Nõuded sidekanalisatsiooni, keskpingekaabli ja välisvalgustuse projekti koostamisele riigitee nr 11110 km 3,70-3,90 teemaal ja kaitsevööndis ning nõuded riigitee 11110 km 3,73 ja Saare tee ristumiskoha ehitamiseks

katood kaitsekaa 5 31.15 31.05 31.86 31.2 5 i 30.8 jõg 5 31.21 31.5 LP V 31.09 31.13 31.08 30.88 31.10 ta 31.05 31.09 LP K 30.94 Piri LP E 31.01 LP S 30.89 31.05 32.36 32.63 31.10 32.84 32.74 Jõeveski 32.75 32.80 32.90 31.06 31.81 31.22 LP V 31.11 31.18 32.23 31.14 31.18 31.02 24501:001:0420 31.15 LP V LP V 31.11 31.10 31.23 31.15 31.07 5 31.16 30.7 31.03 30.97 31.02 . 29 31.20 37 LP K 30.99 30.92 31 31. 30.95 31.18 30.78 32.74 30.96 32.01 31.02 LP S 32.56 31.26 31.14 32.70 . 93 32.90 32.87 31.88 30 . 38 31.11 30.92 31.16 30.93 31 32.45 30.91 LP S 31.09 32.46 32.67 96 30. 31.11 32.53 4 31.2 31.31 31.29 31.18 A 31.08 31.24 30.41 4 12.01.2005 8 31.2 31.04 31.04 31.12 32.10 32.53 32.73 31.90 32.90 32.87 32.87 31.19 32.73 30.84 32.63 7 .0 31.00 5 31 32.50 31.5 31.35 LP E 31.25 31.09 LP V 31.35 31.23 31.89 31.04 32.64 31.00 32.81 32.72 32.90 75 32.82 31.78 32.87 31.47 31. 31.30 LP K 32.57 31.39 31.04 32.51 9 31.30 31.03 .2 31.27 31 LP S 31.27 31.09 31.05 160m 31.33 31.41 31.11 LP E 31.42 31.53 31.47 31.95 32.55 32.78 32.90 31.80 32.84 32.80 31.48 32.51 32.52 31.24 LP S 31.65 31.44 31.14 Saare 31.42 31.05 31.48 24501:001:0655 31.11 Piirkonna sidekanalisatsiooni Vesiveski 24504:002:1322 31.40 planeeritav liitumispunkt 31.43 31.34 Telia ELASA mikrotorustikus . 39 31 LP V LP K 30.53 oleva fiiberoptilise kaabli trassiga 32.62 32.54 12.01.2005 31.91 32.61 32.89 31.79 32.85 32.94 32.83 31.3 LP V LP V 31.29 31.06 6 31.66 31.41 31.54 Riigitee alt läbiminek 4.2 LP S 31.08 teostada suletud meetodil 31.04 31.59 31.41 31.51 32.75 32.71 31.05 31.53 32.48 31.51 33.01 9 LP S 32.92 32.93 31.8 30.62 31.19 31.36 31 6 .4 . 42 31 31.50 31.57 31.34 LP V 31.52 0 .9 31.54 31.61 31 31.65 31.58 31.32 31.63 31.18 31.60 31.16 . 59 Mänd 5 32 . 56 LP V 0.07 el 31 31.42 31.64 katood kaitsekaab A 30.76 . 39 31.13 31.55 32 31.48 32.97 33.07 32.99 31.46 . 59 . 65 31 31.42 31 31 31.53 .2 4.6 8 31.16 31.66 31.65 32.48 kill 31.63 . 09 31.45 32 51.0 31.40 31.08 A 31.50 31.56 31.51 . 15 31.65 31.14 30.83 32 0 .6 33.32 31.35 31.95 31 31.74 32.45 31.44 31.63 31.20 31.57 31.59 31.24 33.04 31.70 33.11 33.17 31.71 32.81 32.62 31.54 31.27 31.75 31.70 31.40 31 31 . 32.09 31.06 31 . 29 . 16 A 31.55 Lagedi 30.80 32.53 32 7 .2 31.71 31 31.51 4.6 33.54 31.57 31 31.50 32.60 . 38 31.95 32.26 31.41 30.60 32.41 TP 32.31 12.01.2005 32.29 31.79 31.79 31.61 30.76 31.53 bet post 31.58 s 31.36 31.43 30.32 pinna 30.76 32.41 31.62 31.38 32.48 30.52 32.45 31.48 31.84 31.76 33.38 31.01 H SAA 90m 31.45 31.48 31.92 31.94 31.61 32.01 KK 31.59 31.52 31.51 LP E 33.49 32.73 30.71 30.85 31.33 31.58 31.97 31.72 31.91 32.12 LP S 32.50 RE te 31.51 33.05 32.30 32.06 31.40 30 31.45 . 65 31.71 31.97 VARE 31.69 A 31.05 LP K 31 31.81 30.31 32.37 .4 6 31.34 32.38 30.47 31.0 32.67 4 LP V 3 34.07 32.20 31.8 Pargi tee 10 31.55 e 30.85 LP V 31.76 31.89 24504:002:1321 30.77 LP K 30.38 T=2 32.37 32.33 31.40 31.63 31 PLANEERITUD . 47 31.34 32.26 32.42 bet post 98 32.14 31.54 31. KERGLIIKLUSTEE 30.49 31.32 31.74 LP E 32.07 31.48 32.16 jõgi 31.50 31.70 32.12 31.99 32.02 32.38 32.43 31.29 31.58 LP S 32.08 32.06 Pirita 31 31.25 . 35 31.30 32.70 32.07 32.08 30.64 32 6 . 00 31.41 31.57 32.00 31.98 32.39 30.50 31 30.56 . 44 31.32 31.89 32.02 31.81 32.04 31.41 31.52 33.35 32.09 31.81 ootetaskud 2 5 31.51 31.02 32.15 32.21 31.60 32. 31.4 32.59 05 6 32.53 lahendada 31.50 32.47 A 31.98 33.5 30.66 31.97 teeprojektis 31 32.03 32.78 32.75 . 57 31.94 31.39 32.5 32.05 32.60 32.2 33.38 33.72 8 31.72 4 31.35 32.79 1 31.94 31.94 32.67 31.08 32.59 31.09 31.55 31.40 r 32.70 31.9 l de 31 .7 6 8 0 32.25 32.9 e 32. K 87 5 34. 