Pärnu maakond Pärnu linn Audru alevik Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering, korrigeeritud planeeringu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks - Transpordiamet

Failid

Sisu (failidest)

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering OÜ LINNAK Erg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected] Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering Audru alevik, Pärnu linn Töö nr 2313 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Ettepaneku tegija: Birgitta Tordling Liller Esindaja: Birgitta Tordling Liller /kinnitus on edastatud e-posti teel/ Koostaja: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon /allkirjastatud digitaalselt/ juuni 2026 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ................................................................ 3 1.1. Planeeringu koostamise alused ................................................................................. 3 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................. 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ............................................................. 4 3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ....................................... 4 4. Ruumilise arengu eesmärgid .............................................................................................. 5 4.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ......... 6 4.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ................................................................... 6 5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ........................................................... 6 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ........................................... 8 7. Liiklus, parkimine..............................................................................................................10 8. Haljastus, maastik, piirded ...............................................................................................11 9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed...........................................................................................12 9.1. Veevarustus .............................................................................................................12 9.2. Reoveekanalisatsioon ..............................................................................................13 9.3. Sademevee ja lume käitlus.......................................................................................13 9.4. Elektrivarustus .........................................................................................................14 9.5. Sidevarustus.............................................................................................................15 9.6. Soojavarustus...........................................................................................................15 10. Tuleohutuse tagamine ......................................................................................................15 10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ...........................................................16 11. Keskkond ..........................................................................................................................16 11.1. Jäätmed ....................................................................................................................16 11.2. Insolatsioon ..............................................................................................................16 11.3. Müra .........................................................................................................................16 11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ......................................................................................................................17 11.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärkide..................................................................18 12. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ........................................................................18 13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ..........................................................................18 14. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus .....................................................19 15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ...................................................19 16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta .............................................19 GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS Töö nr 2313 Lk 2 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Birgitta Tordling Liller Tel +372 52 75 815 [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn +372 444 8200 [email protected] 1.1. Planeeringu koostamise alused 1. Pärnu Linnavalitsuse 8.04.2024 korraldus nr 209 Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta; 2. Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Pärnu Linnavalitsuse 8.04.2024 korralduse nr 209 lisa 2); 3. Maa-ala ja tehnovõrkude plaan. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, töö nr TM-317/23, 02.11.2023. 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeringuala asub Pärnu linnas, Audru alevikus. Joonis 1 Tõstamaa mnt 1a kinnistu asukoht. Tõstamaa mnt 1a kinnistu asub Pärnu linnas Audru alevikus 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee (edaspidi Tõstamaa mnt) ja 19105 Audru tee (edaspidi Lihula mnt) ristmiku lähedal. Tegemist on hoonestamata maa-alaga, mis asub Audru aleviku peamiste teede ääres. Tõstamaa mnt 1a kinnistu ümbrus on valdavalt hoonestatud olemasolevate elamutega ning tööstus- ja ärihoonetega. Töö nr 2313 Lk 3 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus Tõstamaa mnt 1a katastritunnus: 15904:003:0767 pindala: 48276 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Tõstamaa mnt 1a kinnistul paikneb 1 väikeehitis (Tõstamaa mnt 1 piiri lähedal). 3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeritav ala asub Tõstamaa mnt ja Lihula maantee ristmiku juures ulatudes ka kuni Nooruse teeni. Joonis 2 Vaade Tõstamaa mnt 1a kinnistule Joonis 3 Vaade Tõstamaa mnt 1a kinnistule Tõstamaa ja Lihula mnt ristmikult Töö nr 2313 Lk 4 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering Joonis 4 Vaade Lihula maanteelt Lihula ja Tõstamaa mnt ristmiku poole 4. Ruumilise arengu eesmärgid Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Audru valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsioon reserveeritud elamumaa (EV) ja reserveeritud ärimaa (B). Joonis 5 Väljavõte Audru valla üldplaneeringu kaardist Vastavalt Audru valla üldplaneeringu lisale SKEEM 1 on planeeritavas piirkonnas (Audru alevikus) võimalik planeerida 1200 m² ja suuremaid elamumaa kinnistuid. Töö nr 2313 Lk 5 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering Joonis 6 väljavõte Audru valla üldplaneeringu lisast SKEEM 1 elamukruntide miinimumsuurused 4.