TINGMÄRGID
PLANEERITAV ALA
KINNISOMANDI PIIRID
OLEMASOLEV TEE
TEEKAITSEVÖÖND
OLEMASOLEV HOONE
OL.OLEV KANALISATSIOONITORUSTIK
OL.OLEV VEETORUSTIK
OL.OLEV ELEKRTRIÕHULIIN
OL.OLEV ELEKRTRIMAAKAABEL
OL.OLEV SIDEKAABEL
OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP
OL.OLEV PUU
OL.OLEV HEKK
OL.OLEV VÕRKPIIRE
OL.OLEV PUITAED
PLANEERITAV KRUNDI PIIR
SADEVETE PUHASTUS/
õli- ja liivapüüdur PLANEERITAV ELAMUMAA
PLANEERITAV KORTERELAMUMAA
SÜVAKONTEINERID D1
(pakend, papp, olme ja bio)
D1
D1
PLANEERITAV ÜLDMAA
D1
D1 D1
D1
D1
D1
S1 D1
PLANEERITAV HOONESTUSALA
S1
D1 S1 S1
D1
D1 S1
S1
D1
D1
S1
S1
D1 2601 m² Ü 100% PLANEERITAV KORTERMAJA 3 KORRUST
LP POS1 S1
D1
D1
S1
S1
S1
D1 4 0
LP POS2 0 m²
D1
S1
D1 S1 D1 0 PLANEERITAV TEE
D1
S1
0
D1
LP POS2 K1
S1
S1
D1
D1
S1
S1
S1
D1
LP POS1 PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE
D1
S1 D1
D1
K1 K1 S1
D1
D1
S1
S1 D1
D1
K1 K1 S1 D1
S1
D1
S1 D1
D1
S1
K1 K1
S1
D1 S1
D1
D1
PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄS
S1
K1
D1
D1
S1
K1 D1
S1 S1 S1 S1 D
S1
1
S1 S1 S1 S1
D1 S1 S1 S1 S1
K1
LP
S1
D1 D1
D1
D1
S1
K1 D1
PLAN. KANALISATSIOON LIITUMISPUNKTIGA
D1
D1 K1 K1
S1
K1
D1
S1
K1 LP
D1
PLAN. VEETORU LIITUMISPUNKTIGA
S1
K1 V1 V1
K1
D1
K1 D1 D1 D1 D1
PLAN. DRENAAZ
D1
PLAN. SIDELIIN
D1
S1 S1 S1 S1 S1
D1
PLAN. 0,4kV ELEKTRILIIN
D1
PLAN. LIITUMISKAPP
D1
PLAN. JAOTUSKAPP
D1
4930 m² EK 100% PLAN. SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
D1
3 12m/-
PLANEERITAVATE TORUDE IKÕ
D1
1/- 450 m²
3/ -
PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD PLANEERITAV HALJASTUS
4932 m² EK 100%
2 12m/- P28 Planeeritava ala suurus 17 277 m²
1/- 450 m²
Elamumaa 14 676 m² so 84,9 % PLANEERITAV PRÜGIKONTEINER/SÜVAKONTEINER
3/-
-väikeelemumaa 4 814 m²
-korterelemumaa 9 862 m² KRUNDI EHITUSÕIGUS
P28 Üldmaa 2 601 m² so 15,1 % Krundp
ial neertu
id
sihtotstarve %
pos. suurus(m2)
nr kõrgus meetrites hoonete arv krundil hoonete
korruste arv põhihoone+abihoone ehitisalune pind
TABEL 1. MOODUSTATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
4814 m² EP 100%
1
Suletud brutopind katastriüksuse
9 m/4,5m
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi planeeritud suurus (m²)
Hoonete lubatud maksimaalne
ehitisealune pind (maapealne/
Krundi koormusindeks (KKKI)
(maapealne/ maaalune) (m²)
1 / 1 300 m²
Hoonete suurim lubatud arv
Kitsendused ja servituudid
Krundi aadressi ettepanek
2/1
Hoonete suurim lubatud
(põhihoone/ abihoone)
katastriüksuse liigi järgi
kõrgus maapinnast (m)
sihtotstarvete kaupa
Suurim korruselisus
Arhitektuurinõuded
Korterite arv (tk)
maa-alune) m²
Pos. nr
1 Sausti tee 4 4 814 300 2/1 9,0 / 4,5 2 (1/1) EP 100% E 100% 300/ 0 - * Sausti- Kiili tee kaitsevöönd 20m
8.76
-Juurdepääsutee ja tehnovõrkude servituut
2 Toompihla tn 8 4 932 450 3 /- 12 / - 1 (1/-) EK 100% E 100% 1 350/ 0 12 1/400 * krunt pos nr 2 kasuks.
-Kergliiklustee
-Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 50m
3 Toompihla tn 8A 4 930 450 3/- 12 / - 1 (1/-) EK 100% E 100% 1 350/ 0 12 1/400 * -Kergliiklustee
-Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 50m
4 Toompihla üldmaa 2 601 0 0 0 0 Ü 100% Ü 100% 0 - * -Kergliiklustee
17 2777 1200 2000 24
K1
V1
*ARHITEKTUURINÕUDED
V1
Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit
TABEL 2. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
LP Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi planeeritud suurus (m²)
LP
Krundi aadressi ettepanek
Liidetavate-lahutatavate
Elamute välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist
katastriüksuse liigi järgi
katastriüksustest (nr)
osade suurused (m²)
välisvoodrit, kiviimitatsiooniga profiilplekki jne.
Moodustatakse
Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise vajadust.
Pos. nr
Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on
kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas.
Eluruumide akende ja rõdude kavandamisel arvestada ilmakaari ja tagada võimalusel
privaatsed vaated.
Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel on soovitav ette näha müra suhtes vähem
tundlikke ruume (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid).
1 Sausti tee 4 EP 100% 4 814 Sausti tee 4 17 277 - (17 277 - 4 814) E 100%
Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud
asukohta.
2 Toompihla tn 8 EK 100% 4 932 Sausti tee 4 17 277 - (17 277 - 4 932) E 100%
Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole.
Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse 3 Toompihla tn 8A EK 100% 4 930 17 277 - (17 277 - 4 930) E 100%
Sausti tee 4
lahendusega sobivalt.
Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete aluse pinna ulatuses määratud 4 Toompihla üldmaa Ü 100% 2 601 Sausti tee 4 17 277 - (17 277 - 2 061) Ü 100%
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS hoonestusalale, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastuse ning
kujadega.
Abihoonete täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. 17 277
Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd.
Hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina.