32.9 32.69 27 31.69 Kuusk10 si ld 30.59 33.71 0.12 A 32. 31.90 32.0 12.01.2005 39 31.10 31.52 6 31.04 30.63 5 30.85 31.76 32.8 31 31.18 0 32.9 3 . 92 31.77 31.19 31. 5 31.08 59 3 2. 8 A 31.49 32.91 31. 31.04 32.90 31.10 31 73 31.59 31.95 .9 6 6 31 32.07 .7 . 83 56 32. 32 . 59 31.44 32 30.96 31.09 31.13 8 Lepp0.08 31.59 32 . 11 32.20 32.17 32.2 5 32 .4 7 30.56 0 30.87 32.4 1 31.08 .5 31 31.45 . 28 31.15 32.41 32 31.15 31.31 32.38 31.40 30.92 5 32.2 30.94 31.09 12.01.2005 33.17 31.36 33.15 31.46 32.94 31.10 3 .9 31.29 31 31.43 30.88 . 15 jõgi 18 30.90 31.30 31.32 32 2H 32. 31.02 KK Riigitee alt läbiminek teostada suletud meetodil 31.27 31.26 18 Lepp, Toomingas0.20 Pirita 1.21 5 30.98 3 31.2 31.40 31.44 03 32. 33.24 Pargi tee 8 32.11 31.26 10 31.03 31. 33.18 31.24 24504:002:0050 33.05 30.63 pääs sillalt ja teelt kallasrajale 4 31.2 13.01.2005 31.12 30.67 31.10 9 32.5 31.9 30.83 2 31.9 9 31.10 . 56 31.09 30 33.13 31.49 31.14 4 31.2 18 Lepp, Toomingas0.20 33.0 32.9 32.8 4 2 0 24504:002:0157 7 31.1 31.31 5 31.9 32.0 8 24504:002:0339 0 31.5 31.37 A 1 31.6 31.34 31.19 31.27 3 30.64 31.09 31.2 7 32. 31.6 24504:002:0067 20 31.08 2 5 31.9 31.9 30.60 13.01.2005 30.96 31.13 7 33.0 31.1 33.0 5 31.20 1 31 9 32 31.8 30.73 . 21 6 . 49 31.4 KK H 31.34 33.81 31.00 Pargi tee 6 32.02 32 . 95 24504:002:0173 . 62 33.80 31. 31 8 30 31.7 31.23 31.57 . 31 9 32.0 31 . 19 32.97 32 6 .7 30 . 69 31.74 31 31.37 33.59 32 . 21 . 04 30.65 32 3 13.01.2005 .4 32 . 98 32. 30 16 pi n 32 32 . 20 . 18 31. 64 n 31.73 32. A 61 Lagedi tee 12 33.36 31. 65 Pir 31. 57 32. 21 it aj õg 24504:002:0107 32. 07 32 i 32.74 . 25 33.56 32. 32. 48 . 73 32 vundament 67 61 31. 32. 32. 67 5 32. 0 . 56 31.5 58 32 KK H 2 31. 50 31.30 32. 68 32. 33.45 24504:002:0222 57 31. 0 72 32.4 31. 32. 64 nt 68 33.33 Jõekalda 19 ie 32. r 31. 76 32 o 32. .7 3 Liitumispunkt reoveekanalisatsioonitorustikule 11 31. 73 24501:001:0383 62 31.73 31.73 31.69 31. 31. 32.84 46 31. 2 31. 1 66 32.71 33. 41 31 . 69 32. 86 pumpla 30. 94 32 . 69 31. 64 or 31. 62 ien 31. 32. 64 24504:002:0403 KE 32 69 H t . 06 31 . 07 31. 33. 74 23 32 . 63 32.58 Pargi tee 2 32.70 t orien 32.72 31. 67 32. 31 32.64 95 . 70 31 24504:002:0305 . 24 32. 53 kae 32.56 orien 31 v lei 33 31. 32 . 53 .3 . 3 69 0 orien 6 kill dma 32 t .4 2 31 32.56 t 3 31 1. 8 .7 KE H 5 ta .6 4 32 5 orient Piri .5 8 33 b pl jõgi .5 1 24504:002:0004 ta 32.60 32.54 Pirita 31 24504:002:0019 .6 4 jõg 33 .2 34.2 4 32.45 kill 32 8 32.45 .4 3 33.70 MAANTEE TEE- i . 38 .16 34 34 r kuu 31 32 32 59 0 .3 .3 32. .8 32.40 33. 34.7 Pa 3 9 0 KAITSEVÖÖND 30m 31 73 32.73 32.61 68 33. .7 31 32.9 19 1 33. 0 .2 r 33.07 31 2 rgi kuu .6 9 31 33 .4 32 . 26 32 3 4 32.59 .9 .2 .4 32 32.90 5 tee 3 32.45 32 32 .4 32.64 33.17 8 .7 6 34.9 8 34.61 32.85 32.81 33.11 32.80 32.56 35.12 34.95 Lagedi tee 16/2 24504:002:0018 31 33.07 32.08 32 24504:002:0183 34.54 .4 .5 8 H 33.27 32.60 35.10 9 32.45 32.30 31 32.49 32 . 59 31 34.90 . 97 33.13 35.18 pinn .5 32.2 31 4 .0 3 3 34.60 24504:002:0185 31 34.95 . 51 H 32.36 32 31 32.26 34.9 35.19 . 64 . 67 31 31.20 orient 6 34.94 . 67 32 33 33.10 . 70 . 44 32.96 aiamaa H 36.17 34.79 34.91 5 35.9 34.61 34.8 32.28 n 34.58 Lagedi tee 20/1 32.10 pi n aiamaa 8 34.02 32.15 24504:002:0175 va orient 5 H 34.63 34.8 34.67 a rika aiamaa 34.03 32. 65 34. 17 34.24 31. 34 .17 33.96 95 d 34.4 34.13 31.12 8 32 7 97 31 33. . 01 34.19 .9 33.76 31.55 31 . 95 24504:002:0174 31 . 99 33.76 33.84 pi n 33.22 33.52 33.75 n 32.52 33.66 32. 96 31. 03 33.80 33.22 31.22 33.50 33.77 ori 31.87 en 33.70 t 32.57 33.47 33.88 33.48 33.89 33.22 33.73 32. 5 TINGMÄRGID: 33.32 32. 12 0 33.67 PLANEERITAVA ALA PIIR 33.30 33.87 33.44 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR 32.11 33.17 33.27 MOODUSTATAVA KINNISTU PIIR 32.95 33.76 VEEPIIR 32. 