dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi IT Keskus
Sissetulev kiriAvalik

AS Tele2 Eesti täiendavad seisukohad ja kulude nimekiri hankeasjas 238890

Riigi IT Keskus · 10. oktoober 2022
Viit
5-7/22-47-4
Registreeritud
10. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaarel Berg / Eversheds Sutherland
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Riigihanked ja lepingute haldus
Sari
5-7 Riigihangete dokumendid
Toimik
5-7/22-10 Sideteenus ühishankijatele (238890)
Vastutaja
Mirjam Virosiim-Kuhi (Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Õigus- ja hankeosakond)

Failid

  • 📎AS Tele2 Eesti täiendavad seisukohad ja kulude nimekiri hankeasjas 238890 EvS07092022.asice118 KB
  • 📎E-kiri.pdf498 KB

Sisu (failidest)

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 07.10.2022 Menetlusdokument: Tele2 Eesti AS-i täiendavad seisukohad ja lepingulise esindaja kulude nimekiri hankeasjas nr 238890 Vaidlustaja: Tele2 Eesti AS Registrikood 10069046 Valukoja 8/1, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood 10234957 Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn [email protected] Vaidlustaja taotlused: Mõista hankijalt välja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud summas 5289,60 eurot ja riigilõiv summas 1280 eurot. I. SISSEJUHATUS 1. Faktilised asjaolud ja senine menetluskäik 1.1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi: hankija) viib käesoleval ajal läbi avatud hankemenetluse riigihanget nimetusega “Sideteenus ühishankijatele“ (viitenumber 238890) (edaspidi: Hange), mille tulemusel antud 19.09.2022 käskkirja nr 5- 1/22/41-1 (edaspidi: Käskkiri I) ja 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/42-1 (edaspidi: Käskkiri II) on Tele2 Eesti AS (edaspidi ka: vaidlustaja) käesolevas vaidlustusasjas vaidlustanud. Vaidlustusasi on käesoleval ajal Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) menetluses. 1.2. Hankija ja Telia Eesti AS (edaspidi ka: kolmas isik) on vaidlustusele vastu vaielnud. II. VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 2. Sissejuhatavad märkused 2.1. Käesolevaga esitab vaidlustaja täiendavad seisukohad ja vastuväited seoses hankija ja kolmanda isiku vastustega ning lepingulise esindaja kulude nimekirja. 3. Vaidlustaja ei esitanud tingimuslikku pakkumust 3.1. Sissejuhatavad märkused. Käskkirjast I tulenes järeldus, et peamine põhjus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks seisnes selles, et see oli esitatud tingimuslikult, mis ei ole Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige Lk: 2 riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 110 lg 4 järgi lubatud. See tulenes Käskkirja I põhjenduste järgi eelkõige asjaolust, et vaidlustaja oli pakkumusele lisanud faili „Pakkumuse kommentaarid“, milles oli esitanud omapoolsed täiendavad selgitused. Hankija vastuse punktis 1 ja kolmanda isiku vastuse punktis 10 on vastu vaieldud vaidlustuses esitatud väitele, et pakkumus ei olnud sellest hoolimata tingimuslik. Need vastuväited on põhjendamatud alljärgnevatel põhjustel. 3.2. Vaidlustaja ei muutnud alusdokumentide osaks olevat vormi „Pakutava teenuse vastavus tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele“. Esmalt on põhjendamatu hankija vastuse punktis 1.1 esitatud väide, et lisades kõnealusele vormile tärniga viite failile „Pakkumuse kommentaarid“, oli vaidlustaja muutnud lubamatult alusdokumente. Esiteks, Käskkirja I põhjendustes ei ole leitud, et vaidlustaja oleks midagi sellist teinud ning sellisel põhjusel ei ole ka vaidlustaja pakkumust tagasi lükatud. Hankijal ei ole õigus hakata esitama