Piirded
Kortereelamu sihtotstarbega kruntidele ei ole piirete rajamine lubatud. MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR:267-2022D
reg.nr.11307776
Elamumaa sihtotstarbega kruntide teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad HARJUMAA KIILI VALD KIILI ALEVIK
puitaiad, kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded SAUSTI TEE 4 KINNISTU DETAILPLANEERING KUUP.:29.08.2025
kõrgusega kuni 1,6 m. VAST. SPETS. K.REINSALU JOONIS:
Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete EHITUSPROJEKT
ARHITEKT V.ALUMETS PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
1:500
ümber olevadpiirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Piirete
rajamine kraavi hooldusala ulatuses ei ole lubatud. PROJ.JUHT H.C. ÕUNAP TELLIJA:
Katastriüksusel Sausti tee 4 (pos 1) on olemasolev piire, mis on ette nähtud säilivana Pärnu mnt 388/Salve 2A 4
Tallinn 11612 ReKo Capital OÜ
olemasoleval kujul. tel 5518761
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
SAUSTI TEE 4
DETAILPLANEERING
ASUKOHT: SAUSTI TEE 4, KIILI ALEV
KINNISMÄLESTIS: puudub
TELLIJA: Kiili Vallavalitsus
Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401
E-mail:
[email protected]
Tel: 6790260
DP KOOSTAJA: Nimi: Ehitusprojekt OÜ
Aadress: Pärnu mnt 388, Tallinn, 11612
Pr.juht: H. C. Õunap
Arhitekt tase 7: Kaia Reinsalu
E-mail:
[email protected]
Tel: 5518761
/digitaalselt allkirjastatud/
TÖÖ NR.: 267-2022D
HUVITATUD ISIK: Nimi: ReKo Capital OÜ
Aadress: Kuldala tee 11-5, Peetri alevik Rae vald 75312
Esindaja: Rauno Uusmaa
E-mail:
[email protected]
Tel: 5322 5123
/digitaalselt allkirjastatud/
2026
töö nr. 267-2022D 1
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Sisukord
Sisukord...........................................................................................................................................2
1. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid:.....................................................................4
1.1. Kehtivad õigusaktid...............................................................................................................4
1.2. Arengukavad ja -strateegiad.................................................................................................4
1.3. Planeeritaval maa- alal kehtestatud detailplaneeringud........................................................5
1.4. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid......................................5
1.5. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimis.....................................5
tingimused....................................................................................................................................5
1.6. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid.............................5
1.7. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused...........5
1.8. Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt.........................................5
1.9. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud)..............................................................................................................................5
1.10. Eesti standardid...................................................................................................................6
1.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta..................................................................6
2. Planeeritava maa- ala asukoha kirjeldus..................................................................................6
3. Planeeritava maa- ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüs............9
4. Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus............................................................9
4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel.........................................................................................9
4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule...........................................................10
4.3. Kehtiv detailplaneering ja kehtetuks tunnistamise ettepanek.............................................12
5. Planeerimislahendus..............................................................................................................13
5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad.......................................................................................13
5.2. Planeeringuala krundijaotus................................................................................................13
5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted........................................................13
5.4. Krundi ehitusõigus...............................................................................................................14
5.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded................................................................................15
5.5.1.Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded.............................................................................16
5.5.2.Nõuded piirdeaedade paigaldusele...................................................................................16
5.5.3.Nõuded päikesepaneelide paigaldusele...........................................................................16
5.5.4. Mõju piirnevatele kinnisasjadele ja huvide tasakaalustatus.............................................17
5.6. Arhitektuurse lahenduse hindamine....................................................................................17
5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded..................................................................18
5.8. Avaliku ruumi nõuded..........................................................................................................20
5.9. Tänavate maa- alad, liiklus- ja parkimiskorraldus...............................................................20
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad...............................................................................21
5.10.1. Sidevarustus...................................................................................................................21
5.10.2. Soojusvarustus...............................................................................................................21
töö nr. 267-2022D 2
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
5.10. 3. Veevarustus...................................................................................................................21
5.10.4. Reoveekanalisatsioon....................................................................................................22
5.10.5. Elektrivarustus................................................................................................................22
5.10.6. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded.............................................................................23
5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted......................................................................23
5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed.............................................................24
5.13. Kaitsealused objektid........................................................................................................24
5.14. Keskkonnatingimused.......................................................................................................24
5.15. Tuleohutuse tagamine.......................................................................................................27
5.16. Servituutide vajaduse määramine.....................................................................................27
6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused..........................................................28
7. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale
....................................................................................................................................................28
8. Detailplaneeringu elluviimise võimalused..............................................................................30
9. Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel...................................................................................33
III JOONISED
1.Situatsiooniskeem
2.Tugiplaan M 1:500
3.Kontaktvööndiskeem
4.Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
5.3d
töö nr. 267-2022D 3
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid:
1.1. Kehtivad õigusaktid
1.1.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015)
1.1.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015)
1.1.3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste
andmete loetelu ja arvestamise alused”
1.1.4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste
kasutamise otstarvete loetelu“
1.1.5 Atmosfääriõhu kaitse seadus
1.1.6 Jäätmeseadus
1.1.7 Veeseadus
1.1.8 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni seadus
1.1.9 Asjaõigusseadus
1.1.10 Maakatastriseadus
1.1.11 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded
ehitusprojektile"
1.1.12 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
1.2. Arengukavad ja -strateegiad
1.2.1 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013
otsusega nr 26)
1.2.2 Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5 „Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded“. „Detailplaneeringu eskiisi
ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhend“ ( 03.12.2025.)
1.2.3 Kiili Vallavolikogu 28.06.2016 määrus nr 17 „Kiili valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027“
1.2.4 Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“
1.2.5 Kiili valla arengukava 2024-2035 (Kiili Vallavolikogu 19.10.2023 määrus nr 11).
töö nr. 267-2022D 4
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
1.3. Planeeritaval maa- alal kehtestatud detailplaneeringud
1.3.1. Uue-Matsi ja Kiivi kruntide detailplaneering (DP0144)
1.4. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid
1.4.1 Puuduvad
1.5. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimis
tingimused
1.5.1 Puuduvad
1.6. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud
ehitusprojektid
1.6.1 Puuduvad
1.7. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud
projekteerimistingimused
1.7.1 Puuduvad
1.8. Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt
1.8.1 Puuduvad
1.9. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt.
ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud)
1.9.1 Sausti tee 4 maa- ala plaan tehnovõrkudega (Ankord OÜ poolt mõõdistatud
topogeodeetiline plaan tn nr 3881M, detsember 2024.a. – Koordinaadid L-Est
süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis).
töö nr. 267-2022D 5
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
1.10. Eesti standardid
1.10.1 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“
1.10.2 Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6:
Tuletõrje veevarustus”
1.10.3 Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele
esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”
1.10.4 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“
1.10.5 Eesti standard EVS-EN 12665:2024 „Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja
valgustusnõuete valiku alused “
1.10.6 Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“
1.10.7 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine“
1.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta
-puuduvad
2. Planeeritava maa- ala asukoha kirjeldus
Planeeritav ala paikneb Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeritava maa- ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud
tabelis 1.