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks Tõstamaa mnt 1a kinnistu näol on tegemist on ühe kinnistuga, mis detailplaneeringu kohaselt jagatakse osaliselt väiksemateks elamu- ja ärimaa kruntideks vastavuses üldplaneeringus määratud maakasutusega. Ärikrundid on kavandatud Lihula ja Tõstamaa mnt ristmikule ja elamuala on kavandatud Lihula mnt äärde ning Kaera kinnistuga piirnevale alale. Elamu- ja ärikrunte eraldab roheala, mis on osaliselt ka elektri õhuliini kaitsevöönd. Kaera kinnistu äärsete elamute juurdepääsu tagamiseks on planeeritud tupiktee, kust on ette nähtud juurdepääs ka Tõstamaa mnt 1 kinnistuga külgnevale elamukrundile. 4.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Audru valla üldplaneeringule. Kehtivad detailplaneeringud: Piirkonnas ja ala vahetus läheduses ei ole kehtivaid Tõstamaa mnt 1a krundiga puutumuses olevaid detailplaneeringuid. 5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu koostamise aluseks on üldplaneeringus antud maakasutuse jaotus, mis on ka ruumiliselt otstarbekas, sest Lihula ja Tõstamaa mnt ristmik on suurema liikluskoormusega, ristmiku läheduses on vähem elamuid (osaliselt tootmismaad), ala on hästi nähtav ja juurdepääsetav. Lähtuvalt sellest on ristmik äri ja teeninduse tarbeks hea koht. Detailplaneeringus on ärimaa jagatud kaheks krundiks seetõttu, et tulenevalt piirkonna suhteliselt hõredast asutusest võib olla otstarbekam arendada see ala välja väiksemate maaüksuste kaupa. Samuti võib selline lahendus luua eelduse ka ruumiliselt mitmekesisema lahenduse arendamiseks vs üks suur hoone. Elamualade paigutuse määrab suuresti ära Tõstamaa mnt 1a krundi kuju ja krunti läbiv õhuliin, mistõttu on elamualad paigutatud piki Lihula maanteed sarnaselt teisel pool teed olevate Töö nr 2313 Lk 6 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering elamukruntidega ning Kaera kinnistuga külgnevalt, mida teenindab Nooruse teelt planeeritud tupiktee. Elamu- ja ärihoonestuse vahele on planeeritud roheala, mis on võimalik lahendada näiteks metsapargi ja rohealana ning kuhu on planeeritud ka mänguväljakud. Elamukrundid on planeeritud veidi suuremana, kui üldplaneeringuga määratud miinimumsuurus. Töö nr 2313 Lk 7 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 1. Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Hoonete Suurim Suurim Olemasoleva Krundi Hoonete suurim Suurim suurim Krundi Pos. Krundi kasutamise maa-alune maa-pealne Katuse tüüp ja katastriüksuse pindala lubatud arv lubatud lubatud täisehitus nr. sihtotstarve ehitisealune ehitisealune kalle aadress m² krundil korruselisus kõrgus % pind m² pind m² m põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 01 1866 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 17 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 02 1664 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 19 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 03 1675 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 18 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 04 1514 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 20 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 05 1392 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 06 1401 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 07 1410 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 08 1419 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 09 1428 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 10 1437 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 11 1489 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21 abihoone 1 viil 0-15° Töö nr 2313 Lk 8 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 12 1475 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 13 1456 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 14 1373 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 15 2899 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 11 abihoone 1 viil 0-15° põhihoone 2, lame või madal Tõstamaa mnt 1a 16 1654 EP – üksikelamu maa 1 põhi-, 1 abihoone 0 300 8,5 19 abihoone 1 viil 0-15° 1 maa-alune; 2 lame või madal Tõstamaa mnt 1a 17 8161 ÄK, ÄB, ÄV* 2 0 3000 12 37 maa pealset viil 0-15° 1 maa-alune; 2 lame või madal Tõstamaa mnt 1a 18 7285 ÄK, ÄB, ÄV* 2 0 2600 12 36 maa pealset viil 0-15° LT – 10-20%; HP – 80- Tõstamaa mnt 1a 19 6678 0 0 0 0 0 0 90% Tõstamaa mnt 1a 20 339 LT – tee ja tänava maa 0 0 0 0 0 0 Tõstamaa mnt 1a 21 259 LT – tee ja tänava maa 0 0 0 0 0 0 48 274 10400 *ÄB – kontori- ja büroohoone maa , ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV – väikeettevõtluse hoone ja —tootmise hoone maa Arhitektuursed tingimused ja märkused: 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Planeeritava hoone fassaad peab olemas esinduslik, kõrgekvaliteediline ning piirkondlikku identiteeti ja -ehitusmaterjali austav ja edasikandev lahendus. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel (vt joonis AS-3) toodud kõrgusmärgist planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas (lubatud kõikumine ±0,2 m). Maapinna täpne kõrgus määratakse projekteeritud hoone tegelikus asukohas vältides krundil ja krundi piiridel järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (va alla 1m laiused hoone räästad ja varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides. 5. Pos 21 iseseisvat katastriüksust ei moodustata vaid liidetakse 19105 Audru tee (15904:003:0413) katastriüksusega. 6. Hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga. Töö nr 2313 Lk 9 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 7. Liiklus, parkimine Juurdepääsud planeeritavale alale on Lihula ja Tõstamaa maanteelt ning Nooruse teelt. Nooruse teelt on elamukruntide teenindamiseks planeeritud tupiktee. Tupiktee on planeeritud seetõttu, et vältida läbivat liiklust, vähendada sõidukiirust, vältida „lõikamist“ ja suurendada ohutust ning eelistada võimalusel jalakäijaid ja jalgrattureid, sest läbi roheala on võimalik luua kergliiklustee ühendus Nooruse tee ja Lihula maantee äärse kergliiklusteega. Tupikteel on ümberkeeramine võimalik pos 16 sissesõidu osal. Detailplaneering näeb ette ka perspektiivse ühenduse Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistutele võimaliku tulevase teede võrgu tarbeks. Ühendus on planeeritud 6 m laiuselt Tõstamaa mnt 1a kinnistule. Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistu osa lahendatakse edasise planeerimise käigus. Tõstamaa mnt 1 kinnistule on olemasolev juurdepääs läbi Tõstamaa mnt 1a kinnistu. Detailplaneering näeb ette uue juurdepääsu Tõstamaa maanteelt. Juurdepääs lahendada vastavalt Transpordiameti nõuetele. Nõuded väljastab Transpordiamet ([email protected]). Nõuded peab taotlema ristmiku asukohas asuva kinnistu omanik või tema volitatud esindaja. Nõuete alusel tuleb koostada ristmiku ehitamise projekt Tõstamaa mnt 1 kinnistu uus riigitee ristmik peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne, kui likvideeritakse riigitee 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee olemasolev ristmik. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringu joonisel on tähistatud nähtavuskolmnurgad. Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise või ehitusteatise esitamist. Nähtavuskolmnurkade asukohad ja mõõdud on joonisel AS-3 (põhijoonis tehnovõrkudega). Tee ja tänava maa krundid (pos 21) on planeeritud avalikult kasutatavaks teedeks. Parkimine lahendada krundi siseselt. Üksikelamumaa kruntidel tagada parkimisvõimalus minimaalselt 2-le autole. Pos 17, 18 kruntidel lahendada nii sõiduautode kui ka jalgrataste parkimine vastavalt kehtivale standardile (Linnatänavad EVS 843:2016) või muudele kehtivatele nõuetele (nt kohaliku omavalitsuse poolt koostatud täiendavad nõuded). Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud parkimisalade võimalik paigutus. Arvestades, et kruntidele on planeeritud multifunktsionaalne teenindushoone, siis on võimalikke lahendusi nii teeninduspindade suuruse kui ka funktsioonide osas väga palju. Lähtuvalt sellest tuleb parkimiskohtade täpne arv määrata lähtuvalt reaalselt projekteeritud hoone pindade suurusest ja kasutusotstarbest lähtuvalt kehtiva standardi vm parkimisregulatsiooni alusel. Jalgrataste parkimine näha pos 17, 18 kruntidel võimalikult ligipääsetavas asukohas avalike teenindussissepääsude vahetus läheduses soovitavalt varju all. Jalgrataste parkimise võimalus näha ette ka töötajate sissepääsude juurde. Rattahoidjad kavandada hoone arhitektuurse ja maastikulahendusega integreerituna nii, et rattad paiknevad varju all või Töö nr 2313 Lk 10 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering rattamajades ja et rattaid on võimalik rattahoidja külge lukustada raamiga. Juurdepääsud rattaparklatele kavandada seotuna kergliiklusteede võrguga nii, et juurdepääs on selgesti eristatav, loogiline, ohutu ja mugav. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on kergliiklusteed eraldatud sõiduteest nõuetekohase ohutusribaga. Tulenevalt krundi piiride paiknemisest ja vajadusest säilitada olemasolevaid puid Tõstamaa ja Lihula mnt ääres, kulgeb kergliiklustee tee servale seetõttu kohati teekatte servale lähemale, kui kergliiklustaristu kavandamise juhend ette näeb. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada sel juhul täiendavaid meetmeid (nt põrkepiire vms). Pos 21 tee ja tänava maa krunt näha ette õuealaks (maksimaalne sõidukiirus 20 km/h). Tänavaruumi ohutu kasutuse tagamiseks on tee kavandatud kurvilisena. Maksimaalse liikumiskiiruse tagamiseks rakendada täiendavaid füüsilisi liiklust rahustavaid meetmeid (tee kitsendus, künnis vms). Lisaks näha ette kergliiklejate ala (jalakäijad, jalgrattad) eraldamine sõidukite alast asjakohaste liikluskorraldusvahenditega (katkendjoon + märgid). 8. Haljastus, maastik, piirded Olemasoleva haljastuse moodustavad peamiselt alal kasvavad kased, lepad jm lehtpuud. Tõstamaa mnt ääres on mõned kuused. Samuti on haljastust Lihula mnt ääres elektriliinide ümbruses. Pos 17 ja 18 krundil on kavas olemasolev haljastus valdavas osas likvideerida. Projekteerimise faasis hinnata olemasolevat haljastust ning sõltuvalt haljastuse paiknemisest ja väärtusest hoonestada krunt nii, et maksimaalselt säilitada elujõulisi olemasolevaid puid. Elamu ehitusprojektis näha ette hoonetest, juurdepääsu- ja käiguteedest vaba ala haljastuseks. Soovitatav on näha ette vähemalt ¼ maaüksuse pindalast kõrg- ja madalhaljastuse alaks. Kõigi kruntide haljastamisel kasutada mitmerindelist haljastust (puud ja põõsad) ning piirkonda sobivaid haljastuse lahendusi. Elamukruntidel ei või kõvakattega alad sh terrasside osakaal ületada haljastuse osakaalu. Parkimisala murukivi ei arvestata haljastuse osakaalu sisse. Ärikruntide (pos 17, 18) hoonete ümbrus lahendada maastikuarhitektuurse või haljastusprojekti alusel. Pos 17 ja 18 krundil on minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast 20%. Parkimisalad eraldada haljasvöönditega, parkimisalade serva kavandada suuremaid puid, põõsaid ja vertikaalset haljastust, mis heidavad parkimisalale varju (haljastuse soovitav kõrgus min 2 m). Parkla või parkimiskohtade katendina kasutada vett läbi laskvat ja heledatoonilist sillutist (nt murukivi, sillutiskivi), et soodustada sademevee imbumist maapinda ja vähendada kuumasaare efekti. Pos 17, 18 kruntide ja elamukruntide vahele on planeeritud haljasala maa, mida läbib olemasolev elektriliin, kuhu on kavandatud ka mänguväljakute ala (liini kaitsevööndist väljaspool). Mänguväljaku projekteerimisel kavandada mänguväljaku lahendused nõnda, et oleks arvestatud erinevate vanuserühmadega. Töö nr 2313 Lk 11 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 5.32… 6.64 abs. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Keskmise maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. Piirded rajada krundi piiridele välja arvatud pos 01 – 04 kruntidel (piirde asukoht tähistatud joonis AS-3). Pos 17 ja 18 on avalike teede poolt lubatud piirata haljaspiirdega. Mujale on lubatud rajada võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega mitte üle 1,2 m. Piirete rajamisel arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Uruste oja poolsel krundil (pos 15) näha ette piire või lahendused, mis võimaldavad väikeloomade liikumist. 9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga. 9.1. Veevarustus Veevarustuse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr TT- 240807. Pos 17 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistule. Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistul asuvast peatorustiku ühenduspunktist on planeeritud torustik piki tänavat kuni planeeritava kinnistuni pos 18. Pos 1 – 10 kruntide veevarustus on lahendatud Lihula maanteel asuva peatorustiku ühenduspunktist. Pos 11 – 16 kruntide veevarustus on lahendatud Nooruse tee äärse veetorustiku ühenduspunktist piki planeeritavat tupiktänavat (pos 21). Peatorustike läbimõõdud on antud joonisel AS-3. Töö nr 2313 Lk 12 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 9.2. Reoveekanalisatsioon Reoveelahenduse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr TT- 240807. Pos 17 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt Tõstamaa mnt 1a kinnistule (kaev nr 235). Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistul asuvast peatorustiku ühenduspunktist planeerida torustik piki tänavat kuni planeeritava krundini pos 18. Planeeritavat tupiktänava (pos 21) lõppu on planeeritud reoveepumpla, millest on lahendatud survekanalisatsiooni toru Nooruse tänava äärsesse survekanalisatsiooni torustikku. Pos 1 – 10 ja pos 11 – 16 kruntide reoveekanalisatsioon on lahendatud isevoolsena kuni planeeritava pumplani. Peatorustiku min. langus on 0,007 mm/m. Peatorustike läbimõõdud on antud joonisel AS-3. 9.3. Sademevee ja lume käitlus Piirkonnas on tegemist on suhteliselt hästi vett läbi laskva pinnasega, mistõttu pereelamu kruntidele ei ole spetsiaalseid sademevee ära juhtimise võimalusi vaja ning sademevesi on võimalik hajutada ja immutada omal krundil. Pos 21 krundile (tee ja tänava maa) on planeeritud sademeveekraav, kuhu on võimalik juhtida pos 17 ja 18 ning planeeritava tee sademevesi. Pos 1 – 10 kruntide sademeveed immutatakse samuti valdavalt omal krundil. Lihula teega paralleelselt on planeeritud nõva, kuhu on võimalik juhtida osaliselt kergliiklus- ja autoteelt valguvad sademeveed ning kus saab vesi pinnasesse imbuda. Pos 17 ja 18 kruntidel näha ette parklatesse õli-liivapüüdureid kui parkimiskohti on rohkem kui 30 ning proovivõtukaevud sademeveeproovide võtmiseks. Sademevee juhtimine liikluspindadelt on planeeritud etappide kaupa järgnevalt: 1. Parklate parkimisalad lahendada vett läbi laskvatena (nt murukivi või muu vett läbi laskev katend). 2. Parklad kavandada nii, et liigne sademevesi saab valguda parklaga külgnevale vastavalt lahendatud haljasalale (veepeenar või biopuhver1). Haljasala poolne parkla äärekivi lahendada vahedega, nii et liigne sademevesi saab voolata haljasalale. Krundi sisene sademeveekanalisatsioon lahendada nõnda, et see rakendub alles peale eelnevate meetmete küllastumist. Olemasolev drenaažisüsteem on amortiseerunud ja ei toimi, mistõttu on Kaera kinnistu omanik juba varem rajanud Tõstamaa mnt 1a kinnistu piirile (pos 11 – 15-ga külgneval alal) kraavi. Käesolev detailplaneering näeb ette täiendava kraavi Kaera kinnistule Tõstamaa mnt 1 Biopuhver on suhtelist suuremõõtmelise, kasvupinnasega täidetud ning ülejäänud pinnasest veekindla membraaniga eraldatud vanni või basseiniga, mis on haljastatud (sh osaliselt ka kõrghaljastusega). Kasvupinnasest läbi filtreeruv vesi kogutakse kasvupinnase all asuva drenaažiga ning suunatakse kanalisatsiooni või edasisele käitlemisele, näiteks imbsüsteemidesse. Kui ümbritseva pinnase hüdrauliline juhtivus on piisavalt suur võib biopuhver olla ka ümbritsevast pinnasest eraldamata ning sademevesi lastakse pärast biopuhvri läbimist otse ümbritsevasse pinnasesse ja edasi põhjavette imbuda. Töö nr 2313 Lk 13 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 1a kinnistu piirile pos 01 – 09-ga külgneval alal koos ühenduskraavide ja truupidega, mis seovad olemasoleva ja planeeritava kraavituse eesvooludega. Pos 01 – 09 kruntidega külgnev kraav rajatakse Tõstamaa mnt 1a arendaja poolt koostöös Kaera kinnistu omanikuga. Edasise projekteerimise käigus ja omanike vahelisel kokkuleppel võib kraavid asendada vajadusel truupide, drenaaži või muu toimiva lahendusega. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigiteede kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused. Sademevesi tuleb käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevee kogumisel ja ära suunamisel tuleb välistada sademevee reostumine. Suublasse juhitava sademevee koguse vähendamiseks ja tipukoormuse hajutamiseks näha kruntidele võimalusel ette erinevad meetmed – kasutada vett läbi laskvaid katendeid, kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad, mis vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Sademevett ja lund ei ole lubatud juhtida/paigutada naaberkinnistutele ega tänava maale. Tänava (pos 21) lumi vallitatakse planeeritava tee äärde. Ümbersõidukohtades tuleb lumi lükata nõnda, et ei oleks takistatud pääste-, prügi- jms sõidukite manööverdamine. Uue sademeveesüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel vältida võimalusel olemasolevate süsteemide lõhkumist ning arvestada olemasolevate säilivate süsteemidega. Uue süsteemi rajamisel tagada liigniiskuse ära juhtimine võimalikult laialdaselt (võimalusel ka planeeringuga külgnevatel aladel). 9.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 488698. Detailplaneeringu alal (pos 18) on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on näidatud planeeritava sissesõidutee äärde. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga KARUSLOOMA:AUD keskpinge õhuliini mastist M52, vt. lisatud eskiisjoonis. Pos 1-10 ja 17-18 elektrivarustuseks on ette nähtud uued madalpinge maakaabelliini trassid planeeritavast alajaamast. Objektide POS 11-16 elektrivarustuseks on ette nähtud uus madalpinge maakaabelliin olemasolevast Ulvi:(P-Jaagupi) alajaamast. Objektide elektrivarustuseks on kinnistute piiridele planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Töö nr 2313 Lk 14 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 1. Elektritoide liitumiskilbist objektini lahendatakse maakaabliga. 2. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. 3. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 9.5. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39414348. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust F07M8. Igale kinnistule/hoonele/ridaelamu boksile on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Kinnistutel olevad olemasolevad sidekaablid (tähistatud joonisel AS-3) kantakse kruntidelt välja asendusrajatisena. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. • Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. 9.6. Soojavarustus Soojavarustus lahendada lokaalselt väikekatlamaja, ahjukütte või alternatiivsete kütteallikate (maaküte, soojuspumbad, päikeseküte jms) baasil. Võimalusel eelistada alternatiivenergiaallikate (maaküte, õhksoojuspump, päikeseküte) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. 10. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda: • Tuleohutuse seadusest; • siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Töö nr 2313 Lk 15 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering • siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; • EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I ja IV. Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulukustutusvee vajadus on minimaalselt 10 l/s 3 tunni jooksul sõltuvalt hoone reaalsest kasutusest. Lähimad olemasolevad hüdrandid: • hüdrant nr 47, Tõstamaa mnt ääres Tõstamaa mnt 8 juures, koordinaadid 6474858.62, 521055.03, • hüdrant nr 51, Lihula mnt ääres Kastani tn 1 kinnistu juures, koordinaadid 6475216.42, 520877.76; • hüdrant nr 48, Nooruse tee ääres Lasteaia parkla kinnistul, koordinaadid 6475017.48, 520677.52. Planeeritava tupiktee lõppu (pos 21) on näidatud uus planeeritav hüdrant. 10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. Pos 17 ja 18 kruntidel on hoonestusalad näidatud kokku, sest vajadusel on võimalik moodustada alale ka üks krunt. 