Tartu linn Ilmatsalu Järve tee 1 korterelamu püstitamise ehitusprojekt

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 25.02.2019 08:09 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Järve tee 1 korterelamu püstitamise ehitusprojekt kooskõlastamiseks Manused: image002.jpg; A46_EP_v04_Jarvetee1_2019-02-21.asice From: Ragnar Palm <[email protected]> Sent: Thursday, February 21, 2019 9:18 AM To: [email protected]; 'Triinu Tarkus' <[email protected]> Subject: J�rve tee 1 korterelamu p�stitamise ehitusprojekt koosk�lastamiseks Tere. Saadan koosk�lastamiseks Ilmatsalu alevikus J�rve tee 1 kinnistul korterelamu p�stitamise ehitusprojekti. M�ned m�rkused: 1. Seletuskirjas kirjeldatud teekaitsev��nd koos v��rtusega. Samuti muudetud joonisel tingm�rki. 2. Muudetud prespektiivse ligip��su tingm�rki M�eotsa kinnistule (punktiiriga oran�). Aed nihutatud kaugemale. 3. N�htavuskolmnurka korrigeeritud ls= 7 meetrit 4. Seletuskirjas t�iendatud m�ra k�sitlevat l�iku ning lisatud selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest p�hjustatud h�iringutest ning ei v�ta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest p�hjustatud h�iringute leevendamiseks projektiga k�sitletaval alal. 5. K�rgused teisendatud EH2000 s�steemi 6. Kinnistu piir korrigeeritud Parimate soovidega, Ragnar Palm | Projektijuht Alfacad O� | Kalda tee 28 | 50704 Tartu | Eesti Mob: +372 53 324 897 E-mail: [email protected] | www.alfacad.ee Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viiruset�rjega kontrollitud. www.avast.com Lisa Tartu Linnavalitsuse 20.03.2018. a korralduse nr 254 juurde Lisa. Ehitusala skeem. Järve tee 1, Ilmatsalu alevik PTH-18-024 1:1000 Olemasolevad hooned Lammutatav hoone Tinglik põhihoone ehitusala Kohustuslik ehitusjoon Krundi piir Jüri Mölder linnasekretär /allkirjastatud digitaalselt/  Sõbra 56, 51013 Tartu, Estonia AS Emajõe Veevärk Tel: +372 731 1840 Emajõe Waterworks Ltd [email protected] Reg nr 11044696 www.evv.ee Ülevaatamise otsus nr: 18-00068 Ülevaatamise otsuse kuupäev: 02.10.2018 Töö nimetus: KORTERELAMU PÜSTITAMINE Töö nr: A-46-2017 Töö staadium: Eelprojekt Objekti aadress: Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond katastritunnus 83101:001:0466 Töö tellija: Meristo Kinnisvara OÜ Töö teostanud ettevõtte nimetus, registrikood, aadress: Alfacad OÜ, 12701966, Kalda tee 28, Tartu Ülevaatamise otsuse tingimused: Üle vaadatud. Koostada vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt. Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada täiendavalt AS-iga Emajõe Veevärk Ülevaatamise otsuse väljastaja: Rauno Ränkel  Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Tallinn 2019  Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Nimetus: Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Töö tellija: Meristo Kinnisvara OÜ Reg nr 14299617 Tartu maakond, Tartu linn, Tüki küla, Ojaääre tn 5a, 61411 Tel +358 45 1465001 E-post [email protected] Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Reg nr 11453673 Tuukri 54, Tallinn Tel 6732244, 5059914 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Andrus Veskioja Töös osales: Kerli Rästa Töö teostamisaeg: 24.01.2019 www.adepte.ee 2 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................................. 4 1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus ................................................................................. 5 2 Kehtivad müra normtasemed .................................................................................................. 7 3 Müra modelleerimise metoodika ........................................................................................... 8 4 Müratasemete hindamine ......................................................................................................... 9 5 Müra modelleerimise tulemused ......................................................................................... 10 6 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 17 7 Hinnang õhukvaliteedile .......................................................................................................... 18 8 Vibratsioon ..................................................................................................................................... 25 Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 26 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................ 28 www.adepte.ee 3 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Sissejuhatus Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti raames tuleb lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, koostada hinnang olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) kohta. Vajadusel esitada meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017. Mürahinnangu koostamisel arvestatakse keskkonnaministri 06.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud inimese tervise kaitseks ja neist madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral. Käesoleva töö raames teostati müratasemete ja õhukvaliteedi modelleerimine Adepte Ekspert OÜ poolt jaanuaris 2019. Töö raames kirjeldati alal kavandatavat tegevust ja alal valitsevaid tingimusi, anti ülevaade müra ja õhukvaliteedi modelleerimise metoodikast ning selleks kasutatud lähteandmetest ja kirjeldati Eestis kehtivaid asjakohaseid piirnorme. Müra modelleerimise tulemusena esitati mürakaardid päeva- ja ööaja kohta ning fassaadidel olevate müratasemete kohta. Vastavalt modelleerimise tulemustele soovitati leevendavaid meetmeid. Liiklusest eralduvate saasteainete hajumise tulemused esitati saasteainete hajumise kaartidel. www.adepte.ee 4 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus Käesoleva hinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule (katastritunnus 83101:001:0466) kavandatavale korterelamule autoliikluse poolt tekitatava müra mõju ning autoliiklusest eralduvate saasteainete kontsentratsioone välisõhus. Järve tee 1 kinnistu asub Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee ääres. Tegemist on riigi kõrvalmaanteega (tee nr 22103). Kinnistul asub Ehitisregistri andmete kohaselt kelder ja garaaž. Kinnistul 1 paiknenud elamu on Ehitisregistri andmete kohaselt lammutatud. Projektiga hõlmatud ala piirneb lõunasuunas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teega. Läänesuunas piirneb ala ühiskondlike ehitiste maaga ning lõuna- ja idasuunas elamumaadega. Projektiga hõlmatud alal ja selle vahetus läheduses ei asu Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardi kohaselt looduskaitsealuseid objekte. Kultuurimälestiste kaardi kohaselt asub projektiga hõlmatud alast umbes 25 meetrit lõunasuunas (teisel pool Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teed) arholoogiamälestis, milleks on asulakoht (registrinumber 13013). Projektiga hõlmatud ala maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt (14.09.2017 kehtestatud Tartu linna üldplaneering ei hõlma 2 Ilmatsalu alevikku) asub projektiga hõlmatud ala olemasoleval tiheasustusalal. Üldplaneeringus ei ole täpsemalt maakasutuse juhtotstarvet määratud. Järve tee 1 kinnistule kavandatakse rajada kuni kahe korrusega korterelamut. Müra- ja õhusaasteallikana on käsitletav projektiga hõlmatud alaga piirnev Tartu-Ilmatsalu- Rõhu tee kilomeetritel 5,683 – 7,655 ning Järve tee. 1 https://www.ehr.ee 2 http://www.interest.ee/ilmatsalu/index.php?vallast/YP/ www.adepte.ee 5 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 1. Väljavõte ehitusprojekti (eelprojekti) alusplaanist seisuga 13.11.2018 www.adepte.ee 6 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 2 Kehtivad müra normtasemed Välisõhus levivat müra reguleerib AÕKS ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71, mis jõustus 01.02.2017. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Järve tee 1 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Tartu linna üldplaneering kehtestati 14.09.2017, kuid see ei hõlma Ilmatsalu alevikku. Seetõttu lähtutakse Tähtvere valla üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarvetest. Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt asub projektiga hõlmatud ala olemasoleval tiheasustusalal. Üldplaneeringu maakasutuse joonise kohaselt ei ole olemasoleva tiheasutusala kohta täpsemaid maakasutuse juhtotstarbeid määratud. Arvestades kavandatava hoone kasutusotstervet, milleks on korterelamu, on käesolevas hinnangus projektiga hõlmatud ala käsitletud II kategooria alana ehk elamu maa-alana. Kuna tegemist on olemasoleva tiheasustusalaga ning Ehitisregistri andmetel on kinnistul paiknenud elamu (käesolevaks ajaks lammutatud), siis vaadeldakse projektiga hõlmatud ala olemasoleva alana, kus rakenduvad müra piirväärtused. Liiklusmüra piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB). www.adepte.ee 7 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 3 Müra modelleerimise metoodika Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutati vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 4.0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett sisaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides. Teeliikluse müra hindamiseks kasutati Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)", mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all "Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6" ja Prantsusmaa standardis "XPS 31-133". Tegu on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 2002/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele autotranspordist tuleneva müra hindamiseks. Müratasemete modelleerimiseks kanti programmi olemasolev ja projektiga kavandatav hoonestus koos kõrgustega. Olemasoleva hoonestuse osas lähtuti Ehitisregistri andmetest. Teede paiknemine digitaliseeriti aluskaardilt. Maapinna profiil sisestati Maa-ameti kõrgusandmete abil. Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Mürakaardid on arvutatud päevase (7-23) ja öise (23-7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaardid kavandatava hoone fassaadidel. Müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega. Haljastuse müratõkestavat mõju modelleeringus arvestatud ei ole. Müra modelleerimisel seati arvutussammuks 5x5 meetrit ning kaartidel esitati mürakontuurid 5 dB kaupa. www.adepte.ee 8 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 4 Müratasemete hindamine Teeliikluse müra modelleerimisel kasutatavad liiklusandmed on saadud Maanteeameti poolt läbiviidud 2017. aasta liiklusloenduse andmetest3. 2017. aasta loendusaruande lisas 7 toodud liiklussageduse andmed on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Liiklussagedus Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteel seisuga 31.12.2017 Mnt nr Maantee nimetus Algus, Lõpp, m AKÖL ,4 Sõidu- ja Raskeliikluse m autot/ööp pakiautod osakaal, % osakaal, % 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu 5683 6920 1357 93 7 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu 6920 7655 289 73 28 Ilmatsalu aleviku teede kohta liiklussageduse andmed puuduvad. Täpsemate andmete puudumisel on Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee kilomeetritel 5,683 kuni 6,920 oleva liiklussageduse ning kilomeetritel 6,920 kuni 7,655 oleva liiklussageduse vahe määratud Järve tee liiklussageduseks. Seega on Järve tee liiklussageduseks arvestatud 1068 ühikautot ööpäevas. Liiklussageduste leidmisel kasutati ööpäevase liikluse jaotust 90% päevasel ja 10% öisel ajal. Sõiduautode ja raskeliikluse osakaal on arvestatud 2017. a liiklusloenduse põhjal. Liikluskiiruseks on arvestatud 50 km/h. Kuna antud teedele puuduvad hinnangud tuleviku liiklussageduse kohta, siis on perspektiivseks liiklussageduseks arvestatud 2017. aasta liiklussageduse 1,5 kordset kasvu. 3 https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika 4 AKÖL - aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus www.adepte.ee 9 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 5 Müra modelleerimise tulemused Liiklusmüra modelleeringust ilmnes, et 2017. aasta liiklussageduse korral ei ole oodata kavandatava hoone asukohas liiklusmüra piirväärtuse ületamist. 2017. aasta liikluskoormuse korral tekib kavandatava hoone Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteega piirneval fassaadil (punkt 5 fassaadil) müratase, mis teise korruse tasemel ulatub päevaajal 56,2 dB-ni ja ööajal 49,3 dB- ni. Esimese korruse tasemel on müratasemed madalamad. Hoone sisehoovi poolsel küljel on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Perspektiivse liiklussageduse korral (piirkonna 2017. aasta liiklussageduse 1,5 kordne suurenemine) tekib kavandatava hoone Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteega piirneval fassaadil (punkt 5 fassaadil) müratase, mis teise korruse tasemel ulatub päevaajal 57,7 dB-ni ja ööajal 51,6 dB-ni. Müra modelleeringust nähtub, et kavandatava hoone fassaadidel on tagatud II kategooria müra piirväärtused. Täpsemalt on modelleerimise tulemused kajastatud järgnevatel joonistel. www.adepte.ee 10  Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 2. Müratase fassaadidel olemasoleva liiklussageduse korral. www.adepte.ee 11 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 3. Liiklusmüra tase päeval 2 m kõrgusel olemasoleva liiklussageduse korral. www.adepte.ee 12 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 4. Liiklusmüra tase öösel 2 m kõrgusel olemasoleva liiklussageduse korral. www.adepte.ee 13 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 5. Liiklusmüra tase fassaadidel perspektiivse liiklussageduse korral. www.adepte.ee 14 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 6. Liiklusmüra tase päeval 2 m kõrgusel perspektiivse liiklussageduse korral. www.adepte.ee 15 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 7. Liiklusmüra tase öösel 2 m kõrgusel perspektiivse liiklussageduse korral. www.adepte.ee 16  Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 6 Leevendavad meetmed Müra modelleeringust selgus, et nii olemasoleva kui ka perspektiivse liiklussageduse korral ei teki müra tasemeid, mis põhjustaksid liiklusmürale kehtestatud müra piirväärtuse ületamist. Kuid arvestades kõrgemaid müratasemeid teepoolsetel fassaadidel tuleb edasisel hoone projekteerimisel rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleb planeeritava hoone teepoolsete fassaadide välispiirded eluruumide puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. Hoone sisehoovi poolsete fassaadide välispiirded eluruumide puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. 2. Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset. 4. Hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid sisehoovi poolsele küljele. 5. Kavandada puude rida või hekk kavandatava hoone ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee vahelisele alale. Haljastusel ei ole olulist reaalset mürasummutavat efekti, kuid sellel on teatav psühholoogiline müratunnetust vähendav toime. www.adepte.ee 17 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 7 Hinnang õhukvaliteedile Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Tabel 2. Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused (μg/m3) Piirväärtus Lämmastikdioksiid Süsinikoksiid Peenosakesed (PM10) Ühe tunni keskmine 200 8 tunni keskmine 10 24 tunni keskmine 50 Aasta keskmine 40 40 Antud piirkonnas teadaolevalt õhukvaliteedi mõõtmisi läbiviidud ei ole ja riiklik lähim õhukvaliteedi seirejaam asub Tartu kesklinnas. Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb liiklussagedusest, raskeliikluse osakaalust, sõidukiirusest ning sõidukite tehnilisest seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet. Liiklusega kaasnevateks peamisteks arvestatavateks saasteaineteks on peenosakesed (PM10), lämmastikdioksiid ning süsinikoksiid. Hinnangus on liiklusest tingitud saasteainete heitkoguste arvutamisel lähtutud Suurbritannia riikliku atmosfääriheitmete registri (NAEI) maanteetranspordi emissioonifaktoritest . Heitmete arvutamisel on arvestatud, et 70% sõidu- ja pakiautodest 5 on bensiinimootoriga ning 30% diiselmootoriga. Liiklussageduse arvestamisel on lähtutud perspektiivsest liiklussagedusest, milleks on 1,5 kordne 2017. aasta liiklusloenduse andmed. Saasteainete hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni 18081. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27.12 2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 30 × 30 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Teed sisestati mudelisse joon mahtallikatena (Line Volume Suorce). Heiteallikate parameetrite arvutamisel kasutati Haul Road Volume Source kalkulaatorit. 5 http://naei.beis.gov.uk/data/ef-transport www.adepte.ee 18 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Kliimaandmetena kasutati lähima (Tartu) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa. Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Projektiga hõlmatud ala vahetus läheduses on Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee liiklussagedus suhteliselt väike. Iseloomulik on suurem raskeliikluse osakaal antud teelõigul. Saasteainete hajumise arvutustulemustest selgus, et autotranspordist tingitud saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtuste ületamist. Saasteainete kontsentratsioonid kavandatava hoone juures on oluliselt madalamad kui kehtestatud piirväärtused. Näiteks lämmastikdioksiidi 1 tunni keskmine kontsentratsioon kavandatava hoone alal on maksimaalselt 20 µg/m3 (piirväärtus on 200 µg/m3). Täpsemalt on modelleerimise tulemused kajastatud järgnevatel joonistel. www.adepte.ee 19 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 8. Lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsioon tipptunni liikluskoormusel. www.adepte.ee 20 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 9. Lämmastikdioksiidi aasta keskmine kontsentratsioon. www.adepte.ee 21 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 10. Süsinikoksiidi 8 tunni keskmine kontsentratsioon. www.adepte.ee 22 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 11. Peenosakeste (PM10) 24 tunni keskmine kontsentratsioon. www.adepte.ee 23 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Joonis 12. Peenosakeste (PM10) aasta keskmine kontsentratsioon. www.adepte.ee 24 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang 8 Vibratsioon Teeliiklusest tingitud vibratsiooni põhjustab peamiselt raskeliikluse (veoautode autorongid ja bussid) sõitmine üle tee ebatasasuste. Sõiduautode ja teiste kergemate sõiduvahendite liikumisel ei teki märkimisväärset vibratsiooni. Transpordist keskkonda levivate maavõngete ja sealt hoonetele üle kanduva vibratsiooni väärtused on minimaalsed. Vibratsiooni levik sõltub ka maapinna geoloogiast ja objekti ehituslikest eripäradest. Käesoleva hinnangu raames ei analüüsitud piirkonna maapinna geoloogiat. Vibratsiooni levikut piiravad meetmed on teede korrashoid ja sõidukiiruse vähendamine. Projektiga hõlmatud alaga piirneval teelõigul on liikluskiirus piiratud 50 km/h. Teekate on asfaltbetoon. Projektiga hõlmatud alaga piirneval Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee teelõigul on liiklussagedus suhteliselt väike. 2017. aasta liiklusloenduse andmetel on sõidu- ka pakiautode liiklussagedus 1258 autot ööpäevas ning raskeliikluse (veoautod, autorongid) liiklussagedus 99 autot ööpäevas. Arvestades liiklussagedust, teelõigul lubatud liikluskiirust ning teekatte liiki võib eeldada, et projektiga hõlmatud alal ei ole oodata olulisi vibratsioonist põhjustatud häiringuid. www.adepte.ee 25  Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Kokkuvõte Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti raames tuleb lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, koostada hinnang olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) kohta. Käesoleva hinnangu raames modelleeriti liiklusest ja tööstusest põhjustatud müratasemeid, koostati ekvivalentsete müratasemete kaardid päevaseks ja öiseks perioodiks. Teeliikluse müra modelleerimisel kasutatavad liiklusandmed on saadud Maanteeameti poolt läbiviidud 2017. aasta liiklusloenduse andmetest. Ilmatsalu aleviku teede kohta liiklussageduse andmed puuduvad. Täpsemate andmete puudumisel on Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee kilomeetritel 5,683 kuni 6,920 oleva liiklussageduse ning kilomeetritel 6,920 kuni 7,655 oleva liiklussageduse vahe määratud Järve tee liiklussageduseks. Kuna antud teedele puuduvad hinnangud tuleviku liiklussageduse kohta, siis on perspektiivseks liiklussageduseks arvestatud 2017. aasta liiklussageduse 1,5 kordset kasvu. Liiklusmüra modelleeringust ilmnes, et 2017. aasta liiklussageduse korral ei ole oodata kavandatava hoone asukohas liiklusmüra piirväärtuse ületamist. 2017. aasta liikluskoormuse korral tekib kavandatava hoone Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteega piirneval fassaadil (punkt fassaadil 5) müratase, mis teise korruse tasemel ulatub päevaajal 56,2 dB-ni ja ööajal 49,3 dB-ni. Esimese korruse tasemel on müratasemed madalamad. Perspektiivse liiklussageduse korral (piirkonna 2017. aasta liiklussageduse 1,5 kordne suurenemine) tekib kavandatava hoone Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteega piirneval fassaadil (punkt fassaadil 5) müratase, mis teise korruse tasemel ulatub päevaajal 57,7 dB-ni ja ööajal 51,6 dB-ni. Müra modelleeringust nähtub, et kavandatava hoone fassaadidel on tagatud II kategooria müra piirväärtused. Leevendavate meetmete esitamisel on arvestatud liiklusmüra ja tööstusmüra koosmõjul tekkivaid müratasemaid. Tagamaks nõuetekohaseid müratasemeid siseruumides tuleb järgida Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" nõudeid. Planeeritava hoone välispiirded eluruumide puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. Hoone sisehoovi poolsete fassaadide välispiirded eluruumide puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Soovitame kavandada puude rida või hekk rajatava hoone ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee vahelisele alale. Haljastusel ei ole olulist reaalset mürasummutavat efekti, kuid sellel on teatav psühholoogiline müratunnetust vähendav toime. Liiklusega kaasnevateks peamisteks arvestatavateks saasteaineteks on peenosakesed (PM10), lämmastikdioksiid ning süsinikoksiid. Heitmete arvutamisel on arvestatud, et 70% www.adepte.ee 26 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang sõidu- ja pakiautodest on bensiinimootoriga ning 30% diiselmootoriga. Liiklussageduse arvestamisel on lähtutud perspektiivsest liiklussagedusest, milleks on 1,5 kordne 2017. aasta liiklusloenduse andmed. Saasteainete hajumise arvutustulemustest selgus, et autotranspordist tingitud saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtuste ületamist. Saasteainete kontsentratsioonid kavandatava hoone juures on oluliselt madalamad kui kehtestatud piirväärtused. www.adepte.ee 27 Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang Kasutatud kirjandus Eesti Standardikeskus. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Keskkonnaministri 06.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ OÜ ALFACAD. 13.11.2018. Järve tee 1 korterelamu püstitamine. Eelprojekti asendiplaan. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs, I etapp. Lisa 4. Vastutav täitja Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Liiklusloenduse tulemused 2017. aastal. Teede Tehnokeskus AS. www.adepte.ee 28  OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704 Reg nr 12701966 MTR registreeringu nr EEP003034 Tel: 5332 4897 Töö nr A-46-2017 Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Järve tee 1 EELPROJEKT KORTERELAMU PÜSTITAMINE ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA Tellija: Meristo Kinnisvara OÜ tel: 5373 3152 e-post: [email protected] Kinnistu omanik: Meelis Martinfeld tel: 5373 3152 e-post: [email protected] Projekti koostaja: Ragnar Palm tel: 5332 4897 e-post: [email protected] Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa ARHITEKTIBÜROO SIIM & PÕLLUMAA OÜ Registrikood 10085374 tel: 509 3572 e-post: [email protected] Tartu 24.09.2018 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT PROJEKTI KOOSSEIS: I: SELETUSKIRI II: GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem M 1:2000 joonis AS-1 2. Asendiplaan M 1:500 joonis AS-2 3. Vundamendi plaan M 1:100 joonis AR-1 4. Esimese korruse plaan M 1:100 joonis AR-2 5. Teise korruse plaan M 1:100 joonis AR-3 6. Katuse plaan M 1:100 joonis AR-4 7. Lõige 1-1 M 1:100 joonis AR-5 8. Lõige 2-2 M 1:100 joonis AR-6 9. Räästasõlm M 1:10 joonis AR-7 10. Vaated kagust ja kirdest M 1:100 joonis AR-8 11. Vaated loodest ja edelast M 1:100 joonis AR-9 12. Avatäidete spetsifikatsioon M 1:100 joonis AR-10 13. Maakütte kontuur M 1:500 joonis KV-1 III: LISAD 1. Geodeetiline alusplaan (Wew OÜ töö nr. GEO-145-17, mõõdistuse aeg 28.07.2017). 2. AS Emajõe Veevärk liitumistingimused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks 19.09.2017. 3. Elektrilevi OÜ liitumisleping nr. 300590 4. Tartu Linnavalitsuse 20.03.2018 väljastatud projekteerimistingimused nr PTH-18-024 5. Tartu Linnavalitsuse 20.03.2018 väljastatud projekteerimistingimuste lisa 1. 6. OÜ Adepte Ekspert 24.01.2019 koostatud "Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang". Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 2 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT I. SELETUSKIRI 1.1 ÜLDOSA 1.1.1 Üldandmed Töö nimetus – Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond korterelamu püstitamise ehitusprojekt. Ehitusprojekti tellija – Meristo Kinnisvara OÜ, Ojaääre tn 5a, 61411, Tüki küla, Tartu linn, Tartu maakond Kinnistu omanik – Meelis Martinfeld Projekteerija – Alfacad OÜ, Kalda tee 28-76, 50704 Tartu linn, Tartu maakond. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed – Wew OÜ töö nr. GEO-145-17, mõõdistuse aeg 28.07.2017. Detailplaneeringu andmed – antud alal puudub kehtiv detailplaneering. 1.1.2 Sissejuhatus Käesoleva projektiga on kavandatud Meristo Kinnisvara OÜ tellimisel Tartu maakonnas, Tartu linnas, Ilmatsalu alevikus, Järve tee 1 korterelamu püstitamise eelprojekt. Käesoleva eelprojekti koostamise eesmärk on ehitusloa taotlemine Tartu Linnavalitsuselt ning ehitusmahtude hindamine. · hoone nimetus: Muu kolme või enama korteriga elamu (11222) · kinnistu andmed: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik Järve tee 1; 1644 m2 (100% elamumaa, katastritunnus 83101:001:0466). Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068). Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid: · Ehitusseadustik; · Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; · EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; · Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“; · Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; · Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a. Määrus nr 42. · Majandus- ja taristuministri määrus 02.07.2015 nr 85 " Eluruumile esitatavad nõuded"; · Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 "Tee projekteerimise normid" lisa "Maanteede projekteerimisnormid"; · Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; · Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“; · EVS 843:2016 "Linnatänavad" Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 3 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.2 ASENDIPLAAN 1.2.1 Vastavus lähteandmetele Käesolev projekt vastab kehtivale õigusaktidele ja tellija soovidele. 1.2.2 Olemasolev olukord 1.2.2.1 Paiknemine Järve tee 1 kinnistu asub Tartu maakonnas, Tartu linnas, Ilmatsalu alevikus. Antud kinnistu piirneb idast Mäeotsa kinnistuga (katastritunnusega 83101:001:0468, Elamumaa 100%); põhjast Järve tee 3 kinnistuga (katastritunnusega 83101:002:0120, Elamumaa 100%); läänest Järve tee 9 kinnistuga (katastritunnusega 83101:002:0186, Ühiskondlike ehitiste maa 100%) ning lõunast 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teega (katastritunnusega 83101:002:0212, Transpordimaa 100%). 1.2.2.2 Olemasolev hoonestus Riikliku ehitisregistri (EHR) andmetel asub kinnistul lammutatav kelder (EHR koodiga 104035252), lammutatav garaaž (EHR koodiga 104035251). 1.2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu reljeef on üsna tasane keskmise kõrgusega 39,68 m merepinnast. 1.2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistu on enamuses osas haljastatud. Kinnistu on peaasjalikult kaetud madalhaljastusega (muru). Kinnistu edelanurgas ja idaservas leidub üksikuid puid, mis osaliselt eemaldatakse. Eemaldatavad puud on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-2. 1.2.