Vastus soovitusele

Raiko Kaur Teie 05.06.2018 nr 2.1.-1/18/1380 Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 Tallinn Meie 18.06.2018 nr 1.1-20/2018/567-2 Koopia: Märt Ots Konkurentsiamet Auna 6 10317 Tallinn Koopia: Andres Sooniste Tarbijakaitseamet Pronksi 12 10117 Tallinn Elektrituru ja gaasituru andmevahetusplatvormide tingimuste muutmine seoses isikuandmete kaitse üldmääruse täitmisega Lugupeetud hr Raiko Kaur 05.06.2018 pöördus Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) Elering AS-i (edaspidi Elering) poole seoses Eleringi hallatavate elektrituru ja gaasituru andmevahetusplatvormide (edaspidi AVP-d või eraldi AVP) kasutustingimuste muutmisega tulenevalt alates 25.05.2018 kohaldatava EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 (edaspidi Üldmäärus) nõuetest. Lähtuvalt Eesti Energia AS-i märgukirjast märkis AKI, et Elering ei saa Üldmäärusest tulenevat nõusoleku vormivabaduse nõuet eirata põhjusel, et see tõstaks oluliselt Eleringi halduskoormust ning hõlmaks seetõttu ka suuremat ressursikulu. Sellest tulenevalt soovitas AKI nimetatud kirjas arvestada Eleringile AVP-dest andmete edastamisel nõusoleku vormivabaduse nõudega. Elering mõistab igati AKI soovitust ja tähelepanu juhtimist nõusolekute andmise süsteemi arendamisel. Käesoleva kirjaga peab Elering vajalikuks selgitada täpsemalt elektri ja gaasi AVP-de nõusolekute süsteemi muutmise põhjuseid ja muutmisele eelnenud kaalutlusi, et ümber lükata väide, justkui Eleringi muudatus tugineks vaid halduskoormuse suurenemise vältimisele. I. Taust Elering on elektrituruseaduse (ELTS) kohaselt elektri süsteemihaldur ja maagaasiseaduse (MGS) kohaselt gaasi süsteemihaldur. Üheks elektri süsteemihalduri kohustuseks on ELTS § 421 kohaselt luua ja hallata elektrituru tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks andmevahetusplatvorm (ehk AVP). Samasugune kohustus gaasituru osas tuleneb Eleringile MGS §-st 102. ELTS § 421 lg 5 Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Gaasituru toimimise võrgueeskirja § 17 lg 2 kohaselt peab andmete edastamiseks olema turuosalisega leping või turuosaline peab andmevahetusplatvormi kaudu selleks õiguse andma. Elering peab siinjuures ka olulisena välja tuua – ja mis on nõusolekute andmise süsteemi korraldamise juures eriti oluline tähele panna – et samasisuline kohustus on õigusaktides kirjas vägagi erinevalt, mis paratamatult tõstatab ka küsimuse käesolevalt arutluse all olevast nõusoleku andmisest ehk õigusest oma andmetele juurdepääsuks ning selle õiguse või nõusoleku andmise vormist. Ajalises mõttes hilisemalt vastuvõetud õigustloov akt gaasituru toimimise eeskirja näol näeb ette, et tarbija annab õiguse oma andmete jagamiseks AVP kaudu. Mistõttu on võimalik ka järeldada seadusandja tahet ja soovi andmevahetus korraldada läbi elektrooniliste vahendite nagu muude e-riigi arenduste puhul tavaline. Alates 25.05.2018 toimubki nii gaasituru kui ka elektrituru andmete vahetus vaid AVP-de kaudu – st eelnevalt AVP-dest väljas olnud nõusolekute andmise süsteem on liikunud ühtselt Eleringi hallatavale andmevahetuskihile. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  II. Nõusoleku vormivabadus ja AVP-de automatiseeritud keskkonnad Elering peab oluliseks isikute õiguste kaitset nende andmete jagamisel energiamüüjatega. Seoses Üldmääruse kohaldumisega korrastas ka Elering seniseid andmevahetuse lahendusi, et tagada isikute andmete parem kaitse ja võimaldada isikutel saada parem ülevaade oma andmete kasutamise üle. Selle raames viis Elering ka sisse uue nõusolekute haldamise süsteemi, mille arendamisel lähtus nii Üldmääruse reeglitest ning ka eelnevalt AKI antud juhistest. Järgnevalt toob Elering välja uue nõusolekute haldamise süsteemi arendamisel päevakorras olnud kaalutlused ja põhjendused. 1. Üldmääruse nõuded vastutavale töötlejale Elering AVP-de vastutava töötlejana peab ELTS § 421 lõike 5 ja gaasituru toimimise võrgueeskirja § 17 lõike 2 täitmisel eelkõige lähtuma Üldmääruse artikkel 7 (nõusoleku andmise tingimused) lõikest 1, mille kohaselt kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Seega tähendab, et Elering AVP pidajana peab olema veendunud, et väljastades nõusoleku alusel AVP-st andmeid füüsilise isiku kohta on see vastav isik oma andmete jagamisega nõustunud ning vaidluse korral peab Elering olema ka võimeline tõendama oma tegevuse (ehk andmete väljaandmise) õiguspärasust. Erinevalt eelnevast regulatsioonist seab Üldmäärus just nõusoleku andmisele väga ranged nõuded, mille täitmises peab Elering vastutava töötlejana veenduma. 2. Häälkõnedes edastatud nõusolekud ja AKI vastus nende kontrollimise osas 05.06.2018 kirjas soovitasite arvestada asjaoluga, et nõusolekut võib anda ka suulises vormis. Elering on nõus sellega, et nõusoleku andmisel peab isikul olema võimalus kasutada kõiki Üldmäärusega lubatud nõusoleku vorme. Seejuures peab Elering aga oluliseks selgitada, et antud juhul on vajalik vormivabaduse nõude arvestamisel lähtuda ka sellest, et millises suulises vormis vastavaid AVP-st tarbimisandmete edastamise nõusolekuid võetakse ja kes neid nõusolekud võtab. Energiamüüjate puhul toimub suuliste nõusolekute võtmine häälkõnede kaudu ehk tarbijale tehakse telefonikõne, mis salvestatakse ja arvestatakse nõusolekuna. Kuigi nõusolekuid võtavad energiamüüjad, siis sellest hoolimata peab Elering AVP-de vastutava töötlejana nõusoleku õiguspärasuses veenduma ehk otsustama andmete edastamise müüjale. Elering on varasemalt pöördunud AKI poole selgitamaks, kuidas käituda olukorras, kus nõusolek seisneb vaid telefonivestluse salvestusel. 18.01.2017 vastuses 1 AKI selgitas, et nõusoleku tõendamise ja selle seadusele vastavuse eest vastutab vastutav töötleja (andmevahetusplatvormi süsteemihaldur). Seega on Eleringil sisuline roll ka nõusolekute hindamise ja õiguspärasuse otsustamise osas. Nimetatud viisil nõusoleku võtmine tõstatab mitmeid küsimusi, mida Elering peab vajalikuks välja tuua. Eelkõige on Eleringi seisukohalt häälkõnede kontrollimisel kaks olulist probleemkohta, mida praktilises ja elulises plaanis on väga keeruline, kui mitte öelda võimatu, ületada. Esiteks, peab häälkõnega antud nõusolek vastama kõikidele Üldmääruse tingimustele. Näiteks peab Elering kontrollides veenduma, et nõusolek on antud vabatahtlikult ja ühemõtteliselt. Ka artikli 29 alusel nimetatud andmekaitse töörühm on oma suunistes möönnud2, et teoreetiliselt võib suuliste avalduste kasutamine olla piisavalt selge, et saada kehtiv selgesõnaline nõusolek, kuid vastutavale töötlejale võib olla raske tõendada, et avalduse salvestamisel olid täidetud kõik kehtivate selgesõnalise nõusoleku tingimused. Elering möönab, et teoreetiliselt võib olla võimalik suulise nõusoleku tõendamine, kui nõusoleku võtja ja vastutav