Kiri

Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Haldusakt Haldusakti andmed Haldusakti alus Projekteerimistingimuste taotlus 2611002/00415 (esitatud 09.02.2026) Haldusakt Projekteerimistingimused 2611802/02344 Haldusakti kuupäev 16.06.2026 Haldusakti väljaandja Saaremaa Vallavalitsus (reg. kood 77000306) Haldusakti allkirjastaja Menetluse kokkuvõte Seisukohad kooskõlastajate, arvamuse avaldajate ja kaasatute poolt Avalikustamise kokkuvõte Haldusakti kinnitamine Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument Haldusakti üldised tingimused Haldusakti üldised nõuded Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt “ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 16.06.2026 1/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused. Haldusakti kehtivus Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 25.05.2031 (kaasa arvatud). Haldusakti vaidlustamine Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Saaremaa Vallavalitsus, Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, 93819, [email protected]) või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Maja ja 121451433 Saare maakond, Saaremaa vald, Virita küla, Õiepõllu abihooned 16.06.2026 2/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Ehitis Ehitise üldinfo Näitaja EHR andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus Maja ja abihooned Ehitisregistri kood 121451433 Omandi liik Kultuuriväärtus Kaitsekategooria Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Virita küla, Õiepõllu Projekteerimistingimuste põhjendus Näitaja Tingimuste andmed Projekteerimistingimuste Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused andmise alus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh ANDMED tingimuste andmise alus ja üldine põhjendus, Õiepõllu maaüksus (katastriüksus 30101:003:0282), suurusega planeeringutest tulenevad 13 212 m², maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa nõuded, selgitused ja 100%. Ehitisregistri andmetel on maaüksus hoonestamata. põhjendused, keskkonna või Taotleja on väljendanud soovi püstitada uus elamu ning linnaehituslik analüüs abihooned. SISU JA PÕHJENDUS Õiepõllu maaüksusel kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8), mille kohaselt maa-alale juhtotstarvet määratud ei ole. Maaüksus asub hajaasustuses, detailplaneeringu kohustuseta alal. Ka ei tulene planeeringu koostamise vajadust planeerimisseadusest. 16.06.2026 3/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Näitaja Tingimuste andmed Üldplaneeringus on hajaasustuses määratud elamumaa arendamise põhimõtted (asjakohased): • Kihelkonna valla külade ajaloolise struktuuri säilitamiseks ja taastamiseks soositakse elamute teket eelkõige endistele talukohtadele algses kohas ja kunagise talukoha tõendamine toimub kaardimaterjali alusel; • ühe eluasemekoha võib rajada katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 1 ha. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel (nt asustusstruktuurist tulenevalt) võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja lubada eluasemekoha rajamist väiksematele katastriüksustele kui 1 ha; • väärtuslikku põllumaad, vabade põllumaade/metsamaadena erastatud maaüksusi üldjuhul ei hoonestata, va üksik eluasemekoht 1 ha suurusele katastriüksusele juhul, kui on olemas ajalooline taluõu või rajatavad hooned ja sinna juurde rajatav tee ei tükelda põllumaad ja ei kahanda põllumaa väärtust (hea harida). Soovitav on hoonete paigutamisel järgida kõlvikute piire, teede ja liinitrasside paigutust ning leida uushoonetele sobilik asukoht maastikus; • vajadusel on lubatud kõikidele olemasolevatele ja kavandavatele elamumaa juhtotstarbega maadele anda ärimaa ja üldkasutatavate hoonete maa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses eesmärgiga soodustada piirkonnas väikeettevõtluse, avalike teenuste ja puhkemajanduse arengut ning töökohtade teket elukoha lähedal. Soovituslik suund on puhkemajandusliku teeninduse, toitlustuse või majutuse arendamine; • kvaliteetse elukeskkonna säilitamiseks ja tagamiseks ei tohi ärimaa kõrvalfunktsiooni arendades kaasneda olulist negatiivset mõju naaberaladele (nt liiklusvoogude suurenemine, müra, õhusaaste). Ärihoonete sobitamiseks keskkonda ei tohi äriliseks otstarbeks ehitatava hoone maht ületada väikeelamu mahtu ning rajatav hoone(d) peab sobima piirkonda ja moodustama ümbritsevate hoonetega ehitusliku terviku. Ärihooned peavad harmoneeruma eluhoonetega oma mahult ja arhitektuuriliselt lahenduselt; 16.06.2026 4/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Näitaja Tingimuste andmed • juba hoonestatud külades ja traditsioonilise külamiljööga piirkondades tuleb uute hoonete ehitamisel järgida piirkonna /küla looduslikku eripära, maastikumustrit ning uued hooned paigutada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi ja –tavaga. Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri – hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust ning traditsioonilist (külale iseloomulikku) kõrvalhoonete arvu, samuti ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). Ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi tuleb järgida ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja renoveerimisel; • teede ja liinide rajamisel kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte ning arvestada vajadusega tagada juurdepääs naaberkinnistutele. Väljakujunenud maastikuilme säilitamiseks vältida arendustegevuse käigus olemasolevate ajalooliste teede õgvendamist; • piiretena tuleb eelistada kivi-, hirs-, latt- ja lipikaedu; • metsas või pool-looduslikel kooslustel ehitamisel ei tohi õuemaa või krundi hoonestusala ületada 10% katastriüksuse pindalast; • hajaasustusega külades toimub veevarustus salv- ja puurkaevudel ning heitveed juhitakse kogumiskaevudesse või omapuhastitesse. Hajaasustuses ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud ja vajalik. Suurema reostuskoormusega ettevõtete puhul, nt puhkekompleksi väljaarendamisel või tootmisel, on vajalik omapuhastite rajamine. Üldplaneeringu kohaselt on maaüksus määratud ka vähesel määral väärtuslikuks põllumaaks. Üldplaneering toob välja, et põldude hooldamine ja majandamine on oluline külamaastiku ajaloolise, esteetilise ja loodusliku väärtuse ning avatud vaadete säilitamiseks. Üldplaneeringuga on määratletud väärtuslikeks põllumaad, millel on olemasolev või potentsiaalne 16.06.2026 5/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Näitaja Tingimuste andmed kasutusväärtus ning mida esteetilise ja ajaloolise väärtuse ja parema mullaviljakuse tõttu tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Väärtuslike põllumaade säilimise tagamiseks on üldplaneeringuga seatud järgmised tingimused: • väärtuslik põllumaa tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses; • väärtuslikku põllumaad üldjuhul ei hoonestata, va üksik eluasemekoht 1 ha suurusele katastriüksusele juhul, kui on olemas ajalooline taluõu või rajatavad hooned ja sinna juurde rajatav tee ei tükelda põllumaad ja ei kahanda põllumaa väärtust (hea harida). Soovitav on hoonete paigutamisel järgida kõlvikute piire, teede ja liinitrasside paigutust ning leida uushoonetele sobilik asukoht maastikus; • vältida põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja –vared; • külamaastiku esteetilise väärtuse ja vaadete säilitamiseks tuleb põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus. Uute hoonete püstitamine Õiepõllu maaüksuse keskele on kooskõlas väljakujunenud keskkonna ja hoonestuslaadiga, kui järgitakse eelpool toodud põhimõtteid ja projekteerimistingimustest tulenevat. Kavandatavad hooned sobituvad kasutusotstarbelt ja mahuliselt väljakujunenud keskkonda. Elamu ja abihoonete kavandamine Õiepõllu maaüksusele ei ole vastuolus ümbruskonna maakasutuse põhisuundadega, kuivõrd lähipiirkonnas on elamute ja abihoonetega hoonestatud elamu- ja maatulundusmaad. Kinnistu asub Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee nr 78 kaitsevööndis. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Lähtudes EhS § 70 lg 3 võib riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul kui see ei vähenda riigitee ohutust. 16.06.2026 6/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Näitaja Tingimuste andmed Kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonna-mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lõikes 2¹ reguleerimisala ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi. Projekteerimistingimuste andmist ei ole vaja korraldada avatud menetlusena EhS § 27 või planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei too kaasa piiranguid naaberkinnistute kasutamisel ning kavandatava tegevuse mõju hõlmab suuresti üksnes Õiepõllu kinnistut, ei ole projekteerimistingimuste väljastamise osas vajalik küsida arvamust teistelt isikutelt. Kuna aga kinnistul asub maanteekaitsevöönd, oleme küsinud arvamust Transpordiametilt EHR-i menetluses nr 534132, millele on vastatud ning esitanud omapoolsed nõuded kirjalikult. Transpordiameti … kiri nr … selles sisalduvate nõuetega on käesolevate projekteerimistingimuste lahutamatu osa. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõiked 1, 2, 3 ja 4, § 28, § 31 lõike 2, § 33 lõike 1 ning Saaremaa vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1 väljastada projekteerimistingimused uue üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks Virita külla Õiepõllu (0101:003:0282) maaüksusele: Ehitise kasutamise otstarbed Kasutamise otstarve Osakaal Projekteerimistingimused Teema Täpsustus Arhitektuurilised, ehituslikud või ASENDIPLAANILISED TINGIMUSED • Hoonestus tuleb kujunduslikud tingimused kavandada kompaktselt kokku kinnistu keskele. • 16.06.2026 7/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Teema Täpsustus Hoonestuse kaugus naaberkinnistu piiridest võib minimaalselt olla pool kavandatava hoone piiripoolsest kõrgusest, kuid mitte vähem kui 4 meetrit (pool tulekaitsekuja) kui naaberkinnistu omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. • Teede ja liinide rajamisel kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte. • Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. • Projektiga lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee immutamine või ärajuhtimine. • Uute hoonete püstitamine projekteerida terviklikult koos hooneid ümbritseva ruumiga (haljastus, platsid, liikumisteed, katendid, vertikaalplaneerimine jmt). Asendiplaanil kajastada olemasolev, likvideeritav ja projekteeritud haljastus. • Elamu koos abihoonetega paigutada kompaktselt kokku, et tekiks üks terviklik hooviala. • Projekti asendiplaanil näidata mahasõit, juurdepääs, teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms. Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivale Eesti Standardile EVS 843. • Maaüksuse pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja võrreldes naabermaaüksusega kõrgemale kui 0,5 m tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabriga kooskõlastada enne kohalikule omavalitsusele esitamist. • Asendiplaanile märkida kõik kujad, kaitsetsoonid ja hooldusalade piirid. • Asendiplaanil näidata jäätmemahuti asukoht, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmekäitlusveokile. • Hoonete asukohavalikul ja paigutamisel arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri. Samuti arvestada looduslike tingimustega (liigniisked alad, päikese liikumine, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt). ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED • Projektis määrata välisviimistluse värvitoonid. Soovitame kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone. (Erksad, sünteetilised värvitoone mitte kasutada). • Hoonete arhitektuurne lahendus on soovituslik kooskõlastada eskiisistaadiumis Saaremaa vallavalitsuse arhitektiga. • Juhul, kui kavandatakse ka piirdeaeda, tuleb piirdeaia 16.06.2026 8/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Teema Täpsustus joonised esitada elamu ehitusprojekti koosseisus. • Projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades hoone mahult ja välisviimistluselt. Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri - hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust, samuti ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). • Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale (k.a. bituumenkatus, freespruss seinad vms). • Kavandatav elamu võib olla maksimaalselt 200 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, kuni 2 korrust (teine korrus katusekorrus), hoone maksimaalse kõrgusega maapinnast harja tippu 8 meetrit. • Võimalikud planeeritavad abihooned kavandada elamuga sobivas arhitektuurikeeles, soovitavalt elamust madalamad ja väiksema mahuga. Elamu ja abihoonete maksimaalne ehitisealunepind võib olla kuni 500 m². • Lähtuvalt kontaktvööndi hoonestusest tuleb hooned projekteerida põhimahult viil-, poolviil- või poolkelpkatusega, katusekalle 35-45°. • Ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi materjale nagu näiteks puit ning looduslik kivi välisseintes; sokliosa looduslikust kivist või betoonis jne. TEHNOVARUSTUSE TINGIMUSED • Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje veevarustus