Riigihangete vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade (238890)

Saatja: Mirjam Virosiim-Kuhi </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=813BCE8623BD4ED7AF1A3A5C354EE011-MIRJAM VIROSIIM-KUHI> Saaja: RHVAKO Vaidlustuskomisjon list, Ulvi Reimets Teema: vastus riigihankes nr 238890 Tere Edastan Riigi IKT Keskuse vastuse Tele2 Eesti AS-i vaidlustusele riigihankes nr 238890. Vaidlustaja on hankemenetluse raames kinnitanud, et tema pakkumus ärisaladust ei sisalda. Lugupidamisega <http://www.rit.ee/> Mirjam Virosiim-Kuhi osakonnajuhataja Õigus- ja hankeosakond www.rit.ee <http://www.rit.ee> | Lõõtsa 8A, Tallinn Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) Riigihangete Vaidlustuskomisjon 03.10.2022 [email protected] Vaidlustaja: Tele2 Eesti Aktsiaselts Registrikood: 10069046 Valukoja 8/1, Tallinn esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood: 77001613 Lõõtsa 8a, Tallinn [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood: 10234957 Mustamäe tee 3, Tallinn esindaja: Kristi Kelgo [email protected], [email protected] Riigihange: Sideteenus ühishankijatele (viitenumber 238890) KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik vaidlustusega ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kolmas isik on seisukohal, et Hankija hankemenetluse raames tehtud otsused on seaduslikud ning põhjendatud. Esitatud vaidlustus on alusetu ja põhjendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: 1. Vaidlustaja põhiväited tema pakkumuse mittevastavuse kohta tehtud otsuse osas on kokkuvõtlikult sellised, et ta ei pidanudki pakkumuse esitamise hetkel tagama ega tõendama, et pakub riigihanke alusdokumentidele (edaspidi RHAD) vastavat teenust. See kehtib nii iseteeninduse suhtes esitatud funktsionaalsuste nõuete kui VoLTE tehnoloogia ja VoWiFi teenuse osas. Vaidlustaja ei eita, et tal pakkumuse esitamise hetkeseisuga ei ole kõiki nõutud iseteeninduse funktsionaalsusi, ega ka tehnilises kirjelduses (edaspidi TK) nõutud VoWiFi teenust. Sisuliselt eristab Vaidlustaja seda, mis on RHAD-ile vastav pakkumus ja mis on RHAD-ile vastav teenus. 2. Vaidlustaja väitel on tema pakkumus RHAD-ile vastav, kuna ta lubab pakkumuses esitatud kinnituste kohaselt kõiki teenuseid vastavalt RHAD nõuetele pakkuda, kui hankeleping(ud) sõlmitakse. Vaidlustaja etteheited Hankijale tulenevad sellest, et Hankija on soovinud kontrollida, kuidas Vaidlustaja teenused tegelikkuses toimivad. Lühidalt tähendab see, et Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et viimane on pakkumuse suhtes teostanud sisulist kontrolli. See, kas Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatu vastab tegelikkusele ja RHAD-ile, peaks vaidlustusest nähtuvalt jääma pakkumuste vastavuse kontrolli ulatusest väljapoole. Selline tõlgendus viiks aga olukorrani, kus Hankijal puuduks sisuliselt üldse võimalus veenduda, et pakkumuses esitatu vastab tegelikkusele ning kas pakkuja pakkumuses kirjeldatud kujul teenuseid pakub. 3. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi mh siis, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA telia.ee Registrikood: 10234957 [email protected] 4. Vaidlustaja rõhutab, kuidas ta on RHS § 110 lg 3 esimese lause kohaselt kinnitanud kõigi RHAD-is esitatud tingimuste ülevõtmist, kuna on pakkumuses kinnitanud ja märkinud, et tema pakutav teenus sisaldab kõiki nõutavaid funktsionaalsusi. Sellise kinnituse näol on tegemist üldsõnalise kinnitusega. Samas peab, nagu ka vaidlustuskomisjoni praktikas on korduvalt rõhutatud, pakkumuse vastavuse kontroll olema sisuline, mistõttu ei saa sellise paljasõnalise kinnituse õiguslikuks toimeks olla, et ainuüksi selle alusel tuleb pakkumus vastavaks lugeda. Kui hankija on riigihanke alusdokumentides kehtestanud vastavustingimuse, siis peab selle tingimuse täitmine ka pakkumusest nähtuma. Kui pakkuja võiks piirduda ühe üldise ja kõikehõlmava kinnituse andmisega, ei oleks pakkumuse vastavuse sisuline kontroll võimalik ning pakkumuste kontrollimine oleks sisutu ja puhtformaalne, kuna „vastava pakkumuse“ esitamiseks piisaks pelgalt ühe lakoonilise kinnituse andmisest ning asjaolu, kas pakkumus ka päriselt vastab hanketingimustele (kas kinnitus vastab tõele), selguks alles hiljem hankelepingu täitmise käigus. See oleks vastuolus RHS-i olulise printsiibiga: hankelepingu võib sõlmida üksnes ettevõtjaga, kes on esitanud nõuetekohase pakkumuse.1 5. Iseteeninduse funktsionaalsused ja pakutava VoLTE tehnoloogia ja VoWiFi teenuse olemasolu RHAD-is nõutud kujul pakkumuse esitamise hetkel on pakkumuse vastavuse kontrolli raames kontrollitavad vastavustingimused (v.a. need, mis on esitatud hindamiskriteeriumina ja mille osas saab pakkuja ise otsustada, kas ta vastavat funktsionaalsust pakub), mitte sõlmitava hankelepingu täitmise tingimused, mida Hankija ei saa ega pea hankemenetluse käigus kontrollima. Kui Hankija oleks soovinud, et need nõuded täidetaks mõneks muuks tähtajaks, oleks Hankija selle vastavalt ka RHAD-is sätestanud – nagu on nt TK punktis 6.37 antud võimalus 5G andmeside osas. Hankijale ei saa ette heita, et ta teostab pakkumuste vastavuse osas sisulist kontrolli. Hankija on teostanud sisulise kontrolli ka Kolmanda isiku pakkumuse suhtes, sh nt toimus reaalajas demonstratsioon, et veenduda iseteeninduse funktsionaalsuste olemasolus ja toimimises, kuid Kolmas isik ei ole seisukohal, nagu oleks Hankija selles osas ületanud oma kontrollikohustuse ulatust või tõlgendanud RHAD-is kehtestatud nõudeid teisiti kui need on RHAD-is kehtestatud. 6. Vaidlustusest jääb arusaamatuks Vaidlustaja mõttekäik, mille kohaselt tal ei peagi olema kõik iseteeninduse funktsionaalsused välja arendatud, kuna hankes nõutud funktsionaalsuste loetelu kattub suures osas Vaidlustaja viidatud 2017 hanke nõuetega, mille osas Hankija pole Vaidlustajale etteheiteid teinud. Antud vaidluses ei oma pakkumuste vastavuse kontrolli vaates tähendust see, millised ja kas üldse olid 2017 aastal korraldatud hankes iseteeninduse kohta esitatud nõuded, või kas Hankija on või ei ole kehtiva hankelepingu alusel mingeid nõudeid esitanud, isegi kui rikkumine on aset leidnud. Tähendust saaks kõrvaldamise aluste kontrolli vaates omada vaid see, kui rikkumine on kaasa toonud RHS § 95 lg 1 p 8 nimetatud tagajärjed. 7. Kuna Vaidlustajale on ilmselgelt määrava tähtsusega võrdlus 2017 hankes nimetatud iseteeninduse funktsionaalsustega, tuleb selguse huvides märkida, et selles osas esineb siiski oluline erisus praeguse ja 2017 hanke vahel. On õige, et TK ei sisalda selgitust, et iseteeninduskeskkonna kasutamisel ei tohi kasutada halduri abi. Ebaõige on aga Vaidlustaja järeldus, nagu tähendaks see, et iseteeninduses nõutud funktsionaalsuse võiks lahendada kliendihalduri vahendusel. Oluline on rõhutada, et 2017 hankes oligi otsesõnu lubatud klienditeenindaja kasutamine – pakkujatel oli pakkumust esitades võimalik ise märkida, kas nõutud funktsionaalsus on olemas veebikeskkonnas, kas see nõue täidetakse klienditöötaja kaudu 2 tööpäeva jooksul või arendatakse teenus 6 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. See ei anna aga Vaidlustajale alust teha eeldusi või meelevaldseid järeldusi käesoleva hanke osas, nagu võiks või peaks iseteeninduse pakkumine ka edasi samamoodi toimuma. Hankija ei ole hanke korraldamisel seotud eelmise hanke tingimustega ning võib oma vajadusi hankes kirjeldada nii kuidas ise parimaks peab, lähtudes enda vajadustest, mitte pakkuja võimalustest. Inimlikult võib olla arusaadav Vaidlustaja pahameel, et ta ei saaks teenust pakkuda edasi samamoodi kui varem, kuid RHS kohaldamise ja pakkumuste vastavuse kontrolli vaates ei oma see tähendust. 8. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et antud hanke korraldamisele eelnevalt on läbi viidud turu-uuring2. Juba jaanuaris 2022 rõhutas turu-uuringu läbiviija, et planeeritavas hankes peavad iseteeninduse kõik nõuded olema täidetavad halduri abita. Seega ei saanud Vaidlustajale tulla üllatusena, et hankes iseteeninduse nõuded just sellisena kehtestati, ja et funktsionaalsused peavad olema kasutatavad ilma halduri vahenduseta. Sisuliselt oleks saanud Vaidlustaja seega juba kaugelt enam kui pool aastat tegeleda vajalike arendustega, selle asemel, et nüüd, vaidlustusmenetluses väita, nagu tähendaks fakt, et halduri võimalust pole RHAD-is otsesõnu välistatud, seda, et teenuseid võiks halduri vahendusel kasutada. 