Eesti Energia AS- Ettepanekud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja maagaasi võrgueeskirja kavandi kohta

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Harju tn 11 15072 Tallinn 20.06 .2016 nr EN-JUH-5/36 Ettepanekud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja maagaasi võrgueeskirja kavandi kohta Eelnõude infosüsteemis on esitatud kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja maagaasi võrgueeskirja kavand . Eesti Energia AS esitab oma ettepanekud eelnõu ja kavandi täiendamiseks ja täpsustamiseks. Maagaasiseadus Ettepanek muutmiseks Muutmisettepaneku selgitus Hoida tarnijavahetuse protseduur ElTS-is ja MGS-is ühtlustatuna. Juhul, kui ElTS-is muudetakse tarnijavahetuse protseduuris etteteatamine 10-ne päevaseks, siis muuta MGS § 10(1) lg 8 ja sätestada see uues redaktsioonis järgmiselt: "(8) Müüja peab võimaldama lõpetada tähtajatult sõlmitud gaasi müügileping seoses müüja vahetamisega 10 päeva jooksul alates tarbija taotluse esitamisest." Turuosaline võib avatud tarnijat vahetada kalendrikuu vahetudes. Uus avatud tarnija edastab AVP-le teate avatud tarnija vahetuse kohta vähemalt 10 päeva enne kalendrikuu vahetust. Ühtlustada ELTS ja MGS tarnijavahetus, mis võimaldaks ühekorraga pakkuda tarbijale gaasi ning ka elektrienergiat, mis elavdab energiaturgu tevikuna, kajastudes võimalustes mitmekesistada tarbijatele pakutavaid energialahendusi ja annab paindlikkuse hinnastamisel, millest omakorda tarbijad võidavad. Samuti on vabaturgu piirav (tähtajatu) lepingu lõpetamise sidumine lepinguliste kohustuste täitmisega. Juhul, kui ELTS regulatsioon jääb muutmata, ehk säilib 21-päevane etteteatamine, siis ka MGS § 10(1) lg 8 jääks muutmata. Täiendada MGS § 22 uue lõikega 9(1) ja sätestada see järgnevalt: "9(1) Võrguettevõtja tagab ilma tasu võtmata igale müüjale võimaluse arveldada müüdud gaasi ja võrguteenuse eest ühise arve alusel." Gaasi võrguettevõtjad ja nende nimetatud müüjad (s.h Eesti suurim turuosaline Eesti Gaas , koostöös oma tütarettevõtja Gaasivõrgud AS-ga) saavad täna ainukestena esitada tarbijale arve korraga gaasi ja võrguteenuse eest. Täitmaks konkurentstiõigusest tulenevat võrdse kohtlemise nõuet, peab ühisarve esitamise võimalus olema kõikidel gaasimüüjatel. Muuta MGS § 8 lg 4(2) võttes välja punkti 6 ja sätestada see uues redaktsioonis järgmiselt: "4(2) Gaasiettevõtja säilitab teabe gaasi hulgimüügitehingute kohta vähemalt viis aastat ning esitab selle vajaduse korral Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile. Teave sisaldab järgmisi andmeid: 1) tehingu tähtaeg ning tarne- ja arveldustingimused; 2) tehingu maht; 3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa; 4) tehingu hind; 5) müüja andmed." MGS § 8 lg 4(2) on Euroopa Liidu õigusest ebaõigesti üle võetud. MGS § 8 lg 4(2) põhineb EL Direktiivi 2009/73/EÜ (”Direktiiv”) artiklil 44. Direktiivi artikkel 44 paneb gaasimüüjale kohustuse säilitada üksnes hulgimüügiklientide tehinguandmeid. MGS § 8 lg 4(2) kohustab gaasiettevõtjat säilitama andmeid kõikide tehingute kohta. Samuti on ebaselge, mida täpsemalt mõeldakse sõnastuse " lõpetamata tarnelepingute üksikasjad" all. MGS § 10(1) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. MGS § 10(1) lg 3 sätestab, et leping ei tohi sisaldada piiranguid müügilepingu sõlmimisele enam kui ühe müüjaga. MGS muutmise eelnõu kohaselt põhineb antud säte Direktiivi artikkel 41 lõige 1 punktil k. Direktiivi artikkel 41 lg 1 punkti k järgi on reguleerival asutusel kohustus jälgida lepingulise piirava tegevuse esinemist, sealhulgas ainu õiguse klauslite kasutamist, mis võib takistada või piirata suuri mitte-kodutarbijaid sõlmimast samal ajal lepinguid enam kui ühe tarnijaga ning vajaduse korral teavitada sellisest tegevusest liikmesriikide konkurentsiasutusi. Kaotada MGS'ist kohustus koosõlastada Konkurentsiametiga kodutarbija müügilepingu tüüptingimused. Tunnistada kehtetuks MGS § 10(1) lõiked 4 ja 5. Gaasiturg on avatud ja puudub põhjendus vastava kooskõlastamise kohustuse säilitamiseks. Kehtiv sõnastus suurendab põhjendamatult gaasimüüjate ja Konkurentsiameti halduskoormust. Tarbijat kaitseb VÕS tüüptingimuste regulatsioon ning tarbijate õiguste kaitse üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet. Turuosaliste õigusi kaitseb ka konkurentsiõigus turguvalitseva seisundi kuritarvitamise keeluga, järelevalvet teostab Konkurentsiamet. Direktiivid kehtivas MGS sõnastusele vastavat kooskõlastamise nõuet ei esita. Kooskõlastamisnõude väljavõtmisel ühtlustame gaasituru regulatsiooni elektrituru regulatsiooniga, kus taotlist tüüptingimuste kooskõlastamist ei eksisteeri. Muuta MGS muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 5 ja muuta MGS muutise seaduse eelnõus uue paragrahvi 10(3) lg 3 järgmiselt: "Tarbitud gaasi taastuvast energiaallikast päritolu tõendamiseks tohib kasutada Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust". Laiendada päritolutunnistuse kasutusala. Hetkesõnastus on ebamõistlikult piirav, sest ei võimalda kasutada teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide päritolutunnistusi. Elektriturul vastav päritolutunnistuste kauplemine EL-i piires toimib piiranguteta. Ettepanek ühtlustab gaasi- ja elektrituru regulatsioone. Muuta MGS § 12 lg 7 ja sõnastada see järgmiselt: "(7) Bilansigaasi hind määratakse süsteemihalduri poolt eelmise kalendrikuu kohta järgmise kalendrikuu alguses, hiljemalt 5ndaks tööpäevaks." Kuupõhine bilansigaasi hind on põhjendatud, sest gaasivõrgus puuduvad võimalused mõõta tarbijate gaasikoguseid bilansiperioodide lõikes. Tarnete jaotumine päevade vahel ei muuda süsteemi bilanssi. Seni kuni süsteemihaldur ostab bilansigaasi kuupõhiselt on mõistlik ka bilansigaasi hind kujundada kuu põhiselt. Täiendavalt, palun leidke avaldaja poolt tehtud muudatusettepanekud ja kommentaarid lisatud MGS muutmise seaduse tekstis. Lisaks käesolevale, avaldaja on teinud mitmeid muudatusettepanekuid ja kommentaare otse MGS muutmise seaduse eelnõu teksti. Nende väljatoomine käesolevas tabelis ei oleks otstarbekas, sest muudatuste ja kommentaaride sisu on parem edasi anda otse MGS muutise seaduse eelnõu tekstis. Võrgueeskiri Ettepanek muutmiseks Muutmisettepaneku selgitus Asendada kavandi paragrahvis 12 lg 2 number 14 numbriga 10. Ühtlustada ELTS ja MGS tarbijavahetus, mis võimaldaks ühekorraga pakkuda tarbijale gaasi ning ka elektrienergiat, mis elavdab energiaturgu tevikuna, kajastudes võimalustes mitmekesistada tarbijatele pakutavaid energialahendusi ja annab paindlikkuse hinnastamisel, millest omakorda tarbijad võidavad. Ühtlustada avatud tarnija vahetamise protseduur vastava protseduuriga elektriturul (ElTS ja VE muudatuste kohaselt tarbijavahetus 10 päevase etteteatamisega). Muuta ja sõnastada kavandi § 12 lg 4 alljärgnevalt: "(4) Avatud tarnija vahetub kalendrikuu vahetusel kell 07.00." Avatud tarnija vahetus peab olema sünkroonis bilanssiperioodiga. Sama põhimõte kehtib ka elektriturul. Palun sõnastada kavandis uue tarbija tulekuga seonduv juhul, kui uus tarbija sõlmib lepingu kalendrikuu keskel. Reguleerimata on olukord kus tarbija soetab endale tarbimiskoha või muul põhjusel toimub esmakordne avatud tarne lepingu sõlmimine kalendrikuu keskel. Palun sõnastada kavandis mõõteandmete korrigeerimise protseduur. Reguleerimata on Mõõteandmete korigeerimisega seotud toimingud. Palun defineerige kavandi § 10 lg 1 nimetatud "muutgarantii" Muutgarantii täpne määratlus on oluline mõistmaks kuidas turuosaline peab käituma garantii andmisel. Kas stegemist on rahalise garantiiga või pangagarantiiga? Hoida tarnijavahetuse protseduur ElTS-is ja MGS-is ühtlustatuna. Juhul, kui ElTS-is muudetakse tarnijavahetuse protseduuris etteteatamine 10-ne päevaseks, siis muuta ja sõnastada kavandi § 12 lg 2 alljärgnevalt: "(2) Kui turuosaline sõlmib lepingu uue avatud tarnijaga, esitab uus avatud tarnija vähemalt 10 päeva enne soovitud tarnijavahetust asjaomasele võrguettevõtjale järgmised andmed:" Ühtlustada ELTS ja MGS tarnijavahetus, mis võimaldaks ühekorraga pakkuda tarbijale gaasi ning ka elektrienergiat, mis elavdab energiaturgu tevikuna, kajastudes võimalustes mitmekesistada tarbijatele pakutavaid energialahendusi ja annab paindlikkuse hinnastamisel, millest omakorda tarbijad võidavad. Muuta ja sõnastada kavandi § 13 lg 1 alljärgnevalt: "(1) Tarbija vahetumisel sõlmib uus tarbija oma tarbimiskoha mõõtepunkti kohta võrgulepingu