Ehitisregister- Saaremaa Saaremaa vald Valjala alevik Kooli tee 1 // 3 maakätte ehitusloa taotlus, menetlus nr 235454

Põlluvahe 4, Sikassaare, 93876 Saaremaa vald Tel. +372666 1844 e-mail: [email protected] Reg. nr. 11132667 MTR Nr: EEP000548 Tellija: AS Kuressaare Soojus Kalevi tn 1a 93815 Kuressaare Töö nr: 150520 Valjala põhikooli ja lasteaia SOOJAVARUSTUS Kooli tee 3, Valjala alevik, Saaremaa vald, Saare maakond Kooli tee 1, Valjala alevik, Saaremaa vald, Saare maakond PÕHIPROJEKT  Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt Sisukord 1 ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 1.1 Lähteandmed............................................................................................................................3 1.2 Kasutatud standardid................................................................................................................3 1.3 Töövõtu maht ja muudatused...................................................................................................3 1.4 Kvaliteedinõuded.....................................................................................................................3 1.5 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine.......................................................................................4 1.6 Seletuskiri ja joonised..............................................................................................................4 2 TÖÖDE TEOSTAMINE.................................................................................................................4 2.1 Toed ja kinnitused....................................................................................................................4 2.2 Elektriseadmed.........................................................................................................................5 2.3 Akustilised ja vibratsioonilised nõuded...................................................................................5 3 SOOJAVARUSTUSSÜSTEEMIDE KIRJELDUSED....................................................................5 3.1 Olemas olev olukord................................................................................................................5 3.2 Kooli soojusvarustuse kirjeldus...............................................................................................5 3.3 Lasteaia soojusvarustuse kirjeldus...........................................................................................6 4 NÕUDED SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMI OSADELE.............................................................6 4.1 Nõuded maasoojuspumpadele.................................................................................................6 4.2 Torustikud ja kaevud................................................................................................................7 4.3 Pumbad....................................................................................................................................7 4.4 Sulge-, liini-, õhuärastus- ja tühjendusventiilid.......................................................................7 4.5 Filtrid.......................................................................................................................................8 4.6 Termomeetrid...........................................................................................................................8 4.7 Manomeetrid............................................................................................................................8 4.8 Isolatsioon................................................................................................................................8 5 KAEVETÖÖD................................................................................................................................9 5.1 Üldised nõuded töötamisel rajatiste