Planeeringuala maakasutus:
Kinnistu aadress Kinnistu Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
suurus m² number
1 Sausti tee 4 17331.0 30501:001:0205 Maatulundusmaa 100%
Tabel 1: Planeeritava maa- ala katastriüksused
töö nr. 267-2022D 6
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused:
Kinnistu aadress Katastriüksuse Kinnistu Maa sihtotstarve ja osakaalu
number suurus m² %
1 Väike-Matsi 30401:001:1858 6641.0 Maatulundusmaa 100%
2 Sausti kergliiklustee T2 30501:001:0210 397.0 Transpordimaa 100%
3 Sausti tee 6a 30501:001:0072 1592.0 Elamumaa 100%
4 Sausti tee 6 30501:001:0071 1852.0 Elamumaa 100%
5 Toompihla tn 6 30401:001:1323 1421.0 Elamumaa 100%
6 Toompihla tänav 30401:001:1318 1366.0 Transpordimaa 100%
7 Toompihla tänav T2 30501:001:0180 3661.0 Transpordimaa 100%
8 Toompihla tn 10 30501:001:0187 5111.0 Elamumaa 100%
9 Toompihla tn 12 30501:001:0203 4806.0 Elamumaa 100%
10 Kergliiklustee T11 30501:001:0204 2388.0 Transpordimaa 100%
11 Kergliiklustee T12 30501:001:0191 477.0 Transpordimaa 100%
12 Vaela tee T1 30401:001:1859 1830.0 Transpordimaa 100%
Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõt Ehitisealune
u aasta pind
221319718 Kiili alevi tänavavalgustus Püstitamisel 945.0
120213513 elamu Olemas 1924
220608042 Kiili alevi Püstitamisel 22000.0
reoveekanalisatsioon
220607971 Kiili alevi veevarustus Püstitamisel 21000.0
220582972 Kurna-Tuhala km 6,3-12,34 Olemas 2010 878.0
sidevarustus
220584197 Riigimaantee T-11115 km Kavandatav 2524.0
6,7-
7,9 tänavavalgustus
220582960 Kurna-Tuhala mnt km 6,7-9,4 Püstitamisel 1060.0
kergliiklustee
Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
töö nr. 267-2022D 7
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Olemasolev tehnovarustus
Planeeringualal ja lähiala on olemas kõik vajalikud trassid.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Planeeringualale on ligipääs 11115 Kurna-Tuhala teelt edasi Toompihla tänava
kaudu ja ka 11157 Sausti- Kiili teelt Toompihla tänava kaudu. Kergliiklusteed on
11115 Kurna-Tuhala tee, 11157 Sausti- Kiili tee ja Toompihla tänava servades.
Kehtivad piirangud
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale
looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu
alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
Liik ID Ulatus Nimi
(m2)
1 Ühisveevärgi ja - VTAABB214300 20.91 Maa-alune vee ja kanal.
kanalisatsiooni vabavoolne torustik
vöönd
2 Sideehitise SIDE19000 1.54 Sideehitis maismaal
kaitsevöönd
3 Avalikult kasutatava 11157tn Tänav
tee kaitsevöönd
4 Ühisveevärgi ja STA214300 7.69 Maa- alune vee ja kanal.
-kanalisatsiooni survetorustik
vöönd
5 Elektripaigaldise 581053075 1.65 Elektrimaakaabelliin
kaitsevöönd
6 Elektripaigaldise 581053119 9.39 Elektrimaakaabelliin
kaitsevöönd
7 Elektripaigaldise 581053192 2.03 Elektrimaakaabelliin
kaitsevöönd
8 Uuringu ala U1552 17,331.14 Harjumaa maavarade
teemaplaneeringu
uuringuruum
Tabel 4: Sausti tee 4 katastriüksuse kehtivad piirangud
töö nr. 267-2022D 8
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
3. Planeeritava maa- ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete
seoste analüüs
Planeeritav maa- ala asub Harju maakonnas Kiili alevis, piirnedes idasuunas
riigimaanteega 11115 Kurna- Tuhala tee, läänesuunas Toompihla tänavaga.
Lähinaabruses on valdavad korterelamumaa sihtotstarbega maaüksused, millest
enamikul on kehtestatud detailplaneeringud, eesmärgiga muuta sihtotstarbed
elamumaaks. Planeeringalal on kehtestatud detailplaneeringu järgselt (Matsi I osa,
Toompihla ja Kasetuka osa detailplaneering) välja ehitatud ridaelamud ja
korterelamud. Idapoolses osas, üle riigimaantee 11115 Kurna-Tuhala tee on
kehtestatud detailplaneeringu järgselt (Kiili tehnopark) äri ning tööstusmaa, mis ei ole
lõpuni välja arendatud. Planeeringualal ja selle kontaktvööndis asuvate
olemasolevate eluhoonete arhitektuursed lahendused on mitmekesised. Valdav osa
ehitistest on lame- ja viilkatusega 1- ja 2-korruselised ridaelamud, 3-koruselised
kortermajad, eramud mille välisviimistluses on kasutatud nii puitu, kivi kui krohvi.
Arendusala serval on olemasolevad bussipeatused, mis tagavad hea ühenduse
Tallinna linnaga. Rajatud on kergliiklusteed, mis ühendavad Kiili alevi keskust
planeeringualaga. Lähimad mitmekesiseid teenuseid pakkuvad asutused (kauplused,
apteek, arstiabi, raamatukogu, lasteaed, kool) asuvad Kiili alevis. Detailplaneeringu
alal ei asu ajaloo-, kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alasid ega kaitsealuseid
objekte. Planeeringualale on esmase lähenemise korral võimalik läheneda 11115
Kurna- Tuhala teelt ning Toompihla tänava kaudu 11157 Sausti- Kiili teelt.
Kergliiklusteed on kavandatud transpordimaadele, samuti korterelamute vahele ning
on loodud mitmeid ühendusi olemasoleva kergliiklusteega. Planeeringuala
kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud Kontaktvööndi joonisel. Lähtuvalt
kontaktvööndi iseloomust ning kehtivate ja algatatud detailplaneeringutega pakutud
lahendustest on Sausti tee 4 katastriüksuste detailplaneeringu lahendus kooskõlas
ümbritseva ja planeeritava keskkonnaga.
4. Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksuse
(30501:001:0205) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga moodustatakse 3 elamumaa (2 korterelamu maa ja 1
üksikelamu maa) ja 1 üldkasutatava maa krunti.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning
üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Korterelamu
krundile tohib ehitada ühe kuni kolmekorruselise korterelamu kõrgusega kuni 12,0 m
(abihooned pole lubatud). Korterelamu krundi koormusindeks peab olema vähemalt
400 m2/korter. Korterelamutele piirdeaedade rajamine pole lubatud ja jäätmete
kogumiseks planeerida süvamahutid. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad
kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust
töö nr. 267-2022D 9
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused
tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt
15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Kiili Vallavalitsusel on õigus
nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla
vahel eraldi kokku. Juhul, kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal
esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja
tehnovõrkudega varustamine.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu
kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1:Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Sausti tee 4 katastriüksusele
maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud korterelamute ala (EK).
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:
töö nr. 267-2022D 10
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav
sotsiaalmaa, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni
kolm üksikelamu krunti;
Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi
suuruseks üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks
3000 m²;
Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks
abihoone;
Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on
9,0 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse
detailplaneeringuga.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. väikeelamumaale (EV) toodud
tingimused:
Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300
m²;
Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on
alla 15 m;
Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga
elamu) ja üks abihoone;
Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on
9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse
detailplaneeringuga.
Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on
elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning
haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal
minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.
Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile
naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.
Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. korterelamumaale (EK) toodud
tingimused:
Korterelamu (kahe ja enam korteriga elamu) valdav korruselisus on < 3 ja
määratakse detailplaneeringuga;
Korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe
korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind
korterelamu korteri kohta;
KKKI uute korterelamute puhul on valdavalt > 400 m²/korter;
Soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta < 8;
töö nr. 267-2022D 11
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Kuni 25 % põrandapinnast on lubatud kõrvalfunktsiooni – ärimaa (Ä),
sotsiaalmaa (Ü) vms – juhul, kui see ei too kaasa müra, lõhna, tolmu,
vibratsiooni, eriti autoliiklust ja parkimisvajadust ega ümberehitusi, mis
muudavad oluliselt maja fassaadi. Reklaam on sealjuures piiratud;
Parkimisvajadused, sh. elamutes paikneva ärifunktsiooniga seotud parkimine
tuleb lahendada oma krundi piirides.
Detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud
nõuetega.
4.3. Kehtiv detailplaneering ja kehtetuks tunnistamise ettepanek
Planeeringualal kehtib Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneering (DP0144), mis on
kehtestatud Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 89 03.03.2020.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on kehtiva detailplaneeringu
osaline kehtetuks tunnistamine Sausti tee 4 katastriüksuse osas, kuna kehtiva
detailplaneeringuga ei antud Sausti tee 4 kinnistule ehitusõigust, eraldati
maatulundusmaa sihtotstarbega krunt.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav lahendus:
täpsustab ja ajakohastab hoonestusmahte;
tagab üldplaneeringule vastava avaliku ruumi osakaalu;
loob parema seose ümbritseva elamupiirkonnaga.
Tulenevalt eeltoodust tehakse ettepanek tunnistada kehtiv detailplaneering DP0144
osaliselt kehtetuks Sausti tee 4 katastriüksuse ulatuses.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste varem koostatud ja
koostamisel olevate projektidega:
-Kiili valla kehtiv üldplaneering;
-Kiili Tehnopargi kehtiv detailplaneering;
-Sausti küla Matsi I osa Toompihla ja Kasetuka osa katastriüksuste kehtestatud
detailplaneering (arendamise lõppstaadiumis);
-Sausti küla Matsi VI katastriüksus kehtestatud detailplaneering;
-Sausti tee 6 kehtestatud detailplaneering;
-Väike-Matsi katastriüksus koostamisel olev detailplaneering;
-Aiandi katastriüksus koostamisel olev detailplaneering.
töö nr. 267-2022D 12
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
5. Planeerimislahendus
5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeritava ala suurus 17 277 m²
Elamumaa 14 676 m² so 84,9 %
-väikeelemumaa 4 814 m²
-korterelamumaa 9 862 m²
Üldmaa 2 601 m² so 15,1 %
5.2. Planeeringuala krundijaotus
Sausti tee 4 krunt on planeeritud jagada neljaks;
Krunt pos 1 elamumaa
Krunt pos 2 korterelamumaa
Krunt pos 3 korterelamumaa
Krunt pos 4 üldmaa
Kruntide moodustamise tabel vt põhijoonis
Planeeringulahendus sisaldab multifunktsionaalset ja jätkusuutlikku maakasutust
lisaks elamu ja korterelumu kruntidele on ette nähtud ka üldmaa krunt.
Planeeringulahendus moodustab naabruses olemasoleva väljakujunenud
hoonestusega terviku (pood ja teenindusasutused 300m raadiuses).
Planeeringualale saab liikuda autoga, ühistranspordiga (bussipeatus), jalgsi või
rattaga- kergliiklusteed nii Toompihla tn kui ka Kurna-Tuhala tee ääres.
Hoonetele on juurepääs tagatud ka vaegliikujatele- esimene korrus on maapinnast
minimaalselt tõstetud.
5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted
Planeeringualale jäävatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele on määratud
hoonestusala. Planeeritud hoonestusalad võimaldavad kavandada 2 korterelamu
rajamist ning kavandada ühepereelamu koos abihoonega.
Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoone suurus kavandatud lähtuvalt
Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, tuleohutuskujadest, planeeringuala
olemasolevatest piirangutest ja järgib lähipiirkonna hoonestuse paiknemist.
-hoonestusalad võimaldavad hea kujundusega detailirikkaid hooneid
-säilitatud/avatud on ilusad vaated
-tehiskeskkonna loomisel on maksimaalselt kasutatud inimlikku mõõtkava
-müra- ja õhureostus on minimiseeritud/leevendatud
töö nr. 267-2022D 13
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
-planeeringuga ette nähtukergliiklustee seob olemasoleva Toompihl tn kergliiklustee
Kurna-Tuhala tee äärse kergliiklustee ja bussipeatusega
-planeeringulahendus asub välja kujunenud piirkonnas, kus on olemas varustatus
igapäevaste teenustega (veevarustus, kanalisatsioonilahendus,
ühistranspordiühendus), sh toetab asustuse tihendamist
Hoonete soovituslik asukoht koos hoonestusalaga on näidatud joonisel 4 Põhijoonis
tehnovõrkudega.
5.4. Krundi ehitusõigus
Kruntide pos 1 – 3 ehitusõigus on kajastatud joonisel 4 Põhijoonis tehnovõrkudega.
Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoonete suurus kavandatud
lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, maa-ala maakasutust
kitsendavatest piirangutest ja kehtivatest õigusaktidest, Eesti standarditest jm, vaata
lisaks seletuskirja peatükk 1 „Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid”.
Väikehoonete ehitamise tingimused. Korterelamutele abihooneid ei ole lubatud. Kõik
vajalikud ruumid ja panipaigad tuleb lahendada hoone mahus. Korterelamute puhul
on kohustuslik kasutada süvakonteinereid. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate
ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile
ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone
puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus
määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb
lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a
abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised.
Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete
ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine
teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5
m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite
vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema
fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik tema seatud kitsendustest.
Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja
eeskirjadele.
Korterelamutel pole kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned lubatud.
Rajatised
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele
toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus
töö nr. 267-2022D 14
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on
väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis
on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone
rajatiste hulka.
Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse
ehitisealuse pinnaga rajatist. Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel
tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud
hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega
stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Rajatiste asukoht tuleb enne ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina
võib rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite
vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema
fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik tema seatud kitsendustest.
Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
5.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded
Planeeringuga kavandatu ei avalda piirnevate kinnisasjade omanikele püsivat
negatiivset mõju. Planeeringulahendus moodustab naabruses olemasoleva
väljakujunenud hoonestusega terviku, naabruses 3- korruselised 12 korteriga
korterelamud. Kohaliku tasandi teenusteni on kavandatud turvaline ja katkematu
taristu jalgsi- ja rattaga liikumiseks (haridus, toidupoed, toitlustus, vabaaeg, sh pargid
asuva 300m raadiuses). Planeeringualale saab liikuda autoga, ühistranspordiga
(bussipeatus), jalgsi või rattaga- kergliiklusteed nii Toompihla tn kui ka Kurna-Tuhala
tee ääres.
Hoonetele on juurepääs tagatud ka vaegliikujatele- esimene korrus on maapinnast
minimaalselt tõstetud.