11. Keskkond 11.1. Jäätmed Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale. 11.2. Insolatsioon Hoonestus on planeeritud nii, et kavandatav hoonestus ei avalda ülemäärast varjutavat mõju naaberkinnistutele planeeritud hoonetele. Arvestades hoonete paiknemist on võimalik piirkonnas tagada eluhoonetele kõrge insolatsiooni tase, mis on 4,0 h. 11.3. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel Töö nr 2313 Lk 16 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Seoses sellega, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel hinnatud liiklusest põhjustatud häiringute ulatust. Kuna piirkonnas mürakarti ei ole, siis on aluseks võetud sarnase liiklusolukorraga tee (Tammiste tee) arvestades, et müra leviku kaugus on ligukaudu sama. Sellisel juhul ulatub müratase 65 – 69 dB tee servast kuni 15 m kaugusele ja müratase 60 – 64 dB tee servast kuni 35 m kaugusele. Päevasel ajal võib müügisaalides, teenindusruumides müratase olla päevasel ajal 50 LpA,eq,T (dB), eluruumides 40 LpA,eq,T (dB) ja magamisruumides 30 LpA,eq,T (dB). Detailplaneeringus on hoonestusalad paigutatud riigiteest 32 m (Pos 17 ja 18) ning 28 m (Pos 1- 10) kaugusele. Arvestades, et hoone konstruktsioonid vähendavad siseruumides müra taset võrreldes välismüraga kuni 20 – 40 dB sõltuvalt konstruktsioonist, siis on võimalik planeeritavate hoonete siseruumides tagada nõuetekohane müratase. Samuti on pos 1 – 10 hooned paigutatud nii, et hoone toimub kaitsena müra eest hoovialal. 11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mis näeb ette järgmised meetmed keskkonnamõju vähendamiseks: 1. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui ärialal. - Tingimus seatud p 9. 2. Analüüsida ja käsitleda võimalikke liikluskorralduse muutusi Tõstamaa ja Lihula maanteel. - Seoses detailplaneeringuga ei ole olulisi liikluskorralduse muutusi autoliikluse osas ette nähtud, välja arvatud planeeritavale ala juurdepääsudega seotud Suuremad muudatused on kavandatud seoses kergliiklusega. Nii Lihula kui ka Tõstamaa mnt äärde on kavandatud kergliiklusteed ning need on seotud olemasoleva kergliiklusteega olemasoleva bussipeatuse läheduses. 3. Näha Uruste oja poole jäävatele elamutele sellised tingimused, mis seaks väikeloomade liikumisele võimalikult vähe takistusi. - Tingimus seatud p 8. 4. Näha ette sademevee ärajuhtimise eelistatud lahendustena looduslähedasi lahendusi, nagu rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid jm lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu. Samuti näha ette suuremates parklates vajadus kasutada õli-liivapüüdureid ning sademeveeproovide võtmiseks proovivõtukaeve. Töö nr 2313 Lk 17 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering - Tingimus seatud p 9.3. 5. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja toiduamet). - Tingimus seatud p 9.3. 11.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas olev elamu- ja teeninduspiirkond. Planeeritav hoonestus paikneb valdavalt olemasolevate teede ääres, kus on olemas ka toimivad ühistranspordiliinid. Edasise projekteerimise ja arendustegevuse käigus kasutada võimalikult palju keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad, ehitusmaterjalid). 11.6. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks: • Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole avaneks piisavalt eluruumide aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad. • Hoone avalikud sissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda. • Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega. • Ühiskasutatava ja eraala eraldada selgelt ja arusaadavalt. • Tagada nii era- kui avalikult kasutatava maa-ala korrashoid, lagunenud või hooldust vajavate objektide kiire korrastamine. 12. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke. 13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist: 1. maakorralduslikud toimingud krundi jagamiseks ja kinnistupiiride muutmiseks; 2. planeeritud hoonestuse, taristu ja maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega. Projektid sh ka maaparandussüsteemi projekt koostada pädeva spetsialisti poolt; 3. planeeritud uushoonestuse, maaparandussüsteemi, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi; Töö nr 2313 Lk 18 / 19 Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering 4. planeeritud teede ja roheala (pos 19) üleandmine kohalikule omavalitsusele peale asjakohaste kokkulepete sõlmimist ja taristu välja ehitamist; 5. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine. Elamuala taristu on kavas välja ehitada ühe etapina. 14. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus, tehnorajatised ning sademevee- ja maaparandussüsteemid. Detailplaneeringukohaste rajatiste välja ehitamine on detailplaneeringu arendaja kohustuseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus Käesolev detailplaneering näeb ette järgmiste servituutide või isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise vajaduse: 1. Pos 17 ja 18 krundile parkimisaladele sisse- ja väljasõiduks. 2. Pos 04 ja 14 kruntidele sademeveesüsteemi (kraav, truup v drenaaž) tarbeks (täpne asukoht, paiknemine vm lahendus täpsustatakse projektiga). 3. Lisaks tuleb IKÕ seada ka riigitee alusele maaüksusele kavandatavatele riigitee koosseisu mitte kuuluvatele rajatistele (tehnovõrgud ja KOV omanduses olevad kergliiklusteed). 16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta • Audru valla üldplaneering. Töö nr 2313 Lk 19 / 19 M 1:5000 TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING juuni 2026 töö nr: 2316 Audru alevik, Pärnu linn Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Birgitta Tordling Liller SITUATSIOONISKEEM AS-1 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75 De 6.92 6.97 11 0 6.64 PE 6.76 Nooruse tee 3 PE 62401:001:0211 A 0 11 PE 6.71 6.93 De 6.61 0 6.9 11 De 3 6.76 6.9 7 Y=520850 A 6.8 7 6.55 6.78 9 6.8 6.7 5 6.70 6.4 5 X=6475250 6.63 6.64 6.47 6.50 6.7 6.60 9 6.8 6.53 6.64 6.7 5 9 6.6 Li 6.3 2 hu 6.51 6.54 6.59 6.37 4 la orien t. 6.50 m nt 6.69 6.6 6.40 7 6.48 6.42 6.7 6.40 8 6.7 6.36 1 6.30 6.5 6.40 2 6.37 6.1 5 tn aiamaa 6.27 6.17 ni 6.23 6.35 6.5 sta 6.27 6.5 0 Ka 2 TEEKAITSEVÖÖND 6.21 10m ÄÄRMISE SÕIDURAJA 6.14 6.5 t. orien VÄLIMISEST SERVAST 9 6.16 6.4 9 6.2 OLEMASOLEV HÜDRANT A 6.22 6.21 7 pp12 E 6.10 5.9 A 0P 6.04 5 6.083 11 De 1 6.4 1 6.42 E 6 4.02-3.85 700 bet 11 0P 6 4.1 De 6.14 6.06 5.96 6. 5.7 24 6.3 1 6.06 8 6.4 5.83 4.06 5.53 2 5.88 200 asb 6.3 5.90 8 5.93 4 .1 9 5.58 4.05 6.2 t. 5.95 orien 6 5.9 5.75 8 5.90 5.85 t. 5.86 orien 6.3 8 6.4 5.95 9 5.81 6.4 3 5.88 5.94 6.2 5.83 El 7 ek 6.01 6.0 tri 4 õh ul 5.86 iin 5.99 1- 6.11 20 6.36 AS kv -3 (k 6.4 5 es kp 0 in t. ge 6.5 orien liin 5 ) 6.13 6. 6.4 50 6.11 1 5.91 5.86 6.18 6.0 6 A A orien 6.18 t. 6.00 6 . 