kaitsevööndis..................................................................9 5.2 Ehituskaevik.............................................................................................................................9 5.3 Veetõrje ehituskaevikust........................................................................................................10 5.4 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine.......................................................................................10 5.4.1 Tasanduskiht...................................................................................................................10 5.4.2 Algtäide..........................................................................................................................11 5.4.3 Lõpptäide........................................................................................................................11 5.5 Asfaltkatte taastamine............................................................................................................11 5.6 Haljastuse rajamine ja taastamine..........................................................................................12 6 TULEOHUTUS.............................................................................................................................12 7 JÄÄTMETE KÄITLEMINE.........................................................................................................13 1 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt Lisatud joonised: SV-1 Soojavarustuse asendiplaan SV-2 Kooli tehnilise ruumi plaan SV-3 Kooli soojusvarustuse skeem SV-4 Lasteaia tehnilise ruumi plaan SV-5 Lasteaia soojusvarustuse skeem 2 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesoleva projektiga on lahendatud Valjala põhikooli ja lasteaia soojusvarustussüsteemide uuendamine põhiprojekti mahus. Mõlemas hoones ühises kasutuses olnud õlikatlamaja asendatakse maasoojuspumpadega. 1 ÜLDOSA 1.1 Lähteandmed Projekteerimise aluseks on järgmised materjalid: • Geodeetiline mõõdistus, DP Projektbüroo, töö nr 19-20-G, 06.03.2020, • AS Kuressaare Soojus mõõdetud energiatarbimised koolis ja lasteaias (november 2019- märts 2020), • Valjala põhikooli kütte rekonstrueerimise põhiprojekt; Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ , töö nr T-053-12, 2012, • Valjala põhikooli kütte teostusjoonised, SV Torutööd OÜ, töö nr 0209-15, 2015. 1.2 Kasutatud standardid Kasutatud normatiivdokumendid: • EVS 844:2016 – Hoonete kütte projekteerimine • EVS 812-3:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 2: Küttesüsteemid • Hoone tehnosüsteemide RYL-2002 1.3 Töövõtu maht ja muudatused Töövõtu hulka kuuluvad kõigi antud projekti tehnosüsteemide osa joonistes ja antud seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja materjalidele. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja. 1.4 Kvaliteedinõuded Kõik seadmete ehitus- ja montaažtööd tuleb teha nii, et nad vastavad Eestis kehtivatele seadustele, määrustele ja materjalide tootjate juhistele. Ehitustööd teostada lähtuvalt ”Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” toodud ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid, kvaliteeditaset ja tööviise arvestades kui projektis ei ole kirjeldatud teisiti. 3 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt 1.5 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine Katsetused teha järgmistele süsteemidele: • energiavarustus; • kaitseseadmed; • mootorite ja teiste seadmete liikumissuunad; • kohustuslikud lülitused ja avariisignalisatsioon; • mõõteseadmed. Reguleerimis- ja mõõtetööd tehakse peale positiivsete katsetulemuste saamist. Mõõtmiseks kasutatud seadmed peavad omama kehtivat taatlust. Prooviekspluatatsiooni käigus testitakse süsteemide tööd komplektselt projektijärgsetes ekspluatatsiooni tingimustes. Töövõtja loovutab oma kuludega järgmised eestikeelsed dokumendid kahes eksemplaris: • mõõtmiste ja reguleerimisprotokollid; • kasutus- ja hooldusjuhised; • võimalikud hooldelepingud; • oma toimetatud seadmesüsteemide elektriühenduste skeemid. Töövõtja kohustub ekspluateeritavale personalile läbi viima koolituse. Vastuvõtukontroll viiakse läbi peale kõigi tööde lõplikku valmimist ja sellega kontrollitakse, et tööd on teostatud vastavuses dokumentidega. 