-hoonestusalad võimaldavad hea kujundusega detailirikkaid hooneid
-säilitatud/avatud on ilusad vaated
-tehiskeskkonna loomisel on maksimaalselt kasutatud inimlikku mõõtkava
-müra- ja õhureostus on minimiseeritud/leevendatud-planeeringuga ette
nähtukergliiklustee seob olemasoleva Toompihl tn kergliiklustee Kurna-Tuhala tee
äärse kergliiklustee ja bussipeatusega
-planeeringulahendus asub välja kujunenud piirkonnas, kus on olemas varustatus
igapäevaste teenustega (veevarustus, kanalisatsioonilahendus,
ühistranspordiühendus), sh toetab asustuse tihendamist. Arhitektuur peab olema
planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid
lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda
väärtustav.
töö nr. 267-2022D 15
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
5.5.1.Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded
Välisviimistlusmaterjalid
Ehitiste välisviimistluses tuleb kasutada kvaliteetseid ja naturaalseid materjale,
milleks sobivad kivi, klaas, betoon, krohv ning puit. Katusematerjalina on lubatud
kasutada rullmaterjali, plekki või katusekivi. Elamute välisviimistluses on keelatud
imiteerivad materjalid, nagu plekist ja plastist välisvooder või kiviimitatsiooniga
profiilplekk. Eelistada tuleb looduslikke materjale, näiteks puitu, kivi, betooni, metalli
ja katusekivi. Samuti on soovitatav kasutada loodussõbralikke ehitusviise,
rakendades ökoloogilisi materjale ja tehnoloogiaid.
Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise
vajadust. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke
klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga
klaas.
Eluruumide akende ja rõdude kavandamisel tuleb võtta arvesse ilmakaari ning
võimalusel tagada privaatsed vaated. See aitab suurendada elukeskkonna mugavust
ja elanike privaatsust.
Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel on soovitatav paigutada müra suhtes vähem
tundlikud ruumid, nagu esik, koridorid, köök, wc, vannituba ja muud abiruumid.
Selline ruumipaigutus aitab kaitsta eluruume liigse müra eest ning parandab hoone
kasutusmugavust. Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes
võimalikult varjatud asukohta.
Soojuspumbaseadmete paigutus
Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada võimalikult varjatud asukohta, eriti tänava
poolt vaadeldes. Eelistatud on seadmete paigutamine hoovi poole, et need jääksid
avalikust ruumist vähem silmatorkavaks ning säiliks hoone esteetiline välisilme.
5.5.2.Nõuded piirdeaedade paigaldusele
-Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega
kooskõlas.
-Kiili Vallavalitsus võib nõuda puitaia püstitamist ka kruntide vahelisele piirdele kui
naaber kinnistu on avalikkusele ligipääsetav.
-Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40 m ja lubatud
rajada krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2 m teekatteservast) ja kruntide vaheline
võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60 m ja lubatud rajada krundi piirile). Mitte rajada
massiivpiirdeaeda (müüri, planku).
-Korterelamutele piirdeaedade rajamine pole lubatud.
5.5.3.Nõuded päikesepaneelide paigaldusele
-Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega
esteetiliselt sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema
töö nr. 267-2022D 16
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva
tehnoloogilise elemendina.
-Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone
arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse
vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu
katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või
katusekattematerjali integreeritud.
-Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke
konstruktsioone.
-Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist
väljanägemist.
-Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa
katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele.
-Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning
mitteelamu puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.
5.5.4. Mõju piirnevatele kinnisasjadele ja huvide tasakaalustatus
Detailplaneeringu koostamisel on hinnatud kavandatava hoonestuse mõju
piirnevatele kinnisasjadele, lähtudes ruumilisest sobivusest, kasutusintensiivsusest
ning kehtivatest planeerimis- ja ehitusnõuetest.
Kavandatav hoonestus:
vastab üldplaneeringus määratud juhtfunktsioonile ja hoonestusmahtudele;
järgib kehtivaid kõrgus- ja kaugusnõudeid;
ei põhjusta naaberkinnistutele ülemäärast varjutamist ega insolatsiooni olulist
vähenemist;
ei too kaasa sellist liiklus- ega parkimiskoormust, mida ei oleks võimalik
lahendada planeeringualal endal.
Erahuvi ja avaliku huvi tasakaalustamiseks on planeeringuga seatud järgmised
piirangud:
korterelamukruntidele ei ole lubatud piirdeaedade rajamine;
tehnoseadmete paigutamine on piiratud mürahäiringu vältimiseks;
kehtestatud on avalikult kasutatava maa minimaalne osakaal;
parkimine on lahendatud krundisiseselt.
Nimetatud piirangud piiravad küll eraomandi kasutamist, kuid on põhjendatud avaliku
huvi – kvaliteetse elukeskkonna, turvalise avaliku ruumi ja naabrite õiguste kaitse –
tagamiseks.
Planeeringulahendus on seega läbikaalutud ruumiline kompromiss, milles on
tasakaalustatud erahuvid ja avalik huvi ning välistatud püsiva ja ülemäärase
negatiivse mõju tekkimine naaberkinnistutele
5.6. Arhitektuurse lahenduse hindamine
Detailplaneeringu ruumilahendus on koostatud vastavalt siseministri 30. märtsi 2017.
a määrus nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõuetele. Hoonete vaheline
kaugus, Tule levimist teisele ehitisele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.
töö nr. 267-2022D 17
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline
kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.
Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Naaberkatastriüksusel paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning
abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:
1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;
2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa
meetrit.
Detailplaneeringu ruumilahenduses on arvestatud ruumi otsese päikesevalguse
(insolatsioon) kestuse arvutamise juhendit. Ruumi otsese päikesevalguse kestuse
arvutamise juhend lähtub Eestis väljakujunenud praktikast – heast tavast – ning
baseerub vanal kehtinud standardil EVS 894.
Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini.
Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon.
Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus päike saab paista kõikidesse
tubadesse võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini.
5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
Ehitusprojekti koostamisel arvestada Ehitusseadustikuga, majandus- ja taristuministri
04.12.2012 määrusega nr 78 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“, majandus- ja
taristuministri 05.06.2015 määrusega nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“, majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded
ehitusprojektile", majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85
“Eluruumile esitatavad nõuded”
• Ehitusprojektis anda täpsed hoone fassaadide lahendused.
• Hoonete eskiisprojekt esitada omavalitsusele kooskõlastamiseks.
• Hoonete ehitusprojektide koostamiseks on soovituslik koostada ehitus-geoloogiline
uuring.
• Piirdeaedade ja võimalike väikevormide lahendused esitada hoone ehitusprojektis.
• Planeeritud hoonete tehnoseadmete müra ei tohi hakata häirima naabruskonna
elanikke, millest lähtuvalt valida tehnoseadmetele (nt õhksoojuspumbale) parim
asukoht.
• Hoone ehitusprojekt peab vastama siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Hoonete
ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega.
• Tehnovõrkude ehitusprojektide koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või
ressursivaldajatelt täpsustatud tehnilised tingimused.
• Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajatega ja/või
ressursivaldajatega.
töö nr. 267-2022D 18
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
• Ehitusprojektid koos haljastuskavaga kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist
kohaliku omavalitsusega.
Täiendavate uuringute vajadus:
Ehitusprojektide koostamiseks viia läbi topo- geodeetilised uurimistööd.
Ehitusprojekt kooskõlastada:
Päästeametiga;
Kiili Vallavalitsusega;
ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt
võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.
Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks:
Müra
- Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
-keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;
- sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;
- atmosfääriõhu kaitse seadusega.