4 6.41 5 6.16 6.5 6.5 7 5.96 0 6.3 6 5.95 6.0 4 6.07 7 6.14 6.09 orien 6.20 t. 6.4 6.21 5.88 9 6 RANNA JA KALDA 6PIIRANGUVÖÖND .55 6.07 6 100m VEEPIIRIST 5.92 .4 6.3 9 6.5 2 6.11 6 6.26 5.9 6 6.19 5.90 5.93 6.05 6.5 2 6 6.20 6.18 6.7 or 3 ie nt . 6.5 6.4 9 3 6.18 6 5.9 6.17 5 6.19 6.6 5.97 2 6.7 leppemärgid A 6.14 9 4 6.21 6.6 6.6 6.30 6.23 6.5 8 A planeeritava ala piir 0 6.1 5 tehnovõrgu kaitsevöönd nt 6.20 6.5 ie 7 or 6.19 6.22 6.7 6 6. 6.25 6.5 68 4 6.19 6.28 6.2 1 6.11 6.22 6.6 2 6.22 6.7 2 6.29 6.14 6.6 6.5 7 0 6.1 6.12 6.16 4 6.29 6. 6.29 6.5 47 6.07 0 6.09 6.6 5 6.15 A Li 5 6.5 6.5 6.10 hu 6.3 8 6.09 la 9 6.0 m or 1 nt 6.3 ie 6.01 nt . 6.5 7 6.12 6.31 0 6.02 6.5 8 or 6.09 6.5 ie nt 6.08 0 . 6.2 6.11 7 6.0 6.3 6 4 8 A 5.98 5.86 A Kaera 6.13 6.4 15904:003:0161 6.14 5 6.08 6.5 0 6.3 6.06 6.1 9 6 5.86 7 6.03 5.9 1 6.03 5.91 . nt ie 5.88 6.3 or 4 6.11 5.74 6.4 5.92 5 A 0 5.87 6.3 6.2 5.81 4 nt 6.04 6.1 ie 1 6.3 or 5.94 5.7 1 6.05 5.54 4 5.91 5.86 6.09 5.85 6 6 6 5.63 5.8 5.88 El ek or 5.89 tri õhuliini mast M52 õh .49 ie 6.2 or 5 5 nt ul ie 5.8 . iin 5 nt 6.07 5.82 6.3 . 1- 20 5.6 8 kv 2 (k 6.2 es 8 AS 5.91 kp 5.83 6.0 -5 in 9 0 5.92 ge 5.7 A 5.80 liin 9 ) 5 .87 5.79 5.71 5.80 6 5.76 6.2 5.1 5.82 5.55 5.48 6 7 5.58 5.7 5.59 5.88 6.3 5.44 2 or 5.98 av 5.69 5.56 5.83 6.2 ie kra 5.68 1 nt . 5.65 6.0 5.66 2 5.66 5.5 5.49 8 5.72 6 5.87 5.64 5.7 5.63 7 5.84 6.2 5.0 2 5.83 9 6.2 5.6 5.32 8 5.59 5.67 6.1 5.76 5.74 5.9 7 Li 5.84 5.69 9 hu 5.73 5.66 5.5 9 la 5.61 5.72 5.70 m 1 5.57 or ie nt 5.6 nt . 5.66 6.2 6 1 5.0 5.72 5.65 6 6.2 5.66 7 5.58 5.67 4 5.6 5.63 5.56 6.2 5.94 5.34 1 5.62 5.82 6.1 5.88 5.60 5.5 5.9 2 olemasolev Ulvi:(P-Jaagupi) alajaam 5.79 3 7 5.73 6 5 5.68 5.64 5.5 6.05 5.80 5.83 7 5.76 5.77 5.70 5.77 4.8 A 5.77 . .69 5.74 nt 5.82 ie 5 5.63 or 5.78 5.80 5.60 6.15 5.59 6.1 5.81 5.84 8 5.62 5.69 5.87 1 5.6 5.75 5.88 6.2 4 5.9 7 6.2 5 El 5.84 5.0 5.76 t . 5.81 ek 0 ien tri 5.8 5.64 or õh 3 7 ul 6.12 6.0 RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 5.5 5.55 5.64 Tõstamaa mnt 1a 5.91 iin 4 v 5.63 5.78 5.97 1- 20 100m VEEPIIRIST kr aa 5.53 15904:003:0767 AS kv -3 (k 6.2 5.95 5 es 4 kp 6 5.80 in 5.89 5.7 5.80 ge 6.3 1 5.91 liin ) 9 6.2 5.92 5.0 5.76 5.84 3 5.73 5.9 5.69 6.13 4 or ie 5.84 5.0 4 nt 5.76 5.7 . 5.88 5.8 4 8 5.88 5.74 6.23 5.65 5.67 6.08 5.68 5.93 6.2 MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA 5.80 8 5.76 5.56 6.19 6.3 6112200010090001 5.92 8 "VESKI" 5.1 2 5.74 5.83 6.2 or 5.67 5.68 8 5.66 ie 5.70 or 8 nt 5.56 ie 6.22 5.6 . 5.55 5.64 nt . 6.34 6 5.71 5.83 5.81 5.79 5.57 6.08 kil . 3 9 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 5.62 5.86 l ie nt 6.36 50m VEEPIIRIST or 6.4 5.78 6.0 A 5.71 3 0 5.73 5.56 5.7 5.63 5.86 5.64 8 6.17 kil 6.4 5.6 5.50 l 6 8 5.86 5.72 5.85 5.58 5.67 5.65 5.70 6.0 TEEKAITSEVÖÖND 6.3 7 4 6.17 20m ÄÄRMISE SÕIDURAJA X=6474950 5.64 5.82 5.56 5.7 5.6 9 VÄLIMISEST SERVAST 9 5.55 6.0 5.77 5.73 6.1 8 5.53 6.04 4 5.64 5.47 5.86 6.2 5.58 5.71 5.73 6.12 6.1 3 6 5.53 5.81 5.84 9 5.74 5.76 6.0 5.59 5.63 5.44 5.91 6.28 6 5.55 5.70 5.59 5.53 5.66 5.92 6.31 5.7 5.69 or 1 6.11 4.9 5.9 5.64 5.65 ie 6.30 5.4 5.67 nt 1 3 . 5.5 2 or 5.76 6.13 6.25 ie 9 5.9 nt . 6 5.73 1 5.89 6.3 6. 5.75 5.91 "101" 5.9 01 5.80 5.77 kra 5 5.63 5.66 5.80 6.07 6.36 av No 5.66 5.79 5.82 5.8 0 oru 5.6 5.67 se 2 5.46 t 5.86 8.17 6.13 6.4 4 ien 6 tee 5.8 5.61 5.70 or 5.59 5.68 or 5.97 5.60 5.5 ie 8 nt aiamaa 5.83 5.95 5.1 . 5 5.5 5.8 5.68 5.65 7 2 6 6.34 5. 6.01 5.8 94 5.9 5.57 5.58 5.84 7 2 5.82 4 . 6.3 nt 5.9 5.81 5.5 ie 5.46 0 1 kil 5.87 6.5 or 5.67 5.75 4 5.7 l 5.56 5.80 5.66 A 7 5.67 5.62 1 5 5.15-5.09 300 pvc 5.2 9 5.76 6.3 8 5. .31 5.38 5.5 6.00 5.88 l 5.7 73 kill 5.8 5.79 5.88 kil 2 8 5.60 5.81 8 5.76 1 6.3 5.7 5.66 1 5.89 or ie 6.3 5. 7 ) 5.58 5.16 nt . 6 6.3 5.9 6.00 5.7 81 liin 2 5.39 ge 110 PPVC 5.82 kivi bet A 7 5 pin 1 5.83 k 5.48 6 13. 5.6 es 7 6.4 5.58 (k 5.82 5.5 6 6 aiamaa 2 61 v 5.36 0k 5.0 5.8 3 5.91 kill 6.3 kat 5.37 2 1- 5.45 110 PPVC av 3 6.3 2 5.6 3 in kra us uli -35 in) 4 5.97 5.86 5.53 4 5.47 h AS eli 1 5.8 6.2 2 5.9 5. triõ l 7 5.6 58 ek ing 5.42 en t 5.7 7 kil 6.2 2HE 2 5.49 El p ori 4 5.90 5.94 ge 5.8 5.75 5 . 95 . 9 3 5.5 3 õr 5.61 4.84 5.99 6.2 9 4 4 v(k 5.36 2 ivi tk ivi 5.9 5.2 0k 1 3 be -1 1 or be tk 6.3 7 1 ie 2 5 3 be 5.86 6.3 5.8 nt 6.0 t ki 3 0 5.34 5.66 5.83 5.0 liin -7 . i 5.9 kiv ga 4 3.03 AS 9 hu Hraaz 5.99 9 H az vi 5 . 9 2 et 5.9 6.3 5.9 2 kv 0 200 pp triõ B ra 3 4.98 5.46 5 1 b 2 4 5.7 ga 5.6 6 k 3 2 s e atu 5.95 El Muinsuskaitseala või kinnismäles se 6.2 l 8k kil 9 7 3 3.1 5 6.3 4 5.56 14. 2HE 4.7 9 5.1 5.4 kaitsevöönd 1 5.95 6.1 9 6 1 6.2 7 1 2.9 3.03 2.98 5.5 5.61 Audru kirikuaia piirdemüür K Maakraan Dn100 MK-18-3 A kil 7 5.71 5.74 0 6.3 l 2.38 5 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m 2.6 5.5.55 5.39 Tõstamaa mnt 3 5.78 2 ga 2 6 av 2.2 15904:003:0680 Toru: 4.18m 6.3 Haaz 6 l kil kra 5.5 r 1 2.9 0 5.9 5.9 PE 7 2.8 5.89 5 8 6.3 kõ 5.7 0 5.83 2 3.8 5.97 2 e11 5 1.88 D 5.85 rva 2 13.07.2022 5.60 0 5.1 6.3 9 lho 6.2 4 .7 6 4.0 8 E 2 P t kil 110 n 3.8 1 A on l am De vpa 5.99 2 Litsentsid 316 MA, 313 MA-k 5.88 6.2 OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS e Ur 5.47 a us 5.5 tam ori 3.09 te EMTAK 71122 s 2.6 8 en oja 5.8 5 Tõ 8 t 5.5 57 Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803 [email protected] Registrikood 10154052 MTR: EG10154052-0001 H olemasolev veevõrgu 9 5.79 5. .57 E 2 5.28 5.4 6.1 5 2 6 5.85 liitumispunkt 5.83 1 3 4 5 5.2 4.52 Maakraan Dn32 MK-18-1 6.2 olemasolev olmekanalisatsiooni 5.9 .93 1 Birgitta Liller 9 6.3 5 Tellija: 110 PVC 5 Maapind: 5.85m/Spindel: 5.80m 5.81 5.79 2 1 liitumiskaev Toru: 4.22m 8 Nooruse tee 2a 6.3 62401:001:0020 u s kat 8 Pärnu maakond, Pärnu linn, Audru alevik, Tõstamaa mnt 1a 98 6.2 Paisu park Aadress: 12. 2HE 62401:001:0278 De Tõstamaa mnt 1 E 1 0P 6.2 Maakraan Dn100 MK-18-4 11 15904:003:0631 11 De 0 Nooruse tee 4 PE 5.78 5.75 6.2 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m 62401:001:1241 .14 Joonis: Maa-ala ja tehnovõrkude plaan 3 6 6 0 Toru: 4.18m 6.2 5.9 0 5.9 5.83 M 1:500 3 2 6.1 Vastutav spetsialist P. Kangur Mõõtkava 1:500 6.2 TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING 7 l juuni 2026 kil 5 6.1 Maamõõtja A. Koppel Lehti 1 Leht 1 6.35 7 Audru alevik, Pärnu linn töö nr: 2316 6.0 TUGIJOONIS AS-2 1 A Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus TM-317/23 17.10-30.10.2023 kill Töö nr: Välitöö: 2 7 5.9 7 Huvitatud isik: Birgitta Tordling Liller 5.9 Fail: Audru_Tõstamaa 1a_TM-317-23.dgn Plaan koostatud: 02.11.2023 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75 De 6.92 6.97 11 0 6.64 Hoonestusalade pindala 6.76 PE Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused Hoonestusala Pindala m² Nooruse tee 3 Hoonete Ehitusõiguse märkused* PE 62401:001:0211 A Pos 01 1 022 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon Suurim maa- Suurim