1.6 Seletuskiri ja joonised Seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist. Seadmete ja materjalide tehnilised andmed on põhiliselt antud joonistel ja seadmete loetelu lehel. 2 TÖÖDE TEOSTAMINE 2.1 Toed ja kinnitused Tugede ja kinnituste tegemisel ei tohi nõrgendada hoone konstruktsioonide tugevust ja tulepüsivust. Kinnituselemente ei tohi ühendada torustikega liikumatult, et tagada torustike vaba soojuspikenemine. Kinnitusviis peab sobima kinnitatavate torustike läbimõõtudega. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon. 4 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt 2.2 Elektriseadmed Pingesüsteem 400 V, 50 Hz. Elektrimootorite ja muude elektriseadmete kaablite läbiminekukohad peavad olema varustatud kaabli läbimõõdule vastavate tihendustega. Elektrimootorid peavad vastama projektis esitatud seadmete võimsusele. 2.3 Akustilised ja vibratsioonilised nõuded Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst tekkiv müratase ruumides ei ületaks Tellija juhistes ja standardites lubatut. Seadmete montaažil ei tohi ühegi elektril töötava seadme ning ehitusliku konstruktsiooni vahel olla mingi jäiga kinnituse tõttu otsest kontakti. Seintest ja vahelagedest läbiminevad torustikud ei tohi olla vahetus kontaktis ehituskonstruktsioonidega. 3 SOOJAVARUSTUSSÜSTEEMIDE KIRJELDUSED 3.1 Olemas olev olukord Mõlema hoone soojusvarustus on tagatud kooli kõrval ühises konteinerkatlamajas asuva 500 kW õlikatlaga. Koolil ja lasteaial on eraldi soojussõlmede ruumid kus toimub küttevee segamine radiaatorküttesüsteemidele ja sooja tarbevee soojendamine plaatsoojusvahetitega. Lisaks on koolis ja lasteaias olemas elektrilised veeboilerid, mida kasutatakse suvisel ajal sooja tarbevee valmistamiseks, kui õlikatlamaja on seisatud. Maasoojuspumpade väliskontuuride paigaldamiseks ette nähtud maa-alal on teostatud raie ja raiejäägid on alalt koristatud. Maa-ala ettevalmistamiseks tuleb tööde mahus teostada kändude juurimine ja vajadusel täiendavalt üksikute puude raie. 3.2 Kooli soojusvarustuse kirjeldus Kooli soojavarustus lahendatakse kolme maasoojuspumbaga (60+60+40 kW), lisaküttena on kavandatud õlikatel võimsusega 98 kW. Kütte vee soojuse salvestamiseks paigaldatakse 1500 L akumulatsioonipaak ja sooja tarbevee valmistamiseks tarbevee boiler mahuga 1000L. Tarbevee boilerisse paigaldatakse 6 kW küttekeha. Tehnilisse ruumi paigaldatakse lisaks veel õlikatel ja kütteõli mahuti, paigaldatavale katlale tuleb paigaldada uus moodulkorsten (näit. POLL 200 mm, kõrgus 8 m) ja ruumi seina teha õhuvõtuava põlemisõhu juurdepääsuks ruumi. Hoone küttesüsteemide arvutuslik küttevõimsus on 137 kW ja ventilatsioonile 67 kW. Arvutuslik küttevee temperatuurigraafik 55/35 °C. Küttevee pealevoolu temperatuuri on võimalik vajadusel tõsta lisaküttena kasutatava õlikatlaga. 5 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt Soojusenergia mõõtmiseks paigaldatakse süsteemile soojusarvestid küttele ja soojale tarbeveele. Allarvestina jääb kasutusele Päästeameti küttekontuuril asuv olemas olev soojusarvesti, mis paikneb samuti tehnilises ruumis. Soojuspumpade elektrivarustus lahendatakse kooli kilbiruumis peajaotuskilbist. Kilpi paigaldatakse täiendav kaitseautomaat kaabli kaitseks. Toitekaabel peajaotuskilbist kuni tehnoruumi seadmete kilbini pikkusega 58 m paigaldatakse olemas olevasse tehnilisse keldrisse. Seadmete hinnanguline voolutarve on 130 A. Tehnoruumis paiknevale seadmete kilbile paigaldatakse pealüliti, energiaarvesti ja kõigi seadmete (soojuspumbad 1-3 , küttekehad, ringluspumbad, õlikatel jne) kaitselülitid . Kilpi jäetakse vähemalt 30% varupind. Elektrivarustuse teostamiseks koostatakse pädeva isiku poolt eraldi projektlahendus. 3.3 Lasteaia soojusvarustuse kirjeldus Lasteaia soojavarustus lahendatakse ühe maasoojuspumbaga (60 kW), lisaküttena on kavandatud elektrikatel võimsusega 12 kW. Kütte vee soojuse salvestamiseks paigaldatakse kaks 500 L akumulatsioonipaak ja sooja tarbevee valmistamiseks kaks tarbevee boilerit mahuga 500L. Tarbevee boileritesse paigaldatakse 3 kW küttekehad. Hoone küttesüsteemide arvutuslik küttevõimsus on 42 kW ja ventilatsioonile 20 kW. Arvutuslik küttevee temperatuurigraafik 55/40 °C. Küttevee pealevoolu temperatuuri on võimalik vajadusel tõsta lisaküttena kasutatava elektrikatlaga. Soojusenergia mõõtmiseks paigaldatakse süsteemile soojusarvestid küttele ja soojale tarbeveele. Soojuspumpade elektrivarustus lahendatakse lasteaia kilbiruumis peajaotuskilbist. Kilbiruum asub üle seina tehnilise ruumi kõrval. Kilpi paigaldatakse täiendav kaitseautomaat kaabli kaitseks. Tehnoruumis paiknevale seadmete kilbile paigaldatakse pealüliti, energiaarvesti ja kõigi seadmete (soojuspump , küttekehad, ringluspumbad) kaitselülitid . Kilpi jäetakse vähemalt 30% varupind. Elektrivarustuse teostamiseks koostatakse pädeva isiku poolt eraldi projektlahendus. 4 NÕUDED SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMI OSADELE 4.1 Nõuded maasoojuspumpadele Paigaldatavad õhk-vesi soojuspumbad peavad vastavad järgmistele kriteeriumitele: - 2 kompressoriga soojuspump (2 astmeline võimsuse reguleerimine 0%-50%-100%); - külmaaine kogus ühe külmaringi kohta alla 3kg; sisaldab alla 5 CO2 ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase - ühe kompressoriga maksimaalne küttevee pealevoolu temperatuur 65°C, tagasivoolu temperatuur 58°C; - maaringi- ja küttetsirkulatsioonipumpade kiirus on automaatselt seadistuv, juhtautomaatika hoiab vajaliku temperatuuri vahet dT maa- ja küttekontuurides. 6 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt - COP 4.32; 0°/35° vastavalt normile EN 14511; - COP 3,5; 0°/45° vastavalt normile EN 14511; - SCOP 35°C külmas kliimas 4,7 vastavalt normile EN 14825; - SCOP 55°C külmas kliimas 3,8 vastavalt normile EN 14825; - kaugjuhtimise võimalus; - komplektne soojuspumba juhtimisautomaatika. 4.2 Torustikud ja kaevud Hoone soojusvarustuse torustikud tehnilises on kavandatud keermestatavast terastorust ja paigaldatakse avatuna seintele. Tarbevee ümberühendused kavandatud komposiitorust ja paigaldatakse samuti avatuna seintele või lagede alla. Välised magistraaltorustikud kontuurid rajatakse PE torust mõõduga De110x6,6 ja De75x4,5. Maakontuurid paigaldada maasoojuspumpadele ette nähtud PE torust De40x2,4. Olemas olev soojustorustik likvideeritakse vaid selles ulatuses, mis jääb segama uue torustiku rajamist. Eemaldatakse ja utiliseeritakse isolatsioon, torud ja betoonelemendid. Kõik kanali otsad laotakse kinni müüriga pinnase sissevajumise vältimiseks. Hoonetesse sisenevad ja maha lõigatavad kaugküttetorustiku otsad tuleb sulgeda. Maakontuuride jaotuskaevud peavad oleme veetihedad, teleskoopse tõusutoru ja malmluugiga. Kaevus peab oleme piisavalt ruumi kaevu sisenemiseks. 4.3 Pumbad Hoone küttesüsteemide ringluspumbad paigaldatakse uued. Maakontuuride poole pumbad on valitud soojuspumpadel komplektis. Pumpade sildil peab olema kajastatud: • valmistaja • mudel, tööratta läbimõõt • pöörlemiskiirus (p/min) • tootlikus (m³/s, l/s) • pumba rõhk (kPa) • mootori võimsus kW ja nimivool (A) • suurim lubatud rõhk (MPa või bar) • suurim lubatud temperatuur (°C). 4.4 Sulge-, liini-, õhuärastus- ja tühjendusventiilid Sulgventiilidena paigaldada kuulventiilid ja tühjenduseks kasutada keermestatud korgiga kuulventiile. Ventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne. 7 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutada nii, et süsteemi oleks võimalik kõikidest osadest õhutada ning süsteemi tühjendada. Kõigile maakontuuridele paigaldada jaotuskaevu sulgventiil ja vooluhulkade tasakaalustamiseks liiniseadeventiil. 