Insolatsioon
Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka
naaberkatastriüksustel asuvates ja projekteeritavates elamutes.
Radooniohu vältimine
Enne ehitamist tuleb planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodule.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise
vältimiseks:
- hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade,
pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni
kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);
töö nr. 267-2022D 19
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
- kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise
sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud
ventilatsioonisüsteem;
- tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui
pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb
tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks
läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise
vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.
5.8. Avaliku ruumi nõuded
Avaliku ruumi kujundamisel peab arvestada järgmiste põhimõtetega:
-on võimalik tellimuse, ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes kohandada.
-majanduslikke ressursse kasutatakse arukalt ja kulud minimeeritakse ilma
järeleandmiseta ruumikvaliteedis.
-arvestab kliimamuutustega ja on keskkonnasõbralik. Lahendus arvestab
looduskeskkonnaga kui väärtusliku ühisressursiga, ning hoiab, arendab ja
võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente, samuti pakub lahendusi
elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks.
-luuakse planeeringualale terviklik haljastussüsteem.
-tagab tervisliku, turvalise ja ohutu elukeskkonna ning soodustab tervislikke eluviise.
-on kättesaadav ja kasutatav kõigile ühiskonna liikmetele ning võimaldab ligipääsu
erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele.
-arendab ühiseid väärtuseid.
5.9. Tänavate maa- alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritavale alale juurdepääs on Toompihla tänavalt.
Liikluskorraldust ei muudeta. Hoone vahetus läheduses on projekteeritud
parkimiskohad sõiduautodele. Kogu parkimine on lahendatud krundisiseselt
Parkimise planeerimisel on kasutatud EVS 843:2016 ”Linnatänavad”,
(parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud väikeelamute ala norm).
Planeeringuala parkimine on lahendatud omal krundil.
Parkimiskohad planeeringus:
POS Ehituse Normatiivi arvutus Normatiivseid Parkimiskohtade arv
otstarve kohti planeeringus
1 Elamu 2-3 2-3 3
2 Kortermaja (12+12)x2 48 56
töö nr. 267-2022D 20
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Kokku on kavandatud 59 parkimiskohta
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude ja –rajatiste soovituslik asukoht on näidatud joonisel 4 Põhijoonis
tehnovõrkudega.
5.10.1. Sidevarustus
Planeeringualal puuduvad siderajatised. Planeeringuga nähakse ette kasutada
mobiilsidevõrgu vahendeid. Toompihla tn on olemas võimalus kiire püsiühenduse
loomiseks. Hoonete projekteerimisel näha ette liitumine.
5.10.2. Soojusvarustus
Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna
ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende
kombinatsioon, tahke küte, gaasiküte.
Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme
(päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või
vee baasil päikesekütte elemendid).
Päikesepaneelide kasutamine on lubatud hoone konstruktsiooni osana.
Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel
tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike.
Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte
suunatud naaberhoonete poole.
Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.
5.10. 3. Veevarustus
Veevarutuse planeerimisel on arvestatud OÜ Kiili KVH Tehnilised tingimused nr 1323
väljastatud 04.03.2025
Vooluhulk 1,46 l/s ja 4,8 m3/d.
Kruntide veevarustuse loomiseks on ette nähtud veeühendus Toompihla tn T2
krundil asuvast veetorustikust De160. Liitumispunktid on ette nähtud avalikult
kasutatavale maale. Mõlema hoone jaoks on ette näha eraldi liitumispunktid.
Kruntidele lähim hüdrant asub Toomkivi tn 1 krundi juures ning selle tootlikkus on 10
l/s. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb määrata hüdrantide vajalikud
töö nr. 267-2022D 21
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui olemasolevast ühisveevärgist
ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada.
5.10.4. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud OÜ Kiili KVH Tehnilised
tingimused nr 1323 väljastatud 04.03.2025
Vooluhulk 1,46 l/s ja 4,8 m3/d.
Reovesi juhtida Toompihla tn T2 krundil asuvasse 400/315, mille ligikaudsed
koordinaadid on x=6574919.6; y=547234.3. Reovee üle pumpamine lahendada
vajadusel väikepumpla abil, mis jääb krundi omaniku hallata. Liitumispunktid näha
ette avalikult kasutatavale maale. Mõlema hoone jaoks näha ette eraldi
liitumispunktid.
Oemasolev elamu peab liituma ÜVK- ga ja peale detilplaneeringu kehtestamist
likvideerima nõuetele mittevastavad kohtsüsteemid- reoveemahuti.
Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
5.10.5. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimisel on arvestatud OÜ Elektrilevi Tehnilised tingimused nr
491601
Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasoleva alajaama AJ12055:(Saue)
baasil. Nimetatud olemasoleva alajaama planeeritavast uuest fiidrist F10 on
planeeritud krundi elektrivarustuseks 0,4 kV jaotus- ja liitumiskilbid. Liitumiskilbid
peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le
esitada moodustatud kruntide aadressid.
5.10.6. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded
Ehitusseadustik § 65 sätestab järgmist:
ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või
rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine
toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud
energiatõhususe miinimumnõuetele;
töö nr. 267-2022D 22
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema
projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik
tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine;
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone,
sealhulgas madalenergiahoone ja liginullenergiahoone, energiatõhususele.
5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted
Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted on näidatud joonisel 4 Põhijoonis
tehnovõrkudega, kaasatud on diplomeeritud maastikuarhitekt Kristel Ratassepp AB
Haus OÜ Arhitektitegevused EMTAK kood: 71111 / EMTAK 2025
Hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning tee- ehitusel tuleb alevis
säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ning arvestada hoonestusviisile vastava
kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse loomise vajadusega, s.t .minimaalse
haljaspinna osakaaluga 20 %, mida täpsustatakse detailplaneeringuga.
Planeeringualal puudub kõrghaljastus (va olemasolev elamu hooviala).
Detailplaneeringuga on ette nähtud puude istutamine üldmaa krundile ning
korterelamu kruntide tänava äärde. Planeeritavad parklad liigendatakse
haljasaladega ca10 parkimiskohta.
Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja
nõuetest. Jäätmete liigiti kogumise jaoks paigutada kruntidele süvakonteinerid
(pakend, papp, olme ja bio, võimalusel ka klaas).
Süvakonteinerite kasutamine vähendab oluliselt jäätmete keskkonnamõju
võrreldes maapealsete konteineritega, kuna:
väheneb lõhna- ja visuaalne häiring;
piiratakse jäätmete ligipääsu lindudele ja närilistele;
vähendatakse prügi laialikandumist tuule mõjul;
paraneb jäätmete hügieeniline käitlemine tiheasustusalal.