5 32. 28 33.74 2 33.20 KALDA EHITUSKEELUVÖÖND (50 M) 33.70 Pa 31.96 33.46 33.02 KALDA VEEKAITSEVÖÖND (10 M) rgi KALLASRADA (4 M) 33.14 33.65 MAANTEE MÕJUVÖÖNDI PIIR (300 M) tee 33.76 33.81 33.26 33.65 TEEKAITSEVÖÖND 33.14 kiik 32.3 32.3 ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖND orien 3 32.15 33.13 3 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE 33.24 orie 33.41 33.64 KAITSEVÖÖND t pinn 33.58 nt 32.29 PLANEERITAV SIDEKANALISATSIOON 33.71 Lagedi park 33.30 33.53 PLANEERITAV VEETORUSTIK 33.23 33.06 33.54 PLANEERITAV SURVEKANALISATSIOON 33.62 24504:002:0435 33.55 32.4 PLANEERITAV OLMEKANALISATSIOON 32.4 33.58 Ilumäe 8 32.50 33.04 9 33.25 33.43 PLANEERITAV KESKPINGEKAABEL PLANEERITAV MADALPINGEKAABEL 32.6 6 33.21 33.20 24504:0 uk 33.84 33.91 ELAMUMAA (ÜKSIKELAMU) 32.7 0 33.17 33.52 33.86 32.66 42 32.7 Liitumispunkt veetorustikule 33. t H H 32.8 orien ori K 33.54 2 ROHEVÕRGUSTIK 4 as f f en 33.02 33.58 33.34 33.45 t HOONESTUSALA 33.63 t 33.31 orien rees 33.33 33.46 1,5H 33.08 LIINI- JA VEEJUHTIMISSERVITUUDI 33.27 33.45 KE VAJADUSEGA ALA Pargi tn 3 32.88 33.58 33.23 3 33.14 TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 24504:002:1420 vmp 33.19 33.1 33.54 32.9 3 4 32.90 32.93 MAATULUNDUSMAA 33.24 orie 65301:011:0127 vmp 33.07 nt ETTEPANEK KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISEKS PIIRDEAEDADE (Hmax=1.0 m) RAJAMISE ASUKOHT PLANEERITUD ASFALTKATTEGA TEE TULETÕRJEVEEVÕTU TEENINDUSRAADIUS (200m) ERATEE, MIS MÄÄRATAKSE AVALIKKU KASUTUSSE TELLIJA AS SMB Invest PROJEKT TELLIJA AADRESS Maakri tn 28a, Tallinn, Harju mk Saare maaüksuse detailplaneering VÕIMALIK MAAKÜTTETORUSTIKE PAIGALDAMISE ALA TELLIJA ESINDAJA Denis Tolmatšov UUSEHITIS JUURDEEHITUS ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS AS SMB Invest OMANIKU AADRESS Saare mü Loo a, Jõelähtme v, Harju mk, Maakri tn 28a, Tallinn, Harju mk PROJEKTEERITAV SISSESÕIT KRUNDILE OMANIKU ESINDAJA LEPING NR. 16-05 TÖÖ NR. 1605 STAADIUM DP Denis Tolmatšov DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA PROJEKTI JUHT Madis Karu KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. 28.10.2018 1:500, 1:1000 84x136 DP05 ALA, TIHEASUSTUSEGA ALA MAAREFORMI SEADUSE PROJEKTI AUTOR Madis Karu JOONIS MÕISTES, REOVEEKOGUMISALA Tehnovõrgud ARHITEKT Madis Karu JOONESTAJA Madis Karu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!  Maarja Maltsaar T-MODEL OÜ Teie 22.08.2024 [email protected] Ülemiste tee 3 Meie 12.09.2024 nr 7.1-2/24/14557-2 11415, Tallinn, Harju maakond Nõuded sidekanalisatsiooni, keskpingekaabli ja välisvalgustuse projekti koostamisele riigitee nr 11110 km 3,70-3,90 teemaal ja kaitsevööndis ning nõuded riigitee 11110 km 3,73 ja Saare tee ristumiskoha ehitamiseks Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse tehnovõrkude (side maakaabelliini, elektrimaakaabli ning välisvalgustuse) ehitust riigitee nr 11110 Nehatu-Loo- Lagedi tee km 3,70-3,90 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Jõelähtme vallas Harju maakonnas. Esitatud asendiplaani kohaselt jäävad veevarustus ja kanalisatsiooni rajatised väljapoole tee kaitsevööndit ning antud asjus puudub Transpordiametil puutumus. Kuna esitatud asendiplaani geodeetiline alusplaan on osaliselt puudulik ning asendiplaanil pole esitatud välisvalgustuse osa, siis on vaja projekti täpsustada. Transpordiamet saab esitatud plaani kohaste tehnovõrkude riigi transpordimaale rajamise võimalikkust täpsemalt hinnata peale täpsema lahenduse ning geodeetilise alusplaani valmimist. I Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ esitame nõuded side maakaabelliini ning elektrimaakaabli (edaspidi tehnovõrk) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Riigitee nr 11110 teelõik km 2,145-3,958 oli rekonstrueerimistööde objekt 2019 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2019 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. 3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 31.07.2024. a. käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#projektide- vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, tähispostid, teevalgustus, piirded jne). 5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 8. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 9. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 10. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 11. Asendiplaanil kajastatud side maakaabelliini liitumispunkti asukoht ei ole sobiv, asub riigitee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi teepeenral ning teekattele lähedal. Leida liitumispunkti asukohaks sobivam koht, kus ELASA side maakaabel asub teekattest eemal (nt lõunapool paiknev muhvi asukoht). Tee muldesse kaevusid mitte kavandada. 12. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 13. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 2 (8) 14. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 15. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 16. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 17. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 18. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 19. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 20. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 21. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks. Riigitee nr 11110 km 3,70 kaitsevööndis valgustuse projekteerimise täiendavad nõuded: 22. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus. 23. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest (www.transpordiamet.ee rubriigis “Juhendid“). 24. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule: 24.1 Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 24.2 Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed vähemalt 30 m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 24.3 Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga. 24.4 Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 3 (8)  24.5 Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 24.6 Joonised vormistada mõõtkavas 1:500. 24.7 Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 25 Selgitada välja (kui on KOV projektid) ning arvestada varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega (võimalusel nimetada konkreetselt seotud tööd). 26 Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutust riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 27 Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.riik.ee. 28 Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. 29 Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 30 Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide § 11. JJT ja tänavatel määrata vaba ruum vastavalt EVS 843 joonistele 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 31 Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 12 ja tänavatel EVS 843 ptk 11.6 Tänavavalgustus. 32 Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 11.6 Tänavavalgustus). 33 Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. 34 Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 35 Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 36 Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 36.1 hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 4 (8)  36.2 planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 37 Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS (lülitus- jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate tingmärkidega. (ainult riigitee valgustusega seotud tööd) 38 Asendiplaani joonisele märkida: 38.1 Valgustusklassi number (näiteks M5); 38.2 Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; 38.3Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m). 