kasutamine. https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/kaevise-voi-katendi- kasutamine?fbclid=IwAR1dRdyKf-TZvxCvyPAnQ_oJUUhC5fQbHVByzhS6lVHngYgY5biSffFG5JY − Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee − Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee − Maa-ameti geoportaali rakendused, http://www.maaamet.ee/, sh − Maa-ameti geoportaal. Muldade kaardirakendus. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullastiku- kaardirakendus-p158.html − Maanteeameti koduleht. Tee. Keskkonnamõjud. Vesi ja pinnas. https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas − Tartu linna koduleht. Transport, liiklus ja teed. Jalgrattaliiklus. https://www.tartu.ee/et/jalgrattaliiklus − VEKA, puuraukude andmebaas, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1511416521 − VEKA, puurkaevude andmebaas. https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=697843013 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi õigusaktid, sh − Riigi Teataja. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 − Riigi Teataja. Ehitusseadustik. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019098?leiaKehtiv − Riigi Teataja. Omanikujärelevalve tegemise kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027 − Riigi Teataja. KeHJS, https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv − Riigi Teataja. KeÜS, https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019016?leiaKehtiv − Riigi Teataja. Keskkonnaministri määrus nr 224, tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv − Riigi Teataja. Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018053?leiaKehtiv − Riigi Teataja, Vabariigi Valitsuse määrus nr 29, Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed, https://www.riigiteataja.ee/akt/116122016006?leiaKehtiv  46 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks Muud allikad − AS Kobras, 2018. Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas. https://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2018- 05/2018.04.30_Sademevee_s%c3%a4%c3%a4stliku_k%c3%a4itlemise_p%c3%b5him%c3%b5tt ed_Tartus_seletuskiri.pdf − Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. − Eesti Geoloogiakeskus, 2015. Tõenäoliselt heas seisundis põhjaveekogumite seisundi hindamine. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_iii_et app_0.pdf − Eesti Standardikeskus. EVS 840:2017, juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. https://www.evs.ee/tooted/evs-840-2017 − ELLE, 2017. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Tallinna sademevee seire 2015- 2017. − ELLE, 2019. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Tartu ümbersõidu II ehitusala mürauuring. − EVS 843:2016 Linnatänavad. https://www.evs.ee/tooted/evs-843-2016 − EVS 248:2013. Väliskanalisatsioon. https://www.evs.ee/tooted/evs-848-2013 − Gilbert,e., Sompud, J., Sompud, C. 2017. A review on the impact of anthropogenic noise on birds. BORNEO SCIENCE 38 (1): MARCH 2017, https://www.researchgate.net/publication/318009516_A_REVIEW_ON_THE_IMPACT_OF_A NTHROPOGENIC_NOISE_ON_BIRDS/link/5a2e67e10f7e9b63e53d6fb4/download − Helsinki, 2018. Helsingin meluntorjuntasuunnitelma 2018-2022. https://www.hel.fi/static/liitteet/kaupunkiymparisto/julkaisut/julkaisut/julkaisu-18-18.pdf − Kambja vallavalitsus, Entec OÜ 2018. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas. https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/1044_Ulenurme_YP_seletuskiri_1 3_11_18.pdf/2a4bafd9-3282-41c8-95a8-f21c6a6b33ec − Maanteeamet, 2018 a. Riigihanke nr 199184 hankelepingu projekti lisa 1. Tehniline kirjeldus. Nõuded töövõtjale ja tehnilised nõuded uurimustööde läbiviimiseks ja projekti koostamiseks. Lisa 1, projekteerimistingimused. − Maanteeamet, 2018 b. Projekteerimistingimuste andmine. Korraldus. 28.06.2018 nr 1- 3/18/130 − Tartu linnavalitsus., 2017. Tartu linna üldplaneering 2030+. https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd004625d4/11045257632a07da c2258363004dcae6/$FILE/Tartu%20linna%20%C3%BCldplaneeringu%20seletuskiri.pdf − Tartu Maavalitsus, 2017. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/22992111/Tartumaa+maakonnaplane eringu+seletuskiri.pdf/547678d8-ce6b-4947-9445-01b3565542bd − Teedeprojekt 2019. Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt. Liikluskorraldus. Seletuskiri ja joonised. − Ramboll, 2015. Tartu ümbersõidu II ehitusala liiklusuuring. − Ramboll, 2015. Tartu ümbersõidu II ehitusala. Mürauuring. Eskiisprojekt. − OÜ Hartal Projekt, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_ii_eta pp.pdf  47 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti koostamine. Analüüs projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnangu andmiseks − Steiger, 2017. Riisipere - Turba raudtee vibratsiooni eksperthinnang Töö nr 18/2103. − Steiger, Praxis, Maves, ELLE 2018. EESTI KESKKONNAKASUTUSE VÄLISMÕJUDE RAHASSE HINDAMISE ANALÜÜS, I ETAPP. LISA 4 Vibratsioon – ülevaade keskkonnakasutuse keskkonnamõjude kujunemisest ja hindamisest DPSIR-kontseptsiooni arvestava metoodika abil.  Terviseamet [email protected] Paldiski mnt 81 10617, Tallinn 04.11.2020 nr 15-1/18-1606/51117-1 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Maanteeamet algatas tee ehitusloa menetluse Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks, millega tehakse ka KMH otsus. Tee ehitustööd toimuvad 2021.-2022. aastal vastavalt projektile „Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt“ (töö nr T01520). Projekti eesmärk on Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ümberehitus, liiklusohutuse taseme tõstmine, liikluse sujuvuse ja läbilaskvuse suurendamine põhimaanteedel ja tänavatel, projekti realiseerimiseks vajalike ühendusteede rajamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/WR3RPntGbOXzHzZ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Kuna ehitusloa menetlus ja KMH menetlus viiakse läbi üheaegselt, siis palume teie seisukoht esitada hiljemalt 23.11.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 59185199, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Vunk projektijuht projekteerimise talitus Lisa. Ehitusloa andmise korralduse eelnõu (sisaldab KMH otsust) koos lisadega 7408107 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.kk.2020. a ehitusloa andmise menetluse Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. EhS §103 lõike 3 kohaselt võib tee ehitusloa andja ühitada antavate ehituslubade menetlused kui tee ehitatakse koos teiste teega funktsionaalselt koos toimivate ehitistega. Käesoleva menetlusega on ühildatud Maanteeameti ja Tartu Linnavalitsuse tee ehitusloa menetlused Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala paikneb riigi transpordimaa ja Tartu linna transpordimaa kinnisasjadel Tartu maakonnas Tartu linnas ning Kambja vallas Räni aleviku ja Lemmatsi küla piiril. Maanteeameti 28.06.2018. a korraldusega nr 1-3/18/130 on antud projekteerimistingimused Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamise põhiprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimused on tunnistatud osaliselt kehtetuks Maanteeameti 16.05.2019. a korraldusega nr 1-3/19/089 osas, mis puudutab Riia 175a krundi ja lähiala detailplaneeringualale juurdepääsu projekteerimist, sh kogujatee 2 ja sellega seonduva projekteerimist. Projekteerimistingimusi on osaliselt muudetud Maanteeameti 08.07.2020. a korraldusega nr 1- 3/20/124 osas, mis puudutab Aardla tn läbimurde projekteerimist ning Aardla tn viadukti alla kahepoolse kergliiklustee projekteerimist, sh sellega seonduva projekteerimist. Tee ehitustööd toimuvad 2021.-2022. aastal vastavalt Teedeprojekt OÜ tööle nr T01520 „Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt“. Projekti eesmärk on Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ümberehitus, liiklusohutuse taseme tõstmine, liikluse sujuvuse ja läbilaskvuse suurendamine põhimaanteedel ja tänavatel, projekti realiseerimiseks vajalike ühendusteede rajamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.  2 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutuvad sõiduteede laiused, ehitatakse uusi teid, viadukte ja müraseinu. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha järgmistelt asjaomastelt asutustelt: 1) Keskkonnaamet; 2) Tartu Linnavalitsus; 3) Kambja Vallavalitsus; 4) Terviseamet; 5) Põllumajandusamet; 6) Maa-amet; 7) MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (Lisa 2 lisatakse korralduse juurde pärast seisukohtade saamist), mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning  3 Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lõuna teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja taristu arendamise osakonna projekteerimise talitus Lisad: 1. Maanteeameti tee ehitusluba Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel (koostatakse menetluse käigus) 3. Tartu lääneepoolse ümbersõidu II ehitusala KMH eelhinnang  EELNÕU Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamiseks“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number …… Tee