töötleja on sama isik, kes vahetult võtab nõusoleku ja töötleb enda seatud eesmärgil. Kuid selline korraldus ei ole mõeldav antud juhul tarbimisandmete ligipääsu võimaldamisel. Teine ja ehk kõige kaalukam põhjus on isikusamasuse tuvastamine. Tõusetub väga oluline küsimus – kuidas veenduda, et õige isik on nõusoleku andnud. Lisaks sellele, et telefonikõnede alusel isiku tuvastamine on problemaatiline kui mitte öelda paljudel juhtudel võimatu, on Eestis palju samanimelisi isikuid, mis tõstatab palju vaidlusi õige isiku poolt nõusoleku andmise kohta3. Eleringi hinnangul on vähe tõenäoline, et energiamüüjad ei vaidlusta Eleringi 1 Andmekaitse Inspektsiooni 18.01.2017 vastus nr 2.1.-5/16/2364 arvutivõrgus kättesaadav: http://adr.rik.ee/aki/dokument/4958040 (viimati vaadatud 14.06.2018) 2 In theory, the use of oral statements can also be sufficiently express to obtain valid explicit consent, however it may be difficult to prove for the controller that all conditions for valid explicit consent were met when the statement was recorded. – Guidelines on Consent Under Regulation 2016/679, lk 19 3 Elering soovib märkida, et on teadlik erinevatest viisidest isikusamasuse tuvastamisel nt pangateenuste osutamisel. Kuid oluline on siin märkida, et nende teenuste puhul on poolte vahel eelnevalt kehtiv leping, mille alusel ka vastavaid isikusamasuse tuvastamise Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  otsuseid nõusoleku aktsepteerimata jätmise osas, mistõttu reaalset elulist vajalikkust, mida suuline nõusoleku andmine peaks võimaldama ehk kiire ja vahetu võimalus andmete töötlemiseks, muutub nimetatud suulises vormis antud nõusoleku kontrollimise võrra mitmeid kordi kauem aega nõudvaks ning ilmselt viib välja tulemuseni, kus andmeid ei ole ikkagi võimalik AVP kaudu edastada, sest puudub õiguspärane nõusolek. Oluline on lisada, et häälkõnede kontrollimist ja nõusoleku õiguspärasuse veendumist ei ole võimalik ka automatiseerida, mistõttu siinjuures kaasnebki täiendava tööjõu kaasamise küsimus. Elering tegutseb 100% reguleeritud äris, mis tähendab, et igasuguse lisaressursi kaasamine avaldab paratamatult mõju tarbijatele. Seega, kuna nõusolekute kontrollimine on vajalik läbi viia sisuliselt ja seda tegevust ei ole võimalik automatiseerida, siis AVP-dest nõusolekute kontrollimise ja andmete jagamise võimaldamise tagamiseks on Eleringil vajalik kaasata täiendavat tööjõudu. Vastavalt eelnevalt välja toodud probleemkohtadele nõusolekute kontrollimisel peab Elering vajalikuks küsida, kas on põhjendatud, vajalik ja mõistlik rakendada täiendavate ressursside kaasamist ning teha olulisi rahalisi kulutusi lahendusele, mis ainult teoreetilises plaanis või blanketselt täidab Üldmääruse nõudeid, kuid tegelike eluliste asjaolude ja juba hetkel kehtiva praktikaga kokku ei sobitu. Eriti olukorras, kus nimetatud tegevuse maksab kinni tarbija läbi võrgutariifi. Kuna Üldmääruse regulatsiooni kohaldamisega karmistuvad veelgi õiguspärase nõusoleku nõuded, näeb Elering, et häälkõnedes antud nõusolekute ja mitte e-keskkonnas antud nõusolekute õiguspärasuse hindamisel läheb fookus turutoimimise tagamiselt nõusolekute kontrollimisele ja vaidluste pidamisele, mistõttu muudaks suuliste nõusolekute ja mitte e-keskkonnas antud nõusolekute kontrollimine energiaturu aeglasemaks ja ka lõpptarbijale kallimaks. 