vaidlustusmenetluse käigus uusi põhjendusi pakkumuse tagasilükkamiseks, mida kaevatav Käskkiri I ei sisaldanud. Teiseks, pelgalt tärni lisamine pakkumuse osaks olevatele kinnitustele ei ole käsitletav alusdokumendi muutmisena. Antud tärniga oli vaidlustaja üksnes viidanud lisatud failile „Pakkumuse kommentaarid“, milles oli täiendavalt selgitatud, et pakkumus vastab tehnilises kirjelduses (edaspidi: TK) sätestatud nõuetele. Kolmandaks, vaidlustaja pakkumus vastas sisuliselt ka TK punktile 8.3.1.6. Tegemist oli nõudega iseteeninduskeskkonnale, et süsteemis peab olema võimalus sisestada asutuse põhist kokkuleppelist piirmäära, mida saaks kasutada AINULT andmete töötlemisel. Kuna antud tingimuse sõnastusest jäi ebaselgeks, millist piirmäära silmas peeti, siis selgitas vaidlustaja täiendavalt, et tema iseteeninduskeskkonnas on võimalik määrata numbritele rahaline piirmäär ning piirata ka kasutatava andmemahu piirmäära (vt hankija vastuse lisa 2, lk 3). Hankija ei ole sellele Käskkirjas ega ka vaidlustusele esitatud vastuses vastuväited esitanud ega leidnud, et selliste omadustega teenuse puhul ei oleks TK punkti 8.3.1.6 vastavus täidetud. Ühtlasi, nagu ka kolmanda isiku vastuse punktis 4 viidatud VAKO 02.03.2022 otsuses asjas nr 20-22/244017 punktis 4 on viidatud, peab pakkumuse kontroll olema sisuline. Seega, olukorras, kus vaidlustaja oli selgitanud, et sisuliselt vastab tema pakkumus kõnealusele tingimusele, kusjuures Käskkirjas ega ka hankija vastuses ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitatud, siis tuleb lugeda, et vaidlustaja pakkumus vastas nõuetele ka TK punktis 8.3.1.6 sätestatud tingimuse osas. 3.3. Hankija ei avaldanud soovi esitada tingimuslik pakkumus. Põhjendamatu on hankija vastuse punktis 1.2 esitatud kriitika, et esitades täiendavad selgitused failis „Pakkumuse kommentaarid“, esitas vaidlustaja tingimusliku pakkumuse või ei soovinud esitada nõuetekohast teenust sisalduvat pakkumust. Selline käsitlus näib põhinevat vastustaja arusaamal, et vaidlustaja oli kõnealuses failis avaldanud soovi osutada hangitavat teenust muul viisil, kui seda oli ette nähtud TK-s ning seadis enda pakkumuse kehtivuse sellest sõltuvaks. Vastustaja selline arusaam on siiski ekslik. 3.4. Esiteks, vaidlustaja võis kõnealuses failis olla küll avaldanud arvamust, et sideteenust on võimalik osutada sõltumata iseteeninduse olemasolust/võimekusest, kuid see oligi pelgalt vaidlustaja arvamus osutatava teenuse olemuse kohta. Ka hankija ise nimetab enda vastuses seda pelgalt arvamuseks. Vaidlustaja ei väitnud, et ta iseteeninduskeskkonna teenust ei paku või et seab enda pakkumuse kehtivuse sõltuvaks selle osutamisest. 3.4.1. Teiseks, vaidlustaja selgitus, et iseteeninduskeskkonna arendus valmib kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest, ei tähenda, et ta ei paku TK-le vastavat teenust. Ekslik on hankija arvamus, et iseteeninduskeskkond peab olema TK-le vastav juba pakkumuste hindamise ajal. Sellist nõuet RHAD ei sisalda ning see ei tulene ka õigusaktidest. Ühtlasi on ekslik ka hankija arusaam, et iseteeninduskeskkond peab olema raamlepingu sõlmimise või jõustumise ajaks olukorras, kus hankelepingu täitmise periood algab hiljem. Hankija saab üksnes nõuda, et iseteeninduskeskkond on TK-le vastav alates hankelepingu täitmise perioodi algusest. Vaidlustaja ei ole kordagi möönnud ega väitnud, et selleks ajaks ei ole iseteeninduskeskkond igakülgselt TK-le vastav. Sellega ei ole vastuolus ka vaidlustaja poolt selgitatu, et kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest, millele hankija vastuse punktis 1.2 on