Riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

left 469487 0 0 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Litsentseeritud isik: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) Tartu 202 4 Publitseerimise üldised andmed ; E elhinnangu objekt: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt (teelõigu rekonstrueerimine, põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ). Töö vormistatud: 2 6 .1 1 .2024 . a . Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad : Elar Põldvere (Alkranel OÜ), proje ktijuht ja keskkonnaspetsialist. Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaek spert (KMH litsents nr KMH0157). Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant. Põhiprojekti sisenduuringutena Selektor Projekt OÜ -le teostas või koordineeris OÜ Alkranel ka töid (ei ole eelhinnangu lisadeks, vaid projekti uuringud): Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine (Alkranel OÜ, 2024). Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang (OÜ Loodusekspert, 2024; looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks kasutamiseks). Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc183510082 \h 3 Sissejuhatus PAGEREF _Toc183510083 \h 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga PAGEREF _Toc183510084 \h 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc183510085 \h 12 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega PAGEREF _Toc183510086 \h 14 2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus (mh kaitstavad kultuuri- ja loodusobjektid) PAGEREF _Toc183510087 \h 14 3. Natura 2000 alade eelhindamine PAGEREF _Toc183510088 \h 18 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada PAGEREF _Toc183510089 \h 19 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale PAGEREF _Toc183510090 \h 24 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus PAGEREF _Toc183510091 \h 26 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine PAGEREF _Toc183510092 \h 27 4.1. Maa ja maakasutus PAGEREF _Toc183510093 \h 27 4.2. Märgalad PAGEREF _Toc183510094 \h 28 4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad PAGEREF _Toc183510095 \h 28 4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale PAGEREF _Toc183510096 \h 29 4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) PAGEREF _Toc183510097 \h 31 4.6. Maavarade kasutus PAGEREF _Toc183510098 \h 31 4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke PAGEREF _Toc183510099 \h 31 4.8. Maastik (sh pinnavormid) PAGEREF _Toc183510100 \h 32 4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) PAGEREF _Toc183510101 \h 32 4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn PAGEREF _Toc183510102 \h 34 4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid PAGEREF _Toc183510103 \h 38 4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised PAGEREF _Toc183510104 \h 38 Kokkuvõte PAGEREF _Toc183510105 \h 40 Kasutatud materjalid PAGEREF _Toc183510106 \h 44 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril olev a Pi kasilla silla põhi projekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla lammutamine ja uue silla ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud o lemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele. S il la asu paik seondub Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595) . S eega pr ojekti piirkond asub tundlik u keskkonna ga ala naabruses , mistõttu koostatakse projekti ga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10 , 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8. Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile , mille koostamine toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal . Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet ( mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitus projektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. K M H algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjao m astelt asutustelt ( kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) , kui vastavad osapooled tuvastatakse . Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 2 2 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ületada mõjuala keskkonnataluvust; põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend ” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokument e „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „ Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021). Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga KMH eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril olev a Pikasilla silla (vt ka joonis 1.1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla lammutamine ja uue silla (ilma veesiseste sammasteta) ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele. Joonis STYLEREF 1 \s 1 . SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Pi kasilla silla asukohaskeem (Valgamaa Väike Emajõest läänes, ülejäänud silla ala Tartumaal) . Alus: Maa-amet, 20 24 . Olemasolev sild (nr 976 ; 17101:001:0957 – sihtotstarbeta maa ( MaaKatS § 19 3 lg 9 ) ) asub riigitee ( tugi maantee) 52 Viljandi-Rõngu tee l (joonis 1.2) . 5-avalise talasilla (ehitatud 1959 a, remonditud 2010. a) pikkus o n 124,9 m ning kogulaius 10,2 m ( ületab Väike Emajõge ) . Silla ümbruse mh looduskaitselisi aspekte käsitletakse alljärgnevalt ning ptk 2 – 4 ja p õhiprojekti sisenduuringus „ Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang “ (OÜ Loodusekspert, 2024; looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks kasutamiseks) . Silla ajakohastamise põhiprojekti mahtu kuulub mh olemasoleva silla lammutamist käsitlev projektdokumentatsioon. Kuivõrd uue silla kavandamisele eelneb olemasoleva lammutamine, siis esmalt antaksegi koondülevaade vastavast dokumentatsioonist. Lammutusprojekti (eelnõu seisuga 29.08.24. a) kooseisu kuuluvad mh järgnevad teemaplokid : Ptk 3 - Lammutusprojekt. Ptk 3.1 - Üld- ja tehnilised andmed ja konstruktsioonide üldine kirjeldus. Ptk 3.2, 3.3 - Keskkonnapiirangud Väike-Emajõe kallastel ning keskkonnapiirangud oleva silla lammutamisel. Ptk 3.4 - Lammutustööde tehnoloogiline kirjeldus. Ptk 3.5, 3.6 - Ettevalmistustööd ning lammutustööde mahud. Ptk 3.7, 3.8 - Silla pealisehituse lammutamine ning silla sammaste lammutamine. Ptk 4 - Jäätmekava. Joonis 1.2. Pi kasilla sild – vaade sillale ja Väike Emajõe kallastele . Alkranel OÜ, 2024. Silla konstruktsioonide lammutamisega võib alustada peale liikluse ümbersuuna mi st ja ehitusplatsi sulgemist kõrvalistele isikutele. Silla lammutamine on lammutusprojekti alusel kavas teostada etapiliselt (joonis 1.3, esitatud sambad 1…4) : Sildeehitise ja kaldasammaste (nr 0 ja 5 , killustikalusele toetuvad istmetalad ) lammutamine. Vahesamba nr 1 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele). Jõesamba nr 2 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele). Jõesamba nr 3 lammutamine jõe keskel. Vahesamba nr 4 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele). Joonis 1. 3 . Pi kasilla sild – väljavõte lammutuse tehnoloogilisest üld skeemist (pontoone ja kessoone ei rakendata korraga, vaid järk-järgult iga samba juures eraldi) . Selektor Projekt OÜ , 2024. Lammutusprojekt jaotub kahte peamisesse osasse/järku ( silla pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine ) , millele rakendub mõlemal juhul kava jäätmekäitluse korralduse reeglistik ( jäätmekava ) . Enne lammutusprojekti järkude lahti kirjutamist antakse ülevaade peamistest ja juba määratud tingimustest (Selektor Projekt OÜ (loetelu ei hõlma jäätmekäitlust, kuna silla lammutusprojektis koondatud jäätmekäitlus eraldi ptk) / K eskkonnaameti kirjas 15.02.2024 . a nr 7-9/24/736-2 toodu ja arvestatu ( kaldkirjas ) ): Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele. Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde organiseerimise kavas . Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek. Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Põhiprojekti koostamisele on kaasatud nahkhiirte spetsialist, tuvastamaks, kas silla konstruktsioonides pesitseb nahkhiiri ja otsustamaks, kas täiendav ad uuring j m tegevuste kavandamine on vajalik . Kui põhiprojekti tulemusel nahkhiirte eksperdi täiendav kaasamine osutub vajalikuks, tuleb ehitustöövõtjal täiendavalt kaasata varjepaikade kavandamiseks üks järgmistest nahkhiirte ekspertidest: a. https://www.etis.ee/CV/Oliver_Kalda/est; b. https://www.etis.ee/CV/Rauno_Kalda/est; c. https://www.etis.ee/CV/Matti_Masing/est; d. Lauri Lutsar - https://elfond.ee/kontakt . Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh lammutustööd) teostada päevasel ajal. Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 ala l ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras; Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja te ostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal . Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel ( väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2) ); lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb l oodusliku kõikumise vahepeale. maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada. Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load . Esmajärjekorras lammutatakse silla pealisehitus . Silla pealisehitus sh talad lõigatakse üksteisest lahti väikemateks demonteeritavateks detailideks, arvestades kasutatava ehitustehnoloogia/masina tõstevõimekusega. Silla pealisehituse detailid eemaldada ehitustehnoloogiaga või masinaga (tõstmise, lükkamise, tõmbamise jne viisil), mis võib olla toetatud sillale, kui töövõtja on seda eelnevalt tugevusarvutustega kontrollinud. Ehitusplats tuleb rajada riigiteemaa kinnistule ja vältida tuleb tegevusi Natura 2000 alal. Pealisehitus on kavandatud lammutada ilma veekogusse ajutisi rajatisi paigaldamata. Lammutatava osa all tuleb kasutada ajutist (ujuvat või toetuvat) platvormi, millega tagatakse ehitusjäätmete veekogusse mittekukkumine. Lammutatud konstruktsioonide osad teisaldatakse ehitusplatsile ja utiliseeritakse. Sammaste lammutamiseks (teadaoleval t va kaldasambad 0 ja 5 , mis maismaal ), sh töötamiseks vooluveekogu veetasemest allpool, on vajalik veekogusse rajada ajutine rajatis nö kuiv kast (kessoon, sulundsein vms). Lammutustööd veepiirist allpool toimuvad seega nö kuivades tingimustes (tehnoloogiline ruum ümber samba). Lammutamiseks kasutatav ehitustehnika on võimalik paigutada veest tühjaks pumbatud kessooni, mille puhul on mh arvestatud tehnoloogiliselt vajaliku ruumiga. Ehitusmasinate juurdepääs kessoonile tagada ajutise platvormiga või tõsta paika kraanaga või opereerida kõrvalt ujuvalt platvormilt (vt joonis 1.3). Samba ümber kuiva kasti paigaldamiseks tuleb ehitustöövõtjal teostada kontrollarvutused, arvestades kasti gabariitidega ja kontrollida, et ei ületataks ohutuid hüdroloogilisi piirväärtusi veetaseme paisutamisel (lubatud kuni 34,77 m AS = H10%) ja voolukiiruse suurendamist (lubatud kuni 0,5 m/s = Hmaks), mis tulenevad mh projekteerimisel Keskkonnaametiga määratletud parameetritest (täpsustavad koosolekud/arutelud (eelkõige 2024. a mai kuus)). Peale samba lammutamist (jõe põhjast min 0,5 m sügavamalt) kessoon ja ehitustehnoloogia paigutada ümber järgmisele samba teljele , kuni kõikide sammaste eemaldamiseni. Valitud tehnoloogia tagab, et puudub sisuline pinnase käitlemine veekeskkonnas, seega ei ületata ka KeHJS § 6 lg 1 p 17 (süvendamine > 500 m 3 ) ja 17 1 (tahkete ainete uputamine > 2000 m 3 ) sätestatud künniseid (KMH kohustuslikkus) . V ajalik on siiski veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196), kuna silla ehitamine (sh lammutamine) toimub avalikult kasutataval veekogul mistahes tegevuse mahtude korral . Keskkonnaamet tõi oma kirjas ( 22.09.2024 nr 7-9/24/17977-2 ) samuti välja , et vooluveekogus asuvate sammaste puhul on registreeringu omamine ehitamise perioodil vajalik . Eelnevalt kirjeldatud lammutusjärkude (silla pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine) puhul on lammutusprojektis sätestatud tegevusi suunav jäätmekava (eraldi ptk-na). Vastav ptk annab lammutustööde korraldamiseks raamistiku vastavalt riiklikele ja kohalikele regulatsioonidele ning toob välja vajaduse jäätmeteket võimalikult suures mahus minimeerida, sätestades selleks ka jääkmaterjalide taaskasutuse kaalutlemise kohustuse tööprojekti tasandil. Ette on nähtud kehtivatele regulatsioonidele vastavate kogumislahenduste rakendamist, vähemalt järgnevatele jäätmeliikidele (täiendavalt seatud nõue täpsustada (nt liike ja koguseid) ehitusprojektis): Hilisem üleandmine sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale; Betoon, sh raudbetoon. Bituumeni taotlised segud ja saadused. Kaablid. Ehitus- ja lammutuse segapraht. Eraldatakse objektil, antakse üle vanametalli käitlejale - raud ja teras. Kasutatakse ehitusobjektil täitepinnasena – kivid ja pinnas. Uu s Pi kasilla sild on projekteeritud (põhiprojekti eelnõu) ühe avalise sillana, pikkusega 1 1 0 ,0 m ( sammaste sisemistest äärtest ) ja laiusega 15,1 m (joonis 1. 4 ) . Põhiprojektis rakenduvad samad tingimused (va spetsiifilised ehituslikud sätted kasutusest välja jäävate sammaste likvideerimisele), mis eelnevalt kirjeldatud senise silla lammutusprojektis. Uue ehitatava r ajatise elu a e g vähemalt 100 aastat . Joonis 1. 4 . Kavandatav Pi ka s illa sild. Konstruktsioonide plaan. Selektor Projekt OÜ, 2024. Projekteeritav sild rajatakse olemasoleva tee suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel. Sõidutee k atendi laiuseks uue l sillal on 9 ,0 m . Kergliiklustee katendi laius 3, 25 m. Muldkeha laius t tee osal on maksimaalselt 14 m , valdavalt on olemasolevad nõlvad kaldega 1:1,5 . Kavas on säilita da maksimaalselt maapinna reljeefi. Uue silla j õesängi nõlvad kindlustatakse munakivikindlustus ega betoonalusel . Kavandatud on olemasolevat jõesängi maapinna reljeef i säilitada ja teha muudatusi vaid kallasraja gabariidi tagamiseks. Silla pealesõitude pikakalded on otstes 1,6% ja silla keskel 0%. Sõiduteel on sillal vetejuhitimiseks 2,5% põikkalded. S illal (jõe kohal) kanaliseeri taks sademeveed restkaevude ja torustikuga kokku ja juhi takse mh haljasaladele. Pealesõitudel (muldel) juhi takse sademevesi võimalusel otse üle nõlva alla ja immuta takse haljasalale. Kergliiklustee poolel kanaliseeri tatakse ja juhi takse muldest välja haljasalale . Sil lal ja mõlemal pool silda uuendataks sõidutee k atendit kokku ca 1 km, mille järgselt 20 m ulatuses viiaks e kokku olemasoleva katendiga. Töömahupiir on alates PK462+34 kuni PK472+05 . Kavandatud on kergliiklustee Pikasilla tankla st ( 61301:005:0520 ) üle silla kuni Pikassilla tee ja 52 Viljandi-Rõngu tee ristumiskohani. Viimases on teele kavandatud ohut us saar ja kergliiklustee jätkub teisel pool teed. Kergliiklustee kavanda m isel on arvestatud tee ületamiskohtadega (madalama äärekivi). Kavandatud on 5 mahasõitu ja bussipeatuse tasku koos ümberpööramise võimalusega . Bussitasku juures hetkel olev ohutussaar on kavandatud likvideerida . Kolme bussipeatuse asemel rajatakse üks tagasipööramisvõimalusega , mis on kokkulepitud Transpordiametiga ja Valgamaa Ühistranspordikeskus e ning Tartumaa Ühistranspordikeskuse ga . Olemasolev busside tagasi pööramiskoht ja bussipeatus „ Ülejõe “ (joonis 1.5) on kavandatud viia murukatte alla , kuid säilib 3 sõiduauto parkimiskohta ( piirkonda kasutavate inimeste autode tarbeks ) . Joonis 1. 5 . Ülejõe bussipeatus (likvideeritav), paremal . Alkranel OÜ , 2024. Olemasolev teepind sillal (tee teljel) ja vas a kkaldal on kõrgusel 40 m ja talade alune pind 34,5 m ning paremkaldal 40 m ning talade alune pind 35,5 m (Maa-amet reljeefi kaart) . Vasakkaldaks on nimetatud läänepoolset kallast ja paremkaldaks idapoolset. Uus s ild saab olema keskelt kõrgusel kuni +40,6 m (abs). Tulevase silla sammast e kohal olev tee saab olema vasakkaldal +39,98 m ja paremkaldal +39,95 m kõrgusel. Sammaste alune pind on läänepoolsel kaldal ca +34 m ja idapoolsel kaldal +35 m kõrgusel , Väike-Emajõe kõrgeim veeseis 35,26 m oli aastal 1956 (Selektor Projekt OÜ 08.2024.a.) . Silla all kavandatakse tagada ulukiläbipääsu gabarii t 1,5x1,5 m. Uue silla ehitamise käigus pole kavandatud töid vees ega aine uputami st vette. Tööde ajal ei muudeta vooluveekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi. Uue silla e hituse ajal ei rajata ka ajutisi sildu, st transport suunatakse ümber olemasolevat teede võrgustikku kasutades . Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki (edas pidi ptk ) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Alusallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur (30.08.24. a) ) ja Maa-ameti kaardirakendusi. Samuti on aluseks dokument „ Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringu d eskiislahenduste koostamiseks“ ( Selektor Projekt OÜ, 2024 ) . Põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk p rojekti kavandi ala ( Pi kasilla sild ; vt joonis 2.1 ) asub Valga ja Tartu maakondade piiril . Väike Emajõest lääne suunal Tõrva vallas (Valgamaal) Pikasilla külas sillani viivat riigiteed (joonisel 2.1) ümbritsevad maatulundusmaad, transpordimaad ja elamumaa. Silla maaüksus (17101:001:0957), mis asub jõel, jääb Elva valda (Tartumaal), Purtsi külla. Väike Emajõest ida suunal Elva vallas, Purtsi külas sillani viivat riigiteed (joonisel 2.1) ümbritsevad valdavalt elamumaad, kuid on ka transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad hoonestatud elamumaad on Antsu (60801:001:2261) ja Emajõe (60801:001:0710) maaüksustel. Silda kasutavad Viljandi-Rõngu tee l liiklejad, liiklussagedus 2022. a oli 1769 AKÖL ja prognoos näitab, et 2045. a kasvab see kuni 20% ( Selektor Projekt OÜ, 2024 ). Tabel 2.1. Pikasilla silla naaberkinnistud (väljaspool teemaad*) paiknemine. Alus: Maa-amet, 2024 . Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve 1 Männi 11873,0 60801:001:1450 Elamumaa 100% 2 Antsu 14949,0 60801:001:2261 Elamumaa 100% 3 Sillaotsa parkla 1463,0 17101:001:1214 Transpordimaa 100% 4 Lille 145620,0 61301:005:1420 Maatulundusmaa 100% 5 Parve 143498,0 61301:005:0402 Maatulundusmaa 100% 6 Parveserva 1310,0 82401:001:0578 Sihtotstarbeta maa 100% 7 Mälestusmärgi 2589,0 61301:001:0205 Üldkasutatav maa 100% 8* Pikasilla tankla 7337,0 61301:005:0520 Ärimaa 100% 9* Rebase 36089,0 61301:001:0118 Maatulundusmaa 100% 10* Kuuskmäe 7036,0 61301:005:0392 Elamumaa 100% 11 Mäemetsa 6895,0 61301:005:0592 Maatulundusmaa 100% 12 23189 Põrga-Leebiku-Pikasilla tee 37931,0 61301:005:0913 Transpordimaa 100% 13 Pikasilla bussijaam 438,0 61301:001:0161 Ühiskondlike ehitiste maa 100% 14 Uus-Miku 485,0 61301:005:0840 Ärimaa 100% 15 Pikasilla kauplus 1370,0 61301:005:0790 Ärimaa 100% 16 Miku 12567,0 61301:005:0650 Elamumaa 100% 17 Mäe 30445,0 61301:005:0591 Maatulundusmaa 100% 18 Emajõe 11804,0 60801:001:0710 Elamumaa 100% 19 Antsu 796,0 60801:001:2262 Elamumaa 100% 20 Põhtjärve 14989,0 60801:001:0690 Elamumaa 100% 21 Aakre metskond 210 79530,0 60801:001:0028 Maatulundusmaa 100% Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). Joonis 2.1. Pi kasilla silla ( tugimaantee l nr 52 (Viljandi-Rõngu tee) ) ümbruskonna (hajaasustuses ; ruutkilomeetril 18 inimest ) väljavõte. Alus: Maa-amet, 2024. 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Pikasilla sild ja sellest läänes ja idas olevad alad on varasemalt käsitletud olnud Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017) dokumentatsioonis - silda ja riigiteed on käsitletud olulise ühendusena (mh koos teabega, et ka jõge pidi on vaja tagada jätkusuutlik veeliiklus). Põhja-lõunasuunaliselt on silla piirkonnaga seotud ka rohevõrgustiku struktuur (laius ca 2 km). Rohevõrgustik ise asub omakorda väärtuslikul maastikul „ Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste “ . Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastav maakonnaplaneering ei sisaldanud. Elva valla üldplaneering (2024) ja Tõrva valla üldplaneering (2024) on valdade ruumilise arengu suunamise olulisimateks dokumentideks. Valdade vastavad dokumendid ei muuda riiklike transpordikoridoride loogikat. Samaväärselt on tähtsustatud rohevõrgustikku, st võrgu tugiala on säilinud mõlemal pool jõge, kus tuleb tagada loomade ja inimeste liikumine veekogude kallasradade võrgustikes . Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste väärtusliku maastiku ( esteetiline, looduslik ning rekreatiivne ) osas võib siinkohal esile tuua, et Pikasilla juures oli põline ülekäigukoht (oluline liikluskoridor) ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Väike Emajõega piirnevad alad võimaldavad puhkepeatuseid veematkajatele ja kalapüüki ning jõe läänekallas on määratud ka kauniks teelõiguks. Piirkonna hooldamise/atraktiivsuse hoidmise m eetme ks määratud jõeäärsete luhtade hooldus. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastav ad üldplaneeringud ei sisaldanud. Elva valla arengukava 2025-2030 (eelnõu, 2024) - valla üheks tugevuseks on hea infrastruktuuri põhivõrgustik (sh riiklikud teed) ja selle jätkuvus. Tõrva valla arengukava 2023-2027 (2023) - valla üheks tugevuseks on samuti tihe teedevõrk (sh riiklikud teed) ja selle jätkuvus ning koostöö naaberomavalistustega. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastav ad arengukavad ei sisaldanud. Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Samas k ehtestatud või menetluses olevad detailplaneeringud vaadeldavas asukohas puuduvad. Riikliku veemajanduskava kohane teave on esitatud Väike Emajõe ja Võrtsjärve osas ptk 3, kuivõrd vastavad veekogumid on osaks Võrtsjärve loodusala elupaigatüüpidest. 2. 2 . Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus (mh kaitstav ad kultuuri - ja loodus objektid ) Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Silla vahetus ümbruses esinevad Väike Emajõe läänekaldal L(k)I ( nõrgalt leetunud huumuslik leede ) , M''-''' (madalsoo) , AM''' (lammi-madalsoo) ning idakaldal LkIg ( gleistunud nõrgalt leetunud ) , AG (lammi-glei) ja LkI ( nõrgalt leetunud ) mullad. Maa-ameti (2024) kohaselt on silla piirkonnas põhjavesi enamjaolt kaitstud või Väike Emajõe lääne kaldal osalt ka suhteliselt kaitstud . P rojekti ala ümbruses ( Pikasilla kool kinnistul) asub lähim (ca 550 m loodes) EELIS registri puurkaev ( PRK0014393 ), olmevee saamiseks . Kultuurimälestised ja pärandkultuur – dokumen di „ Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringu d eskiislahenduste koostamiseks“ ( Selektor Projekt OÜ, 2024 ) kohaselt asub projektala vahetus läheduses (Mälestusmärgi kinnistul (kat nr 61301:001:0205)) II maailmasõjaaegse hukkunute ühishauad (reg nr 4482 ), mille külastamiseks on tagatud juurdepääs riigimaantee ristmikult kohalikule 6222 Pikasila küla teele. Kohaliku tee ääres on kruuskattega parkimisala (ca 5*20 m) külastajate autodele. Projektlahendusel ei ole kokkupuudet vastava mälestisega , lähtudes k a muinsusobjektile kohalduvate st piirangute st . Vajaduse tekkides tulenevalt projektlahendusest, teosta kse arheoloogilised uuringud. Vastav vajadus võib realiseeruda eelkõige sillast põhja pool jõe idakaldal ( kiviaegsele asulale viitavad leiud ), väljaspool (sh teetammist sügavamal) olemasolevat teetammi teostatavatel pinnasetöödel (meetodiks: arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi olemasolul kaevamised). Vastavas tsoonis tööde kavandamise puhul kaasatakse Muinsuskaitseamet nii konsultatsioonide läbiviimiseks kui ka hilisemaks projektlahenduse kooskõlastamise protsessi teostamisse. Teadaolevalt ei ole kavandataval projektlahenduse l kokkupuudet projektala lähedusse jäävate ning säilinud pärandkultuuri objektidega. Tehnovõrgud ja ühistransport – dokumen di „ Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringu d eskiislahenduste koostamiseks“ ( Selektor Projekt OÜ, 2024 ) kohaselt on p rojektlahenduse väljatöötamiseks päritavad tehnovõrguvaldajatelt ( sideehitised ja elektriliinid ) tehnilised tingimused ja koostatakse topo alusplaan, et selgitada projekteerimiseks välja tehnovõrkude täpsem paiknemine. Projektlahendusega kavandatakse vajadusel ol emasolevate rajatiste kaitsmised või ümbertõstmised. Hetkel olemasolevad bussipeatused (BP) on toodud joonisel 2.2. Pikasilla BP on 2 tk, vasakul ja paremal pool sõiduteed ja Ülejõe BP on lahendatud tagasipöördekohana ja peatus paikneb n.n taskus (joonis 2.2 ). Ühistransporti on täpsemalt käsitletud dokumendis „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ ( Töö number: P23017 ). Joonis 2.2. Pikasilla silla ümber paiknevad bussipeatused (sinised täpid ; https://web.peatus.ee/ , 2024 ). Looduskaitse (sh sellega seonduv pinnavesi) – s illa asupaik seondub Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595) , vt täpsemalt ptk 3 (sisaldab mh vastavate alade kaitse-eesmärkideks ja silla asupaigaga seonduvate elupaigatüüpide ja liikide teavet) . Siseriiklikult on Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid (vastavas piirkonnas) koondatud Võrtsjärve hoiuala (Valga; KLO2000172) alla. Kuivõrd silla asupaigaga seonduvad elupaigatüübid ja liigid, kellede elupaikasid kaitstakse, kattuvad Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega (vt ptk 3), siis hoiuala kaitse-eesmärke siinkohal eraldi välja ei tooda. Väike Emajõe ja Võrtsjärve kohane teave (mh riiklikust veemajanduskavast) on samuti esitatud ptk 3, kuivõrd tegemist on loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega. Siinkohal saab täiendavalt esile tuua, et Väike Emajõgi kuulub keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 „ Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord “ regulatsiooni alla (arvestatud mh Maa-ameti kitsenduste kaardi rakenduses , 2024 ). Vastava kõrgveepiiriga seonduvalt on LKS § 35 lg 4 erisus - kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi te laiusest. P uu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis võimalik Keskkonnaameti nõusolekute järgselt (VeeS § 119 p 2). Järgnevalt kirjeldatakse silla ümbruses asuvaid kaitsealuseid objekte , mis ei seondu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega või jäävad nendest aladest väljapoole . EELIS e ( 30 .0 8 .2024 ) andmetel on silla vahetus läheduses tuvasta tud järgmiste kaitsekategooria liikide leiukohti (lisaks ptk 3 toodule) : II kaitsekategooria loomad ( sillast ida, lääne ja põhjasuunda fikseeritud esinemine (liikide leiukohad) ) – veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, põhja-nahkhiir (vt ka tabel 2. 2 ) . Keskkonnaamet määras 15.02.2024. a kir jas nr 7-9/24/736-2 vastavate liikidega seonduvad tingimused/suunised. K äesoleva projekteerimise raames valmis silla piirkonna osas er aldi uuring „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024 ), mis on täiendavaks aluseks projektile järgnevates e tappides asjakoh aste liikide soodsa seisundi tagamisel (tööde perioodil) . III kaitsekategooria taim ( sillast ca 65 m kaugusel lõuna-edela suunal ) - soo-neiuvaip ( peamised ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine ). Tabel 2. 2 . Silla lähedal leiduvate nahkhiirlaste paiganõudlus (Keskkonnaamet, 2017) Paigad / liik Veelendlane Põhja-nahkhiir Suurvidevlane Pargi-nahkhiir Talvitus - paigad Koopad, keldrid Koopad, keldrid, hooned Puuõõnsused, praod müürides Koopad, puuõõnsused, praod müürides Suvised varjepaigad Puuõõnsused, keldrid Puuõõnsused, hooned Puuõõnsused, praod müürides Puuõõnsused, puukoore alused, praod müürides Toitumis-paigad Lagendikul, kalda ääres, vee kohal, metsas / pargis Lagendikul, kalda ääres, vee kohal, metsas / pargis, asulas Lagendikul, kalda ääres, vee kohal, metsas / pargis Lagendikul, kalda ääres, vee kohal, metsas / pargis, asulas (hoonete ümbruses) Uuringu „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024 ) alusel l ähimad sobivad metsad, kus kasvavad nahkhiirtele poegimiseks sobilikud puud (haa va osakaal puistus vähemalt 10% ) asuvad sillast 100-140 m kaugusel läänes. Lähimad majapidamised, kus võib samuti esineda nahkhiirtele sobilikke varje- ja poegimispaiku asuvad sillast 40 m kaugusel kagus. Silla ja loodusala (ptk 3) vahele jääb kaks elupaigatüüpi (vt joonis 2 . 3 ), milledega seonduv regulatsioon väljaspool loodusala on mh reguleeritud KeVS ja keskkonnaministri 1 1.08.2008. a määrusega nr 38 „ Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri “. Elupaikade ohutegureid on avatud ptk 3, kuid Natura 2000 alast väljaspool olevad elupaiga osad ei kuulu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide alla. Legend: - Võrtsjärve loodusala ehk Natura 2000 ala -punane joon. - Elupaigatüüp lamminiidud (6450) – lillakas joon. - Elupaigatüüp s oostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080 ) - rohekas joon . Joonis 2. 3 . S illa ja Võrtsjärve loodusala (punane joon) vahele jäävad elupaigatüübid lamminiidud (6450 ; lillakas joon ) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080 ; rohekas joon ) . Alus: EELIS (30.08.24) ja Maa-amet, 2024. Natura 2000 alade eelhindamine Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist . Natura 2000 alade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „ Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis “ (Kutsar jt 2019) ning „ Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta “ (Euroopa Komisjon 2021). Samuti on järgitud „ Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava “ (2024. a versioon, Keskkonnaamet) ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1 . Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Joonis 3.1 Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon 2021). Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on r iigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 as uva Pikasilla silla põhiprojekt (senise silla asendamine uuega) . Kavandatavast tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1, siinkohal saab esile tuua, et projekt ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse eesmärkidega. S il la asupaik seondub Natura 2000 võrgustikku kuuluva te Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595) . Võrtsjärve linnuala pindala kokku on 29883,3 ha, sellest veeosa pindala on 26946,2 ha (vt ka kaart https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953166, 2024). Linnualaga seondub ka rahvusvaheline IBA ala ( Important Bird and Biodiversity Areas nr EE089; 30 758 ha ). Võrtsjärve loodusala kattub suurelt jaolt linnualaga. Loodusala pindala kokku on 29737,0 ha, sellest veeosa pindala on 26938,0 ha (vt ka https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953623 ( 2024 ) ja joonis 3.2 ) . Joonis 3.2. Pikasilla sil d koos teega ning Võrtsjärve l innuala (sh Võrtsjärve loodusala), hall viirutus . Alus: Maa-amet, 2024. Linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse (Keskkonnaportaal, 2024) - rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), soopart e pahlsaba-part ( Anas acuta ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), rabahani ( Anser fabalis ), punapea-vart ( Aythya farina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), hüüp ( Botaurus stellaris ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), mustviires ( Chlidonias niger ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), lauk ( Fulica atra ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), sinirind ( Luscinia svecica ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), kalakotkas ( Pandion haliaetus ), tutkas ( Philomachus pugnax ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), väikehuik ( Porzana parva ), täpikhuik ( Porzana porzana ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), mudatilder ( Tringa glareola ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ) . Võrtsjärve loodusala puhul on kaitse-eesmärgiks ( Keskkonnaportaal, 2024; tärniga on tähistatud üle-Euroopalise tähtsusega ehk esmatähtis elupaigatüüp): I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse - tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), saarmas ( Lutra lutra ), harilik tõugjas ( Aspius aspius ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ), rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia ), luha-pisitigu ( Vertigo geyeri ) ja laiujur ( Dytiscus latissimus ). Kavandatava tegevusega seonduvalt on projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ), projekti tellija (Transpordiamet) ja looduskaitse korralduse eest vastutava Keskkonnaameti vahel toimunud tegevusi täpsustavad koosolekud/arutelud (eelkõige 2024. a mai kuus). Nende aluseks oli mh Keskkonnaameti 15.02.2024. a kiri nr7-9/24/736-2. Vastavast kirjast refereeritakse siinkohal järgnevat (üheselt seonduv Natura 2000 alade temaatikaga) : Silla piirkonnas esinevad elupaigatüübid - jõed ja ojad (3260), lamminii dud (6450) ning soostuva d ja soo-lehtmetsad ( * 9080). Silla piirkonnas esinevad liigid, mille isendite elupaigatüüpe kaitstakse - tõugjas , hink, vingerjas ning hüüp, roo-loorkull, tiigilendlane ja rohe-vesihobu. Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada , millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele. Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse - eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek. Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemik k u 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Alljärgnevalt avatakse (tabelis 3.1) täpsemalt Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2 esitatud elupaigatüüpide ja liikide kohast teavet, kuivõrd nende puhul on põhjust eeldada negatiivse mõju puudumise kontrolli vajadust. Kuivõrd Väike Emajõgi suubub Võrtsjärve (elupaigatüüp 3150; sillast ca 1,7 km allavoolu), siis on vastavas tabelis ka nimetatud elupaigatüüpi käsitletud. Muude elupaigatüüpide ja/või liikide elupaikade kohta koondatud teave, mh kehtivast kaitsekorralduskavast, ei toonud muid täiendusi ehk sisestusi tabelisse 3.1. Tabel 3.1. Kavandatava tegevuse alaga seonduvad elupaigatüübid ja liigid Võrtsjärve loodusalal ning linnualal . Allikad mh : EELIS ( 30.08.24 ) , Võrtsjärve hoiua la kaitsekorralduskava (2024. a versioon, Keskkonnaamet) , Natura 2000 viewer (seis 2022) , Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022). E lupaigatüüp või liik, taustandmed j m s Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõg i ( VEE1008200 ; veekogum 3, Pedeli jõest suudmeni ) , mida sild ületab . Veekogumis v esikonnaspetsiifilised saasteained/Hg ja PBDE kalas (mitte hea seisund) . Hea seisundi saavutamine toimub pärast 2027. a (asjakohased erandid). Elupaiga puhul oluline mh tõkestamatus . Elupaigatüüpi kokku 53 ha, koondesinduslikkus B Ohutegurid – põllumajandustegevus . Meetmed – k eskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine; s ilo-, mineraalväetiste- ja sõnnikuhoidlate, loomapidamishoonete ja -rajatiste, silo- ja sõnnikuaunade veekaitsenõuetele vastavuse kontrollimine ; t õhusate väetamistehnoloogiate kasutusele võtmine ; t aimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete üle järelevalve teostamine ; k eskkonnahoidlike taimekaitsetehnoloogiate sh biotõrjavahendite kasutamine . Elupaigatüübi hea seisundi saavutamine ja hoidmine peale 2027. a L ooduslikult rohketoiteli ne järv (3150) ehk Võrtsjärv ( VEE2083800 ) , kuhu suubub Väike Emajõgi (sillast ca 1,7 km allavoolu). Järv on pindalalt loodusala kõige suurem elupaik ( 26754 ha, esinduslikkus A ) , mille soodsa seisundi tagamisega on seotud erinevate liigirühmade kaitse. Veekogumis seisundi mõjutajad füüsikalis- keemilised näitajad ka v esikonnaspetsiifilised saasteained/Hg kalas . Hea seisund saavuta tav 2027. a (asjakohased erandid). Ohutegurid – jätkuv eutrofeerumine (vee hägustumine ja mudastumine), põllumajandus/sademevee ülevool ja muu saastunud vee äravool as ulatest (sh asulaheitvesi, sadamad), veetaseme kõikumine, kutseline- ja harrastuskalapüük, arendustegevus, külastuskoormuse kasv ning paadi ja laevaliikluse kasv . Meetmed – keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine, riiklik järelevalve, vesikonna tunnuste analüüs, valgalal puhastusseadmete rajamine ja vanade puhastusseadmete moderniseerimine, põllumajandussaaste vähendamine Elupaigatüübi hea seisundi saavutamine ja hoidmine 2027. a ja edasi Lamminiidud (6450) – EELIS andmete järgi lähim niit (esinduslikkus A) silla kõrval lõuna-edela suunal, loodus ala piirist alates. Lamminiite kokku 211 ha, koondesinduslikkus B Ohutegurid – p ool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel , kuivendamine (sh kuivenduskraavide hooldus ) , turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine . Meetmed – loodusväärtuste asjatundlik tutvustamine sihtrühmadele, niiduhooldus, võsaraie, ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade planeerimisel Elupaigatüübi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud S oostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – EELIS andmete järgi lähim metsakooslus (esinduslikkus B) sillast ca 23 m kaugusel lõuna-edela suunal, loodusala piires. Elupaigatüüpi kokku 1 5 ha, koondesinduslikkus B Ohutegurid – raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine . Meetmed – loodusväärtuste asjatundlik tutvustamine sihtrühmadele, ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade planeerimisel Elupaigatüübi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Tõugjas - elab peamiselt Võrtsjärve ja Peipsi vesikonna jõgedes ja järvedes. Soojalembene kala on aktiivne vaid maist oktoobrini. Koeb (aprillis-mais) kividele, kruusale või kõvale liivapõhjale Ohutegurid – eutrofeerumine, koelmute mudastumine , ülepüük, rändetõkked . Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide rakendamine/jälgimine, tõkestamatuse tagamine Elupaigatüübi ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Hink - eluneb selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, peamiselt järvede sisse- või väljavoolude piirkonnas ja aeglase vooluga jõgedes ning kõva põhjaga vanajõgedes. Koeb (juunis-juulis) elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele Ohutegurid – jõgede süvendamine, kraavitamine, reostus . Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide rakendamine/jälgimine Elupaigatüübi ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Vingerjas - elupaikadeks sogase veega toitaineterikkad mudapõhjalised seisvad või nõrga vooluga soojad veekogud. Tihti elavad ka vanajõgedes, deltaveekogudes ja soostunud kraavides. Koeb (aprilli lõpust juunini) elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele Ohutegurid – järve väga madal veeseis . Meetmed – üheselt määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine Elupaigatüübi ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Hüüp - EELIS andmete järgi lähim esinemine (liigi leiukoht) sillast ca 30 m kaugusel lõuna-edela suunal, l innuala piires . Tavaliselt saabuvad Eestisse märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani ja lahkuvad septembri lõpul - oktoobri algul. Üksikud isendid talvituvad ka piirkonnas Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme reguleerimine . Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide rakendamine/jälgimine Elupaiga ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Roo-loorkull - EELIS andmete järgi lähim esinemine (liigi leiukoht) sillast ca 30 m kaugusel lõuna-edela suunal, l innu ala piires . Saabub Eestisse märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkub septembri lõpus-oktoobris Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine . Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide rakendamine/jälgimine Elupaiga ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Tiigilendlane - EELIS andmete järgi on sillast ida, lääne ja põhjasuunda fikseeritud esinemine (liigi leiukoht), loodusala piires jõel. Elupaigad on puude ja lagendikega vahelduvad veekogude äärsed alad. Öise eluviisiga , elab tihti kolooniate s . Päevase d varjepaikad on vanemate majade katusealused ja seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu lennates aeglase vooluga või seisva veega veekogude kohal. Talve veedab peamiselt suuremates tehiskoobastes Ohutegurid – talvituspaikade hävimine, häirimine varjepaikades , lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, ehitustegevus, mürgiste puidukaitsevahendite kasutamine hoonetes, kaevandamine , liiklus. Meetmed – üheselt määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine ning ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade planeerimisel Elupaiga ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud R ohe-vesihobu – kiili leiupaigaks on Väike Ema jõg i, loodusala sees . E lupaigad, kus leidub piisavalt kõrget jõe kohale ulatuvat kaldataimestikku ja ka vaba vett, mille vaheldumisega on tagatud päikesest otse valgustatud ja kaldataimestiku poolt varjatud alade mosaiik, ning kus lisaks leidub veest väljaulatuvaid kive, oksi, puutüvesid ja muid objekte, millel valmikud varjatult peatuda saavad. Vaba ruumi olemasolu vee kohal on oluline saagi püüdmisel, peatumiskohad aga varje- ja puhkekohtadena Ohutegurid – veekogu reostumine, veekogude olemuse muutmine, näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised (tammide ehitamine), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse . Meetmed – üheselt määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine Elupaiga ja selles eluneva liigi soodne seisund (LKS § 3) on tagatud Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alal e Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala /linnuala ) elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega. Tabel 3. 2 . Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses projekteeritava tegevusega. Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi Põhiprojekti lahenduse kohaselt ei rajata sambaid vette, jõe ristlõiget ei muudeta . Uue silla ehitamisega pole ette näha mõju vee keskkonnale . Vana silla jõe sammaste lammutamine (vt. ptk 1) toimub kessoonis (mitte pinnasest) nö kuivades tingimustes, hoides kessoon veevaba . Tammi ei rajata / jõe veetaset ei tõsteta üle kokkulepitud piiride . Kessoonidele juurdepääs tagada ajutise platvormiga (ujuv või toetuv), kuna sellega ei kaasne vajadust uputada pinnast vooluveekogusse . St kavandatavad tööd on ka eos väiksema keskkonnaohuga, kuna kuivade töötsoonide loomiseks ei kasutata pinnast. Pinnase kasutamine oli kavas nt Pärnu Raba – Lai tn silla ehitusel, kus jõesängis paiknevate sammaste ehitamise jaoks kavandati ajutis i tamm e . Nii Väike Emajõgi kui ka Pärnu jõgi on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed ning veekogudes eluneb nt hink . Pärnu jõele kavandatud silla ehituse lahendust hinnati vastavas Natura 2000 alas (Pärnu jões) sobivaks (eelhinnangu protsessis) - „ ei ole oodata olulisi muutusi jõe vee heljumisisalduses, mis võiks loodusala kaitse-eesmärke mõjutada. Kasutusaegne mõju seisneb silla (jõesammaste) olemasolus ja seda ei saa lugeda Pärnu jõe ökosüsteemi seisukohalt oluliseks, kuna veerežiimi ei muudeta ega vee liikumist ei tõkestata “ ( OÜ Hendrikson & Ko, 16.06.2023 ). Kuivõrd käesolevas töös kasutatakse olemasoleva silla lammutamiseks pinnastammideta lahendusi (veelgi enam sobivam veekeskkonna jaoks) ning uue üheavalise silla ehitusel ei toimu töid veekogus , siis ohud elupaigale puuduvad. Lisaks – üldiseks o huteguriteks on põllumajandus. Ohutegureid tegevus ei mõjuta/võimenda, st mõju ka elupaigatüübile puudub . Puudub L ooduslikult rohketoiteli ne järv (3150) ehk Võrtsjärv Väike Emajõgi (elupaigatüüp 3260) suubub Võrtsjärve (elupaigatüüp 3150). Tegevus ei mõjuta järve elupaika, kui on tagatud, et elupaigatüüpi (3260 (Väike-Emajõgi)) negatiivselt ei mõjutata. Käesoleva tabeli veerg „ Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi “ ei näita elupaigatüübile negatiivset mõju, st mõju ka sellega seotud ja allavoolu jäävale elupaigatüübile puudub . Puudub Lamminiidud (6450) Ohutegurid - p ool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel , kuivendamine (sh kuivenduskraavide hooldus ) , turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine . Elupaigatüübile töötsooniga ei minda, materjale seal ei ladustata ning väljakujunenud vee režiimi alustoimemehhanisme ei muudeta . Vastavad ohutegurid seega ei realiseeru elupaigatüübil (loodusalal) ja tegevusega neid ka ei võimendata. St mõju ka elupaigatüübile puudub . Puudub S oostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) Ohutegurid - raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine . Elupaigatüübile töötsooniga ei minda, materjale seal ei ladustata. Vastavad ohutegurid seega ei realiseeru elupaigatüübil (loodusalal) ja tegevusega neid ka ei võimendata. St mõju ka elupaigatüübile puudub . Puudub Tõugjas Tegevus ei mõjuta liigi soodsat seisundit, kui on tagatud, et elupaigatüüpe (3260 (Väike-Emajõgi)/3150 (Võrtsjärv)) negatiivselt ei mõjutata (mh ei soodustata koelmute mudastumist ja teostata seisundit ohustavaid süvendamisi). Käesoleva tabeli veerud „ Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi “ ja „ Looduslikult rohketoiteline järv (3150) ehk Võrtsjärv “ ei näita elupaigatüüpidele negatiivset mõju, st mõju ka liigile puudub . Puudub Hink Vingerjas Hüüp Ohuteguriteks on roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme reguleerimine. Ohutegureid tegevus ei mõjuta/võimenda, st mõju ka liigile puudub . Samuti mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavanda tavad väljapoole antud lii gi pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill (tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimus test) . Puudub Roo-loorkull Ohuteguriks on roostike üleekspluateerimine . Ohutegurit tegevus ei mõjuta/võimenda, st mõju ka liigile puudub . Samuti mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavanda tavad väljapoole antud lii gi pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill (tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimus test) . Puudub Tiigilendlane Lähimad sobivad metsad, kus kasvavad nahkhiirtele poegimiseks sobilikud puud (haava osakaal puistus vähemalt 10%, „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024) ) asuvad sillast 100-140 m kaugusel läänes. Lähimad majapidamised, kus võib samuti esineda nahkhiirtele sobilikke varje- ja poegimispaiku , asuvad sillast 40 m kaugusel kagus. OÜ Loodusekspert 2024. a töö alusel sillal varjepaigad puuduvad. Uue silla rajamine ei muuda maastikumustrit, kuna tuleb vana silla asukohta, seega säilib praegune jõekoridor nahkhiirtele toitumiseks. Seega tiigilendlase kontekstis negatiivsete mõjude eeldused puuduvad . Puudub R ohe-vesihobu Tegevus ei mõjuta liigi soodsat seisundit, kui on tagatud, et elupaigatüüpi (3260 (Väike-Emajõgi)) negatiivselt ei mõjutata. Käesoleva tabeli veerg „ Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi “ ei näita elupaigatüübile negatiivset mõju, st mõju ka liigile puudub . Puudub 3.3 . Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus P tk-ide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (l oodusa lal /linnualal ) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel aluste l negatiivse (ebasoodsa) mõju eeldusi analüüsitud loodus ala /linnuala eesmärkide täitmisele ei ole. Seega on kavandatava tegevuse elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil (vt eelhinnangu ptk 1), ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve loodusala /linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi. Siiski toob töö koostaja siinkohal välja järgnevat - Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindami se ( Euroopa Komisjon , 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või ka u dne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud olulis i keskkonnaprobleem e ehk negatiivse i d mõju sid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega , kui on kirjeldatud ptk 2 ) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendava i d võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 6 1 lg 5 põhjal): maa ja maakasutus ; märgalad ; jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ; veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ; muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ; maavarade kasutus ; ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ; maastik (sh pinnavormid) ; looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ; elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ; suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alamp eatükkide kaupa. P eatükki de sisustamisel on arvestatud mh ptk -s 1 – 3 toodud teavet. P eatükis 4 .12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. Maa ja maakasutus Väike Emajõest lääne suunal Tõrva vallas (Valgamaal) Pikasilla külas sillani viivat riigiteed ümbritsevad ptk 2 alusel maatulundusmaad, transpordimaad ja elamumaa. Silla maaüksus (17101:001:0957), mis asub jõel, jääb Elva valda (Tartumaal), Purtsi külla. Väike Emajõest ida suunal Elva vallas, Purtsi külas sillani viivat riigiteed ümbritsevad valdavalt elamumaad, kuid on ka transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad hoonestatud elamumaad on Antsu (60801:001:2261) ja Emajõe (60801:001:0710) maaüksustel. Neist lähim on Antsu (60801:001:2261) maaüksus, mis jääb sisuliselt silla mulde kõrvale ning selle maaüksuse kasutamise häiring (ehitustööde käigus) on suurim, kuivõrd ehituslikud tööd toimuvad hoonestusala vahetus naabruses. Vastava teema osas vt täpsemalt ptk 4.10. Maastikuliselt on sild kavandatava tegevuse piirkonnas juba olemas. Seega olulist maastikumuutust uue silla rajamine kaasa ei too . Pikaajaline maakasutuse korraldus oleks mõjutatud juhul, kui silla rekonstrueerimist ei toimuks. St tegemist on maakasutuse korralduse kontekstis positiivse tegevusega. S illa rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 - 2). Rekonstrueerimise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad lühiajaliselt (silla kasutusiga arvestavalt) tavapäraselt väljakujunenud transpordikoridore . Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist . Märgalad S il l a läänekaldal paiknevad lamminiidud ( mullastik M''-''' (madalsoo) ja AM''' (lammi-madalsoo) ) . Ptk 1 nähtub, et projektide (lammutus/ehitus) mahus on antud tingimus m ärkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). Mõjusid Natura 2000 alale on kirjeldatud ptk 3 ja looduskaitseliselt olulisi nüansse (elupaigatüübid väljaspool Natura 2000 ala) võetakse kokku ka ptk 4.9. Märgalade kontekstis üldiselt saab käesolevas ptk välja tuua, et ei kavandata märgalade kui selliste kuivendamist ja nendega seotud ökosüsteemide seisundi halvendamist. Seega puudub ka mõju (negatiivses võtmes) eeldus märgaladele . Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Kavandatud tegevusega (ei ole vastuolus veekogu kalda ehituskeeluvööndi sätetega LKS § 38 ) hõlmatud sild ületab Väike Emajõg e (veek ogum 3, Pedeli jõest suudmeni). Jõe äärseid märgalasid on kajastatud mh ptk 3, 4.2 ja 4.9. Jõgi ise kuulub Natura 2000 alade elupaigatüüpide alla ning seega on jõe ja sellega seonduvaid elupaigatüüpe jm asjakohast käsitletud ptk 3. Jõe kaldavööndi osas saab projektist (lammutus/ehitus, vt ptk 1) teadaolevate tingimustena siinkohal esile tuua järgnevat: Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele. Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek. Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 ala ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras; Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja te ostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal . Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel ( väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2) ); lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb l oodusliku kõikumise vahepeale. maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada. Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load . Ptk -s 1 nähtub, et välditakse veekogu kaldajoone ja ristlõike pindala sisulisi muutusi . Eelnevalt kirjeldatud ja juba sätestatud tingimused tagavad ka väheste võimalike keskkonnaohtlike olukordade (ehitusetappide ettevalmistusest / ellu viimisest tulenevad) tekke vältimise/piisava minimeerimise (seondub ka ptk 4.4 temaatikaga). Pikemas perspektiivis saab sedastada, et silla rekonstrueerimine ei mõjuta jõeäärsete alade ja kallastega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Nimetatu d järeldus tugineb kavandatavate tegevuste kohta kogutud teabele , ptk 3 esitatud järeldustele ning ptk-s 4.2 , 4.4 ja 4.9 esitatule. Seega k okkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast. P iirkonnas on põhjavesi kaitstud või suhteliselt kaitstud ( tugimaantee nr 52 kilomeetripunktide järgselt 46,55 km-st lääne suunas ) ja tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist. Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Väike Emajõg e (veek ogum 3, Pedeli jõest suudmeni). Jõe äärseid alasid on kajastatud mh ptk 3, 4.2, 4.3 ja 4.9. Jõgi ise kuulub Natura 2000 alade elupaigatüüpide alla ning seega on jõe ja sellega seonduvaid elupaigatüüpe (sh Võrtsjärv, tegevuspaigast allavoolu) jm asjakohast käsitletud ptk 3. Siinkohal saab toetudes ptk 3-le välja tuua, et veekogumite hea seisunditaseme saavutamise eesmärke ja sellega seonduvaid tegevusi vastav projekt ei kahjusta/ohusta. Ptk -s 1 esitatud tingimustele, milledest kaldavööndiga seonduvaid on refereeritud ptk 4.3, täiendavaid siinkohal seada vaja ei ole. Lähtuvalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel avalikult kasutataval veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemine on toodud välja ka projekti dokumentatsioonis, kuid siinkohal rõhutatakse vastav tingimus üle ka ptk lõpus . Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et p rojektis tagatakse sademevete süsteemne äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee tekkega on arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda erosiooni ja täiendavat reostuskoormust tekitamata. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et AS Maves (2013) „ Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu “ alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l ( heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19. a. määrus nr 61) ) . Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“ . Maves OÜ (2019) alusel: perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis. perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud. 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l ; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l ) . Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemiseset tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ , 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid (lühi- ja pikaajalisi) , kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel eelhinnangu ptk 1 esitatud projekti tingimus i ning järgnevat: K una sild on tee koosseisus ja Väike Emajõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine (vähemalt veesiseste sammaste lammutamine) registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena . Veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaal s e t lubatav at voolukiirus t ( Hmaks = 0,5 m/s ) . Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb , tule b tööd vooluveekogus koheselt peatada . Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine / uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi (projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Pikasilla silla rekonstrueerimine ei mõjuta mulla ja pinnasega ning õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2 ning juba ptk 3 ja 4.3 antud järeldustest ). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4 . Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid , st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. Maavarade kasutus Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik projekti ellu viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid . Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3, 4.1, 4.3 – 4.5 ja 4.10 ). Ptk-st 1, mis annab ülevaate nii senise silla lammutamisest kui ka uue ehitamisest, saab mh esile tuua järgnevat - kirjeldatud lammutusjärkude (silla pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine) puhul on lammutusprojektis sätestatud tegevusi suunav jäätmekava (eraldi ptk-na). Vastav ptk annab lammutustööde korraldamiseks raamistiku vastavalt riiklikele ja kohalikele regulatsioonidele ning toob välja vajaduse jäätmeteket võimalikult suures mahus minimeerida, sätestades selleks ka jääkmaterjalide taaskasutuse kaalutlemise kohustuse tööprojekti tasandil. Ette on nähtud kehtivatele regulatsioonidele vastavate kogumislahenduste rakendamist, vähemalt järgnevatele jäätmeliikidele (täiendavalt seatud nõue täpsustada (nt liike ja koguseid) ehitusprojektis): Hilisem üleandmine sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale; Betoon, sh raudbetoon. Bituumeni taotlised segud ja saadused. Kaablid. Ehitus- ja lammutuse segapraht. Eraldatakse objektil, antakse üle vanametalli käitlejale - raud ja teras. Kasutatakse ehitusobjektil täitepinnasena – kivid ja pinnas. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigitee ( tugi maantee) 52 Viljandi-Rõngu teest, mille ühenduskoridori katkematuse tähtsust ka eesmärgistatud kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat: Uue silla ehitusala t ööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt koostatavas e hitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava s ( kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust ) . Maastik (sh pinnavormid) Ptk -st 2.1 nähtub, et Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste väärtuslik maastik kannab endas esteetilisi, looduslikke ning rekreatiivseid väärtusi. Pikasilla juures oli põline ülekäigukoht (oluline liikluskoridor) ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Väike Emajõega piirnevad alad võimaldavad puhkepeatuseid veematkajatele ja kalapüüki ning jõe läänekallas on määratud ka kauniks teelõiguks. Pi kasilla silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 - 2). Maastiku ja maakasutuse teemasid (sh lühiajalisi häiringuid) on avatud ka ptk 4.1. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Ptk-st 2.2 nähtub, et silla asupaik seondub (käsitletav sild ületab (ptk 3.1, joonis 3.2)) Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595) ning siseriiklikult Võrtsjärve hoiuala ga (Valga; KLO2000172) . Alade ja nende väärtuste kattuvuse järgselt on elupaigatüüpide ja liikide analüüs esitatud Natura 2000 aladele keskendunud ptk-s 3. Natura 2000 ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei tuvastatud. Hoiuala kontekstis vastavad järeldused kohalduvad samaväärselt nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede elupaikasid käsitleti. Eelnevale lisaks , EELISe (30 .0 8 .2024 . a ) andmetel on t öö piirkonnas registreeritud mitme i d eelkõige II kaitsekategooria lii ke (vt ka ptk 2 .2 ) : veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, põhja-nahkhiir ning soo-neiuvaip . Nimetatud liikide osas antakse täpsemat teavet alljärgnevalt. Ptk lõpus antakse kokkuvõtlik ülevaade ka loodusalast ja hoiualast välja jäävate elupaigatüüpide osas ning rohevõrgustiku (esineb mh tööde piirkonnas) mõjutamise kontekstis. Tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimustest tuli sillal varjuda võivate nahkhiirte tõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad . KMH eelhinnangu raames vaadeldi nahkhiirte esinemise võimalusi piirkonnas täiendava sisenduuringu raames ( „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024) ). Vastava uuringu tulemused: Töö raames ei tuvastatud, et sild, mida kavandatakse lammutada ja asendada uuega, oleks senise põhjal nahkhiirtele oluliseks varjepaigaks. Lammutamise ajal ja ka uue silla ehitamise põhiperioodi ajal on tavapärane liiklus ümber suunatud ehk ei ületata vastavas kohas Väike Emajõge. Samas tuleb ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised ( kuupäevalased /kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse ( 01.05 kuni 15.08 ) perioodi. Tehispesade kavandamine ei ole mõistlik, kuna Pikasilla silla läheduses esinevad võimalikud looduslikud nahkhiirte elupaigad 100-140 m kaugusel haava puistutes ning läheduses asuvad hooned, mis on samuti võimalikud poegimiskolooniate asupaigad, mistõttu ei ole mõistlik rajada nahkhiirtele silla konstruktsioonide sisse tehispesi, vaid piirduda võimalike looduslike elupaikade olemasoluga. Lisaks haiguste levimise ennetamisele, pole mõistlik rajada silla külge kunstpesi, misläbi võib suureneda nahkhiirlaste kokkupõrkerisk sõidukitega. Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides, tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06, sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid, aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist. Soo-neiuvaip , mille ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine , jääb sillast ca 65 m kaugusele ning nii vana silla lammutus kui ka uue ehitustööd ei tekita mõjueeldusi vastava liigi leiupiirkonnale. Silla ja loodusala (ptk 3) vahele jääb kaks elupaigatüüpi (vt ptk 2.2, joonis 2.2 ), milledega seonduv regulatsioon väljaspool loodusala on mh reguleeritud KeVS ja keskkonnaministri 11.08.2008. a määrusega nr 38 „ Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri “. Lamminii tude (6450) ohutegurid – pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh kuivenduskraavide hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Soostuvad ja soo-lehtmetsad e (*9080) o hutegurid – raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Projekti lahendid piirnevad silla ääres samba nõlva l l amminiitude ga (6450) ning s oostuvad ja soo-lehtmetsade (*9080) jäävad olemasoleva tee nõlva l ähedale . Kava ndatud on säilitada ma ksimaalselt maapinna reljeefi ja seniseid nõlvasid vastavates piirkondades ei laiendata ning niiskusrežiimi ei korraldata ümber elupaikadele ebasoodsalt. Arvestades eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha, mistõttu täiendavate tingimuste seadmine pole vajalik. Ehitusprojekti piirkond asub maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialas ( vt ka ptk 2 .1 ) . A rvestades kavandatava tegevuse paiknemist rohevõrgustiku suhtes , tegevuse mastaapi ning võttes arvesse, et tegemist on juba olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh ei muudeta maakasutust) , pole ette näha võimalikku tugiala killustumist, võrgustiku elementide suuruse ja maakattetüübi muutust ega loodusliku ala pindala sisulist ehk täiendavat vähenemist. Projektiga on piisavalt tagatud ka loomade liikumise võimalused, peale silla rajamist, jõe kalda tsoonis. Tagatavad on liikumistsoonid, mis on ulatuslikumad (mõõdetuna veekogu piirist, põhikaardi alusel) , kui Keskkonnaameti poolt sätestatud miinimum, milleks oli vähemalt 1 m laiune loodusliku pinnasega tsoon jõe kallastel, silla all. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomu st , mastaabi st ning asupaiga st , ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat ( täiendus ning lisa tingimus käsitletud projekti) : E hitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16. 08 kuni 30. 04 või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlik kusse ( 01.05 kuni 15.08 ) perioodi. Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides, tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06, sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid, aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist. 4 .10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Lähtudes ptk -st 1, siis silla rekonstrueerimisega tagatakse ka kergliikluse (paikkonnas küll väikesemahuline, kuid samas oluline (sh väärtusliku maastiku (ptk 4.8) kontekstis), sillaületuse jätkuv võimaldamine. Toimub bussipeatuste arvu optimeerim ine , kuna hajaasustuse elamualad jäävad Pikasilla bussipeatus t est optimaalsele 2,5 km jalgsiliikumise ulatusse . Osadele inimestele muutub bussipeatusesse jõudmise teekond pikemaks. Samas võimaldab optimeerimine ühistranspordi kulusid kokku hoida ja potentsiaalsetel reisijatel kergemini valida liikumissuunda (eri maakondade keskuste mõistes). Silla rekonstrueerimine ei mõjuta piirkonna (hajaasustuslik) elukorraldust ning sellega seonduva t maakasutust (sh maaparandusega seonduvad aspektid) pikaajaliselt negatiivselt. S illa rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) , vt ka ptk 4.1 . Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus). Müra - p rojekteerimise käigus teostati töö „ Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modellee rimine“ (Alkranel OÜ, 2024) . Vastava töö käigus vii di läbi maanteeliikluse müratasemete modelleerimine nii 20 23 . a (olemasolev olukord), 2027. a (ehitusjärg s e) kui ka 2045 . a (perspektiiv s e) liiklusolukorra iseloomustamiseks. Müratundlike alade kategooriate määramisel läht uti Elva valla ja Tõrva vald üldplaneeringu test, kus Elva vallas asuvad elamud olid II mürakategooria alal ning Tõrva vallas segafunktsiooniga ehk III mürakategooria ( keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ) alal. Maanteele lähimad eluhooned (Antsu, Emajõe, Põhtjärve, Männi (Elva vald) ning Miku (Tõrva vald) kinnistud) jäid maanteest u 25-35 m kaugusele. Müra modelleerimiseks kasutatud lähteandmete koondvaade: Olemasoleva hoonestuse kõrgus, eluhoone/kõrvalhoone - 7/5 m. Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast - 2 m. Müra hindamise samm - 3x3 m. Peegelduste arv - 1. Modelleeritava ala maapind - pehme; maanteed ja teed, veekogud – kõva. Modelleeritava ala reljeefi alus - kõrgusandmete alusel koostatud kõrgusmudel. Modelleeritava tee ja silla andmed - piirkonna 3D maastikumudeli andmed Maa-amet, topo-geodeetiline uuring (Reaalprojekt OÜ, 2024) ja põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ, 2024). Liiklussagedused (AKÖL / raskeliiklus %) - 1783 / 8 (2023. a), 2000 / 8 (2027), 2200 / 8 (2045). Liikumiskiirus sillal ja selle lähedasel lõigul - 70 km/h. 2024. a modelleerimise raames teostati eelnevalt nimetatud eluhoonete teepoolse küljeni leviva mürataseme arvutused , mis iseloomustavad hoonete maanteepoolsel küljel esinevaid suurimaid müratasemeid erinevate töös käsitletud olukordade puhul . Eluhoonete teepoolse küljeni leviva mürataseme arvutused näitasid, et üheski modelleeritud olukorras ei ületata lubatud piirväärtuseid (vt tabel 4.1) . Seega jäävad müratasemed lubatud piirväärtustest madalamaks ning müra kaitse meetmete rakendamiseks vajadus puudub ja seda nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras. Tabel 4.1. Müra hinnatud tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (kokkuvõte tööst „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024) ) . Katastriüksus Katastrinumber Suurim müratase eluhoone teepoolsel küljel, dB Piiväärtus eluhoone teepoolsel küljel, dB Päevane aeg, L d Öine aeg, L n Päevane aeg, L d Öine aeg, L n 2023 2027 2045 2023 2027 2045 Miku 61301:005:0650 53 53 54 42 43 43 70 60 Antsu 60801:001:2261 57 57 58 47 47 47 65 60 Emajõe 60801:001:0710 55 55 55 44 44 45 65 60 Põhtjärve 60801:001:0690 55 56 56 45 46 46 65 60 Männi 60801:001:1450 61 61 62 50 51 51 65 60 Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016 . a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ l isa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria ) 45 dB ( A ) / 50 dB ( A ) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine) . Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 , mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. Vibratsioon - s oovimatu vibratsioon ( mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoone te konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000 ( Traffic Vibrations in Buildings ) ). L iiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoone te aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt , olenevalt pinnase omadustest. Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 . a määrusega nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “ . Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni taju taks juba kui väga tugeva t vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus e hitusaegset vibratsiooni põhjustab ehitusmasinate /seadmete kasutus. Seejuures tihendajad , purustid, teerullid jm ning erinevad puurimis - või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid vibratsiooni tasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023) alusel mõjutavad e hitusaegset vibratsiooni suurust paljud tegurid, s h kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017) kohaselt (tugineb Väo lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib k üll nn järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini ~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule . Siiski on võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks soovitatav enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 2 0 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ), peenosakestele (PM 10 ) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO 2 ), vääveldioksiid (SO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt RTerS, AÕKS ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised. Maa-ameti alusel oli antud teelõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 19 048 sõidukit (loendatud 2020 a). 2020. a tehti vahetult maantee ääres õhukvaliteedi pidevmõõtmiseid (perioodidel 31.01.20-02.03.20 ja 04.06.20-06.07.20), kus lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO 2 , SO 2 , CO) ja tahkete osakeste (PM 2,5 ) automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM 10 ) ööpäevakeskmised proovid, millelt analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja süsiniku (EC/OC) sisaldust ning ioonilist (SO 4 2- , Cl - , Na + , K + , Mg 2+ , NH 4+ , Ca 2+ ) koostist. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. Seega võib järeldada, et antud tugi maantee lõigul ( ptk 2, 2022. a oli 1769 AKÖL ja prognoos 2045. a kasvab see kuni 20% ) toimuv liiklus ei põhjustaks piirnevatele elamutele/maakasutajatele õhusaastet, millega kaasneks negatiivne (ebasoodne) mõju. Ehitusperioodil siiski häiringuid minimeerida - vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). V alguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2) ning projektides eraldi täiendusi teha ei ole vaja. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4 . Samuti puuduvad mõjueeldused kultuuripärandile/ pärandkultuuriobjektidele ehk kultuurimälestiste le ja pärandkultuuriobjektide le ei ole näha ette olulist mõju (lähtudes ka ptk 2.2 esitatud taustteabest, mh projektides juba käsitletavate tingimuste osas) . Seega t oetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning projekti mahule, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (lisa tingimus ed käsitletud projekti) : Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine) . Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria ) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset . E nne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord . Ehitusaegse v ibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid meetmeid. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4 .11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.11 esitatud infost, ei ole Pikasilla silla lammutamise ja uue silla ehitamise ga olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingim ustele täiendavalt toonitatakse, et k avandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4 , 4.7 , 4 . 9 ja 4.10 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks . Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamise ks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste /suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega ( mh Keskkonnaamet , Muinsuskaitseamet ning Elva vald ja Tõrva vald ), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid , mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet . E dasi n e o tsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine (mh asjaomaste asutuste määratlemine ja kaasamine) on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla lammutamine ja uue silla (ilma veesiseste sammasteta) ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele. P rojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala l ja selle naabruses ( Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusala (RAH0000595) ) , mistõttu koostat i projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Ptk 4 läbiti muude aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Pikasilla silla lammutamise ja uue silla ehitamise ga olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt toonitatakse, et k avandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4 , 4.7, 4 . 9 ja 4.10 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks . Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste /suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega ( mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ning Elva vald ja Tõrva vald ), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine o tsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine (mh asjaomaste asutuste määratlemine ja kaasamine) on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Kokkuvõtvas ptk -s esitatakse koondvaade ka projekti tingimustest (eelhinnangu ptk 1 alusel ( ei hõlma silla lammutamise jäätmekäitlust, esitatud projektis eraldi ptk -na ) ning eelhinnangu ptk 4.4, 4.7, 4.9 ja 4.10 põhjal ptk 1 meetmeid täpsustavad / täiendavad meetmed (alla joonitud) ): Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele. Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kuna sild on tee koosseisus ja Väike Emajõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine (vähemalt veesiseste sammaste lammutamine) registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde organiseerimise kavas . Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek. Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Põhiprojekti koostamisele on kaasatud nahkhiirte spetsialist, tuvastamaks, kas silla konstruktsioonides pesitseb nahkhiiri ja otsustamaks, kas täiendav ad uuring j m tegevuste kavandamine on vajalik . Kui põhiprojekti tulemusel nahkhiirte eksperdi täiendav kaasamine osutub vajalikuks, tuleb ehitustöövõtjal täiendavalt kaasata varjepaikade kavandamiseks üks järgmistest nahkhiirte ekspertidest: a. https://www.etis.ee/CV/Oliver_Kalda/est; b. https://www.etis.ee/CV/Rauno_Kalda/est; c. https://www.etis.ee/CV/Matti_Masing/est; d. Lauri Lutsar - https://elfond.ee/kontakt . Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16. 08 kuni 30. 04 või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi. Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides, tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06, sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid, aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh lammutustööd) teostada päevasel ajal. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset. Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord . Ehitusaegse v ibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid meetmeid. Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 ala l ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras; Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töö meetodite ja tööaja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja te ostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal . Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel ( väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2) ); lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb l oodusliku kõikumise vahepeale. maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada. v eesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat voolukiirust (Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb, tuleb tööd vooluveekogus koheselt peatada. Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load . Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine / uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi (projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust. Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt koostatavas e hitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas (kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust). Kasutatud materjalid Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms , mida siinkohal tingimata ei dubleerita ): Bussipeatuste informatsioon https://web.peatus.ee/ viimati alla laetud 11.10.2024 . Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (30 .0 8 .2024 ja 11.10.2024 ). Eksperthinnang Maanteameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud. OÜ Maves, 2019. Elva valla üldplaneering, 2024. Google maps https://www.google.ee/maps viimati alla laetud 14.10.2024. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava d, 2022. Liiklussõlmede sademevee kogumise ja osalise puhastamise uuring. AS Maves jt, 2013. Maa-ameti geoportaal ( www.maaamet.ee ) , 2024. Nahkhiirlaste ( Vespertilionidae ) kaitse tegevuskava, 2017. Pikasilla silla lammutusprojekt. (Töö number: P23017) Selektor Projekt OÜ , 08.2024. Pärnu Raba – Lai tn silla keskkonnamõju hindamise eelhinnang. OÜ Hendrikson & Ko, 16.06.2023 . Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks . (Töö number: P23017) Selektor Projekt OÜ , 2024. Tehniline kirjeldus: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti koostamine . Selektor Projekt OÜ, 2024. Tõrva valla üldplaneering, 2024. Valga maakonnaplaneering 2030+, 2017. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava. 2024. a versioon, Keskkonnaamet. Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Litsentseeritud isik: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157) Tartu 2024 Publitseerimise üldised andmed;  Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt (teelõigu rekonstrueerimine, põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ).  Töö vormistatud: 26.11.2024. a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.  Põhiprojekti sisenduuringutena Selektor Projekt OÜ-le teostas või koordineeris OÜ Alkranel ka töid (ei ole eelhinnangu lisadeks, vaid projekti uuringud): o Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine (Alkranel OÜ, 2024). o Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang (OÜ Loodusekspert, 2024; looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks kasutamiseks).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga...................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 12 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega ........................................................................................................ 14 2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus (mh kaitstavad kultuuri- ja loodusobjektid) ......................................................................... 14 3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 18 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada............................................................................................................................... 19 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 24 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 26 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine ................................................................................................................................ 27 4.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 27 4.2. Märgalad.................................................................................................................... 28 4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 28 4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 29 4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 31 4.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 31 4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 31 4.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 32 4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 32 4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 34 4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 38 4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 38 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 40 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 44 3 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla lammutamine ja uue silla ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele. Silla asupaik seondub Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595). Seega projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses, mistõttu koostatakse projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8. Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021). 4 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga KMH eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla (vt ka joonis 1.1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla lammutamine ja uue silla (ilma veesiseste sammasteta) ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele. Joonis 1.1 Pikasilla silla asukohaskeem (Valgamaa Väike Emajõest läänes, ülejäänud silla ala Tartumaal). Alus: Maa-amet, 2024. Olemasolev sild (nr 976; 17101:001:0957 – sihtotstarbeta maa (MaaKatS § 193 lg 9)) asub riigitee (tugimaantee) 52 Viljandi-Rõngu teel (joonis 1.2). 5-avalise talasilla (ehitatud 1959 a, remonditud 2010. a) pikkus on 124,9 m ning kogulaius 10,2 m (ületab Väike Emajõge). Silla ümbruse mh looduskaitselisi aspekte käsitletakse alljärgnevalt ning ptk 2 – 4 ja põhiprojekti sisenduuringus „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024; looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks kasutamiseks). Silla ajakohastamise põhiprojekti mahtu kuulub mh olemasoleva silla lammutamist käsitlev projektdokumentatsioon. Kuivõrd uue silla kavandamisele eelneb olemasoleva lammutamine, siis esmalt antaksegi koondülevaade vastavast dokumentatsioonist. Lammutusprojekti (eelnõu seisuga 29.08.24. a) kooseisu kuuluvad mh järgnevad teemaplokid:  Ptk 3 - Lammutusprojekt.  Ptk 3.1 - Üld- ja tehnilised andmed ja konstruktsioonide üldine kirjeldus.  Ptk 3.2, 3.3 - Keskkonnapiirangud Väike-Emajõe kallastel ning keskkonnapiirangud oleva silla lammutamisel.  Ptk 3.4 - Lammutustööde tehnoloogiline kirjeldus.  Ptk 3.5, 3.6 - Ettevalmistustööd ning lammutustööde mahud. 5 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.   Ptk 3.7, 3.8 - Silla pealisehituse lammutamine ning silla sammaste lammutamine.  Ptk 4 - Jäätmekava. Joonis 1.2. Pikasilla sild – vaade sillale ja Väike Emajõe kallastele. Alkranel OÜ, 2024. Silla konstruktsioonide lammutamisega võib alustada peale liikluse ümbersuunamist ja ehitusplatsi sulgemist kõrvalistele isikutele. Silla lammutamine on lammutusprojekti alusel kavas teostada etapiliselt (joonis 1.3, esitatud sambad 1…4):  Sildeehitise ja kaldasammaste (nr 0 ja 5, killustikalusele toetuvad istmetalad) lammutamine.  Vahesamba nr 1 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele).  Jõesamba nr 2 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele).  Jõesamba nr 3 lammutamine jõe keskel.  Vahesamba nr 4 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele). 6 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 1.3. Pikasilla sild – väljavõte lammutuse tehnoloogilisest üldskeemist (pontoone ja kessoone ei rakendata korraga, vaid järk-järgult iga samba juures eraldi). Selektor Projekt OÜ, 2024. Lammutusprojekt jaotub kahte peamisesse osasse/järku (silla pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine), millele rakendub mõlemal juhul kava jäätmekäitluse korralduse reeglistik (jäätmekava). Enne lammutusprojekti järkude lahti kirjutamist antakse ülevaade peamistest ja juba määratud tingimustest (Selektor Projekt OÜ (loetelu ei hõlma jäätmekäitlust, kuna silla lammutusprojektis koondatud jäätmekäitlus eraldi ptk)/Keskkonnaameti kirjas 15.02.2024. a nr 7-9/24/736-2 toodu ja arvestatu (kaldkirjas)):  Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala).  Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele.  Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.  Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde organiseerimise kavas.  Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.  Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Põhiprojekti koostamisele on kaasatud nahkhiirte spetsialist, tuvastamaks, kas silla konstruktsioonides pesitseb nahkhiiri ja otsustamaks, kas täiendavad uuring jm tegevuste kavandamine on vajalik. Kui põhiprojekti tulemusel nahkhiirte eksperdi täiendav kaasamine osutub vajalikuks, tuleb 7 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  ehitustöövõtjal täiendavalt kaasata varjepaikade kavandamiseks üks järgmistest nahkhiirte ekspertidest: a. https://www.etis.ee/CV/Oliver_Kalda/est; b. https://www.etis.ee/CV/Rauno_Kalda/est; c. https://www.etis.ee/CV/Matti_Masing/est; d. Lauri Lutsar - https://elfond.ee/kontakt.  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh lammutustööd) teostada päevasel ajal.  Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 alal ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga.  Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal.  Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2)); o lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale. o maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada.  Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load. Esmajärjekorras lammutatakse silla pealisehitus. Silla pealisehitus sh talad lõigatakse üksteisest lahti väikemateks demonteeritavateks detailideks, arvestades kasutatava ehitustehnoloogia/masina tõstevõimekusega. Silla pealisehituse detailid eemaldada ehitustehnoloogiaga või masinaga (tõstmise, lükkamise, tõmbamise jne viisil), mis võib olla toetatud sillale, kui töövõtja on seda eelnevalt tugevusarvutustega kontrollinud. Ehitusplats tuleb rajada riigiteemaa kinnistule ja vältida tuleb tegevusi Natura 2000 alal. Pealisehitus on kavandatud lammutada ilma veekogusse ajutisi rajatisi paigaldamata. Lammutatava osa all tuleb kasutada ajutist (ujuvat või toetuvat) platvormi, millega tagatakse ehitusjäätmete veekogusse mittekukkumine. Lammutatud konstruktsioonide osad teisaldatakse ehitusplatsile ja utiliseeritakse. Sammaste lammutamiseks (teadaolevalt va kaldasambad 0 ja 5, mis maismaal), sh töötamiseks vooluveekogu veetasemest allpool, on vajalik veekogusse rajada ajutine rajatis nö kuiv kast (kessoon, sulundsein vms). Lammutustööd veepiirist allpool toimuvad seega nö kuivades tingimustes (tehnoloogiline ruum ümber samba). Lammutamiseks kasutatav ehitustehnika on võimalik paigutada veest tühjaks pumbatud kessooni, mille puhul on mh arvestatud tehnoloogiliselt vajaliku ruumiga. Ehitusmasinate juurdepääs kessoonile tagada 8 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. ajutise platvormiga või tõsta paika kraanaga või opereerida kõrvalt ujuvalt platvormilt (vt joonis 1.3). Samba ümber kuiva kasti paigaldamiseks tuleb ehitustöövõtjal teostada kontrollarvutused, arvestades kasti gabariitidega ja kontrollida, et ei ületataks ohutuid hüdroloogilisi piirväärtusi veetaseme paisutamisel (lubatud kuni 34,77 m AS = H10%) ja voolukiiruse suurendamist (lubatud kuni 0,5 m/s = Hmaks), mis tulenevad mh projekteerimisel Keskkonnaametiga määratletud parameetritest (täpsustavad koosolekud/arutelud (eelkõige 2024. a mai kuus)). Peale samba lammutamist (jõe põhjast min 0,5 m sügavamalt) kessoon ja ehitustehnoloogia paigutada ümber järgmisele samba teljele, kuni kõikide sammaste eemaldamiseni. Valitud tehnoloogia tagab, et puudub sisuline pinnase käitlemine veekeskkonnas, seega ei ületata ka KeHJS § 6 lg 1 p 17 (süvendamine > 500 m3) ja 171 (tahkete ainete uputamine > 2000 m3) sätestatud künniseid (KMH kohustuslikkus). Vajalik on siiski veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196), kuna silla ehitamine (sh lammutamine) toimub avalikult kasutataval veekogul mistahes tegevuse mahtude korral. Keskkonnaamet tõi oma kirjas (22.09.2024 nr 7-9/24/17977-2) samuti välja, et vooluveekogus asuvate sammaste puhul on registreeringu omamine ehitamise perioodil vajalik. Eelnevalt kirjeldatud lammutusjärkude (silla pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine) puhul on lammutusprojektis sätestatud tegevusi suunav jäätmekava (eraldi ptk- na). Vastav ptk annab lammutustööde korraldamiseks raamistiku vastavalt riiklikele ja kohalikele regulatsioonidele ning toob välja vajaduse jäätmeteket võimalikult suures mahus minimeerida, sätestades selleks ka jääkmaterjalide taaskasutuse kaalutlemise kohustuse tööprojekti tasandil. Ette on nähtud kehtivatele regulatsioonidele vastavate kogumislahenduste rakendamist, vähemalt järgnevatele jäätmeliikidele (täiendavalt seatud nõue täpsustada (nt liike ja koguseid) ehitusprojektis):  Hilisem üleandmine sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale; o Betoon, sh raudbetoon. o Bituumeni taotlised segud ja saadused. o Kaablid. o Ehitus- ja lammutuse segapraht.  Eraldatakse objektil, antakse üle vanametalli käitlejale - raud ja teras.  Kasutatakse ehitusobjektil täitepinnasena – kivid ja pinnas. Uus Pikasilla sild on projekteeritud (põhiprojekti eelnõu) üheavalise sillana, pikkusega 110,0 m (sammaste sisemistest äärtest) ja laiusega 15,1 m (joonis 1.4). Põhiprojektis rakenduvad samad tingimused (va spetsiifilised ehituslikud sätted kasutusest välja jäävate sammaste likvideerimisele), mis eelnevalt kirjeldatud senise silla lammutusprojektis. Uue ehitatava rajatise eluaeg vähemalt 100 aastat. Joonis 1.4. Kavandatav Pikasilla sild. Konstruktsioonide plaan. Selektor Projekt OÜ, 2024. 9 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Projekteeritav sild rajatakse olemasoleva tee suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel. Sõidutee katendi laiuseks uuel sillal on 9,0 m. Kergliiklustee katendi laius 3,25 m. Muldkeha laiust tee osal on maksimaalselt 14 m, valdavalt on olemasolevad nõlvad kaldega 1:1,5. Kavas on säilitada maksimaalselt maapinna reljeefi. Uue silla jõesängi nõlvad kindlustatakse munakivikindlustusega betoonalusel. Kavandatud on olemasolevat jõesängi maapinna reljeefi säilitada ja teha muudatusi vaid kallasraja gabariidi tagamiseks. Silla pealesõitude pikakalded on otstes 1,6% ja silla keskel 0%. Sõiduteel on sillal vetejuhitimiseks 2,5% põikkalded. Sillal (jõe kohal) kanaliseeritaks sademeveed restkaevude ja torustikuga kokku ja juhitakse mh haljasaladele. Pealesõitudel (muldel) juhitakse sademevesi võimalusel otse üle nõlva alla ja immutatakse haljasalale. Kergliiklustee poolel kanaliseeritatakse ja juhitakse muldest välja haljasalale. Sillal ja mõlemal pool silda uuendataks sõidutee katendit kokku ca 1 km, mille järgselt 20 m ulatuses viiakse kokku olemasoleva katendiga. Töömahupiir on alates PK462+34 kuni PK472+05. Kavandatud on kergliiklustee Pikasilla tanklast (61301:005:0520) üle silla kuni Pikassilla tee ja 52 Viljandi-Rõngu tee ristumiskohani. Viimases on teele kavandatud ohutussaar ja kergliiklustee jätkub teisel pool teed. Kergliiklustee kavandamisel on arvestatud tee ületamiskohtadega (madalama äärekivi). Kavandatud on 5 mahasõitu ja bussipeatuse tasku koos ümberpööramise võimalusega. Bussitasku juures hetkel olev ohutussaar on kavandatud likvideerida. Kolme bussipeatuse asemel rajatakse üks tagasipööramisvõimalusega, mis on kokkulepitud Transpordiametiga ja Valgamaa Ühistranspordikeskuse ning Tartumaa Ühistranspordikeskusega. Olemasolev busside tagasi pööramiskoht ja bussipeatus „Ülejõe“ (joonis 1.5) on kavandatud viia murukatte alla, kuid säilib 3 sõiduauto parkimiskohta (piirkonda kasutavate inimeste autode tarbeks). Joonis 1.5. Ülejõe bussipeatus (likvideeritav), paremal. Alkranel OÜ, 2024. Olemasolev teepind sillal (tee teljel) ja vasakkaldal on kõrgusel 40 m ja talade alune pind 34,5 m ning paremkaldal 40 m ning talade alune pind 35,5 m (Maa-amet reljeefi kaart). Vasakkaldaks on nimetatud läänepoolset kallast ja paremkaldaks idapoolset. Uus sild saab olema keskelt kõrgusel kuni +40,6 m (abs). Tulevase silla sammaste kohal olev tee saab olema vasakkaldal +39,98 m ja paremkaldal +39,95 m kõrgusel. Sammaste alune pind on läänepoolsel 10 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. kaldal ca +34 m ja idapoolsel kaldal +35 m kõrgusel, Väike-Emajõe kõrgeim veeseis 35,26 m oli aastal 1956 (Selektor Projekt OÜ 08.2024.a.). Silla all kavandatakse tagada ulukiläbipääsu gabariit 1,5x1,5 m. Uue silla ehitamise käigus pole kavandatud töid vees ega aine uputamist vette. Tööde ajal ei muudeta vooluveekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi. Uue silla ehituse ajal ei rajata ka ajutisi sildu, st transport suunatakse ümber olemasolevat teede võrgustikku kasutades. 11 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Alusallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur (30.08.24. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi. Samuti on aluseks dokument „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ (Selektor Projekt OÜ, 2024). Põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk projekti kavandi ala (Pikasilla sild; vt joonis 2.1) asub Valga ja Tartu maakondade piiril. Väike Emajõest lääne suunal Tõrva vallas (Valgamaal) Pikasilla külas sillani viivat riigiteed (joonisel 2.1) ümbritsevad maatulundusmaad, transpordimaad ja elamumaa. Silla maaüksus (17101:001:0957), mis asub jõel, jääb Elva valda (Tartumaal), Purtsi külla. Väike Emajõest ida suunal Elva vallas, Purtsi külas sillani viivat riigiteed (joonisel 2.1) ümbritsevad valdavalt elamumaad, kuid on ka transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad hoonestatud elamumaad on Antsu (60801:001:2261) ja Emajõe (60801:001:0710) maaüksustel. Silda kasutavad Viljandi-Rõngu teel liiklejad, liiklussagedus 2022. a oli 1769 AKÖL ja prognoos näitab, et 2045. a kasvab see kuni 20% (Selektor Projekt OÜ, 2024). Tabel 2.1. Pikasilla silla naaberkinnistud (väljaspool teemaad*) paiknemine. Alus: Maa-amet, 2024. Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve 1 Männi 11873,0 60801:001:1450 Elamumaa 100% 2 Antsu 14949,0 60801:001:2261 Elamumaa 100% 3 Sillaotsa parkla 1463,0 17101:001:1214 Transpordimaa 100% 4 Lille 145620,0 61301:005:1420 Maatulundusmaa 100% 5 Parve 143498,0 61301:005:0402 Maatulundusmaa 100% 6 Parveserva 1310,0 82401:001:0578 Sihtotstarbeta maa 100% 7 Mälestusmärgi 2589,0 61301:001:0205 Üldkasutatav maa 100% 8* Pikasilla tankla 7337,0 61301:005:0520 Ärimaa 100% 9* Rebase 36089,0 61301:001:0118 Maatulundusmaa 100% 10* Kuuskmäe 7036,0 61301:005:0392 Elamumaa 100% 11 Mäemetsa 6895,0 61301:005:0592 Maatulundusmaa 100% 12 23189 Põrga-Leebiku- 37931,0 61301:005:0913 Transpordimaa 100% Pikasilla tee 13 Pikasilla bussijaam 438,0 61301:001:0161 Ühiskondlike ehitiste maa 100% 14 Uus-Miku 485,0 61301:005:0840 Ärimaa 100% 15 Pikasilla kauplus 1370,0 61301:005:0790 Ärimaa 100% 16 Miku 12567,0 61301:005:0650 Elamumaa 100% 17 Mäe 30445,0 61301:005:0591 Maatulundusmaa 100% 18 Emajõe 11804,0 60801:001:0710 Elamumaa 100% 19 Antsu 796,0 60801:001:2262 Elamumaa 100% 20 Põhtjärve 14989,0 60801:001:0690 Elamumaa 100% 21 Aakre metskond 210 79530,0 60801:001:0028 Maatulundusmaa 100% Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). 12 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 2.1. Pikasilla silla (tugimaanteel nr 52 (Viljandi-Rõngu tee)) ümbruskonna (hajaasustuses; ruutkilomeetril 18 inimest) väljavõte. Alus: Maa-amet, 2024. 13 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Pikasilla sild ja sellest läänes ja idas olevad alad on varasemalt käsitletud olnud Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017) dokumentatsioonis - silda ja riigiteed on käsitletud olulise ühendusena (mh koos teabega, et ka jõge pidi on vaja tagada jätkusuutlik veeliiklus). Põhja- lõunasuunaliselt on silla piirkonnaga seotud ka rohevõrgustiku struktuur (laius ca 2 km). Rohevõrgustik ise asub omakorda väärtuslikul maastikul „Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste“. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastav maakonnaplaneering ei sisaldanud. Elva valla üldplaneering (2024) ja Tõrva valla üldplaneering (2024) on valdade ruumilise arengu suunamise olulisimateks dokumentideks. Valdade vastavad dokumendid ei muuda riiklike transpordikoridoride loogikat. Samaväärselt on tähtsustatud rohevõrgustikku, st võrgu tugiala on säilinud mõlemal pool jõge, kus tuleb tagada loomade ja inimeste liikumine veekogude kallasradade võrgustikes. Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste väärtusliku maastiku (esteetiline, looduslik ning rekreatiivne) osas võib siinkohal esile tuua, et Pikasilla juures oli põline ülekäigukoht (oluline liikluskoridor) ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Väike Emajõega piirnevad alad võimaldavad puhkepeatuseid veematkajatele ja kalapüüki ning jõe läänekallas on määratud ka kauniks teelõiguks. Piirkonna hooldamise/atraktiivsuse hoidmise meetmeks määratud jõeäärsete luhtade hooldus. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastavad üldplaneeringud ei sisaldanud. Elva valla arengukava 2025-2030 (eelnõu, 2024) - valla üheks tugevuseks on hea infrastruktuuri põhivõrgustik (sh riiklikud teed) ja selle jätkuvus. Tõrva valla arengukava 2023-2027 (2023) - valla üheks tugevuseks on samuti tihe teedevõrk (sh riiklikud teed) ja selle jätkuvus ning koostöö naaberomavalistustega. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastavad arengukavad ei sisaldanud. Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Samas kehtestatud või menetluses olevad detailplaneeringud vaadeldavas asukohas puuduvad. Riikliku veemajanduskava kohane teave on esitatud Väike Emajõe ja Võrtsjärve osas ptk 3, kuivõrd vastavad veekogumid on osaks Võrtsjärve loodusala elupaigatüüpidest. 2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus (mh kaitstavad kultuuri- ja loodusobjektid) Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Silla vahetus ümbruses esinevad Väike Emajõe läänekaldal L(k)I (nõrgalt leetunud huumuslik leede), M''-''' (madalsoo), AM''' (lammi-madalsoo) ning idakaldal LkIg (gleistunud nõrgalt leetunud), AG (lammi-glei) ja LkI (nõrgalt leetunud) mullad. Maa-ameti (2024) kohaselt on silla piirkonnas põhjavesi enamjaolt kaitstud või Väike Emajõe lääne kaldal osalt ka suhteliselt kaitstud. Projekti ala ümbruses (Pikasilla kool kinnistul) asub lähim (ca 550 m loodes) EELIS registri puurkaev (PRK0014393), olmevee saamiseks. Kultuurimälestised ja pärandkultuur – dokumendi „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ (Selektor Projekt OÜ, 2024) kohaselt asub projektala vahetus läheduses (Mälestusmärgi kinnistul (kat nr 14 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 61301:001:0205)) II maailmasõjaaegse hukkunute ühishauad (reg nr 4482), mille külastamiseks on tagatud juurdepääs riigimaantee ristmikult kohalikule 6222 Pikasila küla teele. Kohaliku tee ääres on kruuskattega parkimisala (ca 5*20 m) külastajate autodele. Projektlahendusel ei ole kokkupuudet vastava mälestisega, lähtudes ka muinsusobjektile kohalduvatest piirangutest. Vajaduse tekkides tulenevalt projektlahendusest, teostakse arheoloogilised uuringud. Vastav vajadus võib realiseeruda eelkõige sillast põhja pool jõe idakaldal (kiviaegsele asulale viitavad leiud), väljaspool (sh teetammist sügavamal) olemasolevat teetammi teostatavatel pinnasetöödel (meetodiks: arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi olemasolul kaevamised). Vastavas tsoonis tööde kavandamise puhul kaasatakse Muinsuskaitseamet nii konsultatsioonide läbiviimiseks kui ka hilisemaks projektlahenduse kooskõlastamise protsessi teostamisse. Teadaolevalt ei ole kavandataval projektlahendusel kokkupuudet projektala lähedusse jäävate ning säilinud pärandkultuuri objektidega. Tehnovõrgud ja ühistransport – dokumendi „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ (Selektor Projekt OÜ, 2024) kohaselt on projektlahenduse väljatöötamiseks päritavad tehnovõrguvaldajatelt (sideehitised ja elektriliinid) tehnilised tingimused ja koostatakse topo alusplaan, et selgitada projekteerimiseks välja tehnovõrkude täpsem paiknemine. Projektlahendusega kavandatakse vajadusel olemasolevate rajatiste kaitsmised või ümbertõstmised. Hetkel olemasolevad bussipeatused (BP) on toodud joonisel 2.2. Pikasilla BP on 2 tk, vasakul ja paremal pool sõiduteed ja Ülejõe BP on lahendatud tagasipöördekohana ja peatus paikneb n.n taskus (joonis 2.2). Ühistransporti on täpsemalt käsitletud dokumendis „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ (Töö number: P23017). Joonis 2.2. Pikasilla silla ümber paiknevad bussipeatused (sinised täpid; https://web.peatus.ee/, 2024). Looduskaitse (sh sellega seonduv pinnavesi) – silla asupaik seondub Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595), vt täpsemalt ptk 3 (sisaldab mh vastavate alade kaitse-eesmärkideks ja silla asupaigaga seonduvate elupaigatüüpide ja liikide teavet). Siseriiklikult on Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid (vastavas piirkonnas) koondatud Võrtsjärve hoiuala (Valga; KLO2000172) alla. Kuivõrd silla asupaigaga seonduvad elupaigatüübid ja liigid, kellede elupaikasid kaitstakse, kattuvad Natura 2000 alade kaitse- eesmärkidega (vt ptk 3), siis hoiuala kaitse-eesmärke siinkohal eraldi välja ei tooda. Väike Emajõe ja Võrtsjärve kohane teave (mh riiklikust veemajanduskavast) on samuti esitatud ptk 3, kuivõrd tegemist on loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega. Siinkohal saab täiendavalt esile tuua, et Väike Emajõgi kuulub keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 15 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ regulatsiooni alla (arvestatud mh Maa-ameti kitsenduste kaardi rakenduses, 2024). Vastava kõrgveepiiriga seonduvalt on LKS § 35 lg 4 erisus - kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndite laiusest. Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis võimalik Keskkonnaameti nõusolekute järgselt (VeeS § 119 p 2). Järgnevalt kirjeldatakse silla ümbruses asuvaid kaitsealuseid objekte, mis ei seondu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega või jäävad nendest aladest väljapoole. EELISe (30.08.2024) andmetel on silla vahetus läheduses tuvastatud järgmiste kaitsekategooria liikide leiukohti (lisaks ptk 3 toodule):  II kaitsekategooria loomad (sillast ida, lääne ja põhjasuunda fikseeritud esinemine (liikide leiukohad)) – veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, põhja-nahkhiir (vt ka tabel 2.2). Keskkonnaamet määras 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2 vastavate liikidega seonduvad tingimused/suunised. Käesoleva projekteerimise raames valmis silla piirkonna osas eraldi uuring „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024), mis on täiendavaks aluseks projektile järgnevates etappides asjakohaste liikide soodsa seisundi tagamisel (tööde perioodil).  III kaitsekategooria taim (sillast ca 65 m kaugusel lõuna-edela suunal) - soo-neiuvaip (peamised ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine). Tabel 2.2. Silla lähedal leiduvate nahkhiirlaste paiganõudlus (Keskkonnaamet, 2017) Paigad / liik Veelendlane Põhja-nahkhiir Suurvidevlane Pargi-nahkhiir Talvitus- Koopad, Koopad, keldrid, Puuõõnsused, Koopad, puuõõnsused, praod paigad keldrid hooned praod müürides müürides Suvised Puuõõnsused, Puuõõnsused, Puuõõnsused, Puuõõnsused, puukoore varjepaigad keldrid hooned praod müürides alused, praod müürides Toitumis- Lagendikul, Lagendikul, Lagendikul, Lagendikul, kalda ääres, vee paigad kalda ääres, vee kalda ääres, vee kalda ääres, vee kohal, metsas / pargis, asulas kohal, metsas / kohal, metsas / kohal, metsas / (hoonete ümbruses) pargis pargis, asulas pargis Uuringu „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024) alusel lähimad sobivad metsad, kus kasvavad nahkhiirtele poegimiseks sobilikud puud (haava osakaal puistus vähemalt 10%) asuvad sillast 100-140 m kaugusel läänes. Lähimad majapidamised, kus võib samuti esineda nahkhiirtele sobilikke varje- ja poegimispaiku asuvad sillast 40 m kaugusel kagus. Silla ja loodusala (ptk 3) vahele jääb kaks elupaigatüüpi (vt joonis 2.3), milledega seonduv regulatsioon väljaspool loodusala on mh reguleeritud KeVS ja keskkonnaministri 11.08.2008. a määrusega nr 38 „Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri“. Elupaikade ohutegureid on avatud ptk 3, kuid Natura 2000 alast väljaspool olevad elupaiga osad ei kuulu Natura 2000 alade kaitse- eesmärkide alla. 16 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  Legend: - Võrtsjärve loodusala ehk Natura 2000 ala - punane joon. - Elupaigatüüp lamminiidud (6450) – lillakas joon. - Elupaigatüüp soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) - rohekas joon. Joonis 2.3. Silla ja Võrtsjärve loodusala (punane joon) vahele jäävad elupaigatüübid lamminiidud (6450; lillakas joon) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080; rohekas joon). Alus: EELIS (30.08.24) ja Maa-amet, 2024. 17 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3. Natura 2000 alade eelhindamine Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Natura 2000 alade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021). Samuti on järgitud „Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava“ (2024. a versioon, Keskkonnaamet) ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Joonis 3.1 Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon 2021). 18 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt (senise silla asendamine uuega). Kavandatavast tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1, siinkohal saab esile tuua, et projekt ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse eesmärkidega. Silla asupaik seondub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595). Võrtsjärve linnuala pindala kokku on 29883,3 ha, sellest veeosa pindala on 26946,2 ha (vt ka kaart https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953166, 2024). Linnualaga seondub ka rahvusvaheline IBA ala (Important Bird and Biodiversity Areas nr EE089; 30 758 ha). Võrtsjärve loodusala kattub suurelt jaolt linnualaga. Loodusala pindala kokku on 29737,0 ha, sellest veeosa pindala on 26938,0 ha (vt ka https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953623 (2024) ja joonis 3.2). Joonis 3.2. Pikasilla sild koos teega ning Võrtsjärve linnuala (sh Võrtsjärve loodusala), hall viirutus. Alus: Maa-amet, 2024. Linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse (Keskkonnaportaal, 2024) - rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), sinirind (Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 19 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Võrtsjärve loodusala puhul on kaitse-eesmärgiks (Keskkonnaportaal, 2024; tärniga on tähistatud üle-Euroopalise tähtsusega ehk esmatähtis elupaigatüüp):  I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);  II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus latissimus). Kavandatava tegevusega seonduvalt on projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ), projekti tellija (Transpordiamet) ja looduskaitse korralduse eest vastutava Keskkonnaameti vahel toimunud tegevusi täpsustavad koosolekud/arutelud (eelkõige 2024. a mai kuus). Nende aluseks oli mh Keskkonnaameti 15.02.2024. a kiri nr7-9/24/736-2. Vastavast kirjast refereeritakse siinkohal järgnevat (üheselt seonduv Natura 2000 alade temaatikaga):  Silla piirkonnas esinevad elupaigatüübid - jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).  Silla piirkonnas esinevad liigid, mille isendite elupaigatüüpe kaitstakse - tõugjas, hink, vingerjas ning hüüp, roo-loorkull, tiigilendlane ja rohe-vesihobu.  Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.  Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele.  Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.  Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill.  Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.  Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Alljärgnevalt avatakse (tabelis 3.1) täpsemalt Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7- 9/24/736-2 esitatud elupaigatüüpide ja liikide kohast teavet, kuivõrd nende puhul on põhjust eeldada negatiivse mõju puudumise kontrolli vajadust. Kuivõrd Väike Emajõgi suubub Võrtsjärve (elupaigatüüp 3150; sillast ca 1,7 km allavoolu), siis on vastavas tabelis ka nimetatud elupaigatüüpi käsitletud. Muude elupaigatüüpide ja/või liikide elupaikade kohta koondatud teave, mh kehtivast kaitsekorralduskavast, ei toonud muid täiendusi ehk sisestusi tabelisse 3.1. 20 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Tabel 3.1. Kavandatava tegevuse alaga seonduvad elupaigatüübid ja liigid Võrtsjärve loodusalal ning linnualal. Allikad mh: EELIS (30.08.24), Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (2024. a versioon, Keskkonnaamet), Natura 2000 viewer (seis 2022), Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022). Elupaigatüüp või liik, taustandmed jms Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi Ohutegurid – põllumajandustegevus. Meetmed – Elupaigatüübi hea seisundi (VEE1008200; veekogum 3, Pedeli jõest suudmeni), keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine; silo-, saavutamine ja hoidmine peale mida sild ületab. Veekogumis mineraalväetiste- ja sõnnikuhoidlate, loomapidamishoonete ja - 2027. a vesikonnaspetsiifilised saasteained/Hg ja PBDE rajatiste, silo- ja sõnnikuaunade veekaitsenõuetele vastavuse kalas (mitte hea seisund). Hea seisundi saavutamine kontrollimine; tõhusate väetamistehnoloogiate kasutusele võtmine; toimub pärast 2027. a (asjakohased erandid). taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete üle Elupaiga puhul oluline mh tõkestamatus. järelevalve teostamine; keskkonnahoidlike Elupaigatüüpi kokku 53 ha, koondesinduslikkus B taimekaitsetehnoloogiate sh biotõrjavahendite kasutamine. Looduslikult rohketoiteline järv (3150) ehk Ohutegurid – jätkuv eutrofeerumine (vee hägustumine ja Elupaigatüübi hea seisundi Võrtsjärv (VEE2083800), kuhu suubub Väike mudastumine), põllumajandus/sademevee ülevool ja muu saastunud saavutamine ja hoidmine 2027. a Emajõgi (sillast ca 1,7 km allavoolu). Järv on vee äravool asulatest (sh asulaheitvesi, sadamad), veetaseme ja edasi pindalalt loodusala kõige suurem elupaik (26754 ha, kõikumine, kutseline- ja harrastuskalapüük, arendustegevus, esinduslikkus A), mille soodsa seisundi tagamisega külastuskoormuse kasv ning paadi ja laevaliikluse kasv. Meetmed on seotud erinevate liigirühmade kaitse. – keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine, riiklik Veekogumis seisundi mõjutajad füüsikalis- järelevalve, vesikonna tunnuste analüüs, valgalal puhastusseadmete keemilised näitajad ka vesikonnaspetsiifilised rajamine ja vanade puhastusseadmete moderniseerimine, saasteained/Hg kalas. Hea seisund saavutatav 2027. põllumajandussaaste vähendamine a (asjakohased erandid). Lamminiidud (6450) – EELIS andmete järgi lähim Ohutegurid – pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse Elupaigatüübi soodne seisund niit (esinduslikkus A) silla kõrval lõuna-edela puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh kuivenduskraavide (LKS § 3) on tagatud suunal, loodusala piirist alates. Lamminiite kokku hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või 211 ha, koondesinduslikkus B laiendamine. Meetmed – loodusväärtuste asjatundlik tutvustamine sihtrühmadele, niiduhooldus, võsaraie, ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade planeerimisel Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – EELIS Ohutegurid – raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või Elupaigatüübi soodne seisund andmete järgi lähim metsakooslus (esinduslikkus B) laiendamine. Meetmed – loodusväärtuste asjatundlik tutvustamine (LKS § 3) on tagatud sillast ca 23 m kaugusel lõuna-edela suunal, sihtrühmadele, ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade loodusala piires. Elupaigatüüpi kokku 15 ha, planeerimisel koondesinduslikkus B Tõugjas - elab peamiselt Võrtsjärve ja Peipsi Ohutegurid – eutrofeerumine, koelmute mudastumine, ülepüük, Elupaigatüübi ja selles eluneva vesikonna jõgedes ja järvedes. Soojalembene kala on rändetõkked. Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, liigi soodne seisund (LKS § 3) on regulatsioonide rakendamine/jälgimine, tõkestamatuse tagamine tagatud Elupaigatüüp või liik, taustandmed jms Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) aktiivne vaid maist oktoobrini. Koeb (aprillis-mais) kividele, kruusale või kõvale liivapõhjale Hink - eluneb selgeveelistes veekogudes liivasel või Ohutegurid – jõgede süvendamine, kraavitamine, reostus. Elupaigatüübi ja selles eluneva savisel põhjal, peamiselt järvede sisse- või Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide liigi soodne seisund (LKS § 3) on väljavoolude piirkonnas ja aeglase vooluga jõgedes rakendamine/jälgimine tagatud ning kõva põhjaga vanajõgedes. Koeb (juunis-juulis) elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele Vingerjas - elupaikadeks sogase veega Ohutegurid – järve väga madal veeseis. Meetmed – üheselt Elupaigatüübi ja selles eluneva toitaineterikkad mudapõhjalised seisvad või nõrga määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine liigi soodne seisund (LKS § 3) on vooluga soojad veekogud. Tihti elavad ka tagatud vanajõgedes, deltaveekogudes ja soostunud kraavides. Koeb (aprilli lõpust juunini) elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele Hüüp - EELIS andmete järgi lähim esinemine (liigi Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme Elupaiga ja selles eluneva liigi leiukoht) sillast ca 30 m kaugusel lõuna-edela reguleerimine. Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, soodne seisund (LKS § 3) on suunal, linnuala piires. Tavaliselt saabuvad Eestisse regulatsioonide rakendamine/jälgimine tagatud märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani ja lahkuvad septembri lõpul - oktoobri algul. Üksikud isendid talvituvad ka piirkonnas Roo-loorkull - EELIS andmete järgi lähim Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine. Meetmed – elupaiga Elupaiga ja selles eluneva liigi esinemine (liigi leiukoht) sillast ca 30 m kaugusel soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide rakendamine/jälgimine soodne seisund (LKS § 3) on lõuna-edela suunal, linnuala piires. Saabub Eestisse tagatud märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkub septembri lõpus-oktoobris Tiigilendlane - EELIS andmete järgi on sillast ida, Ohutegurid – talvituspaikade hävimine, häirimine varjepaikades, Elupaiga ja selles eluneva liigi lääne ja põhjasuunda fikseeritud esinemine (liigi lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga soodne seisund (LKS § 3) on leiukoht), loodusala piires jõel. Elupaigad on puude vähenemine, ehitustegevus, mürgiste puidukaitsevahendite tagatud ja lagendikega vahelduvad veekogude äärsed alad. kasutamine hoonetes, kaevandamine, liiklus. Meetmed – üheselt Öise eluviisiga, elab tihti kolooniates. Päevased määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine ning varjepaikad on vanemate majade katusealused ja ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade planeerimisel seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu lennates aeglase vooluga või seisva veega 22 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Elupaigatüüp või liik, taustandmed jms Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) veekogude kohal. Talve veedab peamiselt suuremates tehiskoobastes Rohe-vesihobu – kiili leiupaigaks on Väike Ohutegurid – veekogu reostumine, veekogude olemuse muutmine, Elupaiga ja selles eluneva liigi Emajõgi, loodusala sees. Elupaigad, kus leidub näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised soodne seisund (LKS § 3) on piisavalt kõrget jõe kohale ulatuvat kaldataimestikku (tammide ehitamine), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee tagatud ja ka vaba vett, mille vaheldumisega on tagatud juhtimine vooluveekogusse. Meetmed – üheselt määramata, päikesest otse valgustatud ja kaldataimestiku poolt üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine varjatud alade mosaiik, ning kus lisaks leidub veest väljaulatuvaid kive, oksi, puutüvesid ja muid objekte, millel valmikud varjatult peatuda saavad. Vaba ruumi olemasolu vee kohal on oluline saagi püüdmisel, peatumiskohad aga varje- ja puhkekohtadena 23 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala/linnuala) elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega. Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses projekteeritava tegevusega. Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju Jõed ja ojad (3260) ehk Põhiprojekti lahenduse kohaselt ei rajata sambaid vette, jõe ristlõiget ei muudeta. Uue silla ehitamisega pole ette Puudub Väike Emajõgi näha mõju vee keskkonnale. Vana silla jõesammaste lammutamine (vt. ptk 1) toimub kessoonis (mitte pinnasest) nö kuivades tingimustes, hoides kessoon veevaba. Tammi ei rajata / jõe veetaset ei tõsteta üle kokkulepitud piiride. Kessoonidele juurdepääs tagada ajutise platvormiga (ujuv või toetuv), kuna sellega ei kaasne vajadust uputada pinnast vooluveekogusse. St kavandatavad tööd on ka eos väiksema keskkonnaohuga, kuna kuivade töötsoonide loomiseks ei kasutata pinnast. Pinnase kasutamine oli kavas nt Pärnu Raba – Lai tn silla ehitusel, kus jõesängis paiknevate sammaste ehitamise jaoks kavandati ajutisi tamme. Nii Väike Emajõgi kui ka Pärnu jõgi on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed ning veekogudes eluneb nt hink. Pärnu jõele kavandatud silla ehituse lahendust hinnati vastavas Natura 2000 alas (Pärnu jões) sobivaks (eelhinnangu protsessis) - „ei ole oodata olulisi muutusi jõe vee heljumisisalduses, mis võiks loodusala kaitse-eesmärke mõjutada. Kasutusaegne mõju seisneb silla (jõesammaste) olemasolus ja seda ei saa lugeda Pärnu jõe ökosüsteemi seisukohalt oluliseks, kuna veerežiimi ei muudeta ega vee liikumist ei tõkestata“ (OÜ Hendrikson & Ko, 16.06.2023). Kuivõrd käesolevas töös kasutatakse olemasoleva silla lammutamiseks pinnastammideta lahendusi (veelgi enam sobivam veekeskkonna jaoks) ning uue üheavalise silla ehitusel ei toimu töid veekogus, siis ohud elupaigale puuduvad. Lisaks – üldiseks ohuteguriteks on põllumajandus. Ohutegureid tegevus ei mõjuta/võimenda, st mõju ka elupaigatüübile puudub. Looduslikult rohketoiteline Väike Emajõgi (elupaigatüüp 3260) suubub Võrtsjärve (elupaigatüüp 3150). Tegevus ei mõjuta järve elupaika, Puudub järv (3150) ehk Võrtsjärv kui on tagatud, et elupaigatüüpi (3260 (Väike-Emajõgi)) negatiivselt ei mõjutata. Käesoleva tabeli veerg „Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi“ ei näita elupaigatüübile negatiivset mõju, st mõju ka sellega seotud ja allavoolu jäävale elupaigatüübile puudub. Lamminiidud (6450) Ohutegurid - pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh Puudub kuivenduskraavide hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Elupaigatüübile töötsooniga ei minda, materjale seal ei ladustata ning väljakujunenud vee režiimi alustoimemehhanisme ei muudeta. Vastavad ohutegurid seega ei realiseeru elupaigatüübil (loodusalal) ja tegevusega neid ka ei võimendata. St mõju ka elupaigatüübile puudub.  Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju Soostuvad ja soo- Ohutegurid - raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Elupaigatüübile töötsooniga ei Puudub lehtmetsad (*9080) minda, materjale seal ei ladustata. Vastavad ohutegurid seega ei realiseeru elupaigatüübil (loodusalal) ja tegevusega neid ka ei võimendata. St mõju ka elupaigatüübile puudub. Tõugjas Tegevus ei mõjuta liigi soodsat seisundit, kui on tagatud, et elupaigatüüpe (3260 (Väike-Emajõgi)/3150 Puudub Hink (Võrtsjärv)) negatiivselt ei mõjutata (mh ei soodustata koelmute mudastumist ja teostata seisundit ohustavaid Vingerjas süvendamisi). Käesoleva tabeli veerud „Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi“ ja „Looduslikult rohketoiteline järv (3150) ehk Võrtsjärv“ ei näita elupaigatüüpidele negatiivset mõju, st mõju ka liigile puudub. Hüüp Ohuteguriteks on roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme reguleerimine. Ohutegureid tegevus ei Puudub mõjuta/võimenda, st mõju ka liigile puudub. Samuti mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandatavad väljapoole antud liigi pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill (tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimustest). Roo-loorkull Ohuteguriks on roostike üleekspluateerimine. Ohutegurit tegevus ei mõjuta/võimenda, st mõju ka liigile puudub. Puudub Samuti mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandatavad väljapoole antud liigi pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill (tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimustest). Tiigilendlane Lähimad sobivad metsad, kus kasvavad nahkhiirtele poegimiseks sobilikud puud (haava osakaal puistus Puudub vähemalt 10%, „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024)) asuvad sillast 100-140 m kaugusel läänes. Lähimad majapidamised, kus võib samuti esineda nahkhiirtele sobilikke varje- ja poegimispaiku, asuvad sillast 40 m kaugusel kagus. OÜ Loodusekspert 2024. a töö alusel sillal varjepaigad puuduvad. Uue silla rajamine ei muuda maastikumustrit, kuna tuleb vana silla asukohta, seega säilib praegune jõekoridor nahkhiirtele toitumiseks. Seega tiigilendlase kontekstis negatiivsete mõjude eeldused puuduvad. Rohe-vesihobu Tegevus ei mõjuta liigi soodsat seisundit, kui on tagatud, et elupaigatüüpi (3260 (Väike-Emajõgi)) negatiivselt Puudub ei mõjutata. Käesoleva tabeli veerg „Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi“ ei näita elupaigatüübile negatiivset mõju, st mõju ka liigile puudub. 25 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus Ptk-ide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (loodusalal/linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa) mõju eeldusi analüüsitud loodusala/linnuala eesmärkide täitmisele ei ole. Seega on kavandatava tegevuse elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil (vt eelhinnangu ptk 1), ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve loodusala/linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi. Siiski toob töö koostaja siinkohal välja järgnevat - Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega, kui on kirjeldatud ptk 2) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 4.1. Maa ja maakasutus Väike Emajõest lääne suunal Tõrva vallas (Valgamaal) Pikasilla külas sillani viivat riigiteed ümbritsevad ptk 2 alusel maatulundusmaad, transpordimaad ja elamumaa. Silla maaüksus (17101:001:0957), mis asub jõel, jääb Elva valda (Tartumaal), Purtsi külla. Väike Emajõest ida suunal Elva vallas, Purtsi külas sillani viivat riigiteed ümbritsevad valdavalt elamumaad, kuid on ka transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad hoonestatud elamumaad on Antsu (60801:001:2261) ja Emajõe (60801:001:0710) maaüksustel. Neist lähim on Antsu (60801:001:2261) maaüksus, mis jääb sisuliselt silla mulde kõrvale ning selle maaüksuse kasutamise häiring (ehitustööde käigus) on suurim, kuivõrd ehituslikud tööd toimuvad hoonestusala vahetus naabruses. Vastava teema osas vt täpsemalt ptk 4.10. Maastikuliselt on sild kavandatava tegevuse piirkonnas juba olemas. Seega olulist maastikumuutust uue silla rajamine kaasa ei too. Pikaajaline maakasutuse korraldus oleks mõjutatud juhul, kui silla rekonstrueerimist ei toimuks. St tegemist on maakasutuse korralduse kontekstis positiivse tegevusega. 27 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Silla rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 - 2). Rekonstrueerimise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad lühiajaliselt (silla kasutusiga arvestavalt) tavapäraselt väljakujunenud transpordikoridore. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. 4.2. Märgalad Silla läänekaldal paiknevad lamminiidud (mullastik M''-''' (madalsoo) ja AM''' (lammi- madalsoo)). Ptk 1 nähtub, et projektide (lammutus/ehitus) mahus on antud tingimus märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). Mõjusid Natura 2000 alale on kirjeldatud ptk 3 ja looduskaitseliselt olulisi nüansse (elupaigatüübid väljaspool Natura 2000 ala) võetakse kokku ka ptk 4.9. Märgalade kontekstis üldiselt saab käesolevas ptk välja tuua, et ei kavandata märgalade kui selliste kuivendamist ja nendega seotud ökosüsteemide seisundi halvendamist. Seega puudub ka mõju (negatiivses võtmes) eeldus märgaladele. 4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Kavandatud tegevusega (ei ole vastuolus veekogu kalda ehituskeeluvööndi sätetega LKS § 38) hõlmatud sild ületab Väike Emajõge (veekogum 3, Pedeli jõest suudmeni). Jõe äärseid märgalasid on kajastatud mh ptk 3, 4.2 ja 4.9. Jõgi ise kuulub Natura 2000 alade elupaigatüüpide alla ning seega on jõe ja sellega seonduvaid elupaigatüüpe jm asjakohast käsitletud ptk 3. Jõe kaldavööndi osas saab projektist (lammutus/ehitus, vt ptk 1) teadaolevate tingimustena siinkohal esile tuua järgnevat:  Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala).  Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele.  Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.  Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 ala ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb 28 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal.  Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2)); o lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale. o maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada.  Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load. Ptk-s 1 nähtub, et välditakse veekogu kaldajoone ja ristlõike pindala sisulisi muutusi. Eelnevalt kirjeldatud ja juba sätestatud tingimused tagavad ka väheste võimalike keskkonnaohtlike olukordade (ehitusetappide ettevalmistusest / ellu viimisest tulenevad) tekke vältimise/piisava minimeerimise (seondub ka ptk 4.4 temaatikaga). Pikemas perspektiivis saab sedastada, et silla rekonstrueerimine ei mõjuta jõeäärsete alade ja kallastega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Nimetatud järeldus tugineb kavandatavate tegevuste kohta kogutud teabele, ptk 3 esitatud järeldustele ning ptk-s 4.2, 4.4 ja 4.9 esitatule. Seega kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast. Piirkonnas on põhjavesi kaitstud või suhteliselt kaitstud (tugimaantee nr 52 kilomeetripunktide järgselt 46,55 km-st lääne suunas) ja tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist. Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Väike Emajõge (veekogum 3, Pedeli jõest suudmeni). Jõe äärseid alasid on kajastatud mh ptk 3, 4.2, 4.3 ja 4.9. Jõgi ise kuulub Natura 2000 alade elupaigatüüpide alla ning seega on jõe ja sellega seonduvaid elupaigatüüpe (sh Võrtsjärv, tegevuspaigast allavoolu) jm asjakohast käsitletud ptk 3. Siinkohal saab toetudes ptk 3-le välja tuua, et veekogumite hea seisunditaseme saavutamise eesmärke ja sellega seonduvaid tegevusi vastav projekt ei kahjusta/ohusta. Ptk-s 1 esitatud tingimustele, milledest kaldavööndiga seonduvaid on refereeritud ptk 4.3, täiendavaid siinkohal seada vaja ei ole. Lähtuvalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel avalikult kasutataval veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemine on toodud välja ka projekti dokumentatsioonis, kuid siinkohal rõhutatakse vastav tingimus üle ka ptk lõpus. Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et projektis tagatakse sademevete süsteemne äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee tekkega on arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda erosiooni ja täiendavat reostuskoormust tekitamata. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega 29 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:  perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.  perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud.  2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l). Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemiseset tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris 30 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid (lühi- ja pikaajalisi), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel eelhinnangu ptk 1 esitatud projekti tingimusi ning järgnevat:  Kuna sild on tee koosseisus ja Väike Emajõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine (vähemalt veesiseste sammaste lammutamine) registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.  Veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat voolukiirust (Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb, tuleb tööd vooluveekogus koheselt peatada.  Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine / uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi (projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust. 4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Pikasilla silla rekonstrueerimine ei mõjuta mulla ja pinnasega ning õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk- st 1-2 ning juba ptk 3 ja 4.3 antud järeldustest). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 4.6. Maavarade kasutus Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik projekti ellu viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3, 4.1, 4.3 – 4.5 ja 4.10). Ptk-st 1, mis annab ülevaate nii senise silla lammutamisest kui ka uue ehitamisest, saab mh esile tuua järgnevat - kirjeldatud lammutusjärkude (silla pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine) puhul on lammutusprojektis sätestatud tegevusi suunav jäätmekava (eraldi ptk-na). Vastav ptk annab lammutustööde korraldamiseks raamistiku vastavalt riiklikele ja kohalikele regulatsioonidele ning toob välja vajaduse jäätmeteket võimalikult suures mahus minimeerida, sätestades selleks ka jääkmaterjalide taaskasutuse kaalutlemise kohustuse tööprojekti tasandil. Ette on nähtud kehtivatele regulatsioonidele vastavate kogumislahenduste rakendamist, vähemalt järgnevatele jäätmeliikidele (täiendavalt seatud nõue täpsustada (nt liike ja koguseid) ehitusprojektis):  Hilisem üleandmine sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale; o Betoon, sh raudbetoon. 31 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  o Bituumeni taotlised segud ja saadused. o Kaablid. o Ehitus- ja lammutuse segapraht.  Eraldatakse objektil, antakse üle vanametalli käitlejale - raud ja teras.  Kasutatakse ehitusobjektil täitepinnasena – kivid ja pinnas. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Ressursikasutuse valdkonnast võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht pikas ajaskaalas oleks hoopis silla ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigitee (tugimaantee) 52 Viljandi-Rõngu teest, mille ühenduskoridori katkematuse tähtsust ka eesmärgistatud kasutust on esile toodud mh kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt koostatavas ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas (kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust). 4.8. Maastik (sh pinnavormid) Ptk-st 2.1 nähtub, et Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste väärtuslik maastik kannab endas esteetilisi, looduslikke ning rekreatiivseid väärtusi. Pikasilla juures oli põline ülekäigukoht (oluline liikluskoridor) ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Väike Emajõega piirnevad alad võimaldavad puhkepeatuseid veematkajatele ja kalapüüki ning jõe läänekallas on määratud ka kauniks teelõiguks. Pikasilla silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 - 2). Maastiku ja maakasutuse teemasid (sh lühiajalisi häiringuid) on avatud ka ptk 4.1. 4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Ptk-st 2.2 nähtub, et silla asupaik seondub (käsitletav sild ületab (ptk 3.1, joonis 3.2)) Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595) ning siseriiklikult Võrtsjärve hoiualaga (Valga; KLO2000172). Alade ja nende väärtuste kattuvuse järgselt on elupaigatüüpide ja liikide analüüs esitatud Natura 2000 aladele keskendunud ptk-s 3. Natura 2000 ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei tuvastatud. Hoiuala kontekstis vastavad järeldused kohalduvad samaväärselt nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede elupaikasid käsitleti. 32 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Eelnevale lisaks, EELISe (30.08.2024. a) andmetel on töö piirkonnas registreeritud mitmeid eelkõige II kaitsekategooria liike (vt ka ptk 2.2): veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, põhja-nahkhiir ning soo-neiuvaip. Nimetatud liikide osas antakse täpsemat teavet alljärgnevalt. Ptk lõpus antakse kokkuvõtlik ülevaade ka loodusalast ja hoiualast välja jäävate elupaigatüüpide osas ning rohevõrgustiku (esineb mh tööde piirkonnas) mõjutamise kontekstis. Tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimustest tuli sillal varjuda võivate nahkhiirte tõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. KMH eelhinnangu raames vaadeldi nahkhiirte esinemise võimalusi piirkonnas täiendava sisenduuringu raames („Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024)). Vastava uuringu tulemused:  Töö raames ei tuvastatud, et sild, mida kavandatakse lammutada ja asendada uuega, oleks senise põhjal nahkhiirtele oluliseks varjepaigaks. Lammutamise ajal ja ka uue silla ehitamise põhiperioodi ajal on tavapärane liiklus ümber suunatud ehk ei ületata vastavas kohas Väike Emajõge. Samas tuleb ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalased/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi.  Tehispesade kavandamine ei ole mõistlik, kuna Pikasilla silla läheduses esinevad võimalikud looduslikud nahkhiirte elupaigad 100-140 m kaugusel haava puistutes ning läheduses asuvad hooned, mis on samuti võimalikud poegimiskolooniate asupaigad, mistõttu ei ole mõistlik rajada nahkhiirtele silla konstruktsioonide sisse tehispesi, vaid piirduda võimalike looduslike elupaikade olemasoluga. Lisaks haiguste levimise ennetamisele, pole mõistlik rajada silla külge kunstpesi, misläbi võib suureneda nahkhiirlaste kokkupõrkerisk sõidukitega.  Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides, tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06, sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid, aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist. Soo-neiuvaip, mille ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine, jääb sillast ca 65 m kaugusele ning nii vana silla lammutus kui ka uue ehitustööd ei tekita mõjueeldusi vastava liigi leiupiirkonnale. Silla ja loodusala (ptk 3) vahele jääb kaks elupaigatüüpi (vt ptk 2.2, joonis 2.2), milledega seonduv regulatsioon väljaspool loodusala on mh reguleeritud KeVS ja keskkonnaministri 11.08.2008. a määrusega nr 38 „Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri“. Lamminiitude (6450) ohutegurid – pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh 33 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. kuivenduskraavide hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Soostuvad ja soo-lehtmetsade (*9080) ohutegurid – raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Projekti lahendid piirnevad silla ääres samba nõlval lamminiitudega (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsade (*9080) jäävad olemasoleva tee nõlva lähedale. Kavandatud on säilitada maksimaalselt maapinna reljeefi ja seniseid nõlvasid vastavates piirkondades ei laiendata ning niiskusrežiimi ei korraldata ümber elupaikadele ebasoodsalt. Arvestades eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha, mistõttu täiendavate tingimuste seadmine pole vajalik. Ehitusprojekti piirkond asub maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialas (vt ka ptk 2.1). Arvestades kavandatava tegevuse paiknemist rohevõrgustiku suhtes, tegevuse mastaapi ning võttes arvesse, et tegemist on juba olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh ei muudeta maakasutust), pole ette näha võimalikku tugiala killustumist, võrgustiku elementide suuruse ja maakattetüübi muutust ega loodusliku ala pindala sisulist ehk täiendavat vähenemist. Projektiga on piisavalt tagatud ka loomade liikumise võimalused, peale silla rajamist, jõe kalda tsoonis. Tagatavad on liikumistsoonid, mis on ulatuslikumad (mõõdetuna veekogu piirist, põhikaardi alusel), kui Keskkonnaameti poolt sätestatud miinimum, milleks oli vähemalt 1 m laiune loodusliku pinnasega tsoon jõe kallastel, silla all. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (täiendus ning lisa tingimus käsitletud projekti):  Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16.08 kuni 30.04 või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi.  Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides, tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06, sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid, aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist. 4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Lähtudes ptk-st 1, siis silla rekonstrueerimisega tagatakse ka kergliikluse (paikkonnas küll väikesemahuline, kuid samas oluline (sh väärtusliku maastiku (ptk 4.8) kontekstis), sillaületuse jätkuv võimaldamine. Toimub bussipeatuste arvu optimeerimine, kuna hajaasustuse elamualad 34 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. jäävad Pikasilla bussipeatustest optimaalsele 2,5 km jalgsiliikumise ulatusse. Osadele inimestele muutub bussipeatusesse jõudmise teekond pikemaks. Samas võimaldab optimeerimine ühistranspordi kulusid kokku hoida ja potentsiaalsetel reisijatel kergemini valida liikumissuunda (eri maakondade keskuste mõistes). Silla rekonstrueerimine ei mõjuta piirkonna (hajaasustuslik) elukorraldust ning sellega seonduvat maakasutust (sh maaparandusega seonduvad aspektid) pikaajaliselt negatiivselt. Silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused), vt ka ptk 4.1. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus). Müra - projekteerimise käigus teostati töö „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024). Vastava töö käigus viidi läbi maanteeliikluse müratasemete modelleerimine nii 2023. a (olemasolev olukord), 2027. a (ehitusjärgse) kui ka 2045. a (perspektiivse) liiklusolukorra iseloomustamiseks. Müratundlike alade kategooriate määramisel lähtuti Elva valla ja Tõrva vald üldplaneeringutest, kus Elva vallas asuvad elamud olid II mürakategooria alal ning Tõrva vallas segafunktsiooniga ehk III mürakategooria (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) alal. Maanteele lähimad eluhooned (Antsu, Emajõe, Põhtjärve, Männi (Elva vald) ning Miku (Tõrva vald) kinnistud) jäid maanteest u 25-35 m kaugusele. Müra modelleerimiseks kasutatud lähteandmete koondvaade:  Olemasoleva hoonestuse kõrgus, eluhoone/kõrvalhoone - 7/5 m.  Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast - 2 m.  Müra hindamise samm - 3x3 m.  Peegelduste arv - 1.  Modelleeritava ala maapind - pehme; maanteed ja teed, veekogud – kõva.  Modelleeritava ala reljeefi alus - kõrgusandmete alusel koostatud kõrgusmudel.  Modelleeritava tee ja silla andmed - piirkonna 3D maastikumudeli andmed Maa-amet, topo-geodeetiline uuring (Reaalprojekt OÜ, 2024) ja põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ, 2024).  Liiklussagedused (AKÖL / raskeliiklus %) - 1783 / 8 (2023. a), 2000 / 8 (2027), 2200 / 8 (2045).  Liikumiskiirus sillal ja selle lähedasel lõigul - 70 km/h. 2024. a modelleerimise raames teostati eelnevalt nimetatud eluhoonete teepoolse küljeni leviva mürataseme arvutused, mis iseloomustavad hoonete maanteepoolsel küljel esinevaid suurimaid müratasemeid erinevate töös käsitletud olukordade puhul. Eluhoonete teepoolse küljeni leviva mürataseme arvutused näitasid, et üheski modelleeritud olukorras ei ületata lubatud piirväärtuseid (vt tabel 4.1). Seega jäävad müratasemed lubatud piirväärtustest madalamaks ning müra kaitse meetmete rakendamiseks vajadus puudub ja seda nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras. 35 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Tabel 4.1. Müra hinnatud tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (kokkuvõte tööst „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024)). Suurim müratase eluhoone teepoolsel Piiväärtus eluhoone küljel, dB teepoolsel küljel, dB Päevane aeg, Ld Öine aeg, Ln Päevane Katastriüksus Katastrinumber 2023 2027 2045 2023 2027 2045 aeg, Ld Öine aeg, Ln Miku 61301:005:0650 53 53 54 42 43 43 70 60 Antsu 60801:001:2261 57 57 58 47 47 47 65 60 Emajõe 60801:001:0710 55 55 55 44 44 45 65 60 Põhtjärve 60801:001:0690 55 56 56 45 46 46 65 60 Männi 60801:001:1450 61 61 62 50 51 51 65 60 Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. Vibratsioon - soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega (Hunaidi, 2000 (Traffic Vibrations in Buildings)). Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest. Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise 36 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000). Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni suurust paljud tegurid, sh kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017) kohaselt (tugineb Väo lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini ~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanike heaolule. Siiski on võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks soovitatav enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt RTerS, AÕKS ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised. Maa-ameti alusel oli antud teelõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 19 048 sõidukit (loendatud 2020 a). 2020. a tehti vahetult maantee ääres õhukvaliteedi pidevmõõtmiseid (perioodidel 31.01.20-02.03.20 ja 04.06.20- 06.07.20), kus lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO2, SO2, CO) ja tahkete osakeste (PM2,5) automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM10) ööpäevakeskmised proovid, millelt analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja süsiniku (EC/OC) sisaldust ning ioonilist (SO42-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+) koostist. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohustatud. 37 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Seega võib järeldada, et antud tugimaantee lõigul (ptk 2, 2022. a oli 1769 AKÖL ja prognoos 2045. a kasvab see kuni 20%) toimuv liiklus ei põhjustaks piirnevatele elamutele/maakasutajatele õhusaastet, millega kaasneks negatiivne (ebasoodne) mõju. Ehitusperioodil siiski häiringuid minimeerida - vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2) ning projektides eraldi täiendusi teha ei ole vaja. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4. Samuti puuduvad mõjueeldused kultuuripärandile/ pärandkultuuriobjektidele ehk kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele ei ole näha ette olulist mõju (lähtudes ka ptk 2.2 esitatud taustteabest, mh projektides juba käsitletavate tingimuste osas). Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning projekti mahule, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (lisa tingimused käsitletud projekti):  Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset.  Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. Ehitusaegse vibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid meetmeid.  Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. 4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.11 esitatud infost, ei ole Pikasilla silla lammutamise ja uue silla ehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt toonitatakse, et kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4, 4.7, 4.9 ja 4.10 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. 38 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ning Elva vald ja Tõrva vald), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine (mh asjaomaste asutuste määratlemine ja kaasamine) on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. 39 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla lammutamine ja uue silla (ilma veesiseste sammasteta) ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele. Projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga alal ja selle naabruses (Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusala (RAH0000595)), mistõttu koostati projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Ptk 4 läbiti muude aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Pikasilla silla lammutamise ja uue silla ehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt toonitatakse, et kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4, 4.7, 4.9 ja 4.10 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ning Elva vald ja Tõrva vald), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine (mh asjaomaste asutuste määratlemine ja kaasamine) on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. Kokkuvõtvas ptk-s esitatakse koondvaade ka projekti tingimustest (eelhinnangu ptk 1 alusel (ei hõlma silla lammutamise jäätmekäitlust, esitatud projektis eraldi ptk-na) ning eelhinnangu ptk 4.4, 4.7, 4.9 ja 4.10 põhjal ptk 1 meetmeid täpsustavad / täiendavad meetmed (alla joonitud)):  Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). 40 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele.  Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kuna sild on tee koosseisus ja Väike Emajõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine (vähemalt veesiseste sammaste lammutamine) registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.  Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde organiseerimise kavas.  Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.  Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Põhiprojekti koostamisele on kaasatud nahkhiirte spetsialist, tuvastamaks, kas silla konstruktsioonides pesitseb nahkhiiri ja otsustamaks, kas täiendavad uuring jm tegevuste kavandamine on vajalik. Kui põhiprojekti tulemusel nahkhiirte eksperdi täiendav kaasamine osutub vajalikuks, tuleb ehitustöövõtjal täiendavalt kaasata varjepaikade kavandamiseks üks järgmistest nahkhiirte ekspertidest: a. https://www.etis.ee/CV/Oliver_Kalda/est; b. https://www.etis.ee/CV/Rauno_Kalda/est; c. https://www.etis.ee/CV/Matti_Masing/est; d. Lauri Lutsar - https://elfond.ee/kontakt.  Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16.08 kuni 30.04 või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi.  Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides, tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06, sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid, aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist.  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh lammutustööd) teostada päevasel ajal. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei 41 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset.  Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. Ehitusaegse vibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid meetmeid.  Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 alal ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).  Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal.  Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2)); o lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale. o maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada. o veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat voolukiirust (Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb, tuleb tööd vooluveekogus koheselt peatada.  Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load. Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine / uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi (projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust.  Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava 42 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt koostatavas ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas (kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust). 43 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kasutatud materjalid Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  Bussipeatuste informatsioon https://web.peatus.ee/ viimati alla laetud 11.10.2024.  Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018  EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (30.08.2024 ja 11.10.2024).  Eksperthinnang Maanteameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud. OÜ Maves, 2019.  Elva valla üldplaneering, 2024.  Google maps https://www.google.ee/maps viimati alla laetud 14.10.2024.  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavad, 2022.  Liiklussõlmede sademevee kogumise ja osalise puhastamise uuring. AS Maves jt, 2013.  Maa-ameti geoportaal (www.maaamet.ee), 2024.  Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, 2017.  Pikasilla silla lammutusprojekt. (Töö number: P23017) Selektor Projekt OÜ, 08.2024.  Pärnu Raba – Lai tn silla keskkonnamõju hindamise eelhinnang. OÜ Hendrikson & Ko, 16.06.2023.  Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks. (Töö number: P23017) Selektor Projekt OÜ, 2024.  Tehniline kirjeldus: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti koostamine. Selektor Projekt OÜ, 2024.  Tõrva valla üldplaneering, 2024.  Valga maakonnaplaneering 2030+, 2017.  Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava. 2024. a versioon, Keskkonnaamet. 44 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  Muinsuskaitseamet Elva Vallavalitsus Tõrva Vallavalitsus Meie 12.06.2026 nr 8-1/23-063/10356-1 Riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2- 47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2026-2028. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ projektile „Riigitee nr 52 Viljandi- Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla ehitusprojekt“ (töö nr P23017). Projekti eesmärk on riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,844 asuva Pikksild silla asemele uue silla kavandamine, km 46,2-47,25 asuva lõigu rekonstrueerimine, jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Ehitusluba ei käsitle kogu lõigule projekteeritud valgustuse ning Puistu ristmiku (riigiteede 52 ja 23189 ristmik) ja Pikasilla tankla vahelises lõigus jalgratta- ja jalgtee rajamist. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/wWCI3Eg2qaKAKKp. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 28.06.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume perioodil 15.06-21.06 pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post [email protected]) ning perioodil 22.06-28.06 projekteerimise üksuse projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Luht projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1.Tee ehitusloa eelnõu 2.Tee ehitusloa andmine riigitee 52 km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ja KMH algatamata jätmine_EELNÕU 3. KMH eelhinnang 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). Keskkonnameetmed 1. Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on vältimatu, tuleb Keskkonnaametit teavitada ja selgitada välja, millistel tingimustel on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida Natura 2000 ala). 2. Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada liikumisvõimalused loomadele. 3. Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. 4. Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad. 1  EELNÕU Mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde organiseerimise kavas. 5. Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek. 6. Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. 7. Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16.08 kuni 30.04 või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi. 8. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh lammutustööd) teostada päevasel ajal. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset. 9. Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. Ehitusaegse vibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid meetmeid. 10. Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 alal ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 12. Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised- vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka suvisel ajal. 13. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2)). 13.1. Lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale. 13.2. Maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada. 13.3. Veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat voolukiirust (Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb, tuleb tööd vooluveekogus koheselt peatada. 2  EELNÕU 14. Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb taotleda vajalikud load. Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine / uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi (projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust. 15. Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt koostatavas ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas (kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust). 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2- 47,25 asuv lõik, km 46,844 Pikksild (nr 976) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P23017 (allkirjastatud digitaalselt) 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 46,2-46,81 asuv lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61301:005:0911) Valga maakonnas Tõrva vallas Pikasilla külas ning riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 46,81-47,25 asuv lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 17101:001:0957; 60801:001:1401) Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. Transpordiameti 04.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/820 on antud projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Käesolev ehitusloa korraldus ei laiene riigitee 52 km 46,35 asuvast Puistu ristmikust Viljandi suunas projekteeritud jalgratta- ja jalgteele ning kogu projektiga hõlmatavas lõigus projekteeritud valgustusele. Projekteerimistingimuste ajal kehtinud silla nime Pikasilla muudeti 2025. aastal seoses sillanimede Kohanimeseadusele vastavaks viimisega. Silla uus nimetus on Pikksild. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2026-2028. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P23017 „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla ehitusprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/wWCI3Eg2qaKAKKp. Projekti eesmärk on riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,844 asuva Pikksild silla asemele uue silla kavandamine, km 46,2-47,25 asuva lõigu rekonstrueerimine, jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Projektiga on kavandatud riigitee rekonstrueerimine, riigitee äärde jalgratta- ja jalgtee rajamine ning olemasoleva Pikksild silla asemele uue silla rajamine. Kavandatav tegevus asub osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusala (RAH0000595) territooriumidel. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KMH eelhinnangu koosseisus viidi läbi Natura 2000 alade eelhindamine. Eelhinnangu alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (loodusalal/linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa) mõju eeldusi analüüsitud loodusala/linnuala eesmärkide täitmisele ei ole. Eeltoodut aluseks võttes on kavandatava tegevuse elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil, ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve loodusala/linnuala kaitse- eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi. Ka muude mõjuvaldkondade osas jõuti eelhinnangus järeldusele, et KMH algatamise vajadus puudub. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Elva Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.  3 Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81, 9 ja 10, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ja ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve loodusala/linnuala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU  4 Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus