Kiri

1 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. ÜLDANDMED Koostatud on abihoone projekt ehitusloa taotluse juurde asukohaga P e r u, V i g a l a - V a n a - m õ i s a küla, M ä r j a m a a vald, R a p l a maakond. Asukoht on tähistatud käesoleva projekti situatsiooniskeemi joonisel AS-4-01 Katastriüksuse tunnus – 88401:003:0091 Kasutamise otstarbe kood – 12744 – elamu, kooli vms abihoone Eeldatav kasutusiga – 80-100 aastat 1.2. LÄHTEMATERJALID JA NORMDOKUMENDID - Situatsiooniskeem (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist, käesoleva projekti joonis AS-4-01 - Tellijapoolsed soovid - Kohapealsed mõõdistused ja esialgne ülevaatus - Projekteerimistingimused nr 2511802/07027 - Ehitusseadustik, 11.02.2015 - Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, 18.02.2015 - MTM määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojektile“, 17.07.2015 - MTM määrus nr.57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 05.06.2015 - Siseministri määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 01.03.2021 - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 3:Küttesüsteemid - Ehitusprojekti tuleohutusosa juhend (Päästeamet, aprill 2018) - Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  2 1.3. EHITISE PAIKNEMINE TEEKAITSEVÖÖNDIS Riigitee kaitsevöönd 30 m on märgitud asendiplaani joonisele AS-4-03 Kaitsevööndis paiknevad all-loetletud hooned ja rajatised: - Olemasolev elamu (ehitisregistri kood 120251022, esmane kasutus 1960) - Endise lauda asukohta ehitatav abihoone (ehitisregistri kood 121445996, osaliselt olemasolev) - Olemasolev kanalisatsiooni välisvõrk (Transpordiameti kooskõlastus 29.09.2025 nr 7.1- 2/25/16243-2) Mahasõit teelt on olemasolev. Tegu on lihtristmikuga. Asendiplaani joonisel on tähistatud ristmiku nähtavusala (nähtavuskolmnurk). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi ja vajadusel tuleb alas likvideerida võsa ning nähtavust takistavad suuremad puud. Abihoone ehitustöödega ja sellega seonduvate toimingutega tuleb järgida Transpordiameti 02.10.2025 kooskõlastuse nr 7.1-2/25/16671-2 nõudeid ja tingimusi. Sadeveed juhitakse omal krundil maapinna loomulike kallete abil abihoonest loodesse. Liiklusmüra piirtasemed on päeval 60 dBA ja öösel 55 dBA. Kuna tegu on abihoonega ja mitte elamuga, siis liiklusmüra tõenäoliselt ülearu häirivaks ei kujune. Maantee poolsele küljele teljel B ei ole sel põhjusel aknaid ette nähtud. Samuti säilitatakse kogu teeäärne olemasolev haljastus (põõsad, lehtpuud jms.) mis ei paikne nähtavusalas ja toimib helibarjäärina. Võimalike tehnoseadmete paigaldamisel arvestada müra piirtasemetega ja järgida EPN 16.1. „Ehitise isolatsiooni nõuded; kaitse müra eest“ nõudeid. Torustike ja õhukanalite kaudu levitatavat müra vähendada kasutades ROCKWOOL isolatsioonikatet (KLIMAT), TECHROCK 60, 80 FB1 ning torukoorikuid HEATROCK PS. 2. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Ehitisealune pind - 179,0 m² 2. Suletud netopind - 157,7 m² 3. Köetav pind - 46,1 m² 4. Suletud brutopind - 164,2 m² 5. Korruselisus -1 6. Absoluutne kõrgus - 19,2 m 7. Kõrgus - 5,7 m 8. Pikkus - 22,1 m 9. Laius - 8,1 m 10. Maht - 913,1m³ 11. Tuleohutusklass - TP3 Tehniliste näitajate arvutamisel on aluseks võetud kehtivat määrust „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 05.06.2015 nr 57 Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  3 3. ASENDIPLAAN 3.1. OLEMASOLEV OLUKORD Peru katastriüksus on kogu ulatuses valdavalt tasase reljeefiga, väikese kaldega loode ja edela kaarde.. Olemasolev sissesõit krundile on põhja kaarest, olemasolevalt Silla-Jädivere teelt (asukoht vt. asendiplaani joonisel AS-4-03). Peale ehitatava abihoone paiknevad õue-alal veel all- loetletud hoone ja rajatised: - olemasolev elamu (ehitisregistri kood 120251022) - olemasolev puurkaev (ehitisregistri kood 220714014) - olemasolev kanalisatsiooni välisvõrk (ehitisregistri kood 221493887) - olemasolevad ajutised katusealused Asendiplaani alusena on kasutatud Peru geodeetilist alusplaani (Mau & Pojad OÜ,Töö nr.: TJ 35/26, 30.04.2026) 3.2.TEED, PLATSID, PIIRE, VÄRAV Olemasolev sissesõidutee kuni hooneteni ja olemasolevad platsid on kruusakattega. Piire ja värav puuduvad. Krundile sissesõidul on olemasolev tõkkepuu (asukoht on näidatud asendiplaani joonisel AS-4-0 3.3.PARKIMINE Parkimine on ette nähtud õue-alal olemasolevatel kruusakattega platsidel. 3.4.HALJASTUS JA HEAKORRASTUS Katastriüksusel säilitatakse olemasolev haljastus (valdavalt lehtpuud ja -põõsad ning kuused), lisaks dekoratiivpuud-põõsad ja lillepeenrad. Elamu ümbruses on valdavalt muru. Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale, mis on vastu võetud 15.10.2018 nr 40. Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Jäätmekonteineri(te) asukoht on sissesõidu juures, ligipääsuga vahetult Silla-Jädivere maanteelt. Välisvalgustus on olemasolev. 3.5.KRUNDI TEHNILISED ANDMED Katastriüksuse pindala - 18 983,0 m² Kinnistu nr. - 2401737 Katastriüksuse sihtotstarve - elamumaa 100 % Õuemaa - 6 436,0 m² Ehitistealused pinnad kokku - 284,4 m² Parkimiskohtade arv - 5-6 (vastavalt vajadusele) Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  4 4. ARHITEKTUURILAHENDUS Ehitatava abihoone projekteerimisel on juba algselt arvestatud kahe olemasoleva hooneosaga (fotod nendest on lisatud ehitusloa taotluse alajaotusse „lisadokumendid“. Abihoone on mõeldud väiksemate põllutööriistade ja aiatööriistade hoidmiseks ning väiksemate vajalike remonditööde tegemiseks. Kesksesse tööruumi pinnaga 76,0 m² paigaldatakse tõstuk, mis tingib ruumi ja kogu hoone kõrguse. Tööruumi keskele ehitatakse massiivne metallkonstruktsioonis kandepost, mille konstruktsioon täpsustub ehitustööde käigus. Samale kandepostile toetub ka poole tööruumi ulatuses avatud galerii. Tõstukile vajaliku kasutuskõrguse saamiseks ehitatakse olemasolevate plokkidest seintele puitsõrestikuga lisa välisseina osad kõrgusega 70 cm. Ühes olemasolevas hooneosas paikneb väiksem tööruum pinnaga 23,6 m² pööninguga, kuhu pääseb samast ruumist metalltrepi kaudu. Teises olemasolevas hooneosas paiknevad katlaruum, esik ja WC. Esikust on pääs pööningule analoogiliselt teisele poolele metalltrepi kaudu. Algselt planeeritud katusealune ehitatakse kinni ja see jääb kasutusele kuurina kogu majapidamise tarvis. Suhtelisele kõrgusmärgile 0.00 vastab kõrgus 14.00 Peasissepääs abihoonesse jääb läbi juba olemasoleva ukse paleeritavasse esikusse. Lisaks on abihoone hoovipoolsel küljel teljel A kolm väravat ja kõik abihoone ruumid on uste kaudu omavahel ühendatud. Kogu hoonel on ühine kaldkatus, mille kalle on ca 10°. Kalle on trapetsprofiili puhul lubatud ja suurema katusekalde korral oleks hoone liiga kõrge. Abihoone gabariitmõõdud on 8,1 x 22,1 m ja see jääb projekteerimistingimustega ettenähtud ehitisealuse pinna 180,0 m² piiridesse. 5. KONSTRUKTSIOONILAHENDUS 5.1. VUNDAMENT Olemasolevate hooneosade vundamendid on laotud FIBO 5 plokkidest 25 cm laiustena. FIBO 5 plokkidest ja 25 cm laiustena laotakse ka ülejäänud vundamendid. Kuur välja arvatuna vooderdatakse vundament välisküljel 5 cm paksuselt EPS-soojustusplaatidega ja krohvitakse. Keskse metallkonstruktsioonis kandeposti alla valatakse monoliitsest betoonist armeeritud plaatvundament. 5.2.VÄLISSEINAD Abihoone olemasolevate hooneosade välisseinad on laotud kogu ulatuses BAUROC –plokkidest paksusega 20 cm 3,8 m kõrguseni. Nagu juba eelpool mainitud jätkatakse välisseina puitsõrestik seinana 70 cm ulatuses vajaliku kõrguse saamiseks. Keskse tööruumi välisseinad on puitsõrestikseinad vooderdatuna välisküljel PIR-soojustusplaatidega ja projektis välja pakutud puidust voodrilaudadega. Kuuri välisseinad on samuti puitsõrestikseinad, aga ilma soojustuseta. Kogu abihoone on kaetud horisontaalse laudvoodriga, mida võib variandina asendada soovi korral ka trapetsprofiil kattega. Ülemine 70 cm kõrgune seinaosa on kogu hoone ulatuses vertikaalse välisvoodriga. Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  5 Välisseina konstruktsioon olemasolevates hooneosades: - horisontaalsetest laudadest välisvooder (variandina trapetsprofiil) - vertikaalsed latid-liistud (tuulutusvahe) - 2,5 x 5 cm - BAUROC-plokkidest sein - 20 cm Välisseina konstruktsioon keskses tööruumis: - horisontaalsetest laudadest välisvooder (variandina trapetsprofiil) - vertikaalsed latid või lauad - PIR-soojustusplaat - puitsõrestiksein (soojustuseta, ruumis katmata) - 15 cm 5.3.SISESEINAD Siseseinad on kõik olemasolevad BAUROC-plokkidest seinad. Katlaruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni. 5.4.PÕRANDAD Olemasolevas katlaruumis ja väiksemas tööruumis on olemasolevad betoonpõrandad. Esikus ja WC-s on ette nähtud samuti EPS-soojustusplaatidel betoonpõrandad. Põrandakatteks on keraamilised põrandaplaadid. Keskses tööruumis on betoonpõrand EPS-soojustusplaatidel. Parema kasutuse ja vastupidavuse mõttes võiks põrandapind olla pinnakõvendi lisamisega lihvitud. Kuuris on põrandaks tihendatud pinnas. 5.5.VAHELAGI Olemasolevates osades on vahelaed puittaladel ja pööningu poolsel küljel kaetud kas OSB või - muu plaadiga. Sama konstruktsioon on ka tööruumi avatud galeriil. Katlaruumi vahelagi kaetakse ruumipoolselt küljelt tulekindlate kipsplaatidega 2 korda. Sobivad plaadid on näiteks Gyproc GFL 15 FireLine või Knauf RLD GKF. 5.6.TREPID Pööningu trepid on olemasolevad metallkonstruktsioonis trepid. Samamoodi metalltrepp paigaldatakse ka keskse tööruumi avatud galeriile pääsuks. 5.7. KATEL JA KORSTEN Paigaldatav katel on VIESMANN VITOLIG 150 võimsusega 25 KW. Paigaldatav korsten on FIBO moodulkorsten Paigaldus, läbiviigud vahelagedest ning katusest peavad olema teostatud vastavalt kehtivatele tuleohutuse nõuetele. Korsten isoleeritakse põlevatest ehituskonstruktsioonidest vahelaes ja katuses mittepõleva isolatsiooniga, mille p≥100 kg/m³. Kehtiv standard on EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Valitud küttekatel paigaldatakse koos korstnaga vastavalt tootja firma juhistele ja kehtivatele tuleohutuse nõuetele. Korstnate kõrgus katuseharjast peab olema vastav tuleohutuse nõuetele. Abihoone korstna minimaalse kõrguse skeem on näidatud joonisel AR-6-02, lõige A-A. Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  6 5.8.KATUSE KANDEKONSTRUKTSIOON JA KATE Katuse kandekonstruktsiooniks on puitsarikad, mis toetuvad hoone pikiseintele. Katuse konstruktsioonid on antud joonisel AR-6-02, sõlm A ja joonisel AR-6-03, lõige B-B Katusekatteks on kogu ehitataval abihoonel trapetsprofiiliga terasplaadid. Katuse ehitamisel tuleb järgida ettenähtud katuseroovide sammu ja paigaldusjuhiseid. Katusekalle on kogu hoonel ca 10° Katuse ehitustööde käigus otsustatakse ka vihmavee torude arv ning asukohad. Soovitav on valida nii rennid kui torud sama värvi nagu katusekate – RR32. 6. SISE -JA VÄLISVIIMISTLUS 6.1.SISEVIIMISTLUS P õ r a n d a d kõikides ruumides peale kuuri on betoonpõrandad. Esikus ja WC-s on põrandakatteks keraamilised põrandaplaadid. Plaatide mõõdud ja värv valitakse ehitustööde käigus omaniku poolt. Kuuris on põrandaks tihendatud pinnas Pööningutel on põrandakatteks lauad või plaat, mis otsustatakse samuti ehituse käigus. Seinad Seinad on kõikides abihoone ruumides lisa viimistluseta. WC-s on otstarbekas katta kas kõik seinapinnad või osaliselt keraamiliste plaatidega. L a e d on väiksemas tööruumis, WC-s ja pööningutel kaetud plaatidega (OSB –või kipsplaat) Katlaruumis kaetakse lagi kahekordselt tuletõkke kipsplaatidega. Keskses tööruumis ja kuuris on ruumi avatud katmata sarikad, viimistluseta. A k n a d, u k s e d ja v ä r a v a d Paigaldatud ja veel paigaldatavad uksed, osa aknaid ja väravaid on olemasolevad. Tööruumi aknad valitakse või tellitakse ühtse väljanägemise saamiseks samade mõõtudega nagu ukse kohal olemasolev pööningu aken. Katlaruumi uks on metallkonstruktsioonis tulepüsivusklassiga EI30. 6.2.VÄLISVIIMISTLUS K a t u s - tumepruun trapetsprofiil, värv RR32 V ä l i s s e i n a d - pruunid (laudvoodri puhul), trapetsprofiili puhul otsustab värvi omanik A k e n d e v ä l i s r a a m i d, - valge V ä l i s u k s e d ja v ä r a v a d - pruun A k e n d e ja u s t e p i i r l a u a d, h o o n e n u r k a d e p i i r l a u a d - pruun R ä ä s t a l a u a d, v i h m a v e e r e n n i d ja -t o r u d - tumepruun, sama mis katus S o k k e l - hall (krohv) Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  7 7. KÜTE JA VENTILATSIOON 7.1. KÜTE Kütte projekteerimisel juhinduda järgmistest dokumentidest: - Siseministri määrus nr.17 30.03.2017 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje varustusele - EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod Küttesüsteemi kavandatav kasutusiga on ca 25 aastat Katlaruumi paigaldatav katel on VIESMANN VITOLIG 150 võimsusega 25 kW. Korsten on FIBO moodulkorsten 7.2.VENTILATSIOON Esialgu ventilatsioonisüsteemi hoonesse ei projekteerita ega paigaldata. Võimaliku ventilatsiooni ehitamisel järgida all-loetletud normdokumente: - EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon „Elamu ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine“ - Ventilatsiooniseadmetega kaasasolevad juhendid Ventilatsioonisüsteemi müratase peab vastama määruses „Müra normtasemed elu –ja puhkealal, elamute ning ühiskasutuses hoonetes mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele. Tööruumidesse on ette nähtud ventilatsiooniavad välisseintes teljel B (võimalikud asukohad on tähistatud abihoone plaani joonisel AR-5-02) Soojal aastaajal ventileeritakse ruume vajadusel ka avatavate akende ja väravate kaudu. 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 8.1. VEEVARUSTUS Veevarustuse projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda allolevatest põhilistest normdokumentidest: - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 Hoone veevärk - RIL 77-2013 Plasttorude paigaldamise juhend projekteerijale ja ehitajale Puhas vesi saadakse olemasolevast puurkaevust. Ühenduskoht ja sisestus hoonesse on tähistatud asendiplaani joonisel AS-4-03. Kõnealuse tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga on ca 30 aastat. Eeldatav vajalik vooluhulga suurus on ca 0,3-0,5 m³ /ööpäevas Abihoonesse on ette nähtud paigaldada nii külma –kui soojaveetorustik. Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  8 Tuleb arvestada valamu ja WC poti asukohaga. 8.2. KANALISATSIOON Kanalisatsiooni välisvõrk on olemasolev. Kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel ja paigaldamisel juhinduda allolevatest põhilistest normdokumentidest: - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon Heitveed abihoonest juhitakse olemasolevasse kanalisatsiooni välisvõrku. Õue-alal on olemasolev septik, pumpla ja imbväljak. Asukohad on tähistatud asendiplaani joonisel AS-4-03. Kanalisatsiooni vooluhulk on eeldatavalt ca 0,3-0,5 m³/ööpäevas ja detailsed arvutused tehakse vajadusel vastava eriala spetsialisti poolt. Kanalisatsioonisüsteemi kavandatav kasutusiga on ca 30 aastat. Sadeveed katuselt juhitakse hoonest emale maapinna loomulike kalletega õue-ala lõuna ja loode kaarde. 9. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivõrguga liitumispunkt on olemasolev (asukoht on tähistatud asendiplaani joonisel AS-4-03) Ehitatava abihoone elektri projekteerimisel ja installatsioonitöödel kasutatavad olulisemad standardid: - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest. Üldnõuded paigaldistele ja seadmetele - EVS-HD 60364; EVS-IEC 60364 Ehitiste elektripaigaldised; Madalpingelised elektripaigaldised - EVS-EN 62305-1:20 Piksekaitse - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit - EVS 843:2016 Linnatänavad - EE10421629-JV ST 5-6:2001 0,4-20 kV Võrgustandard Osa 6: 0,4 kV kaabelliinid Elektritööde tegemisel arvestada võrguvaldaja tehniliste tingimuste ja eeskirjadega. Elektri sise –ja välistööd teostatakse elektriosa projekti või olemasolevate jooniste kohaselt. Elektriinstallatsioonitööd peavad olema teostatud või kontrollitud ning allkirjaga kinnitatud nõutavat elektritööde litsentsi omava spetsialisti poolt. 10.TULEOHUTUSNÕUDED 10.1.EHITISE TULEPÜSIVUS JA ISELOOMUSTUS Kasutamise otstarbe kood – 12744 (elamu, kooli vms. abihoone) I kasutusviis (elamu abihoone) Tuleohutusklass - TP3 Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  9 10.2. TULEOHUTUSE PROJEKTEERIMISE JA EHITAMISE ALUSED Projekti koostamisel ja edasiste tööde teostamisel tuleb järgida all-loetletud dokumente: - Siseministri määrus nr 17 01.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ - Eesti Ehitusteave „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid“ ET-2 0109-0650 - Tuleohutuse seadus 05.05.2010 - Ehitusprojekti tuleohutusosa juhend, Päästeamet aprill 2018 - EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 3 „Küttesüsteemid“ - EVS 812-6:2018+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6 „Tuletõrje veevarustus“ - EVS 812-2:2014+AC:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 2 „Ventilatsioonisüsteemid“ - EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - MTM määrus nr 97 17.07 2015 „Nõuded ehitusprojektile“ 10.3. TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE Eraldi tuletõkkesektsiooni EI60 moodustab katlaruum. Ruumipoolsel küljel kaetakse lagi kahekordselt tulekindlate kipsplaatidega GKF, mille tuletundlikkus on A2-s1,d0 või plaatidega Knauf RLD GKF. Katlaruumil on betoonpõrand ning seinad on laotud BAUROCK plokkidest paksusega 20 cm .Katlaruumile paigaldatakse tuletõkke uks EI30. Tuletõkkesektsioon on tähistatud plaani joonisel AR-5-02 ja lõikel A-A joonisel AR-6-02. 10.4. KATEL JA KORSTEN Paigaldatav katel on VIESMANN VITOLIG 150 võimsusega 25 kW Katel paigaldatakse vastavalt tootjapoolsetele juhistele ja järgitakse kehtivaid tuleohutuse nõudeid. Kehtiv standard on EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Katlaruumil on olemasolev betoonpõrand ja eraldi koldesuu esise põrandaosa katmist pole vaja teha. Paigaldatav korsten on FIBO moodulkorsten. Puhastus –ja tahmaluugid paigaldada korstna püstlõõri jalamisse. Kui pole lisatud eraldi tootjapoolseid juhiseid, siis peavad korstna läbiviigud vahelaest ja katusest olema isoleeritud põlevmaterjalidest ehitise osadest 15 cm paksuse mittepõleva isolatsioonimaterjaliga (mineraalvill, mille mahukaal on min. 100 kg/m³). Korstna kõrgus peab vastama EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 3 „Küttesüsteemid“ nõudele. Korstna kõrguse skeem on joonistatud lõikele A-A joonisel AR-6-02. 10.5. NÕUDED EHITISE JA SELLE OSADE TULETUNDLIKKUSELE - jäigastavate -ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus - R30 - seinte ja lagede sisepinnad - D-s2,d2 - katlaruumi seinad ja lagi - B-s1,d0 - katlaruumi põrand - DFL-s1 --välisseina, välisseina välispinna ja õhutuspilu ning õhutuspilu välispind - D-d2 - õhutuspilu sisepind - D-s2,d2 - elektrikaabli tuletundlikkus - vähemalt Dca-s2,d2 - soojustussüsteem - D,d0 Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond  10 - katusekate - Broof (t2-t4) Ventilatsioonikanalite rajamisel kasutada materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele. 10.6. PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS JA EVAKUATSIOON Päästemeeskonna juurdepääs ehitatavale elamule on vahetult hoone eest, sissesõit põhja kaarest Silla-Jädivere teelt. Juurdesõidu teed ja -pääsud peavad olema vabad ja aastaringselt kasutatavad. Sissepääsud hoonesse on edelapoolsel küljel olevast peauksest ja samal küljel olevatest väravatest. Vajalik evakuatsioonitee pikkus on tagatud. Samad eelpool nimetatud sissepääsud on võimaliku tulekahju puhul ka evakuatsiooni väljapääsudeks 10.7. SUITSUEEMALDUS Suitsueemaldus toimub läbi avatavate akende ja väravate ning ukse. 10.8. TULEOHUTUSPAIGALDISED Kõikidesse ruumidesse paigaldatakse suitsuandurid. Katlaruumi paigaldada vingugaasi andur. Vajalik on 6 kg ABC pulberkustuti olemasolu mõlemas tööruumis. Kogu kütte –ja võimalike ventilatsiooniseadmete paigaldus ning ehitus peab olema teostatud vastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele ning vastavalt tootega kaasas olevatele paigaldusjuhistele. Ehitamisel jälgida, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalites, ventilatsioonikanalite ja tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes. 10.9. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Arvutuslik tulekustutusvee hulk on 10 l/sek 3 tunni jooksul. Ehitatav abihoone paikneb haja-asustusega Vigala-Vanamõisa külas Peru katastriüksusel. Lähim hoone Ülase naaberkinnistul asub ca 55 m kaugusel. Esmaseks tulekustutuseks vajalik vesi saadakse lähimatest olemasolevatest ametlikest tuletõrje veevõtu kohtadest, mis paiknevad ca 5,5 km kaugusel Vana-Vigala külas Hirvepargi tee 27 (tuletõrjevee paak) ja ca 4,5 km kaugusel Kivi-Vigala külas (paisjärv ametliku veevõtu kohaga). Seletuskirja koostas: arh. Anne Lannes /allkirjastatud digitaalselt/ Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ Töö nr. 2026-04 EP 28.05.2026 ABIHOONE PROJEKT Peru, Vigala-Vanamõisa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond   Märjamaa Vallavalitsus Teie 10.06.2026 [email protected] Tehnika tn 11 Meie 17.06.2026 nr 7.1-2/26/10126-2 78304, Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev Peru kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Märjamaa valla Vigala- Vanamõisa küla Peru kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus 551427, EHR kood 121445996). Kinnistu (katastritunnus 88401:003:0091) asub riigitee nr 16155 Silla – Jädivere tee km 21,80- 21,83 tee kaitsevööndis. Ehitusluba antakse abihoone (EHR kood 121445996) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Abihoone projekt. Peru Vigala-Vanamõisa küla Märjamaa vald Rapla maakond“ (peaprojekteerija Arhitektuuribüroo Anne Lannes OÜ, töö nr 2026-04) projekt. Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 02.10.2025 kirjaga nr 7.1- 2/25/16671-2. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: 1. 1851_EP_AA-3-01_Seletuskiri 2. 1851_EP_AS-4-03_Asendiplaan Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2)