viidatud. Vaidlustaja lähtus eeldusest, et olukorras, kus Hankes oli pakkumuste esitamise tähtaeg 01.08.2022 ning 2017 hanke tulemusel sõlmitud hankeleping kehtib vähemalt kuni 31.10.2022 (kui mitte kauem), valmivad vajaminevad arendustööd hinnanguliselt kolme kuu jooksul (mitte möödumisel), et need oleksid valmis käesolevas Hankes sõlmitava raamlepingu täitmise perioodi alguseks Lk: 3 (pealegi lisaks raamlepingule tuleb sõlmida konkreetselt ka hankelepingud teenuse saajatega). Sealjuures ei võinud vaidlustaja teada, kas ta osutub Hankes edukaks või mitte. Edukaks osutumise korral on vaidlustajal võimalik viia arendustööd lõpuni selliselt, et need oleksid valmis 31.10.2022-ks, seega kolme kuu jooksul, nagu vaidlustaja oli selgitanud. 3.5. Kolmandaks, alusetu ja eksitav on ka vastustaja vastuse punktis 1.2, viimases lõigus toodud väide, et vaidlustaja oli kõnealuses failis teinud ettepaneku muuta TK punkte 8.3.2.1 – 8.3.2.3 ja 8.3.2.5. Mingit sellist ettepanekut kõnealune fail ei sisalda. Ühes sellega on asjakohatu ka sellele järgnenud hankija väide, et ta olevat testinud vaidlustaja puhul iseteeninduskeskkonna funktsioone ning tuvastanud puudujäägid. Nagu öeldud, pakkumuse kontrollimise ajal ei pidanudki iseteeninduskeskkond TK nõuetele vastama. Samuti, RHAD ei näe mistahes osas ette, et pakkumuste vastavuse kontrollimisel toimuks pakutava teenuse testimine ning et sellel oleks mingi sisuline tagajärg pakkumuse vastavuse hindamisel. 3.5.1. Neljandaks, ülaltoodust tulenevalt on alusetu ka vastustaja vastuse punktis 1.2, lk-l 3 esitatud väide selle kohta, et vaidlustaja selgitust, et VoWifi tehnoloogia avatakse hiljemalt 2023, tuleb käsitleda edasilükkava tingimuse esitamisena. Hankija viidatud informatsioon VoWifi osas vahetati vaidlustajaga alles 16.08.2022, seega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, milleks oli 01.08.2022. Juba ainuüksi see välistab, et vaidlustaja oleks saanud enda pakkumusele lisada tingimuse, kuna pakkumust ei saaks niikuinii muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Ühtlasi, vaidlustaja ei avaldanud 16.08.2022 kirjavahetuses ka sisuliselt mistahes osas soovi seada enda pakkumuse kehtivus sõltuvusse mingi tingimuse saabumisest. Vaidlustaja viitas küll sellele, et VoWifi avatakse avaliku teenusena hiljemalt 2023 esimeses kvartalis, kuid hankija on sisustanud seda meelevaldselt ning ebaõigesti. Nimelt, vaidlustaja selgitas, et 2023 esimeseks kvartaliks avatakse antud teenus kõige hiljemalt. See tähendab teenuse avamist ka avalikkusele. Samas, see ei tähenda, et hankijale ei avata antud teenust varasemalt. Seda juhul kui vaidlustaja osutub Hankes edukaks ning teenust tuleb osutama hakata mingil hetkel pärast 31.10.2022 (kui lõppeb praegune hankeleping). Võimalik, et teenuse osutamise tegelik periood algab hiljem. 3.6. Viiendaks, ka VoWifi ega VoLTE osas ei pidanud need teenused töötama pakkumuste vastavuse kontrolli ajal. Sellist nõuet RHAD ega õigusaktid ei sisalda. Samuti ei tulenenud RHAD- ist, et hankija peaks saama antud teenust testida või et sellisel testimisel oleks mingi õiguslikult siduv tagajärg. Seetõttu on asjakohatu ka hankija väide, et ta olevat üritanud VoLTE teenust testida, kuid see ebaõnnestus. Jäädes eeltoodu juurde, on selline väide ka tõendamata, kuna puuduvad igasugusused andmed, et tegelikult oleks testimine toimunud. On ka võimalik, et hankija jättis VoLTE testimisel antud funktsiooni mobiiltelefonis sisse lülitamata. Lisaks, ka Käskkirja I põhjendustes puudub igasugune väide selle kohta, et hankija oleks VoLTE teenust testinud, kuid see on ebaõnnestunud, mistõttu on hankija vaidlustusmenetluses lubamatult laiendanud Käskkirja I põhjendusi (Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2010 otsust asjas nr 3-09- 3099, p 17). 