1 vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 20-22/244017, p 11. 2 Selle korraldas 2022 aasta alguses Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kelle roll on selle hanke korraldamisel tänaseks Hankijale üle läinud. Vastavas osas toimunud kirjavahetus on lisatud Kolmanda isikule vastusele lisana 1 2/4 9. Kohatud ja alusetud on Vaidlustaja väited ka selle kohta, nagu oleks pidanud Hankija küsima Vaidlustajalt selgitusi. Kui Hankija tuvastab pakkumuses mittevastavuse, mida ei ole võimalik selgitusega kõrvaldada, siis ei pea ka pakkuja poole selgituse saamiseks pöörduma. Ükski selgitus ei saa kõrvaldada puudusi, mis tulenevad sellest, kui pakkumus ei sisalda kõiki nõutud teenuseid, või kui on selge, et Vaidlustaja on pakkumuse esitanud valedest eeldustest nähtuvalt. Kui Hankijale on kehtiva lepingu alusel olnud vastuvõetav osade teenuste kasutamine klienditeenindaja vahendusel, kuid käesolevas hankes seda võimalust ette pole nähtud, ja sellele vaatamata on pakkumus esitatud sellisena, millest nähtub samal viisil (klienditeenindaja kaudu) teenuse pakkumine, siis see ei ole selgitusega kõrvaldatav puudus pakkumuses. Pakkumuste vastavust kontrollitakse konkreetse hanke RHAD alusel, mitte vastu mõne eelneva hanke tingimusi. 10. Vaidlustaja on Hankija otsusest ja vaidlustusest nähtuvalt pakkumuse kooseisus esitanud dokumendi „Kommentaarid pakkumusele“, kuid vaidlustuses on asunud seisukohale, et tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumus hõlmab kõiki pakkumuse koosseisus esitatud dokumente. Pakkumus on pakkujale siduv tervikuna, mitte osaliselt. Kui Vaidlustaja ei soovinud Hankijale kõnealuses dokumendis toodut esitada, ei oleks see tohtinud pakkumuse koosseisus olla. Kui see aga juba Hankijale esitati, ei saa Hankijale ette heita, et ta selles toodut arvesse võttis. Hankija otsusest nähtuvalt sisaldas see dokument mh ettepanekut lisada teatud funktsionaalsuste juurde variant teostada toimingud halduri abil. 10.1. Esiteks oleks pidanud Vaidlustaja oma mistahes ettepanekud RHAD muutmiseks esitama enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja seda teinud ei ole, seega puudub ka õiguslik alus ja võimalus Hankijale ette heita seda, et ta on pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtunud RHAD tingimustest (ja mitte näiteks Vaidlustaja ettepanekutest RHAD muutmise osas); 10.2. See, kas omapoolset tingimust, mida RHAD ei sisaldanud, nimetada ettepanekuks või tingimuseks, ei muuda seda, et selle asemel, et esitada pakkumus nii nagu RHAD on nõutud, otsustas Vaidlustaja esitada pakkumuse omapoolsete lisatingimustega. RHS kontekstis on sellised lisatingimused käsitletavad tingimusliku pakkumusena, isegi kui Vaidlustaja seda nii ei soovi tõlgendada. 10.3. Kui Hankija oleks Vaidlustaja sellise pakkumuse, milles on „ettepanekutena“ esitatud omapoolne nägemus hangitava teenuse osutamisest, tunnistanud vastavaks, oleks mh tegemist RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumisega. Hankija peab riigihanget korraldama läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, koheldes kõiki isikuid võrdselt. Antud olukorras seega ei olnudki Hankijal õiguspärase käitumisena muud võimalust kui selline Vaidlustaja lisatingimustega esitatud pakkumus tagasi lükata. Vastasel juhul oleks Vaidlustajale sisuliselt antud võimalus pakkuda teenuseid teistel tingimustel kui neile pakkujatele, kes ei ole pakkumuses omapoolseid lisatingimusi esitanud ega ka nende esitamise võimalust Hankija poolt saanud. Lisatingimustega pakkumuse vastavaks tunnistamisel tekiks küsimus, et millise pakkumuse Hankija sellisel juhul aktsepteerib – kas koos või ilma või osaliste lisatingimustega, või kes ja kuidas seda otsustaks, arvestades, et ka läbirääkimised avatud hankes lubatud ei ole Paratamatult tekib ka küsimus, kas Vaidlustaja nägemus selliste lisatingimuste õiguslikult tähendusest kattuks vaidlustuses esitatuga, kui Hankija oleks Vaidlustaja poolsete lisatingimustega pakkumuse tunnistanud vastavaks. 10.4. Ühtlasi viitab esitatud ettepanek Vaidlustaja plaanile endiselt kõiki funktsionaalsusi mitte välja arendada. 3/4 11. Lisaks eeltoodule on märkimisväärne, kuidas Vaidlustaja on rõhutanud, et tema pakkumuse maksumus on ligikaudu kolm korda odavam kui Kolmanda isiku pakkumus. Vaidlustaja pakkumuse madalat hinda arvestades aga ei ole tagatud, et isegi kui Hankija oleks tunnistanud Vaidlustaja pakkumuse vastavaks (mida ta ülaltoodud põhjustel oluliste pakkumuses esinevate puuduste tõttu ei saaks õiguspäraselt teha), oleks Vaidlustaja pakkumus seetõttu automaatselt edukas. Olukorras, kus ühe pakkuja maksumus on teiste pakkujate (nii Kolmanda isiku kui hankes samuti osalenud Elisa Eesti AS pakkumuse maksumused on samas suurusjärgus) ja hanke eeldatavat maksumust arvestades märkimisväärselt madalam, on Hankijal vajalik teostada ka kontroll, et veenduda, et pakkumuse maksumus ei oleks põhjendamatult madal. Vaidlustusest ei nähtu, milliste RHS § 115 lg 7 toodud võimaluste kaudu on Vaidlustajal olnud võimalik sedavõrd madala maksumusega pakkumuse esitamine. Võimalik, et pakkumuse madal hind on osaliselt saavutatud läbi selle, et Vaidlustaja ei ole plaaninud teostada iseteeninduse arendusi, mis on vajalikud hankes nõutud funktsionaalsuste võimaldamiseks. See omakorda kinnitaks, et esitatud pakkumus on õiguspäraselt tunnistatud mittevastavaks. Samas ei ole saa isegi eelduslik arenduskulu ilmselt olla nii suur, kui on esitatud pakkumuste maksumuse vahe, mistõttu tuleks sellele vaatamata madala maksumuse põhjuseid otsida ka mujalt. Seega on arusaamatu, miks Vaidlustaja oma pakkumuse sedavõrd madalat hinda eraldi rõhutab ja eelisena esitleb. 12. Mis puutub vaidlustuses esitatud väitesse, et ka Kolmandal isikul ei ole käesoleval ajal hankes nõutud VoWiFi teenust, siis see ei ole õige. Kolmas isik pakub VoWiFi teenust alates 2019 aastast, sh rahvusvaheliselt. On tõsi, et Kolmanda isiku kodulehel oli avaldatud ekslik viide, nagu oleks see teenus avatud vaid Eesti siseselt. Sellist piirangut ei ole aga tehniliselt kunagi rakendatud, kuigi algselt, 2019 aastal teenust avades oli see plaanis, millest ka tuleb ebatäpsus kodulehel. Kolmas isik on vaidlustajale tänulik, et sellele eksitavale infole tähelepanu juhtis, ning parandab vastava info oma kodulehel. Selgituseks märgime aga, et sõltumata sellest, mis info Kolmanda isiku kodulehel on või ei ole avaldatud, toimub pakkumuse hindamine siiski pakkumuse alusel. Ka vaidlustuskomisjon on oma praktikas kinnitanud, et pakkumuse vastavust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, mida pakkuja tegelikult pakub, mitte aga lähtuvalt sellest, millist teavet Internetist analoogse või ligilähedaselt sarnase toote kohta leiab.3 Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt pakub Kolmas isik kõiki hankes nõutud teenuseid vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele. Seejuures on nõutud teenused, tehnoloogiad ja funktsionaalsused Kolmandal isikul ka päriselt olemas. Mistahes vastupidised väited on alusetud ja põhjendamata. Tulenevalt ülaltoodust ja juhindudes RHS § 197 lg 1 p-st 4 palume: 1) Jätta esitatud vaidlustus rahuldamata; 2) Jätta vaidlustaja kantud kulud seoses vaidlustuse esitamisega täielikult tema enda kanda. LISA 1: Turu-uuringu käigus edastatud info seoses hanke plaanitavate nõuetega. Kolmas isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevale seisukohale on lisatud Telia Eesti AS esindaja volikiri. Lugupidamisega Kristi Kelgo Telia Eesti AS jurist /allkirjastatud digitaalselt / 3 vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 20-22/244017, p 16. 4/4  Saatja: Anne Põldre <[email protected]> Teema: RIK sidehange [EXTERNAL EMAIL] DO NOT CLICK links or attachments unless you recognize the sender and know the content is safe. Tere Oleme taaskord ülevaadanud ja korrigeerinud oma sidehanke dokumente. Tehnilises kirjelduses on mõned uued nõuded ja täiendatud/uuendatud sõnastused. Lisasin juurde kommentaarid millele ootame kindlasti tagasisidet. Juhin tähelepanu, et kõik nõuded mis on hetkeseisuga 8ndas peatükis, peavad olema täidetavad ilma halduri abita. Palun vaadata need punktid erilise hoolsusega üle ja anda tagasisidet kui see ei ole võimalik. Ootame tagasisidet esimesel võimalusel hiljemalt 1.02.22. Heade soovidega <http://www.rik.ee/> Anne Põldre Hankespetsialist Üldosakond Registrite ja Infosüsteemide Keskus [email protected] <mailto:[email protected]> 53972061 <http://www.linkedin.com/company/centre-of-registers-and-information-systems> <https://www.facebook.com/pages/Registrite-ja-Infos%C3%BCsteemide-Keskus/115173698595077?ref=hl> <http://www.rik.ee> www.rik.ee Käesolev kiri on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave ning mõeldud ennekõike kirja päises nimetatud isikule. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega. Tallinn 07.03.2022 nr EC.1-2/39 VOL IKIRI Telia Eesti AS (registrikood 10234957, asukohaga Mustamäe tee 3, Tallinn 15033) juhatuse esimees Hans Robert Pajos (isikukood 36801187019) isikus volitab Telia Eesti AS-ga töösuhtes olevat juriidilise osakonna juristi KRISTI KELGO (isikukood 48311074913) esindama Telia Eesit AS-i kohtutes ning kõigi muude isikute sealhulgas Rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete Vaidlustuskomisjoni ees haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades kõigi õigustega, mis seadusega on ettenähtud hagejale, kostjale, kolmandale isikule või kahjukannatajale, vaidlustusmenetluses koos kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ettenähtud pakkujale, või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule, tegema kõiki protsessi/menetlustoiminguid, sealhulgas asja üleandmine vahekohtule, täielik või osaline hagist/vaidlustusest loobumine, hagi/vaidlustuse õigeksvõtmine, hagi/vaidlustuse eseme muutmine, kokkuleppe sõlmimine, kohtuotsuse/Vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamine, täitevdokumendi sissenõudmiseks esitamine ja vaidluse esitamine dokumendi võltsituse kohta, ka kohtueelsete toimingute tegemine ning hagi esitamine ning nõudeavalduste esitamine pankroti- ja likvideerimismenetluses. Volikiri ei anna õigust vastu võtta raha ja vara. Volikiri kehtib kuni 31.03.2023 ning on antud edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) Hans Robert Pajos juhatuse esimees Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] -854710 9525 0 0 Lp v andeadvokaat Kaarel Berg Meie 04 . 10 .2022 nr 12.2-10/ 131 Tele 2 Eesti AS -i esindaja e-post: [email protected] Lp Ergo Tars Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus e direktor e-post: [email protected] ; [email protected] ; [email protected] Lp Kristi Kelgo Telia Eesti AS -i esindaja e-post: [email protected] Kirjalik menetlus Teatame, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lõike 2 ja § 196 lõike 1 alusel vaatab Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) riigihankes „ Sideteenus ühishankijatele “ (viitenumber 238890 ) esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses. Vaidlustust vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets. RHS § 196 lõike 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on 20 . 10 . 2022 . Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele. Lähtudes RHS § 196 lõikest 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude väljamõistmise taotlusi, kuni 07 . 10 .2022 . Selleks tähtajaks esitatud dokumentidele on võimalik teis t el menetlusosalis t el vastata kuni 12 . 10 .2022 . Palume saata oma täiendavad seisukohad ja taotlused lisaks vaidlustuskomisjonile koheselt ka teisele menetlusosalisele (esindaja ja e-posti aadress on käesolevas kirjas olemas). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: hankija ja kolmanda isiku vastus ed Merike Lahe 611 3713