Kiri

at pla 0 n iit .1 ra 23.88 24 G 24.20 N 23.94 9 .1 S1 7 23.97 24 A .1 24 23 .8 or 6 .1 9 W E ie 23 24 5 Fr nt 5 .9 24 asf .2 23 .9 ee S1 Pos 7 ja23.91 24 .1 Pos 8 24 3 e s te0 4 LK .1 24.11 23.85 u 3 3 r 4 . 2 2H Jõekääru tee 3 ää 2 S VEE- JA KANALISATSIOONIÜHENDUSE NING SIDEVARUSTUSE SKEEM .29 24.05 3 E k .1 2 72701:002:1516 õe 24 24 3 28 4,0 .9 4. J KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED 5 2 7 vi ki Be 24.02 24 .0 .8 8 Veski kergtee L7 et 22 23 S1 tk . 2601:001:0424 hoonete suurim lubatud arv B 24 y= 531150 iv krundi planeeritud pindala i sihtotstarve ja osakaalu % sihtotstarve ja osakaalu % planeeritav katastriüksuse (põhihoone + abihoone) normatiivne / kavandatud . 34 24.18 Enefit AS side õhuliini mast hoonete max maapealne hoonete max maa-alune 24 hoonete suurim lubatud 24 parkimiskohtade arv ehitisealune pind (m²) 24.43 23 krundi kasutamise . (elamu / abihoone) 24.05 .1 24.26 24 23 .94 krundi maksimaalne 23 hoonete max kõrgus 7 (elamu /abihoone) Jõekääru tee 6 S1 täisehitusprotsent A S1 .9 korruselisus maapinnast (m) korruselisus Be 24.23 09 krundil 5 24 0 4 .2 .1 . 72701:002:0412 24 24 (m²) tk 24 .1 23.94 orient 4,0 24 i vi orient 9 23.96 23.78 23 14 S1 .1 . 24 piirangud S1 orient 5 .9 4,0 23.90 orient 23.72 Pos 8 Rohtlaane tee 2 pos nr. 23.75 Olemasoleva sidevõrguga 3 5 EP 100% 24 .0 23 .9 72701:002:1008 S1 liitumise koht: Enefit AS side olemasolev .9 3 8 9/5 378 3 23.79 or 23 4.0 (1+2) 23 .92 223.93 / 1 -1 S1 õhuliini mast (koordinaatidega: 23.80 24.07 23.90 89 ie liitumiskilp 23 . 2 0 .0 23 .9 23 1513 m² HP 65%, nt XY: 6581844.70, 530757.05). 110549LK 24 Üm 65% .9 0 1 1718 - - - - - - - 2* kuni 6* S1 1 6 .8 32 LK 35% L 35% 2 3.7 . 23 0 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L2 2 24 A .8 Ø400 Pl 9 9 .0 23 22 .8 24 72701:002:0377 . 23 2 1376 - - - - - - HP 100% - 4*, 5* Pi 4,0 Üm 100% 24 24.13 23.79 nn 23.95 24.04 4,0 S1 Jõekääru tee 1 8 .8 5 Pos 7 4,0 24.04 3 850 - - - - - - LT 100% L 100% - 2* kuni 6* 23 .18 23.63-23.43 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L3 7 5 EP 100% .0 orient .7 24 .7 or 72601:001:0359 24 23 23 9/5 3 24.87 72701:002:1537 4 1501 375 25% 3 (1+2) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 2* kuni 5* ie f 376 (1+2) 3 e es as 24.06 24.11 nt .3 2 / 1 -1 te 24 .06 23.94 S1 24 23.78 Liitumispunktide koordinaadid (L-Est): 24 4 .8 .8 4 u1 1 Fre 1502 m² 5 1503 376 25% 3 (1+2) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 3* kuni 6* är24. .86 .0 23 23 Vesi - VS-3.51a 24.89 24.0 2 kä 23 .64 23.7 24.99 5 Jõekääru tee 4 24.05 23 23.79 23 .2 e 23 24.12 1*, 3*, 4*, X - 6581680.2374 24 Jõ 8 72701:002:1518 6 1503 376 25% 3 (1+2) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 4 .81 .7 .7 23.83 24.02 5* 6 23 9 23 Y - 530932.8216 9 3.9 7 ühistorustike 4,0 .7 .1 S1 2 24.04 S1 24.0 6 24 4,0 1*, 3*, 4*, 24 .06 1 9 .49 24 24.47 .8 2 24.11 võimalik 7 1502 376 25% 3 (1+2) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 24 23 .8 23.82 .0 Veski kergtee23.99 L15 A 23 .37 Pos 6 4,0 jätkukoht 5* Kanal - KS 3.1 8 Munakivi 0 23 Pinn EP 100% 25.10 72601:001:0360 .97 .3 X - 6581680.2089 24.61 2 24.99 23 24 .7 9/5 3 6_2 8 1513 378 25% 3 (1+2) 2/1 -1 9/5 EP 100% E 100% 3/3 1*, 3*, 5* A 24.11 23 23.88 23.77 4 376 24.15 .2 (1+2) Y - 530933.2346 4,0 2 / 1 -1 6 S1 24.98 S1 23.97 24 23.72 4,0 1503 m² Side multitoru 24.07lõppu 24 .1 09 - Lähtuda piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest. Hoonestuslaadi valik peab Veski kergtee L11 25.00 S1 . 20,9 .3 5 .8 3 4,0 24 olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega. 72601:001:0478 23 24 23 .43 24.22 paigaldada markerpall 15 Side õhuliini mast 24.5 24.08 23.79 S1 . K 24 Arhitektuursed - Ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või .8 23 23.83 2 ill 6 6 .3 .7 .74 5 24.04 X - 6581844.70 1 S1 24 .0 23 24 23.86 piirangud ristseotisega freeskantpalgil. 4,0 Veski tee 9 8 or 30 24.5 24.20 0 Pos 7 ja Pos 8 12, 23 6 2 23.83 Y - 530757.05 KÜP Veski kergtee L12 ie .8 .8 - Krundi võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga. Piirdeaedu võib rajada teekatte servast min 2 5,0 ,0 23 .49 6_1 side LP .7 5 nt 0 24.24 3 A 8 6 Pos 4 VÜP 24.5 4. 72601:001:0473 2 23 4 m kaugusele. Ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid. 9 .1 S1 2 .03 25.12 56 EP 100% S1 24 Ø110PE 24. 3 24 Ø90PE .9 3 S1 .3 23 9/5 0 12, 3 23.87 24.29 24 Veski kergtee L13 or 375 24.14 (1+2) 23.75 S1 ie 2 / 1 -1 23 23. 45 S1 Pos 2 Piirangud: TINGMÄRGID 72601:001:0543 nt Munakivi 24.16 S1 .8 1501 m² S1 HP 100%24.36 S1 1* Vääna jõe kalda piiranguvöönd - 100 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist; 25.06 5 5 24.1 S1 PLANEERINGUALA PIIR 23.76 0 - 24.1 7 .2 Jõekääru tee 2 23.99 - - 2* avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; 5,205 24.17 Pos 6 S1 9 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L4 23.64 - 24.9 7 .36 3. 3* elektripaigaldise kaitsevöönd; KRUNDI PIIR 72701:002:1517 side LP 24.35 24 A 1376 m² 24 Aasa tee 5 23 23.97 72701:002:0378 23.76 2 S1 4* sideehitise kaitsevöönd; S1 HOONESTUSALA 4,0 .8 .1 72701:002:1551 S1 24. 4 23.80 25.04 4 23 2 0 2_2 5* ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd; 13, 4,0 24.07 S1 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDIALA S1 24.33 avaliku tee ruumivajadus Aasa tee 6* reoveepumpla kuja. 25.22 23.78 23.89 4,0 25.23 24.31 SIDE MULTITORU S1 24.22 24.06 S1 5 kinnistul pindalaga 557 m², mis S1 S1 projekteeritava or 23 4 .4 täpsustatakse ehitusprojekti ie 0 VEETORU 25.09 24 4,0 kergliikluste asukoht .3 . S1 89 nt 24 koostamise käigus (Riigitee 11185 km Pos 4 ja Pos 5 4,0 ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU S1 23.82 Põld 2 2,5 LK S1 .3 1,03-2,83 jalgratta- ja 23.88 23 24 jalgtee põhiprojekti 23.91 KANALISATSIOONI SURVETORU Veski kergtee L14 S1 .9 Pos 5 24.32 24.05 6 koostamine) 72701:001:2004 0 REOVEEPUMPLA 23.84 S1 Ø400 Pl .9 S1 Pos 4 ja Pos 5 EP 100% 2_1 23 6 S13.9 24.23 side LP 23.92 9/5 3 23.85 2 REOVEEPUMPLA KUJA (r= 20 m) or 25.09 25.30 376 1 11185 Hüüru-Alli25.32 (1+2) 9 3. ie 2 / 1 -1 24.44 2 S1 nt Pos 3 23.70 Pinn 1503 m² VEETORUSTIKU ÜHENDUSPUNKT 23.77-23.74 S1 23.82 LT 100% VÜP S1 S1 OLEMASOLEVA TORUSTIKUGA 24.95 - 24.38 94 25.22 - - . S1 23 24.35 - or 4 .9 KANALISATSIOONITORUSTIKU ÜHENDUSPUNKT Veski kergtee L15 ie 23 KÜP 24.0 850 m² nt S1 OLEMASOLEVA TORUSTIKUGA 72601:001:0360 23.74 25.23 23.93 0 S1 S1 24.78 24.24 6 .0 or 24 24 4,0 24 ie 24.19 .01 4,0 S1 nt .0 Pos 1 24 24.20 ku-Saue tee S1 2 .1 4 HP 65%, LK 35% 8 S.10 24.77 24 TINGMÄRGID y= 531150 - 24. - - S1 Aasa tee 3 24.72 - 72701:002:1548 OLEMASOLEV PLANEERITAV POS 4 37 .96 S1 1718 m² 23 24.25 S1 24.73 or KINNISTU PIIR PLANEERINGUALA PIIR 25.27 1,5 ,5 5 0 Põld avaliku tee23.99 ruumivajadus Aasa 2,5 13,0 25.22 ie .3 S1 4 1 1 nt 24. S1 tee 3 kinnistul pindalaga 1000 m², 23.80 2 SÕIDUTEE (AVALIKULT KASUTATAV) KRUNDI PIIR S1 1 ,0 2,5 20 mis täpsustatakse ehitusprojekti S1 KERGLIIKLUSTEE HOONESTUSALA koostamise käigus orient KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED: ,0 2 24.2 POS 3 HOONE AJUTISE KRUNDI PIIR 25.40 POS 5 8 E - ELAMUMAA 24.3 MADALPINGE ÕHULIIN 1_1 AJUTISE KRUNDI POS NR 24.09 POS 1 S1 24.00 24.02 Üm - ÜLDKASUTATAV MAA 25.30 23.68 MADALPINGE KAABELLIIN 24.28 JUURDEPÄÄS KRUNDILE 25.31 24.00 (täpsustub ehitusprojekti koostamisel) plan. reoveepumpla S1 24.40 ELEKTRIKAPP 5 orient .5 4 2 DRENAAŽITORU VÕIMALIK HOONE ASUKOHT A Aasa tee 1 VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT 24.30 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 72701:002:1546 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA 25.53 2,5 24.10 AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND KATENDIGA ALA Põld 25.42 (katastriüksuse liik) KALDA PIIRANGUVÖÖND TEEPEENAR krundi planeeritud lahutatavate osade krundi aadress või aadressi ettepanek Veski tee NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA kraav osade senine kinnistutest (nr) sihtotstarve 25.36 moodustatakse KÕNNITEE liidetavate/ KALDA EHITUSKEELUVÖÖND katastriüksuse 24.53 suurused ajutise krundi pindala sihtotstarve orient 24.35 Planeeritava maa-ala suurus 11466 m² planeeritav KRAAV HALJASALA m² m² 24.38 pos nr 23.67 Kavandatud kruntide arv 8 LIKVIDEERITAV OBJEKT pos nr. TRUUP avaliku tee ruumivajadus Aasa SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT 25.52 tee 1 kinnistul pindalaga 352 m², TRUUP 25.58 MAAKASUTUSE BILANSS Üm 65% Jõekääru tee 2 mis täpsustatakse ehitusprojekti 1 - - 1718 -1718 E 100% koostamise käigus L 35% nr 12244402 RIIGITEE 11185 KM 1,03-2,83 JALGRATTA- JA PERSPEKTIIVNE KRUNDI PIIR Märkused: katastriüksuse % kogu alast sihtotstarve Planeeritud pindala (m²) 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L4 Jõekääru tee 2 JALGTEE PÕHIPROJEKT SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole. 25.41 2_1 -85 E 100% 2) Mõõdud on antud meetrites. 72701:002:0378 24.61 nr 12244402 KERGLIIKLUSTEE AVALIKU TEE RUUMIVAJADUS 2 - Üm 100% 1376 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. tähis 23.77 24.50 2_2 Jõekääru tee 4 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDIALA -1291 E 100% 4) Hoonete arhitektuurne lahendus, täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoonete 25.32 nr 6851602 MADALPINGE KAABELLIIN ehitusprojektide koostamise käigus. Elamumaa E 7522 65.6 Jõekääru tee 2 3 - - L 100% 850 -850 E 100% LIITUMISKILP 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 25.62 25.46 nr 12244402 Üldkasutatav maa Üm 2505 21.8 S1 SIDE MULTITORU 6) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia24 OÜ 19.10.2023 a, töö nr 8373-23. Krundi kasutamise sihtotstarve Jõekääru tee 2 Transpordimaa L 1439 12.6 4 - - E 100% 1501 -1501 E 100% SIDEVÕRGU LIITUMISPUNKT Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO: (ruumilise planeerimise nr 12244402 Katastriüksuste piirid: Maa-amet 11.09.2024 1 - POSITSIOONI NUMBER leppemärgid 2013): Märkused: Jõekääru tee 2 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUSE Kehtiva üldplaneeringu kohaselt peab üldmaa (jalgsi 5 - - E 100% 1503 -1503 E 100% LIITUMISPUNKTID Huvitatud isik 2 - PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE EP - üksikelamu maa nr 12244402 Ferrysan OÜ LK - kergliiklusmaa liikumiseks sobiv avalik ruum) moodustama vähemalt Muskaadi 14 Raul Jukk 1 3 - HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS 20% planeeritavast alast. Avalikult kasutatava tee 6_1 Jõekääru tee 2 VEETORU 76506 Saue linn -263 E 100% 2 MAAPINNAST (ELAMU / ABIHOONE) LT - tee ja tänava maa-ala kaitsevööndis arvestatakse üldmaa hulka 50% ala nr 12244402 ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress 3 6 7 4 - HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE HP - haljasala maa pindalast. 6 - E 100% 1503 Tel. +372 522 1744 Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja 4 5 6_2 Jõekääru tee 4 KANALISATSIOONI SURVETORU MTR reg nr: 8 KORRUSELISUS (ELAMU / ABIHOONE) Planeeringulahenduses jääb tee kaitsevööndisse nr 6851602 -1240 E 100% EEP002230 lähiala detailplaneering 5 - HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE MAA-ALUNE sellisest avalikust ruumist (k.a kergliiklustee REOVEEPUMPLA Katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaal) 1573 m² ning väljaspoole tee E 100% Jõekääru tee 4 E 100% Maastikuarhitekt-planeerija Harju maakond, Saue vald, Alliku küla KORRUSELISUS 7 - - 1502 -1502 REOVEEPUMPLA KUJA (r= 20 m) E - elamumaa nr 6851602 6 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND kaitsevööndit 1521 m². Seega on planeeringulahenduse Riiu Efert Joonise nimetus Staadium 7 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL L - transpordimaa järgi arvesse võetava avaliku ruumi pindala 2308 m², 8 - - E 100% 1513 Jõekääru tee 4 -1513 E 100% HÜDRANT Arhitekt PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP mis moodustab planeeritavast alast 20%. nr 6851602 VEEVÕTUKOHA (HÜDRANDI) ULATUS 200 m Jooniseid 8 - PLANEERITUD KRUNDI PINDALA Üm - üldkasutatav maa Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 17.03.2026 a. 1:500 DP 14-24 3 4  Planeeringu OÜ Ferrysan koostaja: Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744 Töö nr: 14-24 Detailplaneeringu koostamise Huvitatud korraldaja: Saue Vallavalitsus isik: Raul Jukk Kütise tn 8 Saue linn 76505 Harju maakond e-mail: [email protected] tel. +372 679 0180 HARJU MAAKOND, SAUE VALD, ALLIKU KÜLA JÕEKÄÄRU TEE 2 JA 4 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc Maastikuarhitekt -planeerija: Riiu Efert, MSc TALLINN 2026  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid................................................................. 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 5 2.2. Maakasutus ............................................................................................................. 6 2.3. Hooned ja rajatised ................................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ......................................... 6 2.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 2.6. Haljastus ................................................................................................................. 