maa- 0 Olemasoleva suurim Krundi 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks 11 PE 6.71 6.93 De 6.61 EP- üksikelamu maa EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) Krundi Krundi kasutamise Hoonete suurim alune pealne 0 Pos 02 814 6.9 11 katastriüksuse Pos. nr. Suurim lubatud korruselisus lubatud täisehitus Katuse tüüp ja kalle linnaarhitektile. De 3 Pos 03 788 6.76 6.9 HP - haljasala maa EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) pindala m² sihtotstarve lubatud arv krundil ehitisealune ehitisealune 7 aadress kõrgus % 2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale LT - tee ja tänava maa EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) pind m² pind m² Y=520850 A Pos 04 894 6.78 6.8 6.8 7 6.55 6.7 9 ÄB - kontori- ja büroohoone maa B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) m iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, Pos 05 843 5 6.45 6.70 6.4 5.05 ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) Tõstamaa mnt 1a 01 1 866 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 17 lame või madal viil 0-15° puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada Pos 06 850 5 X=6475250 Pos 07 856 6.63 ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) Tõstamaa mnt 1a 02 1 664 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 19 lame või madal viil 0-15° tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda 6.64 Pos 08 863 6.47 Tõstamaa mnt 1a 03 1 675 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 18 lame või madal viil 0-15° sobimatuid materjale. 6.50 6.7 6.60 Tõstamaa mnt 1a 04 1 514 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 20 lame või madal viil 0-15° 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel (vt joonis Pos 09 869 20 9 AS-3) toodud kõrgusmärgist planeeritava hoonestuse 6.8 Pos 10 876 6.53 6.64 6.7 Tõstamaa mnt 1a 05 1 392 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° 5 9 0 Li võimalikus asukohas (lubatud kõikumine ±0,2 m). Maapinna 3, 6.6 Pos 11 862 6.3 2 hu Tõstamaa mnt 1a 06 1 401 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° Pos 12 905 6.51 6.59 6.37 la täpne kõrgus määratakse projekteeritud hoone tegelikus 6.54 orien t. 6.50 4 m nt Tõstamaa mnt 1a 07 1 410 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° Pos 13 894 4, 6.69 Tõstamaa mnt 1a 08 1 419 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° asukohas vältides krundil ja krundi piiridel järske ja Pos 14 752 5 6.6 7 Tõstamaa mnt 1a 09 1 428 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna 6.40 6.42 Pos 15 1 174 6.48 kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m Tõstamaa mnt 1a 10 1 437 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15° 6.7 6.40 8 4,0 6.7 Pos 16 4 673 6,70 abs. 6.36 1 piiresse. Pos 16 905 6.30 6.5 2 Tõstamaa mnt 1a 11 1 489 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15° 6.37 6.40 6.1 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning Pos 17 4 314 01 21 5 Tõstamaa mnt 1a 12 1 475 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15° tn aiamaa 6.17 6.27 kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ni 6.23 6.35 6.5 Tõstamaa mnt 1a 13 1 456 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15° sta 6.27 6.5 0 ja ehituslike detailidega (va alla 1m laiused hoone räästad ja Perspek ivne ühendus Nooruse tee 3 Tõstamaa mnt 1a 14 1 373 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° Ka 2 ja Kaera kinnistute teedevõrguga ~ 5.75 6.21 6.14 TEEKAITSEVÖÖND 10m ÄÄRMISE SÕIDURAJA varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides. Tõstamaa mnt 1a 15 2 899 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 11 lame või madal viil 0-15° 6.5 8 5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga. 0 t. orien 1, VÄLIMISEST SERVAST 9 4, 6.16 6.4 6.2 9 OLEMASOLEV HÜDRANT Tõstamaa mnt 1a 16 1 654 EP - üksikelamu maa 1 põhi-, 1 abihoone põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 19 lame või madal viil 0-15° A 6.22 6.21 7 pp12 11 0P E 6.04 6.10 5.9 5 A 6.083 Tõstamaa mnt 1a 17 8 161 ÄK, ÄB, ÄV 2 1 maa-alune; 2 maa pealset 0 3000 12,0 37 lame või madal viil 0-15° 0 De 5, 1 6.4 1 6.42 Tõstamaa mnt 1a 18 7 285 ÄK, ÄB, ÄV 2 1 maa-alune; 2 maa pealset 0 2600 12,0 36 lame või madal viil 0-15° E 6 4.02-3.85 700 bet 11 0P 6 6,40 abs. 4.1 De 6.14 6.06 Tõstamaa mnt 1a 19 6 678 LT - 10-20%; HP - 80-90% 0 0 0 0 0,0 0 4,0 5.96 6. 5.7 24 6.3 1 Tõstamaa mnt 1a 20 339 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0,0 0 02 6.06 8 ~ 4.19 6 . 4 2 4,0 4.06 5.53 5.88 5.83 200 asb 6.3 Tõstamaa mnt 1a 21 259 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0,0 0 5.90 8 6.2 4 .1 9 48 274 m² 10400 0 5.93 3, 5.58 4.05 4.49 6.2 5.95 2,0 t. orien 6 5.9 *täpsemad arhitektuursed jm tingimused on antud detailplaneeringu seletuskirjas 5.75 8 5.90 5.85 6.01 5.86 leppemärgid t. 4.42 orien 4, 5 6.3 8 5.95 6.4 9 planeeritava ala piir 5.81 6.4 6,30 abs. 5.88 5.94 6.2 7 3 01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr 5.83 El 6.0 ek 6.01 hoonestusala 4,0 tri 4 õh 5.86 03 5.99 ul iin 1- planeeritava hoonestuse võimalik kontuur 7 4,0 6.11 20 6, AS kv 6.36 -3 (k 6.4 5 es kp in 800 6,10 abs. maapinna abs. kõrgusmärk hoone kõrguse määramiseks 6.5 ,0 orien t. ge liin ) 5 lubatud kõikumine ± 0,2 m 6.13 6. 6.4 50 planeeritav ehitusjoon 6.11 1 5.91 5.86 6.18 6.0 6 juurdepääs krundile A A orien 6.18 mitte krundi piirile planeeritava piirde asukoht t. 6.00 6,30 abs. 6 . 4 6.41 5 kuja (tuleohutus - 8 m) 5,0 6.16 6.5 7 04 5.96 6.3 6.5 0 4,6 mõõdud (m) 6 5.95 6.0 4,0 6.07 7 4 6.14 nähtavuskolmnurk 6.09 nähtavuskolmnurgas ei tohi olla nähtavust takistavaid objekte ~ 5.55 (täpsemalt vt seletuskiri) orien 6.20 kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee) t. 6.4 6.21 5.88 9 RANNA JA KALDA 6PIIRANGUVÖÖND .55 6 4, 5 100m VEEPIIRIST kergliiklejate läbipääs (pargi- või kergliiklustee) 6.07 6 .49 5.92 2 6,30 abs. 6.3 6.5 6.11 6 6.26 5.9 6 MV võimalik mänguväljaku asukoht 4,0 6.19 5.90 05 5.93 6.5 P90 võimalik parkimiskohtade arv ja paigutus 4,0 6.05 6 2 6.7 6.20 or 6.18 3 P parkla puhastusseadme (õli-, liivapüüdur) ie nt . 6.4 6.5 9 võimalik asukoht 3 6.18 6 5.9 likvideeritavad objektid 6.17 5 6.19 6.6 planeeritav haljastus/ haljasala 5.97 6,30 abs. 2 6.7 võimalusel säilitatav haljastus A 6.14 9 4 6.21 6.6 6.6 8 likvideeritav haljastus 7, 6.30 8 4,0 6.23 6.5 A 06 6.1 0 juurdepääsu- ja parkla servituudi vajadus 4,0 DN 50 DN 5 15 nt 6.20 0 6.5 võimalik reoveepumpla hooldusala (ca 12 x 3,5 m) ie 7 or 6.19 6.22 6.7 6 6. 6.5 68 planeeritav sademevee kraav ja voolusuund 6.25 4 6.19 6.28 4, 5 sademevee voolusuund (parklates) 6.2 1 6.11 6.22 6.6 2 6,30 abs. 6.22 6.7 ~ 3.89 planeeritavad sademevee kraavi orient. kõrgused 2 6.29 6.6 planeeritav nõva 6.14 4,0 6.5 7 planeeritav veetrass tarbimiskohal 07 6.1 0 planeeritav ÜVK veetrass ja peatorustiku läbimõõt 4,0 6.12 6.16 4 DN50 6.29 6. 