3.7. Kuuendaks, mis puudutab hankija väidet, et TK punkti 8.3.1.6 osas kinnitas vaidlustaja enda pakkumuse mittevastavust, siis asjasse sisuliselt süvenedes on seegi alusetu väide. Nagu juba ülal välja tõime, kuna antud tingimuse sõnastusest jäi ebaselgeks, millist piirmäära silmas peeti, siis selgitas vaidlustaja lisatud kommentaarides täiendavalt, et tema iseteeninduskeskkonnas on võimalik määrata numbritele rahaline piirmäär ning piirata ka kasutatava andmemahu piirmäära (vt hankija vastuse lisa 2, lk 3). Vastustaja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud ega leidnud, et sellistele tingimustele vastav teenus ei vastaks TK punktile 8.3.1.6. Seega vastas vaidlustaja pakkumus sisuliselt ka antud punktile ja ühes sellega ei olnud vaidlustaja pakkumuses sisulisi kõrvalekaldeid TK punktis 8.3.1.6 nõutud tingimuse osas. 3.8. Kokkuvõtlikud märkused. Ülaltoodu põhjal - ka pärast hankija esitatud vastust vaidlustusele ei ole põhjendatud hankija etteheide, et vaidlustaja pakkumus oli esitatud tingimuslikult, mis on RHS § 103 lg 3 teise lause järgi lubamatu. Kuna Käskkirja I põhjendustest tulenevalt oli see vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise peamine põhjendus, on juba ainuüksi nimetatud põhjusel Käskkiri I õigusvastane osas, millega vaidlustaja pakkumus tagasi lükati. Lk: 4 4. Hankija jättis vaidlustaja pakkumuse kontrolli nõuetekohaselt läbi viimata 4.1. Sissejuhatavad märkused. Järgnevalt on hankija vastuse punktis 2.1 esitatud vastuväited vaidlustuses esitatud argumendile, et hankija rikkus RHS § 114 lg-test 2 ja 4 tulenevat kohustust pakkumust sisuliselt kontrollida ja ebaselguse korral küsida vaidlustajalt täiendavaid selgitusi. Nimelt, hankija arvates puudus vajadus RHS § 114 lg 2 kohase põhjalikuma kontrolli järele, kuna vaidlustaja oli pakkumusele lisatud kommentaarides ise kirjeldanud mittevastavust iseteeninduskeskkonna osas ning täiendava veendumuse saamiseks testis hankija ise iseteeninduskeskkonda. Sarnased vastuväited on esitatud ka kolmanda isiku vastuse punktis 9. Need vastuväited on põhjendamatud alljärgnevatel põhjustel. 4.2. Esiteks, nagu olime juba vaidlustuses selgitanud, pakkumusele lisatud kommentaarides ei möönnud vaidlustaja, et tema pakkumus ei vasta TK-s sätestatud nõuetele. Vastupidi, vaidlustaja selgitas sellega täiendavalt justnimelt seda, et tema pakkumus siiski sisuliselt vastab TK-s sätestatud nõuetele, sh iseteeninduskeskkonna osas ning muuhulgas selle punkti 8.3.1.6 osas. 4.3. Teiseks, hankija väide on ka vastuoluline, kuna juhul kui hankija oleks kõnealuste kommentaaride põhjal jõudnud veendumusele, et pakkuja iseteeninduskeskkond on tõepoolest mittevastav, siis puudus ka alus seda täiendavalt testida. Seevastu, nagu hankija selgitab, pidas ta siiski vajalikuks ja võimalikuks seda täiendavalt testida. Sellest järeldub, et pelgalt lisatud kommentaaride põhjal ei pidanud ka hankija võimalikuks hinnata pakkumuse sisulist vastavust või mittevastavust. 4.4. Kolmandaks, olukorras, kus hankija otsustas vaidlustaja iseteeninduskeskkonda omaalgatuslikult siiski testida, kusjuures sellist testimist RHAD ette ei näinud ning hankija ei informeerinud ka vaidlustajat testimise soovist või testimise vajadusest, ning tuvastas testimise käigus enda hinnangul asjaolu, et iseteeninduskeskkond on mittevastav, pidanuks hankija RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt küsima vaidlustajalt selle kohta selgitusi ja põhjendusi. Selle käigus saanuks vaidlustaja selgitada ja põhjendada, kuidas ning millisel viisil vastab tema iseteeninduskeskkond TK-s sätestatud nõuetele hiljemalt ajaks, millal algab raamlepingu täitmise periood. Võimalik, et hankija lähtus alusetult käsitlusest, et juba pakkumuste esitamise ajaks pidi pakkujate avalikuks kasutamiseks avatud iseteeninduskeskkond vastama TK-s sätestatud nõuetele. Nagu oleme selgitanud, käesoleval juhul RHAD seda ette ei näinud. 