ehitusloa andmise kuupäev …… Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: a) Kasutada töökorras ja kontrollitud seadmeid ja masinaid. b) Katta tolmavate ehitusmaterjalide koormad ja ladustamiskohad. c) Kuival perioodil tuleb ehitusala, sh teid vajadusel niisutada. d) Tagada õlide ja määrdeainete ning kütuste ohutu ladustamine ja nende jääkide käitlemine, kooskõlas ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetega (üle anda vastavat käitluslitsentsiomavale ettevõttele). e) Kaebuste esinemisel või kui nende tekkimiseks on suur tõenäosus, kasutada ajutisi müra- ja tolmutõkkeid. f) Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. g) Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. h) Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. i) Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. j) Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada elanike ja keskkonna jaoks ohutult, vältides võimalusel paigutamist rohealadele, vajadusel katta. k) Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud. l) Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul.  2 m) Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. n) Maantee ja kraavide nõlvad planeeritakse mulde ehitamise mahus. Pärast nõlvade planeerimist tuleb need haljastada. o) Peale ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada vähemalt kogu teemaa-ala ulatuses. p) Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. q) Häiringute vähendamiseks teavitada elanikke eelnevalt tööde teostamisest, nende teostamise ajavahemikust ja võimalikest kaasnevatest liikluspiirangutest vms (nt kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu). r) Vältida ehitustööde teostamist öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. s) Maksimaalses võimalikus mahus taaskasutada pinnasetöödel tekkivat materjali (muld, pinnas) ala hilisemal korrastamisel (teega piirnevate alade haljastamisel). t) Ehitustööde ajal on oluline võimaluste piires vältida III kategooria kaitsealuste taimede kahjustamist. u) Kui ehitustöödel avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile. v) Käitamisaegset negatiivset keskkonnamõju müra osas aitavad leevendada müratõkkeseinte rajamine ja liikluskorralduslikud ja planeerimislikud võtted. Erinevate alternatiivsete müraleevendusmeetmete rakendamine saab toimuda kinnistuomanike, arendajate ja kohaliku omavalitsuse algatusel, kohati on kindlasti vajalik erinevate osapoolte koostöö. Suurenevast liiklustihedusest tingitud müratasemete suurenemist kompenseerivad meetmed on täpsemalt kirjeldatud põhiprojekti juurde kuuluvas mürauuringus (ELLE, 2019). w) Peale tegevuse elluviimist ja objekti käikulaskmist täismahus on kindlasti vajalik teha müramõõtmised valitud punktides, kus mõju vastuvõtjatele (kohalikud elanikud) on tõenäoliselt suurim (tiheasustusalade piirnemiskohad teega, mitmest suunast teega piiratud praegused või tulevased elupiirkonnad). Välisõhu saastetasemete, müra ja vibratsiooni osas tuleb elanikke informeerida nende võimalustest esitada infot pädevale asutusele ettetulevate häiringute kohta. Vastavalt pädeva asutuse poolt kontrollitud infole tuleb asjassepuutuvatel riigi või kohaliku omavalitsuse institutsioonidel korraldada täiendavate meetmete rakendamine. x) Muld, mis kaevatakse välja piirkondadest, kus on teada karuputke kasvukohad, tuleb kasutada ära kohapeal pinnatäiteks. Nii tõkestatakse invasiivsete karuputkeliikide levikut. y) Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 (E263) km 180,7-182,5 Riigitee 3 (E264) km 137,7-138,9 Valga mnt kogujatee Veoki parkla Ramp 1-6 vastavalt maaomandile Riigitee 2 (E263) ja 94901:005:1619; 79505:001:0067; 79501:002:0506; 94901:001:0560; rambid 1-6 94901:005:1526; 79301:001:0540; 79301:001:0541; 79301:001:0544; 79503:004:0078; 79503:004:0082; 79505:001:0026; 79301:001:0516; 79301:001:0527; 79301:001:0518; 79301:001:0525; 79504:078:0026;  3 79505:005:0087 Riigitee 3 (E264) ja 79501:002:0537; 94901:005:0306; 79301:001:0532; 79301:001:0530; Valga mnt kogujatee 79301:001:0556; 79301:001:0505; 79301:001:0538; 79301:001:0536; 79301:001:0522; 28301:001:0995 Veoki parkla 79301:001:0454 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Teedeprojekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11365874 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kanali tee 4, 10112 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 682 57 17 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number T01520 (allkirjastatud digitaalselt)