Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027426

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Caspar Rüütel Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Rihila Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 27.31 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0903 Viru-Nigula vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Rihila Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 372 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Kruus, täitepinnas 900 tuh m³ Kruus, 900 tuh m³ ehituskruus Liiv, täitepinnas 900 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 900 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 35 Uuringukaeveõõnte arv 35 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Rihila_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Rihila_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Rihila_GULT_piirid.dgn  Rihila uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Ettevõte Marina Minerals OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva uuringuks Rihila uuringuruumis pindalal 27,31 ha. Uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, osaliselt Letipea külas, riigile kuuluval kinnistul Sonda metskond 150 (tunnus 90202:006:0780) ja osaliselt Kuura külas, riigile kuuluval kinnistul Kunda metskond 47 (tunnus 90202:002:0272) (Joonis 1). Joonis 1. Rihila liivamaardla (taotletav Rihila uuringuruum) (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust) Taotletaval alal on varem geoloogilisi uuringuid tehtud 1977. aastal, mille tulemusena on täna keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel aktiivse reservvaru tasemel Rihila liivamaardla ehitusliiva varuplokiga nr 1 kogumahus 801 tuh m3. Marina Minerals OÜ soovib kõnealust maardlat täiendavalt uurida, mille käigus täpsustatakse maavara kogust, lasumistingimusi ja kvaliteedinäitajaid. Positiivsete uuringutulemsute korral soovib ettevõtte esitada samale alale maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse, mille peamiseks eesmärgiks on rahuldada tulevikus üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T teede) rekonstrueerimisel täitematerjali vajadust, sh luua eeldused kvaliteetse ehitusliiva olemasoluks Fermi Energia AS-i poolt kavandatud 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ehituseks, mille asukoha valiku väljaselgitamiseks on ettevõte esitanud taotluse Riigi eriplaneeringu algatamiseks. Täna teadaoleva info põhjal on üks võimalikke asukohti valitud samasse piirkonda Kunda linna lähistele (Joonis 2). Joonis 2. Fermi Energia AS-i poolt algatatud Riigi eriplaneeringuala sobilike tuumajaama asukohtade väljaselgitamiseks (allikas: https://fermi.ee/rep/) Rihila uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Rihila uuringuruum teenindusala pindalaga 27,31 ha asub asub Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, osaliselt Letipea külas, riigile kuuluval kinnistul Sonda metskond 150 (tunnus 90202:006:0780) ja osaliselt Kuura külas, riigile kuuluval kinnistul Kunda metskond 47 (tunnus 90202:002:0272). Mõlema kinnistu kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav uuringuruum ühtib Rihila liivamaardla (registrikaart 372) aktiivse reservvaru plokiga 1, milles on maavarade registri andmetel arvel ehitusliiva varu 801 tuh m3 (Joonis 3). Uuringuruumist idas paiknevad Mahu turbamaardla (registrikaart 252) hästilagunenud turba aktiivse reservvaruplokk 1 ja vähelagunenud turba aktiivsereservvaru plokk 2. Taotletavat uuringuruumi läbib Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav kruuskattega metsatee Mahu tee (tee nr 9020530) ja Lahe tee (tee nr 9020531). Taotletava uuringuruumi teenindusala näol on tegemist nii metsamaa kui ka raiesmikuga. Uuringuruumi teenindusala on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused jäävad ~12 - 17 m vahemikku. Taotletavat uuringuruumi läbib paralleelselt metsateega maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik läbimõõduga 250 - 500 mm, kaitsevööndiga 2,5 m toru teljest. Nimetatud kruusateele ja veetrassi kaitsevöönditesse uuringupunkte ei rajata. Joonis 3. Rihila liivamaardla (taotletav Rihila uuringuruum) ja lähedusse jäävad kitsendused (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust) Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää. Lähimaks veekoguks taotletavale uuringuruumile on ~90 m kaugusel kagu nurgast paiknev kuni 25 km2 valgalaga Küda oja (VEE1072800) kaldapiiranguvööndiga 50 m. Uuringuruumile lähimad majapidamised asuvad ~900 m kaugusel põhja ja kirde suunas Sireli (tunnus 90202:006:0052) ja Ilvese (tunnus 90202:006:0147) kinnistul. Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Uuringuruumi teenindusala idaserva lähedusse jäävad mitmed II- ja III-kaitsekategooria taimed. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast linnulennult ~100 km kaugusel lääne suunas. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir- väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Rihila liivamaardla registrikaardi nr 372 alusel on taotletavat uuringuruumi uuritud varasemalt ühel korral: Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus (Saadre, T.; EGF 3506). Geoloogilise uuringu raames 1977. a puuriti alale 7 puurauku (nr V-121…V-127), võeti kasulikust kihist 7 proovi. Valdavalt 0,1 m paksuse kasvukihi all levis peeneteraline kvarts-päevakiviliiv paksusega 2,2 - 5,3 m. Paiguti lisandus liivale sügavuse suurenedes keskmiseteraline tardkivimiline kruus. Kasuliku kihi lamamiks oli ülipeeneteraline savikas liiv, kohati turvas (V-124). Liiv sobis kasutamiseks mördiliivades ning kruus kruusakateteks. Varu arvutati puuraukudega V-121…V-126 piiritletud alas reservvaru kategoorias pindalal 27,3 ha kokku 983 tuh m3, millest allpool põhjaveetaset 109 tuh m3. Varu kinnitati 09.12.1998. a otsusega nr 77 ja Rihila maardla kanti maavarade registrisse (registrikaart 372). 1984. a koostati aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:50 000 ning järeluuringust varemuuritud aladel Rakvere fosforiidirajoonis (Saadre, T., jt; EGF 4068). Nimetatud töö raames puuritud puurauk 80 jääb taotletava uuringuruumi alale ja puuraugud 79 ning 81 vahetusse lähedusse. Kasulik kiht oli esindatud valdavalt beežika, kohati kruusaka liivaga, kihi paksus ulatus 7 m-ni. Taotletav uuringuruum jääb Karepa kaardilehele (7412), mille geoloogiline baaskaart mõõtkavas 1 : 50 000 on koostatud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Suuroja jt., 2006). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses oleva 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi alusel on taotletavas uuringuruumis pinnakatte paksus 5 - 40 m. Baaskaardi andmetel moodustavad pinnakatte Holotseenis tekkinud tuulesetted (Q2_v), peamiselt peenliiv (Joonis 4). Rihila liivamaardlas on maavarade registri põhjal seisuga 05.12.2017. a arvel ehitusliiva aktiivset reservvaru 801 tuh m3. Kehtivaid mäeeraldisi maardlas ei ole. Eeldades, et taotletavas Rihila uuringuruumis kasuliku kihi paksus on keskmiselt 3,6 m (keskmine paksus 1977. a geoloogilise uuringu andmetel) ja see levib ~27 ha pindalal, on maavara hinnanguliseks mahuks ~900 tuh m3. Taotletavas Rihila uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. Joonis 4. Rihila liivamaardla (taotletav Rihila uuringuruum) geoloogilisel kaardilt (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust) 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Arvestades varasemate uuringute andmetega, kus taotletava uuringuruumi teenindusalale rajatud puuraukude maksimaalsed sügavused ei ületanud ~7 m, määratakse uurimissügavuseks varuga kuni 15 m. Geoloogilisest ehitusest lähtuvalt, kus varasemates uuringutes on kirjeldatud veeriselise kruusliiva esinemist, rajatakse puuraugud kõigepealt küll puurmasinaga, kuid vajadusel kvaliteetsema kruusaliiva proovi saamiseks võib lisaks plaanida ka kaevandite rajamise ekskavaatoriga. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Graafilisele lisale on kantud uuringuvõrk tihedusega ligikaudu 150 × 150 m, mis eeldaks 17 uuringuaugu rajamist, kuid maavaralasundi välja kontuurimiseks võib osutuda vajalikuks uuringupunktide rajamine väiksemate vahemaade tagant. Seepärast on loa taotlusesse märgitud varuga kuni 35 puuraugu rajamine. Juhul kui kruusliiva puurimine mõjutab proovide kvaliteeti, siis planeeritakse puurauke dubleerivate kaevandite rajamist (maksimaalselt 35 kaevandit). Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemiskindluse määramine, setete filtratsiooni omadused). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Uuringuruumi läbivate metsateede tee kaitsevööndisse kaevandeid ega puurauke ei rajata. Maavara varu arvele võtmine kooskõlastatakse Riigimetsa Majandamise Keskusega. Muud piirangud uuringuruumi teenindusalal puuduvad. Lähimad elumajad jäävad ~900 m kaugusel põhja ja kirde suunas Sireli (tunnus 90202:006:0052) ja Ilvese (tunnus 90202:006:0147) kinnistul. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 3 - 4 päeva) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Planeeritavate tööde aeg on võimalik kooskõlastada kohalike elanikega. Kavandatav tegevus hõlmab endast kuni 35 kaevandi/puuraugu rajamist, mille sügavus ei ületa tõenäoliselt 10 meetrit. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogu- miseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna- ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis-jäätme- kava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamis- jäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv- kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 21.01.2025 Taotleja: Marina Minerals OÜ Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Aadli Liivamäe Sonda metskond 150 Katastriüksuse piir, tunnus ja nimi 90202:006:1170 90202:006:1043 90202:006:0780 Maardla piir (asendiplaanil) Maaparandussüsteemi maa-ala 648 000 648 500 649 000 III kaitsekategooria alused taimed 1 Ranna või kalda piiranguvöönd Rihila 6 602 500 0,1 81 liivamaardla V-126 Eesvoolu kaitsevöönd 2,9 2 Vee ja kanalisatsiooni kaitsevöönd Planeeritav uuringuauk Mahu turbamaardla 0,1 V-127 1978. a uuringu puurauk katendi 1,5 17 0,1 ja kasuliku kihi paksusega, V-127 EGF 3506 1,5 79 1984. a uuringu puurauk, EGF 4068 Kaardileht nr 7412 Karepa, 6443 Kiviõli 1 aR Sonda metskond 150 Uuringuruumi piiripunktide 90202:006:0780 16 - koordinaadid V-125 6,0 80 Nr X Y 1 6 602 560,91 648 836,92 2 6 602 486,93 648 949,96 6 602 000 3 6 601 795,28 648 459,57 15 4 6 601 787,51 648 446,00 5 6 601 781,05 648 434,08 Sonda metskond 150 6 6 601 767,65 648 412,73 90202:006:0780 7 6 601 749,44 648 385,42 Plokk 1 aR Sonda metskond 150 8 6 601 722,63 648 348,35 90202:006:0780 9 6 601 690,52 648 310,95 0,1 V-124 10 6 601 655,60 648 272,22 5,2 Plokk 2 aR 11 6 601 616,71 648 233,99 3 Plokk 1 aR 7 5 N 12 13 14 6 601 588,90 6 601 278,75 6 601 346,60 648 205,02 647 924,99 647 810,13 8 15 6 601 943,74 648 286,28 9 16 6 602 095,34 648 424,65 17 6 602 333,34 648 631,36 10 647 500 - 11 Märkused: Pindala 27,31 ha V-123 6,0 12 1 aR 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 6 601 500 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.01.2025); - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); 14 - Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne 0,1 (Geoloogia Valitsus, 1978, EGF 3506); V-121 4,4 - Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:50 000 0,1 ning järeluuringust varemuuritud aladel Rakvere fosforiidirajoonis V-122 5,9 (Geoloogia Valitsus, 1984, EGF 4068). 13 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kunda metskond 47 Rihila uuringuruum Uuringuruumi teenindusala 90202:002:0272 Rihila liivamaardla plaan 79 Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/1 Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn Caspar Rüütel [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 250 500 m Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 20.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Mairy Tammekänd +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5104 /Allkirjastatud digitaalselt/