lokaalselt. • Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt. • Uue puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on Saaremaa Vallavalitsusele puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine. • OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on põhjavesi piirkonnas pinnaselt tuleneva reostuse suhtes kaitsmata ehk väga kõrge reostusohtlikkusega. • Reovee kohtkäitluse kavandamisel lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas. • Kaitsmata põhjaveega aladel on aktsepteeritud nii kogumismahuti kui ka omapuhasti paigaldamine. Biopuhasti saab paigaldada juhul, kui tegemist pole suvilaga või ebaregulaarselt kasutatava elamuga, sest biopuhasti vajab normaalseks tööks pidevat reovee pealevoolu. • Omapuhasti kavandamisel lähtuda alljärgnevast: 1) Omapuhasti kavandamisel ühendada 16.06.2026 9/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Teema Täpsustus sellega kõik kinnistu hooned, milles on kavandatud reoveeteke. 2) Omapuhasti imbsüsteemi kaugus kaevust vähemalt 60 m 3) Ainsaks omapuhasti võimalikuks suublaks kinnistul on pinnas. Omapuhasti kavandamisel suublaga pinnasesse võib kaitsmata alal pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett (kuni 10 m3 /ööpäevas). 4) Puhastiga kaasnevad kitsendused mahutada eelistatult kinnistu piiresse. Pinnasesse immutamisel on vajalik naabermaaüksuste omanike kooskõlastus ehitusprojektile juhul, kui pinnasesse immutamisega kaasnev imbsüsteemi 50m raadiusega kitsendus ulatub naabermaaüksusele. 5) Tagada puhasti või muu pealt kinnise mahuti kaugus hoonetest vähemalt 5m; tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (välja arvatud kinnised süsteemid) ning kaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu 6) Omapuhasti rajamisel määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobilik, kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2 m, samuti peab olema tagatud imbsüsteemi ja aluspõhja kivimi vahekaugus 1,2m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Kaitsmata aladel tuleb imbpeenar immutusnõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse. 7) Reoveesüsteemi rajamine tuleb dokumenteerida. Omapuhasti rajamiseks vajalik projekt- dokumentatsioon on soovitav esitada hoone ehitusprojekti raames. Eraldi menetlust taotledes väljendada see elamu ehitusprojekti seletuskirjas. Kasutusteatise juures esitada lisaks info rajatud omapuhasti kohta (seadmete ja mahutite nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid, kogu süsteemi hõlmav kasutus- ja hooldusjuhend, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus). • Omapuhasti rajamine kinnistule on võimalik vaid juhul, kui õnnestub sellele leida nõuetele vastav asukoht - kui nõuetele vastavat asukohta omapuhastile leida ei ole võimalik, tuleb reovee kohtkäitlus lahendada reovee kogumismahuti baasil. • Kogumismahuti - kõik tekkivad reoveed suunatakse kogumismahutisse ja tühjendatakse vastavat võimekust omava ettevõtja poolt 16.06.2026 10/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Teema Täpsustus lähimasse purgimissõlme. Reovee kogumismahuti kavandamisel lähtuda sellest, et mahutile peab olema tagatud piisav kaugus kaevudest (vähemalt 10 m) ning aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Samuti peab olema tagatud, et reovee kogumismahuti tühjendus ja tuulutusavade kaudu ei satu mahutisse pinnavett. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve /kviitungi. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid ja info ankurdamise ning asukoha kohta esitada koos hoone kasutusloa taotlusega. • Sademevesi immutada kinnistusiseselt, mitte juhtida reoveekanalisatsiooni. KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED • Näidata asendiplaanil ala tsoneering haljastuse paiknemisega, kirjeldada seletuskirjas olemasolev olukord, säilitatav ning likvideeritav kõrghaljastus. Täiendava haljastuse kavandamisel kasutada piirkonda sobivaid liike. Ehitusjärgselt peab ala olema heakorrastatud ja haljastatud. • Jäätmekäitlus sh ehitusjäätmed kirjeldada projektis vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale. • Projekti lisana esitada jäätmekava koos juhistega ehitajale. ÜLDTINGIMUSED • Vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lg 1 ei tohi samas asustusüksuses olla mitut sama nimega hoonestatud katastriüksust, seega tuleb katastriüksuse nimetust muuta. • Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus. • Ehitusprojekt koostada eelprojekti staadiumis. • Projekti asendiplaan tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt koostatud geodeetilisele 16.06.2026 11/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Teema Täpsustus alusplaanile mõõtkavas 1:500 koordinaatsüsteemis L-EST 97 ja kõrgussüsteemis EH 2000. • Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. • Projekti tuleohutuse osa peab vastama Tuleohutusseadusele ning Siseministri 30.03.2017.