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kinnistule juurdepääs on tagatud kinnistu kagunurgast olemasoleva juurdesõidu tee kaudu 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu teelt. 1.2.3 Plaanilahendus 1.2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus Püstitatav korterelamu on projekteeritud kinnistu keskosasse edelafassaadiga piki Järve teel kujunenud ehitusjoont. Hoone esifassaad on suunatud kirdesse ning harjajoon on paralleelne Järve teega. Hoone horisontaalne ja vertikaalne sidumine kinnistuga on esitatud asendiplaani joonisel. Kinnistu idaserva rajatakse kõvakattega kaheksakohaline parkla ning põhjaserva laste mänguväljak. 1.2.4 Vertikaalplaneerimine 1.2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Kinnistu vertikaalplaneerimise põhimõte on antud asendiplaani joonisel. Hoone ümbrus tuleb planeerida vastavalt olemasoleva kallaku järgi. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning tehakse vastavad korrektuurid. Sadeveed kõvakatenditel juhitakse haljasaladele ja immutatakse pinnasesse. Sademevee Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 4 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Puude juures jäetakse maapind praegusesse tasapinda või käitutakse vastavalt haljastusspetsialisti soovitustele. 1.2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Püstitatava korterelamu ±0,000=+40,18. Elamu maksimaalne kõrgus on 8,5 m. 1.2.4.3 Sademevee käitlemine Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires. Rajatavalt parkimisplatsilt juhitakse sademevesi äärekivide ja maapinna kaldega rajatavale haljasalale. Hoone katustelt tulevad sadeveed juhitakse samuti krundil asuvatele haljasaladele, kus need immutatakse. Sadevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Sademevee immutamine toimub asendiplaanil näidatud vertikaalplaneerimisega haljasalale, kus sademevesi imbub maapinda. Vastavalt 1977 a geotehnilise uuringu aruandele nr. 11933 on antud piirkonnas minimaalne põhjavee tase 1,3 m ning maksimaalne 5 m. Antud aruandes on toodud aluspõhja pinnaseks peenliiv ja savi. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 1.2.4.4 Salvkaevu lammutamine Salvkaevu likvideerimine lahendada vastavalt Keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusele nr 43. Salvkaevu ülemised rõngad eemaldada ja utiliseerida vastava jäätmekäitlusettevõtte poolt. Kaev täita kruusa või liivaga (keelatud on reostunud täitematerjal). Täitematerjali päritolu kohta esitada tõend. Enne salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutav isik tutvuma salvkaevu asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik esitama kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määruse lisa 8 kohase lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul salvkaevu lammutamistööde lõpetamise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitusregistrisse. Lammutatud salvkaevu kohta tehakse ehitusregistris märge „lammutatud”. Keskkonnaamet korraldab salvkaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud salvkaevu kohta tehakse keskkonnaregistris märge „lammutatud”. 1.2.5 Teed ja platsid 1.2.5.1 Juurdesõidutee Kinnistule juurdesõidutee on ette nähtud kagunurgast olemasoleva juurdesõidutee kaudu 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu teelt. Asendiplaani joonisel AS-2 on ära toodud liikluskoosseisus (sh ehitusaegses) esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki (pikkus 7,8m) pöördekoridor. Antud pikkusega sõidukil on võimalik manööverdada ka kinnistu parklas. Riigimaanteel manööverdamine ei ole vajalik. 1.2.5.2 Krundisisesed teed ja platsid Projektiga on krundile ette nähtud tänavakivisillutisega parkla 8 autokohaga. Krundisisesed kõnniteed on ette nähtud 60 mm betoonist tänavakividest. 1.2.5.3 Katendi konstruktsioon Betoonkivikattega parkla ja kõnniteed. Olemasolevale aluspinnasele või mineraalsele täitele paigaldatakse kruusliiv 150 mm. Kruusliivale paigaldatakse killustik 150 mm, millele omakorda paigaldatakse 30 mm liivast Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 5 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT paigalduskiht. Seejärel paigaldatakse betoonist kõnniteekivid 60 mm. 1.2.5.4 Äärekivid Tänavakivisillutisega autoparkla ääristatakse kõrge sõidutee betoon-äärekiviga. Betoonkivikattega kõnniteed ääristatakse madala kõnnitee-äärekiviga. 1.2.6 Haljastus ja heakorrastus 1.2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev haljastus (va hoonealune ning rajatavate teede ja platside alune muru) säilitatakse. Eemaldatakse ka üksikud puud, mis on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-2. Kinnistu põhjaserv ääristatakse põõsastega, riigimaantee poolsesse külge rajatakse hekk. Meetmed kinnistul paiknevate puude/põõsaste kaitseks ehitustööde ajal: - Lammutus- ja ehitustööde kujasse jäävate haljastusobjektidele tagada vajalikud kasvutingimused. - Puu tüved katta vastavate kaitse piiretega (1,5-2,0 m). (puit piirded). - Lammutus jäätmete ning ehitusmaterjali paigutamisel kinnistul jälgida, et jäätmete ja haljastuse vaheline kuja ei oleks väiksem, kui 1,5 m. - Kinnistul paiknevatele põõsastele näha ette kaitse tara või puud kaitsta puitkilpidega. Tüvedest 4 meetri raadiuses ei tohi sõita rasketehnikaga ja sellel ala ei tohi teha kaevetöid, et vältida põõsaste kahjustumist lammutustööde käigus. - Ehitus ja lammutustööde käigus mitte teha kaevetöid puude/põõsaste juurestiku kaitse tsoonis (puu võra laius või 5 m). Juhul, kui kaevetööd on vajalikud, siis teha need käsitsi. Kaeve- ja istutustööd ning puude kaitse: Tehnovõrkude kujasse ulatuvad kaevetööd tuleb teostada käsitsi. Kujast väljaspool olevad kaevetööd võib sooritada masinatega, kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti. Kaitsevööndites teostatavate kaevetööde puhul tuleb kohale kutsuda tehnovõrgu valdaja esindaja, kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti. Kaevetööde tingimused sõltuvad iga tehnovõrgu valdajast eraldi. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” 1.2.6.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus Käesoleva ehitusprojektiga täiendavat kõrghaljastust ei ole ette nähtud. 1.2.6.3 Piire Kinnistul puudub piire. Antud projekti raames ääristatakse kinnistu halli 2D keevispaneelaiaga (h=1300 mm). 1.2.6.4 Väravad Kinnistul puuduvad väravad. Käesoleva projektiga väravaid ei lisata. 1.2.6.5 Prügikonteinerid Tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ette nähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab olema tagatud prügiautode juurdepääs. Jäätmemahutid ja jäätmekäitluse korraldamine peab vastama kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Prügikastid on suletavad konteinerid: konteinerite arv 3, millest 1 olmejäätmetele, 1 biolagunevatele jäätmetele ja 1 paber- ja kartongtüüpi jäätmetele. Konteinerid paigutatakse hoone lõuna küljele, kus see vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse. Prügikonteinerite asukoht on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-2. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 6 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.2.6.6 Lammutus- ja ehitusjäätmed Ülejääva pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Mitte taaskasutatavad jäätmed tuleb ladustada kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastavate jäätmete prügilasse, kus nende käitlejaks peab olema jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte, vastavalt jäätmekäitluskavale. Süvenduspinnas kuulub taaskasutusse, ladustatakse maksimaalselt omal krundil ja kasutatakse tagasitäite materjalina juhul, kui tegevus ei ole vastuolus radooniuuringu tulemustega. Mitte taaskasutatavad jäätmed tuleb ladustada kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastavate jäätmete prügilasse, kus nende käitlejaks peab olema jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte, vastavalt jäätmekäitluskavale. 1.2.7 Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine 1.2.7.1 Liiklusskeem Kinnistule sissepääs on ette nähtud kagunurgast olemasoleva juurdesõidu tee kaudu 22103 Tartu-Ilmatsalu- Rõhu teelt (6,840 km). Olemasolevat mahasõitu ümberehitada ei ole vajadust. Olemasoleva sissesõidutee raadius on 4,5m. Kinnistu juurdepääsutee ristumiskohal riigiteega peab olema tagatud nõuetekohane külgnähtavus. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-2. 1.2.7.2 Liiklusmüra ja leevendamismeetodid Liiklusmüra piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB). 24.01.2019 teostatud OÜ Adepte Ekspert "Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava hoone eelprojekti müra ning õhukvaliteedi hinnang". Liiklusmüra modelleeringust ilmnes, et 2017. aasta liiklussageduse korral ei ole oodata kavandatava hoone asukohas liiklusmüra piirväärtuse ületamist. 2017. aasta liikluskoormuse korral tekib kavandatava hoone Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteega piirneval fassaadil (punkt 5 fassaadil) müratase, mis teise korruse tasemel ulatub päevaajal 56,2 dB-ni ja ööajal 49,3 dBni. Esimese korruse tasemel on müratasemed madalamad. Hoone sisehoovi poolsel küljel on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Perspektiivse liiklussageduse korral (piirkonna 2017. aasta liiklussageduse 1,5 kordne suurenemine) tekib kavandatava hoone Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteega piirneval fassaadil (punkt 5 fassaadil) müratase, mis teise korruse tasemel ulatub päevaajal 57,7 dB-ni ja ööajal 51,6 dB-ni. Müra modelleeringust nähtub, et kavandatava hoone fassaadidel on tagatud II kategooria müra piirväärtused. Müra leevendamiseks on soovitatav kasutada tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset. Kavandatud on hekk projekteeritava hoone ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee vahelisele alale. Haljastusel ei ole olulist reaalset mürasummutavat efekti, kuid sellel on teatav psühholoogiline müratunnetust vähendav toime. Tee omanik (Maanteeamet) on kinnistu omanikku teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 1.2.7.3 Parkimise korraldamine Parkimise asukoht ja põhimõõdud on esitatud asendiplaani joonisel (joonis AS-2). 1.2.7.4 Liikluskorraldusvahendid Parkimiskohad markeeritakse värviga. 1.2.7.5 Parkimiskohtade arvutus Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 7 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Krundil on ette nähtud 8 auto parkimiskohta – 2 parkimiskohta ühele korterile. 1.2.7.6 Riigitee kaitsevöönd Teekaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 m. Teekaitsevöönd on asendiplaani joonisel (AS-2) tähistatud tumepunase joonega. 1.2.8 Tehnilised näitajad Krundi pindala 1647 m2 krundi täisehitus 13,4% ehitusealune pind 220 m2 korruste arv 2 korterite arv 4 parkimiskohtade arv 8 (iga korteri kohta kaks parkimiskohta: 2x4=8 kohta kokku) - vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad Tabel 9.2 jalgrattakohtade arv 8 (iga suletud brutopinna 40m2 peale 0,5 kohta või 2 kohta iga korteri kohta - vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad Tabel 9.3) 2x4=8 kohta haljastusala 768 m2 (47%) hoone tulepüsivuse klass TP 2 Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 8 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.3. ARHITEKTUUR 1.3.1 Ehitise üldandmed Püstitatava hoone kasutusotstarve: Muu kolme või enama korteriga elamu (11222). Elamu mõõdud on (P x L x K): 22,0 x 10,0 x 8,5 m. 1.3.2 Ehitise tehnilised näitajad ehitisealune pind 220,0 m2 maapealse osa alune pind 220,0 m2 maapealsete korruste arv 2 maa-aluste korruste arv 0 absoluutne kõrgus 48,68 m kõrgus 8,5 m räästa kõrgus 3,5 m pikkus 22,0 m laius 10,0 m sügavus 0,0 m suletud netopind 316,2 m2 köetav pind 316,2 m2 maapealse osa maht 1570 m³ maht 1570 m³ üldkasutatav pind 17,0 m2 tehnopind 5,4 m2 teise korruse brutopind 152 m2 vundamendi liik madalvundament kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik väikeplokk, monoliitne raudbetoon välisseina välisviimistluse materjali liik krohv välisseina liik väikeplokk katuste ja katuselagede kandva osa materjali liik puit vahelagede kandva osa materjali liik monoliitne raudbetoon katusekatte materjal plekk elektrisüsteemi liik võrk veevarustuse liik võrk kanalisatsiooni liik võrk soojusvarustuse liik lokaalküte võrgu- ja mahutigaas olemasolu puudub soojusallika liik soojuspump energiaallika liik maasoojus, elekter ventilatsioonisüsteemi liik soojustagastusega ventilatsioon jahutussüsteemi liik puudub 1.3.3 Arhitektuurne üldlahendus 1.3.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Püstitatav korterelamu asub kinnistu keskosas. Hoone asend paikneb projekteerimistingimustega kehtestatud ehitustsooni sees järgides Järve tee kujunenud ehitusjoont. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 9 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.3.3.2 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Püstitatava elamu maht ja materjalid on on valitud sobivaks antud piirkonda. Elamu on 2- korruseline, mitmetasapinnalise viilkatusega, kasuliku pinnaga 329,9 m². Elamus on kokku neli korterit. Arhitektuurne kontseptsioon ja ruumide lahendus põhineb hoone funktsioonile. Mahuline ja fassaadide lahendus on terviklik ja konkreetne. Hoone number tuleb paigaldada kinnistu edelaserva välisseina külge. Välisvalgustus paigaldada numbrimärgile ja sissepääsu juurde. 1.3.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 1.3.4.1 Välisviimistlus Välisviimistluseks on krohv, katusekatteks on plekk. 1. Seinad, krohv, toon valge (Fassade A1 helevalge Caparoli kataloogi järgi); 2. Sokkel, krohv, toon hall (Fassade A1 Granit 30 Caparoli kataloogi järgi); 3. Katus, plekk, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 4. Aknaraamid, PVC, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 5. Välisuks, metall, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 6. Trepp, betoon, toon hall (RR22); 7. Terrass, puit, toon tumepruun (Pinotex Kuluhein kahes kihis) 8. Vihmaveesüsteem, plekk, tumehall (RR23). Välisviimistluse detailne kirjeldus on esitatud vaadetel. Fassaadikrohv on valget tooni, räästad ja aknaraamid on tumehallid. Antud värvilahendus on pigem tagasihoidlik ja neutraalne ning keskkonda sobiv. Elamu välisviimistluse värvitoonid harmoniseeruvad omavahel. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 10 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Pilt 1: Vaade hoone edelaküljele Pilt 2: Vaade hoone loodeküljele Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 11 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.3.4.2 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone üldised arvestusparameetrid peavad vastama Eesti projekteerimisnormidele EPN 12.2 “Sisekliima”. Väliskeskkonnaparameetrid on antud Eesti ehitusteabes ET-2 0102-0329 “Eesti kliima teatmik ehitajale”. 1.3.4.3 Hoone akustikale esitavad nõuded Põrandate tegemisel paigaldada heliisolatsiooniks jäik helitõkke mineraalvillast plaat 3 cm (Isover FLO). Korterite vahelised seinad peavad kindlustama heliisolatsiooni 55 dB, korterite sissepääsuuksed – 40 dB. Korterite vahel vahelae konstruktsioon peab kindlustama heliisolatsiooni 55 dB. 1.3.5 Hoone sisearhitektuur 1.3.5.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon Kuna elamus ei ole tellija soovil sisearhitektuurne kontseptsioon tähtis, siis ei ole eraldiseisvana hoone sisearhitektuurset projekti koostatud. 1.3.5.2 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase Põrand – trepikojas keraamiline plaat, tehnoruumis silendatud ja mittetolmavaks muudetud betoonpõrand, korterites puitparkett; Seinad – trepikojas ja tehnoruumis krohv/värv, korterites värv/tapeet/keraamiline plaat. Lagi – trepikojas ja tehnoruumis krohv/värv, korterites krohv/kipsplaat, värv Kõik viimistlusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Vajaduse korral peab Töövõtja tõestama toote vastavust kehtivate tule- ja/või tervisekaitse nõutele vastava sertifikaadi vms. kasutust lubava dokumendiga. Tööde teostamine peab vastama Viimistlus RYL 2000 pk 63. 1.4 TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu: 1. Tuleohutuse seadus 05.05.2010. 2. Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 3. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid: 1. EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. 2. EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. 3. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonesse paigaldatav küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 12 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: piiranguid ei esitata Hoone kasutusviis: I Hoone tulepüsivuseklass: TP 2 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused: ei normeerita Korruste arv: 2 Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass: R30 Põrandate klass: Eluruumides ei normeerita; Tehnoruumis DFL-s1; Trepikojas DFL-s1. Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikkuse klass: Eluruumides D-s2,d2; Pööningu vahelae pealispind B-s1,d0; Tehnoruum B-s1,d0 ja Trepikojad B-s1,d0. Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass: B-s1,d0. Fassaadi soojustamiseks kasutatava vahtpolüstüreeni tuletundlikkus on E-s2,d2. Tule leviku takistamiseks sektsioneeritakse vahtpolüstüreen tuletõkkesektsioonide kaupa ning akende ja uste ümbruses mineraalvillaga. Kasutatav mineraalvill peab vastama tuletundlikkuse klassile A2-s1,d0. Minimaalne mineraalvillast eraldusriba laius 200 mm. Fassaad viimistletakse väljast krohvisüsteemiga. Väliterrassi tuletundlikkuse klass: Dfl-s1 (määrus nr. 17 § 17. lõige 2). Terrassilaudis kaetakse tuletõkke immutusvahendiga Holz Prof. Ventilatsiooni tuleohutus: Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Keskventilatsiooniseade, mis teenindab mitut tuletõkkesektsiooni tuleb paigaldada tuletõkkesektsiooni nõudeid täitvasse ventilatsiooniruumi ja tuletõkkekonstruktsioone läbivatele torude paigaldada tuletõkkeklapid. Kaablite tuletundlikkus: Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2. Katusekate klass: BROOF(t2) Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Hoones moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni pööning, trepikoda (evakuatsioonitee), tehnoruum ning iga korter eraldi. Tuletõkkesektsiooni piirdekonstruktsioonide tulepüsivus on EI30. Tuleb paigaldada tuletõkkevöö otsakelpadele enne katuseräästast, mis on ühtlasi katuse tuletõkkevöö. Täpsemad paigaldamise tingimused on toodud esile juhendis ET-2 0404-1010. Tuletõkkevöö tuleb paigaldada ka korruste vahele. Tuletõkkevöö on ära toodud joonistel AR-5 ja AR-6. Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuksed ja esimese korruse aknad. Kõik evakuatsiooni väljapääsud on laiusega vähemalt 90 cm ja kõrgusega 210 cm. Kõik uksed evakuatsiooni teel avatakse väljapoole. Evakuatsiooni tee hoonest ei ületa 45 m. I kasutusviisiga hoones ei pea evakuatsiooniuksed olema varustatud evakuatsioonisulusega. Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus toimub avatavate akende ja uste kaudu. Suitsu ja soojuse eemaldamine põhineb loomulikul tõmbel. Trepikojas on suitsu eemaldamiseks avatavad välisuksed. Suitsu eemaldamiseks mõeldud uste ja akende avamine toimub käsitsi. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril: Lähim tuletõrje veevõtuhüdrant asub projekteeritavast hoonest idas 70 m kaugusel Järve tee T1 ning 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee ristmikul. Välistulekustutusvee vooluhulk vastavalt Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Nõutud tuletõrjevee vajadus on 10 L/s 3 tunni jooksul, veetorustiku läbimõõt on DN100. Hüdrandi asukoht on ära näidatud joonisel AS-1. Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Hoones on igas korteris vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Tehnoruumis on lisaks tulekahjusignalisatsiooniandur. Ehitise vahelised tuleohutuskujad: Vastab määrusele nr 17. Tuletõrjepääsud: Kinnistule – 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teelt (6,840 km), hoonesse – läbi uste, pööningule - läbi katusekorruse trepikoja laes asuva kohtkindla redeliga varustatud luugi. Kütteseadmed: Kütteseadmed (maaküttesüsteem) paigaldada vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele ning vastavalt Eesti Vabariigi Standardile EVS 812-3:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 13 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.5 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 1.5.1 Vundamendid Hoonele rajatava vundamendi moodustab 240 mm täisbetoneeritud betoon-õõnesplokkidest sein, mis on rajatud 200 mm paksusele ja 500 mm laiusele raudbetoontaldmikule. Taldmik ehitatakse tihendatud killustikalusele. Vundamendisein kaetakse hüdroisolatsiooniga (võõphüdroisolatsioon Langeproon XYPEX või analoog) ning hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse hoone välisperimeetri ulatuses 100 mm paksune vahtpolüstürool (EPS 120 perimeeter või analoog). Vundamendi maa-alused osad kaetakse drenaažimatiga (nt Langeproon Iso-Drain või analoog). Terrassi vundamendid rajatakse raudbetoonist Ø160 mm (betooni klass C25/30, armatuuri klass A500HW). Postide alla rajatakse minimaalselt 150 mm paksune tihendatud killustikalus (fr 16-64 mm, tf 0,95). Postide pealmine kõrgusmärk -0,600. Postvundamendid peavad ulatuma vähemalt 1,2 m ulatuses maapinda. Välistrepi vundament rajatakse 200 mm paksusest raudbetoonist (betooni tugevuseklass C30/37). Vundamentide alumine kõrgusmärk -1,100. Vundamentide alla paigaldatakse külmakergete vältimiseks vahtpolüstürool EPS 100 paksusega 100 mm. Armatuuri minimaalne kaitsekiht külg- ja ülalpinnas 30 mm, allpinnas 50 mm. Armatuurvardaid võib jätkata ülekattega 40Ø (kus Ø on jätkatava varda diameeter), mitte üle 50% varrastest samas ristlõikes. Vundamendi nurkades katkestada pikivardad vastasküljest 50 mm kaugusel. Kõik puitdetailid eraldada vundamentidest hüdroisolatsiooniga. Vundamentide ehitusel tuleb jälgida, et kaevikud oleksid ja püsiksid kuivad, niiskus võib tekitada pinnase leondumist, mis vähendab selle kandevõimet. Betoon ei tohi külmuda enne betoneerimist ega ka enne betooni normtugevuse saavutamist. Süvendite tagasitäide teha mineraalse pinnasega tihendades 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teha kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. 1.5.2 Põrandad Esimese korruse põrand rajatakse raudbetoonplaadina, paksusega 100 mm. Raudbetoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik. Põrandaplaadi betooni tugevusklass on C25/30. Põranda alla paigaldatakse vahtpolüstüreensoojustus 150 mm paksusena, mis on paigaldatud tihendatud liivalusele. Betoonpõrand eraldada vundamentidest elastse vuugiga. Ukseaugus vundamendile rajatud põrand armeerida kahes kihis. Betoonplaadile peale paigaldatakse parketi aluskate ja puitparkett. Tehnoruumi osas tasanduskiht kaetakse betoonivärviga ning trepikodades keraamilise plaadiga. 1.5.3 Vaheseinad Vaheseinte tüübid: SS-1 - seinad rajatakse 200 mm kergkruusaplokist (Fibo 3 või analoog), sein kaetakse mõlemalt poolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog), mis viimistletakse (WC ja dušširuumi osas paigaldatakse hüdroisolatsioonmastiks ning keraamiline plaat). SS-2 - seinad rajatakse 150 mm kergkruusaplokist (Fibo 3 või analoog), sein kaetakse mõlemalt poolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog), mis viimistletakse. SS-3 - seinad rajatakse 100 mm kergkruusaplokist (Fibo 3 või analoog), sein kaetakse mõlemalt poolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog), mis viimistletakse (WC ja dušširuumi osas paigaldatakse hüdroisolatsioonmastiks ning keraamiline plaat). Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 14 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.5.4 Välisseinad Välisseinte tüübid: VS-1 – hoone välisseinad rajatakse 200 mm paksusest kergkruusaplokist (Weber Fibo 5 või analoog). Plokid kaetakse väljast 200 mm paksuse vahtpolüstüreensoojustusega (EPS 60 SILVER). Soojustuse peale paigaldatakse armeerimisvõrk ning krohvitakse. Välisviimistluse krohvi toon on Fassade A1 helevalge Caparoli kataloogi järgi. Sein kaetakse seestpoolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog) ning viimistletakse. Välisseinte soojusjuhtivus on U=0,14 W/m2K. 1.5.5 Vahelagi Hoone vahelagi rajatakse monoliitse raudbetoonplaadina paksusega 220 mm. Betoonplaadi peale rajatakse mineraalvilla Isover FLO 30 mm paksune kiht ning seejärel raudbetoonplaat paksusega 80 mm. Raudbetoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik. Betooni peale paigaldatakse parketi aluskate ja puitparkett. Vahelagi krohvitakse altpoolt kipsikrohviga (Knauf MP-75 või analoog) ja viimistletakse. 1.5.6 Katus Põhihoone katus on 40° kaldega viilkatus. Katus rajatakse 50x200(h) mm sammuga 600 mm katusesarikatele. Sarikate vahele paigaldatakse 200 mm paksune mineraalvilla kiht. Sarikate peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, mis kinnitatakse sarikasuunaliste tuulutusliistudega 50x50 mm. Tuulutusliistude peale kinnitatakse katuse aluskate, mis kinnitatakse 50x25 mm sarikasuunaliste tuulutusliistudega. Seejärel paigaldatakse katusekatte alusroovitus 100x32 mm sammuga 350 mm ning katusekate. Katusekatteks paigaldatakse Classic-profiiliga katuseplekk. Sarikad kaetakse altpoolt 430 mm sarikasuunaliste termoprofiilist metallroovitusega, mille vahele paigaldatakse mineraalvill 430 mm paksuselt. Metallroovid kaetakse altpoolt OSB puitlaastplaadiga paksusega 15 mm, mille peale paigaldatakse tulekindel kipsplaat ja viimistletakse. Sarikate puidu tugevusklass on C24. 1.5.7 Trepid Välistrepp rajatakse monoliitse raudbetoonkonstruktsioonina (betooni tugevusklass C30/37). Betooni pealispind harjatud. Betoonplaadi alla paigaldatakse vahtpolüstüreen EPS 100 100 mm paksuses kihis, mis rajatakse 150 mm paksusele tihendatud killustikalusele. Sisetrepid rajatakse monteeritava raudbetoonelemendina. Käsipuud ja piirded on planeeritud metallist. 1.5.8 Avatäited Aknad on tumehallide PVC raamidega, 3x klaaspaketiga. Akende soojusjuhtivus on 0,9 W/m2K. Akendele paigaldatakse aknaplekid tooniga RR23. Välisuks on tumehalli tooni (RR23) klaasitud metalluks. Välisukse soojusjuhtivus on 1,1 W/m2K. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 15 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.6 INSENERVARUSTUS 1.6.1 Ventilatsioon ja küte Ventilatsioon ja küte lahendada eraldi projektiga. Hoonet köetakse maasoojuspumbaga, mille väliosa kontuuri ala on toodud joonised KV-1, siseosa lahendatakse eraldi projektiga. Maaküttepumba agregaat paigaldatakse tehnoruumi. Soojusjaotus toimub hoones põrandakütte abil nii esimesel kui teisel korrusel. Sooja vee tootmine toimub maasoojuspumba baasil. Hoonesse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsioonitorustik paigaldatakse ruumidesse lae alla. Õhuvõtu ja väljaviske lõppelementide asukohad rajatakse hoone kirdeseina trepikoja peal pööningule. Ventilatsioonirestid rajada fassaadiga samas toonis. Ventilatsiooniseadme (plaatsoojustagastiga) soojusallikaks on projekteeritud veekalorifeer. Igale korterile on projekteeritud soojusmõõtur, mis võimaldab määrata hoone osade energiakasutust. Maasoojuse kasutamisel hoone kütteks tuleb lähtuda projekteerimisel AS Maves uurimistööst "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" https://www.tartu.ee/?page_id=58&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/uurimused.nsf/Web/teema d/4233A408BD8EF4ECC2257ACA00414B0B. 1.6.2 Elekter ja tugevvool Kinnistul on olemas elektrivarustus õhuliini näol. Kinnistule rajatakse elektripost mille abil tehakse üleminek õhuliinist maakaablisse. Kaitsekõris maakaabel tuua tehnoruumi. Tehnoruumi rajatakse hoone jaoks eraldi jaotuskilp. Korteritesse paigaldatakse moodulkilbid lülititega ning juhtmestik valgustusele ja jõupistikutele. Kogu elektripaigaldis on süvistatud. Andmesideühendus rajatakse hoonesse üle õhu, turvasüsteeme ei paigaldata. Välisuksele rajatakse automaatselt lukustuv ja puutevõtmega avatav lukusüsteem. Elekter ja nõrkvool lahendada eraldi projektiga. 1.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus: Kinnistu piirini ehitatud De 32 PE veeühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiri kõrval maakraaniga. Kinnistule projekteerida De 32 PE veetoru maakraanist kuni elamuni. Maakraani kape tuleb viia maapinna tasapinda ning see peab olema kergesti leitav. Kape puudumisel tuleb see paigaldada. Maakraan ei tohi jääda kinnistu piirile rajatava piirderajatise (aia või heki) alla, selle tagamiseks tuleb maakraani vajadusel kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele tänava suunas teisaldada. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile. Hoonesse ja igasse korterisse rajada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus ja kehtiv taatlus. Kogu kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Hoonesisese veevarustussüsteemi tulekaitse. Külma- ja soojavee torude lahtisel paigaldamisel isoleeritakse torustikud mineraalvillast isolatsiooniga. Nähtavale jääv isolatsioon tuleb katta PVC-kattega või plekiga vastavalt sisekujunduse lahendusele, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Isolatsiooni katete pinnakihtide süttivus tundlikkus peab üldjuhul vastama klassile Bs1,d0, tehnoruumis ja trepikojas Bs1,d0. Kui isoleeritav toru läbib tarindit, siis peab isolatsioon ulatuma terviklikult läbi tarindi. Tuletõkke tarindist läbiminekul peab läbiviigu tihendama nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu leviku tõkestamise võimet, kasutades selleks vähemalt klassi A2 sertifitseeritud tihendusmaterjale. Torustikega tuletõkkesektsioonide piirist läbiminekul kasutada: - torud, läbimõõduga alates 40 mm ja suuremad - kasutada tuletõkkemansette või –mähiseid Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 16 /17 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT - torud, mis on läbimõõduga alla 40 mm - kasutada tuletõkkemähiseid, -laminaate või paisuva omadusega tuletõkkesilikooni. Kõik plasttorude läbiminekud tuletõkke tarinditest varustada tuletõkkemansettidega, tuletõkkemähistega või torudele kuni Ø40 mm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga. Kanalisatsioon: Tänavatorustikust on kinnistuni ehitatud De 160 PVC ühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiri kõrval otsakorgiga. Projekteerida kinnistutorustik olemasolevast torust kuni elamuni. Ühendustorustik projekteerida De 160 PVC torudest ning hoone väljundid kuni esimese kaevuni De 110 PVC torudest. Ühendustorustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Hoonesisese kanalisatsioonisüsteemi tulekaitse. Kanalisatsioonitorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama konkreetse ruumi tulepüsivusklassile, st. need ei tohi “nõrgestada” hoone ruumide süttivtundlikkuse ja tuleleviku klassi. Kanalisatsioonitorustik isoleerida vastavalt EVS ja RYL 2002 esitatud juhistele. Nähtavale jääv isolatsioon näha ette katta PVC-katte või plekiga vastavalt sisekujunduse lahendusele, varjatud torustike isolatsioon on ette nähtud fooliumkattega. Seintes ja põrandates olevad ühendustorus isoleerida vajadusel. Isolatsiooni katete pinnakihtide süttivus tundlikkus peab üldjuhul vastama klassile Bs1- d0, tehnoruumides, koridorides B-s1,d0 ja evakuatsioonitrepikodades A2-s1,d0. Tuletõkke tarindist läbiminekul peab läbiviigu tihendama nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu leviku tõkestamise võimet, kasutades selleks vähemalt klassi A2 sertifitseeritud tihendusmaterjale. Kanalisatsioonitorustiku kaitseks tule eest on ette nähtud kasutada järgmisi võimalusi: - Kanalisatsioon isoleerida vastava tulepüsiva mineraalvillaga (min. tihedus 100kg/m³). Käänakud/kaared teostada kaarelementidega. - Kanalisatsioon kaitsta struktuurselt ehk kaitsta piisavat tulekaitset andvate materjalidega või paigaldada kanalisatsioon mitte põlevasse konstruktsiooni (nt. betoon) - Tuletõkke tsoonist läbiviigule paigaldatakse spetsiaalne tuletõkkemansett, vastavalt tootja paigaldusjuhistele. Kõik plasttorude läbiminekud tuletõkke tarinditest varustada tuletõkkemansettidega, tuletõkkemähistega või torudele kuni Ø40 mm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada eraldi projektiga. 1.7 ENERGIATÕHUSUS Kuna tegemist on hoone püstitamisega, siis vastavalt Ehitussseadustikule on antud juhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ja energiamärgise väljastamine kohustuslik. Püstitatava korterelamu energiatõhususarv ei tohi ületada 150 kWh/(m²a). Projekteeritud energiatõhususarv on 135 kWh/(m²a). Energiamärgis on esitatud käesoleva ehitusprojekti lisana. Koostas: Ragnar Palm. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.04 / 21.02.2019 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 17 /17  1 2 3 4 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 1 541 900 21 655 21 655 900 130 100 A A 250 240 370 4 320 3 840 3 580 22 983 641 22 B B 240 9 850 9 790 500 21 69 1 21 379 6 5 7 12 8 10 468 4 02 38 5 030 4 770 12 09 0 5 270 10 3 500 2 240 1 1 580 1 320 370 240 C C 100 130 1 970 2 070 200 125 2 940 147 200 3 612 200 130 370 8 820 500 2 200 500 8 820 370 130 100 240 9 080 240 2 460 240 9 080 240 100 9 320 2 940 9 320 21 780 21 840 MÄRKUSED: 1 2 3 4 1. Suhtelisele kõrgusele ±0,000 vastab esimese korruse põrandapind. 2. Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30, armatuuri klass A500HW) vundamenditaldmikud mõõtmetega 500x200 (h) mm toetuvad minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud killustikalusele (fr 16-64 mm, tf 0,95). Kõrgusmärk taldmike alla -1,800. 3. Kaevetööde ajal ja vundamendi rajamisel vältida sademevee sattumist ehitussüvendisse ja pinnase leondumist. Liikumine ehitusmehhanismidega ehitussüvendis on keelatud. 4. Süvendite tagasitäide teha mineraalse pinnasega tihendades 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teha kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. 5. Vundamendiseinad rajatakse 240 mm betoon-õõnesplokkidest (nt Columbia-kivi või analoog) betoneerides õõned betooniga tugevusklassiga C12/15. Armeerida vastavalt tootja poolsetele juhistele. Välisperimeetril asuvad vundamendid hüdroisoleeritakse (nt Langeproon XYPEX või analoog). Töö nimetus: Mõõt: 6. Terrassi vundamendid rajatakse raudbetoonist Ø160 mm (betooni klass C25/30, armatuuri klass A500HW). Postide JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD alla rajatakse minimaalselt 150 mm paksune tihendatud killustikalus (fr 16-64 mm, tf 0,95). Postide pealmine eelprojekt 1:100 kõrgusmärk -0,600. Postvundamendid peavad ulatuma vähemalt 1,2 m ulatuses maapinda. 7. Välistrepi vundament rajatakse 200 mm paksusest raudbetoonist (betooni tugevuseklass C30/37). Vundamentide Projekti autor: Ragnar Palm 01.10.2018 Objekti asukoht: alumine kõrgusmärk -1,100. Vundamentide alla paigaldatakse külmakergete vältimiseks vahtpolüstürool EPS 100 paksusega 100 mm. Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 01.10.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond 8. Vundamentid eraldada muudest konstruktsioonidest horisontaalse hüdroisolatsiooniga. Joonise nimetus: VUNDAMENDI PLAAN 9. Armatuuri minimaalne kaitsekiht külg- ja ülalpinnas 30 mm, allpinnas 50 mm. 10. Armatuurvardaid võib jätkata ülekattega 40Ø (kus Ø on jätkatava varda diameeter), mitte üle 50% varrastest Joonis: Töö number: OÜ Alfacad samas ristlõikes. Vundamendi nurkades katkestada pikivardad vastasküljest 50 mm kaugusel. Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; 11. Betoonpõrand eraldada vundamentidest elastse vuugiga. Ukseaugus vundamendile rajatud põrand armeerida kahes tel: 5558 3022 AR-1 A-46-2017 kihis. GSEducationalVersion  VAADE EDELAST RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON 1 2 1 2 3 4 Korter nr. 1 Esik 14,2 m2 Dušš 3,0 m2 WC 1,1 m2 Elutuba+köök 28,9 m2 0,347 0,935 3,215 2,500 1,440 1,247 2,427 0,900 0,900 1,439 2,500 2,315 0,900 0,935 Magamistuba 11,4 m2 2,599 2,599 Garderoob 2,3 m2 A-2 A-2 A-2 EI-30 A-2 A-2 A-2 Tuba 11,3 m2 VS-1 Tuba 11,1 m2 0,900 x 2,100 A-1 0,900 x 2,100 0,900 x 2,100 A-1 0,900 x 2,100 A A 0,210 2,500 x 2,100 2,500 x 2,100 KOKKU: 83,3 m2 2,284 2,284 Korter nr. 2 VAADE LOODEST Esik 14,2 m2 VAADE KAGUST Dušš 3,0 m2 4,290 1,200 x 2,100 1,200 x 2,100 WC 1,1 m2 1,200 1,200 A-4 A-4 SS-1 Elutuba+köök 28,9 m2 Magamistuba SS-2 SS-2 Magamistuba Magamistuba 11,4 m2 Elutuba/köök Elutuba/köök 11,4 m2 SU-1 SU-1 11,4 m2 Garderoob 2,3 m2 VS-1 28,9 m2 28,9 m2 0,800 x 2,100 0,800 x 2,100 VS-1 Tuba 11,3 m2 B B 0,700 x 2,100 0,700 x 2,100 WC WC Tuba 11,1 m2 9 10,000 3,033 3,033 SS-1 SS-1 SU-2 SU-2 2,3 m2 1,1 m2 1,1 m2 2,3 m2 Tehnoruum Garderoob 5,4 Garderoob 5,4 m m22 KOKKU: 83,3 m2 8 0,700 x 2,100 0,700 x 2,100 0,800 x 2,100 0,800 x 2,100 10 0,800 x 2,100 0,800 x 2,100 SS-3 SS-3 Trepikoda 4,2 m2 7 SU-1 SU-1 11 SU-1 SU-1 SU-2 SU-2 1,200 x 2,100 1,200 x 2,100 6 SS-1 SS-1 Tehnoruum 5,4 m2 12 5 1,200 1,200 5,290 13 16 x 0,178 = 2,850 A-4 Dušš 4 Dušš A-4 SS-2 SS-2 SS-2 SS-2 3,0 m2 3,0 m2 14 3 2 15 16 ESIMENE KORRUS KOKKU: 176,2 m2 1 VU-2 EI-30 Trepikoda 4,2 m2 2,284 2,284 VU-2 VU-2 EI-30 1 2 EI-30 Tuba Tuba Esik 83,3m2 83,3m2 Esik Tuba Tuba 11,3 m2 11,1 m2 14,2 m2 14,2 m2 11,1 m2 11,3 m2 C C 0,210 0,900 x 2,100 VS-1 0,900 x 2,100 0,700 x 2,100 2,000 x 2,100 0,700 x 2,100 0,900 x 2,100 VS-1 0,900 x 2,100 A-2 A-2 A-3 EI-30 VU-1 EI-30 A-3 A-2 A-2 0,700 0,700 0,950 0,900 3,451 0,900 1,741 1,359 2,000 1,359 1,741 0,900 3,450 0,900 0,950 1 2 0,210 9,320 2,940 9,320 0,210 22,000 1 2 3 4 VAADE KIRDEST Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:100 Projekti autor: Ragnar Palm 01.10.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 01.10.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond ÜLDISED MÄRKUSED: 1. Arhitektuur-ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud Tellija poolne lähteülesanne Joonise nimetus: PÕHIKORRUSE PLAAN 2. Ehitustööd peavad toimuma arhitektuur-ehitusliku põhi- või tööprojekti järgi. 3. Kavandatava hoone esimese korruse tasapind ±0,000, välistreppide / välisterrasside astmete arvud, astmete kõrgused, Joonis: Töö number: välispanduste ja välisplatvormide kalded ja horisontaaltasapinnad täpsustatakse vajadusel krundi vertikaalplaneerimise OÜ Alfacad ja heakorrastustööde käigus. Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-2 A-46-2017 GSEducationalVersion  VAADE EDELAST RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON 1 2 1 2 3 4 Korter nr. 3 Esik 14,2 m2 Dušš 3,0 m2 WC 1,1 m2 Elutuba+köök 23,0 m2 4,150 2,500 8,700 2,500 4,150 Magamistuba 11,8 m2 Tuba 10,5 m2 A-1 EI-30 A-1 VS-1 KOKKU: 63,6 m2 2,500 x 2,100 2,500 x 2,100 A A Korter nr. 4 Esik 14,2 m2 2,284 2,284 Dušš 3,0 m2 VAADE LOODEST WC 1,1 m2 VAADE KAGUST 1,6 m Elutuba+köök 23,0 m2 1,200 x 1,600 1,200 x 1,600 Magamistuba 11,8 m2 1,200 1,200 A-7 A-7 Tuba 10,5 m2 SS-1 2,5 m SS-2 Elutuba/köök Elutuba/köök SS-2 Tuba 23,0 m2 23,0 m2 Tuba KOKKU: 63,6 m2 VS-1 10,5 m2 10,5 m2 B B 0,700 x 2,100 0,700 x 2,100 WC WC Trepikoda 12,8 m2 9 10,000 3,033 3,033 SS-1 SS-1 0,800 x 2,100 0,800 x 2,100 SU-2 SU-2 VS-1 1,1 m2 1,1 m2 SU-1 SU-1 TEINE KORRUS KOKKU: 140,0 m2 8 0,700 x 2,100 0,700 x 2,100 0,800 x 2,100 10 0,800 x 2,100 SU-1 SS-3 7 11 SS-3 SU-1 SU-2 SU-2 1,200 x 1,600 1,200 x 1,600 6 SS-1 SS-1 2,5 m 12 5 1,200 1,200 13 Magamistuba 16 x 0,178 = 2,850 A-7 Magamistuba Dušš 4 Dušš A-7 SS-2 SS-2 3,0 m2 3,0 m2 11,8 m2 14 11,8 m2 3 15 1,6 m 2 16 1 Trepikoda 12,8 m2 2,284 2,284 VU-2 VU-2 Esik EI-30 3 4 EI-30 Esik 14,2 m2 63,6m2 63,6m2 14,2 m2 C C VS-1 0,700 x 1,800 1,800 x 1,800 0,700 x 1,800 VS-1 A-5 EI-30 A-6 EI-30 A-5 7,941 0,700 1,459 1,800 1,475 0,700 7,925 0,210 9,320 2,940 9,320 0,210 22,000 Luuk pööningule 800x600 mm Tulepüsivus EI-30 Kohtkindla redeliga 1 2 1 2 3 4 VAADE KIRDEST Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:100 Projekti autor: Ragnar Palm 01.10.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 01.10.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond ÜLDISED MÄRKUSED: 1. Arhitektuur-ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud Tellija poolne lähteülesanne Joonise nimetus: KATUSEKORRUSE PLAAN 2. Ehitustööd peavad toimuma arhitektuur-ehitusliku põhi- või tööprojekti järgi. 3. Kavandatava hoone esimese korruse tasapind ±0,000, välistreppide / välisterrasside astmete arvud, astmete kõrgused, Joonis: Töö number: välispanduste ja välisplatvormide kalded ja horisontaaltasapinnad täpsustatakse vajadusel krundi vertikaalplaneerimise OÜ Alfacad ja heakorrastustööde käigus. Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-3 A-46-2017 GSEducationalVersion  VAADE EDELAST 1 2 1 2 3 4 3 400 4 400 6 800 4 400 3 400 A A 410 40° 40° 40° 40° VAADE LOODEST VAADE KAGUST A-8 A-8 A-8 A-8 40° B B 10 400 9 580 40° A-8 A-8 A-8 A-8 26° 26° C C 410 6 800 8 800 6 800 410 21 580 410 22 400 1 2 1 2 3 4 VAADE KIRDEST Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:100 Projekti autor: Ragnar Palm 27.07.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 27.07.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: KATUSE PLAAN MÄRKUSED: 1. Hoone katusekatteks paigaldatakse Classic-profiiliga katuseplekk (toon RR23 Ruukki kataloogi järgi). Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-4 A-46-2017 GSEducationalVersion  - Katuseplekk - Sarikapenn (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm, - Horisontaalne puitroovitus 100x32(h) mm, s=350 mm s=600 mm (vahel ja peal puistevill 500 mm) - Tuulutusliist 50x25(h) mm, s=600 mm - Aurutõkkekile - Katuse aluskate - Puitroovitus 25x50(h) mm s=300 mm - Tuulutusliist 50x50(h) mm, s=600 mm - OSB puitlaastplaat 15 mm - OSB plaadi ribad 12 mm - Tulekindel kipsplaat 15 mm +8,068 - Puitsarikad (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm s= - Katuseplekk 600 mm - Horisontaalne puitroovitus 100x32(h) mm, s=350 mm +7,546 +7,546 - Tuulutusliist 50x25(h) mm, s=600 mm - Katuse aluskate - Tuulutusliist 50x50(h) mm, s=600 mm - Siseviimistlus - Tuuletõkkeplaat 13 mm - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) - Puitsarikad (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm s= - Kergkruusaplokk 150 mm (Weber Fibo 3 või analoog) 600 mm, vahel mineraalvill 200 mm +5,700 - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) - Termoprofiil 430 (h) mm, vahel mineraalvill 430 mm +5,359 - Siseviimistlus - OSB puitlaastplaat 15 mm - Tulekindel kipsplaat 15 mm +5,600 Tuletõkke mineraalvillariba 200 mm Tuletõkke mineraalvillariba 200 mm 2 500 +3,705 +3,705 - Silikoonkrohv - Siseviimistlus - Armeerimiskiht (võrk + segu) +3,100 - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) - Vahtpolüstürool EPS 60 Silver 200 mm - Kergkruusaplokk 200 mm (Weber Fibo 5 või analoog) - Soojustuse liim - Soojustuse liim - Kergkruusaplokk 200 mm (Weber Fibo 5 või analoog) EI-30 EI-30 - Vahtpolüstürool EPS 60 Silver 200 mm +2,100 - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) EI-30 EI-30 - Armeerimiskiht (võrk + segu) - Siseviimistlus +2,750 - Silikoonkrohv 2 750 - Puitparkett - Parketi aluskate - Raudbetoonplaat 80 mm (betooni tugevusklass C25/30) koos põrandaküttetorustikuga -0,050 ±0,000 -0,050 - Täisbetoneeritud (betooni tugevusklass C12/15) betoon-õõnesplokk 240 mm - Ehituskile 0,2 mm (vuugid teibitud, ülekattega 200 mm) -0,400 (nt Columbia kivi või analoog) - Jäik mineraalvillaplaat 30 mm (nt Isover FLO või analoog) - Võõphüdroisolatsioon (nt Langeproon XYPEX või analoog) - Monotliine raudbetoonplaat 220 mm (betooni tugevusklass C25/30) - Vahtpolüstürool EPS 120 Perimeeter 100 mm - Kipskrohv (nt Kanuf MP-75) - Armeerimiskiht (võrk + segu) - Siseviimistlus - Silikoonkrohv -1,800 - Täisbetoneeritud (betooni tugevusklass C12/15) betoon-õõnesplokk 240 mm - Täisbetoneeritud (C25/30) betoon-õõnesplokk 240 mm (nt Columbia kivi või analoog) (nt Columbia kivi või analoog) - Võõphüdroisolatsioon (nt Langeproon XYPEX või analoog) - Võõphüdroisolatsioon (nt Langeproon XYPEX või analoog) - Vahtpolüstürool EPS 120 Perimeeter 100 mm 4 290 5 290 - Vahtpolüstürool EPS 120 Perimeeter 100 mm - Drenaažimatt (nt Langeproon Iso-Drain või analoog) - Drenaažimatt (nt Langeproon Iso-Drain või analoog) - Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30) vundamenditaldmik 500x200(h) mm - Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30) vundamenditaldmik 500x200(h) mm - Tihendatud killustikalus 300 mm (fr 16-64 mm, tf 0,95) A B C - Tihendatud killustikalus 300 mm (fr 16-64 mm, tf 0,95) - Puitparkett - Sügavimmutatud rihveldatud terrassilaudis 120x28(h) mm s=130 mm - Parketi aluskate - Sügavimmutatud puittalastik 50x150(h) mm s=400 mm - Raudbetoonplaat 100 mm (betooni tugevusklass C25/30) koos põrandaküttetorustikuga - Ehituskile 0,2 mm (vuugid teibitud, ülekattega 200 mm) - Vahtpolüstüreensoojustus EPS 100 150 mm - Tihendatud liivalus ca 400 mm - Looduslik mineraalpinnas MÄRKUSED: 1. Suhtelisele kõrgusele ±0,000 vastab esimese korruse põrandapind. 2. Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30, armatuuri klass A500HW) vundamenditaldmikud mõõtmetega 500x200 (h) mm toetuvad minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud killustikalusele (fr 16-64 mm, tf 0,95). Kõrgusmärk taldmike alla -1,800. 3. Kaevetööde ajal ja vundamendi rajamisel vältida sademevee sattumist ehitussüvendisse ja pinnase leondumist. Liikumine ehitusmehhanismidega ehitussüvendis on keelatud. 4. Süvendite tagasitäide teha mineraalse pinnasega tihendades 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teha kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. 5. Vundamendiseinad rajatakse 240 mm betoon-õõnesplokkidest (nt Columbia-kivi või analoog) betoneerides õõned betooniga tugevusklassiga C12/15. Armeerida vastavalt tootja poolsetele juhistele. Välisperimeetril asuvad vundamendid hüdroisoleeritakse (nt Langeproon XYPEX või analoog). 6. Terrassi vundamendid rajatakse raudbetoonist Ø160 mm (betooni klass C25/30, armatuuri klass A500HW). Postide Töö nimetus: Mõõt: alla rajatakse minimaalselt 150 mm paksune tihendatud killustikalus (fr 16-64 mm, tf 0,95). Postide pealmine JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD kõrgusmärk -0,600. Postvundamendid peavad ulatuma vähemalt 1,2 m ulatuses maapinda. eelprojekt 1:100 7. Välistrepi vundament rajatakse 200 mm paksusest raudbetoonist (betooni tugevuseklass C30/37). Vundamentide alumine kõrgusmärk -1,100. Vundamentide alla paigaldatakse külmakergete vältimiseks vahtpolüstürool EPS 100 Projekti autor: Ragnar Palm 01.10.2018 Objekti asukoht: paksusega 100 mm. 8. Vundamentid eraldada muudest konstruktsioonidest horisontaalse hüdroisolatsiooniga. Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 01.10.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond 9. Armatuuri minimaalne kaitsekiht külg- ja ülalpinnas 30 mm, allpinnas 50 mm. Joonise nimetus: LÕIGE 1-1 10. Armatuurvardaid võib jätkata ülekattega 40Ø (kus Ø on jätkatava varda diameeter), mitte üle 50% varrastest samas ristlõikes. Vundamendi nurkades katkestada pikivardad vastasküljest 50 mm kaugusel. Joonis: Töö number: OÜ Alfacad 11. Betoonpõrand eraldada vundamentidest elastse vuugiga. Ukseaugus vundamendile rajatud põrand armeerida kahes Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; kihis. tel: 5558 3022 AR-5 A-46-2017 12. Kandvate puitdetailide tugevusklass C24. Terrassi puitmaterjal sügavimmutada. GSEducationalVersion  - Katuseplekk - Sarikapenn (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm, - Horisontaalne puitroovitus 100x32(h) mm, s=350 mm s=600 mm (vahel ja peal puistevill 500 mm) - Tuulutusliist 50x25(h) mm, s=600 mm - Aurutõkkekile - Katuse aluskate - Puitroovitus 25x50(h) mm s=300 mm - Tuulutusliist 50x50(h) mm, s=600 mm - OSB puitlaastplaat 15 mm - OSB plaadi ribad 12 mm - Katuseplekk - Tulekindel kipsplaat 15 mm +8,068 - Puitsarikad (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm s= - Horisontaalne puitroovitus 100x32(h) mm, s=350 mm 600 mm - Tuulutusliist 50x25(h) mm, s=600 mm +7,546 +7,546 - Katuse aluskate - Tuulutusliist 50x50(h) mm, s=600 mm - Tuuletõkkeplaat 13 mm - Puitsarikad (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm s= 600 mm, vahel mineraalvill 200 mm Tuletõkke mineraalvillariba 200 mm - Termoprofiil 430 (h) mm, vahel mineraalvill 430 mm - OSB puitlaastplaat 15 mm EI-30 - Siseviimistlus - Tulekindel kipsplaat 15 mm - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) EI-30 +4,950 - Kergkruusaplokk 200 mm (Weber Fibo 5 või analoog) - Soojustuse liim Tuletõkke mineraalvillariba 200 mm +5,600 - Vahtpolüstürool EPS 60 Silver 200 mm - Armeerimiskiht (võrk + segu) 2 500 +3,705 +3,705 - Silikoonkrohv - Silikoonkrohv - Armeerimiskiht (võrk + segu) - Siseviimistlus - Vahtpolüstürool EPS 60 Silver 200 mm - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) - Soojustuse liim - Kergkruusaplokk 150 mm (Weber Fibo 3 või analoog) - Kergkruusaplokk 200 mm (Weber Fibo 5 või analoog) EI-30 - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) +2,100 +3,150 - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) EI-30 - Siseviimistlus - Siseviimistlus +2,750 - Raudbetoon (betooni tugevusklass C30/37), harjatud +2,100 - Ehituskile 0,2 mm (vuugid teibitud, ülekattega 200 mm) 2 750 - Puitparkett - Parketi aluskate - Vahtpolüstüreen EPS 100 100 mm - Raudbetoonplaat 80 mm (betooni tugevusklass C25/30) - Tihendatud killustikalus min 150 mm (fr 16-64 mm, tf 0,95) +1,340 koos põrandaküttetorustikuga -0,050 ±0,000 -0,050 - Täisbetoneeritud (betooni tugevusklass C12/15) betoon-õõnesplokk 240 mm 2 400 - Ehituskile 0,2 mm (vuugid teibitud, ülekattega 200 mm) -0,400 (nt Columbia kivi või analoog) - Jäik mineraalvillaplaat 30 mm (nt Isover FLO või analoog) - Võõphüdroisolatsioon (nt Langeproon XYPEX või analoog) - Monotliine raudbetoonplaat 220 mm (betooni tugevusklass C25/30) -1,060 - Vahtpolüstürool EPS 120 Perimeeter 100 mm - Kipskrohv (nt Kanuf MP-75) - Armeerimiskiht (võrk + segu) - Siseviimistlus - Silikoonkrohv - Täisbetoneeritud (betooni tugevusklass C12/15) betoon-õõnesplokk 240 mm -1,100 - Täisbetoneeritud (betooni tugevusklass C12/15) betoon-õõnesplokk 240 mm (nt Columbia kivi või analoog) (nt Columbia kivi või analoog) - Võõphüdroisolatsioon (nt Langeproon XYPEX või analoog) - Võõphüdroisolatsioon (nt Langeproon XYPEX või analoog) 4 320 EI-30 5 270 EI-30 -1,800 - Vahtpolüstürool EPS 120 Perimeeter 100 mm - Vahtpolüstürool EPS 120 Perimeeter 100 mm - Drenaažimatt (nt Langeproon Iso-Drain või analoog) - Drenaažimatt (nt Langeproon Iso-Drain või analoog) - Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30) vundamenditaldmik 500x200 (h) mm - Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30) vundamenditaldmik 500x200(h) mm - Tihendatud killustikalus 300 mm (fr 16-64 mm, tf 0,95) A B C - Tihendatud killustikalus 300 mm (fr 16-64, tf 0,95) - Puitparkett - Sügavimmutatud rihveldatud terrassilaudis 120x28(h) mm s=130 mm - Parketi aluskate - Sügavimmutatud puittalastik 50x150(h) mm s=400 mm - Raudbetoonplaat 100 mm (betooni tugevusklass C25/30) koos põrandaküttetorustikuga - Ehituskile 0,2 mm (vuugid teibitud, ülekattega 200 mm) - Vahtpolüstüreensoojustus EPS 100 150 mm - Tihendatud liivalus ca 400 mm MÄRKUSED: - Looduslik mineraalpinnas 1. Suhtelisele kõrgusele ±0,000 vastab esimese korruse põrandapind. 2. Raudbetoonist (betooni tugevusklass C25/30, armatuuri klass A500HW) vundamenditaldmikud mõõtmetega 500x200 (h) mm toetuvad minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud killustikalusele (fr 16-64 mm, tf 0,95). Kõrgusmärk taldmike alla -1,800. 3. Kaevetööde ajal ja vundamendi rajamisel vältida sademevee sattumist ehitussüvendisse ja pinnase leondumist. Liikumine ehitusmehhanismidega ehitussüvendis on keelatud. 4. Süvendite tagasitäide teha mineraalse pinnasega tihendades 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teha kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. 5. Vundamendiseinad rajatakse 240 mm betoon-õõnesplokkidest (nt Columbia-kivi või analoog) betoneerides õõned betooniga tugevusklassiga C12/15. Armeerida vastavalt tootja poolsetele juhistele. Välisperimeetril asuvad vundamendid hüdroisoleeritakse (nt Langeproon XYPEX või analoog). 6. Terrassi vundamendid rajatakse raudbetoonist Ø160 mm (betooni klass C25/30, armatuuri klass A500HW). Postide Töö nimetus: Mõõt: alla rajatakse minimaalselt 150 mm paksune tihendatud killustikalus (fr 16-64 mm, tf 0,95). Postide pealmine JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD kõrgusmärk -0,600. Postvundamendid peavad ulatuma vähemalt 1,2 m ulatuses maapinda. eelprojekt 1:100 7. Välistrepi vundament rajatakse 200 mm paksusest raudbetoonist (betooni tugevuseklass C30/37). Vundamentide alumine kõrgusmärk -1,100. Vundamentide alla paigaldatakse külmakergete vältimiseks vahtpolüstürool EPS 100 Projekti autor: Ragnar Palm 01.10.2018 Objekti asukoht: paksusega 100 mm. 8. Vundamentid eraldada muudest konstruktsioonidest horisontaalse hüdroisolatsiooniga. Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 01.10.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond 9. Armatuuri minimaalne kaitsekiht külg- ja ülalpinnas 30 mm, allpinnas 50 mm. Joonise nimetus: LÕIGE 2-2 10. Armatuurvardaid võib jätkata ülekattega 40Ø (kus Ø on jätkatava varda diameeter), mitte üle 50% varrastest samas ristlõikes. Vundamendi nurkades katkestada pikivardad vastasküljest 50 mm kaugusel. Joonis: Töö number: OÜ Alfacad 11. Betoonpõrand eraldada vundamentidest elastse vuugiga. Ukseaugus vundamendile rajatud põrand armeerida kahes Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; kihis. tel: 5558 3022 AR-6 A-46-2017 12. Kandvate puitdetailide tugevusklass C24. Terrassi puitmaterjal sügavimmutada. GSEducationalVersion  VAADE KIRDEST +8,068 3 +4,950 +3,150 +3,182 +2,100 8 ±0,000 -0,400 22 000 2 4 1 5 6 VAADE KAGUST +8,068 +7,546 3 VÄRVITOONID: 1. Seinad, krohv, toon valge (Fassade A1 helevalge Caparoli kataloogi järgi); +5,044 2. Sokkel, krohv, toon hall (Fassade A1 Granit 30 Caparoli kataloogi järgi); +4,750 3. Katus, plekk, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 4. Aknaraamid, PVC, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 5. Välisuks, metall, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 4 6. Trepp, betoon, toon hall (RR22); +3,150 +3,182 7. Terrass, puit, toon tumepruun (Pinotex Kuluhein kahes kihis) 8. Vihmaveesüsteem, plekk, tumehall (RR23). +2,100 1 Töö nimetus: Mõõt: 8 JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:100 ±0,000 -0,400 Projekti autor: Ragnar Palm 26.01.2019 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 26.01.2019 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond 7 2 10 000 6 Joonise nimetus: VAATED KIRDEST JA KAGUST Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-8 A-46-2017 GSEducationalVersion  3 VAADE EDELAST +8,068 +7,546 +5,250 +3,150 +3,182 Järve tee 1 Valgustus +2,100 Maja number 8 ±0,000 -0,400 22 000 7 1 4 VAADE LOODEST +8,068 3 +7,546 +5,331 +4,750 VÄRVITOONID: 1. Seinad, krohv, toon valge (Fassade A1 helevalge Caparoli kataloogi järgi); +3,150 +3,182 2. Sokkel, krohv, toon hall (Fassade A1 Granit 30 Caparoli kataloogi järgi); 3. Katus, plekk, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 1 4. Aknaraamid, PVC, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); +2,100 5. Välisuks, metall, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 6. Trepp, betoon, toon hall (RR22); 8 7. Terrass, puit, toon tumepruun (Pinotex Kuluhein kahes kihis) 8. Vihmaveesüsteem, plekk, tumehall (RR23). ±0,000 ±0,000 -0,400 Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:100 10 000 Projekti autor: Ragnar Palm 26.01.2019 Objekti asukoht: 6 2 4 7 Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 26.01.2019 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: VAATED EDELAST JA LOODEST Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-9 A-46-2017 GSEducationalVersion  - Katuseplekk - Horisontaalne puitroovitus 100x32(h) mm, s=350 mm - Tuulutusliist 50x25(h) mm, s=600 mm - Katuse aluskate - Tuulutusliist 50x50(h) mm, s=600 mm - Tuuletõkkeplaat 13 mm - Puitsarikad (puidu tugevusklass C24) 50x200(h) mm s= 600 mm, vahel mineraalvill 200 mm - Termoprofiil 430 (h) mm, vahel mineraalvill 430 mm - OSB puitlaastplaat 15 mm - Tulekindel kipsplaat 15 mm - Katuseplekk - Roovitus 32x100(h) mm s=350 mm - Roovitus 50x50 mm s=600 mm Puidust müürilatt 200x50(h) - Silikoonkrohv - Armeerimiskiht (võrk + segu) Hüdroisolatsioon - Vahtpolüstürool EPS 60 Silver 200 mm - Soojustuse liim - Kergkruusaplokk 200 mm (Weber Fibo 5 või analoog) - Kipskrohv (nt Knauf MP-75 või analoog) - Siseviimistlus - Roovitus 50x50 mm s=600 mm - Puitlaudis 75x22(h) mm Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:10 Projekti autor: Ragnar Palm 13.11.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 13.11.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: RÄÄSTA SÕLM Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-7 A-46-2017 GSEducationalVersion  tähis ava, mõõt arv märkused tähis ava, mõõt arv märkused 4 Klaasitud PVC-raamiga aken 1 Metallraamil klaasitud välisuks Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 Värv: raami toon RR23 (Ruukki värvikataloogi järgi) 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas A-1 Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K Lävepakuga 2 100 Lukk: Automaatselt lukustuv, väljastpoolt avatav puutevõtmega, 2 100 VU-1 seestpoolt lingiga. Soojusjuhtivus: U=1,1 W/m2K 2 500 2 000 10 Klaasitud PVC-raamiga aken parem 3 Metallraamiga uks Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 Värv: tumehall RR23 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas vasak 2 Lävepakuga, sulguriga Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K Lukk: Abloy, seestpoolt lukustatav pöördnupuga 2 100 A-2 2 100 VU-2 Tulepüsivus: EI-30 1 000 900 2 Klaasitud PVC-raamiga aken parem 5 Puitraamiga sileuks Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 Värv: raami toon ja ukseliistude toon naturaalne tamm 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas vasak 5 Lävepakuta Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K 2 100 Lukk: Abloy, seestpoolt pöördnupuga lukustatav 2 100 A-3 SU-1 700 800 4 Klaasitud PVC-raamiga aken parem 4 Puitraamiga sileuks Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 Värv: raami toon ja ukseliistude toon naturaalne tamm 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas vasak 4 Lävepakuta Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K Lukk: Abloy, seestpoolt pöördnupuga lukustatav 2 100 2 100 A-4 SU-2 1 200 700 2 Klaasitud PVC-raamiga aken Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K 1 800 A-5 700 1 Klaasitud PVC-raamiga aken Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K 1 800 A-6 1 800 4 Klaasitud PVC-raamiga aken Värv: raami toon ja aknapleki toon tumehall RR23 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas 1 600 Soojusjuhtivus: U=0,9 W/m2K A-7 1 200 8 Polüuretaankattega puitaken Värv: raami toon tumehall RR23 3x klaaspakett; kirgas, sisemine selektiivklaas Soojusjuhtivus: U=1,1 W/m2K Töö nimetus: Mõõt: 1 600 A-8 JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:100 900 Projekti autor: Ragnar Palm 01.10.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 01.10.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: AVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AR-10 A-46-2017 GSEducationalVersion  m 70 Projekteeritava hoone asukoht Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tähtvere vald, Tartu maakond Tuletõrjehüdrandi asukoht Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:2000 Projekti autor: Ragnar Palm 27.07.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 27.07.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: SITUATSIOONISKEEM Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AS-1 A-46-2017 GSEducationalVersion  LÕIGE A-A HOONETE - hall nunnakivi 60 mm EKSPLIKATSIOON: - tihendatud liivalus ca 150 mm - tihendatud killustikalus ca 200 mm - naturaalne pinnas 1. Projekteeritav korterelamu 2° 39,57 KINNISTU TEHNILISED ANDMED: Tee kai tse vöö ndi 39,56 Katastritunnus 83101:001:0466 laiu ss õid Kinnistu pindala 1644 m² ura 39,38 ja väl imi Lammutatav 39,2 Sihtotstarve Elamumaa 100% ses 8 hoone 39 t se ,2 rva 8 39 st 3 39 ,3 0m ,2 39 8 3 ,4 HOONE TEHNILISED ANDMED: 8 39 ,5 8 39 ,6 8 39 ,7 Lammutatav kelder 8 KK1 39 Ehitusalune pind 220,0 m² Rajatav elektripost ,88 Maap: 40,07 PROJEKTEERITAV KEEVISVÕRKPIIRE (M 1:50) Maapealse osa alune pind 220,0 m² Luuk: 40,07 Jalgrattahoidja asukoht 39,9 8 4 A A Maapealsete korruste arv 2 39 Rake: 400/315 PL 2 Maa-aluste korruste arv 0 ,58 39, 48 Absoluutne kõrgus 48,68 m 3 40,08 C 2 KK1 1) 38,01 De200PVC Maap: 40,07 Kõrgus 8,5 m 2) 38,01 De200PVC 1300 mm Luuk: 40,07 40,17 B 1 Rake: 400/315 PL Pikkus 22,0 m RK1 1) 38,01 De200PVC Laius 10,0m Maap: 40,09 Sügavus 0,0 m Luuk: 40,09 A 3 1 1 2) 38,01 De200PVC RK1 Suletud netopind 316,2 m2 Rake:560/500 PL 40 C 40,20 18 ±0,000=+40,18 Maap: 40,09 39,35 Köetav pind 316,2 m2 90 Luuk: 40,09 52 93 1570 m3 4 1) 38,03 De200PVC 20 Rake:560/500 PL Maapealse osa maht Maht 1570 m3 B 2) 38,22 De160PVC 29 ,11 1) 38,03 De200PVC 40 90 3 39 2) 38,22 De160PVC Hoone tulepüsivuse klass TP 2 42 3) 38,28 De110PE 39 ,13 Nähtavuskolmnurga vaatekiir 160 m 3) 38,28 De110PE 93 2 1 KK1 20 4,3m 1 KK1 Hoone ±0,000 vastab abs km +40,18 A 40,01 39,54 OK1 OK1 2 4 2 53 OK1 Krundi täisehitus 13,4% ls=7,0 m 40,28 OK1 1 39,54 De160PVC otsakorgiga 1 2 De160PVC otsakorgiga 68 10m 1 2 39,60 Maap: 40,11 3 Toru: 38,24 RK1 Maap: 40,11 3 40,01 39,35 Toru: 38,24 RK1 iir 80 m 39,66 39,35 HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID: aatek 40 ,39 1 40,24 40,08 39,62 rga v ,3 40 0,3 2 u 4 n kolm 39,95 Perspektiivse veoauto avus 40,24 Näht 40,26 39,72 koordinaadi 40,06 pöördekoridor järjekorranumber X Y 40,32 39,65 40,00 1 6474785,02 649874,66 40,29 Perspektiivne sissepääs 2 6474793,88 649854,52 Mäeotsa kinnistule 3 6474784,72 649850,49 4 6474775,86 649870,63 Nähtavuskolmnurgad MÄRKUSED: 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis Teekaitsevööndi piir 2. Kõrgused EH2000 süsteemis TINGMÄRGID: Projekteeritav veetrass Sissepääs hoonesse Kinnistu piir Projekteeritav Olemasolev likvideeritav Sissepääs kinnistule kanalisatsioon õhuliin Säilitatav õhuliin Rajatav tänavakivisillutis Projekteeritav hekk Rajatav elektripost Prügikonteiner Lammutatav salvkaev Rajatav maakaabel Töö nimetus: Mõõt: Tänava veetrass Heakorrastatav muru JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:500 Tänava kanalisatsioon Likvideeritavad hooned Projekti autor: Ragnar Palm 21.02.2019 Objekti asukoht: Projekteeritav võrkaed Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 21.02.2019 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Eemaldatavad üksikud puud Projekteeritav terrass Joonise nimetus: ASENDIPLAAN MÄRKUSED: Joonis: Töö number: 1. Käesoleva joonise alusplaanina on kasutatud Wew OÜ töö nr. GEO-145-17, mõõdistuse aeg 08.2017 OÜ Alfacad 2. Maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 m Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; 3. Parkimiskohtade ja jalgrattakohtade arvutus on toodud seletuskirjas lk.7. tel: 5558 3022 AS-2 A-46-2017 GSEducationalVersion  2,0 Lammutatav 2,0 hoone Lammutatav kelder KK1 Maap: 40,07 Luuk: 40,07 Rake: 400/315 PL 1) 38,01 De200PVC 2) 38,01 De200PVC 2,0 RK1 Maap: 40,09 4,0 Luuk: 40,09 Rake:560/500 PL 1) 38,03 De200PVC 2) 38,22 De160PVC 3) 38,28 De110PE 1 KK1 OK1 2 OK1 De160PVC otsakorgiga 1 2 Maap: 40,11 3 Toru: 38,24 RK1 Maaküttekontruuri ala MÄRKUSE 1. Projekte 2. Mõlema 3. Katusek 4. Välisfas 5. Maksim T Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD OÜ ALFACAD eelprojekt 1:500 Projekti autor: Projekti autor: Ragnar Palm 27.07.2018 Objekti asukoht: Vastutav spet.: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 27.07.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: MAAKÜTTEKONTUURI ALA Joonis: Töö number: OÜ Alf OÜ Alfacad Kalda Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 55 tel: 5558 3022 KV-1 A-46-2017 GSEducationalVersion   Meristo Kinnisvara OÜ Ojaääre tn 5a, Tüki küla Tähtvere vald, Tartu maakond Tel: +372 5332 4897 Teie 19.09.2017 Meie 06.10.2017 AR-9/463-1 LIITUMISTINGIMUSED NR 360 Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga liitumiseks Objekt: Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tähtvere vald, Tartu maakond (83101:001:0466) Veetarve: 2,0 m3/ööp, 0,73 l/s Ärajuhitava reovee kogus: 2,0 m3/ööp, 2,2 l/s Veesurve liitumispunktis: 2,0 – 6,0 bar Veevarutuse liitumispunkt: veetoru PE PN10 De32 mm, vt Lisa-1 maakraan DN25 mm sügavus maapinnast – h= ca 1,80 m (toru peal) Vee-ettevõte tagab liitumispunktis veetorustikus normidele vastava veekvaliteedi (Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrus nr 82. Reoveekanalisatsiooni liitumispunkt: reoveekanalisatsioonitoru PVC SN8 De160 mm, vt Lisa-1 sügavus maapinnast – h= ca 1,87 m (toru põhja), abs 38,24 m Liitumistingimustega kehtestatakse Liitujale vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikuga liitumise tingimused ning määratakse ära võimalikud liitumispunktide asukohad. Järve tee 1 kinnistule on kinnistu piirile välja ehitatud veevarustuse liitumispunkt, veetoru PE De32 mm, maakraan DN25 mm (vt lisa-1). Kuna kinnistule on planeeritud kortermaja (4 korterit), siis tuleb olemasolev liitumispunkt ümberehitada. Veevarustuse ühendustorustik tuleb dimensioneerida hoone arvutusliku veevajaduse järgi. Olemasolev ühendustorustik tuleb sulgeda elekterkeevisotsakorgiga vahetult peatorustiku juurest. Järve tee 1 kinnistule on kinnistu piirile välja ehitatud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, reoveekanalisatsioonitoru PVC De160 mm, mis on lõpetatud otsakorgiga kinnistu piiri ääres(vt lisa- 1). Planeeritava hoone reovee ärajuhtimine lahendada olemasoleva liitumispunkti baasil. Kõik kulutused, mis on seotud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustike ümberehitusega tasub täies ulatuses Liituja. Liitumistasu = kulutused, mis on vajalik teha liitumispunktide ümberehitamiseks (projekteerimine + ehitustööd + omanikujärelevalve). Liitumispunktide ümberprojekteerimine lahendada koos kinnistusiseste torustike projektiga. Liitumispunktide ümberehitustööd korraldab AS Emajõe Veevärk. 1 Kinnistu sisesed torustikud Kinnistu sisesed torustikud rajab kinnistu omanik. Veevarustus: Kinnistule rajada ühendustorustik liitumispunktist kuni hoone veemõõdusõlmeni (veemõõdusõlm kaasa arvatud). Veearvesti paigaldatakse veemõõdusõlme AS Emajõe Veevärk poolt tasuta. Ühendustorustikule ja veemõõdusõlmele esitatavad tingimused: 1. veetoru minimaalne läbimõõt De32mm (DN25 mm), veevarustuse ühendustorustik dimensioneerida hoone arvutusliku veevajaduse järgi; 2. veetoru materjal PE; 3. veetoru ja veetoru ühendusliitmikud peavad olema vähemalt PN10 surveklassiga; 4. veetoru minimaalne rajamissügavus maapinnast 1,80 m toru peale; 5. enne veemõõdusõlme on ühendustes keelatud kasutada plastist mehaanilisi surveliitmikke; 6. veetorude ühendamiseks tuleb kasutada elekterkeevisliitmike. Hoonesse tuleb rajada AS Emajõe Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. AS Emajõe Veevärk üldised tehnilised tingimused veemõõdusõlmele vt http://www.evv.ee/upload/fck/AS-EMAJoE-VEEVaRK-uLDISED-TEHNILISED-TINGIMUSED- VEEMooDUSoLMELE-20_04_2015.pdf Veetorustiku hargnemine peale kinnistule sisenemist on lubatud üksnes peale veemõõtjat. Reoveekanalisatsioon: Rajada ühendustorustik liitumispunktist kuni hooneni (hooneteni). Ühendustorustikule ja kaevudele esitatavad tingimused: 1. reoveekanalisatsioonitoruna kasutada vastavat sertifikaati omavaid SN8 rõngasjäikusega torusid (PVC, PP); 2. ühendustorustik liitumispunktist kuni kinnitu sees asuva esimese kaevuni rajada PVC SN8 De160 mm torudest; 3. kinnistule tuleb paigaldada vähemalt üks kanalisatsioonikaev; 4. igasse torustiku pöörde- ja hargnemiskohta tuleb paigaldada kaev; 5. ühendustorustikul kasutada PE kontrollkaevusid, minimaalne läbimõõt De400/315 mm. Hoonete kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasilöögiklappi. Kui kõrguslikult ei ole võimalik reovee isevoolne ärajuhtimine, siis tuleb kinnistule projekteerida reoveepumpla ja survekanalisatsioonitorustik, mis peab enne olemasolevasse kaevu juhtimist suubuma rahustuskaevu. Juhul kui kinnistul tekkivasse reovette võivad sattuda rasvad, õli- ja naftasaadused või liiva osakesed, peab kinnistult väljuv reovesi läbima esmalt rasva-, õlipüünise ja liivapüüduri. 2 Normaalsest olmereoveest koguseliselt või ainete sisalduse tõttu erinev reovee ärajuhtimine tuleb eraldi välja tuua ning kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Vastavad erisused määratletakse nii liitumis- kui ka tarbimislepingus. Sademeveekanalisatsioon Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud! Sademevee ärajuhtimine lahendada kinnistul immutamisel pinnasesse. Võimalusel juhtida sademevesi ümbritsevatele haljasaladele ja kraavidesse või olemasolevatesse drenaažitorustikesse. Kinnistul tekkiva sademevee ärajuhtimine ja puhastamine lahendada vastavalt standarditele ja seadusandlusele. Üldised tingimused: · Käesolevad liitumistingimused ei anna õigust ühendada kinnistu sisest torustikku olemasoleva või rajatava liitumispunktiga! · Enne kinnistu siseste torustike ühendamist liitumispunktidega sõlmida AS’iga Emajõe Veevärk liitumisleping. · Kolmandate kinnistuomanikega, kelle kinnistuid võib rajatav ühendustorustik läbida, on soovitav sõlmida notariaalsed isikliku kasutusõiguse lepingud. · 3 tööpäeva enne vee- ja kanalisatsioonirajatistega seonduvate ehitustööde algust teavitada AS-i Emajõe Veevärk, [email protected], 731 1840. · Ühe kinnistu kohta on lubatud üks liitumine, st üks maakraan ja üks reoveeühendus. Ühe kinnistu kohta saab sõlmida ühe liitumis- ja tarbimislepingu. Ühel kinnistul paiknevate mitmete hoonete või ridaelamute korral tuleb arvestada pea-veemõõtja ja alam-veemõõtjate paigaldamisega. · Tingimusi täiendavad kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise ja liitumise eeskirjad. · Tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste väljastamisest. · Peale kinnistu siseste torustike väljaehitamist tuleb kinnistu torustike kohta esitada AS-ile Emajõe Veevärk digitaalsed teostusjoonised. Rajatud torustike teostusjoonis(ed) edastada digitaalselt AS-i Emajõe Veevärk hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale ehitustööde lõppu [email protected]. / digitaalselt allkirjastatud / Rauno Ränkel AS Emajõe Veevärk Tel: +372 5345 8415 Lisad: Lisa-1 - Liitumispunktide asukoha skeem 3  LIITUMISLEPING nr 300590 1. OSAPOOLED 1.1 Liituja Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Martinfeld, Meelis 38612062784 Kontakt Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond aadress Tüki, Ojaääre tn, 5a 61411 Tartu maakond Telefon e-post 5373 3152 [email protected] 1.2 Võrguettevõtja Nimi Registrikood Elektrilevi OÜ 11050857 Klienditeeninduse aadress Klienditeeninduse e-post Klienditeeninduse telefon Kadaka tee 63, 12915 Tallinn [email protected] 7 771 545 2. LISATEENUSE OSUTAMINE 2.1 Lisateenuse osutamise andmed Lisateenuse osutamise aadress Ilmatsalu alevik, Järve tee, 1, Tartu maakond Nimetus Katastriüksuse number 83110:001:0466 2.2 Lisateenuse osutamise andmed Faaside arv Amprite arv Lisateenuse nimetus Võrgu ümberehitus kliendi soovil Liituja (esindaja) Võrguettevõtja esindaja Allkiri Allkiri 1/3 LIITUMISLEPING nr 300590 3. LISATEENUSE TASU 3.1 Tasu arvestus Lisateenuste hinna arvestus Kalkulatsioon Summa Käibemaks Summa käibemaksuta käibemaksuga Lisateenuse hind 1783.54 356.71 2140.25 Lisateenuse menetlustasu 60.00 12.00 72.00 Lisateenuse kokku 1843.54 368.71 2212.25 Võrguettevõtja võib lisateenuse tasu ühepoolselt vähendada. Võrguettevõtja võib kliendilt nõuda lepingus kokkulepitud lisateenuse tasu ületava tasu maksmist juhul, kui lepingu sõlmimisel ei olnud tasu suurenemist võimalik ette näha ja ta on klienti tasu suurenemisest enne täiendavate kulude tegemist teavitanud. Kui klient ei ole tasu suurenemisega nõus, on tal õigus leping üles öelda 14 päeva jooksul peale teate saamist. 3.2 Tasu maksmine Tähtaeg Summa Käibemaks Summa käibemaksuta käibemaksuga Liituja tasub esimese osamakse Vastavalt arvele 951.77 190.35 1142.12 Liituja tasub viimase osamakse Vastavalt arvele Viimase osamakse suurus täpsustatakse tööprojekti põhjal Riiklike maksude muutumisel on Võrguettevõtjal õigus korrigeerida tasu muutunud maksumäära võrra. Liitumislepingu menetlustasu muutmisel pakkumise kehtivusperioodi jooksul, rakendatakse esimese osamakse arve koostamisel hetkel kehtivat tasumäära. 4. VÕRGUÜHENDUSE VALMIMISE TÄHTAEG Võrguettevõtja tagab kliendile lisateenuse osutamise hiljemalt 90 päeva pärast esimese osamakse laekumist võrguettevõtjale tingimusel, et ka teine osamakse on tasutud arvel märgitud tähtajaks. 5. MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 Leping lahutamatuks osaks on alljärgnevad lisad: 5.1.1 Elektrilevi OÜ võrgu lisateenuste osutamise tüüptingimused; 5.1.2 Tehnilised tingimused. 5.2 Kui lepingu täitmise käigus selgub, et võrguettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, mis takistab lepingu täitmist ning see põhjus on kliendist tulenev (muuhulgas kui kliendi maa-alal puudub detailplaneering või ehitusõigus, detailplaneeringus ei ole määratud elektrivõrgu asukohta, kliendi maa-ala on ettevalmistamata, sh ei ole tagatud ehitusfront, ei ole tagatud pinnas vastavalt vertikaalplaneeringule, tee asukohad ei ole maha märgistatud, kinnistu piirimärgid puuduvad, puudub juurdepääsutee, puudub pinnavee äravool), siis võrguettevõtja teavitab klienti lepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab kliendile takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 5.3 Võrguettevõtja vastutus võrgu lisateenuse lepingu täitmise eest on välistatud kui: 5.3.1 võrguettevõtja ei saa lepingut täita p-is 5.2 nimetatud kliendist tuleneva asjaolu tõttu; 5.3.2 võrguettevõtja ei saa elektrivõrgu ehitamiseks vajalikke lube, kooskõlastusi ja/või ehitamiseks vajalikku maakasutusõigust. Liituja (esindaja) Võrguettevõtja esindaja Allkiri Allkiri 2/3 LIITUMISLEPING nr 300590 6. LIITUMISLEPINGU LÕPETAMINE 6.1 Klient võib liitumislepingu igal ajal lõpetada teatades võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette. 6.2 Võrguettevõtjal on õigus võrgu lisateenuse, teatades sellest liitujale kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette, juhul kui: 6.2.1 klient ei likvideeri p-s 5.2 nimetatud takistust võrguettevõtja poolt määratud tähtajaks ja võrguettevõtja on andnud kliendile takistuse kõrvaldamiseks veel täiendava mõistliku tähtaja, mis ajaks klient ei ole takistust likvideerinud ja pooled ei ole leppinud kokku uues tähtajas; 6.2.2 klient teatab, et ta ei soovi võrguühenduse valmimist liitumislepingus kokku lepitud tähtajaks ja liitumislepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt 3 (kolm) aastat; 6.2.3 klient on lepingujärgse tasu maksmisega viivitanud rohkem kui 30 päeva või on rikkunud oluliselt muid liitumislepingust või õigusaktides sätestatud kohustust ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja poolt antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul; 6.2.4 võrguettevõtjal ei ole võimalik võrguteenust osutada ja õigusakt lubab sellisel juhul teenuse osutamisest keelduda. 7. MUUD TINGIMUSED 7.1 Leping on koostatud 2 eksemplaris, üks jääb võrguettevõtjale ja teine kliendile. 7.2 Leping loetakse sõlmituks allakirjutamisest mõlema poole poolt, kui see toimub varem kui 17.09.2017 7.3 Kinnistul asuval A-tüüpi r/b mastil asuva kurepesa mahavõtmiseks loa hankimise ja likvideerimise lubas klient võtta enda hooleks. Liituja Võrguettevõtja Nimi Nimi Martinfeld, Meelis Elektrilevi OÜ Esindaja nimi Volitatud esindaja nimi Kuupäev Kuupäev Allkiri Allkiri 3/3  TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 20.03.2018 nr 254 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik projekteerimistingimuste määramine korterelamu püstitamiseks 06.02.2018. a esitati arhitektuuri ja ehituse osakonnale projekteerimistingimuste taotlus nr PTH- 18-024 Järve tee 1 kinnistul, Ilmatsalu alevikus korterelamu püstitamiseks. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgselt kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel lubada ilma detailplaneeringut koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Ühtlasi peavad olema määratud üldplaneeringus vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine ei tohi olla vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt asub Järve tee 1 Ilmatsalu alevikus olemasoleval tiheasustusalal elamumaa juhtotstarbega maa-alal, kus on lubatud kolme- ja enamakorruseliste korterelamute püstitamine olemasolevatesse korrusmajadega piirkondadesse. Järve tee äärse hoonestuse moodustavad valdavalt ühe täis- ja ühe katusekorrusega kuni nelja korteriga elamud (Järve tee 4, 9, 11, 13), lisaks on suuremaid korterelamuid ja üksikelamuid. Kooskõlas üldplaneeringu ja hoonestuslaadiga on linnavalitsuse hinnangul krundile sobilik kuni kahekorruselise korterelamu püstitamine suurima lubatud ehitisealuse pinnaga kuni 220 m². Linnavalitsus on seisukohal, et projekteerimistingimustega ehitusõiguse määramine ei halvenda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Linnavalitsuse hinnangul ei ole nimetatud taotluse kohase krundi ehitusõiguse määramiseks uue detailplaneeringu koostamine otstarbekas ega vajalik, kuna eesmärki on võimalik saavutada käesolevate projekteerimistingimustega. Detailplaneeringu koostamisega kaasneks käesoleval juhul tarbetu ajakulu, sest kõik eeldused projekteerimistingimuste alusel projekteerimiseks ja püstitamiseks on olemas. Võttes arvesse PlanS § 125 lg-s 5 sätestatut, loobub Tartu Linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustusest Järve tee 1 kinnistul. Vastavalt Ehitusseadustiku § 31 lg 3 kaasas Tartu Linnavalitsus projekteerimistingimuste menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kes kooskõlastas eelnõu kavandi märkusteta. Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitas Tartu Linnavalitsus märkusteta. Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitas Tartu Linnavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu kavandi kooskõlastamiseks Maanteeametile. Maanteeamet kooskõlastas kavandi tingimusel, et eelnõud täiendatakse vastavalt nende 06.03.2018. a kirjale nr 15-2/18/9555-2. Projekteerimistingimuste tabelit on täiendatud Maanteeameti märkustega. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 ja Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 10 lg 1 Tartu Linnavalitsus otsustab: 1. Määrata projekteerimistingimused Järve tee 1, Ilmatsalu alevikus korterelamu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale. 2. Korraldus jõustub projekteerimistingimuste taotlejatele teatavakstegemisest. 3. Korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär 2 (6)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 20.03.2018. a korralduse nr 254 juurde PROJEKTEERIMISTINGIMUSED HOONE PROJEKTEERIMISEKS Määratud: Tartu Linnavalitsuse nr PTH-18-024 20.03.2018. a korraldusega nr 254 1. ÜLDANDMED Krundi aadress: Järve tee 1, Ilmatsalu alevik Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Krundi pindala: 1647 m² Kavandatav ehitustegevus: korterelamu püstitamine 2. LÄHTE- Projekteerimistingimuste taotlus 06.02.2018. a nr PTH-18-024 MATERJAL: 3. ARHITEKTUUR- 1. Ehitusala: vt lisa 1 SED JA LINNA- 2. Krundi täisehitus: kuni 15% (arvutus näidata asendiplaanil) EHITUSLIKUD 3. Hoonete arv krundil: 1 põhihoone, 1 abihoone (kuni 60 m²) TINGIMUSED: 4. Põhihoone suurim lubatud ehitisealune pind: 220 m² 5. Korterite arv: kuni 4 6. Arhitektuur: kõrgetasemeline, kaasaegne. Kujunev kompleks peab moodustama professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku. 7. Korruste arv: kuni 2 (2. korruse brutopind kuni 70% ehitisealusest pinnast) 8. Lubatud suurim kõrgus: 8,5 m maapinnast 9. Räästajoone kõrgus: ~3,5 m maapinnast. Järgida Järve tee äärsete elamute räästajoone kõrgust. 10. Katus: viilkatus, harjajoon paralleelselt Järve teega. o 11. Katusekalle: 40-50 12. Katusekate: plekk, kivi jmt. Vältida matkivaid materjale. Tasakatusega osad soovitav lahendada osaliselt katuseterrassina. 13. Katuseuukide kogupikkus ei tohi ületada 2/5 räästa pikkusest (vajadusel lahendada mitmes osas). 14. Välisviimistlus: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Soovitame vältida matkivaid materjale. Vaadetel anda läbimõeldud värvilahendus kataloogi alusel koos värvinäidistega. 15. Vertikaalplaneerimine: lahendada asendiplaanil. Näidata katendid. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 16. Piirded: lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, kõrgusega 1,2 - 1,5 m. Järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Esitada joonis. 17. Haljastus: anda põhimõtteline kujunduslik-funktsionaalne lahendus. Säilitada maksimaalselt krundil kasvavad täiskasvanud puud. 18. Parkimine, juurdepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada 3 (6)  18. Parkimine, juurdepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada normikohaselt (EVS 843:2016, Tähtvere valla jää tmehoolduseeskiri, korterelamu puhul: Tartu linna juhend "Jalgrattaparklate tüüptingimused") oma krundil. Riigiteel parkimist ja manööverdamist mitte ette näha. Sõidetava kattega osa krundist peab olema väiksem kui kompaktsed haljastatud osad. 19. Hoone number: näha ette tänavapoolsel seinal või krundi piirde küljes nähtaval kohal (näidata joonistel). 20. Välisvalgustus: lahendada sissepääsudel ja numbrimärgil. 4. INSENER- 1. Projekti koosseisus esitada insenertehniline projektlahendus vee-, TEHNILISED kanalisatsiooni- ja elektrivarustusele ning küttele ja TINGIMUSED: ventilatsioonile. Vajalikele eriosadele taotleda tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada vastavate võrguvaldajatega. 5. 1. Järve tee 1 asub osaliselt riigitee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ERISEADUSTEST kaitsevööndis. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas välja TULENEVAD tuua EhS § 71 kohane kaitsevöönd. NÕUDED 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja EhS § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoone paiknemisel kinnistul lähtuda olemasoleva Järve tee 7 hoone kaugusest riigitee suhtes, mis on ca 17 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. Hoone paiknemisel teekaitsevööndis tagada nõuetekohane külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt normide punktile 5.2.7, tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Kinnistule juurdepääsuks kasutada olemasolevat mahasõitu riigitee km 6,840 ning tagada juurdepääs Mäeotsa kinnistule (katastritunnus 83101:001:0468). Projektis, millega kavandatakse korterelamu rajamist, tuleb näidata illustratiivselt perspektiivne juurdepääs Mäeotsa kinnistule. Riigiteega ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus (sh ehitusaegses) esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. Vajadusel taotleda Maanteeametilt nõuded mahasõidu ümber ehitamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik EhS § 24 lg 2 p 2). Ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruses nr 106 "Tee projekteerimise normid" lisa "Maanteede projekteerimisnormid" (edaspidi Normid) p 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2) 7. Projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega nagu müra, vibratsioon, õhusaaste. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb 4 (6)  7. õhusaaste. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 8. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 9. Maanteeamet juhib tähelepanu, et riigitee nr 22103 km 4,200- 7,372 on Maanteeameti rekonstrueerimise objekt. Tööle kehtib garantii kuni 19.02.2023. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. 6. NÕUDED 1. Ehitusprojekt koostada vastavalt vastavalt Eestis kehtivatele EHITUSPROJEKTI projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17.07.2015. KOOSTAMISEKS: a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, energiatõhususe miinimumnõuetele, müranormidele ning heale projekteerimistavale. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada energiamärgis. 2. Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist. Soovitame tellida projekt arhitektilt. 3. Ehitusprojekti digitaalsel vormistamisel järgida juhendmaterjali "Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel", mis on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/sites/default/files/juhend_- _ehitusprojekti_digivormistamine_ehitusloa_taotlemisel_10. 02.2015.pdf 4. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3, III k). Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatud peab jääma mõõdistatud alusele. 5. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1: 200. 6. Ehitusprojektile lisada koopia projekteerimistingimustes. 7. KOOSKÕLAS- 1. Ehitusprojektile peab heakskiidu andma Päästeameti Lõuna TUSED JA päästekeskus (insenertehniline büroo, tel 733 7318 Jaama 207). KAASAMINE: Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond kaasab Päästeameti läbi ehitisregistri projekti menetlusse pärast seda, kui projekt on osakonnas heaks kiidetud. 2. Ehitusprojektile peab heakskiidu andma Maanteeamet. 3. Projekti tuleb tutvustada (kaas)omanikele. 4. Projekti tuleb tutvustada naaberkruntide omanikele, kui 5 (6)  4. Projekti tuleb tutvustada naaberkruntide omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust või naabrusõigusi (halvenevad valgustingimused või krundi piirile ehitatakse lähemale kui 4 m, millest tulenevad tuleohutusalased ehituslikud piirangud). 5. Soovitame projekt kooskõlastada linnaarhitektiga (Küüni tn 5 III k tuba 323) juba eskiisi staadiumis. Ehitusprojekt esitada digitaalselt läbi ehitisregistri aadressil www.ehr.ee Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on viis aastat alates määramisest. Lisad: 1. Ehitusala skeem / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Mölder linnasekretär 6 (6)