4.5 Filtrid Filtri sõela ava mõõde võib olla maksimaalselt 1,0 mm, sõela materjal peab olema vähemalt roostevaba teras (näiteks AISI 304). Filtri nimiläbimõõt peab olema vähemalt võrdne torustiku nimiläbimõõduga. Filter peab olema kergesti puhastatav. 4.6 Termomeetrid Termomeetrite mõõtepiirkond on 0...120 °C. 4.7 Manomeetrid Manomeetrite mõõtepiirkonna mõõtühikud peavad olema, kas bar, kPa või MPa. Kasutatavate manomeetrite mõõtepiirkond 0…1,0 MPa. Manomeeter peab olema varustatud sulgarmatuuriga. 4.8 Isolatsioon Sisetorustikes kasutada isolatsioonimaterjalina klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja kanalite isolatsiooni tootja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Kattematerjalina kasutada alumiiniumkatet. Maapinnas paiknevate magistraaltorustike isolatsioon peab olema kinnise pooriga ja paikenama kaitsehülsis. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Kattematerjalina kasutada alumiiniumkatet. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Järgnevaid küttesüsteemi osi ei isoleerita: x kaitseventiili väljavoolu torud; x tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorud ning paisumispaagi torud; x reservuaaride ja seamete tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid; x pumbad; x radiaatorite ühendused. 8 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt 5 KAEVETÖÖD 5.1 Üldised nõuded töötamisel rajatiste kaitsevööndis Torustike paigaldamiseks tehtavate kaevetööde käigus tuleb jälgida nii ohutus- ja haljastusalaseid nõudeid kui ka teiste kommunikatsioonide valdajate poolt seatud piiranguid. Töötamisel vee-, kanalisatsiooni-, sadeveetorustike, madal- ja kõrgepingeelektrikaablite ning sidekaablite kaitsevööndis tuleb rakendada meetmeid vastavate kommunikatsioonide kaitseks. Enne töödega alustamist kutsuda kohale vastava ettevõtte järelevalve spetsialist olemasolevate torustike ja kaablitrasside asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses. Ristumistel torustike ja kaablitega tuleb kanal toestada ja kaitsta sissevajumise eest. Torustike ja kaablite kaitsevööndis tuleb teostada kaevetööd käsitsi. Vajadusel tuleb torud ja kaablid ajutiselt üles riputada. Paralleelkulgemistel lähemal kui 1 m toestada kaeviku servad sisse varisemise eest. Pinnase vajumise korral vastava kommunikatsiooni kaitsetsoonis teostada pinnase tihendamine. Töötamisel kaevude vahetus läheduses tagada kaevude korrasoleku säilimine. Kaevetööde käigus vigastatud kommunikatsioonid tuleb remontida või asendada uutega. Projekteeritud torustike ristumisel side, tänavavalgustuse, kõrgepinge- või madalkaablitega, tuleb kõik eelpoolviidatud kaablid kaitsta kollastvärvi Upotel UBH lõhestatud torudega (∅110mm sidekaablite, tänavavalgustuse ja madalpingekaablite ning ∅160mm kõrgepingekaablite puhul) nii, et kaableid kaitsvate torude pikkus mõlemale poole kaugküttevõrgu torustikku oleks vähemalt 2m. Peale tööde lõppu peavad kõikide kaevude luugid jääma tänavaga ühele tasapinnale. Külmunud pinnase korral on tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis keelatud. Kaevetööde käigus kommunikatsioonide lõhkumise ja pärast tööde lõppu kõik vajalike taastamistöödega seotud kulud kannab tööde teostaja. Lahtikaevatud kaablite tagasitäitmisel tuleb paigaldada nõuetekohane hoiatuslint. 5.2 Ehituskaevik Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikus olevat vett ei tohi pumbata olemas olevasse kanalisatsiooni. Toestamata torukaeviku seina kalle oleneb pinnasest. Vajadusel tuleb kasutada tugesid. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Toestus peab olema tehtud nii, et tööde tegemiseks jääks 9 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt küllaldaselt ruumi. Toestuse võib eemaldada, kui tagasitäide ulatub vastava toestuse kõrguseni. Kui tekib vajadus toestuse jätmiseks pinnasesse peale tagasitäite lõpetamist tuleb selle ülemine osa 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinna kõrgusmärki kõrvaldada. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. Nimetatud tüüpi katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1.0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Teekatete taastamisel tuleb arvestada kehtiva kaevetööde eeskirjaga. Piki teed rajatava torustike puhul tuleb vajadusel teekate taastada kogu tee laiuses. Haljasala ja kruusakattega tänavatel on soovitatav kasvupinnas ja kruus võimaluse korral eelnevalt välja kaevata ning paigutada eraldi reservi taaskasutamiseks. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemas olevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. 5.3 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaevikulõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool, võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemas olevasse torustikku tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab ehitustööde teostaja. 5.4 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine 5.4.1 Tasanduskiht Liikluspiirkonnas tuleb torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada liiva või kruusa, mille suurim fraktsioon on 20 mm. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega. Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku. 10 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt 5.4.2 Algtäide Liikluspiirkonnas tuleb algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas ja väljaspool liikluspiirkonda surveklassiga alla PN 10 torude korral kasutada fraktsiooni nõuetele vastavat liiva või kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib torustikel surveklassiga üle PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või –kruusa, saviliiva või savi (kasutada sama pinnast, mis kaevetöödel eraldatud). Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 90%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele surveklassiga üle PN10. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. 5.4.3 Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu- ja jalakäijateteede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Mitteliiklusaladel tihendada pinnas 95%-ni. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. 5.5 Asfaltkatte taastamine Järgida tuleb RIL 170 (ptk 12) nõudeid ning kohalikke kaevetööde eeskirju ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeri määrust nr 15 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“. Taastama peab karmimatest nõuetest lähtuvalt. Enne asfalteerimist tuleb teha järgmised ettevalmistustööd: x Olemasoleva asfaldi serv tuleb vähemalt 500 mm kauguselt kaeviku servast vertikaalselt ära lõigata, lõigates välja ka kõik ehitustegevuse tegevuse käigus põhjustatud kahjustused (praod, vajunud alad jne). Olemasoleva ja uue asfaltkatte serv tuleb kujundada võimalikult sirgelt ning teeservaga paralleelselt, s.t. lõikejoon peab kulgema sirgelt mööda kahjustatud alade kaeviku suhtes kaugemaid punkte; x Olemasoleva asfaldi servad ning katte pind tuleb puhastada tolmust, porist jne ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist; x Olemasoleva asfaldi servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte pinna kahjustamisel ehitusmasinatega tuleb 50 mm paksune pealiskiht üles freesida ja asendada uue asfaldiga, järgides määruse nr 15 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ nõudeid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B15 (C12/15). Kahjustatud äärekivid tuleb asendada 11 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt samatüübiliste uute äärkividega. Koos asfaltkatte taastamisega tuleb taastada ka teekattemärgistus (kui see oli tööde käigus eemaldatud asfaldipinnal). Eeldatav asfaltkatte taastamise maht on 86 m2. 5.6 Haljastuse rajamine ja taastamine Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt100 mm pärast tihendamist. Kasvupinnas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm. Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Ehitus- ja taastamistööd ei tohi halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Eeldatav murukatte taastamise maht hoovialadel on 330 m2. 6 TULEOHUTUS Katlaruumi andmed: • tulepüsivusklass on TP 2. • kasutusviis on VI • tulekaitse tase on II • tuleohu klass on II. Olemasoleva katlaruumi välisseinad, lagi ning põrand on rajatud järgmistele tuletundlikkuse tasemetele: lagi ja seinad B-s1,d0; põrand A2fl.-s1; katus Broof . Rekonstrueerimisel tuleb need tasemed säilitada. Konstruktsiooni kandevõime peab vastama tasemele R60 ja tulepüsivus tasemele EI60. Katlaruum moodustab omaette tuletõkke sektsiooni. Paigaldatavad tuletõkkeuksed peavad vastama EI30 S200 nõuetele. Torustike läbiviigud tulletõkkepiiretest tuleb teostada tuldtõkestavalt vastavalt paigaldatava toru tüübile ja läbimõõdule. Korstna andmed: Korsten on plaanis rajada eelsoojustatud terasmoodulelementidest. Korsten ja suitsukäigud tuleb isoleerida AI klassi tuletõkke materjaliga, mille tihedus on min. 100 kg/m³. Paigaldatud moodulkorsten peab vastama standardile EVS-EN -EVS-EN 1856. 12 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020 Projekt: Valjala põhikooli ja lasteaia soojavarustus Töö nr: 150520 Põhiprojekt Korstna läbiviigud hoone betoonist konstruktiivsetest elementidest isoleerida 2,0 cm paksuse A1 tuletõkke materjali kihiga, mille minim. tihedus on 100 kg/ m³. Katlaruumile vajalik paiskpind tagatakse olemas oleva akna kahe ülemise aknaruudu asendamisel 16 mm paksuse makroloonplaadiga kogupindalaga 4,3 m2.. Katlaruumi hoonesse paigaldada esmased tulekustutusvahendid (pulberkustuti, klass B). Üks tulekustuti paigaldatakse katlaruumi sisse välisukse kõrvale. Katlaruumist väljuva ukse lukustus peab olema seestpoolt avatav libliklukuga. Maa-ala väline tulekustutusvesi saadakse olemasolevast veehoidlast, mis asub välisuksest 50 m kaugusel kagu suunas. 7 JÄÄTMETE KÄITLEMINE Ehitusjäätmed peab nõuetekohaselt ja omal kulul käitlema Töövõtja. Ehitusobjektil jäätmete ladustamist ei toimu ja jäätmed utiliseeritakse vastavat luba omavas ettevõttes. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast (https://www.riigiteataja.ee/akt/406042018001) ja jäätmeseadusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014017?leiaKehtiv). Pärast ehitustööde lõppemist esitada vallavalitsusele ([email protected] (http://www.saaremaavald.ee/ehitusjaatmete-oiendi- esitaminemailto:[email protected])) kooskõlastamiseks ehitusjäätmete õiend, mille vormi saab vallavalitsusest või vallavalituse kodulehelt. Vajadusel esitatakse jäätmete üleandmisel vormistatud dokumendid. 13 SV Torutööd OÜ [email protected] Projekteerija: A. Õisnurm Põlluvahe 4, Lääne-Saare vald Vastutav spetsialist: A. Tähe 93876 Saaremaa MTR reg. EEP000548 Kuupäev: 26.05.2020      Saaremaa Vallavalitsus Teie 29.10.2020 [email protected] Tallinna 10 Meie 05.11.2020 nr 15-2/20/50291-2 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Saare maakond Soojusvarustussüsteemide ehitusloa kooskõlastamine riigitee nr 21159 kaitsevööndis Esitasite ehitisregistri kaudu (Ehitusloa taotlus nr 2011271/27066, menetlus nr 235454) EhS § 42 lg 7 p 1 alusel Maanteeametile kooskõlastamiseks Saaremaa vallas Valjala alevikus riigitee nr 21159 Valjala-Kallemäe kaitsevööndisse km 0,17-0,25 maaküttekontuuride paigalduseks ca 7,0 m kaugusel tee katte servast. Projektiga kavandatakse Valjala põhikooli ja lasteaia soojusvarustussüsteemide uuendamine põhiprojekti mahus. Riigitee alusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt SV Torutööd OÜ tööle nr 150520 „Valjala põhikooli ja lasteaia SOOJAVARUSTUS Kooli tee 3, Valjala alevik, Saaremaa vald, Saare maakond. Kooli tee 1, Valjala alevik, Saaremaa vald, Saare maakond PÕHIPROJEKT“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 2. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid jaotisest „Riigimaa kasutusõiguse taotlemine“. 3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: projekt nr 150520 Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)