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja vajadusel hooneväline tuletõrje veevõtukoht vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. • Vastavalt ehitusseadustiku § 40 lõikele 1 esitada ehitusloa taotlus või alla 60 m² suuruse ehitusaluse pinnaga ja alla 5 m kõrge hoone puhul ehitisteatis koos digitaalse ehitusprojekti ja muude seonduvate dokumentidega Saaremaa Vallavalitsusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu https://www.ehr.ee. Digitaalne ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalidele „Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ https://ww.mkm.ee/et /lepingute-koostamise-juhendid-ja-näidised. • Ehitusprojekti asendiplaan esitada vallavalitsusele täiendavalt ka dgn- või dwg-formaadis. • Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused. • Ehitusseadustiku § 65 kohaselt projekteerimisel tagada üle 50 m² suuruse ehitusaluse pindalaga elamu energiatõhusus ning § 66 kohaselt vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiamärgisega. 16.06.2026 12/13  Projekteerimistingimused nr 2611802/02344 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed 1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 1. 6471841.67 385732.57 2. 6471833.65 385702.01 3. 6471791.61 385725.96 4. 6471804.09 385756.70 5. 6471841.67 385732.57 Ehitisel on 1 kuju Dokumendid 16.06.2026 13/13  Saaremaa Vallavalitsus Teie 09.06.2026 menetlus nr 534132 [email protected] Tallinna tn 10 Meie 18.06.2026 nr 7.1-2/26/10017-2 93819, Kuressaare, Saare maakond Õiepõllu kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Virita küla Õiepõllu kinnistu projekteerimistingimuste 2611802/02344 eelnõu (menetlus nr 534132, EHR kood nr 121451433). Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused elamu ja abihoonete rajamiseks. Kinnistu (katastritunnus 30101:003:0282) asub riigitee nr 78 Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee (edaspidi riigitee nr 78) km 32,39-32,49 kaitsevööndis. Riigitee kiiruspiirang on 90 km/h ja teelõigul oli 2025 aastal keskmine ööpäevane liiklussagedus 207 autot. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 78 projekteeritava ristumiskoha kaudu km 32,396–32,483 vahemikku lähtudes EhS § 99 lg 3 alusel lisas 1 toodud nõuetest. Palume arvestada, et ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimine on meilt ehitusloa eelnõule kooskõlastuse saamise eelduseks. 6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). 11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto). 14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded 2. Projekteerimistingimused_2611802_02344_16062026 Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)  Õiepõllu kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega lisa „Ristumiskoha ehitamise nõuded“ Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded Virita küla Õiepõllu kinnistu ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida riigiteele nr 78 Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee vahemikku km 32,396–32,483 2. Oleme valmis kaaluma mahasõidu ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punktile 9) võimalike olemasolevate tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise alusplaani koostamise ning meile [email protected] esitamise järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise kulud kannab huvitatud isik. 3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“. 9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. 9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I, põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita.  Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 12. Projekteerida siirdekatend (pealiskiht on moodustatud pinnatud freespurust, kruusast või pinnatud kruusast) vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“. 13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 2 (2)