6.29 6.5 47 maakraani võimalik asukoht 6.07 0 6.09 6.6 5 DN150 planeeritav ÜVK reoveekanalisatsiooni trass ja peatorustiku läbimõõt 6.15 5.80 A Li 2.49 isevoolse reoveekanalisatsiooni orient. kõrgused 5 6.5 6.5 6.10 hu 6.3 8 6.09 la 9 m DN150 planeeritav ÜVK reoveekanalisatsiooni survetrass ja torustiku läbimõõt 6.0 or 1 nt 6.3 Nähtavuskolmnurk planeeritav reoveekanalisatsiooni trass tarbimiskohal ie 6,30 abs. 6.01 nt 7 6.12 . 6.5 0 planeeritav sidetrass 6.02 6.31 6.5 8 planeeritav drenaaž 4,0 or ie nt . 6.08 08 6.09 6.2 6.5 0 asendusrajatisena ümber tõstetavad sidekaablid (uue kaabli asukoht näidatakse projektiga) 4,0 6.11 7 6.0 6.3 6 4 8 A 5.98 5.86 planeeritav alajaam planeeritav liitumiskilp A 0 4, Kaera planeeritav keskpingekaabel 6.13 6.4 15904:003:0161 6.14 planeeritav madalpingekaabel 5 6.08 4, 5 6.5 0 6.3 PLANEERINGU PÕHIJOONIS 6.06 6.1 9 6 5.86 7 6,30 abs. 6.03 5.9 1 6.03 5.87 5.91 ,2 3.08 28 4,0 09 . nt ie 5.88 6.3 or 4 4,0 6.11 5.74 6.4 5.92 5 A 0 5.87 6.3 6.2 5.81 4 nt 6.04 6.1 ie 1 6.3 or 5.94 5.7 1 6.05 5.54 4 5.91 5.86 6.09 5.85 6 6 6 5.63 5,49 5.8 5.88 El ek or 5.89 tri õhuliini mast M52 õh 4. 9 ie 6,20 abs. 6.2 or 5 5 nt ul ie 5.8 . iin 5 nt 6.07 5.82 6.3 . 1- 20 5.6 8 kv 2 (k 6.2 4,0 es 8 AS 5.91 10 kp 5.83 6.0 -5 in 9 0 5.92 ge 5.7 A 5.80 liin 4,0 ) 9 7 5.8 5.79 5.71 5.80 6 5.76 6.2 5.1 5.82 5.55 5.48 6 7 5.58 5.7 or ie 5.98 kra av 5.69 5.59 5.44 5.56 MV 5.68 5.88 5.83 6.2 1 6.3 2 nt . 5.65 6.0 5.66 2 5.66 5.5 5.49 8 5.72 6 5.87 5.64 5.7 5.63 5.0 7 5.6 9 11 MV 5.32 5.84 5.83 6.2 8 6.2 2 4,0 5.59 5.67 6.1 Juurdepääs 5.76 Kaera kinnistule 5.74 5.9 7 Li 5.84 5.69 9 hu 5.73 5.66 5.5 9 la m ,0 5.61 5.72 5.70 15 1 5.57 or ie nt 5.6 nt . 5.66 6.2 6 6,00 abs. 15 0 1 5.0 DN 5.72 5.65 6 6.2 5.66 7 5.58 5.67 4 5.6 ~ 4.07 5.63 5.56 5.80 5, 5 6.2 4,0 5.34 1 olemasolev Ulvi:(P-Jaagupi) alajaam 5 5.62 5.73 5.68 12 5,0 3.45 5.79 5.82 5.88 6 6.05 5.94 5.60 5.64 5.5 3 6.1 5.9 2 7 5.5 5.83 5.70 5.76 5.80 5.77 5.70 7 4,0 5.77 4.8 3.49 A 5.77 R 10,000 . .69 5.74 nt P 5.82 ie 5 5.63 or 5.78 5.80 5.60 Reoveepumpla 6.15 5.59 5.80 6.1 5.81 kaitsevöönd 10 m 5.84 8 5.62 5.69 2.49 5.87 1 5,90 abs. 5.6 5.75 Reoveepumpla 5.88 6.2 4 5.9 7 6.2 5 El 5.84 5.0 5.76 nt . 5.81 ek tri 0 10 5.8 5.64 ie õh or 5, 3 7 ul 0 6.12 6.0 5.5 5.55 iin RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 13 5.64 Tõstamaa mnt 1a 5.91 4 5.97 1- 0 ~ 5.08 v PLANEERITAV HÜDRANT 5.63 5.78 8, aa 5.53 15904:003:0767 20 100m VEEPIIRIST kr AS kv 6.2 7 1 (k 5,5 -3 2, 4 7, 5.95 4,0 5 es kp 6 5.80 5.89 4,0 in 5.7 5.80 ge 6.3 4,0 5.91 liin 1 ) 9 6.2 5.92 5.0 5.76 ~ 3.90 5.84 3 ,2 5.73 28 ,2 5.9 5.69 6.13 16 4 or ie 5.84 5.0 4 nt 5.76 5.7 . 5.88 5.8 4 8 5.88 5.74 6.23 5.65 5.67 6.08 6.2 MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA 6112200010090001 "VESKI" 5.80 5.76 14 4,0 5,90 abs. 5.60 5.56 5.68 ~ 3.97 5.83 5.92 5.93 6.19 6.3 8 8 5 .12 5.74 6.2 sk or 4,0 3.85 5.70 5.67 5.68 8 (ke 5.66 ie or 0kv 8 ie 6.22 1-2 5.56 6.34 stutel olevad olemasolevad sidekaablid nt 5.6 . 5.55 5.64 nt . Kinni huli in ~ 3.85 kantakse krun delt välja asenkdusra 6.3 senaEle. ktriõS-35 ja 6.30 5.79 5.57 A 5.71 5.83 5.81 5.86 6.08 9 ill RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 5.62 50m VEEPIIRIST 5.78 19 NB! juurdepääs on ka ümberkeeramise koht ja ei või olla tupiku lõpust kaugemal kui 50 m or ien t 18 6.0 6.36 6.4 A 3 0 12 5.73 5,90 abs. 5.56 5.71 6,10 abs. ,0 5.7 6,0 5.63 5.86 5.64 8 6.17 kil 6.4 5.6 5.50 l 6 8 5.86 5.72 5.85 5.58 5.67 5.65 5.70 6.0 TEEKAITSEVÖÖND 6.3 7 5,0 4 6.17 20m ÄÄRMISE SÕIDURAJA X=6474950 5.64 5.82 5.56 5.7 5.6 9 VÄLIMISEST SERVAST 9 4,0 3,5 6.0 5.55 15 5.73 12, 5.77 6.1 8 ~ 4.03 ~ 3.785.53 6.04 0 4 5.64 5,90 abs. 5.47 5.86 6.2 5.58 5.71 5.73 6.12 6.1 3 6 100 150 5.53 5.81 5.84 6.5 9 5.74 DN DN 0 5.76 DN 150 6.0 5.59 5.63 5.44 5.91 6.28 6 5.55 5.70 5.59 5.53 5.66 5.92 6.31 5.7 5.69 or 1 6.11 4.9 5.9 5.64 5.65 ie 6.30 5.4 5.67 nt 1 3 . 5.5 2 or 5.76 Saatja: "Anne Vesinurm" <[email protected]> Saaja: "Anne Vesinurm" <[email protected]> Teema: FW: Palun minu nimele Deltas ja JIRAs Kuupäev: 2026-06-18 10:21 From: Karri Tiigisoon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, June 17, 2026 7:28 PM To: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Tõstamaa mnt 1a DP Tere, Tuuli Aitäh kooskõlastamast ja vaeva nägemast. Saadan korrigeeritud materjalidega digikonteineri. Kõike paremat Karri _____ Saatja: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: kolmapäev, 17. juuni 2026 18:34 Adressaat: Karri Tiigisoon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: FW: Tõstamaa mnt 1a DP Tere, Lahendus sobib, võib vormistada planeeirngu kooskõlastamiseks (st saata meile kõik planeeringu materjalid digiallkirjastatud konteineris). Ehk lisada joonistele vaid see pos 17 juurdepääsutee puuduv lõik (tingmärgi kiht oli ilmselt välja lülitatud). Lugupidamisega Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakond kooskõlastuste üksus Tel: +372 5807 3001 <http://www.transpordiamet.ee/> Transpordiamet Valge 4 / 11413 Tallinn From: Karri Tiigisoon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, June 10, 2026 3:52 PM To: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Tõstamaa mnt 1a DP Tere, Tuuli Saadan täiendatud Tõstamaa mnt 1a detailplaneeringu joonise ja seletuskirja (seletuskirjas muudatused sinisega). Hetkel jätsin kogu materjali ühele joonisele, aga vajadusel saan ka nt liikluse osa eraldi panna. Vaataks esmalt üle, kas kõik on ok. Võimalusel vaataks siis koos üle. Helistan üle. Kõike paremat Karri _____ Saatja: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: kolmapäev, 3. juuni 2026 13:06 Adressaat: Karri Tiigisoon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Tõstamaa mnt 1a DP Tere, Kommentaarid manuses olevas failis sinises kirjas. Lugupidamisega Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakond kooskõlastuste üksus Tel: +372 5807 3001 <http://www.transpordiamet.ee/> Transpordiamet Valge 4 / 11413 Tallinn From: Karri Tiigisoon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, March 30, 2026 2:36 PM To: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Tõstamaa mnt 1a DP Tere, Tuuli Saadan tagasiside seoses Transpordiameti 16.03.2026 kirja nr 7.2-2/26/3363-7 märkustega. Panin juurde ka muudetud planeeringujoonise ja seletuskirja (vt lisa). Kirjutasin oma seisukohad teie kirja punase ja rohelisega (vt lisa). Ehk saate üle vaadata ja ilmselt tuleb mõned teemad veel läbi arutada. Sobivusel võiks teha telefonikõne või veebikoosoleku, et jõuaks võimalikult operatiivselt kõik teemad selgeks rääkida, et siis saaks linnavalitsus teile uuesti kooskõlastamiseks saata. Kõike paremat OÜ Linnak Karri Tiigisoon +372 52 75 815 <mailto:[email protected]> [email protected]

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →