Harjumaaa Kuusalu vald Valkla küla Sootaga kinnistu mahasõit

1.50 1.00 4.00 1.00 1.50 Peenrakindlustus Haljasala taastamine 34.21 kruus segu 3, h=10cm 1:2 33.50 Asfaltbetoonkate AC 12 surf 70/100 h = 5 cm Paekivist killustikalus fr. 32/64mm, kiilekillustik fr. 12/16 mm (kulu 25 kg/m2); fr 8/12 mm (kulu 15 kg/m2) h = 20 cm h = 20 cm Olemasolev aluspinnas (kruus) AC 12 surf: Gc85/20, C50/30, LA35, F4, Fl20, f4 Killustik:LA35, F4, Fl35, f4 mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele ESD So lution s OÜ [email protected] Register.nr.: 12 620601 EEP002913 Teedeehituslik osa OBJEKT: Sootaga kinnistu juurdepääs TÖÖ NR: 1 80 29 ASUKOHT: Sootaga, Valkal küla, Kuusalu vald TELLIJA: Erkki Eisatare Projekteeris: K. Veskimeister Tallinn 201 8 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u I SELETUSKIRI PAGEREF _Toc532821328 \h 3 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc532821329 \h 3 2 TEEDEEHITUSLIK OSA PAGEREF _Toc532821330 \h 5 2.1 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc532821331 \h 5 2.2 plaanilahendus PAGEREF _Toc532821332 \h 5 2.3 VERTIKAALPLANEERIMINE PAGEREF _Toc532821333 \h 5 2.4 KATENDIKONSTRUKTSIOONID PAGEREF _Toc532821334 \h 5 2.5 KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc532821335 \h 6 3 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND PAGEREF _Toc532821336 \h 7 3.1 ÜLDNÕUDED TEEDE KASUTAJATELE PAGEREF _Toc532821337 \h 8 3.2 TEGEVUS TEEL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS PAGEREF _Toc532821338 \h 9 3.3 PEATUMINE JA PARKIMINE PAGEREF _Toc532821339 \h 10 3.4 ERAKORRALISED VEOD PAGEREF _Toc532821340 \h 10 3.5 TEE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED PAGEREF _Toc532821341 \h 11 3.6 TEE OMANIKU KOHUSTUSED PAGEREF _Toc532821342 \h 11 3.7 JÄRELEVALVE JA VASTUTUS PAGEREF _Toc532821343 \h 12 II LISAD III JOONISED Asendiplaan T- 1 Vertikaalplaneering T-3 Konstruktiivsed lõiked T-5 IV KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI SELETUSKIRI ÜLDOS A Projekti eesmärk on mahasõidu projekteerimi ne riigitee nr 11266 Kiiu -Kaberneeme km 3,75 piirkonnast, et rajada juurdepääsutee Sootaga kinnistule (katastritunnus 35201:001:0511, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Kavandatav mahasõit asub Niidukuru kinnistul (35201:001:0512) ning juurdepääs Sootaga kinnistule toimuks üle Niidukuru kinnistu. Mõlemad kinnistud on kinnistusraamatu andmetel tellija Erkki Eisatare omandis. Mahasõidu rajamise otstarve on võimaldada juurdepääs kavandatavale üksikelamule. Geodeetilise alusplaani koostas : KIV Kolm Grupp, töö nr T-481, 30.08.2018 Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Asukohaskeem: Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: Tee projekteerimise normid ja nõuded; Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisenormide muudatusettepanekud ja ministri määrused. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007.a. määrus nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”. Majandus- ja taristu ministri 02 . juuli 20 15 .a. määrus nr 82 „ Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded ”. M ajandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016 . a. määrus nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a. käskkirjaga nr. 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“; Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2008 Tee-ehitus . Osa 1. Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2008 Tee-ehitus . Osa 2. Asfaltsegud. EVS 901-3:2008 Tee-ehitus . Osa 3. Sidumata segud Spetsifikatsioon EVS-EN 13285:2007 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid. EVS-EN 1342:2006. Teetööde tehnilised kirjeldused. www.eesti.ee/portaal/this.index Maanteeameti peadirektori 4. märtsi 2002.a. käskkirjaga nr. 39 kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52“ Maanteeameti peadirektori 06.05.2004.a. käskkirjaga nr. 72 kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52 muutmine“, Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (RTL 1999, 153, 2156); Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RTL 2003, 54, 779); Teehoiutööde tehnoloogianõuded (RTL 2004,65,1088); TEEDEEHITUSLIK OSA Olemasolev olukord Projekteeritud m ahasõi t asub riigitee nr 11266 Kiiu -Kaberneeme km 3,75 piirkonnas . Maan tee on selles kohas 5.30-6.00m laiune asfaltbetoonkattega tee. Tee servas on u 50cm laiune tugipeenar. Olemasoleva t ee projektkiirus on 90 km/h. Kavandatav mahasõit asub Niidukuru kinnistul (35201:001:0512) ning juurdepääs Sootaga kinnistule toimuks üle Niidukuru kinnistu. plaanilahendus Projekteeritud mahasõi t on 4m laiu n e ja asfaltbetoonkattega . M õlemal pool tee serva on 1m laiune killustikuga tugipeenar. Pööreraadiuse d on 5m, mis on piisav üksikelamu juurepääsu teenindamiseks. Sissesõidu asfaltkate on maantee servast 8m, edasi kulgeb juurdepääs kinnistul olemasoleva pinnaskattega teel. Mahasõi t u ehitades tuleb esmalt koorida olemasolev kasvupinnas ja ehituseks mittesobivad kihid. Seejärel rajada aluskihid ja katted ning siis taastada teega külgnevad haljasalad. VERTIKAALPLANEERIMINE Maantee antud piirkonnas on ühepoolne põikkalle 6% ning suunaga kurvi sisekülje poole. Mahasõidu vertikaal on projekteeritud vastavalt sellele, kuidas maantee ja kinnistul olemasolev pinnastee kõige paremini kokku sobiks . Mahasõidu tee kalle on 7m pikkusel lõigul maantee poole, kalde suurus on 1,2%. Kinnistupiiri sees on tee kalded maanteest eemale. Tugipeenra põikkalle on 4 %. Haljasala taastamine sissesõidu kõrval on nõlvaga 1:2 või laugem. KATENDIKONSTRUKTSIOONID Konstruktsioonid vastavad plaanidel näidatud eri värvidega katetele. A sfaltbetoonkate AC 12 surf 70/100 h = 5 cm Paekivist killustikalus fr . 32/64mm, kiilekillustik fr . 12/16 mm (kulu 25 kg/m2); fr 8/12 mm (kulu 15 kg/m2) h = 20 cm Keskliivast alus, Kf ≥ 2 m/ ööp h = 20 cm Täitepinnas, Kf ≥ 0,5 m/ ööp h ~ 2 8 cm Olemasolev aluspinnas (kruus) AC 12 surf : Gc85/20, C50/30, LA35, F4, Fl20, f4 Killustik:LA35, F4, Fl35, f4 MÄRKUSED: Killustikalused rajada kiilumismeetodil juhindudes Teehoiutööde tehnoloogianõuete §36: Põhifraktsioon 32 - 64 mm, kiilekillustiku fr . 12-16 mm kulu 25 kg/m² ja fr . 8-12 mm kulu 15 kg/m². Külmakerkeohtlikud pinnased katte alt eemaldada ja asendada täitepinnasega ( Kf min 0,5 m/ ööp ). Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=1 0 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld ( pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. Peenrakindlustus rajada kruus ast, segu nr 3 . Kihi paksus h=10cm KESKKONNAKAITSE Jäätmekäitlus Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele, kaasa arvatud tee maa-ala puhastamise töö käigus leitud olmeprügi ja muude jäätmete käitlemisele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja projekti ala kohaliku omavalitsuse jäätmekäitlus eeskirjadele vastutab jäätmete valdaja. Ehitise omanik või peatöövõtja (jäätmevaldaja) vormistab jäätmeõiendi . Lammutustööde teostaja, ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja peab olema registreeritud riiklikus Keskkonnaametis. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmekä i tlus eeskirjadest. JÄÄTME KOOD JÄÄTMELIIK ÜHIK KOGUS KÄITLUS 17 05 04 Ehituseks mittesobiva pinnase kaevamine. Kivid ja pinnas t 50 Pinnas kaevatakse ja väljakaevatud pinnasest eraldatakse võimaluse korral täitena taaskasutatav pinnas. Mittekasutatav pinnas antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. MULLATÖÖDE BILANSS Väljakaevatav pinnas (m³ ) Juurdeveetav dreen iv täitepinnas (m³) Märkus 3 0 18 Sobivat väljakaevatud pinnast kasutada sobivuse korral täiteks või muldkeha alumistes kihtides vastavalt projektile. Mittekasutatav pinnas anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Märkus: Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastad a . Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis . Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutit paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil on märgistatud ehitusprojekti põhijoonisel (või lisatud skeemil). Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga. Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega, vastavalt: „Ehitusjärelevalve kord ja järelevalveomanikele tegevusloa andmise kord“ TSM mRTL 1999, 153, 2158. Vastavalt projekteerimisnormidele EVS 843:2003 on teekatendile ette nähtud maksimaalne auto teljekoormus 100 kN . Vaatlus- ja restkaevude luugid peavad vastu üksikratta koormust 400 kN . Tee kasutaja peab järgima allpool loetletud nõudeid. ÜLDNÕUDED TEEDE KASUTAJATELE Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Naastrehvide kasutamine reguleeritakse «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga». Teel on keelatud: – lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks; – sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega; – sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; – sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed ; – ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda , piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; – teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; – karjatada kariloomi. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. TEGEVUS TEEL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: – maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; – teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; – ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; – ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; – takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; – paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; – korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; – kaevandada maavara ja maa-ainest; Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega . Aasta jooksul kavandatavad kaevetööde plaanid, millised on seotud teekatte lõhkumisega, tuleb esitada tee omanikule hiljemalt jooksva aasta 1. veebruariks. Avariilistel juhtudel vaadatakse tööde taotlused operatiivselt läbi. Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töötegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada maa omaniku luba ja tee omaniku kooskõlastus. Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada: – kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks; – tee omanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga; – tööde teostamise ajagraafik. Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse maa omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus. Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab linnavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust. PEATUMINE JA PARKIMINE Teel tohib peatuda ja parkida vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Teel hädapeatunud või muu liiklustakistuse tekitanud sõiduki juht on kohustatud: – viivitamatult tähistama tekkinud ohtliku situatsiooni liikluseeskirja nõuete kohaselt; – liiklustakistuse teelt kõrvaldama; – mitte suutes liiklustakistust kõrvaldada, sellest teatama politseile ja tee omanikule; – halva nähtavuse ajal teel peatunud või parkinud mootorsõidukil või haagisel sisse lülitama gabariidituled; kas või ühe gabariiditule rikke korral sisse lülitama ohutuled või välja panema ohukolmnurga. ERAKORRALISED VEOD Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord on kehtestatud teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määrusega nr 50 (RTL 1999, 129, 1802). TEE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda. Tee seisundi kohta esitatavad nõuded, samuti teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab teede- ja sideminister. Teehoiuna käsitatakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Teehoidu korraldab tee omanik Euroopa lepingu (RT II 1995, 22–27, 120), riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561, 1999, 16, 271) ja teeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. Tee-ehitusloa ja teekasutusloa andmine toimub vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 58 kehtestatud korrale. Avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Avalikult kasutatava tee seisundist või teehoiutöödest tingitud ajutiseks ümbersõiduks sõlmib tee omanik lepingu kinnistu omanikuga, kelle maal ümbersõiduks kasutatav tee asub. Lepingut ei pea sõlmima avarii ja loodusõnnetuse korral. Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. TEE OMANIKU KOHUSTUSED Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. . Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. . Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS Järelevalvet käesolevatest nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Politseiamet ja tee omanik. Käesolevate nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks on õigus koostada ettekirjutusi politseiametnikul, teede- ja sideministri volitatud ametnikul ja kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul. Käesolevate nõuete mittetäitmisel rakendatakse süüdi olevate juriidiliste isikute kohta teeseaduse paragrahvides 40 ja 41 toodud karistusi. Seletuskirja koostaja: Kadri Veskimeister D igiallkiri Kinnistu piir Projekteeritud haljasalade taastamine Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud tugipeenar 4.0 R5.0 1. 0 1 00 2 0 6.0 1. 00 0 1.0 R5.00 0 8.0 1 31 5. Kinnistu piir Projekteeritud haljasalade taastamine Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud tugipeenar 7.00 Projekteeritud horisontaal Olemasolev horisontaal 4.0 0 R5.0 1. 00 2 0 6.0 1. % 1.2 00 0 1.0 R5.00 0 8.0 31 5. Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 18.02.2019 15:33 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Sootaga kinnistu juurdepääs (Kõrvalmaantee nr 11266 Kiiu-Kaberneeme, Valkla küla , Kuusalu vald) Manused: 18029-T-5.pdf; 18029-T-3.pdf; 18029 Seletuskiri.docx; 18029-T-1.pdf; 18029-T.dwg From: Margus Veskimeister <[email protected]> Sent: Friday, February 15, 2019 3:36 PM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: Sootaga kinnistu juurdepääs (Kõrvalmaantee nr 11266 Kiiu-Kaberneeme, Valkla küla , Kuusalu vald) Tere, Saadan Teile edasi kooskõlastamiseks teeprojekteerija koostatud mahasõidu projekti asukohale Kõrvalmaantee nr 11266 Kiiu- Kaberneeme, Valkla küla , Kuusalu vald. Jääme ootama Teie tagasisidet, täname. Kõike paremat Margus Veskimeister Volitatud arhitekt 7 +372 5621 4955 AA Arhitektid OÜ [email protected] www.aaarhitektid.ee Begin forwarded message: From: Kadri <[email protected]> Subject: Sootaga kinnistu juurdepääs Date: 17 December 2018 at 15:02:38 EET To: Margus Veskimeister <[email protected]> Tere Margus, Saadan juurdepääsu projekti, mille võib esitada kooskõlastamiseks. Saada mulle tehtud märkused edasi... Kadri Projekt tuleb kooskõlastada riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatega, kõigi huvitatud isikute ja ametkondadega (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised). Ristumiskoha projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”.