ning avatud tarne lepingu. Ühe tarbimiskoha kohta saab sõlmida ühe võrgulepingu. Ühes võrgulepingus võib olla üks mitu mõõtepunkti." Muutmise põhjuseks on vastuolu MGS muutmise seaduse eelnõu punktis 6 märgitud §12 lg 4 sõnastusega ja põhimõttega, et gaasi mõõtpunkti kohta saab olla 1 avatud tarnija (mitte tarbimiskoha kohta, mis on laiem määratlus). Muuta ja sõnastada kavandi § 18 p 3 järgmiselt: "andmed mõõtepunkti suhtes sõlmitud võrgulepingu kehtivuse ja osalise kohta ning märge selle kohta, kas tegemist on väiketarbijaga;" Liinivaldaja ei ole gaasituru mõiste. Muuta ja sõnastada kavandi § 22 lg 1 järgmiselt: "(1) Võrguettevõtja teeb tarbimiskohaga seotud kohtloetava mõõtepunkti mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta andmevahetusplatvormile kättesaadavaks iga kuu viiendaks kuupäevaks." Kavandi §16 lg 1 kohaselt tehakse andmed teatavaks 5ndaks päevaks. Lisa: MGS muutmise seaduse eelnõu tekst koos Eesti Energia AS ettepanekute ja kommentaaridega. Lugupidamisega / digitaalallkiri / Veiko Räim Energiakaubanduse direktor Eesti Energia AS EELNÕU 29.04.2016 Maagaasiseaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 1 asendatakse sõna „ biogaasile “ sõnaga „ biometaanile “; 2) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) võrk on gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks või jaotamiseks, välja arvatud eraldatud võrk, tarbijapaigaldis ja tarbija seadmed;“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 22–23 järgmises sõnastuses: „22) eraldatud võrk on gaasijaotustoru, millel puudub ühendus jaotusvõrguga või ülekandevõrguga ning mis on ette nähtud gaasi transportimiseks ülekandevõrguga või jaotusvõrguga ühendamata tarbijale ; 23) biometaan on maagaasi parameetritele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist anaeroobse kääritamise teel.“; 4) paragrahvi 8 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 5 lõikes 1 nimetatud juhul .“; 5) seadust täiendatakse §-dega 10 2 ja 10 3 järgmises sõnastuses: „ § 10 2 . Gaasituru andmevahetus (1) Gaasituru tõhusaks toimimiseks, müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks ja avatud tarnija vahetamiseks loob süsteemihaldur digitaalse keskkonna (edaspidi andmevahetusplatvorm ) ja võimaldab turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus, andme i d võrdsetel alustel esitada ja saada. Andmete esitamise ja saamise eest tasu ei võeta. (2) Võrguettevõtja esitab andmevahetusplatvormile järgmised andmed: 1) turuosalise identifikaator; 2) mõõtepunkti identifikaator; 3) mõõtepunkti andmed ; 4) mõõteandmed mõõtepunkti kaupa; 5) turuosalise võrgulepingu kehtivusaeg; 6) mõõtepunkti avatud tarnija andmed ; 7) muud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks. (3) Avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile turuosalise müügilepingu kehtivusaja ja avatud tarnija andmed . (4) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat. (5) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi. (6) Andmevahetusplatvormile andmete esitamise, kasutamise ja turuosaliste vahelise andmevahetuse korra ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3, 6 ja 7 ning lõikes 3 nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjaga. § 10 3 . Päritolutunnistus (1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille süsteemihaldur annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on tootnud biometaani . (2) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni biometaani kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. (3) Tarbitud biometaani gaasi taastuvast energiaallikast päritolu tõendamiseks tohib kasutada ainult Eestis väljastatud päritolutunnistust . (4) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või hiljemalt energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal. Kui päritolutunnistus kasutati ära hiljem kui energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märts, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal. (5) Süsteemihaldur töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra ning päritolutunnistuste haldamisega seotud põhjendatud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja. Süsteemihalduril on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. (6) Süsteemihaldur loob päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel. Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed süsteemihalduri veebilehel hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul pärast päritolutunnistuse väljastamist. (7) Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed: 1) päritolutunnistuse andmise aeg ning tunnistuse identifitseerimisnumber; 2) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed; 3) tootmisseadme asukoht, liik ja tootmisvõimsus; 4) kuupäev, millal tootmisseade gaasi esimest korda väljastas ; 5) gaasi energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev; 6) gaasi energiaühiku tootmiseks kasutatud toorainete loetelu; 7) informatsioon gaasi energiaühiku vastavuse kohta välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 alusel kehtestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele. (8) Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.“; 6) paragrahvid 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11. Bilansivastutusega seonduvad mõisted Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalise bilansiperioodi määratud tarne turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning ja samal bilansiperioodil samale turuosalisele tegelikult tarnitud gaasikoguse vahel. Bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõppeb järgmise päeva hommikul kell 7.00 vööndiaja järgi. Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab. Avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine. Avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud. Bilansihaldur on turuosaline, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust gaasi läbi asjaomaste ühenduspunktide tarnitakse ja kes on sõlminud bilansivastutuseks bilansilepingu süsteemihalduriga. Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur ostab ja müüb bilansihaldur ile kohustub bilansi tagam iseks gaasi a . Bilansilepingu lahutamatuks osaks on bilansilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse süsteemihalduri ja bilansihalduri õigused ja kohustused bilansivastutuse tagamisel. Määratud tarne on turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikogus . e tarnimine . Bilansivastutus on turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil. (10) Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur bilansiperioodis müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri tema bilansiportfellis samal bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks. (11) Tasakaalustamisgaas on bilansiperioodil võrku sisenenud või võrgust väljunud gaas, mida võrgu töövõime säilitamise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur. Bilansiperioodil ostetud või müüdud tasakaalustamisgaasi kogus arvutatakse bilansiperioodil võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi koguse vahena. § 12. Bilansivastutuse korraldamine (1) Gaasi tarnimiseks läbi ülekandevõrgu sõlmib turuosaline süsteemihalduriga bilansilepingu, välja arvatud kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurile. (2) Eesti riigi piiriülese gaasikaubanduse tarne peab kajastuma bilansihalduri bilansi selgituses. (3) Kodutarbija bilansihaldur on müüja või võrguettevõtja nimetatud müüja, kui kodutarbijal puudub avatud tarne leping. (4) Igal turuosalisel on ühes mõõtepunktis ainult üks avatud tarnija . Võrguettevõtjal peab olema võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Tarbijal ja tootjal saab olla üks avatud tarnija mõõtepunkti lõikes. (5) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused ja bilansigaasi hinna määramise metoodika. Konkurentsiamet ei kooskõlasta bilansilepingu tüüptingimusi, kui tüüptingimused ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Konkurentsiamet ei kooskõlasta bilansigaasi hinna määramise metoodikat, kui metoodika ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. (6) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel perioodil ostnud süsteemihaldurilt bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks. (7) Bilansigaasi hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast bilansiperioodi lõppemist. Bilansigaasi hind määratakse süsteemihalduri poolt eelmise kalendrikuu kohta järgmise kalendrikuu alguses, hiljemalt 5ndaks tööpäevaks. (8) Lähtudes maa gaasi turuhinnast, kujundab Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab süsteemihalduril: 1) katta süsteemi tasakaalustamiseks tehtud põhjendatud kulutused; 2) katta bilansigaasi ostu ja müügiga seotud põhjendatud kulutused; 3) tagada põhjendatud tulukus. (9) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansigaasi hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest. (10) Süsteemihaldur avalikustab Konkurentsiametiga kooskõlastatud bilansigaasi hinna määramise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne nende rakendamist. (11) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (12) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada võrgueeskirjas nõuded bilansivastutusega seotud teabevahetusele. (13) Bilansivastutuse korra sätestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjaga. (14) Avatud tarnija vahetamise korra ning gaasimüügi tingimused käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 nimetatud avatud tarne katkemisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjaga.“; 7) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tarnitud energiaühikutes väljendatud gaasikoguse vahel. Energiaühikuna kasutatakse kilovatt-tundi (kWh).“; 8) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Gaasisüsteemi bilansi tagamisel loetakse leppetingimustel süsteemi sisenenud ja sellest väljunud gaasi temperatuuriks 273,15 kelvinit ning rõhuks 101,325 kilopaskalit.“; 9) seaduse 3. jagu täiendatakse §-ga 12 2 järgmises sõnastuses: „§ 12 2 . Bilansihalduri garantiid (1) Bilansihaldur esitab bilansilepingu sõlmimisel süsteemihaldurile nõuetekohased pangagarantiid, mis tagavad, et bilansihaldur täidab süsteemihalduri ees oma kohustus i tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii. (2) Bilansihalduri püsigarantii ja muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur. (3) Bilansihalduri püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 10) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 13. Gaasisüsteem Gaasisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuv gaasi ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega, ülekandevõrguga ühenduses olevad jaotusvõrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega ning ülekande- ja jaotusvõrguga ühendatud tarbijad, tootjad, veeldatud gaasi terminalid ja gaasihoidlad.“; 11) paragrahvi 15 1 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 17 lõige 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6 1 ) Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa gaasisüsteemi toimimise ja varustuskindluse tagamiseks bilansigaasi ja tasakaalustamisgaasi. Gaasi impordiks ja müügiks ei ole süsteemihalduril tegevusluba nõutav.“; 13) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse paragrahviga 17 3 järgmises sõnastuses: „ § 17 3 . Gaasi kvaliteedinõuded Gaasi kvaliteedinõuded sätestab valdkonna eest vastutav minister võrgueeskirjas .“; 14) paragrahvi 22 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks on: 1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus ülekandeteenust; 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.“; 15) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 2 ) Võrguteenuse hind peab võimaldama süsteemihalduril hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 10 2 nimetatud andmevahetusplatvormi ja §-s 10 3 nimetatud päritolutunnistuse elektroonilist andmebaasi.“; 16) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust käesoleva seaduse § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. Kui hinnataotluse esemeks on võrguteenuse hinna muutmine võrguettevõtjale muutunud ostetava gaasi ülekande- või jaotamisteenuse hinna tõttu, teeb Konkurentsiamet võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. (6) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja teavitab tarbija t ja jaotusvõrguettevõtjaid uutest hindadest vähemalt kolm kuud enne uute hindade rakendamist. Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja peab tarbijat teavitama uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette ning teisi jaotusvõrguettevõtjaid kolm kuud ette enne hindade rakendamist.