Keskkonnaamet
Narva maantee 7a
15172 Tallinn 29.06.2016 nr 9-10/2016/572
Balticconnector üldgeoloogilise uuringuloa taotlus
Käesoleva kirjaga esitab Elering AS üldgeoloogilise uuringuloa taotluse Balticconnectori nimelise
merealuse maagaasi ülekandetorustiku trassil merealuse ehitusgeodeesia ja geoloogia uuringute
läbiviimiseks merealuse torustiku projekteerimiseks.
Balticconnector ühendab Eesti ja Soome ülekandevõrke ning projekt on ühiselt arendatud Eesti gaasi
ülekandevõrgu operaatori Elering AS ja Soome riigiettevõte Baltic Connector OY poolt. Mõlemad
projektiarendajad on võtnud eesmärgiks projekti valmimine vastavalt Eesti ja Soome peaministrite
24.11.2014 kommunikeele, mis näeb ette Balticconnectori valmimist 2019 aastal.
Projekt vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 347/2013 esitatud Euroopa
ühishuviprojektide kriteeriumitele ning on kantud Üle-Euroopalise tähtsusega ühishuvide projektide
nimekirja (PCI list) projekti numbriga 8.1.1. Ühishuvide projektide nimekirja eesmärgiks on
esmatähtsate üleeuroopalise energiataristu koridoride ja alade õigeaegne arendamine ning 26.02.14
moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministri käskkirja alusel PCI töörühm, mille ülesandeks
on hõlbustada ja koordineerida ühishuviprojektide loamenetlust Eestis. Seoses projekti Üle-
Euroopalise tähtsusega taotleb Elering AS kiiret loamenetlust.
Eesti territoriaalvetes merealuse torustiku ehitamise keskkonnamõjude hindamine on kehtestatud
19.04.2016 Keskkonjnaministeeriumi kirjaga nr 7-12/16/1946-7.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Kilk
Juhatuse liige
Lisad:
Elering AS_Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus
Elering AS_Üldgeoloogilise_uuringu_seletuskiri_ENG_LISA_5_4
Elering AS_Üldgeoloogilise_uuringu_graafiline_LISA_5_5
Elering AS_uldgeoloogilise_uuringu_KK_mõju_eelhinnang_LISA_5_6
Eesti-asukoha_alternatiivid_joonis_LISA_5_7
Sama:
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Skepast&Puhkim OÜ
Priit Heinla 6170024
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia
Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail:
[email protected]
ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Nimi Elering AS 1.2. Äriregistri kood / isikukood Ärir egistri kood: 11022625 1.3. Aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn (registriaadress) Laki 24, 12915 Tallinn (peakontori aadress) 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus Balticconnectori gaasitoru merealuse trassikoridori üldgeoloogiline uuring. 2.2. Uurimistöö ala asukoht Ü ldgeoloogilise uu ringu ala asub planeeritava merealuse gaasiülekandetorustiku trassil Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis . Tervikuna saab merealune gaasit oru alguse Soome lahes Inkoo st (Soome) ja maabub Pakri poolsaare l (Eesti) kas Kersalu s ( ALT EST 1) või Pakrineemes ( ALT EST 2) , vt Lisa 5. 7 . Mõlemad alternatiivid on hõlmatud üldgeoloogilise uurimistöö alasse. Vt kogu gaasitoru trassi asukohta taotluse seletuskirja (Lisa 5.4) Lisa s 1 . 2.3. Uurimistöö ala pindala, ha Uuringu ala suurim pindala on 364,09 ha (vt Lisa 5 . 5). 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi Töö teostaja selgub Elering AS poolt korraldatava hanke tulemusena. Töö teostajaga lepingu sõlmimise eeldatav aeg on 9/2016 3.2. Majandustegevuse registris registreerimise kuupäev ja registreeringu number (Töö teostaja selgub hanke tulemusena) 3.3. Aadress 4. Tööde iseloom ja maht 4.1. Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja lähteülesanne Balticconnectori gaasitoru merealuse trassikoridori üldgeoloogiline uuring. Üldgeoloogilise uurimistöö lähteülesanne on detailselt kirjeldatud taotluse seletuskirjas (Lisa 5.4). Üldgeoloo gilise uuringu eesmärgiks on merepõhja geofüüsikaliste ja aluspõhja omaduste ning lõimise, tiheduse ja väändetugevuse määramine. Uuringu käigus tehakse kindlaks mere põhjas asetsevad objektid, mis võivad mõjutada gaasitoru rajamist . Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks gaasitoru tehnilise projekti koostamisel. Tööd sisaldavad järgmisi tegevusi: Merepõhjast pinnaseproovide võtmine Puurkehade võtmine Merepõhja s onarmõõdistus Külgvaate sonari uuring (minimaalne koridor 2x50 m ) Magnetomeetriline uuring (koridor 2x10 m) 4.2. Uurimissügavus, m Magneto meetriline uuring teostatakse ca 5 m kõrgusel merepõhjast . Trassi uurimine kaugjuhitavate seadmetega teostatakse konstantsel kõrgusel merepõhjast ( samuti ca 5 m) . Sona rmõõdistused teostatakse konstantsel kõrgusel merepõhja lähedal (ca 5 m) . Puursüdamikud võetakse kuni 5 m sügavuselt merepõhjast (setetega kaetud alad) ning kuni 3 m sügavuselt (paljanduva kõva aluspõhjaga alad) . 4.3. Puuraukude arv Kuni 5 meetri sügavuseni (setetega kaetud alad) t ehakse 2 puurauku , mille planeeritud asukoha koordinaadid on toodud uuringu seletuskirja (Lisa 5.4) Lisa 2. Puuraukude a sukohad on ka näidatud taotluse lisas joonisel 5.5. Kuni 3 meetri sügavuseni (paljanduva kõva aluspõhjaga alad) tehakse 7 puurauku, mille planeeritud asukoha koordinaadid on toodud taotluse seletuskirja (lisa 5.4) Lisa 3. 4.4. Uuringukaeveõõnte arv Uuringukaeveõõneid ei tehta . 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd Hüdrogeoloogilisi katsetöid ei teostata . 4.6. Geofüüsikalised tööd magnetomeetriline uuring ; külgvaate sonari uuring ; merepõhja son a rmõõdistus . elektromeetria, km gravimeetria, km 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) Võetud puurkehadega teostatakse laboris geotehnilisi katsetusi ning analüüsitakse pinnaseproovide omadusi. Eesmärk on saada asjakohast sisendinfot tehnilise projekti koostamiseks. Täpsem info on toodud taotluse seletuskirjas (Lisa 5.4) . 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu Ajutisi ehitisi uuringu käigus ei püstitata. 4.9. Loa taotletav kehtivus 5 aastat . 5. Lisade loetelu 5.1. [ ] Väljavõte erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majandustegevuse riiklikust registrist 5.2. [ ] Äriregistri väljavõte üldgeoloogilise uurimistöö luba taotleva ettevõtja registreerimise kohta 5.3. [ ] Kultuuri-, kaitse- või siseministri nõusolek «Maapõueseaduse» § 18 lõikes 3 märgitud juhtudel 5.4. [x ] Seletuskiri 5.5. [ x ] Graafiline lisa . 5.6. Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang 5.7 Eesti a sukoha alternatiivide joonis
STATUS: AFD Page: 1
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Balticconnector Offshore
Survey Specification
02 16.03.2016 Approved for Design NC MWB NC
01 18.12.2015 Issued for Client’s Comments NC MWB NC
Rev Date Description Prepared Checked Approved
Tag no: Pages: Page 1 of 51
Balticconnector Document number: 30614_05C-00005
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 2
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
BALTICCONNECTOR OFFSHORE – OFFSHORE PIPELINE FEED REPORT
Contents
1 Introduction ................................................................................................................... 5
1.1 General introduction................................................................................................ 5
1.2 Route survey 2013 .................................................................................................. 6
1.3 New route survey .................................................................................................... 7
1.4 Scope of this specification....................................................................................... 7
1.5 Acronyms ................................................................................................................ 8
2 Scope of work for survey ............................................................................................... 9
2.1 General ................................................................................................................... 9
2.2 Geodetic datum and Grid coordination system........................................................ 9
2.3 Vertical Datum ........................................................................................................ 9
2.4 Survey routes.......................................................................................................... 9
2.5 Landfalls ................................................................................................................. 9
2.6 Soil Sampling .......................................................................................................... 9
2.7 In situ testing......................................................................................................... 10
2.8 Bedrock coring ...................................................................................................... 10
2.9 Side Scan Sonar survey........................................................................................ 10
2.10 Munition screening ............................................................................................ 10
2.11 Visual inspection ............................................................................................... 11
2.12 Reporting........................................................................................................... 11
2.13 Data deliverables............................................................................................... 11
3 General requirements.................................................................................................. 12
3.1 Licenses for survey vessels .................................................................................. 12
3.2 Project language ................................................................................................... 12
3.3 Communications ................................................................................................... 12
3.4 Organisation ......................................................................................................... 12
3.5 Planning................................................................................................................ 12
3.6 Reference codes, standards and specifications .................................................... 13
3.7 Quality system requirements ................................................................................. 13
3.8 Personnel ............................................................................................................. 17
4 Survey vessels ............................................................................................................ 19
4.1 Offshore survey vessel ......................................................................................... 19
4.1.1 Power ............................................................................................................ 19
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 3
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
4.1.2 Safety ............................................................................................................ 19
4.1.3 Communications ............................................................................................ 19
4.1.4 Navigation Equipment .................................................................................... 19
4.1.5 Accommodation ............................................................................................. 20
4.1.6 Deck equipment ............................................................................................. 20
4.1.7 Positioning system ......................................................................................... 20
4.2 Nearshore survey vessel....................................................................................... 20
4.2.1 Power ............................................................................................................ 20
4.2.2 Safety ............................................................................................................ 20
4.2.3 Communications ............................................................................................ 21
4.2.4 Navigation Equipment .................................................................................... 21
4.2.5 Accommodation ............................................................................................. 21
4.2.6 Deck equipment ............................................................................................. 21
4.2.7 Positioning system ......................................................................................... 21
5 Positioning................................................................................................................... 22
5.1 General ................................................................................................................. 22
5.2 Positioning system above water ............................................................................ 22
5.3 Positioning above water procedure ....................................................................... 22
6 Survey locations .......................................................................................................... 24
7 Acoustic survey ........................................................................................................... 26
7.1 Side Scan Sonar (SSS) ........................................................................................ 26
7.2 Sub-bottom profiler ............................................................................................... 27
7.3 Sub-tow boomer ................................................................................................... 28
8 Gradiometer survey and ROV/video inspection ........................................................... 30
8.1 Gradiometer (GRA) survey ................................................................................... 30
8.2 ROV/video inspection ........................................................................................... 30
9 Seabed sampling......................................................................................................... 31
9.1 General ................................................................................................................. 31
9.2 Vibro coring........................................................................................................... 31
9.3 Rock coring ........................................................................................................... 31
10 Handling, shipment and storage of samples ................................................................ 33
10.1 General ............................................................................................................. 33
10.2 Equipment ......................................................................................................... 33
10.3 Procedure.......................................................................................................... 33
11 Laboratory works ......................................................................................................... 34
11.1 General ............................................................................................................. 34
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 4
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
11.2 Tests on site ...................................................................................................... 34
11.3 Laboratory tests onshore ................................................................................... 34
11.4 Equipment ......................................................................................................... 35
11.5 Procedures ........................................................................................................ 35
11.5.1 General .......................................................................................................... 35
11.5.2 Classification Tests ........................................................................................ 35
11.5.3 Chemical tests ............................................................................................... 36
11.5.4 Compressibility test ........................................................................................ 37
11.5.5 Strength index test ......................................................................................... 37
11.5.6 Strength tests................................................................................................. 38
11.5.7 Other tests ..................................................................................................... 39
12 Cone penetration testing ............................................................................................. 41
12.1 General ............................................................................................................. 41
12.2 Frame................................................................................................................ 41
12.3 Cone Penetrometer ........................................................................................... 41
12.4 Data acquisition and post-processing system .................................................... 41
12.5 Functionality check ............................................................................................ 42
12.6 Presentation of results ....................................................................................... 42
12.7 Additional testing in soft sediments.................................................................... 42
13 Reporting .................................................................................................................... 43
13.1 General ............................................................................................................. 43
13.2 On-board daily progress reporting ..................................................................... 43
13.3 Final report ........................................................................................................ 43
13.4 Data deliverables............................................................................................... 44
14 References .................................................................................................................. 45
APPENDIX I. Route Drawing
APPENDIX II. Vibrocoring Coordinates
APPENDIX III. Bedrock Coring Coordinates
APPENDIX IV. CPT Coordinates
APPENDIX V. Responses to Client’s comments to Rev. 01
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 5
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
1 Introduction
1.1 General introduction
Company (Baltic Connector Oy and Elering AS) are planning for a bi-directional natural gas
pipeline, which connects Finland and Estonia. The name of the project is Balticconnector.
The connection of national gas transmission networks would significantly improve the
regional availability and security of gas supply, and thus enhance the reliability of energy
transmission in various circumstances in Finland and the Baltic countries.
The Balticconnector natural gas pipeline project is categorised as a priority project in the
European Union (EU) and has therefore already been previously granted community
financial assistance from the TEN (Trans-European Networks) – a programme founded by
the EU.
Balticconnector is included in the list of Projects for Common Interest (PCI) and is co-
financed by the EU's Connecting Europe Facility (CEF). The Balticconnector pipeline
consists of three sections:
Approximately 22 km onshore pipeline in Finland (including a compressor and custody
metering station),
Approximately 80 km offshore pipeline,
Approximately 47 km onshore pipeline in Estonia (including a compressor and custody
metering station)
This report is only concerning the offshore pipeline.
In this report, the starting point for the offshore pipeline is close to Inkoo in Finland, which is
located approximately 50 km west of Helsinki. The offshore pipeline termination point is
close to Paldiski in Estonia approximately 50 km from the capital Tallinn. In Finland, the
landfall location will be in the vicinity of the peninsula of Fjusö. In Estonia, the landfall
location will be in Lahepere Bay on the Paldiski peninsula.
Figure 1-1 Proposed location of Balticconnector offshore pipeline
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 6
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
The offshore pipeline system consists of a 20’’ pipeline and the total length of the pipeline is
approximately 80 km, with the precise length defined during the FEED phase following route
optimisation. The system schematic of the proposed Balticconnector pipeline is illustrated in
Figure 1-2.
Figure 1-2 System schematic of Balticconnector offshore pipeline
1.2 Route survey 2013
The pipeline route corridor was surveyed during 2013. The investigation consisted of an
acoustic/geophysical survey using MBES, SSS, sub-bottom profiling equipment, and
sediment and benthos sampling. In addition, a GRA-survey of 12 m width centred around the
planned pipeline route – with subsequent ROV inspection of ferrous objects – was carried
out.
The survey of 2013 formed the basis for further engineering studies, which resulted in
various alterations to the surveyed and pre-planned pipeline route, however, with no
deviations extending beyond the swath of the MBES and SSS acoustic survey of 2013.
A great number (1356) of objects on the seabed were picked up by the SSS and 4 were
selected for visual inspection by ROV. During inspection they turned out to be structures in
the clayey sediments and therefore of no danger to pipeline installation.
The GRA-survey did, however, reveal some 225 anomalies and all were inspected in detail.
108 GRA-anomalies could not be verified by visual inspection. It is believed that the source
of the anomalies could be buried objects or originating from noisy data. 48 targets were
classified as man-made objects, ranging from UXOs, metal debris to barrels and buckets.
Out of the 48 man-made objects, 8 were classified as possible UXOs.
It is well known that the Gulf of Finland was intensely mined by different parties during WWII.
The seabed investigations carried out in preparation for the Nord Stream pipelines confirmed
the presence of a large number of UXOs and likewise did the 2013 Balticconnector survey.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 7
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
1.3 New route survey
Being faced with certain route changes of the Balticconnector pipeline during the present
FEED, it is considered necessary to renew parts of the former survey to have investigations
centred on the newly optimised pipeline route.
In terms of the acoustic survey, Company wishes perform sub-bottom profiling along the
pipeline route and to sweep a ‘security corridor’ of 2x50 m centred on the pipeline trace in
which all munitions found shall be cleared. The proposed width of the security corridor is
based on experience from a similar pipeline project in the Baltic Sea and Gulf of Finland.
The equipment used for this investigation shall be a high-resolution SSS.
During pipeline construction, the contractor shall be restricted to place the pipeline within the
so-called ‘installation corridor’, which is defined extending 10 m on either side of the planned
pipeline trace. This ‘installation corridor’ shall be swept with an array of magnetometers with
high-frequency sampling rate (typically a caesium-vapour type) and electromagnetic
induction sensors (metal detectors) that will be fitted to a specially made frame fitted on e.g.
an ROV. The equipment is assumed to pick up all surface or near-surface located metallic
targets within a range of 10 - 15 m.
The equipment shall be towed or propelled in constant close proximity of the seabed (e.g.
5 m) at slow speed (1-2 knots).
Readings of magnetic gradients will be used as guidance for identifying targets that need
further visual inspection and classification.
Contractor shall provide qualified personnel to identify and qualify UXOs, and likewise will
Company’s representative be assisted by a suitable expert with relevant knowhow.
UXOs in the intended pipeline route corridor will be blast away by the Finnish/Estonian
defence forces.
The geotechnical investigations shall provide input for the pipeline detailed design phase.
The additional geotechnical soil data will enable optimisation of the seabed intervention
requirements along the pipeline route.
1.4 Scope of this specification
The scope of this document is the specifications for the offshore survey, which includes:
Scope of work for survey;
Time schedule for survey work;
General requirements;
Survey vessel;
Positioning;
Acoustic surveys;
Gradiometer and ROV inspection surveys;
Seabed sampling;
Handling, shipment and storage of samples;
CPT testing;
Laboratory works; and
Reporting.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 8
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
1.5 Acronyms
AGS Association of Geotechnical & Geoenvironmental Specialists
AIS Automatic Identification System
ASTM American Society of the International Association for Testing and
Materials
BS British Standard
CAU Consolidated anisotropic undrained
CEF Connecting Europe Facility
CID Consolidated isotropic drained
CIU Consolidated isotropic undrained
CMID Common Marine Inspection Document (IMCA Ref M 149)
CMS Contract master schedule
Company Baltic Connector Oy and Elering
CPT Cone penetration test
EU European Union
FEED Front-End Engineering Design
GIS Geographic Information System
GNSS Global navigation satellite system
GPS Global positioning system
GRA Gradiometer
IMCA International Marine Contractors Association
ID Identification Number
ISO International Organisation Standard
KP Kilometre post
MBES Multibeam Echo Sounder
MCAU Multi stage consolidated anisotropic undrained
MCIU Multi stage consolidated isotropic undrained
NORSOK Norsk Sokkels Konkuranseposisjon
PCI Projects for Common Interest
PMS Project master schedule
QA Quality assurance
QC Quality control
RMS Root mean square
ROV Remotely Operated Vehicle
SS Swedish Standard
SSS Side Scan Sonar
TEN Trans-European Networks
USBL Ultra short baseline
UTM Universal Trans Mercator
UXO Unexploded Ordnance
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 9
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
VHF Very high frequency
WGS World geodetic system
WWII The Second Word War
2 Scope of work for survey
2.1 General
The objective of the survey is to provide detailed information about the seabed including
hardness of outcropping bedrock, type of soil, grain size distribution, relative density,
undrained shear strength etc., and to reveal any metallic objects or the like that could be of
danger to the pipeline, e.g. unexploded ordnance (UXO).
2.2 Geodetic datum and Grid coordination system
The following coordinate system (also referred to as EPSG:32635) shall be used as common
reference for the project
Coordinate system: WGS 84 / UTM zone 35N
Geodetic Datum: World Geodetic System 1984 (WGS 84/EUREF 89)
Transformation method: Transverse Mercator
Area of use: 24 deg East to 30 deg East; northern hemisphere
Unit: Metres (m)
2.3 Vertical Datum
Seabed levels shall be referenced to MW2012 as defined in Hanko in Finland.
2.4 Survey routes
The survey route is shown in Route Survey Drawing, Ref. /29/, as Appendix I.
2.5 Landfalls
The landfalls in Finland and Estonia (coordinates are given in Table 2-1 and Table 2-2) are
subject to detailed investigations with vibrocore samples, CPT's and rock drilling samples.
Table 2-1 Landfall boring location, Finland
Landfall location Easting Northing
(WGS84_zone 35N) (WGS84_zone 35N)
Inkoo, LF2 330 769 6657 682
Table 2-2 Landfall boring location, Estonia
Landfall location Easting Northing
(WGS84_zone 35N) (WGS84_zone 35N)
Paldiski, ALT1 339 933 6581 949
2.6 Soil Sampling
The vibrocore soil sample locations along the selected pipeline route are given in Appendix
II.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 10
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
2.7 In situ testing
The average spacing between the CPT test locations will follow the soil sampling positions
as each location will require one CPT and one vibrocore sample. CPT locations are given in
Appendix IV.
2.8 Bedrock coring
The bedrock coring locations are given in Appendix III.
2.9 Side Scan Sonar survey
This specification sets the requirements to a bottom roughness survey along the pipeline
route and with a coverage of minimum 2x50 m – covering the ‘security corridor’.
For this purpose the Contractor shall provide, maintain and operate a dual channel high-
resolution SSS-survey system, as well as evaluate and report any anomalies detected.
The seabed relief is expected to be highly undulated in parts of the survey area. Thus, in
order to obtain high quality data an electric or hydraulic winch with slip rings and a cable with
a sufficient length shall be provided. The winch shall be controlled from the survey room and
readout of the length of cable-out shall be available in the same room. The sensor fish shall
be fitted with a transponder for hydro-acoustic positioning. The offset position of the sensor
fish shall be calculated online by the navigation software.
System spares shall be directly available.
The side scan sonar data acquisition and display system shall be able to store and display
event marks and annotation output from the navigation computer.
At locations where the pipeline may be re-routed at a later stage in the project, additional
survey widths as per Table 6-1 are required.
In addition, SSS survey of ship wrecks in vicinity of the pipeline route shall be performed.
The ship wrecks to be surveyed are described in Table 6-2.
2.10 Munition screening
Contractor shall provide equipment necessary to carry out a detailed magnetometer/-
electromagnetic investigation of the ‘installation corridor’ being 2x10 m.
The equipment shall consist of an array of magnetometers and metal detectors fitted to a
specially made frame, which will be towed or propelled in constant close proximity of the
seabed at slow speed.
Contractor shall provide personnel with sufficient knowhow to identify and to classify
anomalies, and to prescribe further visual inspection in order to ascertain whether objects
can be of danger to the pipeline.
Company will provide personnel to assist in this classification of targets.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 11
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
2.11 Visual inspection
The targets identified as "interesting" – resembling munitions – through the SSS-survey and
during the munition screening shall be investigated by ROV and video. Video recordings
should be of a good quality to produce sharp pictures. The pictures shall be used to evaluate
whether found objects are munitions, items of archaeological interest, anthropogenic debris
or natural.
A digital GIS-based video reporting system shall be provided to allow search by predefined
criteria such as cable route, location and feature classification.
2.12 Reporting
The reporting shall be in accordance with the specifications given in Section 13.
The Contractor shall submit one draft version of the survey report for Company’s approval
prior to submission of the final report.
The final report including test results shall be presented in English in 3 hard copies and 1
digital copy.
The final report shall be delivered in Microsoft Office (Word) format.
2.13 Data deliverables
All survey data shall be delivered in electronic format on hard drives.
Two hard drive copies shall be delivered to the Company.
An updated list of service lines that the Balticconnector offshore pipeline is crossing shall be
provided. The list shall include crossing location coordinates.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 12
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
3 General requirements
3.1 Licenses for survey vessels
It is Contractor’s responsibility to obtain the required survey vessel licenses in both Estonia
and Finland.
3.2 Project language
The English language shall be used for all correspondence, drawings and documentation,
including documentation from subcontractors, relating to this Contract.
3.3 Communications
The Contractor shall appoint a Site Manager responsible for the marine operations. The Site
Manager shall liaise with Company in all matters.
Site meetings shall be held every week, or as otherwise agreed on.
Whenever the Contractor intends to raise a subject concerning changes in the agreed
programme, or other agreements at a site meeting, Company shall be notified in advance.
The Contractor shall be responsible for providing all required communication systems
including telephones and e-mail and facsimile. The radio and communication systems on
vessels and shore sites shall be available at all reasonable times for use by Company
without charge.
The following radio and communication lines are required:
Ship to ship, VHF radio systems; and
Ship to shore, including all vessels.
3.4 Organisation
Contractor's project organization charts for the management, control and execution of
marine operations, onshore activities, and QA shall be included in the Tender. A list of
proposed Key Personnel including curriculum vitae shall likewise be included. Contractor
shall maintain up to date project organization charts, which shall be submitted to Company
for prior acceptance in the event of changes.
In the event replacement of Key Personnel is required, Company shall be notified as early as
possible and shall approve of such change.
Description of external agencies to be utilized and their Scope of Work must be specified by
Contractor.
Contractor shall prepare, present and maintain a register of all personnel assigned to the
Work containing the following information:
Job description;
Anticipated duration;
Name of person; and
Resume with national and international certificates, etc.
3.5 Planning
Contractor shall prepare a Contract Master Schedule (CMS) on the basis of Company's
Project Master Schedule (PMS), as given in the Scope of Work. The CMS shall cover the
whole Contract period, be a logically linked bar chart, and present an aggregation of
information. Float time shall be indicated.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 13
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
A proposed CMS shall be submitted together with the Tender.
Throughout the Contract period, the accepted CMS shall provide a link between Company's
and Contractor's planning and scheduling, and shall be used as the baseline for monitoring
progress of the Work.
All key milestones as specified in the Project Master Schedule shall be reflected and
indicated on the CMS.
3.6 Reference codes, standards and specifications
The latest revision of the following Codes, Standards and Specifications shall be used
unless otherwise indicated by Company.
Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules, Ref. /1/;
Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and testing, Ref. /2/;
ISO 22475, Geotechnical investigation and testing – Sampling methods and
groundwater measurements, Ref. /3/ and Ref. /4/.
EN ISO 22476, Geotechnical investigation and testing- Field testing, Ref. /5/;
EN ISO 14688, Geotechnical investigation and testing- Identification of soil, Ref. /6/ and
Ref. /7/;
ISO/TS 17892-1 Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil Part
1, Ref. /8/, through ISO/TS 17892-12 Geotechnical investigation and testing –
Laboratory testing of soil Part 12, Ref. /18/;
IMCA Offshore Survey Division Guidelines Publications, IMCA S 001 to IMCA S020,
Ref. /19/;
ISO 9001, Quality management system - Requirements, Ref. /20/; and
AGS 4.0. Electronic Transfer of Geotechnical and Geoenvironmental Data, Ref. /21/.
3.7 Quality system requirements
3.6.1 Introduction to quality management
The Contractor shall establish, adhere to, monitor, and maintain an adequate quality
assurance programme (QA Programme) adapted to this particular Contract and based on
the requirements of ISO 9001, Quality management system – Requirements, Ref. /20/.
The QA-Programme shall be based on the Contractor's existing quality system procedures
to the extent they are adequate for this particular Contract.
The procedures etc. to be enclosed the QA-Programme shall include:
Detailed Work and Test Procedures;
Safety and Emergency Procedures; and
Quality Control Plans.
The QA-Programme, procedures and Quality Control Plans shall cover all services and all
activities to be performed under this Contract.
3.6.2 Programme for quality assurance
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 14
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
The QA-Programme shall, as a minimum, comprise the following sections/subjects:
1. Introduction
2. Organisation
3. Document and Data Control
4. Control of Sub contractors
5. Process Control (Work and Test Procedures)
6. Quality Control
7. Calibration and Qualification Tests
8. Control of Non-conformities and Changes
9. Corrective Action
10. Documentation of Quality Assurance
11. Internal Audits
12. Training
Appendices:
- Procedures
- Quality Control Plans
3.6.3 Comments on the individual subjects in the quality assurance programme
These comments are indicative and shall apply to the extent where it is considered relevant
for describing the personnel, plant and equipment to be used.
Introduction
Contractor shall prepare project specific QA-Programme in accordance with Contractor own
quality assurance system.
Meetings shall be identified, planned and held in order to manage and co-ordinate the
execution of the Contract Work. A regular meeting plan shall be established identifying
purpose, frequency, and regular participants. Routines for distribution and for "taken action"
shall be described.
Organisation
Description and documentation of the organisation shall be included in the QA-Programme.
Document and data control
Description of the contractor's system for identification, preparation, check, approval,
distribution, updating, and filing of all relevant documents and data prepared by the
Contractor. A clear data and document control plan shall be prepared from which it can be
derived by whom and when the documents shall be prepared, checked and approved and to
whom they shall be distributed.
All documents shall be reviewed and approved by the Contractor for conformity with the
requirements prior to submission to Company. The approval shall appear on the
documentation. The Company's acceptance shall not relieve the Contractor of responsibility
for any deviation from the requirements of the Contract Documents.
Distribution lists for external documents and data to be prepared.
An updated list of Contractors documents, Master Document Register, shall be available at
any time.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 15
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Control of subcontractors
List of the Contractor's main sub-contractors and a description of their qualifications and
capabilities shall be part of Contractors Quality Programme.
Description of the Contractor's system to ensure that sub-contractors' work satisfies the
specified requirements, hereunder verification of work performed and performance of audits.
Verification activities shall be shown on the Quality Control Plans.
Significant sub-contractors shall establish their own QA Programmes according to the
requirements herein. The QA Programmes shall be submitted to Company for acceptance
according to Project Master Schedule.
Process control (work and test procedures)
Processes and activities affecting quality of services and performed work shall be carried out
in accordance with documented procedures.
The processes/activities to be described in Procedures shall include:
Navigation;
Positioning;
Seabed sampling;
CPT testing; and
Reporting.
The intended equipment shall be specified in the Procedures. Furthermore, the quality
requirements for the work in question shall be specified in the Procedures.
Quality control
The Contractor shall establish, adhere to and monitor operational Quality Control Plans (QC
Plans). The QC Plans shall include initial, in process and final activities.
Calibration and qualification tests
All instruments necessary for completion of the Work shall, unless otherwise specified, be
calibrated by an institution approved by the Company. The calibration certificate shall:
Clearly identify the instrument;
Present the calibration results;
Follow the Specifications; and
Be included in the QA-documentation.
All operations in the Work shall be subject to Qualification Tests. The Qualification Test shall
verify that the combination of equipment, procedures, personnel and operational conditions
leads to the specified result. Qualification Tests shall as a general rule be performed the first
time the operation in question is carried out. The test shall be repeated whenever one of the
above parameters is changed.
The Qualification Tests shall be reported by the Contractor on a form to be approved by the
Company, duly signed by the Contractor and Company.
The cost of qualification and calibration tests shall be at the sole expense of the Contractor.
The Contractor shall notify Company at least 5 days prior to performing such
calibration/qualification tests.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 16
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Updated logbook shall always be available for all equipment.
Control of non-conformities and changes
A description of the procedure for the identification, documentation, evaluation, action,
communication about observed non-conformities, and procedure for disposition or
implementation of changes shall be provided.
Corrective action
A description of the procedure for the evaluation, initiation and follow up of corrective
measures in connection with registered non-conformities for the purpose of preventing
recurrence shall be provided.
Proposals for remedial measures shall be submitted to the Company for acceptance.
Repeated quality control, in cases when deficiencies in the Contractor's Quality Assurance
are found, shall immediately be carried out on the actual section and on other sections
where the same type of Quality Assurance has been carried out by the same persons. The
Quality Assurance for the subsequent section shall be intensified.
Remedial measures shall be shown on the Quality Control Plans.
Documentation of quality assurance
A description of the Contractor's system for identification, preparation, check, approval,
distribution and filing of the documentation of Quality Assurance (QA documentation) shall
be provided.
A list of the QA documentation shall be prepared on the basis of the requirements in the
individual specifications.
All documentation covering Quality Assurance shall be assembled in a journal by the
Contractor, which shall be available to Company.
Copies of the documents shall currently be submitted to the Company.
The journal shall be handed over to Company at the completion of the Contract.
All QA-documentation shall unambiguously be identified and registered.
Any work shall be considered completed only when all QA documentation has been
submitted to the Company and acceptance obtained.
Internal audits
A description of the Contractor's plan and procedures for internal verification of the
application and adequacy of the QA Programmes shall be provided.
Training
A description of the Contractor's plan for information activities in relation to the planning and
implementation of the Contract shall be provided.
Client’s supervision organisation
Client will establish a Supervision Organisation, which will spot check the Contractor's work
and QA activities.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 17
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Client will furthermore evaluate and check the Contractor's QA Programme, as well as those
of the main subcontractors. It will be checked that the QA Programmes are being adhered to
and maintained satisfactorily, and that the quality is documented as planned.
Client shall have the right at any time with short notice to visit the premises of the Contractor
and subcontractors to verify compliance with all aspects of the Contract.
3.8 Personnel
The contractor shall provide sufficient numbers of trained personnel. The personnel shall
have a sound working knowledge of all the equipment in use and be thoroughly versed in
the use of the equipment in use.
The project language is English. Key personnel shall have a good working knowledge of
both written and spoken English.
The Contractor must demonstrate that it has the relevant staff available capable of
performing the contract, possessing the necessary professional qualifications for performing
the contract.
Minimum requirements are as follows:
a) Geotechnical Engineer (Party Chief) – with a higher education degree in soil
mechanics and at least 3 years of professional experience during the last 5 years in
conducting geotechnical surveys including performance of vibrocores, laboratory works and
CPT testing.
The Party Chief must possess good management skills, be capable to plan and execute
surveys and calibration procedures for navigational equipment, be able to prepare clear and
precise reports on calibration and survey routines. In addition, the Party Chief must be able
to communicate in a clear and knowledgeable manner with the Project Manager and the
Company representative(s) on all survey related matters. The Party Chief must furthermore
have good computer skills as reporting is one of the most important duties of a Party Chief.
The duties of the Party Chief will be to ensure the smooth running of the survey, to ensure
that the work is of the highest possible standard in accordance with good survey practice,
and to anticipate and plan the work load for maximum efficiency of vessel and equipment.
He will liaise with the Company representative at all times.
b) Technical Team Leaders – with at least 5 years of professional experience in
operations and data collection for geotechnical surveys including performance of vibrocores,
laboratory works and CPT testing.
c) Project manager – possessing at least 5 years professional experience during
the last 10 years in managing a team performing projects on geotechnical surveying and
testing of the seabed.
Alternatively the Contractor must present a written declaration of other entities that can
provide the abovementioned persons capable of performing the contract.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 18
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
In addition, the Contractor must demonstrate by means of project references that it has a
proven track record of at least 5 comparable investigations conducted over the last 5 years.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 19
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
4 Survey vessels
4.1 Offshore survey vessel
The vessel shall be sound and capable of remaining safely at sea for under weather and sea
conditions normally to be expected in the area during the scheduled survey period and to
execute round the clock work.
The vessel shall hold a signed and valid IMCA inspection report, CMID no less than 1 month
old obtained on the contractors sole expense, and shall have rectified any remarks or
conclusion from the IMCA inspector before commencement of any mobilisation.
4.1.1 Power
Power requirements shall be such that a high degree of manoeuvrability under full
bridge control will be attainable for all survey operations;
A 220/400 volt A.C. stabilized instrument power supply separate from ship's services
supply shall be provided.
4.1.2 Safety
The vessel shall be fully classified and fully equipped to meet all relevant national
maritime safety regulations for the class of vessel and number of personnel aboard;
The entire ship's crew shall be fully conversant with all emergency procedures and all
Marine Control procedures and safety regulations when working in the proximity to
structures and cables, as well as military zones; and
During transfer in small boats all personnel involved shall wear survival suits, including
buoyancy aid.
4.1.3 Communications
The vessel shall have a multi channel VHF radio telephone capable of working on all
frequencies used for other inter-maritime communications.
4.1.4 Navigation Equipment
Exclusive of special surveying equipment, the vessel shall have the following minimum
navigation equipment:
Magnetic compass;
Marine radar;
GPS Chain receivers;
Echo sounder with hull mounted transducer;
Auto pilot; and
AIS Transmitter and Receiver.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 20
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
4.1.5 Accommodation
In addition to crew requirements for 24 hours working, the vessel shall be capable of
accommodating all supernumeraries in permanent berths with the majority in not more
than 2 berth cabins;
A cabin with adequate desk space and a 220 volt stabilised A.C. power supply shall be
available for the use of the Company representative;
The cleanliness of the accommodation and the quality of food shall be of a high
standard; and
Laundry facilities are to be available.
4.1.6 Deck equipment
The vessel shall be fitted with over side lifting equipment capable of the safe and efficient
handling in moderate seas of the equipment specified for the survey operations.
4.1.7 Positioning system
The vessel shall have a sound and proven dynamic positioning system, sufficient to maintain
position during positioning, sampling and testing.
4.2 Nearshore survey vessel
The landfall locations will require a vessel(s) with a minimum draft to enable sampling and
testing in the shallow sections close to the coast.
The vessel shall be sound and capable of remaining safely at sea under weather and sea
conditions normally to be expected in the area during the scheduled survey period.
The vessel shall hold a signed and valid IMCA inspection report, CMID no less than 1 month
old obtained on the contractors sole expense, and shall have rectified any remarks or
conclusion from the IMCA inspector before commencement of any mobilisation.
4.2.1 Power
Power requirements shall be such that a high degree of manoeuvrability under full
bridge control will be attainable for all survey operations; and
A 220/400 volt A.C. stabilized instrument power supply separate from ship's services
supply shall be provided.
4.2.2 Safety
The vessel shall be fully classified and fully equipped to meet all relevant national
maritime safety regulations for the class of vessel and number of personnel aboard;
The entire ship's crew shall be fully conversant with all emergency procedures and all
Marine Control procedures and safety regulations when working in the proximity to
structures and cables, as well as military zones; and
During transfer in small boats all personnel involved shall wear survival suits, including
buoyancy aid.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 21
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
4.2.3 Communications
The vessel shall have a multi-channel VHF radio telephone capable of working on all
frequencies used for other inter-maritime communications.
4.2.4 Navigation Equipment
Exclusive of special surveying equipment, the vessel shall have the following minimum
navigation equipment:
Magnetic compass;
Marine radar;
GPS Chain receivers;
Echo sounder; and
Auto pilot.
4.2.5 Accommodation
The vessel used for shallow water landfall investigations does not have to comply with any
specific accommodation requirements.
4.2.6 Deck equipment
The vessel shall be fitted with over side lifting equipment capable of the safe and efficient
handling in moderate seas of the equipment specified for the survey operations.
4.2.7 Positioning system
The vessel shall have a sound and proven dynamic positioning keeping system, sufficient to
maintain position during sampling and testing.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 22
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
5 Positioning
5.1 General
The Contractor shall provide, maintain and operate two independent positioning systems to
determine the location of the survey vessel.
The Contractor shall in addition provide, maintain and operate an integrated on line
computer system with sufficient data logging capacity and plotting facility for continuous
positioning and navigation.
The complete system and procedures, and the locations of any base stations shall be
accepted by Company following verification by a chartered surveyor.
The Contractor shall have available approved procedures, spares and back up to provide for
possible malfunctions of the systems.
5.2 Positioning system above water
Two independent Differential GNSS systems (Global Navigation Satellite System) shall be
applied, a primary and a secondary system. Independence between GNSS systems implies
that both the base station segment and the survey vessel segment are two independent
systems.
The secondary system shall be available both as a backup for the primary system and for
online quality control.
The system accuracy shall be better than +/- 1 m relative to the grid coordinate system.
5.3 Positioning above water procedure
The Contractor shall locate, survey, install and maintain all necessary GNSS base stations
for the duration of the work.
The Contractor shall be responsible for all negotiations and agreements with third parties
relating to the base stations with regard to site ownership, rental, access, power supplies,
safety, and security.
The Contractor shall be responsible for obtaining all necessary permissions, licenses and
frequency clearances for the use of radio location equipment as required by the appropriate
authorities.
All base stations shall be on main power for 24 hour operation with automatic switch over to
minimum 8 hours duration stand by power supply in the event of main failure.
Sufficient technical personnel, spares and replacement equipment shall be available on
continuous 24 hours call to service vessel(-s) and maintain the base stations. If the base
stations are in more than one country, then separate service personnel and equipment shall
be available in each country.
Base stations shall be referred to at least two independent, first order triangulation stations.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 23
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
All new base stations shall be marked with permanent monuments with an expected life of at
least 10 years. There shall be sufficient witness marks to allow the rapid recovery of any
station without ambiguity.
A statistical method, combining different error sources, for determining positioning accuracy
shall be adopted. The position error, at 95% RMS confidence level shall be 2 metres or
better to any location of vessel over the entire work area during 24 hours operation.
Precision and accuracy of GNSS systems shall be demonstrated when moored. A time
series of at least 4 hours shall be recorded. Control points shall be established next to the
vessel and the antenna coordinates shall be determined using e.g. total station.
The age of differential corrections shall be a maximum of 5 sec.
During operation the distance between the positions of the primary and the secondary
positioning systems shall obey the defined positional accuracy.
It shall be the Contractor’s responsibility to ensure that during the Work sufficient base
stations are in continuous operation to maintain position accuracy and the possibility of on
line quality control.
It shall be the Company representative’s decision to continue surveying or order a re-survey
if any of the surface positioning systems fails.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 24
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
6 Survey locations
The sub bottom profiler, side scan sonar, gradiometer and ROV surveys shall be perform
along the Balticconnector pipeline route given in Appendix I. . At specific sections along the
pipeline route re-routing may be required during the detailed design phase. The width of
SSS- and magnetometer surveys shall be increased at pipeline sections where rerouting is
required, and where David lift tie-in is taking place. KP ranges and required survey corridor
widths for these pipeline sections are provided in Table 6-1.
Table 6-1 Width of survey corridors at sections where rerouting is required or David lift tie-in is
performed
Start KP End KP SSS survey width Magnetometer Comments
(m) survey width (m)
17.950 19.660 + 300 m/ - 300 m + 300 m/ - 300 m Possible local re-routing.
Survey widths to be
confirmed.
20.890 21.490 + 300 m/ - 300 m + 300 m/ - 300 m Possible local re-routing.
Survey widths to be
confirmed.
21.990 22.670 + 300 m/ - 300 m + 300 m/ - 300 m Possible local re-routing.
Survey widths to be
confirmed.
75.250 75.750 + 35 m / -10 m + 35 m / -10 m Davit lift location
Table 6-2 Location details of ship wrecks to be SSS surveyed.
Name Code Location [UTM Zone KP Distance Comment
35N] from
pipeline
Easting Northing [m]
[m] [m]
Finnish waters
Skämmö None 331 308 6 656 437 -0.020 764 Unknown
Northwest possible wreck
Skämmö West id 1428 331 264 6 657 264 0.564 119 Wooden vessel
L = 25 m
Pohjoinen Kotka id 1426 333 113 6 653 793 3.890 154 Location is
uncertain
Estonian waters
F-20 Marked on Location not
335 995 6 613 078 48.380 385
sea chart confirmed
Nimetu-178 Tanker
Nr
Železnodorožnik
infosüsteemis 336 580 6 595 435 57.077 4723
L 76 m, B 10 m,
52
H8m
Železnodorožnik Unidentified
Maritime
wreck
Administration 340 966 6 605 033 66.247 349
L 46 m, B 10 m,
id 40
H 3.6 m
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 25
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
In addition to the SSS survey described above, SSS survey is required to identify ship
wrecks in the project area. Preliminary wreck location details are given in Table 6-2,
however, the survey results may reveal deviations to these details.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 26
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
7 Acoustic survey
7.1 Side Scan Sonar (SSS)
Seabed imagery shall be acquired through use of towed dual-channel SSS. The dual-
frequency high definition system shall operate at 300/600 kHz dual simultaneous frequency
or similar.
The system shall be configured and operated to provide optimum acoustic beam geometry
at the seabed for target resolution and seabed characterisation. During normal survey both
low frequency and high frequency data shall be acquired and used to investigate identified
specific features/anomalies.
The side scan sonar data acquisition and display system shall be able to store and display
event marks and annotation output from the navigation computer.
System spares shall be directly available.
The following minimum requirements shall be met:
SSS Requirements:
Type Digital, dual channel, dual frequency, SSS
Operating Frequency 300/600 kHz dual frequency
Horizontal Beam Width < 0.5°
Pulse Length up to 20 msec.
Maximum Altitude above Nominally 10 % of the lateral ranges
Seabed Not to exceed 15 % of lateral range
Resolution Across track better than 0.1 m
Coverage Min. 50 m to each side
All data shall be displayed online, with digital recording for further processing and production
of geo-referenced mosaics. These shall be plotted on separate charts for specific features
and/or targets.
Side scan sonar processing
As a minimum, CONTRACTOR side scan sonar image processing and output capability
shall include:
SSS Processing Requirements:
Slant range correction
Speed correction
Geographically referenced mosaic production (e.g. GeoTIF)
Plotting of preliminary mosaics at same scale as bathymetry
Table of anomalies / targets tagged to image
Contractor shall provide the selection requirements that Contractor shall adapt to catalogue
side scan sonar targets and observed anomalies, highlighting those that need further
examination with GRA, ROV/video inspection to determine the eventual presence of
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 27
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
munitions. The catalogue should be completed during the acoustic and magnetic survey and
be used to plan the ROV/video survey.
As an example of selection table Company suggest the following selection criteria.
Table 7-1 Anomaly selection criteria
Magneto- Soft
SSS Munitions Onsite ROV/video
ID KP meter Coordinate seabed
Detection presence evaluation check
Detection (*)
Probable
Anomaly Yes or
Image E, N Uncertain remarks Yes or No
size No
Unlikely
(*) The evaluation of soft seabed should be based on the seismic recordings and side scan
sonar results.
Table 7-2 Qualification of UXO
UXO presence ROV/video check
Probable Always/almost always
Uncertain Sometimes
Unlikely Never
Note:
1. Preliminary on board interpretation of all contacts shown on the sonar trace as well as
the seabed morphology shall be made by a suitably qualified geologist/geophysicist
experienced in sonar techniques.
2. All contacts noted on the sonar trace shall be presented on board in a tabulated list
giving line ID, contact number, coordinates, KP number, offset, depth, dimensions of
feature, and general description.
3. Positions of targets on adjacent lines shall be correlated
4. All sonar targets shall be correlated with MBES and SSS survey of 2013
5. All significant or unusual features shall immediately be drawn to the attention of
Company representative.
7.2 Sub-bottom profiler
The contractor shall acquire high resolution sub-bottom data by using a Chirp sys-tem.
The instrument shall have a variable frequency and be capable of minimum 5 metre
penetration of the seabed, with a resolution of 0.3 - 0.5 m. The separation between firing rate
shall 0.5 m at survey speed.
The height of the tow fish above the seabed and the speed of the vessel shall be adjusted to
ensure optimum definition.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 28
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Automatic annotation with event marks, real clock-time, fix no., KP no., offset, and survey
speed shall be externally generated by input from the navigation computer every 10
seconds.
On board interpretation shall be made by suitably qualified geophysicist experienced in sub-
bottom profiling and the contacts shall be presented in a tabulated list giving co-ordinates,
KP, and depth of layers.
The decision on whether or not the sub bottom profiler records are of acceptable quality shall
rest with the Company representative.
7.3 Sub-tow boomer
The objective of the boomer data acquisition is to provide data with a resolution of 1 meter
the first 30 meters.
Sub-bottom profiling shall be undertaken with a high resolution boomer or sparker system.
The equipment shall consist of:
A boomer power supply triggered externally
One surface tow boomer source
One single channel hydrophone streamer with a minimum of 5 hydrophones and
preamplifier
Digital recording unit
The boomer source shall be capable of outputting a stable signal at 500 – 1000 J firing at
every 0.5 seconds.
The streamer shall be undamaged and free of air bubbles. Hydrophone fluid (kerosene or
similar) shall be available for topping up if leakage occurs. The streamer shall be balanced
prior to survey start at the survey location.
The data processing shall include but are not restricted to:
Time variant gain amplification
Band pass filtering
Swell filter
The processing parameters shall be approved by the Company representative.
Sufficient boomer and hydrophone cable lengths, both inboard and outboard, shall be
provided to permit towing of the equipment at distances behind the vessel for optimum data
acquisition relative to ship noise, tow depths, etc. All cables shall be marked in metres at
regular intervals to permit layback calcula-tions.
Recommended manufacturers' spares shall be provided for all the equipment.
The equipment shall be used to obtain optimum vertical and lateral resolution as well as
achieving sufficient penetration to meet the survey objectives in the water depths on site. To
achieve this aim, all equipment shall be operating (as a minimum) to manufacturers'
specifications.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 29
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
No work shall take place in weather and sea conditions which impair the quality of the
recorded data to a level at which the objectives of the survey can no longer be met by the
survey data, unless sanctioned by Company.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 30
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
8 Gradiometer survey and ROV/video inspection
8.1 Gradiometer (GRA) survey
During this stage of the survey an array of magnetometers with high-frequency sampling rate
(typically a caesium-vapour type) and electromagnetic induction sensors (metal detectors)
shall be fitted to a specially made frame, which will be towed or propelled in constant close
proximity of the seabed (e.g. 5 m) at slow speed (1-2 knots).
Readings of magnetic gradient shall be used as guidance for identifying targets that need
further inspection during the subsequent stage. The corridor covered by this equipment shall
be similar to that specified for location of the Balticconnector pipeline, i.e. the ‘installation
corridor’ being 2x10 m.
The equipment is assumed to pick up metallic targets within a range of 10 - 15 m. Therefore,
it is anticipated that the corridor may be covered in two or three runs (100%).
Targets that are identified as "interesting" – resembling munitions – shall be subject to
further detailed Investigation with ROV equipped with scanning sonar, pipe-tracker and
video.
Preliminary on board interpretation of all anomalies shall be carried out by suitably qualified
personnel.
All anomalies noted shall be tabulated giving line ID, contact number, coordinates, KP
number, offset, size, width, and general description.
Anomalies shall be correlated with sonar targets and positions of targets on adjacent lines.
All significant or unusual features shall immediately be drawn to the attention of Company or
his representative.
8.2 ROV/video inspection
The targets ‘of interest’ selected from the SSS and GRA investigations shall be investigated
by ROV and video. Video recordings shall be of a good quality to produce sharp pictures.
The pictures shall be used to evaluate whether found objects are munitions, items of
archaeological interest, anthropogenic debris or natural.
A digital GIS based video reporting system shall be provided to allow search by predefined
criteria such as pipeline route, location and feature classification.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 31
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
9 Seabed sampling
9.1 General
The Contractor shall provide, maintain, and operate equipment for sampling, carry out,
evaluate, and report the sampling.
Vibrocoring shall be performed at the locations given in Appendix II. and rock coring shall be
performed at the locations given in Appendix III. . The Contractor shall, however, secure,
that the sampling works do not interfere with any submarine installations, any submerged
objects, restricted areas, zones with traffic restrictions, area where anchoring is prohibited
etc.
The seabed elevation at the test location shall be registered by pressure transducers
mounted on the vibrocore rig, and corrected for specific gravity of the water column at the
location. The pressure transducers shall be checked by comparative tape/wire
measurements at selected locations.
9.2 Vibro coring
In places where the seabed consist of soil, a vibrocore of the Alpine, Senkowitch or similar
type, capable of coring the seabed to a depth of 5 m shall be used.
Sufficient lifting cable and power umbilical's shall be provided to ensure safe operation of the
systems in all water depths in the survey corridor.
To ensure that the coring system and deck handling equipment are operable, the corer shall
be tested in harbour during mobilisation (after clearance with the port authority).
The vibrocore shall be capable of collecting samples from clay, silt and gyttja formations with
undrained shear strength of c. 1 to 200 kN/m2 as well as from less consolidated sea bottom
sediments and consolidated sand.
Core catchers of different stiffness and tightness shall be available to ensure maximum core
recovery in the varying formations.
Penetration rate shall be recorded on the ship continuously during coring.
9.3 Rock coring
In places where the seabed consist of outcropping bedrock, a rock corer capable of coring in
bedrock to a depth of 3 m shall be used.
Possible settlement, due to the net weight of the rock corer or vibrocore shall be registered.
Seabed sampling on a site shall be made in such a way that 5 m penetration and maximum
recovery is obtained unless local seabed and soil conditions dictate otherwise. Free fall of
tubes resulting in too fast penetration and little core recovery shall be avoided.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 32
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
In order to obtain an upper sample without disturbance due to vibration and penetration of
possibly underlying denser/harder layers, the total penetration shall be subdivided into
subsections.
The first subsection shall be penetrated by the net weight of the vibrocore and without
vibration, as deep as possible, and this core shall be retrieved and must not be subject to
vibration. The sampling tube for the first subsection shall be equipped with a piston system.
The Contractor may suggest an alternative sampling procedure for the first subsection e.g. a
Kullenberg gravity corer. The sampling in subsections shall be continued by vibration from
the level of the first penetration.
Each subsection shall have a core recovery of at least 50%, otherwise the run shall be
repeated, at least twice. Furthermore, if penetration less than 4 m is obtained, Company's
representative may claim up to 3 attempts on each site.
Samples shall be preserved in the core barrel liner. Liner with samples shall be cleaned and
cut into one-metre lengths. After a preliminary soil description of the one-metre sample this
shall be carefully sealed and stored in boxes on the vessel for later transportation to the
onshore laboratory for further testing, cf. also Section 10.
The sample diameter shall at least be 70 mm. The results of sampling shall be presented in
an electronic vibrocore profile.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 33
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
10 Handling, shipment and storage of samples
10.1 General
This specification covers handling, shipment and storage of samples from extraction to
disposal apart from testing.
10.2 Equipment
Sample tubes shall be new, undamaged and fabricated in accordance with the
Specifications. Plastic bags or wrapping for vibrocore samples shall be sufficiently rigid and
allow airtight sealing. Sealing shall effectively prevent any drying out of the samples.
Tape and labels shall be water resistant adhesive, and any marking shall be water resistant.
Boxes for vibrocore samples shall allow vertical, upright (in the same orientation in which
they were sampled), shock free, cool and frost free handling and storage.
10.3 Procedure
A careful record shall be kept of the depths where the samples are taken. All samples shall
be labelled showing the job, the vibrocoring number, the sampling depth, and the date of
sampling.
Vibrocore samples shall be sealed carefully in their tubes using wax heated to correct
temperature and sealed end caps in a proper manner to the approval of Company.
The utmost care shall be taken to handle vibrocore samples, so that they are not subject to
shocks or vibrations, and all samples shall be kept cool and frost free. Samples shall be
stored, packed and handled in the same orientation in which they were sampled, including
during transportation or shipping. Selected samples for corrosion studies shall be sealed
water and air tight by means of wax/paraffin compound, plastic lids and tape as soon as
possible after sampling, and stored, cool and free of frost at a temperature of 4°C, on the
vessel, under transportation and in the home base laboratory.
The amount of selected test samples for corrosion studies is estimated to be c. 4 with a
length of c. 0.5 m.
During shipment, samples shall be packed in wooden crates. The samples shall be packed
in foam rubber, sawdust or similar shock absorbing material to the satisfaction of Company.
The samples shall be shipped to the Contractor's laboratories for testing and shall thereafter
be stored properly, cool and free of frost, for a period of 5 years at which time they shall be
handed over to Company or removed as agreed with Company. During this period, the
Contractor shall give access to the store following instructions from Company.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 34
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
11 Laboratory works
11.1 General
This specification details the requirements for the on site and home base laboratory testing.
Symbols and terms relating to tests and soil properties conform, generally, to definitions
given in Eurocode 7, part 1 (EN 1997-1), Ref. /1/, and part 2 (EN 1997-2), Ref. /2/.
Results from the laboratory testing aim at providing information about:
Soil stratification and the geological classification of the soil layer;
Classification and identification parameters;
Strength, deformation and pipeline flotation parameters of the soils; and
Corrosive properties of the soils.
The standard methods adopted for site investigations, soil classification tests, soil strength,
and deformation tests and other tests shall be consistent, i.e. throughout in accordance with
the applied standard code/procedure.
Unless otherwise stated, references to other codes and standards by the Specifications shall
refer to the latest editions thereof.
In the event that requirements of the Specifications presented herein being in conflict with
referenced codes and standards, the Specifications shall apply.
11.2 Tests on site
The preliminary classification shall be based on geological visual inspection incl. colour.
11.3 Laboratory tests onshore
The classification shall generally be based on:
Geological description incl. colour, continuously performed;
Volume, weight tests (density/unit weight, water content) every metre of sample;
Grain size analyses, sieve and/or hydrometer, one for every vibrocore; and
Density of solid particles, one for every vibrocore.
The tests performed on cohesive samples shall furthermore generally include:
Atterberg limits, every two metre of sample;
Undrained shear strength by laboratory vane or fall cone test, every metre of cohesive
samples;
Compressibility (oedometer) test on selected samples;
Undrained shear strength and effective strength parameters by consolidated undrained
triaxial test on selected samples;
Flotation test for pipeline flotation analyses on selected samples; and
Chemical/electrical tests on selected samples also including tests for corrosion
purposes.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 35
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
The tests performed on non-cohesive samples shall furthermore include:
Density index test on selected samples;
Effective strength parameters in drained conditions by consolidated drained triaxial test
on selected samples; and
Chemical/electrical tests on selected samples for corrosion purposes.
11.4 Equipment
The laboratory equipment required for performance of soil tests shall be qualification tested
and standardised according to the specifications described in Section 3.6.
The laboratory facilities and equipment shall be accepted by Company.
11.5 Procedures
11.5.1 General
The Contractor shall adjust the laboratory procedures given below as instructed by
Company. The Contractor shall for Company’s accept propose a testing plan for the
advanced testing including compressibility tests, strength tests, flotation tests, the testing
required for the various soil types, the availability of undisturbed soil samples, the duration of
testing etc. This testing plan shall include the main soil types encountered in the vibrocores
and be based on a subdivision of the encountered soils in different geological soil units.
Company will comment on the testing programme. The advanced laboratory testing shall
then be finalised and test results delivered to Company in accordance with the Contract
schedule.
11.5.2 Classification Tests
Geological Description
The geological description including soil colour shall based on EN ISO 14688-1
(Geotechnical investigation and testing – Identification and classification of soil – Part 1:
Identification and description), Ref. /6/, and EN ISO 14688-2 (Geotechnical investigation and
testing – Identification and classification of soil – Part 2: Principles for a classification), Ref.
/7/, and shall also include the depositional environment and the geological age.
Particle Size Analysis
Particle size distributions shall be performed by means of sieving, hydrometer tests, or both.
The procedure for the test is given in British Standard BS1377: Part 2:1990, Ref. /22/,
Clause 9.2 (Wet sieving method) and Clause 9.5 (Sedimentation by the hydrometer
method).
Atterberg Limits
The tests to determine the Atterberg Limits shall be performed on soil samples of cohesive
material.
The procedure for the test is given in ASTM D4318, Ref /23/.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 36
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Unit Weight
The procedure for unit weight/bulk density is given in British Standard BS1377: Part 2:1990,
Clause 7 (Determination of density).
Density of solid particles
The procedure for the tests is given in British Standard BS1377: Part 2:1990, Clause 8
(Determination of particle density).
Density index test of granular soils
The procedure for the test is given in British Standard BS1377: Part 4:1990, Clause 4
(Determination of maximum and minimum dry densities for granular soils).
Water Content
The water content of the soil is presented as a percentage of the dry weight of the soil.
Water content is used for classification compared with Atterberg Limits.
The procedure for the test is given in British Standard BS1377: Part 2:1990, Clause 3
(Determination of moisture content).
11.5.3 Chemical tests
Organic content
The procedure is given in British Standard (BS) 1377: Part 3:1990, Clause 4.
Carbonate content
The procedure is given in British Standard (BS) 1377: Part 3:1990, Clause 6.3, by titration.
The amount of equivalent CaCO3 should be calculated from the amount of CO2, determined
according to BS1377
Sulphate Content
The test procedure is given in British Standard, BS1377: Part 3:1990, Clause 5.5
(gravimetric method). The sulphate content should be given as SO4 in per cent of dry weight.
pH value
The test procedure is given in British Standard, BS1377: Part 3:1990, Clause 9.
Sulphide analysis
H2S and acid soluble sulphide FeS should be determined on samples taken immediately
after opening of the sample tubes and placed in an anaerobic milieu in closed flasks with de-
aired water and nitrogen atmosphere.
H2S should be removed by anaerobic distillation (boiling with additional nitrogen surplus) and
precipitated as cadmium sulphide (CdS), which is dissolved in acid and determined by
iodometric titration.
After 15 min. of boiling the sample solution should be acidized with 3 N HCl and the boiling
continued until 1 hour in order to dissolve sulphides and distillate the produced H2S, which is
determined as described above.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 37
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
The method is taken from Jørgensen, B.B. (1977): "The sulphur cycle of a coastal marine
sediment", Ref. /24/, p. 814-832. The results should be given uncorrected.
H2S should be given in per cent of dry weight, and likewise acid soluble sulphide in per cent
of dry weight.
Total sulphur
Total sulphur should be determined on dried and pulverized samples, which are combusted
in oxygen in induction oven, and the produced SO2 should be determined by iodometric
titration.
The results should appear uncorrected and given as per cent of dry weight.
Chloride content
The test procedure is given in British Standard, BS1377: Part 3:1990, Clause 7.
11.5.4 Compressibility test
Incremental oedometer test
The procedure should comply with BS1377:1990, Part 5 (Compressibility, permeability and
durability tests)
The sample shall be loaded in steps to around the estimated pre-consolidation pressure,
followed by unloading in steps to the minimum expected stress at that level. Reloading is
then performed in steps to the maximum capacity of the apparatus and after consolidation
unloading to zero in steps.
The results of the oedometer test shall be presented in load-settlement curves as relative
deformation-log pressure curves, including coefficient of permeability, coefficient of
consolidation and coefficient of secondary consolidation.
The apparent pre-consolidation pressure, 'pc, shall be determined by the graphical
Casagrande construction and the Koishi Akai's method including secondary consolidation s
(per cent/time decade). The compression index Q (per cent) defined as the compression per
logarithmic decade of stress and the oedometric modulus Eoed (kN/m2) for each loading step,
should be calculated.
11.5.5 Strength index test
Laboratory vane test
The procedure should comply with British Standard BS1377:1990, Part 7, Clause 3. The
laboratory vane test should be applied in the cohesive soil with low to very high undrained
shear strength including both vane shear strength of undisturbed (clv) and remoulded soil
(clvr).
Fall cone test
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 38
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
The procedure should comply with Swedish Standard SS 02 71 25, Ref. /25/.
The fall cone test shall be applied in the cohesive soil with extremely low to low undrained
shear strength giving the cone shear strength (cco). Both uncorrected and corrected values
shall be included.
11.5.6 Strength tests
Consolidated triaxial compression test
The triaxial tests should be performed in accordance with ETCS-5-N95.58, Ref. /26/.
The purposes of the test in clay, silt and gyttja are:
1. To find the undrained shear strength cu
2. To establish relationship between the undrained shear strength at in situ stress
condition and the shear strength from laboratory vane tests and fall cone tests
3. To find relationship between cu and the apparent pre-consolidation
4. To investigate undrained shear strength change due to unloading and rebound (for
highly over consolidated samples)
5. To estimate the effective strength parameters ’tr and c' from the stress envelope in
the final parts of the different compression tests.
In under- and normally consolidated clay, silt and gyttja isotropically consolidated undrained
(CIU) triaxial test shall be performed, possibly as a multi stage test (MCIU). In over
consolidated clay and silt anisotropically (Ko-condition) consolidated undrained (CAU) triaxial
test shall be performed, possibly as a multi stage test (MCAU).
For these triaxial tests the following test procedure should be applied:
1. The soil sample should be trimmed and installed in the triaxial cell, and the filter
system soaked with fresh de-aired water.
2. To avoid possible sample disturbance an isotropic pre-consolidation at
12 K o
'1 '3 ' pc
3
based on an estimated Ko 1 - sintr, or an anisotropic pre-consolidation to ’1 = ’pc at Ko-
condition should be applied on over consolidated samples.
For normally consolidated soil ’pc would be equal to ’0, the in situ stress level. Otherwise
’pc should be evaluated from oedometer tests or estimated.
3. Isotropic unloading or anisotropic unloading in Ko-condition to the estimated in situ
stress level or relevant stress levels during construction and subsequent loadings.
4. Undrained shearing with pore pressure measurements.
Strain rate d1/dt 0.4 - 8 per cent/hour should be chosen according to soil types.
Compression test is normally finished, when the deviator stress, 1 - 3, reaches a
clear maximum.
5. Undrained unloading to isotropic or anisotropic condition.
6. If sample shows homogeneous deformations, and no significant rupture faces are
seen, a multiple stage test should be considered carried out, consisting of pre-
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 39
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
consolidation, unloading to a new and higher stress level followed by undrained
compression test (Steps 2-5 repeated).
The purpose of the test in sand is to find the effective strength parameters ’tr and c' in
drained condition. For consolidated isotropic drained (CID) sand, triaxial test shall be
performed.
The test procedure for CID-test should be as follows:
1 Installation of sample in triaxial cell, followed by water saturation with fresh de-aired
water.
2 Isotropic consolidation at the wanted stress level.
3 Drained compression test with measurements of the volume change.
To find the drained strength parameters 2-3 tests at different horizontal stresses should be
applied, and the strength parameters should be calculated from the rupture values of (’, 1 -
3) as secant or tangent values.
By means of different signatures – dots, full line and dashed line – the consolidation,
compression, and unloading stages should be separated in the enclosures. Test details and
classification values should also be shown.
The undrained shear strengths in the different compression stages of the clay, silt and gyttja
samples should be calculated as:
1
c u ( 1 3 ) max
2
These values should if possible be compared with the pre-consolidation stress, ’pc the
unloading stress level and the shear strengths from the strength index tests and appropriate
relationships established and commented.
The effective strength parameters should be calculated by means of the stress curve
envelope in the final part of the compression tests by
1
'tr arcsin
1+2tan
c'atan tan 'tr
where is the slope of the envelope and a is the zero cut-off on the 1 - 3 axis.
11.5.7 Other tests
Specific resistivity
The determination of electrical resistivity of samples of soil should be performed and
reported as given in British Standard BS1377:Part 3:1990, Clause 10.2 or Clause 10.3.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 40
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Supplementary the resistivity corresponding to a yearly mean temperature of about 5°C at
sea bottom shall be stated.
Redox potential
The test procedure is given in British Standard BS1377:Part 3:1990, Clause 11.
Flotation test
The possibility of flotation of a pipeline, in the case of gyttja or liquefied silt and clay, during
trenching, flowing into the trench and covering the pipe, shall be investigated by laboratory
tests on selected representative soil samples from the different geological formations.
The flotation test shall be carried out on cohesion soil samples. The procedure is given in
Gazzaly et al. 1975, Stability of Offshore Pipe in Cohesive Sediments, Ref /27/. The test
shall establish the relationship between the undrained laboratory vane/cone shear strength
of remoulded sediments, and the water content and between the density and the water
content.
Seawater resistivity
The resistivity of the near seabed seawater shal be measure along the pipeline route.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 41
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
12 Cone penetration testing
12.1 General
The Contractor shall provide, maintain, and operate equipment for in-situ testing, carry out,
evaluate, and report the testing.
12.2 Frame
Contractor shall carefully consider the design of seabed frame so as to:
Avoid overestimates of the shear strength in the upper soils, this is particularly relevant
in very soft clays. In such cases the Contractor shall consider reducing applied stress at
seabed;
Minimise settlement of the seabed frame into the very soft clay. Contractor shall
consider use of skirts;
Provide a measurement system to provide an assessment of the frame settlement and
density of surface soils; and
Position CPT frame using the USBL system.
12.3 Cone Penetrometer
A 3-channel cone penetrometer shall provide a continuous profile of tip resistance, sleeve
friction and pore pressure in accordance NORSOK Standard G-001 Annex C, Ref. /28/,
conforming to the following:
Table 12-1 Specification for penetrometer
Accuracy tolerances Defined by ISO 22476-1, Ref. /5/
Penetration rate 20 mm /second
Seabed mode – penetration Minimum 5 m (±5 mm/s)
Cone base area Not less than 10 cm2
Sample interval Not less than twice a second
Stroke Length 5 m along pipeline route
Resolution of the measured results Within 2 % of the measured value
.
The selection of the CPT system, deployment frame and cone type shall be based on the
anticipated soil conditions and provide accurate unambiguous resolution of the shear
strength profile particularly over the upper 3 m.
The test data shall be displayed in real time with all measured parameters recorded,
including tip penetration and inclination below seabed. These displays must be at a scale
and format suitable for online assessment of data quality and test acceptance. Processing
shall be performed offshore and the processed / interpreted test data presented to Company
within 12 hrs of acquisition.
12.4 Data acquisition and post-processing system
The accuracy of the data acquisition system shall comply with the accuracy specified in
section 10.3.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 42
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
As a minimum onboard processing capability shall include post processing and interpretation
software to provide plots of:
Cone resistance: qc interpreted qt and qnet
Sleeve friction: fs interpreted ft
Excess pore pressure: U interpreted pore pressure ratio Bq
Friction ratio: Rf
12.5 Functionality check
The calibration and qualification tests (see section 3.5, Eurocode 7: Geotechnical design –
Part 2: Ground investigation and testing, Ref. /2/) of the CPT systems shall be carried out
during mobilisation of equipment onboard the survey vessel. Such functionality checks shall
include but not be limited to:
Check of sensors signal response;
Check of data acquisition system; and
Wet test of essential subsea equipment.
All cones which are mobilized for the work shall have to be calibrated for tip, sleeve and pore
pressure within the preceding 3 months, and copies of calibration certificates shall be made
available to Company.
Zero readings of all sensors shall be recorded before and after each test and pore pressure
readings shall comply with the water depth.
Comparative tape measurements versus depths registered as pressure, shall be performed
at all locations.
Possible settlement, due to the net weight of the subsea rig shall be registered.
Tip, sleeve and pore pressures shall be continuously recorded.
The procedure for the tests is given in Cone Penetration Test (CPT):
ISO 22476-1, Ref. /5/.
12.6 Presentation of results
The results of the cone penetration tests shall be presented in terms of graphs giving the
cone tip resistance, local sleeve friction and pore pressure versus depth/elevation together
with other registered parameters.
The Contractor shall present and include both measured cone resistance and sleeve friction
values and values corrected for pore water pressure effects.
12.7 Additional testing in soft sediments
For the purpose of testing soft sediments, the contractor shall have the possibility of
changing the cone penetrometer to a T-Bar penetrometer with a standard projection area of
10.000 mm2.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 43
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
13 Reporting
13.1 General
During the survey, the contractor shall provide sufficient personnel on-board the vessel to
enable interpretation and daily reporting of the results to the Company representative for
acceptance within 24 hours after each day’s survey.
13.2 On-board daily progress reporting
The Daily Progress Report shall be of an agreed standard format and be at the Company
offices no later than 08.00 hrs the following day giving at least the following details:
a. Vessel location
b. Detailed log of activities over past 24 hours
c. Progress of work
d. Schedule for the next 24 hours
e. Weather today:
• Wind: m/s
• Wave height: meter
• Pressure: mbar
• Temperature: Deg. C
13.3 Final report
The reports shall provide a complete description of the work including details of
specifications, personnel, data, results, interpretation of results and a short description of
equipment used. All pages shall be numbered.
The report shall be dated, properly signed and include as a minimum the following sections:
Introduction
A brief summary, which provides sufficient information to understand the extent of the project
and the contents of the report, shall be given.
Specification
To include an abstract of Company's requirements, equipment set-up, vessel and key plan
and list of base station co-ordinates.
Description of survey
To include a comprehensive description of all aspects of work, a critical analysis of the
equipment used, equipment accuracy, survey accuracy, overall accuracy and
recommendation for improving procedures for future similar projects.
Organisation
Contractor shall include the organisation diagram and a list of all personnel as well as their
duties for the project execution.
Laboratory works
General
Testing offshore
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 44
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
Testing onshore
Evaluation of test result
Soil conditions
General
Geology
Geotechnical properties
Correlations of soil parameters
Design soil parameters
Appendixes
General location plan (1:100,000)
– Detailed route plan, CPTs, boring
– Summary of geotechnical parameters, including classification tests, compressibility
tests, strength tests, CPT values, and including derived values of geotechnical
parameters/soil properties and design values.
– Legend and Definitions
– CPT profiles
_ Vibrocore profiles
– Grain size distribution curves
– Plasticity chart
– Shape of grains
– Incremental oedometer tests
– Triaxial compression tests
– Other detailed test results
– Time log of investigation
– Tidal variation curves
– Cone calibration data
– Miscellaneous descriptions of equipment etc., definitions etc.
All reports, drawings, post-processed and raw data shall be delivered to the Company.
The Contractor shall submit one draft version of the survey report for Company’s approval
prior to submission of the final report.
13.4 Data deliverables
All survey data shall be delivered in electronic format on hard drives and in AGS 4.0
electronic format according to the Association of Geotechnical and Geo-environmental
Specialists, Ref. /21/.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 45
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
14 References
/1/ EN 1997-1 Eurocode 7 Geotechnical design – Part 1: General rules, (April 2004)
/2/ EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and
testing, (April 2004)
/3/ ISO 22475-1, Geotechnical investigation and testing – Sampling methods and
groundwater measurements – Part 1: Tehnical Principles for execution, (September
2006)
/4/ ISO 22475-2, Geotechnical investigation and testing – Sampling methods and
groundwater measurements – Part 2: Qualification criteria for enterprises and
personnel, (September 2006)
/5/ ISO 22476-1, Geotechnical investigation and testing- Field testing – Part 1: Electrical
cone and piezcone penetration tetsing, (September 2012)
/6/ ISO 14688-1, Geotechnical investigation and testing- Identification and classification
of soil – Part 1: Identication and description, (August 2008)
/7/ ISO 14688-2, Geotechnical investigation and testing- Identification and classification
of soil – Part 2: Principles for a classification, (2004)
/8/ ISO/TS 17892-1, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 1: Determination of water content, (October 2004)
/9/ ISO/TS 17892-2, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 2: Determination of density of fine-grained soil, (October 2004)
/10/ ISO/TS 17892-3, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 3: Determination of particle density – Pycnometer method, (October 2004)
/11/ ISO/TS 17892-4, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 4: Determination of particle size distribution, (October 2004)
/12/ ISO/TS 17892-6, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 6: Fall cone test, (October 2004)
/13/ ISO/TS 17892-7, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 7: Unconfined compression test on fine-grained soils, (October 2004)
/14/ ISO/TS 17892-8, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 8: Unconsolidated undrained triaxil test, (October 2004)
/15/ ISO/TS 17892-9, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil –
Part 9: Consolidated triaxial compression tests on water-saturated soils, (October
2004)
/16/ ISO/TS 17892-10, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil
– Part 10: Direct shear tests, (October 2004)
/17/ ISO/TS 17892-11, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil
– Part 11: Determination of permeability by constant falling head, (October 2004)
/18/ ISO/TS 17892-12, Geotechnical investigation and testing – Laboratory testing of soil
– Part 12: Determination of Atterberg limits, (October 2004)
/19/ IMCA Offshore Survey Division Guidelines Publications IMCA S 001 to IMCA S020
/20/ ISO 9001 Quality management system – Requirements, (September 2015)
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Page: 46
(51)
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
/21/ AGS 4.0. Electronic Transfer of Geotechnical and Geoenvironmental Data
/22/ British Standard BS1377: Part 2 Classification Tests (1990).
/23/ ASTM D4318, Standard Test Methos for liquid limit, plastic limit and plasticity index
of soils.
/24/ Jørgensen, B.B., "The sulphur cycle of a coastal marine sediment". Limnology and
Oceanography 22 (5), (1977)
/25/ Swedish Standard SS 02 71 25, ”Geotekniska provningsmetoder”, (1991)
/26/ ETCS-5-N95.58, ”Methods for Consolidated Triaxial Compression Tests on water
saturated soils”
/27/ Gazzaly et al., Stability of Offshore Pipe in Cohesive Sediments (1975)
/28/ NORSOK, Standard G-001
/29/ Overall Route Layout Drawing, Doc. No. 30614_4-05C-50002, Rev. 02
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Appendices
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
APPENDIX I. Route Drawing
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Appendices
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
APPENDIX II. Vibrocoring Coordinates
Soil Sample Easting (m) Northing Nearest KP Comment
ID No. (m)
01 331 100 6 656 500 0.368 Soft clay near Finland
02 332 500 6 655 350 2.195 Firm clay near Finland
03 334 753 6 641 230 19.323 Soft clay
04 333 751 6 635 555 25.418 Soft clay
05 333 500 6 634 250 26.762 Soft clay in between bedrock
06 335 205 6 619 237 42.174 Crossing
07 335 328 6 618 331 43.092 Crossing
08 335 700 6 612 300 49.151 Firm clay in between bedrock
09 339 750 6 583 750 78.535 Sand near Estonia
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Appendices
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
APPENDIX III. Bedrock Coring Coordinates
Rock Easting (m) Northing Nearest KP Comment
sample ID (m)
No.
01 335 967 6 642 566 17.449 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
02 335 625 6 641 849 18.245 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
03 335 263 6 641 500 18.750 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
04 335 069 6 641 368 18.985 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
05 334 112 6 639 868 20.896 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
06 334 395 6 638 454 22.377 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
07 333 743 6 636 674 24.295 Survey Contractor to advise if
location needs to be adjusted.
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Appendices
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
APPENDIX IV. CPT Coordinates
CPT ID No. Easting (m) Northing Nearest KP Comment
(m)
01 331 100 6 656 500 0.368 Soft clay near Finland
02 332 500 6 655 350 2.195 Firm clay near Finland
03 334 753 6 641 230 19.323 Soft clay
04 333 751 6 635 555 25.418 Soft clay
05 333 500 6 634 250 26.762 Soft clay in between bedrock
06 335 205 6 619 237 42.174 Crossing
07 335 328 6 618 331 43.092 Crossing
08 335 700 6 612 300 49.151 Firm clay in between bedrock
09 339 750 6 583 750 78.535 Sand near Estonia
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
STATUS: AFD Appendices
Doc. name: Survey Specification
Doc. No.: 30614_05C-00005
PREP BY: CHECK BY: APR BY: Rev: Date: 16.03.2016
NC MWB NC 02
APPENDIX V. Responses to Client’s comments to Rev. 01
The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any
use that may be made of the information contained therein.
Aluskaart: Maa-amet Piir
KP 80.392
KP 80.392
1:50 000 A1 formaadis Veealused mälestised
KP 80.000
KP 79.500
Magnetomeetrilise uuringu ala (75,62 ha)
00
KP 79.0
CPT09
0
.50
Külgvaate sonari uuringu ala (364,09 ha)
78
KP
(
!
0
.00
78
KP
VC09 Majandusvööndi piir
0
.50
77
KP
0
.00
77
KP
Balticconnector
0
.50
76
KP
(
!
0
.00
76
KP
Penetratsioonikatse punk
0
.75
75
KP
0
.50
75
KP
0
.25
75
KP
Vibropuuri proovi punkt
0
.00
75
KP
KP
75
0
.50
74
KP
0
.00
74
KP
Legend
0
.50
73
KP
KP 73.000
KP 72.500
KP 72.000
KP 71.500
KP 71.000
KP 70.500
KP 70.000
KP 70
KP 69.500
KP 69.000
KP 68.500
KP 68.000
VC08
KP 67.500
KP 67.000
KP 66.500
KP 66.000
KP 65.500
Nimetu-178
°
4
7
2
KP 65.000
KP 65
KP 64.50
0
KP 64.00
0
KP 63.50
0
KP 63.00
0
KP 62.500
62.000
KP
0
61 .50
KP
0
61 .00
KP
0
60 .50
KP
KP 60.000
KP 60
KP 59.500
KP 59.000
Soome laht
KP 58.500
KP 58.000
KP 57.500
KP 57.000
KP 56.500
KP 56.000
KP 55.500
Železnodorožnik
KP 55 KP 55.000
KP 54.500
KP 54.000
KP 53.500
0
KP 53.00
0
KP 52.50
0
KP 52.00
0
KP 51.50
KP 51.00
0
KP 50.500
KP 50.000
KP 50
KP 49.500
CPT08
(
!
KP 49.000
KP 48.500
KP 48.000
KP 47.500
F-20
KP 47.000
KP 46.500
KP 46.000
KP 45.500
KP 45.000
KP 45
KP 44.500
graafiline lisa
Balticconnectori üldgeoloogilise uurimistöö loa
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 1
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku
trassikoridoril kavandatavate
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute
keskkonnamõju eelhinnang
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Lennuki 22, 10141 Tallinn
Töö nr 2112/14
Keskkonnaekspert
Riin Kutsar (litsents KMH0131)
.....................................
Tartu 2014
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 2
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 3
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ....................................................................... 5
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ............................ 6
2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ................................. 6
2.2. ASUKOHT .............................................................................. 7
2.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................. 9
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................. 12
3.1. VEESTIK ...............................................................................12
3.2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD .....16
4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU ...................... 24
4.1. MÕJU VEESTIKULE ...................................................................24
4.1.1. Läänemeres kavandatavate uuringute mõju vee-kvaliteedile ........ 24
4.1.2. Maismaal kavandatavate uuringute mõju põhja- ja pinnaveele ..... 26
4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ....................................28
5. NATURA EELHINDAMINE ...................................................... 31
6. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ................................................ 60
LISAD ........................................................................................... 62
LISA 1. EESTI MAAGAASI ÜLEKANDETORUSTIKU SKEEM .................................63
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 64
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 4
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 5
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
1. Sissejuhatus
Käesoleva töö ülesanne on kirjeldada ning hinnata Eesti territoriaalmeres ja
maismaal (Eesti territooriumil) kavandatava Balticconnectori gaasitorustiku
trassikoridoril teostatavate ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringutega kaasnevat
võimalikku mõju eesmärgiga anda hinnang olulise keskkonnamõju esinemise
võimalikkusele.
Töö Tellija on Eesti ülekandevõrgu süsteemihaldur AS EG Võrguteenus(edaspidi
EGV), kes taotleb koostöös Soome ülekandevõrgu süsteemihalduriga Gasum OY-
ga EL rahastust CEF Energy 2014 taotlusvoorust Balticconnectori trassikoridoril
läbiviidavateks uuringuteks. AS EG Võrguteenus tellimusest tulenevalt on
käesoleva töö eesmärk anda ülevaade torustiku trassikoridoril läbiviidavate
ehitusgeoloogia ja – geodeesia uuringutega kaasnevatest mõjudest
veekeskkonnale, Natura 2000 võrgustiku ja Natura 2000 varinimekirja aladele.
Töö on eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal otsustajale hindamaks
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringutega kaasneva kavandatava tegevuse
mõju Vee raamdirektiivi (2000/60/EC) artikkel 4 lõikele 7 ja Loodusdirektiivi
(92/43/EEC) artikkel 6 lõikele 3. Töö on lisaks kasutatav abimaterjal otsustajale
lubade väljastamisel ja muudel juhtudel, mille puhul eksperthinnangu täpsus on
piisav. EG Võrguteenus AS esitab käesoleva töö Keskkonnaministeeriumile ja
Keskkonnaametile CEF Energy 2014 toetuse taotluse esitamiseks vajalike
kinnituskirjade saamiseks.
Oluline on rõhutada, et käesolev töö käsitleb trassikoridoril läbiviidavate
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringutega kaasneda võivat mõju
(Natura 2000 ja varinimekirja aladele ning veekeskkonnale), mitte
gaasitrassi ehitamise, ekspluatatsiooni ja likvideerimise mõju.
Käesoleval ajal ei ole ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste uuringute täpne maht
ja sisu kogu trassi ulatuses detailselt paigas, sest sellealane informatsioon
täpsustub veel uuringute lähteülesande koostamisel, hanke läbiviimisel ning
tööde käigus. Osaliselt on trassil ka vastavasisulised tööd teostatud ja
väljastatud ka ehitusload. Detailsemalt on eeldatavat uuringute olemust
kirjeldatud peatükis 2.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus.
Üldjoontes on tegemist uuringutega, mille käigus viibivad uuringu alal inimesed
ja mehhanismid/seadmed, kuid füüsiline keskkonna muutmine on minimaalne.
Olulisim on füüsilise tegevuse maht puuraukude rajamisel ehitusgeoloogilisel
uuringul maismaal.
Töö teostati Hendrikson & Ko ekspertgrupi poolt järgmises koosseisus:
Riin Kutsar, keskkonnaekspert (litsents KMH0131);
Kuido Kartau, keskkonnaekspert (litsents KMH0034);
Tõnn Tuvikene, vee-ekspert.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 6
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
2. Kavandatava tegevuse iseloomustus
2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Balticconnector (BC) on Eesti territoriaalmeres ja maismaal kavandatav ülekande
gaasitorustik (vt Lisa 1).
Euroopa Komisjoni määruse nr 1391/2013 (millega muudetakse seoses ELi
ühishuviprojektide loendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta) kohaselt on Eesti ja
Soome ühendus Balticconnector Euroopa Liidu esimesse ühishuviprojektide
loendisse kuuluv projekt.
Ühishuviprojektid on need projektid, mida on vaja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega nr 347/2013, üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta
ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse
määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, kehtestatud
Euroopa Liidu esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade loomiseks.
Määrusega nr 347/2013 kohustatakse liikmesriike andma ühishuviprojektidele
nende kiireks halduslikuks menetlemiseks riiklikul tasandil eelisstaatus. Kõik
pädevad asutused peavad käsitama ühishuviprojekte avalikku huvisse
kuuluvatena. Määrus rõhutab eraldi, et tuleb anda load ka kahjuliku
keskkonnamõjuga projektidele, mille suhtes on ülekaalukas avalik huvi, kui kõik
Euroopa nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik, sätestatud tingimused on täidetud.
Euroopa Liit on loonud ühishuviprojektide elluviimiseks eraldi rahastamise
süsteemi. Ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste, tööde
tegemise toetuste ja finantsinstrumentide kaudu.
Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat on 3. mail 2014 avalikustanud
konkursikutse, et anda Euroopa Ühendamise Rahastust (Connecting Europe
Facility, CEF) toetusi projektidele vastavalt üleeuroopalise energiataristu
mitmeaastases tööprogrammis määratletud prioriteetidele ja eesmärkidele.
Toetust antakse ainult ühishuviprojektide loendisse kuuluvatele projektidele.
Käesoleval aastal on taotluste esitamise tähtaeg 19. august 2014.
Balticconnectori arendajad on Gasum OY ning AS EG Võrguteenus. Arendajad
soovivad CEF Energy 2014 taotlusvooru esitada taotluse uuringute läbiviimiseks
Balticconnectori arendamiseks.
Taotluse esitamiseks on vaja täita toetuse taotlus, mis koosneb neljast erinevast
osast (A-D). Taotlusvormi C osa „Compliance with EU Policy and Law“ punktis
1.4. on taotlejal vaja anda infot selle kohta, kas toetuse alusel kavandataval
tegevusel võib olla oluline mõju Natura 2000 aladele või aladele, mis
kavatsetakse lisada Natura 2000 alaks. Taotleja antava info õigsust peab
taotlusvormi C II lisa kohaselt kinnitama liikmesriigi Natura 2000 järelevalvega
tegelev asutus, kelleks on Eestis Keskkonnaamet.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 7
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Lisaks on taotlusvormi C punkti 1.7 kohaselt taotlejal vaja anda infot taotluse
alusel tehtavate tegevuste vastavuse kohta vee raamdirektiivile. Ka siin peab
taotleja antava info õigsust kinnitama liikmesriigi pädev asutus, kelleks on Eesti
kontekstis Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium peab selleks
väljastama taotlusvormi C lisa III kohase kinnituskirja.
Käesoleva dokumendi koostamise peamine eesmärk on anda otsustajale -
Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile – kinnituskirjade väljastamiseks
vajalikku infot CEF Energy 2014 raames esitatava taotluse kohaselt planeeritava
tegevuse keskkonnamõju kohta. CEF Energy 2014 toetuse taotlus esitatakse
uuringute läbiviimiseks. Füüsilise sekkumisega seotud uuringud hõlmavad ainult
ehitusgeoloogia- ja geodeesia uuringuid Balticconnectori trassikoridoril.
Kavandatav torujuhe hakkab ühendama Soome ja Eesti maagaasi
ülekandesüsteeme. Torujuhtme rajamise eesmärk on riikide maagaasi tarnimise
valikuvõimaluste, varustuskindluse ja gaasi regionaalse kättesaadavuse
parandamine, samuti energiaülekannete töökindluse tagamine erinevate
olukordade tarbeks nii Soomes kui ka Balti riikides. Eestis jõuab torujuhe maale
Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (hetkel on kaalumisel kaks
trassivarianti: Kersalu või Pakrineeme) ning ühendatakse ülekande
gaasitorustikuga Vireši-Tallinn Kiili vallas. Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos.
Torujuhtme kavandatav aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m3 ja
maksimaalne tunnivõimsus 300 000 m3. Torujuhtme kavandatav kasutusaeg on
u 50 aastat. Torujuhtme planeeritud ehitusaeg on 2018-1019, kasutuselevõtt
2020.
2.2. Asukoht
Eesti territoriaalmeres ja maismaal algab kavandatav Balticconnectori
gaasitorustik olemasolevast Vireši -Tallinn ülekande gaasitorustikust Kiili vallas.
Uue gaasitorustiku (BC) Eesti maismaa osa trassikoridor on välja valitud
erinevate planeeringute ja projektide kaudu:
Kiili vallas on trassikoridor fikseeritud Kiili valla üldplaneeringuga,
kehtestatud 16.5.2013 otsus nr 23.
Üldplaneeringu koostamisel viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH), mille raames muuhulgas hinnati kavandatava
gaasitrassi mõju Natura aladele (sh varinimekirja aladele).
Kiili vald on väljastanud ehitusloa gaasitoru (D-kat) ehitamiseks
08.01.2013.
Saku vallas on kavandatava gaasitoru trass määratud üldplaneeringuga.
mis on kehtestatud 9.4.2009.
Vald on väljastanud projekteerimistingimused gaasitoru (D-kat)
ehitusprojekti koostamiseks oma haldusala piires.
Saue vallas koostati üldplaneeringu teemaplaneering, mis kehtestati
20.12.2012.
Teemaplaneeringu koostamisel viidi läbi ka KSH, mille raames muuhulgas
hinnati kavandatava gaasitrassi mõju Natura aladele (sh varinimekirja
aladele). KSH aruanne kiideti heaks 10.12.2012.
Vald on väljastanud projekteerimistingimused gaasitoru (D-kat)
ehitusprojekti koostamiseks oma haldusala piires.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 8
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Keila vallas koostati üldplaneeringu teemaplaneering, mis kehtestati
27.03.2013.
Teemaplaneeringu koostamisel viidi läbi ka KSH, mille raames muuhulgas
hinnati kavandatava gaasitrassi mõju Natura aladele (sh varinimekirja
aladele). KSH aruanne kiideti heaks 10.12.2012.
Vald on väljastanud projekteerimistingimused gaasitoru (D-kat)
ehitusprojekti koostamiseks oma haldusala piires.
Keila linnas koostati üldplaneeringu teemaplaneering, mis kehtestati
18.12.2012.
Teemaplaneeringu koostamisel viidi läbi ka KSH, mille raames muuhulgas
hinnati kavandatava gaasitrassi mõju Natura aladele (sh varinimekirja
aladele). KSH aruanne kiideti heaks 10.12.2012.
Keila linn on väljastanud ehitusloa gaasitoru (D-kat) ehitamiseks
31.05.2013.
Paldiski linnas on trassikoridor fikseeritud Paldiski linna üldplaneeringu
teemaplaneeringuga, kehtestatud 22.12.2011.
Üldplaneeringu koostamisel viidi läbi ka KSH, mille raames muuhulgas
hinnati kavandatava gaasitrassi mõju Natura aladele (sh varinimekirja
aladele). KSH aruanne kiideti heaks 04.09.2007.
Paldiski linnas on koostamisel kompressorjaama (Kersalus)
detailplaneeringu (algatatud 23.05.2012). On saanud Harju maavanema
heakskiidu 30.07.2014.
Paldiski üldplaneeringu teemaplaneering LNG terminali rajamise kohta
Pakri poolsaarel on kehtestatud 27.09.2012. KSH aruanne on
heakskiidetud 19.07.2012.
Terminali mandriosa ja terminali kai detailplaneeringute koostamine on
algatanud 01.10.2012. Mandriosa DP on kehtestatud.
Kai ehitamiseks on algatatud 23.01.2013 vee erikasutusloa KMH.
Territoriaalmeres on gaasitoru põhimõtteline asukoht fikseeritud
üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ning sellele vastavalt on teostatud
edasised täpsustavad uuringud. Käesoleval ajal on koostamisel Soomes ja
Eestis ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) koguprojektile
Balticconnector. Eestis viiakse KMH läbi 12.12.2013 Vabariigi Valitsuse
poolt korraldusega nr 555 algatatud hoonestusloa menetluse raames.
Gaasitrassi asukoht koridorina on muuhulgas fikseeritud heakskiidetud
(juuli 2014) KMH programmis.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 9
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 1. Kavandatav Balticconnectori gaasitrass Kiili ühendussõlmest Eesti
territoriaalmere piirini.
Kavandatav torustik on küttegaasi ohutuse seaduse mõistes D-kategooria
gaasipaigaldis, mis on kõrgeima töörõhuga (üle 16 baari).
Maismaal on torustik planeeritud läbimõõduga DN 700 mm ja rõhuga MOP 55
bar. Torustik projekteeritakse maa-alusena vähemalt 1 m sügavusele (sügavus
maapinnast toru peale). Avamere gaasitoru läbimõõt on praeguseks teadaolevalt
20 tolli (508 mm).
2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Oluline on rõhutada, et käesolev töö käsitleb trassikoridoril läbiviidavate
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringutega kaasneda võivat mõju (Natura 2000
ja varinimekirja aladele ning veekeskkonnale), mitte gaasitrassi ehitamise,
ekspluatatsiooni ja likvideerimise mõju.
Käesoleval ajal ei ole ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste uuringute täpne maht
ja sisu kogu trassi ulatuse detailselt paigas, sest sellealane informatsioon
täpsustub veel uuringute lähteülesande koostamisel, hanke läbiviimisel ning
tööde käigus. Osaliselt on trassil ka vastavasisulised tööd teostaud ja juba
väljastatud ehitusload.
Alljärgnevalt esitame esialgse võimalike ehitusgeoloogiliste ja ehitusgeodeetilised
uuringute raames teostatavate tööde kirjelduse:
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 10
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Maismaal toimuvad geoloogilised uuringud teostatakse üldjuhul 2-15 meetri
sügavuste puuraukude puurimisega gaasitrassi ulatuses vahemaaga 50-100
meetrit.
Maismaal teostatavad uuringud seisnevad valdavalt geodeetilistes ja
geoloogilistes mõõdistamistes:
Geodeetilised mõõdistamised
o Nivelliirmõõdistamised
Geoloogilised uuringud
o Geoloogiline pinnase puurimine
o Puursüdamike kirjeldamine
o Pinnaseproovide võtmine
Laboratoorsed määramised
Aruandlus
Iga konkreetse puuraugu sügavus sõltub asukoha geoloogilisest ehitusest –
näiteks paeplatool on väga head ehitusgeoloogilised tingimused ning 2 meetrine
puurauk on piisav tulemuslikuks uuringuks, turbalasundiga alal on vajalik aga
puurida kuni turbakihi all asuva tugeva pinnaseni ja puuraugu sügavus võib
küündida üle 10 meetri.
Puuritakse üldjuhul keerdpuuriga, mille läbimõõt on 115 mm, üldistatumalt 100-
150 mm.
Puuraukude puursüdamikud (st pinnaseproovid) võetakse töid tegeva
uuringufirma poolt täiendavate laborkatsete vajaduse korral kaasa. Enamasti
jääb puuraugust saadud pinnas uuringukohta ja seda kasutatakse puuraugu
täiteks ja eelneva olukorra taastamiseks.
Juhul kui puurauk on sellise sügavusega, et see läbib erinevaid põhjavee kihte
(mis antud alal teostavate uuringute puhul on ebatõenäoline), siis puurauk
suletakse tamponeerimise teel.
Puuraukudega samades asukohtades teostatakse penetratsioonikatsed, mis
seisneb pinnasele mõõteseadmega surve avaldamises eesmärgiga tuvastada
pinnase tugevus mehaanilisele survele. Tegemist on ca 100-150 mm
läbimõõduga punkti mõjutamisega ainult mehhaanilisel teel.
Puuraukude puurimiseks ja penetratsioonikatsete läbiviimiseks toimub
mehhanismidega maastikul liikumine. Üldjuhul toimub tegevus selliselt, et
veoauto või treiler (puurmasinaga) liigub mööda teid ning pinnasele liikudes
kasutatakse roomikutel liikuvat puurmasinat. Tänu roomikutele on puurmasin
hea liikuvusega ka raskel maastikul ning samas vähese mõjuga pinnasele.
Vajadusel raiutakse võsa ja puid juurdepääsuks ja puuraugu asukohas.
Puuraugud suletakse, võimalikud sõidukite jäljed likvideeritakse ning kogu
uuringuala taastatakse ja heakorrastatakse maksimaalselt algses olukorras või
paremini.
Meres toimub ehitusgeoloogiline uuring osaliselt analoogselt maismaal
toimuvaga, kuid valdavalt ujuvalustelt, talveperioodil on võimalikud ka jää pealt
teostatavad puurimised.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 11
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Läänemeres planeeritavate geoloogilised- ja geodeetilised uuringute on:
Geotehnilised uuringud
o Penetratsioonikatsed
o Pinnase puurimine
o Puursüdamike kirjeldamine
o Pinnaseproovide võtmine
Geofüüsikalised uuringud
o Gradiomeetrilised uuringud
o Trassi uurimine kaugjuhitavate seadmetega
o Sonarmõõdistused
Laboratoorsed määramised
Aruandlus
Mere sügavusest alates ca 5 meetrit (sõltub konkreetsest laevast) toimub
merepõhja ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimine vastavat erivarustust ja
spetsiifiliselt seadistatud uurimislaevalt. Madalamas mereosas (kuhu laev süvise
tõttu ligi ei pääse) teostatakse uuring madala süvisega alustelt – enamasti parvel
või paadil paiknevate seadmetega. Jääkatte olemasolul on võimalik madalamas
mereosas teha uuringud ka jää pealt.
Madalamas mereosas on eeldatavasti vajalik ka puurimiste teostamine, kuid
sügavamas osas (eeldatavasti vee sügavus üle 5 meetri) ei ole puurimiste
teostamine vajalik. Ehitusgeoloogilise informatsiooni saamiseks kasutatakse
eeldatavasti geofüüsikalisi meetodeid (sonarid, pinnaseradarid jms). Selliste
uuringutega toimub uuring lihtsalt seadmete liikumisega läbi vee ilma
konkreetsete mehhaaniliste tegevusteta merepõhjas.
Uuringu teostab nii maismaal kui meres ehitusgeoloogiliste uuringute luba omav
ettevõte.
Ehitusgeodeetiline uuring on täpne (st täpsem kui üldgeodeetiline)
geodeetiline uuring maa-ala (sh veealuse) reljeefi (kõrgusinfo) teadasaamiseks.
Maismaal on võimalik kasutada nö traditsioonilist mõõdulatt-teodoliit lahendust,
moodsamat elektrontahhümeetrit või ülelennul baseeruvat lidartehnoloogiat.
Kõigi puhul on tegemist minimaalset mõju avaldava tegevusega, mis seisneb
seadmetega objektil viibimises ja vajadusel väikesemahulises võsa/okste
raiumises (nähtavuse tagamiseks).
Veealune analoogne töö teostatakse sonaritega, mis on läbi vee veetavad
seadmed (mis sisuliselt on kajaloodide komplektid) ning mille kasutamisel ei
toimu merepõhja mingisugust mehhaanilist mõjutamist.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 12
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Veestik
Läänemere veekvaliteet ja reostuskoormus
Läänemeri on sisemeri ja veevahetus maailmamerega toimub vaid kitsaste Taani
väinade kaudu, seetõttu on välja kujunenud riimveeline veekogu, milles elavad
keskkonnatingimustega kohanenud liigid. Just aeglase veevahetuse ja tiheda
laevaliikluse tõttu on Läänemeri üks reostunumaid meresid maailmas.
Veel 20. sajandi alguses oli Läänemeri vähetoiteline e oligotroofne puhtaveeline
meri, kuid tänaseks on tegemist eutroofse veekoguga, mis on toiteainetega
rikastunud. Lämmastiku- ja fosforiühendite sissekanne veekogusse põhjustab
eutrofeerumist, mis on ka Läänemere üks olulisemaid probleeme. Suvised
vetikaõitsengud on Läänemerel väga tavalised.
Balticconnectori trassi ala paikneb suures osas Lääne-Eesti vesikonna Pakri lahe
veekogumis (kood EE_6), mis ulatub idas Suurupist läänes Osmussaareni.
Vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale (kinnitatud Vabariigi
Valitsuse 1.04.2010. a. korraldusega nr 118) on selle veekogumi seisund
„kesine“. Merevee seisundit kajastav info on kaasajastatud vastavalt riikliku
rannikumere seire tulemustele (eelkõige TÜ Eesti Mereinstituut, 2012
„Rannikumere ülevaateseire 2011 aruanne“), s.t rannikuvee ülevaateseire
seirejaamadest üks paikneb Pakri poolsaarest idas Lahepera lahes ning teine
läänes Paldiski lahes, veekogumit iseloomustab ka Osmussaare seirepunkt, nii et
riikliku seire info kajastab piisava täpsusega piirkonna seisundit.
Füüsikalis-keemiliste näitajate osas arvestatakse rannikuveekogumite seisundi
hindamisel vee läbipaistvuse ning peamiste toitainete kontsentratsioonidest.
2008. aasta läbipaistvuse andmete järgi oli Lahepere lahe vesi üks Soome lahe
puhtamaid. Suveperioodi keskmine näit 5,8 meetrit vastas „suurepärasele“
keskkonnaseisundile, aasta keskmine vee läbipaistvus oli 5,0 meetrit. 2011.
aasta suveperioodi keskmine vee läbipaistvus oli 4,9 m, maksimaalne
läbipaistvus 6,5 m mõõdeti Osmussaare lähedal. Siiski keskmiselt suuri erinevusi
Lohusalu ja Paldiski lahe ning Osmussaare piirkonna vahel ei tuvastatud. Selle
järgi kvalifitseerus Pakrineeme rannikuvesi „heasse“ kvaliteediklassi. „Heast“
parem seisund vastab olukorrale, kus fütoplanktoni hulk on minimaalne − kas
pärast kevadõitsengu lõppu või apvellingut.
Võrreldes 2008. aastaga olid 2011. aastal veekogumi keskmised üldfosfori
sisaldused langenud u 20 % (2008. aastal 0,8 µ mol l-1 ja 2011. aastal 0,64 µ
mol l-1) ning keskmine sisaldus vastab hea kvaliteediklassi näitajale. Paldiski
poolsaare piirkonda vaadeldes oli fosforisisaldus Lohusuu lahes mõnevõrra
madalam kui Paldiski lahes või Osmussaare piirkonnas, kuid erinevused ei ole
suured.
Üldlämmastiku keskmised kontsentratsioonid olid 2011. aastal sisuliselt samad
kui 2008. aastal (vastavalt 23,4 ja 23,0 µ mol l-1). See tulemus vastab laias
laastus „hea“ ja „kesise“ kvaliteediklassi piirile. Ka lämmastiku puhul on
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 13
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
kontsentratsioonid Paldiski lahes kõrgemad, kui Lohusalu lahes, kuid erinevused
ei ole suured.
Tänapäevaste klassifikatsioonide abil arvestatakse veekogumi ökoloogilise
kvaliteedi hindamisel lisaks tavapärastele füüsikalis-keemilistele näitajatele ka
erinevaid elustikuga seonduvaid väärtusi – fütoplanktoni, põhjataimestiku ja
põhjaloomastikuga seonduvad kriteeriumid. Veekogumit keskmisena arvestades
andsid nimetatud näitajad 2011. aasta seires järgmised väärtused: plankton –
kesine, põhjataimestik – kesine ja põhjaloomastik hea seisundiklass. Kõiki
kriteeriume (st nii füüsikalis-keemilised näitajad kui bioloogilised näitajad) kokku
võttes kuulus Pakri lahe rannikuveekogum 2011. aastal kesisesse ökoloogilisse
seisundiklassi.
Kuna sisuliselt kogu Pakri lahe veekogum kui Pakrineeme piirkond jääb
intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju piirkonda, võib eeldada, et piirkonna
veekvaliteet sõltub eelkõige Soome lahe vastavatest trendidest.
Läänemere elustiku seisund
Läänemeri on riimveeline veekogu ja sellest tulenevalt elutsevad selles mitmed
mere ja mageveeliigid, kes on paljudel puhkudel geneetiliselt kohanenud riimvee
tingimustega. Teiste merepiirkondadega võrreldes on Läänemere bioloogiline
mitmekesisus madal ja toiduvõrgustiku aluseks on vaid üksikud põhiliigid.
Rannikukooslustes on sellisteks liikideks harilik põisadru (Fucus vesiculosus),
pikk merihein (Zostera marina) ja võib-olla ka söödav rannakarp (Mytilus
trossulus ja M. edulis). Pelaagilistes kooslustes on põhiliikidena mainitud turska
(Gadus morhua) ja hahka (Somateria mollissima). Suhteliselt väheste liikide
ökoloogiline koostoimimine muudab toiduvõrgustiku välismõjutuste suhtes eriti
tundlikuks.
Liigilise mitmekesisuse vähenemisel Läänemeres on lisaks intensiivsest
toiteainete sissekandest tingitud eutofeerumisele veel mitmeid põhjuseid: kalade
selektiivne väljapüük, kaevandus- ja ehitustegevus, ohtlike ainete (eelkõige
raskmetallide ja naftasaaduste) kontsentratsioon vees.
Otsest mõju põhjustab sihipärane isendite kõrvaldamine küttimise ja
kalastamisega, mittesihipärane eemaldamine näiteks kaaspüügiga, otsene
suremus naftalekete tagajärjel, kuid ka merepõhja füüsiliste komponentide nagu
näiteks liiva ja kruusa kaevandamine. Sadamate, sildade ja tuuleparkide
rajamine on samuti seotud otsese liikide ja elupaikade kadumisega rajatisi
ümbritsevas tsoonis ning tõsise häirimise riskiga ehitusfaasis müra ja setete
segamise tõttu. Samal ajal aga loovad tehisstruktuurid aluspinna uutele
elupaikadele, mis suurendab elupaikade ja liikide mitmekesisust.
Bioloogilist mitmekesisust rikuvad ka mitmesugused füüsilised häiringud, mis
esinevad enamikel (kui mitte kõikidel) rannikualadel ja ka suurtel avamerealadel.
Nende häiringute hulka kuuluvad põhjaorganismide kinnimatmine
süvenduspinnase ladestamisel, merepõhja abrasioon põhjatraalimise ja
süvendamise tõttu, ning soolsus- või temperatuurirežiimi muutused. Lisaks
võivad häiringuid põhjustada ka veealune müra ja mere risustamine.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 14
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Muud veekogud
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi koridori lähedusse jäävad veel mitmed
siseveekogud, millega tuleb geoloogiliste ja geodeetiliste tööde käigus samuti
arvestada.
Joonis 2. Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi alale ja selle mõjualasse
jäävad veekogud
Olulisemad Balticconnectori gaasitrassi koridorile ja selle mõjualasse jäävad
siseveekogud on esitatud järgnevalt:
Vääna jõgi asub Põhja-Eestis ning jõe pikkus on 64 km, jõgikond 316 km2 ja
keskmine vooluhulk on 3,0–3,5 m3/s. Jõgi algab Nabala külast edelas Paekna
karstiallikaist. Kaldad on kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti
kõrged. Vahi külas on jõel väike joastik, sellest alamal voolab jõgi loogeldes
Vääna klindilahe liivikuil ning suubub Vääna-Jõesuus Lohusalu lahte. Peamine
lisajõgi on paremalt suubuv Pääsküla jõgi. Algne ülemjooks Angerja oja suunati
1967 kanali kaudu Pirita jõkke1.
Planeeritav Balticconnectori gaasitrass ületab Vääna jõge kahel korral, esmalt
selle ülemjooksul Lokutist ca 1,3 km kirde pool ja seejärel uuesti jõe keskjooksul
vahetult Tallinna ringtee ääres Sakust põhja pool.
Keila jõgi on Soome lahe vesikonna Eesti ala pikim jõgi, mille pikkus 116
km, jõgikond 682 km2 ja vooluhulk keskmiselt 5,5–6,5 m3/aastas. Jõgi algab
Viirika soo lääneservast, saab vett Kaiu ümbruse allikaist. Keila-Joa kohal suubub
1
Toksilised ained Peipsi järves ja Emajões. Kreitsberg, R. Jt. Peipsi, lk 211-216. 2008
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 15
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Lohusalu lahte. Tähtsaimad lisajõed on Atla (33 km) ja Maidla (22 km). Keila jõe
ääres asuvad Kohila, Kurtna, Kiisa ja Keila2.
Planeeritav Balticconnectori gaasitrass ületab Keila jõge selle keskjooksul
vahetult Keila linnast kagus.
Klooga järv on põhja-lõunasuunas piklik järv Harju maakonnas Keila vallas,
Klooga alevikus. 132,9 ha suuruse järve suurimaks sügavuseks on 3,6 m. Järv
saab oma veed kraavidest ja allikatest, väljavool toimub Kloogajärve oja kaudu
Vasalemma jõkke.
Kavandatav Balticconnectori gaasitrass on planeeritud mööduma Klooga järvest
ca 1,5 km põhja poolt.
Soodajärv on ida-läänesuunaline väike metsajärv Eesti loodeosas Harjumaal
Keila vallas, Klooga-Aedlinna raudteepeatusest vähem kui üks kilomeeter põhja
pool ja Kloogast 2 km lääneloode pool. Järve pindala on 5,2 ha. Suurim pikkus
on 440 m ja laius 210 m. Kaldajoone pikkus on 1225 m.
Planeeritav BC gaasitrass jääb järvest 120 m põhja poole.
Lisaks eelpool nimetatud siseveekogudele veavad planeeritava gaasitrassi
geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute eeldatavasse mõjusfääri veel mitmed
väiksemad siseveekogud nt Järve oja, Hioni oja, Tuulna oja, Klooga oja ja veel
mitmed väiksemad kraavid, ojad ja tiigid, mida käesoleva töö kontekstis
põhjalikumalt ei käsitleta, küll aga rõhutatakse, et ka nende veekogude seisund
ei tohi planeeritavate uuringute käigus halveneda.
Põhjavesi
Balticconnectori gaasitrassi koridori geoloogilised ja geodeetilised uuringud
viiakse läbi kogu kavandatavate trassikoridoride piires. Gaasitrassi alguspunkt
asub gaasiühendust omava gaasitorustiku jaotuspunktis Kiili vallas, ning kulgeb
läbi Saue-, Harku ja Keila valla Paldiski linna suunas ja sealt edasi Soome lahe
kaudu lõpp-punkti Inkoo suunas (vt Joonis 2).
Maismaatrass kulgeb valdavalt õhukese pinnakattega alal, kus pinnakatte paksus
jääb valdavalt alla kahe meetri. Pinnakatte all avaneb Ülem-Ordoviitsiumi
ladestiku Kahula kihistu, mis koosneb valdavalt savikast peene- ja
mikrokristallilisest lubjakivist ja mergelist bentoniidi vahekihtidega.
Trassi idaosas jääb õhukese pinnakatte alla Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega.
Trassi alal levivad valdavalt järgnevad veekompleksid:
Kvaternaari veekompleks (Q);
Ordoviitsiumi veekompleks (O3kh1-O1tr);
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (O-Cm);
Kambriumi-Vendi veekompleks (Cm-V).
Harju maakonna veemajanduse seisukohast on olulisim kõige alumine
kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Põhjaveevõtu seisukohalt on oluline ka
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks.
2
Eesti entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%A4%C3%A4na_j%C3%B5gi1
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 16
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Põhjaveeuuringutes on Harjumaa kohta tõdetud, et suurimaks ja olulisemaks
põhjaveega seotud probleemiks valdaval osal Harjumaa territooriumist, on
esimese aluspõhjalise (Ordoviitsiumi) veekompleksi kaitsmatus või väga nõrk
kaitstus igasuguse pindmise reostamise eest3.
Esimene aluspõhjaline veekompleks (Ordoviitsiumi veekompleks) asub piirkonnas
valdavalt 20-30 m sügavusel ja kuna Ordoviitsiumi lubjakivid on pindmises kihis
lõhelised, siis on Ordoviitsiumi veekompleks pindmise reostuse suhtes väga
tundlik.
3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi koridorile või selle vahetusse lähedusse
jäävad mitmed looduskaitselised objektid - kaitsealad, hoiualad, kaitstavad liigid
ning Natura 2000 võrgustiku alad kui Natura 2000 varinimekirja alad (vt Joonis
3). Seetõttu käsitletakse käesolevas töös kavandatava Balticconnectori
gaasitrassi geoloogiliste- ja geodeetiliste tööde potentsiaalset mõju trassi
mõjusfääri jäävatele kaitstavatele loodusobjektidele (ptk 4.3 ja 5).
Joonis 3. Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi alale ja selle mõjualasse
jäävad looduskaitselised objektid
Järgnevalt on esitatud trassi mõjusfääri jäävate keskkonnakaitseliselt oluliste
kaitstavate loodusobjektide ülevaade:
3
Kõue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/4201/3023/1.pdf
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 17
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Looduskaitselised alad
Pakri hoiuala (KLO2000167) kogupindala on 19 115 ha, millest 17 037 ha
moodustab Läänemere veeosa. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete
(1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210),
püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate
kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste
madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade
(9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas
nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide
ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala
clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus
merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (
Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica
palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis
loeselii).
Kavandatav gaasitoru kulgeb läbi hoiuala (vt Joonis 4).
Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) on võetud kaitse alla haruldaste ja
teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid,
rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.
Kaitseala pindala on 1459,5 ha. Pakri maastikukaitseala asub Harjumaal Paldiski
linna territooriumil. 1998. aastal loodud kaitseala hõlmab valdava osa Pakri
poolsaare paekaldast, lisaks veel lahustükkidena Väike- ja Suur-Pakri saarte
põhjaosa ning saartevaheline meri koos Kappa ja Bjärgrånne saartega ning
Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodud kohaliku maastiku –
pankranniku, rändrahnude rannavallide ja niitude – ning kaitsealuste taime-
(kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide
(krüüsel) kaitseks.
Kavandatava gaasitoru maabumiskoht Kersalus ei jää maastikukaitsealale, kuid
esialgne maabumiskoht Pakrineemel jääb (vt Joonis 4).
Keila mõisa park ja Valingu tammik on kaitse alla võetud Keila raj TSN TK
31.08.1959 a. otsusega nr 167 „Kohaliku tähtsusega objektide võtmisest riikliku
kaitse alla“. Pargis kehtiv kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
03.03.2006 määrusega nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute
kaitse-eeskiri”. Kaitse-eeskirja § 1 lõige 2 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,
ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi-
ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise
ja arendamise suunamisega.
Kavandatavat gaasitoru ei planeerita Keila mõis pargi ega Valingu tammiku
kaitsealadele. Keila mõisa park jääb trassist ca 150 m ja Valingu tammik ca 100
m kaugusele.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 18
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 4. Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi alale ja selle mõjualasse
jäävad looduskaitselised alad (LKS § 4)
Pakri kaitseala (projekteeritav kaitseala) laiendamine (4 537 ha) Pakri
poolsaarel on käimas ning see hõlmaks Pakri maastikukaitseala ja rida Pakri
poolsaare kaitsmata rannikualasid. Kaitseala laiendamise ettepanek tehti 2010. A
eesmärgiga säilitada Balti klint, rida piirkonna elupaigatüüpe ja kaitsealuseid
liike.
Nii Kersalu kui ka Pakrineeme kavandatav maabumiskoht jääb kavandatavale
kaitsealale4.
Kloogaranna kanakulli püsielupaik kavandatav kaitstav ala. Maismaa pindala
24,7 ha.
Kavandatav gaasitrass kavandatakse püsielupaigast ca 80 m kaugusele.
Kaitsealused liigid
Pakri poolsaarel leidub mitmeid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti (vt Joonis 5).
4
Balticconnector projekt. KMH programm, Ramboll 30.06.2014
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 19
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 5. Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi alale ja selle mõjualasse (50
m) jäävad kaitsealused liigid
Tabel 1. Balticconnector gaasitrassi mõjualasse (50 m) jäävad kaitstavad liigid
Kaitsealune liik Kaitsekategooria
Kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) III
Kanakull (Accipiter gentilis) II
Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) III
Harilik porss (Myrica gale) III
Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) III
Hall käpp (Orchis militaris) III
Natura 2000 varinimekirja alad
Pakri Natura varinimekirja ala (160 ha) asub Pakri poolsaare tipus on peetud
oluliseks järgmiste elupaigatüüpide pärast: laiad madalad abajad ja lahed
(1160), üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210), Läänemere kesk-ja
põhjaosa rannaniidud (*1630?), hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused
nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (5130), Festuco-Brometalia-
kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal
(6210), põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (*6280),
aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), Tamme (Quercus),
pärna (Tilia), vahtra (Acer), saare (Fraxinus) või jalakatega (Ulmus)
Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkas
salumetsad (*9020?), Fennoscandia madalsoo- ja lodumetsad (*9080).
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 20
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kavandatava gaasitoru maabumiskoht Pakrineemel läbib variala. Kerisalu
maabumiskoha trassivariandi mõjuala ei ulatu loodusalani.
Kersalu Natura varinimekirja ala (60 ha) asub Pakri poolsaare kaguosas, ca 1
km Kersalu maabumiskohast läänes ning piirneb kavandatava gaasitoru maismaa
projektialaga ca 75 m ida suunas. ALT EST 2 trassivariant läbib ala. Piirkond on
oluline põhjamaiste loodide ja eelkambriumi karbonaatsete silekaljude (*6280)
poolest.
Männiku Natura varinimekirja ala on väärtuslik seal esinevate vanade
loodusmetsade poolest (9010*). Ala jääb kavandatavast trassist ca 90 m põhja
poole.
Kanama Natura varinimekirja ala on oluline elupaigatüübi eelkambriumi karbonaatsed
silekaljud (*6280) poolest ning alal on täheldatud kaitstavat liiki - teelehe-
mosaiikliblikas.
Kavandatav trass jääb alast ca 200 m lõuna poole.
Joonis 6. Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi alale ja selle mõjualasse (50
m) jäävad Natura varialad
Natura-varinimestik koostati, nagu teisteski liikmesmaades, enne Euroopa
Komisjoni ja liikmesmaade vastavaid läbirääkimisi (nn biogeograafilist seminari),
mis Eesti osas toimus 2005.a. detsembris. Koostajateks olid mitmed Eesti
valitsusvälised looduskaitseorganisatsioonid (Eestimaa Looduse Fond,
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Loodushoiu Keskus) ja eksperdid
akadeemilistest ringkondadest (TÜ, EMÜ jne). Alad määratleti kahe
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 21
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
prioriteetsusastmega 1 ja 2. Kõik Balticconnectori trassi alale ja selle mõjualasse
jäävad Natura varinimestiku alad arvati kunagi 2 prioriteetsusastmesse.
Tänaseks on väärtuslikumad (üldjuhul 1 prioriteetsusastmega) varinimekirja alad
Natura 2000 võrgustikku liidetud või on alustatud nende kaitse alla võtmisega ja
need on kantud keskkonnaregistrisse projekteeritavate alade kihile (vt Joonis 4).
Natura varinimekirjas olevates aladest kattub osaliselt ning on ainsana
projekteeritavate kaitsealade nimekirjas Pakri kavandatav kaitseala. Seega
pööratakse käesolevas töös enim tähelepanu viimati nimetatud alale ning
esitatakse kavandatava tegevuse eeldatav mõjuhinnang peatükis 4.2 Mõju
kaitstavate loodusobjektidele5.
Natura 2000 võrgustiku alad
Suurim Balticconnectori gaasijuhtme trassile jääv Natura ala on Pakri linnu- ja
loodusala, mille pindala on 3364,9 ha (vt Joonis 3 ja 7).
Pakri loodusala (EE0010129) asub Harju maakonna jäädes valdavalt Eesti
rannikumere piiresse. Pakri looduala kaitstavad elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150),
laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),
püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud
rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),
jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud
(*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad
laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Loodusdirektiivi II lisas
nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica
palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis
loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas
maturna).
5
Juhendi "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel
Eestis" (KeMÜ, koost 2013) koostamise käigus esitas Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet
(kui töö tellija) seisukoha, et varinimekirja alasid ei tule käsitleda Natura hindamise osana ning
projekteeritavaid alasid tuleb käsitleda peatükis, kus hinnatakse mõju kaitstavatele
loodusobjektidele.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 22
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 7. Pakri linnu- ja loodusala läbiv Balticconectori gaasitrass
Pakri linnuala (EE0010129) asub Harju maakonnas jäädes valdavalt Eesti
rannikumere piiressee. Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, kelle
elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas
(Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-
luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas
(Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria
mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).
Niitvälja loodusala (EE0010137) asub Harju maakonnas ning seal kaitstav
Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on liigirikkad madalsood
(7230). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse,
on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).
Balticconnectori gaasitrassi lähima kaugus on ca 500 m loodusalast (vt Joonis
8).
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 23
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 8. Niitvälja loodusala läheduses kulgev kavandatav Balticconnectori
gaasitrass.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 24
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
4. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju
4.1. Mõju veestikule
Vee raamdirektiivi keskkonnaalastest eesmärkidest lähtuvalt (art 4 (7)) tuleb
põhja- ja pinnavee hea seisundi tagamiseks rakendada kõiki võimalikke
meetmeid, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile. Kavandatava
tegevuse mõju hindamine on eelkõige oluline, kui tegevuse tulemusena võidakse
põhjustada muudatusi inimeste tervisele, ohutuse tagamisele või säästvale
arengule.
4.1.1. Läänemeres kavandatavate uuringute mõju vee-
kvaliteedile
Balticconnectori trassi uuringute mõju Läänemere veekvaliteedile
Balticconnectori gaasitrassi koridorialternatiivide alal viiakse läbi
ehitusgeoloogilised- ja geodeetilised uuringud, mille käigus nähakse ette
geoloogiliste puuraukude rajamist, et saada kvaliteetne ehitusgeoloogiline
andmestik lõpliku Balticconnectori gaasitrassi koridori optimaalseks paigutuseks
ja rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat (PVT) hilisemates
ehitusprotsessides.
Potentsiaalselt suurim mõju Läänemere veekvaliteedile planeeritavate
ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uuringutega võib tuleneda otsesest
puurimistegevusest ja penetratsioonikatsete läbiviimisest mere põhjas. Üldjuhul
ei ole kasutatavate puuride välispinnalt veesambasse sattuva heljumi kogused
väga suured ja eeldatavasti moodustab sellest valdava osa mineraalne materjal,
mis settib kiiresti ja veekvaliteeti ei mõjuta.
Andes siiski maksimaalselt konservatiivse (st suurima keskkonnamõjuga)
hinnangu uuringute olemusele eeldame hüpoteetiliselt, et meres teostatakse
puuraukude rajamine trassi maismaapoolsel esimesel 5 kilomeetril sagedusega
200 meetri tagant sügavusega 10 meetrit merepõhjas puuriga läbimõõduga 150
mm ning veesambasse satub puuraugu mahus merepõhja setteid (tegemist on
tõenäolisest tegelikust oluliselt ülehinnatud puurimiste mahuga). Sellisel juhul on
veesambasse sattuvate setete maht (5km x 5tk x 10m x 0,02m2 = 4,4 m3)
ülehinnatult kuni 5 kuupmeetrit.
Kui osutub vajalikuks vee all penetratsioonikatsete teostamine, siis ka selle
käigus ei paisata veesambasse rohkem põhjasetteid kui puurimisega. Eeldame
ülehinnatult mahuks kuni 5 kuupmeetrit.
2013. aastal perioodil juuni-september teostati UNICON Ltd (Läti) poolt
Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai eelprojekti koostamise jaoks
(LNG terminali kai on üheks oluliseks elemendiks Harjumaal Paldiski linnas
Pakrineeme maaüksusele, katastritunnus 58001:003:0271, ning selle
naabrusesse, sh merealale kavandatavast veeldatud maagaasi - LNG terminali
kompleksist) vajalike täpsete andmete saamiseks ehitusgeoloogiline uuring (mis
kattub ühtlasi osaliselt praegu kavandatava gaasitrassi ehitusgeoloogiliste tööde
võimaliku alaga). Uuring (Unicon) teostati kai piirkonnas (Paldiski LNG terminali
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 25
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
teemaplaneeringuga ja detailplaneeringuga määratletud sadamaala piirkonnas)
sügavusvahemikus 0 – 18,6 meetrit.
Uuringu kavandamisel lähtuti senistest olemasolevatest andmetest piirkonna
kohta, mille põhjal võis eeldada teatud merepõhja geoloogilise ehituse
korrapäraga – eeskätt liiva ja savikihtide korrelleerumist vee sügavusega.
Uuringu tulemusena selgus, et vahetult kaldavööndis (ja rannal) on pinnakatteks
veerisrannale omaselt kiviklibu ja veerised kihi paksusega kuni 1,5 meetrit. Selle
all lasub Kambriumi liivakivi, mis paljastub merepõhjas kuni sügavuseni -5
meetrit kaugusel kaldast ca 250 meetrit. Edasi kaldast ca 150 meetri ulatuses (st
vahemikus kaldast ca 250-400 meetrit) kaugemale liikudes moodustab
merepõhja glatsiaalne liivsavi. Kaldast 400 ja 600 m vahemikus katab selle
võrdlemisi õhuke liivakiht. Kuid umbes 600 meetri kaugusel kaldast sügavusel -9
meetrit algab piirkond, kus liivakihi paksus suureneb üsna järsult 7 meetrini ning
liivsavi asendub pehme saviga. Savikihi pealispind on abs kõrgusel -18…-21 m
ning kihi paksus 10 m. Kambriumi sinisavide pealispind on rannikulähedases
tsoonis kõrgusel u -12 m, kuid u 300 m kaugusel rannikust nende pealispind
langeb järsult -23…-28 meetrile.
Koostamisel oleva Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise
vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise käigus on leitud, et isegi oluliselt
suurema keskkonnamõjuga vaiade rajamine ja sellega seotud ehitustegevuse
käigus liigutatav pinnase maht (kuni 400 m3) on looduslike protsesside kõrval
tühine6.
Eelnevalt teostatud analoogiliste geoloogilise uuringutöödega (Paldiski LNG
terminali kai, Estlink 2 merekaabel, Nord Stream gaasijuhe) ei ole kaasnenud
olulist keskkonnamõju, seega võib eeldada, et ka Balticconnectori uuringuruumi
ehitusgeoloogiliste uuringutöödega ei kaasne samuti olulist keskkonnamõju.
Aastas taotletakse ja teostatakse isegi kümneid ehitusmaavarade üldgeoloogilise
uuringu lubasid ja seni pole loa väljaandja (Keskkonnaamet,
Keskkonnaministeerium) geoloogiliste uuringute taotlustele keskkonnamõju
hindamist algatanud, millest saab teha samuti järelduse – geoloogiliste
uuringutega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Planeeritavad puuraugud ei ulatu Läänemere piires samuti sügavusele, kus
läbitaks täielikult veepide, seetõttu ei eksisteeri reaalset ohtu, kus erinevate
veekomplekside vesi võiks seguneda või merevesi sattuda veekompleksi.
Puuraugud täidetakse vahetult puursüdamike kirjeldamise, dokumenteerimise ja
proovide võtmise järgselt. Ehitusgeoloogilised uuringud tuleb läbi viia vastavalt
tunnustatud metoodikale.
Geoloogiliste uuringute peamised keskkonnariskid Eestis on seotud töökultuuri ja
-võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel geoloogiliste uuringutega
olulist keskkonnamõju ei teki. Tekkiv mõju on lokaalne ja lühiajaline.
6
Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju
hindamine (koostamisel), Hendrikson & Ko, seisuga 14.05.2014
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 26
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Ühe potentsiaalse mõjuna tuleb arvestada avariiolukordasid, kuna
puurimistegevus toimub laevadelt või parvedelt kohati väga madalas vees ja
karide alal või nende vahetus läheduses. Seetõttu tuleb eriti põhjalikult
kavandada geoloogiliste ja geodeetiliste tööde toimumine potentsiaalselt
avariiohtlikel aladel, et vältida olukordi, kus laevakütus või puurmasinate kütus
ja määrdeõlid võiksid sattuda merre.
Kuna Balticconnectori gaasitrassi koridorialternatiivide alal kavandavad
geoloogiliste- ja geodeetiliste uuringute käigus teostatavad puurimised
toimuvad kitsal trassil, puurimismahud on väikesed ja puuraugud
suletakse nõuete kohaselt, siis ei ole eeldada, et tegevusega võiks
kaasneda olulist keskkonnamõju, mis võiks viia veekvaliteedi
halvenemiseni.
Balticconnectori trassi uuringute mõju Läänemere vee-elustikule
Kuna Balticconnectori gaasitrassi koridoril läbi viidavate geoloogiliste ja
geodeetiliste uuringute käigus elupaikasid otseselt ei kahjustata ja veesambasse
sattuva heljumi (sh merepõhjas akumuleerunud ohtlike ainete) kogused on
suhteliselt väikesed ja settivad eeldatavasti kiiresti ning puuraukude vahetusse
lähedusse, siis ei ole eeldada, et Balticconnectori gaasitrassi geoloogiliste ja
geodeetiliste uuringutega kahjustatakse Läänemere vee-elustiku seisundit.
Kuna teadaolevalt ei jää planeeritava gaasitrassi koridorile ega selle vahetusse
lähedusse ohustatud liikide elupaikasid ja häiringu ulatus on väga väike, siis ei
ole eeldada, et tegevus võiks põhjustada olulisi või püsivaid häiringuid, mis
halvendaks liikide olukorda.
Kalastiku soodsa seisundi tagamiseks on oluline vältida liigset müra ja
vibratsiooni tekitavaid tegevusi. Geoloogiline puurimine võib olenevalt
puuritavast pinnasest tekitada olulist müra ja vibratsiooni, kuid Pakri poolsaare
ja Lahepere lahe alal on kambriumi liivakive kattev kvaternaari klibu paksus
teadaolevalt ca 5 m. Soome lahes põhja Eesti territoriaalmeres paljanduvad
Kambriumi liivakivid ja veel põhja pool Kambriumi sinisavid. Seega toimub Eesti
piires ainult pudedate pinnakatte- ja aluspõhjasetete puurimine ning sellest
tingitult ei ole eeldada ka olulisi müra- ja vibratsioonihäiringuid, mis võiksid
Läänemere vee-elustikule häiringuid põhjustada.
Kuna tegevuse käigus elupaikasid otseselt ei kahjustata ja veesambasse
sattuva heljumi (sh merepõhjas akumuleerunud ohtlike ainete) kogused
on suhteliselt väikesed ja mõju lokaalne, siis ei ole eeldada, et
Balticconnectori gaasitrassi geoloogiliste ja geodeetiliste uuringutega
kahjustatakse Läänemere vee-elustiku seisundit.
4.1.2. Maismaal kavandatavate uuringute mõju põhja- ja
pinnaveele
Mõju põhjaveele
Ehitusgeoloogilise andmestiku saamiseks ei ole sisulist vajadust puurida
Ordoviitsiumi veekompleksi vabapinnalise vee normaaltasemeni ja seetõttu ei ole
eeldada ka olulist mõju veekompleksi seisundile. Geoloogiliste uuringute käigus
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 27
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
ei toimu veekomplekside vaheliste veepidemete läbipuurimist, mis võiks viia
veekomplekside vee segunemiseni. Juhul kui veepide puurimisega läbitakse
(tõenäoline vaid Kvaternaari veekompleksi puhul), tagatakse puuraugu
nõuetekohane tamponeerimine.
Kõik puuraugud täidetakse puurimise puursüdamike kirjeldamise ja proovide
võtmise järgselt puuraugust pärit materjaliga või sarnase pinnasega. Seega pole
eeldada puurimistegevuse olulist mõju gaasitrassi alale jäävatele
põhjaveekompleksidele. Korrastamise kohta koostatakse akt, mille kinnitavad
uuringu läbiviija ja vajadusel maaomaniku esindaja. Korrastamist kontrollib ja
kiidab heaks loa väljaandja.
Põhjavee kaitsmatuse tõttu on oluline tagada puurmasinate ja muude
geoloogiliste- ja geodeetiliste uuringute ajal kasutatavate masinate tehniline
korrasolek, et vältida masinaõlide ja mootorikütuse sattumist pinnasele.
Rakendades ettevaatusabinõusid, ja tagades puurimisejärgse
nõuetekohase puuraukude likvideerimise (täitmise või tamponeerimise),
ei ole põhjust eeldada, et tegevusega kaasneb oluline mõju piirkonna
põhjavee seisundile.
Mõju pinnaveele
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi koridori lähedusse jäävad veel mitmed
siseveekogud, millega tuleb geoloogiliste ja geodeetiliste tööde käigus samuti
arvestada. Mõju eeldatavasse uuringute mõjualasse jäävatele siseveekogudele
on kirjeldatud järgnevalt:
Vääna jõgi. Planeeritav Balticconnectori gaasitrass ületab Vääna jõge kahel
korral, esmalt selle ülemjooksul Lokutist ca 1,3 km kirde pool ja seejärel uuesti
jõe keskjooksul vahetult Tallinna ringtee ääres Sakust põhja pool.
Kuna kavandatav gaasitrass ei kulge pikalt Vääna jõe kaldakaitsevööndis ega
selle vahetus läheduses, vaid ületab jõge risti voolusuunaga, siis ei ole eeldada
olulist vajadust puurimistegevuseks vahetult jõe kaldakaitsevööndis.
Samas tuleb arvestada, et Vääna jõgi on määruse7 järgi Saku paisust suudmeni
lõhelaste kudemis- ja elupaikade nimistus ning kui peaks tekkima vajadus
teostada puurimist jões, ei tohi tegevuse tagajärjel jõevee kvaliteet halveneda
enam, kui määrusega8 sätestatud piirini.
Kuna gaasitrassi ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uuringute maht Vääna jõe
kaldakaitsevööndis ei ole ulatuslik, siis ei ole põhjust eeldada, et tegevus võiks
jõe seisundit oluliselt kahjustada.
Keila jõgi. Planeeritav Balticconnectori gaasitrass ületab Keila jõge selle
keskjooksul vahetult Keila linnast kagus.
7
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri määrus.
Vastu võetud 15.06.2004 nr 73
8
Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude
vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad.
Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud 09.10.2002 nr 58
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 28
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kuna kavandatav gaasitrass ei kulge pikalt Keila jõe kaldakaitsevööndis ega selle
vahetus läheduses, vaid ületab jõge risti voolusuunaga, siis ei ole eeldada olulist
eeldatavasti vajadust puurimistegevuseks vahetult jõe kaldakaitsevööndis.
Keila jõgi kuulub samuti lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude
nimistusse, kuid vaid suublast Keila joani. Kuna gaasitrassi uuringukoridor ületab
jõge keskjooksul, siis ei ole alust eeldada, et geoloogiliste uuringutega kaasneks
negatiivne keskkonnamõju Keila jõele.
Kuna gaasitrassi ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uuringute maht Keila jõe
kaldakaitsevööndis ei ole ulatuslik, siis ei ole põhjust eeldada, et tegevus võiks
jõe seisundit oluliselt kahjustada.
Klooga järv. Kavandatav Balticconnectori gaasitrass on planeeritud mööduma
Klooga järvest ca 1,5 km põhja poolt.
Klooga järv jääb eeldatavasti gaasitrassi ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste
uuringute mõjualast järve kauguse tõttu üldse välja. Mõju ulatumine järveni
oleks võimalik vaid ulatusliku reostuse korral, mis ei ole aga projekti eesmärke ja
kasutatavat tehnoloogiat arvestades väga tõenäoline.
Soodajärv. Planeeritav Balticconnectori gaasitrass jääb järvest 120 m põhja
poole.
Kuna kavandatavad ehitusgeoloogilised- ja geodeetiliste uuringud jäävad järve
50 meetrisest kaldakaitsevööndist piisavalt eemale, siis ei ole alust eeldada ka
geoloogiliste puurimiste mõju ulatumist järveni. Gaasitrassi planeeritavate
uuringute mõju Soodajärvele võib lugeda ebaoluliseks.
Planeeritavate Balticconnectori trassi koridori ehitusgeoloogiliste- ja
geodeetiliste uuringute nõuetekohasel teostamisel ei ole alust eeldada
olulist mõju trassi mõjusfääri jäävatele siseveekogudele.
4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi koridorile või selle vahetusse lähedusse
jäävad mitmed kaitsealad, hoiualad ja kaitsealuste liikide elupaigad (vt Joonis 3).
Seetõttu käsitletakse käesolevas peatükis põhjalikumalt kavandatava
Balticconnectori gaasitrassi geoloogiliste- ja geodeetiliste tööde potentsiaalset
mõju trassi mõjusfääri jäävatele kaitstavatele aladele.
Kavandatava gaasitrassi mõjusfääri jäävad veel mitmed Natura 2000 võrgustiku-
ja Natura varinimestiku alad. Olulisemad Natura varinimestiku alad on tänaseks
kantud projekteeritavate alade nimestikku ja uuringute võimalikku mõju trassi
mõjualasse jäävatele projekteeritavatele kaitsealadele käsitletakse käesolevas
peatükis. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
käsitletakse peatükis 5 Natura eelhindamine.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 29
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Pakri hoiuala
Baticconnectori trass läbib Pakri hoiuala ja seega kavandatavad
ehitusgeoloogilised tööd võivad lühiajaliselt mõjutada hoiuala kaitstavaid
loodusväärtusi. Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse
(edaspidi LKS) alusel kui kaitsealad või hoiualad.
Pakri hoiuala kaitse-eemärgid kattuvad seega Pakri loodusala kaitseväärtustega
ning neid on hinnatud ptk 5 Tabelis 2.
Pakri maastikukaitseala
Kavandatava Balticconnectori trass jääb Pakri maastikukaitsealale.
Maastikukaitseala peamised väärtused seisnevad geoloogiliste objektide
esinemises, neist ulatuslikum on Pakri Pankrannik, mille piire maastikukaitseala
suures osas Pakri poolsaarel ka järgib. Kavandatava gaasitrassi maa-ala piires on
kaitse all ca 17 kõrgune Leetse astang. Kavandatavate ehitusgeoloogiliste
töödega ei kahjustata ühtegi geoloogiliselt väärtuslikku objekti.
Keila mõisa park ja Valingu tammik
Kavandatavat gaasitoru ei planeerita Keila mõis pargi ega Valingu tammiku
kaitsealadele. Nimetatud kaitsealustele loodusobjektidele kavandatav
ehitusgeoloogilise uuringutega kaasnev tegevus mõju ei avalda.
Pakri kaitseala
Pakri kavandatav kaitseala kattub osaliselt kunagi kavandatud Pakri Natura
varinimekirja alaga, seega hinnatakse nendele aladele avalduvalt mõju koos.
Kavandatavad geoloogilised uuringud on lühiajalised ja puuritavad puuraugud
täidetakse vahetult puursüdamike eemaldamise järgsel. Üldjuhul toimub
puursüdamike kirjeldamine koha peal, mis võimaldab puuraugud loodusliku
materjaliga taas täita. Vajadusel kasutatakse puuraukude tamponeerimist.
Seetõttu on häiringud loodusala elupaigatüüpidele ja kaitse-eesmärgiks olevatele
väärtustele minimaalsed ja lühiajalised ning elupaigatüüpide vähenemist ja
killustamist ei toimu.
Pakri poolsaarel määratletud keskkonnakaitselised elupaigatüübid ja liigid
kattuvad osaliselt juba olemasoleva Pakri loodusala nimestikus loetletud
elupaigatüüpide ja liikidega, seega on neid hinnatud elupaigatüüpide ja liikide
lõikes ptk-s 5 Tabelis 2.
Kloogaranna kanakulli püsielupaik
Kavandatav kaitseala jääb planeeritavast Balticconnectori trassist ca 80 m
kaugusele.
Peamised ohutegurid kaitsealustele linnuliikidele on elupaikade hävinemine
(metsa likvideerimine) ning häirimine (puurimistega seotud müra). Geoloogiliste
töödega kanakulli elupaika ei mõjutata ning kõige enam toob kavandatav
tegevus kaasa müra häiringuid.
Kanakull (Accipiter gentilis) on langeva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase
nimestiku järgi ohulähedane ning LKS alusel arvatud ohustatud liigina II
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 30
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
kaitsekategooria liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal
märkimisväärselt langenud, hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari
kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Kanakull
eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui
kultuurmaastikus. Liigi peamisteks ohuteguriteks on pesitsusaegne häirimine,
elupaikade degradeerumine ning toidubaasi vähenemine
Geoloogiliste tööde läbiviimiseks tuleks valida võimalikult suurim kaugus
kanakulli pesapaigast ning vältida tööde läbiviimist lindude pesitsusperioodil.
Pesitsusterritooriumile saabuvad linnud juba märtsis ning asuvad pesa
kohendama, häiring on oluline 1. aprillist 15. maini (mai lõpuni).
Mõju kaitsealustele liikidele
Balticconnector gaasitrassi mõjualasse (50 m) jäävad kaitstavad taimeliigid on
kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), harilik porss (Myrica gale)
eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja hall käpp (Orchis
militaris).
Balticconnectori trassil läbiviidavate geoloogiliste uuringutega tuleb vältida otsest
mõju kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade lähedal ning samuti valida
puuraukudele juurdepääsuks maastik ja tee, kus kaitstavaid liike ei esine.
Balticconnectori trass kattub osaliselt Kersalu maabumiskohas III
kaitsekategooria liblikaliigi, suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), leiukohana määratud
alaga, mis on ulatuslik ala Lahepere lahe ääres. Suur-kuldtiiva puhul on tegemist
üle Eesti hajusalt esineva vähearvuka, kuid hea levikuvõimega siin oma leviala
laiendava liigiga. Peamiseks ohuteguriks suur-kuldtiivale peetakse soode
kuivendamist. Selle ohuteguriga kavandataval geoloogiliste uuringute tegevusel
seost ei ole.
Kaitstavates linnuliikidest jääb mõjualasse kanakull (Accipiter gentilis), vt mõju
hinnangut eelnevast lõigust Kloogaranna kanakulli püsielupaik.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 31
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
5. Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on
tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende
elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt
ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele –
Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ ja Linnudirektiiv 2009/147/EÜ. Planeeringutega
tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura
aladele arvesse võtta.
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt
loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse
Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja
projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise
metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks
arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4
rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise
menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui
kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega
eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat
negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud
loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide
seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas
sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura-eelhindamise eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude välja
selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või
koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt
olulise mõjuga või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise tulemusena peetakse
olulise mõju kaasnemist tõenäoliseks, tuleb asuda teise etapi, st asjakohase
hindamise juurde.
Töö teostatakse olemasolevate materjalide baasil (EELIS).
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatav Balticconnector maagaasi toru ühendaks Eesti ja Soome
gaasivõrgud. Käesolev töö käsitleb trassikoridoril läbiviidavate ehitusgeoloogia ja
–geodeesia uuringutega kaasneda võivat mõju, sh Natura aladele. Kavandatava
tegevuse kirjeldus on toodud ptk-s 2.3.
Gaasitoru rajamisega kaasnevaid mõjusid käsitletakse Balticconnectori projekti
KMH raames9.
9
Balticconnector projekt. KMH programm, Ramboll 30.06.2014
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 32
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade
iseloomustus
Kavandatav Balticcoconnector (BC) gaasitorustik läbib ja läheb kinnitatud trassil
lähedalt mööda mitmest Natura 2000 alast. Seega käsitletakse käesolevas töös
Balticconnectori eelistatud ja kinnitatud trassivariantide ehitusgeoloogiliste ja –
geodeetiliste uuringute mõju järgmistele Natura võrgustiku aladele Eesti riigi
territooriumi piires:
Pakri linnu- ja loodusala jääb osaliselt Balticconnectori gaasitrassi
planeeringutega kinnitatud koridori. Planeeritavad trassid hakkavad läbima
mitmeid Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide alasid.
Niitvälja loodusala ei jää vahetult kavandatava gaasitrassi koridorile,
kuid jääb selle vahetusse lähedusse ja seetõttu käsitletakse käesolevas
töös trassi geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute võimalikku mõju
loodusalale. Niitvälja loodusala jääb kavandatavast gaasitrassist ca 500 m
põhja poole.
Täpsem Natura alade kirjeldus on toodud ptk-s 3.2.
Tabelis 2 on välja toodud ja kirjeldatud Balticconnectori gaasijuhtme geoloogiliste
uuringute ja geodeetiliste mõõtmiste alale või mõju alasse jäävate Natura 2000
aladel esinevad kaitstavad elupaigatüübid ja liigid. Lisaks on toodud hinnang
kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest mõjust.
Geoloogiliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel tuleb välistada võimalik
otsene mõju, mille tulemusena võidakse Natura alade eesmärgiks olevate
elupaikade ja liikide seisundit pöördumatult kahjustada.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 33
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
TabeL 2. Balticconnector gaasijuhtme geoloogiliste uuringute ja geodeetiliste mõõtmiste alale või mõju alasse jäävate Natura
2000 alade kaitseväärtused ning olulise mõju määramine
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
veealused Sublitoraali liivamadalad, mis on püsivalt vee all. Vee LoD13 1 Pakri loodusala Rannikumeres planeeritav
liivamadalad sügavus ulatub harva rohkem kui 20m allapoole keskmisest Pakri kaitseala geoloogiline puurimine
(1110) tasemest. Taimestumata või Zosteretum marinae ja toimub suures osas
Cymodoceion nodosae–kooslustega liivamadalad. Võivad vahetult Pakri loodusalal,
esineda koos tüübiga ‘1140 Mudaga paljanduvad mudased ja sh veealuste liivamadalate
liivased laugmadalikud’ alal, kuid puuraugud
täidetakse vahetult peale
puurimist ja seetõttu ei ole
eeldada elupaigatüübi
pikaajalist ja pöördumatut
kahjustamist.
jõgede Jõgede alamjooksu/suudmeala, mis on loodete LoD 1 Pakri loodusala Gaasijuhtme
lehtersuudmed mõjupiirkonnas. Jõgede lehtersuudmed on rannikuabajad, Pakri hoiuala trassialternatiivid ei jää
(1130) kus erinevalt ‘1160. Laiade madalate abajate ja lahtede’ jõgede lehtersuudemete
elupaigatüübist on oluline osa mageveel. Jõe- ja merevee elupaigatüüpide alale ega
segunemise ning aeglustunud voolu tingimustes toimub nende vahetusse
peeneteraliste setete ladestumine, sageli kujunevad siin ka lähedusse, seega võib
mõõnaga paljanduvad muda- ja liivaleeted ning tegevuse mõju lugeda
hargsuudmealad (deltad). Kuna Läänemerre suubuvate ebaoluliseks.
jõgede lehtersuudmetele on iseloomulik riimvesi, loodete
puudumine ning märgaladele ja/või madalveele omane
taimkate, moodustavad need estuaaride omaette alatüübi.
laiad madalad Laiad abajad ja lahed, kus erinevalt jõgede lehtersuudmetele LoD 1 Pakri loodusala Mõlemad BC gaasitrassi
lahed (1160) on magevee mõju reeglina üsna piiratud. Tavaliselt on need Pakri hoiuala alternatiivid ALT EST 1 ja
elupaigad merelainete otsese mõju eest varjatud, neile on ALT EST 2 läbivad
10
Elupaigatüüpide iseloomustus allika: ,,Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Paal, J. Tallinn, 2007.’’ Alusel.
11
Linnuliikide iseloomustus allika: ,,Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskuse andmebaasi.’’ Alusel.
12
Taime- ja liblikaliikide iseloomustus allika: ,, Eesti Loodus veebileht.’’ Alusel.
13
Kasutatavad lühendid, LoD – loodusdirektiiv, mille järel märgitud number tähistav direktiivi lisa, mille alusel konkreetse liigi kaitsestaatus määratakse,
LiD – linnudirektiiv, mille järel märgitud number tähistav direktiivi lisa, mille alusel konkreetse liigi kaitsestaatus määratakse. LKS – looduskaitseseadus,
mille järel märgitud number tähistab kaitsekategooriat, mille alusel liiki Eestis kaitstakse.
*Esmatähtis elupaigatüüp, mille säilitamine on loodusdirektiivi alusel prioriteetne.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 34
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
iseloomulik põhjasetete ning kasvupinnaste ulatuslik Lahepere lahte, kuhu jääb
varieeruvus, samuti bentiliste koosluste selgesti väljenduv laialdane elupaigatüübi
vööndilisus. Viimastele on omane suur looduslik levikuala. Kavandatavate
mitmekesisus. Vee maksimaalse sügavuse fikseerimist ei ehitusgeoloogiliste- ja
peeta selle tüübi puhul vajalikuks, kuna erinevates geodeetiliste uuringutega
geograafilistes piirkondades, samuti füsiograafiliselt toimub elupaiga alal
erinevate kooslusetüüpide puhul võib sellel olla erinev otsese sekkumisena vaid
ökoloogiline tähendus. Mõnikord määratletakse madala vee geoloogiline
piiri Zosteretea ja Potametea–koosluste levikuga. puurimistegevus, kuid
puurimise mõju on ajutine
ja lokaalne ning seetõttu ei
ole eeldada, et tegevusega
kahjustataks elupaiga
üldist seisundit
pöördumatult.
karid (1170) Sublitoraali või ka litoraali vööndis (juhul, kui sinnani LoD 1 Pakri loodusala Trassialternatiivide valikul
ulatuvad katkematult taime- ja loomakooslused) on välditud merepõhja
merepõhjast kerkivad veealused või mõõnaga paljanduvad kõrgemaid alasid ja
kaljud, samuti biogeensed konkretsioonid. Karidele on seetõttu ei nähta ette
harilikult iseloomulik bentiliste vetika- ning loomakoosluste geoloogiliste ja
vööndilisus, mis hõlmab ka nende elutegevuse tulemusena geodeetiliste uuringute
moodustunud konkretsioone, koorikuid ja koralle. käigus töid elupaigatüübi
alal. Samas tuleb
arvestada, et
planeeritavad uuringud
toimuvad karide vahetus
läheduses ja kohati väga
madalas vees ning
seetõttu tuleb
avariiolukordade
vältimiseks tegevus
põhjalikult läbi mõelda.
esmased Üheaastaste taimede, aga ka – eriti Vahemeremaades – nii LoD 1 Pakri loodusala Gaasitrassi alternatiiv ALT
rannavallid üheaastaste kui püsiktaimede kooslused, mis on kujunenud Pakri hoiuala EST 1 läbib elupaigatüübi
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 35
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
(1210) lämmastikurikast orgaanilist ainest sisaldavatel, lainetuse ja ala, kuid uuringutega
tõusuvee poolt kuhjatud materjalil, või rannavallidel elupaiga väärtust otseselt
(Cakiletea maritimae–kooslused). Kliburannikule on ei kahjustata.
iseloomulik lainete mõjul klibu, veeristiku ning kruusa
kuhjumine rannale ja ajuveerannale, kus viimase maapoolsel
piiril kujunevad kas püsivad ja/või ajutised rannavallid või
vallistikud
püsitaimestuga Püsi-rohttaimestuga kaetud klibuvallide kõrgemad osad; LoD 1 Pakri loodusala Gaasitrassi alternatiiv ALT
kivirannad taimkatte moodustavad Crambe maritima, Honkenya Pakri hoiuala EST 1 läbib elupaigatüübi
(1220) peploides ja teised püsiktaimed. Klibuvallide sisemaa-poolses ala, kuid uuringutega
kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda elupaiga väärtust otseselt
mitmesuguseid taimekooslusi. Kinnistunud vanadel ei kahjustata.
kliburannikutel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme-
ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi
samblike või sammaltaimede valitsemisega kooslusi. Siia
tüüpi tuleks Eestis lisaks kliburandade kõrgemale ja
jämedamast materjalist osale (vt eelmine elupaigatüüp –
‘1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid’) arvata
ka meil laialdaselt esinevad moreenrannikud.
merele avatud Pankrandade taimestu võib olla keerukas kompleks sõltudes LoD 1 Pakri loodusala Pakri neemel on
pankrannad nende geoloogilisest ehitusest ja geomorfoloogiast, avatusest Pakri kaitseala põhjaranniku ainus
(1230) merele, biogeograafilistest iseärasustest ning inimtegevuse paekaldalõik, mida meri
mõjust. Enam eksponeeritud pankrandadele on iseloomulik jätkuvalt murrutab. Panga
taimkatte vööndilisus – lõhede ja eendikooslustest imposantne profiil
rannaäärsetel järskudel nõlvadel (Crithmo-Armerietalia (püstloodne, kõrgus kuni
kooslused) kuni lausalise taimkattega rannikurohumaadeni 21 m) teeb ta üheks
panga ülaosas ja tipus, kuhu on kogunenud sügavam paekalda näidisalaks.
mullakiht (Silenion maritimae–kooslused). Sisemaa pool ja Panganeemikult laskuvad
paremini varjatud pankrandadel kujunevad koosluste merre mitmed väiksemad
kompleksid, mis hõlmavad nõmmesid, karbonaadirikkaid ja joad, pangaseinas on
happelisi rohumaid, terofüüte, kõrgeid rohttaimi, võserikke pesitsuspaiga leidnud
ning tuulte poolt kujundatud metsakooslusi, mille taimestu looduskaitsealune linnuliik
on rikastatud rannikule omaste flooraelemetidega. krüüsel, tasasel
pangapealsel leidub
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 36
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
tähelepanuväärseid
rändrahne.
Pakri paepanka läbib BC
gaasitrassi koridori
alternatiiv ALT EST 2.
Geoloogiliste ja
geodeetiliste uuringute
käigus elupaigatüübi
väärtust ei kahjustata.
väikesaared Maakerge tingib erinevatest kooslustest koosneva LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
ning laiud suktsessioonirea esinemise. Sageli paljanduvad pealiskorra Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
(1620) kivimid. Taimkate on tavaliselt väga hõre ning koosneb alternatiivsete koridoride
esiktaimestu laikudest. Mõnedel saartel soodustab taimede alale.
kasvu lämmastikurikas linnusõnnik. Palju on kuivalembeseid
taimi (kserofüüte), sageli kasvab ka samblikke. Kaljupinnas
leidub rohkesti ajutisi või püsivaid väikeveekogusid, milles
kasvab mitmesuguseid veetaimi ja elab veeloomi.
Väikesaared ning laiud on tähtsad pesitsuskohad lindudele
ning puhkepaigad hüljestele. See elupaigatüüp hõlmab ka
saari ning laide ümbritseva sublitoraali taimekooslusi. Sageli
on täheldatav sarnasus tüüpidesse ‘1170 Karid’ ja ‘1220
Püsi-rohttaimestuga esmased rannavallid’ kuuluvate
elupaikadega.
vähe- kuni Suhteliselt toitevaesed, kuid üsna rikkad lahustunud aluste LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
kesktoitelised (leeliseliste ainete) poolest; pH sageli 6-7; enamasti väga Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
kalgiveelised selge, sinise kuni roheka veega veekogud. Nende saastamata alternatiivsete koridoride
järved (3140) veekogude põhi on kaetud mändvetikate (Chara spp. ja alale.
Nitella spp.) vaibaga. Põhjamaades kuuluvad sellesse tüüpi
ka väikesed karbonaatiderikkad vähe- kuni kesktoitelised
järvelubja setetega järvikud, mille tihedas mändvetikatest
taimkattes domineerib Chara strigosa; sageli on need
veekogud ümbritsetud madalsoo või rabaga. Eesti
tingimustes on elupaigatüübi kohandamine komplitseeritud.
jõed ja ojad Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed veesisese või LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 37
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
(3260) ujuva taimestuga, mis kuulub Ranunculion fluitans–koosluste ei jää BC gaasitrassi
liitkonda või – suvise madala veeseisu esinemise korral – alternatiivsete koridoride
Callitricho-Batrachion–koosluste liitkonda. alale ega selle vahetusse
lähedusse, seega ei ole
eeldada tegevuse mõju
ulatumist elupaigatüübi
alale.
kadastikud Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused tasandikest LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
(5130) mägedeni. Tavaliselt mahajäetud meso- või kserofiilsete Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
rohumaade (Festuco-Brometalia, Elyno-Sesleretea– alternatiivsete koridoride
kooslused), harvem Calluno vulgaris-Ulicetea minoris alale ega selle vahetusse
nõmmekoosluste suktsessioonistaadium. lähedusse, seega ei ole
eeldada tegevuse mõju
ulatumist elupaigatüübi
alale.
liigirikkad Peamiselt turvast moodustavate väiksekasvuliste tarnade ja LoD 1 Pakri loodusala Planeeritavale BC
madalsood pruunsammaldega kaetud märgalad, mille muld on püsivalt Niitvälja gaasitrassi koridorile on
(7230) küllastatud soligeense või topogeense alusterikka, sageli loodusala elupaik kõige lähemal
karbonaatse veega. Veetase on maapinnast kas veidi Pakri hoiuala Niitvälja loodusalal, kuid
kõrgemal või madalamal. Turba moodustumine, kui see see jääb planeeritavate
esineb, on veesisene. ehitusgeoloogiliste- ja
geodeetiliste tööd
mõjualast vähemalt 500 m
kaugusele ja seetõttu ei
ole tegevusega kaasnevate
mõju elupaigatüübile
eeldada.
allikad ja Allikaid ja allikasoid iseloomustab pidev põhjavee vool. Vesi LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
allikasood on külm, ühtlase temperatuuriga, hapniku- ja ei jää BC gaasitrassi
(7160) mineraaliderikas. Allikasoodes imbub vesi läbi alternatiivsete koridoride
mineraalpinnase ja seda katva turbalasundi ning soodustab alale ega selle vahetusse
sealse taimkatte kasvu. Et vesi pärineb sügavalt maa seest, lähedusse, seega ei ole
võivad allikad olla kogu talve jäävabad. Selgrootute loomade eeldada tegevuse mõju
fauna on sageli väga spetsialiseeritud, floora rikas ulatumist elupaigatüübi
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 38
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
põhjapoolsetest liikidest. alale.
rannikulõukad Rannikulõukad e laguunid on madalad, merest klibuse LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
(*1150) maasääre, luidete, harvem ka kaljudega täielikult või ei jää BC gaasitrassi
osaliselt eraldatud rannikuveekogud. Vee soolsus ja hulk võib alternatiivsete koridoride
olla muutlik, sõltudes sademetest, aurumisest, merevee alale ega selle vahetusse
lisandumisest tormiga, mereveega üleujutatusest lähedusse, seega ei ole
talveperioodil, aga ka loodetest. Taimkate puudub, või selle eeldada tegevuse mõju
moodustavad heinmuda- (Ruppietea maritima), penikeelte- ulatumist elupaigatüübi
(Potametea), meriheina- (Zosteretea) või alale.
mändvetikakooslused (Charetea). Läänemere rannikulõukad
(‘flads and gloes’; Soomes ‘fladat’, ‘kluuvijärvet’) on
väikesed, harilikult madalad, osaliselt merega ühenduses
olevad, või maakerke tagajärjel sellest suhteliselt hiljuti
eraldunud veekogud. Neile on iseloomulik ulatuslike roostike
esinemine ning teised vohava kasvuga madalvee-
taimekooslused. Maastumisprotsessiga seoses on täheldatav
rida omavahel morfoloogiliselt ning strukturaalselt eristuvaid
taimkattestaadiume.
rannaniidud Enamasti madalakasvulised geolitoraali rannaniidud, LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
(*1630) mõnikord soolakulaikudega. Riimveelise mere tõttu on mulla ei jää BC gaasitrassi
soolsus väike, looded on nõrgad, kuid kohati avaldab mõju alternatiivsete koridoride
maakerge. Neid niite kasutati traditsiooniliselt alale ega selle vahetusse
heinavarumiseks või karjatamiseks, mis tagas nende pindala lähedusse, seega ei ole
laienemise ja hoidis taimkatte madala, soontaimede poolest eeldada tegevuse mõju
rikka ning sobiva pesitsuspaigaks kurvitsalistele. Alates mere ulatumist elupaigatüübi
rannalt saliinsetest kooslustes muutub taimkate sisemaa alale.
poole selgesti eristuvate vöönditena.
hallid luited Kinnistunud luited, mida katab enam-vähem liitunud, LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
(kinnistunud samblike ja sammalderohke püsitaimestu. Põhjamaistel Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
rannikuluited – hallidel luidetel Läänemere, Põhjamere ja Atlandi ookeani alternatiivsete koridoride
*2130) rannikuil kasvavad kõrreliste kooslused, samuti Galio- alale ega selle vahetusse
Koelerion albescentis, Corynephorion canescentis, Silene lähedusse, seega ei ole
conicae-Cerastion semidecandri–kooslused. eeldada tegevuse mõju
ulatumist elupaigatüübi
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 39
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
alale
kuivad niidud Kuivad või poolkuivad rohumaad karbonaatsel mullal LoD 1 Pakri loodusala Elupaigatüüp jääb Parki
lubjarikkal (Festuco-Brometalia-kooslused). Need kooslused on ühelt Pakri hoiuala loodusala piires mõlema
mullal poolt kujunenud steppidest või subkontinentaalsetest Pakri kaitseala BC trassivariandi
(*olulised rohumaadest (Festucetalia valesiacae–klassi kooslustest), eeldatavasse mõjualasse,
orhideede teiselt poolt aga okeaanilisematest ja lähis-mediteraansetest kuid arvestades uuringute
kasvualad – Brometalia erecti–klassi kooslustest. Viimasel juhul lühiajalisust ja meetodite
6210) eristatakse primaarseid Xerobromion–liitkonna kooslustega rakendamist, ei ole
rohumaid ja sekundaarseid (poollooduslikke) Mesobromion– eeldada, et tegevusega
liitkonna kooslustega rohumaid, millelele on iseloomulik võidaks kahjustada
püstluste (Bromus erectus) esinemine, samuti rikas käpaliste elupaigatüübi soodsat
floora. seisundit püsivalt.
lood (alvarid – Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
*6280) on väga liigirikkad ökosüsteemid, mida tugevasti mõjutavad Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
talveperioodi klimaatilised tingimused. Silekaljusid võib katta alternatiivsete koridoride
väga õhuke mullakiht, mis on tekkinud kaljupinnase alale ega selle vahetusse
porsumise tagajärjel. Õhuke muldkate, kui see on üldse lähedusse, seega ei ole
olemas, külmub sageli läbi ning on kaetud lumega. Sellises eeldada tegevuse mõju
elupaigas on taimedel ja loomadel välja kujunenud neile ulatumist elupaigatüübi
tingimustele vastavad erilised kohastumised. Igaastane alale.
külmumine ja sulamine liigutab muldkatet ning selles tekivad
väikesed paljad laigud, kus saavad kasvama asuda
paljud haruldased üheaastased taimed.
puisniidud Väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
(*6530) niidulaikudest koosnev taimkattekompleks. Tavalised ei jää BC gaasitrassi
puuliigid on saar (Fraxinus excelsior), kased (Betula pendula, alternatiivsete koridoride
B. pubescens), tamm (Quercus robur), pärn (Tilia cordata), alale ega selle vahetusse
jalakas (Ulmus glabra) ja/või hall lepp (Alnus incana). lähedusse, seega ei ole
Tänapäeval majandatakse veel vaid väheseid puisniite; eeldada tegevuse mõju
traditsioonilise kasutamise puhul kombineeriti siin niitmist, ulatumist elupaigatüübi
rehitsemist, karjatamist, puuokste kärpimist ja laasimist. alale.
Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja
ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne
sammaltaimede- ja samblikefloora. Paljud ohustatud liigid
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 40
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
kasvavad poolavatud paikades vanadel kärbitud okstega
puudel. Sellesse tüüpi ei kuulu mahajäetud ja puudega
kinnikasvavad niidud.
lääne- Lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) kooslused Pakri hoiuala Konkreetne elupaigatüüp
mõõkrohuga järvekallastel, märgadel niitudel või söötidel; külgnevad ei jää BC gaasitrassi
lubjarikkad raudtarnakooslustega (Caricion davallianae– liitkonna alternatiivsete koridoride
madalsood kooslused). alale ega selle vahetusse
(7210*) lähedusse, seega ei ole
eeldada tegevuse mõju
ulatumist elupaigatüübi
alale.
vanad Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
laialehised ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel. Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
metsad (*9020) Tavalisemad puuliigid on harilik tamm (Quercus robur), alternatiivsete koridoride
jalakalised (Ulmus spp.), harilik saar (Fraxinus excelsior), alale ega selle vahetusse
harilik pärn (Tilia cordata) ja harilik vaher (Acer platanoides). lähedusse, seega ei ole
Iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas eeldada tegevuse mõju
paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja ulatumist elupaigatüübi
mullafauna suur liigirikkus. Paljudel juhtudel on neid metsi alale.
varem kasutatud karjatamiseks või heinavarumiseks.
soostuvad ja Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all LoD 1 Pakri loodusala Konkreetne elupaigatüüp
soo-lehtmetsad ja tavaliselt igal aastal üleujutatud. Seega on need metsad Pakri hoiuala ei jää BC gaasitrassi
(*9080) niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid alternatiivsete koridoride
viimane on reeglina üsna õhuke. Hemiboreaalses alale ega selle vahetusse
taimkattevööndis on iseloomulikuks puuliigiks harilik saar lähedusse, seega ei ole
(Fraxinus excelsior), keskboreaalses taimkattevööndis eeldada tegevuse mõju
sanglepp (Alnus glutinosa). Sagedased on samuti hall lepp ulatumist elupaigatüübi
(Alnus incana), sookask (Betula pubescens) ja pajud (Salix alale.
spp.). Antud tüübile on omane erineva veetasemega laikude
esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid
ümbitsevad tavaliselt tüvemättad, valdavad siiski
üleujutatavad märjad alad.
rusukallete ja Eeskätt karbonaatsetest, aga ka silikaatsetest kivimitest LoD 1 Pakri loodusala Elupaigatüüp jääb
jäärakute varisenud rusul ja järskudel kaljustel nõlvadel kasvavad Pakri kaitseala planeeritava BC gaasitrassi
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 41
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
metsad segametsad sekundaarsete puuliikidega – mägivaher (Acer alternatiivi ALT EST 2
(pangametsad – pseudoplatanus), harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik lähedusse (trassist ca 250
*9180) pärn (Tilia cordata). Need metsad jaotuvad kahte rühma: m kagu suunas), kuid
jahedas ja niiskes keskkonnas kasvavateks tiheda liituvusega eeldatav
metsadeks, milles valitsevaks puuliigiks on enamasti ehitusgeoloogiliste- ja
mägivaher (Lunario-Acerenion–liitkond), ning hariliku pärna geodeetiliste tööde
ja laialehise pärna (Tilia platyphyllos) domineerimisega mõjuala ei ulatu
kuivadel soojadel rusukalletel kasvavateks metsadeks (Tilio- konkreetse elupaigani.
Acerenion–liitkond). Seega võib eeldada, et
tegevusega elupaiga
väärtust ega seisundit ei
kahjustata.
emaputk Emaputk kasvab (sageli koos heinputkega) niisketel ja LoD 2 Pakri loodusala Kavandatava BC
(Angelica märgadel soo- ja rannaniitudel ning jõeluhtadel, kus LKS III Pakri hoiuala gaasitrassi
palustris) pinnavesi püsib pidevalt piisavalt kõrge. Eelistab ehitusgeoloogiliste- ja
huumusrikast ja turbast pinnast. Samas ei talu see liik aga geodeetiliste uuringute
pikaajalisi üleujutusi. Emaputk eelistab kasvada otseses mõjualas ei ole fikseeritud
päikesepaistes, kuid talub ka kuni 30% varju. Ta on küll konkreetse liigi
lopsaka kasvuga ja konkurentsivõimeline – teiste kasvukohti.
niidutaimedega konkureerib ta oma lopsaka kasvu tõttu
edukalt – kuid kui põõsarinne tiheneb või roostik peale
tungib, kaob emaputk sellelt alalt.
nõmmnelk Nõmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja LoD 2 Pakri loodusala Kavandatava BC
(Dianthus klibuvallidel, aga ka kuivades valgusküllastes LKS III Pakri hoiuala gaasitrassi
arenarius männimetsades. Talle sobivad nii rannikualad – rannaliiv või ehitusgeoloogiliste- ja
subsp. klibu – kui ka inimtekkelised lahtise liivaga maalapid, näiteks geodeetiliste uuringute
arenarius) teeservades. Nõmmnelk eelistab üldiselt valgusrikkaid mõjualas ei ole fikseeritud
kasvukohti happelisel ja liivasel pinnasel. konkreetse liigi
kasvukohti.
soohiilakas Soohiilakas eelistab märga lubjarikast kasvukohta eelkõige LoD 2 Pakri loodusala Kavandatava BC
(Liparis loeselii) allikalistes soodes, vahel ka õõtsikutel. Tihti asustab see liik LKS II Pakri hoiuala gaasitrassi
suhteliselt noori, niiskeid ja lubjarikkaid nõgusid. Soohiilakat ehitusgeoloogiliste- ja
võib leida ka rabades, aga ainult laiguti ja just liikuva, geodeetiliste uuringute
lubjasema veega kohtades. Tema tavalisemad saatjataimed mõjualas ei ole fikseeritud
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 42
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
on ubaleht, vesihernes, hirsstarn, kollane tarn, pääsusilm. konkreetse liigi
Rannikualal kasvab soohiilakas mõnikord kuivemateski kasvukohti.
paikades, kuid ikkagi seal, kuhu ulatub merevee mõju.
jäik Jäik keerdsammal eelistab kasvada loopealsel, kus mullakiht LoD 2 Pakri loodusala Kavandatava BC
keerdsammal on väga õhuke ja kohati paljandub paas, seega LKS II gaasitrassi
(Tortella rigens) keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikel aladel. ehitusgeoloogiliste- ja
geodeetiliste uuringute
mõjualas ei ole fikseeritud
konkreetse liigi
kasvukohti.
suur- Suur-mosaiikliblikas on väheliikuv ja nad elavad väikeste LoD 2 Pakri loodusala Planeeritava gaasitrassi
mosaiikliblikas kolooniate ehk osapopulatsioonidena. LKS III vahetusse lähedusse ei jää
(Hypodryas teadaolevalt suur-
maturna) mosaiikliblika elupaikasid
ja seetõttu võib
kavandatava tegevuse
mõju kaitsealusele liigile
lugeda ebaoluliseks.
soojumikas Eesti soojumikas kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis, kus on LoD 2 Niitvälja Niitvälja soojumaka
(Saussurea teada kaks leiukohta Pope ja Tukumsi juures. Eestis leidub LKS III loodusala püsielupaik jääb
alpina ssp. teda ainult mandriosas, rohkem Lääne-, Lääne-Pärnu-, planeeritavast BC
esthonica) Rapla-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Talle sobivad lubjarikkad gaasitrassist ca 500 m ida
soostunud niidud, madalsood ning soised hõredad metsad ja poole ja seega arvatavast
võsad, kus rohustus kasvab pruuni sepsikat, sinihelmikat, planeeritavate
lubikat, raudtarna jt. lubjalembeseid niiskust armastavaid geoloogiliste- ja
taimi. geodeetiliste tööde
mõjualast eemale. Seega
võib tegevuse mõju
elupaigale lugeda
ebaoluliseks.
viupart Elutseb peamiselt taigavööndi taimerohkeil veekogudel ja LiD 1 Pakri linnuala Kavandatava BC
(Anas soodes, sööb nii veetaimi kui ka maismaal kasvavaid Pakri hoiuala gaasitrassi läheduses
penelope) rohundeid; lendab osavalt ja kergelt. Pesitsuspaikadele sobivaid elupaiku ei ole
jõuavad viupardid hilja. Pesa paikneb maas, kurnas on 7– (Viupart pesitseb Eestis
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 43
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
10 muna. Kohe, kui udusuled on pärast koorumist kuivanud, peamiselt sisemaa järvedel
lahkuvad pojad pesahülgajatena pesast ja siirduvad vette. ja luhtadel, harvem ka
Talvitamisalad paiknevad kinnikülmumata veekogudel, eriti meresaartel.). Mõju
meelsasti viibib mudastel merelahtedel. Eestis arvukas ebaoluline.
läbirändaja ja väikesearvuline haudelind (peamiselt
sisemaajärvedel ja luhtadel).
sinikael-part Sinikael-part on laialt levinud lind. Eestis elutseb ta LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ei häiri. Ränne
(Anas igasugustel veekogudel. Ta eelistab taimestikurikkaid kohti. Pakri hoiuala toimub enamasti vee
platyrhynchos) Isegi linnaveekogudel, kui leidub pesale sobiv koht, kasvatab kohal.
ta pojad üles. Pesapaikadele saabuvad sinikael-pardid
paarides. Nad saabuvad juba varakevadel. Seetõttu hüütakse
neid märtspartideks. Pesakoha valivad isa- ja emaslind koos.
Pesa ehitatakse vee lähedale. Tavaliselt ehitatakse pesa
varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale,
näiteks endisesse vaesepessa. Munema hakkab emaslind
aprillis. Pesalt lahkudes katab emaslind munad
udusulgedega. Need udusuled langevad emaslinnu rinnalt
välja munemise ja haudumise perioodil. Haub emaslind.
isaslind hülgab emase ja lendab sulgima. Pojad hülgavad
pesa 12...16 tundi pärast koorumist.
merivart Merivardid on levinud vaid Eesti rannikuvetes, sisemaal neid LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ei häiri. Ränne
(Aythya marila) ei kohta. Sealgi võib pesitsejaid leida vaid Vilsandi saarelt ja Pakri hoiuala toimub enamasti vee
ümbritsevatelt laidudelt. Eestisse jõuavad merivardid märtsi kohal. Mõju ebaoluline.
lõpus ja aprilli alguses. Sügisränne toimub oktoobris-
novembris.
hüüp Hüüp elab paljudel suurte roostikega veekogudel nii LiD 1 Pakri linnuala Kavandatava tegevuse
(Botaurus Euroopas kui ka Aasias. Just roostikuga järve- ja merelahed Pakri hoiuala mõjupiirkonnas sobivaid
stellaris) suudavad hüübile pakkuda piisavat kaitset ja turvalist kohta pesitsuspaiku ei ole
pesaehituseks. Huvitav on veel tema käitumine hädaohu (pesitseb seisva või
korral: sirutab pea välja ja jääb liikumatult seisma aeglaselt voolava veega
jäljendades kuivanud pilliroo kimpu. Lohakalt ehitatud pesas poolavatud järve- ja
koorub vähem kui kuuga tavaliselt 3...5 poega. Paari nädala merelahtede ning jõgede
pärast ronivad hüübipojad pesast välja ja kahekuuselt õpivad roostikupiirkondades).
lendama. Seejärel saavad nad oma põhitoitu, kalu, ise Mõju ebaoluline.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 44
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
otsima minna. Oktoobri algul lendavad hüübid Lõuna-
Euroopasse või Aafrikasse talvitama. Sealt saabuvad nad aga
juba aprilli algul tagasi. Ränne toimub tavaliselt üksinda.
sõtkas Sõtkas on levinud kogu põhjapoolkera metsavööndis. Eestis LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ei häiri. Ränne
(Bucephala on sõtkas arvukas läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. Pakri hoiuala toimub enamasti vee
clangula) Sõtkas pesitseb vähe- ja keskmistoitelistel metsajärvedel ja - kohal. Mõju ebaoluline.
jõgedel, eelkõige Lõuna- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt.
Väga arvukalt võib neid kohata aga kevadisel ja sügisesel
läbirändel. Sõtkas teeb oma pesa puuõõnde, kännualusesse
õõnsusesse ja muudesse sarnastesse paikadesse. Aprilli lõpul
- mai algul on pesas helevalgete udusulgede all varjul 7…12
sinakasrohelist muna. Pojad kooruvad juuni esimesel poolel
ja lennuvõimestuvad juuli lõpul. Isalinnud koonduvad juba
mai lõpul salkadesse ja siirduvad merele sulgima. Sõtkas
toitub peamiselt selgrootutest loomadest ja vähem
veetaimedest. Oma toitu hangib sõtkas sukeldudes.
krüüsel Eestis on krüüsel haruldane haudelind ja väikesearvuline LiD 1 Pakri linnuala Pesitseb Pakri paepangal,
(Cepphus läbirändaja ning talvitaja. Meil pesitseb ta Pakri LKS II Pakri hoiuala mida läbib BC gaasitrassi
grylle) poolsaarel klindilõhedes. Pesitsusajal on teda 20–40 paari, Pakri kaitseala koridorialternatiiv ALT EST
talvitajana märksa rohkem – 1000–3000 isendit. 2.
Pesitseb valdavalt Pakri ps
põhjarannikul. BC
gaasitrassi alternatiivi ALT
EST 2 ühenduskoht Mere
ja maismaa vahel on
planeeritud krüüslite
levialadest lõuna poole.
Krüüselid väldivad
maismaa kohal lendamist.
Seega võib gaasitrassi
uuringute mõju lugeda
ebaoluliseks.
aul Aul on nagu hahkki levinud Euraasia põhjapoolel. Eestis on LiD 1 Pakri linnuala Pakri linnualal on aul
(Clangula aul läbirändaja, kes siin kunagi ei pesitse. Auli Pakri hoiuala arvukaim peatuv veelind.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 45
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
hyemalis) tegutsemispaigaks on avameri. Rändel ilmub ta ka järvedele Suurel hulgal peatub aule
ja jõgedele, teinekord ka rabalaugastele. Toitub merepõhja linnuala avamerepoolsetes
selgrootutest, eriti limustest, kellede kättesaamiseks võib piirkondades nii sügisel
mitme meetri sügavusele sukelduda. Aul võib vee all päris (loendatud 46 000 isendit)
palju liikuda, mistõttu neid satub tihti kalurite mõrdadesse ja kui kevadel (eelmise
põhjaõngedesse. Kuna aul on avamerelind, siis on ta ka väga kümnendi alguses
sõltuv oma sulestikust. Laevateedel ja sadamates hukkub loendatud kuni 60 000)14.
suur osa aule (sageli kümneid tuhandeid), kuna nende Pakri poolsaare ümbruse
sulestik imbub laevaõlidega läbi ja linnud ei ole enam puhul on aulide oluliseks
võimelised ujuma. peatupaigaks peetud Pakri
neeme ümbruse veealust
pangaastangut ja –
platood, kus aulid toituvad
põhiliselt söödavast
rannakarbist15.
Suhteliselt arvukaid
aulikogumeid on
registreeritud planeeritava
BC gaasitrassi
koridorialternatiivi ALT EST
2 maismaapoolses osas16.
Veealuse müra ja heljumi
levik ei ole lindudele
olulise tähtsusega, mõju
on lühiajaline ja
ühekordne. Osad liigid
(aul) küll sukelduvad, kuid
ajutiste ebasoodsate
tingimuste korral võimalik
valida toitumiseks muid
14
Projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel – alade valik ja kaitsemeetmed (ESTMAR)” raames koostatud Pakri hoiuala ja maastikukaitseala
mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020
15
TTÜ MSI, 2012. Paldiski Põhjasadama 0. kai rajamise ja süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne. Tallinn.
16
Eesti Ornitoloogiaühing, 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise veelinnuloenduse 2012. a. aastaaruanne.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 46
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
alasid.
väikeluik Euroopa asurkondade väikeluiged rändavad Läänemere LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ei häiri. Ränne
(Cygnus kaudu Lääne-Euroopasse. Eestist kulgeb üle väikeluige tähtis LKS II Pakri hoiuala toimub enamasti vee
columbianus rännutee. Ta on meil harilik läbirändaja, peatub nii rannikul kohal. Mõju ebaoluline.
bewickii) kui ka sisemaa märgaladel ja põldudel. Osa jääb talveks ka
meile pidama.
laululuik Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik, LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ei häiri. Ränne
(Cygnus Skandinaavias pesitseb ka mägiveekogudel. Pesitseb ta mai LKS II Pakri hoiuala toimub enamasti vee
cygnus) lõpul, juunis. Kurnas on 5…6 kollakasvalget muna. Pojad kohal. Mõju ebaoluline.
saavutavad lennuvõime sügise alguseks. Meil on laululuik
tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast
pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid.
Meile saabub laululuik märtsis, läbirändel peatub kevadel
kuni mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust
novembrini. Vähesed neist jäävad ka talvitama. Rändel
peatuvad luiged nii merel kui ka siseveekogudel (nendeks
saavad olla vaid suuremad järved, laululuik ei usalda
väikseid veekogusid), teostades merelähedastelt
hädaohututelt aladelt päeva jooksul regulaarseid lende
madalmere toitemaadele. Toitu hangivad nad nokaga põhja
küünitades, sügavamal vees sageli keha püstiselt alla
suunates, nagu pardid. Laululuik toitub eelkõige taimedest,
vähemtähtsad on selgrootud loomad.
kühmnokk-luik Eestis on ta levinud eelkõige Lääne-Eesti saarte ja Põhja- LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ja pesitsemist ei
(Cygnus olor) Eesti ranniku ümbruses. Esimesed kühmnokk-luiged Pakri hoiuala häiri. Ränne toimub
saabuvad meile juba vaba vee laikude tekkimise ajal, enamasti vee kohal. Mõju
viimased lahkuvad veekogude täieliku kinnikülmumise ajal. ebaoluline. Kavandatava
Ega asjata ei öelda, et luiged lähvad, lumi taga. Soodsatel BC gaasitrassi piirkonnas
talvedel (kui jääolud ja muud faktorid võimaldavad veel sobivaid pesitsuspaiku
toituda) talvitab neist meil üsna paljud. Kühmnokk-luik (pesad madalas vees või
eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja soises kohas) ei ole.
rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Pesitsemist alustab
aprilli teisel poolel ja mai algul. Kurnas on 4...8 suurt
rohekashalli muna. Koorunud pojad näevad väga rääbakad
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 47
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
välja ega meenuta sugugi seda lindu, keda ilu pärast tiikidel
peetakse. Pojad saavutavad lennuvõimekuse septembri
algul.
merikotkas Merikotkas on meie kõige suurem röövlind, kes eelistab LiD 1 LKS I Pakri linnuala Merikotka pesad asuvad
(Haliaeetus veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- Pakri hoiuala planeeritavast BC
albicilla) segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest gaasitrassist kilomeetrite
männi otsa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal kaugusel. Suhteliselt
merikotkaid nähtud juba sajandeid. Taimekaitsemürkide ja lühiajalised uuringud ei
loomaraibete mürgitamine viisid tema arvukuse meil mõjuta merikotkaste ega
vahepeal üsna kriitiliseks. Sajandivahetusel arvati meil olevat nende elupaikade
ligi 30 paari, 70. aastatel vaid kümmekond. Aga merikotka- seisundit.
taolisi tõelisi tippkiskjaid ei saagi kunagi palju olla.
Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on
suur lind, siis alates pardisuurustest lindudest ta suurte
lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see
lõpu leiab. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka
veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid
külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka
pinnavetes ujuvaid suuri kalu.
kalakajakas Kalakajakas on Eesti mererannikute üks arvukamaid LiD 1 Pakri linnuala Kavandatava gaasitrassi
(Larus canus) kajakaid. Ära tunneme ta sinihalli mantli ja mustade Pakri hoiuala mõjupiirkonnas sobivaid
valgeotsaliste tiibade järgi, nokk ja jalad on kalakajakal pesitsuspaiku ei ole
kollased. Temaga väga sarnasest hõbekajakast on ta (pesitseb kaljudel, kividel,
peaaegu kaks korda väiksem, andes välja ühe parasjagu väikesaartel jne). Mõju
suure varese mõõdud. Pesa ehitatakse kõrgemale kohale, ebaoluline.
maikuu alguses munetakse harilikult kolm muna, kurna
hautakse kaua: 25...26 päeva. Koorunud pojad lahkuvad
pesast juba 3...5 päeva möödudes ja hakkavad usinasti ema-
isa silma all mööda oma territooriumi ringi jooksma. Oma
maa-alale on pesakond truu veel mõnda aega ka peale
noorte lennuvõime saavutamist jääb poegadest väljalennuni
ellu alla poolte, täiesti võimetult peavad kalakajakavanemad
pealt vaatama, kuidas tuleb suur merikajakas ja maiustab
tema munade või poegadega kuni kõht täis saab.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 48
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
tõmmuvaeras Tõmmuvaeras ehitab pesa rannajoonest sageli kaugele. LiD 1 Pakri linnuala Kavandatava gaasitrassi
(Melanitta Pesitseb hilja, pojad kooruvad alles juulis, kuid isased LKS III Pakri hoiuala mõjupiirkonnas sobivaid
fusca) hakkavad sulgimispaikadesse minema juba juuni lõpust. Ei pesitsuspaiku (pesitsevad
moodusta selliseid hiigelparvi ega sulgimiskoondisi nagu meresaartel) ei ole
mustvaeras. Varasematel aastatel oli tõmmuvaeras Eesti (pesitseb kaljudel, kividel,
rannikul tavaline haudelind, nüüd on tema arvukus langenud väikesaartel jne). Mõju
ja ta on looduskaitse III kaitsekategooria liik. Tõmmuvaeras ebaoluline.
harilik läbirändaja ja meie merelahtedel tavaline talvitaja.
jääkoskel Jääkoskel on levinud põhjapoolkera okas- ja segametsade LiD 1 Pakri linnuala Kavandatava gaasitrassi
(Mergus vööndis ning Kesk-Aasia mäestikes. Eestis on jääkoskel Pakri hoiuala mõjupiirkonnas sobivaid
merganser) rohukosklaga võrreldes laiemalt levinud, lisaks Lääne-Eesti pesitsuspaiku ei ole
saartele ja Eesti põhjarannikule võib teda leida ka Võrtsjärvel (pesitseb puuõõntes, võib
ja mujalgi Lõuna-Eesti veekogudel. Jääkoskel tegutseb kasutada ka kividevahelisi
avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse õõnsusi). Mõju ebaoluline.
ja isegi inimasulatesse. Pesa teeb jääkoskel igasugustesse
õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei
põlga ära ka müüripragusid, põranda- ja katusealuseid.
Jääkoskel kasutab ka pesakaste ja Vaika looduskaitsealal on
nende tarvis juba ammu mitmekordseid pesamaju
paigaldatud. Jääkoskel võib aga pesitseda ka avapesas,
roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all. Pesas on mai
alguses 10...15 kreemikasvalget piklikku muna. On esinenud
ka juhtumeid, kus mitu emalindu on munenud ühte pessa ja
siis on seal sageli üle 40 muna, mida hauduma ei hakka
keegi (iga lind tahab ikka eelkõige oma mune haududa,
sellise suure kuhja puhul aga pole võimalik omi võõrastest
eristada). Pojad kooruvad mai lõpul ja juunis ning saavad
lennuvõimeliseks juulis - augustis. Isalinnud kogunevad
juunis suurtesse parvedesse ja sulgivad meresaarte
läheduses. Poegadega emalind liigub samuti avaveele.
tutkas Tutka isaslinnud alustavad juba üsna koheselt pärast meie LiD 1 LKS I Pakri linnuala Kavandatava gaasitrassi
(Philomachus aladele saabumist gruppideks kogunemist ja omavahel Pakri hoiuala mõjupiirkonnas sobivaid
pugnax) kaklemist. See toimub enamasti paremini nähtavates pesitsuspaiku ei ole
kohtades ja sageli mitmes kohas korraga. Kakluse (pesitseb niisketel
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 49
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
vaheaegadel paaritutakse emaslindudega, kõik ettejuhtuvad rohumaadel). Mõju
tutka emaslinnud saavad ära viljastatud. Seejärel alustab ebaoluline.
emaslind pesapaiga otsimist ja pesa ehitamist. Isaslinnud
emaslinde selles, ega ka hilisemas lõimetishooldes ei abista,
see periood möödub neil omavahel kakeldes. Alles juunikuu
lõpupoole hakkavad isaslinnud "maha rahunema", samuti
hakkavad neil siis maha tulema ka hundsulestikule
iseloomulikud suled. Selleks ajaks on aga esimesed pojad
juba lennuvõimelised.
tuttpütt Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, LiD 1 Pakri linnuala Peatumist ei häiri. Ränne
(Podiceps on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees Pakri hoiuala toimub enamasti vee
cristatus) ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kohal. Mõju ebaoluline.
kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas
on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta
pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi
Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt
on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka
paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-
Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel
poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui
jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris,
salkadena.
hahk Hahk on levinud haneline; suurimaid partlasi, kuulub LiD 1 Pakri linnuala Haha peatumispaiga piir
(Somateria sukelpartide rühma. Isaslind mustvalge, emaslind nn Pakri hoiuala jääb vahetult planeeritava
mollissima) pardipruun. Pikkus 50–71 cm, tiibade siruulatus 80–108 cm. BC gaasitrassi ALT EST 2
Hahk on puhtmereline lind, pesitseb ranniku avaalal kivide (Pakrineeme)
ääres, põõsaste all või muus varjulises kohas. Toitub maabumiskoha alale. Kuna
peamiselt merelimustest ja vähilaadsetest. Kurnas 4–7 muna planeeritavad BC
Eestis on hahk hilisjääaja jäänuk. Meresaartel on ta tavaline gaasitrassi
haudelind. Saabub märtsis-aprillis. Isalinnud koonduvad ehitusgeoloogilised- ja
merele juba emaslindude haudumise ajal suurtesse geodeetilised tööd on
parvedesse. Sügisränne kestab kuni novembrini. ajutised ja tööde eelne
olukord taastatakse
vahetult puurimiste
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 50
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Natura 2000 Kaitse-
101112
kaitseväärtus Kirjeldus kategooria Esinemisala Eeldatav mõju
lõpetamisel. Seega haha
peatumisel võib esineda
tööde teostamise perioodil
teatavaid häiringuid, kuid
mõjud on lühiajalised ja
liigi ega peatumispaiga
seisundit ei kahjustata.
Ränne toimub enamasti
vee kohal. Mõju
ebaoluline.
punajalg-tilder Punajalg-tilder eelistab elupaigana niiskeid või soostunuid LiD 1 Pakri linnuala Kavandatava BC trassi
(Tringa totanus) kõrge rohukasvuga alasid, kus tema jalgade ja noka pikkus LKS III Pakri hoiuala piirkonnas sobivaid
vägagi vajalikuks osutuvad. Nimelt toituvad need linnud pesitsuspaiku ei ole.
lompide või muude veekogude kaldaäärses osas sageli kuni Võimalik pesitsemine
kõhuni mudas solberdades ja oma pika nokaga muda vahetult gaasitrassi
songides, et ettevaatamatuid selgrootuid võimalikult mereäärses osas. Mõju
ootamatult tabada. Samamoodi ootamatult võidakse aga ebaoluline.
kulliliste poolt tabada ka teda ennast.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 51
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura-ala kaitsekorraldamisega ning ei aita
kaudselt ega otseselt kaasa ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele
Kavandatav tegevus näeb ette planeeritava Balticconnector gaasijuhtme
alternatiivsete trassilõikude alal ja kinnitatud trassil planeeritavate
ehitusgeoloogiliste uuringute ja geodeetiliste mõõtmiste võimaliku mõju
väljaselgitamist tegevuse eeldatavasse mõjualasse jäävate Natura 2000
võrgustiku aladele.
Tänaseks ei ole Eesti territooriumi piires Balticconnectori trass lõplikult paigas
vaid Paldiski linna territooriumil ja sellest tulenevalt ka Eesti majandusvete
piires. Trassivariantidena on kaalumisel kaks alternatiivi: ALT EST 1 (Kersalu
maabumiskoht) ja ALT EST 2 (Pakrineeme maabumiskoht), vt Joonis 1.
Mõju Pakri loodusalale
Olenemata kumma Paldiski linna gaasitrassi alternatiivi kasuks lõplik otsus
langetatakse, läbib planeeritav trass Pakri loodusala ning geoloogilised uuringud
ja geodeetilised mõõtmised on plaanis läbi viia mõlema trassialternatiivi alal.
Geodeetiliste mõõdistamise käigus ei ole eeldada olulist mõju loodusalale, kuna
tegelikku raja märkimist loodusesse ei toimu. Suurem potentsiaalne mõju
loodusala kaitstavatele elupaikadele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele võib
ilmneda geoloogiliste uuringute läbiviimisega.
Geoloogiliste uuringutega nähakse ette trassikoridoridele puuraukude rajamist
(tänaseks ei ole veel lõplikult selge, kui tihedalt puurauke rajatakse) eesmärgiga
saada hilisema gaasijuhtme paigaldamiseks põhjalik ehitusgeoloogiline
andmestik. Puuritavate puuraukude sügavus sõltub konkreetse ala geoloogilisest
ehitusest. Üldjuhul ei puurita puurauke, mis läbivad mitut põhjavee kompleksi.
Juhul, kui see peaks siiski veepideme läbimine peaks aset leidma, tagatakse
puurimisjärgselt puuraugu nõuetele vastav tamponeerimine. Kui veepidemeid ei
kahjustata, siis täidetakse puuritavad augud vahetult peale proovivõttu samast
puuraugust pärineva materjaliga.
Pakri loodusala piires jäävad kavandatava Balticconnectori trassivariantide
mõjualasse mitu elupaigatüüpi, mille hulgas on ka esmatähtsaid elupaigatüüpe.
Trassi uuringute mõjualasse jäävad muu hulgas kuivade lubjarikaste muldade
niitude (6210*) ja rusukallete ja järsakute metsade (9180*) esmatähtsad
elupaigatüübid (vt Joonis 7 ja Tabel 2).
Põhiline mõju elupaigatüüpidele ja kaitstavatele liikidele tuleneb potentsiaalselt
otsesest puurimistegevusest meres. Tegemist on lühiajalise mõjuga, kus kõik
puuraugud täidetakse puurimise puursüdamike kirjeldamise ja proovide võtmise
järgselt puuraugust pärit materjaliga ning seega ei toimu eespoolnimetatud
elupaigatüüpide pindala vähenemist ning killustatust. Peale geoloogiliste tööde
läbiviimist jääb ala kaitsestaatus soodsaks ning säilivad püsivalt asjaomase ala
olemuslikud tunnused.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 52
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Ka Euroopa kohtu kaasuse C-258/1117 on kohtujurist oma analüüsis välja
toonud: Kava või projektiga võib kaasneda teatav selgelt ajutine väärtuse
vähenemine, mida on võimalik täielikult tagasi pöörata, ehk teisisõnu on võimalik
taastada alal lühikese aja jooksul kohane kaitsestaatus. Selle näiteks võib olla
pinnasesse süvendi kaevamine, et viia maa-alune torujuhe üle ala nurga.
Tingimusel, et ala häirimine on võimalik heastada, ei oleks negatiivset mõju ala
terviklikkusele.
Meetmed, millega hävitatakse püsivalt sellise elupaiga osa, mille olemasolu tõttu
see ala kaitse alla võeti, tuleb määratlusest tulenevalt liigitada negatiivseteks.
Ala kaitse-eesmärke kahjustatakse selle hävitamise tõttu põhjalikult ja
tagasipööramatult.
Peale geoloogiliste tööde läbiviimist jääb ala Pakri loodusala kaitsestaatus
soodsaks ning säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, seega pole
eeldada alale avalduvat olulist keskkonnamõju.
Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõju Pakri loodusala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärkide saavutamisele
Kaitse-eesmärgid: Pakri loodusala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
Aeglustada ala kaitse- jah/ Kavandatavad BC geoloogilised- ja geodeetilised
eesmärkide saavutamist? ei uuringud toimuvad vahetult Pakri loodusalal, seal
hulgas suures osas Eesti territoriaalmere piires.
Tööde käigus puuritakse mere põhja kavandatavale
gaasitoru trassile mitmeid puurauke, eesmärgiga
tagada trassikoridori põhjalik geoloogiline uuritus.
Kuna tegevus toimub vahetult loodusala piires,
esineb oht, et loodusala elupaigatüüpe ja selle
kaitse-eesmärgiks olevaid liikide mõjutatakse. Siiski
ei ole eeldada, et nõuetekohasel geoloogilisel
puurimisel ja puuraukude puurimisjärgsel täitmisel
ilmnevad olulised häiringud loodusala kaitse-
eesmärgiks olevatele liikidele. Oluline on tagada
uuringute ohutus, kuna suur osa tegevusest toimub
merel madalas kariderohkes piirkonnas.
Ohutusnõuetest kinni pidades ning tagades nõuetele
vastavate geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute
teostamine, ei ole eeldada negatiivset mõju, mis
võiks aeglustada loodusala kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Katkestada ala kaitse- ei Eeldusel, et puuraugud täidetakse (vajadusel
eesmärkide suunas liikumise? tamponeeritakse) puurimisjärgselt vastavalt
määrusega18 kehtestatud korrale, ei ole tegevusega
17
Euroopa Kohtu kaasus C-258/11;
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=136145&pageIndex=0&doclang
=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1080948
18
Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja
rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele
võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha
kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja
puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu
likvideerimise akti vormid. Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud 29.07.2010 nr 37
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 53
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kaitse-eesmärgid: Pakri loodusala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
eeldada loodusalalae kahju, mis takistaks või
pidurdaks selle kaitse-eesmärkide suunas liikumist.
Takistada selliste tegurite ei Tegevusega ei ole eeldada olulist või püsivat mõju
toimimist, mis aitavad loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, mis
säilitada ala soodsat seisundit? võiks mõjutada loodusala soodsat seisundit.
Häirida ala soodsa seisundi ei Ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega
indikaatoritena kasutatavate kaasneksid ulatuslikud häiringud, mis võiksid
võtmeliikide tasakaalu, levikut võtmeliikide levikut mõjutada.
ja asustustihedust?
Teised indikaatorid ei Ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega
kaasneksid ulatuslikud häiringud, mis võiksid
võtmeliikide levikut mõjutada.
Põhjustada muutusi kriitilise ei Võimalikud on väiksemad häiringud, kuid tegevuse
tähtsusega, ala olemust eesmärki ja kestvust arvestades ei ole tõenäoline,
määravates aspektides (nt et ulatuslikud häiringud võiksid aset leida.
toitainete tasakaal), millest Oluline on vältida müra ja vibratsiooni tekitavaid
sõltub ala toimimine elupaiga tegevusi kalade kudemisperioodil.
või ökosüsteemina?
Muuta ala struktuuri ja/või ei On tõenäoline, et eelkõige geoloogilise puurimise
funktsiooni määravate seoste käigus Pakri loodusalal võivad esineda lühiajalised
(nt pinnase ja vee või taimede häiringud (nt lokaalne heljumi sisalduse tõus
ja loomade vaheliste seoste) merevees), kuid tegemist on väga ebaoluliste ja
dünaamikat? ajutiste muutustega, mis ei mõjuta loodusala
struktuuri tervikuna. Maismaal ei ole eeldada
negatiivsete mõjude avaldumist loodusala kaitse-
eesmärgiks olevatele liikidele.
Mõjutada alal prognooside jah/ On tõenäoline, et eelkõige geoloogilise puurimise
järgi või eeldatavalt toimuvaid ei käigus Pakri loodusalal võib esineda lühiajalist
looduslikke muutusi (nagu veekvaliteedi halvenemist (nt lokaalne heljumi
näiteks veedünaamika või sisalduse tõus merevees), kuid tegemist on väga
keemiline koostis)? ebaoluliste ja ajutiste muutustega, mis ei mõjuta
loodusala kaitse-eesmärkideks olevate liikide
seisundit ega loodusala struktuuri.
Vähendada esmatähtsate ei BC trassi geodeetilised ja geoloogilised uuringud on
elupaigatüüpide pindala? lühiajalised ja puuritavad puuraugud täidetakse
vahetult puursüdamike eemaldamise järgsel.