7 2.7. Piirangud ................................................................................................................ 7 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7 2.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8 3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 9 3.1.1. Planeeritud krundistruktuur............................................................................. 9 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 9 3.2. Projekteerimise põhimõtted. .................................................................................. 9 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ..................................................................................... 10 3.2.2. Arhitektuursed piirangud .............................................................................. 10 3.3. Heakord, haljastus, piirded ................................................................................... 11 3.4. Vertikaalplaneerimine .......................................................................................... 11 3.5. Teed ...................................................................................................................... 11 3.5.1. Juurdepääs planeeritavale alale ja planeeringuala siseteed ........................... 11 3.5.2. Parkimine ...................................................................................................... 12 3.5.3. Juurdepääs kallasrajale .................................................................................. 12 3.6. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 12 3.6.1. Veevarustus ................................................................................................... 12 3.6.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 12 3.6.3. Sademevee lahendus ..................................................................................... 13 3.6.4. Elektrivarustus .............................................................................................. 13 3.6.5. Sidevarustus .................................................................................................. 13 3.6.6. Soojavarustus ................................................................................................ 14 3.6.7. Välisvalgustus ............................................................................................... 14 3.7. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 14 3.7.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 14 3.7.2. Müra, insolatsioon, valgusreostus ................................................................. 15 3.7.3. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.7.4. Radoon .......................................................................................................... 15 3.7.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 16 3.8. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 16 3.9. Kuritegevusriskide vähendamine ......................................................................... 16 3.10. Piirangud ............................................................................................................ 17 3.10.1. Servituudid.................................................................................................. 17 3.10.2. Kalda piiranguvöönd .................................................................................. 17 Ferrysan OÜ 2  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 3.10.3. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ......................................................... 17 3.10.4. Tehnovõrkude kaitsevööndid...................................................................... 17 4. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 17 JOONISED Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 2: Tugiplaan M 1:500 Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 Joonis 4: Illustratsioon Ferrysan OÜ 3  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Planeeritava ala moodustavad Saue vallas Alliku külas asuvad Jõekääru tee 2 (katastritunnus: 72701:002:1517) ning Jõekääru tee 4 (katastritunnus: 72701:002:1518) katastriüksused. Planeeritava maa-ala suurus on ca 1,15 ha. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 21.08.2025 korraldus nr 671. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saue Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt- planeerija Riiu Efert. 1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk on katastriüksuse kruntideks jagamine, ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamine. Eesmärk on jagada Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksused viieks elamumaa krundiks, üheks transpordimaa ning kaheks üldkasutatava maa krundiks. Elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Transpordimaale ja üldkasutatava maa katastriüksusele kavandatakse kergliiklusteed ning haljasala. Juurdepääs detailplaneeringu alale kavandatakse Jõekääru teelt. Planeeringualale ligipääsuks vajalik transpordimaa eraldatakse ja võõrandatakse Aasa tee 1, 3 ja 5 katastriüksustelt. 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ▪ Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia24 OÜ 19.10.2023 a, töö nr 8373-23. 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid ▪ Planeerimisseadus; ▪ Ehitusseadustik; ▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; ▪ Tuleohutuse seadus; ▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; ▪ Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; ▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; ▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; ▪ EVS 843:2016 „Linnatänavad“; ▪ Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 ); ▪ Saue valla jäätmehoolduseeskiri (Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26); Ferrysan OÜ 4  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 ▪ Saue valla heakorraeeskiri (Saue Vallavolikogu 25.02.2021 määrus nr 6); ▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid; ▪ Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe 19e04458dc875375e 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Asukoht Planeeringuala asub Harju maakonnas Saue valla põhjaosas paiknevas Alliku külas. Planeeringuga käsitletavad Jõekääru tee 2 ja Jõekääru tee 4 kinnistud jäävad Alliku küla loodeserva, Veski tee (11185 Hüüru-Alliku-Saue tee) ning Vääna jõe vahelisele maa- alale. Juurdepääs planeeringualale on Veski teelt. Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025) Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Kinnistu Kinnistu nimetus nr tunnus sihtotstarve pindala 1 Veski kergtee L15 72601:001:0360 Transpordimaa100% 144 m² 2 Jõekääru tee 1 72601:001:0359 Elamumaa 100% 5838 m² 3 Jõekääru tee 3 72701:002:1516 Elamumaa 100% 4533 m² 4 Jõekääru tee 6 72701:002:0412 Maatulundusmaa 100% 6485 m² 5 Aasa tee 5 72701:002:1551 Elamumaa 100% 5008 m² 6 Aasa tee 3 72701:002:1548 Elamumaa 100% 5006 m² Ferrysan OÜ 5  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 7 Aasa tee 1 72701:002:1546 Elamumaa 100% 5007 m² 11185 Hüüru-Alliku- 8 72701:002:0378 Transpordimaa 100% 2783 m² Saue tee L4 11185 Hüüru-Alliku- 9 72701:002:1537 Transpordimaa 100% 3446 m² Saue tee L3 Aasa tee 1, Aasa tee 3 ja Aasa tee 5 kinnistud on osaliselt kaasatud detailplaneeringualasse juurdepääsude planeerimise osas. 2.2. Maakasutus Jõekääru tee 2 katastriüksus: - katastritunnus: 72701:002:1517; - sihtotstarve: elamumaa 100%; - kinnistu registriosa nr: 12244402; - katastriüksuse pindala: 5920 m² Jõekääru tee 4 katastriüksus: - katastritunnus: 72701:002:1518; - sihtotstarve: elamumaa 100%; - kinnistu registriosa nr: 6851602; - katastriüksuse pindala: 5546 m² 2.3. Hooned ja rajatised Ehitisregistri andmetel Jõekääru tee 2 ja Jõekääru tee 4 kinnistutel ehitisi ei asu. 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus Planeeringuala paikneb Alliku küla loodeosas, moodustades ühtse terviku põhja poole jääva Hüüru külas Veski tee ääres asuva elamualaga. Kontaktalas paiknevad katastriüksused on valdavalt elamumaa sihtotstarbega. Planeeritav ala on endine põllumaa. Maapind on tasase reljeefiga, kõrguste vahemik abs. +23,64 m kuni abs. +25,22 m. Jõekääru tee 2 kinnistu põhja- ja läänepiirile on rajatud kuivenduskraav. Ligikaudu 100 meetrit planeeringualast ida pool voolab Vääna jõgi. Läänes külgneb planeeringuala Veski teega (11185 Hüüru-Alliku-Saue tee). Veski tee on ca 6,7 m laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaantee, millel kehtib kiirusepiirang 60 km/h. Planeeringualast põhja poole on Veski tee lääneküljele rajatud kergliiklustee, mis lõpeb planeeringuala piiril. Veski tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on Maa- ja Ruumiameti Teeregistri andmetel 1140 autot. Planeeringuala naaberkinnistutel paiknevad hooned on kahekorruselised, viilkatustega üksikelamud. Põhjapoole jäävad Hüüru külas paiknevad elamud on rajatud erinevate katusekallete ja -tüüpidega. Välisviimistluses on kasutatud puitu või krohvi. Ühtset arhitektuurilist lahendust välja kujunenud ei ole. Piireteks on kasutatud erineva kõrgusega võrk- ja puitaedu, hekke ja puid. 2.5. Tehnovõrgud Alal paiknevad drenaažitorustikud. Jõekääru tee 2 ja Jõekääru tee 4 kinnistute põhjapiirile on paigaldatud elektrikilp, mis saab toite planeeringualast põhjapool kulgevast madalpinge õhuliinist. Nimetatud õhuliini kaitsevöönd lõikab väikeses osas Jõekääru tee 2 kinnistu loodenurka. Ferrysan OÜ 6  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 2.6. Haljastus Planeeringuala on endine põllumaa. Kõrghaljastus alal puudub. Maantee äärne on osaliselt võsastunud ning Jõekääru tee 4 kinnistu lõunaossa on istutatud viljapuid. Osaliselt on kinnistute piiridele rajatud hekk. 2.7. Piirangud ▪ Vääna jõe kalda piiranguvöönd – 100 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogud); ▪ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd – 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast (11185 Hüüru-Alliku-Saue tee); ▪ Elektripaigaldise kaitsevöönd – 2 m madalpinge õhuliini teljest, 2 m jaotusseadmest. 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Kehtiva Saue valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala tiheasustusalal ning pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega maa-alal (tähistatud maakasutusplaanil kollase värviga). Maantee äärde on planeeritud kergliiklustee. Joonis 2. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust. Planeeringuala asukoht Üldplaneeringu kohaselt on pere- ja ridaelamumaa üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamute, ridaelamute, suvilate või aiamajade ehitamiseks ette nähtud maa. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega (Saue valla üldplaneering p 4.4): ▪ elamualadel eelistada pere- ja ridaelamute osas madaltihedat hoonestust, lisaks elamutele kavandada ka avalike ja erateenuste osutamiseks vajalik maa; ▪ hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid; ▪ tupiktänavaid reeglina ei kavandata; ▪ detailplaneeringutes ja ehitusprojektides tuleb ette näha juurdepääs kallasrajale; Ferrysan OÜ 7  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 ▪ suuremate elamualade sees (neid läbivana) tuleb kavandada kergliiklusteed, mis liituvad üldplaneeringu kaardile kantud võrgustikuga; ▪ ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK); ▪ üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast; ▪ elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast; ▪ uute üksikelamukruntide suurus peab üldjuhul olema 1200–2400 m² ning kaksikelamukruntide suurus üldjuhul 2000-3000 m², suurenedes asula keskusest äärealade suunas; ▪ väiksemaid krunte kui 1200 m² võib moodustada alajaamade, pumplate, puhastusseadmete, liiklusalade jt tehniliste kommunikatsioonide, samuti mänguväljakute, haljasalade jm avaliku ruumi objektide jaoks; ▪ üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga elamu ja aiamaja ehitamisel võib krundi täisehituse protsent reeglina olla kuni 25%; ▪ tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. 2.9. Alal kehtiv detailplaneering Planeeringualal kehtib Jõemaa, Jõepere, Imutmäe, Kaharsöödi II detailplaneering (planID 66174, omavalitsuse planeeringu nr 349), mis kehtestati Saue Vallavalitsuse 19.12.2006 korraldusega nr 1338. Planeerimise eesmärk: maakasutuse sihtotstarbe muutmine; ettepanekute tegemine uute kruntide moodustamiseks; hoonestusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine; tehnovõrkude põhimõtteliste lahenduste koostamine; teede ja tehnovõrkude servituutide vajaduse määramine; seadusjärgsete piirangute määramine; liikluskorralduse ja parkimistingimuste põhimõtteliste lahenduste koostamine; heakorrastuse, haljastuse ja jäätmekäitluse põhimõtteliste lahenduste koostamine. Detailplaneeringujärgsed jagamistoimingud on käesolevaks ajaks tehtud, moodustatud kruntidest on hoonestatud üks. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Jõemaa, Jõepere, Imutmäe, Kaharsöödi II detailplaneering kehtetuks käesoleva detailplaneeringu planeeringuala osas. 3. PLANEERINGU LAHENDUS Planeeringualale kavandatakse üksikelamu maa sihtotstarbega krundid, juurdepääsuks tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega krunt ning avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasala maa ning kergliiklusmaa sihtotstarbega krundid. Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ja seatakse hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu maa kruntidele on lubatud ehitada üksikelamu ja kuni kaks abihoonet. Elamud on lubatud kuni 2-korruselised, katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. Hoonetele on lubatud ehitada üks maa-alune korrus. Planeeringulahenduses näidatud haljastuse ja elamukruntidele juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse projekteerimisetapis. Ferrysan OÜ 8  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 Planeeritavatele elamukruntidele tagatakse juurdepääs planeeritavalt teemaa krundilt ning naaberkinnistutele rajatavalt teemaalt (Aasa tee 1, Aasa tee 3 ja Aasa tee 5). Käesolev planeeringulahendus seotakse planeeringualast lõuna poole kavandatud detailplaneeringu lahendusega. Juurdepääs planeeringualale kavandatakse olemasoleva mahasõidu kaudu riigimaanteelt 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee läbi Jõekääru tee 1 kinnistu, millele tehakse ettepanek määrata juurdepääsuks servituut või seda asendav sundvaldus Saue valla kasuks. 3.1. Krundijaotus ja hoonestus 3.1.1. Planeeritud krundistruktuur Jõekääru tee 2 ja 4 kinnistutest moodustatakse viis üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krunti, üks haljasala maa (HP) ja kergliiklusmaa (LK) sihtotstarbega krunt, üks haljasala maa (HP) sihtotstarbega krunt ning üks tee ja tänava maa-ala (LT) sihtotstarbega krunt. 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. Planeeritud üksikelamu maa sihtotstarbega kruntide hoonestusalad on määratud 4 meetrit krundi piirist sissepoole. Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Planeeringu joonisel kujutatud hoonete asukohad on soovituslikud ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Hooned peavad paiknema hoonestusalal. 3.2. Projekteerimise põhimõtted. ▪ Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63). ▪ Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Planeeritud üksikelamu maa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet. Krundi maksimaalne täisehitusprotsent on 25%. Elamu lubatud korruselisus on 2 ja katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. Hoonetele on lubatud rajada 1 maa-alune korrus. Hoonete arhitektuurne lahendus, täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Kuni 20 m² hooned (nt. aiamaja, mängumaja vms) arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule. Neid võib rajada ka väljapoole hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse ning kujadega (tuleohutus, tehnovõrgud). Järgida tuleb tuleohutusnõudeid ja ehitamise head tava. Rajades väikeehitise krundi piirile lähemale kui 4 m, on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Sellise ehitise täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Planeeritud haljasala maa ja kergliiklusmaa sihtotstarbega ning tee ja tänava maa-ala sihtotstarbega kruntidele ehitusõigust ei määrata. Kruntidele võib planeerida rajatisi (teed, tehnosüsteemid, tänavamööbel, valgustus jne). Ferrysan OÜ 9  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 3.2.1. Kruntide ehitusõigus Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded hoonete suurim lubatud arv krundi planeeritud pindala krundil (elamu+abihoone) planeeritud katastriüksuse kasutamise sihtotstarve ja hoone maksimaalne maa- hoonete suurim lubatud maapealne korruselisus kõrgus maapinnast (m) ehitisealune pind (m²) hoonete maksimaalne hoonete maksimaalne krundi maksimaalne (elamu / abihoone) (elamu / abihoone) planeeritud krundi alune korruselisus sihtotstarve ja täisehituse % osakaalu % osakaalu % pos nr. (m²) 1 1718 - - - - - - 65% HP, 65% Üm 35% LK 35% L 2 1376 - - - - - - 100% HP 100% Üm 3 850 - - - - - - 100% LT 100% L 4 1501 375 25% 3 (1+2) 2 /1 -1 9/5 100% EP 100% E 5 1503 376 25% 3 (1+2) 2 /1 -1 9/5 100% EP 100% E 6 1503 376 25% 3 (1+2) 2 /1 -1 9/5 100% EP 100% E 7 1502 376 25% 3 (1+2) 2 /1 -1 9/5 100% EP 100% E 8 1513 378 25% 3 (1+2) 2 /1 -1 9/5 100% EP 100% E Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP – üksikelamu maa HP – haljasala maa LK - kergliiklusmaa LT – tee- ja tänava maa-ala Katastriüksuse sihtotstarve: E – elamumaa Üm – üldkasutatav maa L – transpordimaa 3.2.2. Arhitektuursed piirangud ▪ põhihoone korruselisus: 2; ▪ abihoone korruselisus: 1; ▪ hoonete lubatud maa-alune korruselisus: -1; ▪ põhihoone kõrgus: kuni 9,0 m; ▪ abihoone kõrgus: kuni 5,0 m; ▪ tohib kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45° ja 50°) või suurt katusekallete vahelduvust; ▪ ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil; Ferrysan OÜ 10  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 ▪ igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja rajatiste (sh piirdeaedade) arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta; ▪ uue hoone projekteerimisel peab hoonestuslaadi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega. 3.3. Heakord, haljastus, piirded Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Saue valla haldusterritooriumil, mis on täitmiseks kohustuslik kõigile valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele, on kehtestatud Saue valla heakorra eeskirjaga. Eeskirja eesmärk on tagada valla puhtus, heakord ja säästev elukeskkond. Planeeringuala on endine põllumaa, kus valdavalt kõrghaljastus puudub. Olemasolevat kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke tuleb maksimaalselt säilitada. Elamukruntide haljastus kavandatakse ja rajatakse omanike poolt. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule on kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm 1500 m² kuni 2000 m² suuruse krundi kohta 2 puud. Haljastuse planeerimisel on soovituslik koostada haljastusprojekt, millega lahendatakse haljastuse kontseptsioon ning sobivus ümbritsevasse keskkonda. Üldplaneeringu kohaselt peab elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv ruum (haljasalad, mänguväljakud, kergliiklusteed jmt) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast, seejuures arvestatakse erinevatesse kaitsevööndistesse jäävaid alasid avaliku ruumi hulka 50% koefitsiendiga. Käesolevas planeeringulahenduses on arvestatud antud nõudega. Krundid Pos 1 ja Pos 2 on planeeritud avalikult kasutatavaks maa-alaks. Tee kaitsevööndisse jääb kavandatud avalikust ruumist (k.a kergliiklustee) 1573 m² ning väljaspoole tee kaitsevööndit 1521 m². Seega on planeeringulahenduse järgi arvesse võetava avaliku ruumi pindala 2308 m², mis moodustab planeeritavast alast 20%. Elamukruntide piiridele võib rajada kuni 1,5 m kõrguse piirde. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata ühtne piirete lahendus lähtuvalt piirkonnas levinud kujunduslaadist. Läbipaistmatuid piirdeaedu mitte rajada. Piirdeaedade rajamisel arvestada teekaitsevööndi nõuetega, piirdeaedu võib reeglina rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire. Haljastuse ja piirete rajamine ei tohi halvendada liiklusohutust. 3.4. Vertikaalplaneerimine Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone +/- 0 on soovituslik projekteerida planeeritavast maapinnast minimaalselt 0,3 m kõrgemal. Olemasoleva maapinna tõstmine on lubatud hoonestusala piires. Elamukruntidel on lubatud maapinda tõsta kuni 0,5 m ümbritsevast maapinnast, olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes. Maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada vihmavee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Naaberkinnistutele sademevee juhtimine on keelatud. 3.5. Teed 3.5.1. Juurdepääs planeeritavale alale ja planeeringuala siseteed Planeeringualale on võimalik juurdepääs riigimaanteelt 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee läbi Jõekääru tee 1 kinnistu. Planeeringuga tehakse ettepanek määrata Jõekääru tee 1 kinnistule juurdepääsuks servituut või seda asendav sundvaldus Saue valla kasuks. Planeeritavatele elamukruntidele tagatakse juurdepääs planeeritavalt teemaa krundilt ning naaberkinnistutele rajatavalt teemaalt (Aasa tee 1, Aasa tee 3 ja Aasa tee 5). Krundile Pos 5 on võimalik rajada juurdepääs planeeritavalt teemaa krundilt Pos 3 või Ferrysan OÜ 11  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 naaberkinnistutele rajatavalt teemaalt. Täpsed juurdepääsude asukohad kruntidele selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. Kavandatavad teed ühendatakse planeeringualast lõuna poole kavandatud detailplaneeringu lahendusega. Juurdepääsutee ning planeeringuala sisetee ehitatakse välja asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 6 cm, katendi laius vähemalt 5 m + kindlustamata peenrad 2*0,5 m). Kavandatud tänava lõppu rajatakse ümberpööramisplats (suurusega vähemalt 12x12 m). Planeeringuala sisene kergliiklustee rajatakse asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% graniit, paksusega 5 cm), teekatte minimaalne laius 2,5 m. 3.5.2. Parkimine Lähtuvalt standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (parkimisnormatiiv – 3 parkimiskohta väikeelamute alal) näeb planeeringulahendus ette 3 parkimiskohta igal elamukrundil. Parkimine lahendatakse oma kinnistul. 3.5.3. Juurdepääs kallasrajale Vastavalt Saue valla üldplaneeringule tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Käesolev planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu Vääna jõe kallasrajani mööda kavandatavat üldkasutatavat maad ning transpordimaad. 3.6. Tehnovõrgud Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 3.6.1. Veevarustus Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~2,5 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m3/d). Veevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt AS Kovek poolt 27.10.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest. Detailplaneeringu ala tarbeks on võimalik veevarustus tagada Veski kergtee L11 kinnistul olevast ühisveevärgist. Liitumiskohast kuni planeeringualani vajalik rajada uus veetoru de 110 mm, arvestades ka edasisi arendusi Aasa teel ja lähiümbruses. Kinnistute liitumispunktid detailplaneeringu alal projekteerida (maakraan) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud de 110 mm projekteerida soovitavalt transpordimaale väljapoole sõidutee ja jalgtee asfaltkatet paralleelselt kanalisatsioonitorustikuga. 3.6.2. Reovee kanalisatsioon Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~2,5 m³/d (iga üksikelamu krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d). Kanalisatsiooni lahendus on koostatud lähtuvalt AS Kovek poolt 27.10.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest. Planeeringualal tekkiva reovee ärajuhtimiseks on vajalik projekteerida ja paigaldada reoveepumpla arvestades ka Aasa tee arendust ning rajada reovee survetorustik piki Hüüru-Alliku-Saue teed kuni liitumispunktini survekanalisatsiooniga Veski kergtee L11 kinnistul. Kinnistute ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga projekteerida liitumispunktid Ferrysan OÜ 12  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 (kaevud de400/315mm) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee ja jalgtee asfaltkatet paralleelselt veetorustikuga. 3.6.3. Sademevee lahendus Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust (nt kastmisveeks kasutamine) jms. Suublasse (sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Vihmavee ja drenaaži vee juhtimine reovee kanalisatsiooni on keelatud. Soovituslik on rajada sajuvee kogumismahutid kastmiseks või ka tehnilise veena WC pottides kasutamiseks. Täpsemad lahendused kooskõlastada Vallavalitsusega. 3.6.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ poolt 01.09.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 502443. Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasoleva alajaama Meriküla:(Tabasalu) baasil. Tarbimiskohtadele nähakse ette nimetatud alajaama fiidri F4 õhuliini mastidelt 0,4 kV maakaabelliinid. Tarbimiskohtade võrguühendustele nähakse ette kinnistute piiridele liitumiskilbid (mitmekohalistena). Krundi Pos 6 võrguühendust nähakse ette olemasolevast liitumiskilbist 110549LK. Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõiguse tagatakse servituudialana. Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks tuleb esitada liitumistaotluse(d), sõlmida liitumislepingu(d) ja maksta liitumistasu. 3.6.5. Sidevarustus Sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Enefit AS poolt 22.09.