39 Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus). 40 Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis. 41 Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest ja Normide ptk 12 Tehnovõrgud nõutust ning Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. 42 Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh vajalike kooskõlastuste taotlemine). 43 Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine. 44 Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga. 45 Projektis esitada töömahtude tabel, mis sisaldab teevalgustuse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikke töid (sh täite- ja kontrolldokumentatsiooni koostamist). 46 Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 47 Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 48 Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tellimisel ehitatud teevalgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata paigaldise asukohast riigitee suhtes. Projektiga kavandatud teevalgustuse projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused- blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha 5 (8) plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada. Olete taotlenud nõuded Saare tee ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 11110 Nehatu-Loo- Lagedi tee (edaspidi riigitee). Soovite rekonstrueerida ristumiskohta juurdepääsuks kavandatavale elamualale. Ristumiskoht asub Saare tee 2a katastriüksusel (tunnus 24501:001:2094) Loo alevikus Jõelähtme vallas Harju maakonnas. Alal kehtib „Saare maaüksuse detailplaneering“ (AB Nafta OÜ, töö nr1605). II Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded Saare tee ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida orienteeruvalt detailplaneeringus määratud asukohta, so ca km 3,72-3,73. Võimalusel muuta Saare tee lõikumisnurka (vt punkt 10). 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. 8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 6 (8) 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti mahasõitude tüüpjoonistel toodud põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. Saare tee laiuse määramisel arvestada, et minimaalselt kahe sõiduki pikkuses lõigus (mõõdetuna jalgratta- ja jalgtee servast) peab olema projekteeritud tee laius, mis võimaldab kahe sõiduki samaaegset vastassuunas liiklemist. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all, teede lõikumisnurk peab jääma vahemikku 70-110°. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 11. Saare teel olevad väravad nihutada ristmikust kaugemale nii, et sõidukid ei jääks takistama liiklemist jalgratta- ja jalgteel ning riigiteel. 12. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 16. Kanda joonisele 1) normide lisa 2 joonise 8 ning 2) joonise 26 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt kergliiklustee, tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele. 18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 21. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti 7 (8)  peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise juhisest“ 22. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve. 23. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 24. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 25. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 26. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 27. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Joonsaar peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Asendiplaan „2DP05 Tehnovõrgud“ Laur Kõiv 55901417, [email protected] Merike Joonsaar 58627078, [email protected] 8 (8)