Üldjuhul toimub puursüdamike kirjeldamine koha
peal, mis võimaldab puuraugud loodusliku
materjaliga taas täita. Vajadusel kasutatakse
puuraukude tamponeerimist. Seetõttu on häiringud
loodusala elupaigatüüpidele ja kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele väga minimaalsed ja lühiajalised
ning elupaigatüüpide vähenemine ei ole tõenäoline.
Vt ka Tabel 2.
Vähendada esmatähtsate ei Pakri loodusalal ja selle lähiümbruses ei ole EELIS-e
liikide arvukust? andmetel esmatähtsate liikide elupaikasid. Vt ka
Tabel 2.
Muuta esmatähtsate liikide ei Pakri loodusalal ja selle lähiümbruses ei ole EELIS-e
vahelist tasakaalu? andmetel esmatähtsate liikide elupaikasid. Vt ka
Tabel 2.
Vähendada ala mitmekesisust? jah/ Tegevusel võib olla lühiajaline mõju tundlikumatele
ei liikidele, seda eelõige rannikumere geoloogiliste
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 54
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kaitse-eesmärgid: Pakri loodusala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
puuraukude rajamisel, kuna võib esineda lokaalset
veekvaliteedi halvenemist (nt heljumi suurendatud
kontsentratsioon vees), ning puurimisel tekitatav
müra ja vibratsiooni võivad täiendavalt häirida
mitmete kaitstavate liikide loomulikke protsesse,
kuid samas pole eeldada häiringute ulatuslikku
mõju, mis võiks mõjutada liikide mitmekesisust
loodusalal.
Põhjustada häirimist, mis võib ei Pakri loodusalal ja selle lähiümbruses ei eksisteeri
mõjutada asurkondade EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide elupaikasid.
suurust või esmatähtsate Geoloogiliste uuringute mõju loodusalale on väga
liikide vahelist tasakaalu või lühiajaline ja rajatavad kontrollpuuraugud täidetakse
asustustihedust? vahetult pärast puursüdamike kirjeldamist ja
proovide võtmist. Seetõttu ei ole eeldada häiringuid
ulatuses, mis võiks mõjutada loodusala asurkondade
suurust.
Põhjustada killustatust? ei BC trassi geodeetilised ja geoloogilised uuringud on
lühiajalised ja puuritavad puuraugud täidetakse
vahetult puursüdamike eemaldamise järgsel.
Üldjuhul toimub puursüdamike kirjeldamine koha
peal, mis võimaldab puuraugud loodusliku
materjaliga taas täita. Vajadusel kasutatakse
puuraukude tamponeerimist. Seetõttu on häiringud
loodusala elupaigatüüpidele ja kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele väga minimaalsed ja lühiajalised
ning loodusala terviklikkust ei mõjuta.
Põhjustada peamiste tunnuste ei Kuna tegemist on geoloogiliste ja geodeetiliste
(nt puistaimkate, loodetele uuringutega, millega otseselt loodusala väärtusi ei
avatus, igaaastased kahjustata, siis pole põhjust eeldada, et loodusala
üleujutused jne) vähenemist peamised tunnused võiksid saada tegevusest
või hävimist? tingitult olulisi häiringuid.
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi kinnitatud ja alternatiivsete
trassikoridoride geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute läbiviimisel võib
eeldada lühiajalist ja lokaalset mõju üksikutele liikidele, kuid eeldades,
et puurimiste käigus rakendatakse leevendavaid meetmeid ja puuraugud
täidetakse nõuetekohaselt, siis ei ole eeldada mõju ulatust mahus, mis
võiks kahjustada Pakri loodusala elupaigatüüpe ja ala kaitse-
eesmärkideks olevate liikide seisundit.
Mõju Pakri linnualale
Planeeritavad Balticconnectori gaasitrassi koridorialternatiivid läbivad Pakri
linnuala ja ehitusgeoloogilised uuringud ja geodeetilised mõõtmised on plaanis
läbi viia mõlema trassialternatiivi alal.
Geodeetilistel mõõdistamise käigus ei ole eeldada olulist mõju linnualale, kuna
mõõdistamistega ei kasva müratase oluliselt ja tegevuse jälgi maha ei jääta.
Suurem potentsiaalne mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele võib
ilmneda geoloogiliste uuringute läbiviimisega.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 55
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Geoloogiliste uuringutega nähakse ette trassikoridoridele puuraukude rajamist
(tänaseks ei ole veel lõplikult selge, kui tihedalt puurauke rajatakse) eesmärgiga
saada hilisema gaasijuhtme paigaldamiseks põhjalik ehitusgeoloogiline
andmestik. Puurimisprotsessiga esineb piirkonniti ajutist mürataseme tõusu ja
vibratsiooni, mis võib tundlikemale liikidele ajutisi häiringuid põhjustada.
Pakri linnuala piires jäävad planeeritava gaasitrassi koridori alale mitmed
üksikute linnuliikide potentsiaalsed pesitsus- ja peatumisalad.
Kuna geoloogilised tööd on seotud valdavalt merepõhja ja veemassiiviga, mis ei
ole linnustikule põhiliseks elukeskkonnaks, siis ei ole linnustiku oluline
mõjutamine kuigi tõenäoline. Leidub muidugi ka liike, kes otsivad merre
sukeldudes toitu (nt krüüslid ja aulid), kuid kuna geoloogilised tööd on ajutised,
lühiajalised ja lokaalsed tegevused, siis ei saa võimalikku mõju (nt veemassiivi
hägustamist) sukeldujatele lugeda oluliseks.
Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju Pakri linnuala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärkide saavutamisele
Kaitse-eesmärgid: Pakri linnuala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
Aeglustada ala kaitse- jah/ Kavandatavad BC geoloogilised- ja geodeetilised
eesmärkide saavutamist? ei uuringud toimuvad vahetult Pakri loodusalal, seal
hulgas suures osas Eesti territoriaalmere piires.
Tööde käigus puuritakse mere põhja ja maismaale
kavandatavale gaasitoru trassile mitmeid puurauke,
eesmärgiga tagada trassikoridori põhjalik
geoloogiline uuritus. Kuna tegevus toimub vahetult
loodusala piires, esineb oht, et ala kaitse-
eesmärgiks olevaid liikide mõjutatakse. Siiski ei ole
eeldada, et nõuetekohasel geoloogilisel puurimisel ja
puuraukude puurimisjärgsel täitmisel ilmnevad
olulised häiringud loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele. Tundlike liikide seisukohast on
teatud perioodidel oluline vältida müra ja
vibratsiooni tekitavaid tegevusi, et mitte takistada
lindude pesitsemist. Arvestades et võimalikud
häiringud lindudele on ajutised ja lokaalse
iseloomuga. Siis pole eeldada et tegevusega
takistataks loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist
Katkestada ala kaitse- ei Eeldusel, et puuraugud täidetakse (vajadusel
eesmärkide suunas liikumise? tamponeeritakse) puurimisjärgselt vastavalt
määrusega19 kehtestatud korrale, ei ole tegevusega
eeldada linnualal kaitstavatele liikidele kahju, mis
takistaks või pidurdaks ala kaitse-eesmärkide
suunas liikumist. Lindude pesitsusperioodil tuleks
vältida müra ja vibratsiooni tekitavaid tegevusi.
19
Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja
rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele
võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha
kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja
puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu
likvideerimise akti vormid. Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud 29.07.2010 nr 37
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 56
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kaitse-eesmärgid: Pakri linnuala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
Takistada selliste tegurite ei Tegevusega ei ole eeldada olulist või püsivat mõju
toimimist, mis aitavad linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, mis
säilitada ala soodsat seisundit? võiks mõjutada loodusala soodsat seisundit.
Häirida ala soodsa seisundi ei Uuringud on ajutised ja mõju ulatus väga väike,
indikaatoritena kasutatavate seega ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega
võtmeliikide tasakaalu, levikut võiksid kaasneda ulatuslikud häiringud, mis
ja asustustihedust? võtmeliikide levikut mõjutaksid.
Veealuse müra ja heljumi levik ei ole lindudele
olulise tähtsusega, mõju on lühiajaline ja ühekordne.
Osad liigid (krüüsel, aul) küll sukelduvad, kuid
ajutiste ebasoodsate tingimuste korral võimalik
valida toitumiseks muid alasid. Vt ka Tabel 2.
Teised indikaatorid ei Ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega
kaasneksid ulatuslikud häiringud, mis võiksid
võtmeliikide levikut mõjutada.
Põhjustada muutusi kriitilise ei Võimalikud on väiksemad häiringud, kuid tegevuse
tähtsusega, ala olemust eesmärki ja kestvust arvestades ei ole tõenäoline,
määravates aspektides (nt et ulatuslikud häiringud võiksid aset leida.
toitainete tasakaal), millest Oluline on vältida müra ja vibratsiooni tekitavaid
sõltub ala toimimine elupaiga tegevusi lindude pesitsusperioodil.
või ökosüsteemina?
Muuta ala struktuuri ja/või ei On tõenäoline, et eelkõige geoloogilise puurimise
funktsiooni määravate seoste käigus Pakri linnualal võivad esineda lühiajalised
(nt pinnase ja vee või taimede häiringud (nt puurimisest või penetratsioonikatsetest
ja loomade vaheliste seoste) tingitud ajutiselt kõrgem müratase ja vibratsioon),
dünaamikat? kuid tegemist on väga ebaoluliste ja ajutiste
muutustega, mis ei mõjuta loodusala struktuuri
tervikuna.
Mõjutada alal prognooside jah/ On tõenäoline, et eelkõige geoloogilise puurimise
järgi või eeldatavalt toimuvaid ei käigus Pakri linnualal võib esineda lühiajalist
looduslikke muutusi (nagu veekvaliteedi halvenemist (nt lokaalne heljumi
näiteks veedünaamika või sisalduse tõus merevees), kuid tegemist on väga
keemiline koostis)? ebaoluliste ja ajutiste muutustega, mis ei mõjuta
linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide seisundit
ega linnuala struktuuri.
Vähendada esmatähtsate ei BC trassi geodeetilised ja geoloogilised uuringud on
elupaigatüüpide pindala? lühiajalised ja puuritavad puuraugud täidetakse
vahetult puursüdamike eemaldamise järgsel.
Üldjuhul toimub puursüdamike kirjeldamine koha
peal, mis võimaldab puuraugud loodusliku
materjaliga taas täita. Vajadusel kasutatakse
puuraukude tamponeerimist. Seetõttu on häiringud
linnuala elupaigatüüpidele ja kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele väga minimaalsed ja lühiajalised
ning elupaigatüüpide vähenemine ei ole tõenäoline.
Vähendada esmatähtsate ei Pakri linnualal ja selle lähiümbruses ei ole EELIS-e
liikide arvukust? andmetel esmatähtsate linnuliikide elupaikasid. Vt
ka Tabel 2.
Muuta esmatähtsate liikide ei Pakri linnualal ja selle lähiümbruses ei ole EELIS-e
vahelist tasakaalu? andmetel esmatähtsate linnuliikide elupaikasid. Vt
ka Tabel 2.
Vähendada ala mitmekesisust? jah/ Tegevusel võib olla lühiajaline mõju tundlikumatele
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 57
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kaitse-eesmärgid: Pakri linnuala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
ei liikidele, seda eelõige rannikumere geoloogiliste
puuraukude rajamisel, kuna puurimisel tekitatav
müra ja vibratsiooni võivad täiendavalt häirida
mitmete kaitstavate liikide loomulikke protsesse,
kuid samas pole eeldada häiringute ulatuslikku
mõju, mis võiks mõjutada liikide mitmekesisust
linnualal.
Põhjustada häirimist, mis võib ei Pakri linnuala ja selle lähiümbruses ei eksisteeri
mõjutada asurkondade EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide elupaikasid.
suurust või esmatähtsate Geoloogiliste uuringute mõju loodusalale on väga
liikide vahelist tasakaalu või lühiajaline ja rajatavad kontrollpuuraugud täidetakse
asustustihedust? vahetult pärast puursüdamike kirjeldamist ja
proovide võtmist. Uuringute käigus tekitatava müra
ja vibratsiooni mõju on ajutine ja ulatus väike.
Seetõttu ei ole eeldada häiringuid ulatuses, mis
võiks mõjutada loodusala asurkondade suurust.
Põhjustada killustatust? ei BC trassi geodeetilised ja geoloogilised uuringud on
lühiajalised ja puuritavad puuraugud täidetakse
vahetult puursüdamike eemaldamise järgsel.
Üldjuhul toimub puursüdamike kirjeldamine koha
peal, mis võimaldab puuraugud loodusliku
materjaliga taas täita. Vajadusel kasutatakse
puuraukude tamponeerimist. Seetõttu on häiringud
linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele väga
minimaalsed ja lühiajalised ning linnuala
terviklikkust ei mõjuta.
Põhjustada peamiste tunnuste ei Kuna tegemist on geoloogiliste ja geodeetiliste
(nt puistaimkate, loodetele uuringutega, millega otseselt linnuala väärtusi ei
avatus, igaaastased kahjustata, siis pole põhjust eeldada, et linnuala
üleujutused jne) vähenemist peamised tunnused võiksid saada tegevusest
või hävimist? tingitult olulisi häiringuid.
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi kinnitatud ja alternatiivsete
trassikoridoride geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute läbiviimisel võib
eeldada lühiajalist ja lokaalset mõju üksikutele liikidele, kuid eeldades,
et puurimiste käigus rakendatakse leevendavaid meetmeid ja puuraugud
täidetakse nõuetekohaselt, siis ei ole eeldada mõju ulatust mahus, mis
võiks kahjustada Pakri linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide
seisundit.
Mõju Niitvälja loodusalale
Balticconnectori gaasitrassi koridor on planeeritud mööduma Keila linnast lõuna
poolt. Niitvälja loodusala jääb Keila linnast vahetult läände ja planeeritav
gaasitrass on loodusalale kõige lähemal ca 500 m kaugusel läänes (vt Joonis 8).
Geodeetilistel mõõdistamise käigus ei ole eeldada olulist mõju Niitvälja
loodusalale, kuna mõõdistamistega ei kasva müratase oluliselt ja jälgi maha ei
jääta.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 58
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Geoloogiliste uuringutega nähakse ette trassikoridoridele puuraukude rajamist
(tänaseks ei ole veel lõplikult selge, kui tihedalt puurauke rajatakse) eesmärgiga
saada hilisema gaasijuhtme paigaldamiseks põhjalik ehitusgeoloogiline
andmestik. Puurimisprotsessiga esineb piirkonniti ajutist mürataseme tõusu ja
vibratsiooni, mis võib tundlikemale liikidele ajutisi häiringuid põhjustada.
Niitvälja loodusala jääb kavandatavast gaasitrassi uuringute mõjusfäärist välja ja
otsest mõju loodusalale ette pole näha.
Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju Niitvälja loodusala terviklikkusele ja kaitse-
eesmärkide saavutamisele
Kaitse-eesmärgid: Niitvälja loodusala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
Aeglustada ala kaitse- ei Kavandatavad BC geoloogilised- ja geodeetilised
eesmärkide saavutamist? uuringud toimuvad Niitvälja loodusalast mõnevõrra
eemal (500 m). Seetõttu ei ole alust arvata, et
planeeritavate uuringute mõju võiks ulatuda
Niitvälja loodusalani.
Katkestada ala kaitse- ei Eeldusel, et puuraugud täidetakse (vajadusel
eesmärkide suunas liikumise? tamponeeritakse) puurimisjärgselt vastavalt
määrusega20 kehtestatud korrale, ei ole tegevusega
eeldada loodusalalae kahju, mis takistaks või
pidurdaks selle kaitse-eesmärkide suunas liikumist.
Takistada selliste tegurite ei Tegevusega ei ole eeldada olulist või püsivat mõju
toimimist, mis aitavad loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, mis
säilitada ala soodsat seisundit? võiks mõjutada loodusala soodsat seisundit.
Häirida ala soodsa seisundi ei Ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega
indikaatoritena kasutatavate kaasneksid ulatuslikud häiringud, mis võiksid
võtmeliikide tasakaalu, levikut võtmeliikide levikut mõjutada.
ja asustustihedust?
Teised indikaatorid ei Ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega
kaasneksid ulatuslikud häiringud, mis võiksid
võtmeliikide levikut mõjutada.
Põhjustada muutusi kriitilise ei Võimalikud on väiksemad häiringud, kuid arvestades
tähtsusega, ala olemust looduala kaugust planeeritavast tegevuse ning
määravates aspektides (nt võttes arvesse tegevuse eesmärki ja kestvust, ei
toitainete tasakaal), millest ole tõenäoline, et häiringud võiksid aset leida.
sõltub ala toimimine elupaiga
või ökosüsteemina?
Muuta ala struktuuri ja/või ei Tegevusega ei ole eeldada negatiivsete mõjude
funktsiooni määravate seoste avaldumist loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele
(nt pinnase ja vee või taimede liikidele
ja loomade vaheliste seoste)
dünaamikat?
Mõjutada alal prognooside ei Tegevus ei mõjuta loodusala kaitse-eesmärkideks
järgi või eeldatavalt toimuvaid olevate liikide seisundit ega loodusala struktuuri.
20
Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja
rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele
võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha
kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja
puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu
likvideerimise akti vormid. Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud 29.07.2010 nr 37
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 59
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kaitse-eesmärgid: Niitvälja loodusala elupaikade ja selle kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kaitse
Kas projekt või kava võib: Jah Selgitus
/ei
looduslikke muutusi (nagu
näiteks veedünaamika või
keemiline koostis)?
Vähendada esmatähtsate ei Võttes arvesse loodusala asukohta kavandatava
elupaigatüüpide pindala? gaasitrassi suhtes ja kavandatava tegevuse ulatust,
ei ole tõenäoline, et tegevus võiks kahjustada
loodusala elupaikade seisundit.
Vähendada esmatähtsate ei Niitvälja loodusalal ja selle lähiümbruses ei ole
liikide arvukust? EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide elupaikasid.
Muuta esmatähtsate liikide ei Niitvälja loodusalal ja selle lähiümbruses ei ole
vahelist tasakaalu? EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide elupaikasid.
Vähendada ala mitmekesisust? ei Tegevuse mõju ulatumine Niitvälja loodusalale ei ole
tõenäoline
Põhjustada häirimist, mis võib ei Niitvälja loodusalal ja selle lähiümbruses ei
mõjutada asurkondade eksisteeri EELIS-e andmetel esmatähtsate liikide
suurust või esmatähtsate elupaikasid. Uuringute mõju ulatumine loodusalale ei
liikide vahelist tasakaalu või ole tõenäoline.
asustustihedust?
Põhjustada killustatust? ei Uuringutega ei põhjustata loodusala killustatust
Põhjustada peamiste tunnuste ei Kuna tegemist on geoloogiliste ja geodeetiliste
(nt puistaimkate, loodetele uuringutega, millega otseselt loodusala väärtusi ei
avatus, igaaastased kahjustata, siis pole põhjust eeldada, et loodusala
üleujutused jne) vähenemist peamised tunnused võiksid saada tegevusest
või hävimist? tingitult olulisi häiringuid.
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi koridori geoloogiliste ja
geodeetiliste uuringute läbiviimisel ei ole eeldada olulist mõju Niitvälja
loodusala elupaigatüüpidele ja ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele,
kuna loodusala jääb eeldatavast gaasitrassi ehitusgeoloogiliste- ja
geodeetiliste uuringute mõjualast välja.
Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Võttes arvesse eespooltoodud soovitusi võib hindamise tulemusena
väita, et kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamist, kui ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste
uuringute läbiviimisel peetakse kinni kehtivast seadusandlusest ning
käesolevas eelhindamises välja toodud soovitustest.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 60
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
6. Kokkuvõte ja järeldused
Balticconnector on Eesti territoriaalmeres ja maismaal kavandatav gaasitorustik.
Kavandatav torujuhe hakkab ühendama Soome ja Eesti maagaasi
ülekandesüsteeme. Torujuhtme rajamise eesmärk on riikide maagaasi tarnimise
valikuvõimaluste, varustuskindluse ja gaasi regionaalse kättesaadavuse
parandamine, samuti energiaülekannete töökindluse tagamine erinevate
olukordade tarbeks nii Soomes kui ka Balti riikides. Eestis jõuab torujuhe maale
Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (hetkel on kaalumisel kaks
trassivarianti: Kersalu ja Pakrineeme) ning ühendatakse gaasiühendust omava
gaasitorustiku jaotuspunkti Kiili vallas.
Maismaal on torustik planeeritud läbimõõduga DN 700 mm ja rõhuga MOP 55
bar. Torustik projekteeritakse maa-alusena vähemalt 1 m sügavusele (sügavus
maapinnast toru peale). Avamere gaasitoru läbimõõt on praeguseks teadaolevalt
20 tolli (508 mm).
Töö Tellija on Eesti ülekandevõrgu süsteemihaldur AS EG Võrguteenus, kes
taotleb koostöös Soome TSO-ga Gasum OY-ga CEF Energy 2014 raames EL
rahastust Balticconnectori trassikoridoril läbiviidavateks uuringuteks. AS EG
Võrguteenus tellimusest tulenevalt on käesoleva töö eesmärk anda ülevaade
torustiku trassikoridoril läbiviidavate ehitusgeoloogia ja – geodeesia
uuringutega kaasnevatest mõjudest veekeskkonnale, Natura 2000
võrgustiku ja Natura 2000 varinimekirja aladele.
Töö on eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal otsustajale hindamaks
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringutega kaasneva kavandatava tegevuse
mõju Vee raamdirektiivi (2000/60/EC) artikkel 4 lõikele 7 ja Loodusdirektiivi
(92/43/EEC) artikkel 6 lõikele 3. Töö on lisaks kasutatav abimaterjal otsustajale
lubade väljastamisel ja muudel juhtudel, mille puhul eksperthinnangu täpsus on
piisav.
Oluline on rõhutada, et käesolev töö käsitleb trassikoridoril läbiviidavate
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringutega kaasneda võivat mõju
(Natura 2000 ja varinimekirja aladele ning veekeskkonnale), mitte
gaasitrassi ehitamise, ekspluatatsiooni ja likvideerimise mõju.
Veedirektiivi keskkonnaalastest eesmärkidest lähtuvalt (art 4 (7)) tuleb põhja- ja
pinnavee hea seisundi tagamiseks rakendada kõik võimalike meetmeid,
leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile ning seega oli töö esimeseks
eesmärgiks hinnata kavandatava tegevuse mõju veestikule.
Hinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et kuivõrd Balticconnectori
gaasitrassi koridorialternatiivide alal kavandavad geoloogiliste- ja
geodeetiliste uuringute käigus teostatavad puurimised toimuvad kitsal
trassil, puurimismahud on väikesed ja puuraugud suletakse nõuete
kohaselt, siis ei ole eeldada, et tegevusega võiks kaasneda olulist
keskkonnamõju, mis võiks viia veekvaliteedi halvenemiseni.
Eelnevalt teostatud analoogiliste geoloogilise uuringutöödega (Paldiski LNG
terminali kai, Estlink 2 merekaabel, Nord Stream gaasijuhe) ei ole kaasnenud
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 61
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
olulist keskkonnamõju, seega võib eeldada, et ka Balticconnectori uuringuruumi
ehitusgeoloogiliste uuringutöödega ei kaasne samuti olulist keskkonnamõju.
Geoloogiliste uuringute peamised keskkonnariskid Eestis on seotud töökultuuri ja
-võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel geoloogiliste uuringutega
olulist keskkonnamõju reeglina ei teki. Tekkiv mõju on lokaalne ja lühiajaline.
Kavandatava Balticconnectori gaasitrassi koridorile või selle vahetusse lähedusse
jäävad mitmed looduskaitselised objektid - kaitsealad, hoiualad, kaitstavad liigid
ning Natura 2000 võrgustiku alad ja Natura 2000 varinimekirja alad. Seetõttu
käsitleti käesolevas töös lisaks kavandatava Balticconnectori gaasitrassi
geoloogiliste- ja geodeetiliste tööde potentsiaalset mõju trassi mõjusfääri
jäävatele kaitstavatele loodusobjektidele, eelkõige Natura 2000 võrgustiku
aladele.
Olenemata kumma Paldiski linna gaasitrassi alternatiivi kasuks lõplik otsus
langetatakse, läbib planeeritav trass nii Pakri loodus- kui linnuala ning
geoloogilised uuringud ja geodeetilised mõõtmised on plaanis läbi viia mõlema
trassialternatiivi alal.
Pakri loodusala piires jäävad kavandatava Balticconnectori trassivariantide
mõjualasse mitu elupaigatüüpi, mille hulgas on ka esmatähtsaid elupaigatüüpe.
Põhiline mõju elupaigatüüpidele ja kaitstavatele liikidele tuleneb potentsiaalselt
otsesest puurimistegevusest meres kui maismaal.
Hinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava Balticconnectori
gaasitrassi kinnitatud ja alternatiivsete trassikoridoride geoloogiliste ja
geodeetiliste uuringute läbiviimisel võib eeldada lühiajalist ja lokaalset
mõju üksikutele väärtustele, kuid eeldades, et puurimiste käigus
rakendatakse leevendavaid meetmeid ja puuraugud täidetakse
nõuetekohaselt, siis ei ole eeldada mõju ulatust mahus, mis võiks
kahjustada Pakri loodusala elupaigatüüpe ja ala kaitse-eesmärkideks
olevate liikide seisundit. Niitvälja loodusala jääb kavandatavast
gaasitrassi uuringute mõjusfäärist välja ja otsest mõju loodusalale ette
pole näha.
Võttes arvesse eespooltoodud soovitusi võib hindamise tulemusena väita, et
kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärkide
saavutamist, kui ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uuringute läbiviimisel
peetakse kinni kehtivast seadusandlusest ning käesolevas eelhindamises välja
toodud soovitustest.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 62
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Lisad
Lisa 1. Eesti maagaasi ülekandetorustiku skeem
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 63
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Lisa 1. Eesti maagaasi ülekandetorustiku skeem
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 64
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Kasutatud kirjandus
„Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ koostaja K.
Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006
„Tartu Ülikooli Loodusteadusliku hariduse keskuse andmebaas“
Balticconnector projekt. KMH programm, Ramboll 30.06.2014
Balticconnector Survey Cost Estimate; Ramboll, Rew.02; July 2014
Eesti entsüklopeedia.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%A4%C3%A4na_j%C3%B5gi1
Eesti Looduse Infosüsteem – EELIS
(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;572247461;est;eelis
and;;&comp=objresult=rahvala&obj_id=-1836992483)
Eesti Ornitoloogiaühing, 2012. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise
veelinnuloenduse 2012. a. aastaaruanne.
EstLink 2 meretrassi keskkonnamõju eksperthinnang, Töö nr 1274/09,
Hendrikson&Ko; märts 2010
Euroopa Kohtu kaasus C-258/11;
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=136145&page
Index=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1080948
J. Paal Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2007
Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013)
Keskkonnaregistri avalik teenus
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP6IZV9lnHmIiy3JLh8khrNqdf
OLGZHr
Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis.
Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
Kõue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-
2024. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/4201/3023/1.pdf
Loodusdirektiiv (92/43/EEC)
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu.
Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud 15.06.2004 nr 73
Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning
nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste
riikliku keskkonnaseire jaamad. Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud
09.10.2002 nr 58
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse
1.04.2010. a. korraldusega nr 118
Natura 2000 varinimestik, Eestimaa Looduse Fond
http://www.elfond.ee/images/ELF/061/natura_varinimestik.pdf
Nord Stream, 2009. Offshore pipeline through the Baltic Sea. Environmental field
survey Finland 2009.
Töö nr 2029/14
Eesti territooriumil Balticconnectori gaasitorustiku trassikoridoril kavandatavate 65
ehitusgeoloogia ja –geodeesia uuringute keskkonnamõju eelhinnang
Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja
rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning
puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele
võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete
keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu
likvideerimise akti vormid. Keskkonnaministri määrus. Vastu võetud 29.07.2010
nr 37
Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa
keskkonnamõju hindamine (koostamisel), Hendrikson & Ko, seisuga 14.05.2014
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Töö nr. E1177; OÜ E-Konsult, Juuni 2012
Projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel – alade valik ja
kaitsemeetmed (ESTMAR)” raames koostatud Pakri hoiuala ja maastikukaitseala
mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020
Standardne andmevorm Pakri looduala kohta
http://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0010129
Toksilised ained Peipsi järves ja Emajões. Kreitsberg, R. Jt. Peipsi, lk 211-216.
2008
TTÜ MSI, 2012. Paldiski Põhjasadama 0. kai rajamise ja süvendustööde
keskkonnamõjude hindamise aruanne. Tallinn.
TÜ Eesti Mereinstituut, 2010. Rannikumere ülevaateseire 2009. aruanne
TÜ Eesti Mereinstituut, 2012 „Rannikumere ülevaateseire 2011 aruanne
Vabariigi Valituse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“
Vee raamdirektiiv (2000/60/EC)
Töö nr 2029/14