5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed
Vertikaalplaneerimine teostatakse iga ehitusprojektiga eraldi. Krundi pinda tõstetakse
vajadusel kuni 0,5 m. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja
kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutatakse. Sademe- ja pinnasevee
ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneeringuga on piirkonna olemasolev
maaparandussüsteem saanud kahjustada. Drenaaživesi juhitakse minema läbi
töö nr. 267-2022D 23
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
olemasolevate kraavide. Uute süsteemide kavandamisel on arvestatud lühiajaliste
intensiivsete sademete korral lokaalse liigniiskusega, mis taandub tänu reljeefi ja
suure rohe imupinna olemas olule mõistliku aja jooksul. Teemaadele ei ole ette
nähtud äärekivide paigutust, teepealne liigvesi juhitakse ära teepeenra dreenkihi
projekteerimise ja drenaažisüsteemi abil. Lokaalne õlireostus jääb pinnase
ülemistesse kihtidesse ega laiene planeeringualast kaugemale. Parklate
kuivendamiseks kasutada piirdedrenaaži lahendust. Hoonete veeviimarid immutada
pinnasesse arvutuslikult sobiva pikkusega immutustoru või immutusplokkidega.
Alternatiivselt kaaluda sademevee kogumist kastmisveena lokaalsetes mahutites või
hoone tarbeveena kanalisatsioonisüsteemides. Vastavad lahendused kooskõlastada
piirkondliku vee- ettevõtjaga. Soovitatav immutada sademevett lokaalselt niipalju kui
võimalik. Vastasel juhul peab sademevee ärajuhtimine vastama Vabariigi Valituse
poolt 29.11.2012 vastu võetud määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja
sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” korra
kohastele näitudele. Lisaks tuleb restkaevudega sademevee ärajuhtimise lahenduse
valimisel arvestada vee erikasutusloa taotlemise vajadusega.
Parklast tulenev sademevesi juhitakse läbi liiva- õlipüüduri Toompihla tänaval
olevasse sadeveekanalisatsiooni, vajadusel nähakse ehitusprojektis ette
ühtlustusmahutid.
Hoone katuselt tulenev sadevesi immutatakse kinnistu haljasalal.
5.13. Kaitsealused objektid
Kaitsealused objektid detailplaneeringualal puuduvad.
5.14. Keskkonnatingimused
Tänavaliiklus ja seotud keskkonnamõju
Suured liiklusvood pärinevad Tallinna ringteest ning Kiili alevi põhiteedest
(Sausti tee, Kurna - Tuhala tee).
Liiklusest tulenev müra ja heitmed võivad periooditi tõsta fooni, kuid jäävad
kehtivate normväärtuste piiresse.
Pideva tuulerežiimi tõttu saasteainete hajumine on hea.
töö nr. 267-2022D 24
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Lokaalsed saasteallikad ümbruses
Circle K tankla asub planeeringualast ca 200 m kaugusel. Tankla on
keskkonnaloaga ettevõte, mille tegevus on reguleeritud ohtlike ainete ja
kütusehoidlate nõuete alusel. Mahutid on lekkekaitsega ning otsest riski
põhjaveele ei ole.
Maxima kauplus paikneb samas teeninduspiirkonnas. Põhilised
keskkonnamõjud on seotud parklate sadeveega ja liiklusega, mis võivad
põhjustada pinnase või õhu ajutist saastumist.
Kiili Tehnopark jääb planeeritavast alast loode suunas, umbes 300–500 m
kaugusele. Tegemist on tootmis- ja laoalade kontsentratsiooniga, mis tekitab
mõõdukat liikluskoormust ning tööpäeviti ajutist müra. Reostusallikaid, mis
ulatuksid Sausti tee 4 kinnistule, ei ole tuvastatud.
Kütusemahuteid, jäätmehoidlaid või olulisi tööstusheitmete väljalaskeid
planeeritava ala vahetus läheduses ei asu.
töö nr. 267-2022D 25
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Vaade Kurna- Tuhala teelt
Kaitstavad alad ja bioloogiline mitmekesisus
Planeeringuala ega selle lähiümbrus ei paikne looduskaitsealal,
rohevõrgustiku põhialal ega vääriselupaigal.
Piirkonna elustik on tüüpiline asulatele: väikeloomad, aialinnud, metsapiiril
väikeulukid. Kaitsealuseid liike teadaolevalt ei esine.
Haljastus ja maastik
Ala on osaliselt hooldatud madalhaljastusega; põhihoovad ja tänavaäärsed
alad on heas korras.
Vesi, pinnas ja põhjavesi
Põhjavesi on keskmise kaitstusastmega.
Pinnavesi liigub looduslikult loode suunas, kohalik kraavivõrk.
Tehnovõrgud ja rajatised
Alal on olemas side-, gaasi-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonivõrgud.
Teedevõrk on korras, tolmuvaba ja varustatud sadeveesüsteemiga.
Loodusvarade ja maa kasutamine
Planeeritav maa-ala ei sisalda kasutatavaid loodusvarasid ega maardlaid.
Maakasutus on suunatud peamiselt hoonestatud elamumaa funktsioonile.
Loodusressursside kasutus piirdub ehitustegevuse ja tavapärase tarbimisega
(elekter, kütteenergia, vesi).
töö nr. 267-2022D 26
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Üldine heakord
Ümbritsevad kinnistud on hooldatud ja heakorrastatud.
Avalik ruum on funktsionaalne ja valdavalt asfaltkattega; prügimajandus
korraldatud.
Visuaalne keskkond on moodne ja sobib edasiseks elamuarenduseks.
Järeldused ja võimalikud leevendusmeetmed
Detailplaneeringuga kavandatu ei sea ohtu loodava ja olemasoleva elukeskkonna
toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded on antud
vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem naaberaladele väljatöötatud
arhitektuurinõuetes ning piirkonna miljööst.
Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka
olemasolevat hoonestust.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil
lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol.
5.15. Tuleohutuse tagamine
Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I.
Planeeringuala hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP2.
Välimise tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul.
Kruntidele lähim hüdrant asub Toomkivi tn 1 krunt juures ning selle tootlikkus on 10
l/s.
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline
kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja
nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva
detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkatastriüksustel
paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad.
5.16. Servituutide vajaduse määramine
Kavandatavate servituutide vajadused koos vajadust põhjustava objekti, servituudi
asukoha ja ulatusega on kantud detailplaneeringu põhijoonisele kruntide
ehitusõigust, kitsendusi ja arhitektuurseid nõudeid kirjeldavasse tabelisse kui ka
graafiliselt põhijoonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“.
töö nr. 267-2022D 27
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt aknaid, et tagada
tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis
ei ole passiivselt jälgitavad.
• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada.
7. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning
mõju looduskeskkonnale
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise maht ei sea ohtu loodava ja olemasoleva
elukeskkonna toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja
arhitektuurinõuded on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem
naaberaladele väljatöötatud arhitektuurinõuetes ning piirkonna miljööst.
Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka
olemasolevat hoonestust.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil
lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus
mõttes.
Suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv.
Kavandatud arendustegevus tõstab katastriüksuse kui ka piirkonna kinnisvara
väärtust.
Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Detailplaneeringulahenduses välja töötatud tingimused tagavad terviklahenduse
olemasoleva elamualaga. Miljöösse sobituv, korrastatud ja hästi toimiv elukeskkond
kasvatab piirkonna väärtust.
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete
töö nr. 267-2022D 28
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Koostatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane detailplaneering.
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud mõju elurikkusele, taimestikule ja
loomastikule ning üldplaneering arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja
toetab bioloogiliste mitmekesisust.
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna
piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud
keskkond. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud
mõjud piirnevad peamiselt planeeringualaga.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud
hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega
kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase,
õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava
tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, aga ei esine ülenormatiivseid tasemeid.