“; 17) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile võrguteenuse hinna uue kooskõlastamise taotluse hiljemalt kolme aasta möödumisest viimasest jõustunud kooskõlastamisotsusest.“; 18) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 26 4 –26 6 järgmises sõnastuses: „ § 26 4 . Gaasivaru (1) Gaasivaru (edaspidi varu ) kogus tuleb kalendrikuude lõikes hoida pidevalt väärtusel, mis tagab kaitstud tarbija gaasivarustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 994/2010. (2) Varu moodustab ja haldab süsteemihaldur ning varu hoidmist korraldatakse viisil, mis tagab tarnehäire korral varu kättesaadavuse. (3) Süsteemihaldur võib varu hoida Euroopa Liidu liikmesriigis. (4) Süsteemihaldur võib varu hoida ise või anda selle hoida muule juriidilisele isikule vastavalt temaga sõlmitud lepingule. (5) Konkurentsiametil on õigus kontrollida varu olemasolu, selle hoidmist, taassoetamist ning vastavust käesoleva seaduse § 17 3 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele. (6) V aru haldamisega kaasnevad põhjendatud kulud kannab võrguteenuse kasutaja võrguteenuse hinna kaudu. § 26 5 . Varu kasutamine (1) Varu kasutatakse tarnehäire korral kaitstud tarbija varustuskindluse tagamiseks. Varu kasutuselevõtmisel ei kohaldata süsteemihaldurile käesolevas seaduses gaasimüügile ja gaasimüüjale sätestatud nõude i d. (2) Pärast käesoleva seaduse § 26 2 lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse vähendamise meetme kasutuselevõtmist analüüsib süsteemihaldur kaitstud tarbija varustuskindlust. Kui analüüsi tulemusel selgub, et kaitstud tarbija varustuskindlus ei ole tagatud, võtab süsteemihaldur varu kasutusele. Varu kasutuselevõtmise otsusest teavitab süsteemihaldur esimesel võimalusel Konkurentsiametit ja avaldab otsuse oma veebilehel otsuse vastuvõtmise kuupäeval. (3) Varu kasutuselevõtmise otsuses peab sisalduma: 1) varu kasutuselevõtmise põhjus; 2) tarnehäire eeldatav kestus kalendripäevades, mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse; 3) varu taastamiseks vajalike toimingute kirjeldus; 4) kasutuselevõetava varu kogus. (4) Süsteemihaldur müüb varu kaitstud tarbijale varu kaalutud keskmise soetushinnaga, millele on lisatud varu transiidikulud. § 26 6 . Varu müük tarnehäire välisel ajal (1) Süsteemihalduril on õigus varu vähendamiseks varu müüa, kui varu olemasolev kogus ületab varu koguse väärtust viie protsendi ulatuses. Varu vähendamiseks võib varu müüa turuhinnaga selle koguse ulatuses, mis ületab kohustusliku varu koguse rohkem kui viis protsenti. (2) Varu vähendamisel tuleb tagada, et varu hoidmise kohustus oleks igal ajal täidetud. (3) Varu vähendamine tähendab olukorda, kus varu müügi otsustamisel ei ole varu plaanis taassoetada . Varu vähendamisega ei ole tegemist, kui varu müügi otsustamisel otsustatakse varu taassoetada ning varu müügil ja taassoetamisel on gaasi hinnarisk maandatud. (4) Varu müügi ja taassoetamise ajastamisel tagab süsteemihaldur rahaliste vahendite mõistliku ja säästliku kasutamise. (5) Tarnehäire korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud müük lubatud.“; 19) paragrahvi 29 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga on ühendatud üle 100 000 ta rbija, juhatuse liige ei tohi samal ajal olla sama jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada sama jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; 20) paragrahvi 29 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 37 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 22) seadust täiendatakse §-ga 48 5 järgmises sõnastuses: „ § 48 5 . Andmevahetusplatvormi ja päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi loomine Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse § 10 2 lõike 1 kohase andmevahetusplatvormi ja § 10 3 lõike 6 kohase päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi hiljemalt 2016. aasta 1. septembriks.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse punktid 8 ja 9 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn.............................2016. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................................................