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest nr TT-E-20250922-120. Olemasoleva sidevõrguga liitumise kohaks on Enefit AS olemasolev sidevõrk õhuliinil, millest teostada toruväljavõte mastil (koordinaatidega: XY: 6581844.70, 530757.05). Jõekääru tee 2 ja Jõekääru tee 4 operaatorineutraalse sidevõrguga liitumise tarbeks jätkata olemasolevast sidevõrgu õhuliini multitorust tehtavat väljavõtet, uue maasisese multitoruga. Liitumispunktidesse teostada väljavõtted 1x7/3,5 mikrotorudega. Fiiberoptiline kiud puhutakse liitumispunktidesse olemasolevast vahejaotuskapist C1136- DP3. Multitoru lõppu paigaldada markerpall. Sidevõrk planeerida ja projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid planeerida ja projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public- docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud- materjalid.pdf Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Ala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil. Ferrysan OÜ 13  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 3.6.6. Soojavarustus Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variandid on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele. Päikesepaneelide kasutamisel peab need integreerima hoonete arhitektuursesse lahendusse. 3.6.7. Välisvalgustus Kavandatud juurdepääsutee ehitatakse välja koos LED-optilise tänavavalgustusega. Valgustusel on oluline osa piirkonna turvalisemaks muutmisel. Valgustus ei tohi tekitada ümbruskonda häirivat valgusreostust ega tekitada pimedaid nurgataguseid. Välisvalgustus lahendatakse projekteerimise etapis. 3.7. Keskkonnatingimused Kavandatav tegevus ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks. 3.7.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine Saue valla jäätmehoolduseeskirjaga (Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26) on kehtestatud Saue valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle. Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Planeeringus on näidatud soovituslikud prügikonteinerite asukohad, mida täpsustatakse projekteerimisetapis. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad aia- ja haljastujäätmed (lehed, okkad, oksad, pinnas ja kivid jms), immutamata puit, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning omal kinnistul tekkinud tellised ja kivid, mida võib käidelda oma kinnistu piires Saue valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korras. Kompostimiskoht (aun või nõu) peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks. Elamukruntidel on kohustus liituda omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga. Teenuse saamiseks tuleb sõlmida jäätmeveoteenust pakkuva ettevõttega leping. Prügikonteinerile Ferrysan OÜ 14  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs järgides seejuures Saue valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja poolt kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 3.7.2. Müra, insolatsioon, valgusreostus Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Hoonete sees leviv müra ning vibratsioon on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16 lg 5). Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes". Valgusreostuse vältimiseks kasutada üldised valgusreostuse piiramise põhimõtteid (Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi poolt koostatud aruanne „Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis (2012))“: ▪ Esemete ja objektide valgustamist peab teostama selliselt, et valgus ei leviks horisondile, otse taevasse, elamute akendest sisse, kaitstavate liikidega asustatud aladele ja looduslikesse veekogudesse. ▪ Välisvalgustuse projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb valida sobiv valgustuse intensiivsus, ajastus, kestvus ja spektraalne jaotus selliselt, et see ei häiriks silma kohanemist pimedatel aladel, ei mõjutaks teiste liikide elurütme, ei suurendaks terviseriske, oleks tagatud ohutus liiklemisel ja oleks garanteeritud maksimaalne energia kokkuhoid. ▪ Valgusreostuse vähendamiseks tuleb kehtestada öine ajakava (23.00-07.00), millest võib kõrvale kalduda teatud juhtudel, kui valgustus on nõutav ohutuse või erinevate avalike tegevuste läbiviimise tagamiseks. ▪ Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mittetekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mittelevimine sihtkohtadest eemale. ▪ Valgusreostuse sätteid ei kehtestata turvavalgustusele, signaalvalgustusele, tava- ja eriotstarbelistele töötuledele, sadamavalgustusele ja ehisvalgustusele (1. detsembrist kuni 15. jaanuarini). 3.7.3. Põhjavee kaitse Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seega tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele, seega on põhjavee kaitse planeeringualal tagatud. 3.7.4. Radoon Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta seisuga). Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega. Ferrysan OÜ 15  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 3.7.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Ehitamisel võivad võimalikeks avariiolukordadeks alal olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning need on ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on: - avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega; - tööõnnetused; - kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne); - kemikaalide, kütuste, õlide lekked. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Kasutusperioodil võivad olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised vastama tuleohutusnõuetele ning olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. 3.8. Tuleohutuse tagamine Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP3. Hoonete tuleohutusklassid täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m². Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Tuletõrje veevarustus tagatakse veetorustikule paigaldatavate hüdrantidega. Vajalik minimaalne vooluhulk hüdrandis 10 l/s. Alternatiivina võib tulekustutusvee tagada mahutitega/veekoguga. Mahutite puhul kasutada mahutite täitmiseks võimalusel ka vihmavett. Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune. 3.9. Kuritegevusriskide vähendamine Kuritegevuse riske vähendavad: ▪ elav keskkond ▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine ▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal ▪ õueala valgustatus ▪ lukustatud sisenemisruumid Ferrysan OÜ 16  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 ▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid ▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine. 3.10. Piirangud 3.10.1. Servituudid Tabel 3. Servituutide määramise vajadus Teeniv Valitsev krunt või kinnisasi/krunt, asutus, mille millele tehakse kasuks on tehtud Servituut Servituudi sisu ettepanek seada ettepanek seada servituut servituut Õigus ehitada, kasutada Jõekääru tee 1 Isiklik ja hooldada läbi Saue vald 72601:001:0359 kasutusõigus kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed. 3.10.2. Kalda piiranguvöönd Planeeringuala põhja- ja kirdeossa ulatub Vääna jõe kalda piiranguvöönd, 100 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Tegevused kalda piiranguvööndis on reguleeritud vastavalt looduskaitseseaduse § 37. Alal kavandatud tegevus ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. 3.10.3. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 3.10.4. Tehnovõrkude kaitsevööndid Tegevuse piirangud planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. 4. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Tegevuskava: ▪ huvitatud isik võõrandab Avaliku ruumi katastriüksused (üldkasutatavad maad, transpordimaa) tasuta Vallale koheselt pärast detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga (ca 6 kuud); ▪ vajalike servituutide seadmine, vajalikud kooskõlastused piirinaabritelt ja maaomanikelt; ▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute teostamisega; Ferrysan OÜ 17  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 ▪ ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks; ▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine ning detailplaneeringus kavandatud avalike haljasalade rajamine; ▪ huvitatud isik on kohustatud rajama kõik detailplaneeringus kavandatud haljasalad (sh ribapargid, pargid, kõrghaljastuse jne) ajaks, millal on valminud kõik detailplaneeringu teed ja tänavad (juurdepääsuteed ja kergliiklusteed); ▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine; ▪ vee- ning kanalisatsioonirajatised antakse tasuta üle kohalikule piirkonna vee- ettevõtjale AS Kovek. Muud detailplaneeringus ettenähtud ja rajatud tehnovõrgud ja rajatised tuleb Huvitatud isikul ja vastavate teenuste pakkujatel omavahel saavutatud kokkulepete alusel võõrandada edasi võrguettevõtjatele; ▪ elamukruntide lahtimõõdistamine, katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded; ▪ hoonete ehituslubade väljastamine; ▪ hoonete ehitus; ▪ hoonete kasutuslubade väljastamine, kasutusloa väljastamise eelduseks on kinnistu piires olevate võrkude, teede väljaehitamine ja haljastuse rajamine. Huvitatud isiku kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised (sh kavandatud haljasalad) ja tagada nende korrashoid. Huvitatud isik kohustub omadest vahenditest projekteerima ja välja ehitama Tehnilise infrastruktuuri ning võõrandama Detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud Avaliku ruumi (üldkasutatavad maad, transpordimaa) katastriüksused tasuta Vallale. Vallale tasuta võõrandatavate katastriüksuste üleandmiseks on sõlmitud enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele 4-aastane garantii). Huvitatud isikul on detailplaneeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustus puude ja põõsaste osas 2 aastat (istutamise hetkest), st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute väljavahetamine jms. Kui Huvitatud isik soovib taotleda elamukruntide lahtimõõdistamist ning hoonete ehituslube enne Tehnilise infrastruktuuri valmisehitamist, siis on Huvitatud isikul võimalus tagada rajatiste valmisehitamist deposiidiga. Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Täpsemad Saue Vallavalitsuse ning Huvitatud isiku vahelised kokkulepped ning kohustused on sätestatud dokumendis „Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta“. Täpsemad tehnilised tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhi ja tööprojekti koostamiseks väljastatakse AS Koveki poolt peale detailplaneeringu kehtestamist. Vee- ja kanalisatsiooni torustike ja rajatiste projekteerimise ja ehitamise kulud jäävad arendaja või kinnistuomanike kanda. AS Kovek arendaja või kinnistuomanike poolt rajatud tänavatorustikke, ehitisi ja rajatisi välja ei osta. Hüüru küla veetöötlusjaama võimekus on Ferrysan OÜ 18  Jõekääru tee 2 ja 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Töö nr. DP 14-24, 17.03.2026 täna piiratud ja täiendava veevajaduse katmiseks on vaja teha investeeringuid, milles tuleb uutel liitujatel osaleda läbi liitumistasu. Detailplaneeringuala liitumiseks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga on vajalik sõlmida liitumisleping. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik riigitee kaitsevööndisse rajatavad projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada Transpordiametiga. Ferrysan OÜ 19  Saue Vallavalitsus Teie 30.04.2026 nr 5-1/6/2025-7 [email protected] Kütise tn 8 Meie 16.06.2026 nr 7.2-2/26/14279-4 76505, Harju maakond, Saue vald, Saue linn Jõekääru tee 2 ja Jõekääru tee 4 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas, Saue vallas Alliku külas Jõekääru tee 2 ja Jõekääru tee 4 kinnistute detailplaneeringule (katastritunnused vastavalt 72701:002:1517; 72701:002:1518, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on viie üksikelamu ja teenindavate abihoonete ning taristu püstitamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee km 1,05-1,13. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1200 autot. Oleme esitanud seisukohad planeeringu koostamiseks 24.04.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/5989-2. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevate märkustega. 1. PlanS § 126 lg 1 p 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine. Planeeringu põhijooniselt koos tehnovõrkudega nähtub, et riigitee alusele maale on kavandatud side multitoru (vt joonis 1). Joonis 1. Väljavõte planeerigu põhijoonisest tehnovõrkudega EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud tee toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale kraavi serva. Palume projekteerimise faasi leida nimetatud side multitorule uus asukoht ning kavandada see koos veetoru ja kanalisatsiooni survetoruga ühte kaevikusse. 2. Planeeringu seletuskirja p 3.6.3. Sademevee lahendus on öeldud, et sademevesi on kavandatud käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust (nt kastmisveeks kasutamine) jms. Planeeringu põhijooniselt koos tehnovõrkudega nähtub, et riigitee ristumiskoha lähedale on kavandatud paigaldada uus truup (vt joonis 2). Joonis 2. Väljavõte planeerigu põhijoonisest tehnovõrkudega Selgitame, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademee juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehitamiseks ja tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. 4. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Prost peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus 2 (3) Lisa: - Lisa 1. Joekaaru 2 ja 4 DP_Seletuskiri 17_03_2026 - Lisa 2. Joekaaru 2 ja 4 DP_Pohijoonis tehnovorkudega 17_03_2026 Jana Prost 5792 4753, [email protected] 3 (3)