Koostatud detailplaneeringu ala ei asu Natura 2000 alal ja detailplaneeringu alal ei
asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike.
Detailplaneeringu alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga
kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik
majandus- reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei
ole näha.
Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust nt lekete näol.
Kuna kavandatava tegevuse mõju ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning
õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
looduskeskkonnale puudub.
töö nr. 267-2022D 29
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
8. Detailplaneeringu elluviimise võimalused
Detailplaneeringu elluviimise tingimused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele,
projekteerimisnormidele ja standarditele.
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine
(krundid pos nr 1):
1.Käesoleva Detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) ehitab omal kulul
detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised,
madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –
rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
2.Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja
ehituses vaid Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel.
3.Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa
tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu
avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides
olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.
4.Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee
avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale.
Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud
tasuta juurdepääs avalikule teele. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse
omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
5.Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad
rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad
tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
6. Kiili Vallavalitsus ei väljasta Detailplaneeringu alal asuvatele elamukruntidele
ehituslubasid enne kui Detailplaneeringu kohaselt on välja ehitatud Detailplaneeringu
ala Tehniline infrastruktuur. Erandina on Kiili Vallavalitsusel kaalutlusõiguse alusel
õigus väljastada elamukrundile ehitusluba, kui Huvitatud isiku poolt on välja ehitatud
Detailplaneeringu ala Tehniline infrastruktuur vähemalt elamukrundini, mille tarbeks
ehitusluba taotletakse.
7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui
Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega
seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –
rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-,
reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal
õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.
8. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik
hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate
ehitiste ehitisealuste pindade summa.
töö nr. 267-2022D 30
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused
Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate
rajatiste väljaehitamine (Meil Üldkasutatav maa pos nr 1):
1.Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad
alad (mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.
2.Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või
ühiskondlike ehitiste maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole
õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale
planeeritud mänguväljaku, puhkeala jms väljaehitamise eest.
3.Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult
kasutatavate mänguväljakute jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta
võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.
4.Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate mänguväljakute sihtotstarbeline
kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav
kõigile.
5.Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on
mänguväljaku projektiga lubatud.
Toimingute ja tegevuste järjekord:
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:
1.Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega.
2.Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate
alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning
nendele ehituslubade taotlemine.
3.Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja
teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž,
elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks.
4.Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate
alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamine.
5.Uute avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine
ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude
ja -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side,
kaugküte jne) üleandmine võrguettevõtjatele.
6.Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate
alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.
7.Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning
ehitamine. Toimingute järjekorras arvestada halduslepingu tingimusi, st piiratud on
ehituslubade väljastamine, mitte menetlemine.
Hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on (100%)
valmis ehitatud/lepingud sõlmitud:
7.1.liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga;
7.2.avalikult kasutatavad teed koos maha sõitudega ja teedega seonduvate rajatised
ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);
töö nr. 267-2022D 31
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
7.3.uue kuivendussüsteemi lahendus. Uus sademeveelahendus ei tohi halvendada
teiste mõjutatud kinnistute niiskusrežiimi ning samas tuleb tagada väljaspool
planeeritavat ala olemas oleva maaparandus süsteemide toimimine.
8.Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade
üleandmine omavalitsusele.
9.Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade
väljastamine.
Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:
9.1.on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate
rajatistele;
9.2.kõik üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt
detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;
9.3.avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad
alad peavad olema Valla omandis;
9.4.uue kuivendussüsteemi lahendus.
Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel
1.Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda
EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27
alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis.
2.Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja
finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud
tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
1.Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates
detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel
detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise
infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a.
pos.1, ........) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse
jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks
tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid
tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab
olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
2.Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui detailplaneeringu
kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud
ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist
alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade
väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused, mis eelnevad
detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele
ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks.
Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega
kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.
töö nr. 267-2022D 32
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
3.Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et
detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või
kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid
hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust
nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste
tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.
4.Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib
planeeringu elluviimisest loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata
ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks
naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele
täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada
kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus
ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata
naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju
tekitanud krundi igakordne omanik
9. Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel.
Koostöötegijad
Jrk nr Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri
kellega on koostööd esitamise kuupäev
tehtud
1
töö nr. 267-2022D 33
Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 4 detailplaneering
Kooskõlastajad
Jrk nr Isik kellega on Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri
detailplaneering ja kuupäev
kooskõlastatud
1 ELEKTRILEVI OÜ 2496528600 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
03.10.2025
Maie Erik
2 KIILI KVH Silver Parri Esitame alljärgnevalt arvamuse Sausti tee 4 DP
kohta:
1. Planeeringu joonistel kajastatud torustike
asendi osas OÜ-l Kiili KVH märkused puuduvad;
2. OÜ Kiili KVH hinnangul on Keskkonnaministri
6 aprilli 2006.a. käskkirjaga nr 396 kinnitatud Kiili
valla põhjavee prognoosvaru tänaseks hetkeks
ammendunud. Lisaks on OÜ-le Kiili KVH tänaseks
hetkeks esitatud veeteenuse (tulevasele)
kasutamisele suunatud tahteavaldusi suuremas
mahus kui Kiili KVH-le antud veelubadega lubatud
veevõtu maht võimaldab. Seetõttu informeerime
planeeringust huvitatud isikut juba käeolevas
menetlusetapis, et hoolimata
planeeringulahenduse meiepoolselt
läbivaatamisest, ei taga OÜ Kiili KVH tänasel
hetkel, ega pruugi tagada ka tulevikus Sausti tee 4
DP-ga kavandatud kinnistute osas veeteenuse
osutamist.
3
4
Koostas:
Vilja Alumets
töö nr. 267-2022D 34
Kiili Vallavalitsus Teie 27.05.2026 nr 8-1/313-6
[email protected]
Nabala tee 2a Meie 17.06.2026 nr 7.2-2/26/13459-4
75401, Harju maakond, Kiili vald,
Kiili alev
Kiili vald Kiili alevik Sausti tee 4
detailplaneeringu kooskõlastamine
märkustega
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald, Kiili alev, Sausti tee 4 kinnistu
detailplaneeringule (katastritunnus 30501:001:0205, edaspidi planeering). Planeeringuga
soovitakse luua eeldused kahe korterelamu ja seotud taristu rajamiseks juurdepääsuga kohalikult
3040500 Toompihla tänavalt.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Ehitusprojekt
OÜ töö nr 267-2022D „Harjumaa, Kiili vald, Kiili alevik, Sausti tee 4 kinnistu
detailplaneering“ järgmiste märkustega.
1. Palume põhijoonisele kanda nähtavuskolmnurgad 15x7m planeeringualasiseste
kergliiklusteede lõikumisel olemasoleva kergliiklusteega.
2. Palume arvestada koostamisel oleva Kiili valla üldplaneeringuga, kus Transpordiameti
ettepanekul on Kiili alevikus riigiteel 11157 (nagu ka 11115) tee kaitsevööndit
laiendatud 30 meetrini.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
- Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole
selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile
lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Einama
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad: Põhijoonis tehnovõrkudega, seletuskiri
Krista Einama
58627026,
[email protected]
2 (2)