4.5. Neljandaks, asjakohatu on ka hankija viide Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsusele tsiviilasjas nr 3-18-1248, mille põhjal leiab hankija, et kohtuotsuse seisukohad välistavad täiendavate selgituste küsimise võimalikkuse ning selgituste küsimine tooks kaasa hankemenetluse läbiviimise põhimõtete rikkumise ja seaks pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Vaidlustaja ei olegi soovinud ega ka väitnud käesolevas vaidlustusmenetluses, et ta oleks soovinud pakkumust osalises osas täiendada või pakkumust muuta. Olukorras, kus hankijal võis tekkida vaidlustaja pakkumuse ning sellele järgnevalt (praktiliselt salaja) läbi viidud iseteeninduskeskkonna testimise tulemusel vastavuse osas kahtlus või ebaselgus pakkumuse vastavuse üle, ei keelanud RHS § 114 lg 2 vaidlustajalt täiendavate selgituste küsimise. Isegi kui pidada vastustaja sellist RHAD-ga mitte ette nähtud ning salaja läbi viidud testimist aktsepteeritavaks käitumiseks, siis juhul kui sellise testimise tulemused ei rahuldanud hankijat, ei saa pidada aktsepteeritavaks hankija käitumist, et ainuüksi selle tulemusel tehti vaidlustajalt selgitusi küsimata tema suhtes üllatuslik ja negatiivne otsus pakkumus tagasi lükata. Nagu vaidlustuses osundasime, sellist vaidlustaja seisukohta kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2018 otsus asjas nr 3-18-306, punkt 17, kus on selgitatud, et pakkumuste vastavuse hindamisel ei pea kontroll piirduma üksnes pakkumustele lisatud dokumentide hindamise, vaid RHS § 114 lg 2 võimaldab hankijal nõuda täiendavaid tõendeid ja selgitusi pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ning selline võimalus on hankijal olemas, kui tal tekib kahtlus, et pakkumuses näidatud andmed ei ole piisavad. 4.5.1. Kokkuvõtlikult märkused. Seega jättis hankija alusetult läbi viimata vaidlustaja pakkumuse põhjalikuma kontrolli RHS § 114 lg 2 järgi ning ainuüksi ka sellel põhjusel eraldiseisvalt on Lk: 5 Käskkiri I vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise osas õigusvastane, nagu vaidlustuses selgitasime. 5. Vaidlustaja pakkumus vastas nõuetele, kuid teenused ei pidanud olema avatud pakkumuse esitamise ning kontrollimise ajal 5.1. Sissejuhatavad märkused. Järgnevalt on hankija vastuse punktis 2.2 vastu vaieldud vaidlustaja väitele, et kõik teenused ei pidanudki toimima pakkumuse vastavuse hindamisel ajal. Sisuliselt sarnased on ka kolmanda isiku vastuse punktides 4 – 6 esitatud argumendid. Hankija ja kolmanda isiku argumentidest jääb mulje, et nad ei tee vahet kvalifitseerimistingimuste täitmisel ning pakkumuse vastavusnõuete täitmisel. Esimesel juhul võiks teatud juhtudel kõne alla tulla nõue, et juba pakkumuse esitamisel ja kvalifikatsiooni kontrollimisel peavad nõuded olema täidetud (eelkõige näiteks majandusliku ja finantsseisundi osas), kuid sama põhimõte ei kehti pakkumuse vastavuse kontrollil. Kontrollitakse ikkagi pakkumust, mitte pakkuja võimet osutada teenust juba pakkumuse esitamise või kontrollimise ajal. 5.1.1. Esiteks, hankija ega kolmas isik ei ole viidanud mitte ühelegi osale RHAD-st ega sättele õigusaktides, eelkõige RHS-is, millest tuleneb nõue, et pakkuja peab alles hangitavat teenust avalikult osutama juba pakkumuste vastavuse kontrolli ajal. Ühtlasi, hankijal ega kolmandal isikul ei olegi võimalik sellist viidet esitada, kuna sellist nõuet ei tulene RHAD-st ega õigusaktidest. Kui hankija oleks soovinud seada nõude, et juba pakkumuse esitamise ajal tuleb teenust osutada ning hankijal on õigus seda kontrollida, siis tulnuks see konkreetselt RHAD-is sätestada. Hankijal puudub õigus hakata vaidlustusmenetluses sisustama RHAD-i viisil, mis ei ole tegelikus vastavuses RHAD-i sisuga. Lähtudes hankija ja kolmanda isiku loogikast, peaks näiteks ministrile auto hankimisel juba pakkumuse esitamisel ning kontrollimisel olema ette näidata pakutava auto näidis. Seda on siiski võimalik nõuda vaid juhul, kui hanke alusdokumendid seda konkreetselt ette näevad (RHS § 77 lg 4 p 13 alusel). Kui sellist nõuet ei ole, siis ei ole õigus ka nõuda näidist. Samamoodi ei ole õigust nõuda teenuse osutamist juba pakkumuse esitamise või kontrollimise ajal või läbi viia õigusliku tagajärjega testimist olukorras, kus RHAD seda ette ei näe. 5.1.2. Teiseks, paljasõnaline ning täiesti alusetu on hankija väide, nagu tuleks TK vormist ja selles esitatud märgete „Märge, kas pakkuja pakub nõutud teenust“ või „Märge, kas teenusepakkuja pakub nõutud teenust iseteeninduskeskkonnas“ selgitustest, et teenus peab vastama kõikidele nõuetele juba pakkumuse esitamise ajal. Sellist kriteeriumi kõnealune TK vorm ei sisalda. Samuti on meelevaldne sisustada viidatud märkeid selliselt, et nendest tuleb kohustus osutada nõutud teenuseid juba pakkumuse esitamise või kontrollimise ajal. Neid märkeid tuleb sisustada selliselt, et pakkuja pakub neid teenuseid raamlepingu ja selle alusel sõlmitavate hankelepingute alusel. 5.1.3. Kolmandaks, alusetu on ka hankija kriitika vaidlustaja selgitusele seoses iseteeninduskeskkonna väljaarendamisele hiljemalt kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Ekslik on hankija arusaam, et justkui oleksid hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmise periood kattuva tähendusega. Raam- või hankelepingu sõlmimine ei tähenda ilmtingimata seda, et samaaegselt lepingu sõlmimisega algab ka selle täitmise periood. Pakkumuse esitamisel ei olnud pakkujatel, sh vaidlustajal võimalik teada, millal täpselt algab raamlepingu täitmise periood. RHAD seda ei selgita. Pakkujatel, sh vaidlustajal oli üksnes teadmine, et käesoleva juhul oli Hankes pakkumuste esitamise tähtaeg 01.08.2022 ning olemasolev sideteenuse hankeleping kehtib vähemalt kuni 31.10.2022, kui mitte kauem. Seetõttu selgitaski vaidlustaja, et tema iseteeninduskeskkonna arendus valmib hiljemalt kolme kuu jooksul. Küll aga mitte kolme kuu möödumisel, nagu hankija on vaidlustaja selgitust üritanud ebaõigesti sisustada. 5.1.4. Neljandaks, ebaselge ja arusaamatu on hankija vastuse punkti 2.2 teises lõigus esitatud väite sisu, nagu ei oleks teenuste väljaarendamine lubatud pärast seda, kui hankeleping on kehtima hakanud. Näib, et hankija ei tee taaskord vahet hankelepingu kehtivusel ja täitmisel. Nagu oleme selgitanud, ei olegi vaidlustaja väitnud, et tal peaks olema võimalik hangitavaid teenuseid alles arendada ajal, kui on alanud raamlepingu täitmise periood. Küll aga on seda võimalik teha ajal, kui raamlepingu täitmise periood ei ole veel alanud, nagu oleme samuti selgitanud. Lk: 6 6. 2017 hankes kasutatav iseteeninduskeskkond on hankijale igati sobivaks osutunud. 