3. AKI vastus nõusolekute haldamise väljaviimiseks AVP keskkonnast turuosaliste kätte Nõusolekute saamise ja haldamise korraldamisel on Elering ühe lahendusena käsitlenud ka võimalust, kus energiamüüjad saaksid nõusolekute saamise ja haldamise täita ise ning vastutata ka vastavate nõusolekute Üldmäärusele vastavuse osas. Nimetatud küsimuses nõusolekute haldamisest ja tõendamisest pöördus Elering AKI poole, kes oma 26.03.2018 vastuses4 selgitas, et „vastutus nõusolekuid hallata ja vajadusel tõendada saab olla vaid Eleringi kui andmevahetusplatvormi haldaja keskne ülesanne. Inspektsioon ei näe ette võimalust delegeerida nõusolekute haldamist andmevahetusplatvormilt väljaspoole turuosaliste kätte, kuna nii kaoks füüsilisest isikust tarbija jaoks ligipääs ja ülevaade oma isikuandmete üle, mis on isikuandmete kaitse seisukohalt keskse andmevahetusplatvormi oluline funktsioon“. Vastavat arvestades tegi Elering ka nõusolekute andmise süsteemis muudatusi. Arendused viisil, et kõik nõusolekute andmist puudutav liigub kliendiportaali e- elering on just kantud põhimõttest, et isikutel oleks võimalik keskses andmevahetusplatvormis nii oma õigusi anda kui ka omada ülevaadet oma isikuandmete töötlemise üle. 4. Enne AVP-de kasutustingimuste muudatusi praktikas esinenud kitsaskohad ja rikkumised Eelnevalt kehtinud nõusolekute haldamise olukorra väärkasutamise põhjendusel ei näe Elering ka võimalust muude lahenduste sisseviimiseks. Siinjuures peab Elering oluliseks välja tuua, et edastas Eesti Energia AS-ile 2017. aasta jooksul korduvaid märgukirju, et nende süsteem teeb ilma õigusliku aluseta masspäringuid. Samuti pöördus Elering selle aasta alguses Eesti Energia AS-i poole, kelle e-teenindus oli sisselogimisel isikult automaatse nõusoleku võtnud. Tulenevalt nimetatud olukordadest on Elering ka põhjendatult seisukohal, et võimaldades nõusolekute süsteemi viimist väljapoole AVP-de keskkonda või lubades kasutada väga erinevaid vorme nõusolekute andmiseks, ei ole võimalik tagada isikute õigusi ja Eleringil teostada piisavalt ja sellises ulatuses kontrolli nagu Üldmäärus ette näeb. 5. Andmehalduse arendamine toetudes Euroopa Komisjoni nägemusele energiaturu planeerimisest Konkurentsivõimelise, tarbijakeskse, paindliku ja mittediskrimineeriva elektrituru tagamiseks on Euroopa Komisjon välja töötanud nn Puhta Energia Paketi5, mis on õiguslike meetmete kogum tagamaks ühe väärtusena ka tarbijate parema kaasamise elektriturule ning nende õiguste kaitmise. Vastavalt Euroopa Komisjoni algatusele peab ligipääs andmetele olema lihtne ning lõpptarbijatel peab olema võimalik valida, võimalused on kokku lepitud või neid saab kasutada (nt paroolid, kokkulepitud salasõnad jne). Käesolevale olukorrale need ei kohaldu. 4 Andmekaitse Inspektsiooni 26.03.2018 vastus nr 2.1.-5/18/684, arvutivõrgus: http://adr.rik.ee/aki/dokument/5650553 (viimati vaadatud 14.06.2018) 5 Arvutivõrgus https://ec.europa.eu/energy/en/news/commission-proposes-new-rules-consumer-centred-clean-energy-transition, täpsemalt planeeritavad muudatused https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52016PC0864R%2801%29 (viimati vaadatud 14.06.2018) Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  kellega oma andmeid jagada. Lisaks on oluline, et tarbimisandmete juurdepääsu võimaldamine ei seisne ainult isikute andmete kaitses vaid on seotud ka asjaoluga, et tuleviku energiaturu mõistest on tarbimisandmetel suur ja oluline kaubanduslik väärtus ja turueelis nende energiamüüjate ees, kes nimetatud andmete järgimiseks väga täpselt isikuandmete kaitse reegleid on järginud. Nimetatud eesmärke ja Euroopa Komisjoni suuniseid silmas pidades on Elering ka lähtunud nõusolekute süsteemi parendamisel. Kokkuvõtvalt soovib Elering rõhutada, et on igati avatud dialoogile ning soovib leida parimat tasakaalu füüsiliste isikute õiguste teostamise, tarbijate huvide tagamise ja tõhusa turu toimise osas. Kindlasti ei soovi Elering tarbimisandmete jagamisel eirata nõusolekute vormivabaduse nõuet, kuid on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik kõiki nõusoleku vormivabadusega kaasnevaid võimalusi kasutada, mistõttu pelgalt formaalselt Üldmääruse täitmiseks täiendava tööjõu ja täiendavate infosüsteemide arendustööde tegemist ei pea Elering põhjendatuks ega mõistlikuks. Arvestades nii õiguslikke põhjendusi kui ka eelnevat praktikat nõusolekute andmisel andmete jagamiseks, mis ei ole võimaldanud tagada isikute õigusi, peab Elering oluliseks välja selgitada, kas AKI peab vajalikuks täiendavalt võimaldada suuliselt ja muude vahendite kui e-eleringi kliendiportaal vahendusel antud nõusolekute aktsepteerimise, eriti olukorras, kus Üldmääruse täitmiseks peab AKI vajalikuks täiendava ressursi kaasamise. III. Nõusolekute andmise süsteemi edasised arendused, et tagada Üldmääruse parem täitmine Seoses nõusolekute andmise parema võimaldamise ja tarbijatele lihtsamaks muutmisega on Elering loomas vastavat süsteemi, mis võimaldab energiamüüjatel kasutada Eleringi poolt kontrollitud ja Eleringi tingimustele vastavaid nõusolekute andmise võimalusi ehk Elering on arendamas välises kasutajaliideses (nt energiamüüja kliendiportaalis) teenusepakkujale (nt energiamüüjale) tarbija volituse andmise lahendust. Selle arenduse tulemusena saavad tarbijad anda oma nõusoleku enegiamüüja kliendiportaalis selliselt, et süsteem ise suunab isiku e-eleringi ja pärast nõusoleku andmist tagasi energiamüüja kliendiportaali. Eleringi parima teadmise kohaselt saab selline arendus valmis 2019. aasta alguses. Seega on Elering astumas samme selleks, et tagada igakülgne Üldmääruse täitmine, arvestades seejuures tarbijatele kõige kasulikumate lahendustega nii õiguste tagamise küljest kui ka kulude tasakaalus hoidmise mõttes. Elering peab väga oluliseks Üldmääruse õiget kohaldamist ning avaldab lootust, et saab kõige paremate lahenduste väljakujundamiseks toetuda koostööle AKI-ga. Lisaks peab Elering oluliseks märkida, et nii elektri kui ka gaasi AVP kaudu andmete jagamine peaks toimuma ühesugustel alustel ja samasuguselt. Tuginedes eelpool viidatud gaasituru toimimise võrgueeskirja regulatsioonile on Elering seisukohal, et AVP kaudu õiguse andmise on parim viis füüsiliste isikute andmete kaitse tagamiseks. Elering on valmis jagama täiendavaid selgitusi seoses AVP-dest andmete jagamisega, Euroopa Liidu õigusest kaasnevate süsteemihalduri kohustustega ning vastavate süsteemide tehnilise võimekusega. Elering on vajadusel nõus ka kokkusaamise korraldamiseks, et tõusetunud küsimusi lähemalt arutada. Eleringi poolt on nimetatud küsimuses kontaktisikuks andmekaitse nõunik Anneli Teelahk, e-post: [email protected], tel 71 52 271. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Anneli Teelahk; [email protected] Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]