6.1. Sissejuhatavad märkused. Hankija vastuse punktis 2.2 on esitatud vastuväited ka vaidlustaja argumentidele selle kohta, et võrreldes 2017 hankega ei ole käesolevas Hankes TK-s esitatud nõuded oluliselt muutunud. Samasisulised on ka kolmanda isiku vastu punktides 7 ja 8 esitatud vastuväited. Ka need vastuväited on põhjendamatud. 6.2. Esiteks, mis puudutab hankija väidet, et 2017 hankes oli eraldi lubatud kasutada iseteeninduskeskkonnas klienditöötajat (teisisõnu haldurit), kuid käesolevas Hankes TK-s sellist selgitust ei ole, siis samuti ei ole käesoleva Hanke RHAD-is, sh TK-s ka märgitud, et klienditöötaja (halduri) kasutamine ei ole lubatud. 6.3. Teiseks, asjakohatu on hankija viide väidetavale turu-uuringule, mis tehti enne käesolevat Hanget. Hankes sätestatud kriteeriumite sisustamisel omab tähtsust RHAD-is, sh TK-s sätestatu. Võimalik turu-uuringu tulemusel leitu ei puutu asjasse olukorras, kus seda ei ole RHAD-is selgesõnaliselt selgitatud. III. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 7. Vaidlustaja on kandnud kulusid lepingulisele esindajale, mis moodustuvad järgmiselt: Jrk Kuupäev Töö kirjeldus Maht Tunnitasu Summa (EUR) nr (tundi (EUR) des) 1 22.09.2022 Kliendi saadetud materjalide esmane 1,75 190 332,50 ülevaatus ning esmased selgitused kliendile. Õiguslik analüüs vaidlustamise võimaluste kohta 2 26.09.2022 Nõupidamine kliendiga seoses 0,95 190 180,50 vaidlustusega 3 26.09.2022 – Vaidlustuse koostamine, lisade 10,75 190 2042,50 28.09.2022 komplekteerimine 4 03.10.2022 Telia Eesti AS-i vastuse läbivaatus ja 0,75 190 142,50 analüüs, selgitused kliendile 5 04.10.2022 Hankija vastuse läbivaatus ja analüüs, 0,75 190 142,50 selgitused kliendile 4 04.10.2022 – Täiendavate seisukohtade ja lepingulise 8,25 190 1567,50 07.10.2022 esindaja kulude nimekirja koostamine 23,2 4408,00 Koos käibemaksuga 5289,60 8. Vaidlustaja palub lepingulise esindaja kulu välja mõista koos käibemaksuga, nagu vaidlustusmenetluse praktika ette näeb. 9. Vaidlustaja kulud lepingulisele esindajale moodustuvad seega summas 5289,60 eurot. Lisaks on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot, mille kohta on maksekorraldus varasemalt esitatud. 10. Vaidlustaja kinnitab, et kõik loetletud kulud on kantud seoses menetlusega käesolevas vaidlustusasjas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Tele 2 Eesti AS lepinguline esindaja Saatja: Kaarel Berg / Eversheds Sutherland <[email protected]> Saadetud: 07.10.2022 18:01 Adressaat: RHVAKO Vaidlustuskomisjon list <[email protected]> Koopia: RIT hanked <[email protected]>; RIT info <[email protected]>; Mirjam Virosiim-Kuhi <[email protected]>; <[email protected]>; Anna Pauliina Aavik <[email protected]>; Taivo Kendla <[email protected]> Teema: AS Tele2 Eesti täiendavad seisukohad ja kulude nimekiri hankeasjas 238890 Manused: AS Tele2 Eesti täiendavad seisukohad ja kulude nimekiri hankeasjas 238890 EvS07092022.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud vaidlustuskomisjon Edastan manusega Tele2 Eesti AS nimel täiendavad seisukohad ja kulude nimekirja hankeasjas nr 239890. Käesolev menetlusdokument on edastatud e-kirjaga ka hankija ja kolmanda isiku esindajatele. Lugupidamisega Kaarel Berg | Vandeadvokaat | Eversheds Sutherland Ots&Co | Estonia T: +372 622 9990 M: +372 52 61 830 www.eversheds-sutherland.com Eversheds Sutherland Helping our clients, our people and our communities to thrive Confidentiality: This email and its attachments are intended for the above named only and may be confidential. If they have come to you in error you must take no action based on them, nor must you copy or show them to anyone; please reply to this email and highlight the error.
Allikas: Riigi IT Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel