Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1026440 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T_KL-1026440.bdoc30006 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1024550-4 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Kauri Kiiman Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb keskkonnaluba Hertu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 6 maavara kaevandamiseks. Parandustaotluse selgitus Parandustaotlus on koostatud lähtuvalt dokumendist 25.10.2024 nr DM-128805-16. Muudetud on taotletavat loa kestvust ja korrastamise suunda. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Maavara kavandatakse kaevandada ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või põhjendus kaevandamisel kasutatakse vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Tegevusega kaasneda võivate Võimalike keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas (ptk 7). keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Hertu II liivakarjäär Aadress Künnivarese, Pae küla, Kehtna vald, Rapla maakond Territoriaalkood 5820 Katastritunnus(ed) 29201:002:0110 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6538092, Y: 549466 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Künnivarese (29201:002:0110). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 10 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kehtna vald, Rapla maakond 0293 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 2/5 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 861 Maardla nimetus Hertu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Hertu II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.96 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.16 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 122 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 48 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 49 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 368 tuh m³ 13.02.2024 6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 162 tuh m³ 13.02.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 489 tuh m³ 3/5 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja AS Tariston Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519725 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.10.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024) Geoloogiafondi number 9876 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1269 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.06.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Maatulundusmaa (metsamaa) 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Hertu_II_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Hertu_II_liivakarjaar_maeeraldise_LL.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Hertu_II_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Hertu_II_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__01.11.2024_.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Hertu_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu Lisa 6: Herti_II_uuring.zip aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: Hertu_II_liivakarjaar_MET_piir.dgn Lisa 8: Hertu_II_liivakarjaar_ME_piir.dgn Lisa 9: Hertu_II_maapinna_samakorgusjooned.dgn Lisa 10: Hertu_II_maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn 4/5 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Hertu II keskkonnaloa taotluse seletuskiri ja graafika (digiallkirjastatud) Lisa 11: Hertu_II_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri_ja_graafika.asice 5/5 N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht nr 6314 (Rapla) W E Rapla S Y=549200 63.82 X=6538800 63.27 6 3 62.79 64.69 64.42 64 66 6 62.59 90 69 64.34 64.63 63.21 Tamme 76 01 62.39 66904:002:0062 1 :0 64.49 P 01 63 63.04 63.88 vt 63.21 r I gi:08 64 la 12 64.39 63.85 63.80 62.32 te 64.33 64.19 64.04 e 62.46 63.98 62.77 64.52 64 6 L2 4 64.30 62.18 Seljame 64.57 62.64 66904:002:0096 64.48 65 62.60 64.62 62.26 K05 2,5 1 64.10 65.17 63,85 0,0 64.38 1 64.32 64.81 64.41 2 61,35 0,0 64.61 6 3 63.90 64.23 3 65.39 64.15 65.10 4 64 62.91 64.30 64.28 62.67 64.71 62.30 62.44 64.83 K03 64.12 2 64.55 62.73 63.88 mnd 10 64.21 64,14 64.79 65.28 64.07 63 62.95 kask 0,1 60,34 d 62.84 62.72 al 0,2 ld 63.97 va 65.01 av 64.44 64.41 63.94 2,6 64.72 1,0 pl 63.33 64 63.99 na 3 65.28 6 ht 0 Ra . 64 64.00 61 65.14 64.34 63.98 Ke 63.24 62.66 62.85 2,1 65.67 63.99 62.71 6 63.12 K06 0,0 3 64.76 63,95 0,0 kr 37 63.27 62.99 66.28 6 3 61,85 63.36 66.31 6 65.76 Y=549600 6 64.50 63.32 63.07 63.85 62.94 62.87 63 32 66.26 63.18 63.76 63.20 63.37 64.13 66 64.15 64.62 Vahastu metskond 99 63.86 63.28 29201:002:0880 64 X=6538600 66.09 31 63.60 Pa-5 63.54 63.86 64.69 64.18 63.20 36 63.82 64.16 69,41 63.74 63.99 K02 1,1 66.21 0,2 63.25 60 . 0 64,98 2,0 64.56 6,8 63.96 II 61,88 0,0 66.28 0,0 6 4 64.11 64.62 63.89 63.17 K07 2,1 63.77 64.34 II’ 64 63,42 0,0 64.24 59,62 63.86 64.01 M˜EERALDISE M˜EERALDISE kr 1,7 63.56 63.92 64.12 35 64.11 66.05 PIIRIANDMED TEENINDUSMAA PIIRIANDMED 64 65.49 63.89 63.76 0,25 63.91 Pa-4 64 61 6,35 30 .0 69,34 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 63.82 64 0,0 66 63.82 63.72 63.72 63.92 punkti punkti 64.00 63.78 64.58 64 nr X Y nr X Y 64 64.12 Pa-2 0,15 63.99 62 66 63.81 1 6538709.26 549468.93 1 6538712.62 549455.25 64 4,17 63. 64.96 63. 64.36 64.45 64.10 65,68 63.58 63.72 0,38 63.97 64 64.19 63.62 2 6538699.55 549508.54 2 6538709.26 549468.93 63.75 3 64.29 5 3 6538507.44 549555.29 3 6538699.55 549508.54 63.64 64.87 K04 0,7 66 4 6538393.51 549540.47 4 6538694.19 549530.43 63.98 64,12 2,0 65 66.13 65.06 63.89 60,32 63.34 65.34 5 6538328.67 549376.53 5 6538499.36 549587.76 1,0 64.69 63.41 66.05 6 6538174.12 549437.11 6 6538379.25 549558.78 60. 61 64.78 64.74 64.12 . 66.17 0 0 64.66 63.45 7 6538181.07 549465.78 7 6538393.51 549540.47 65.20 Plokk 5 aT 65.06 65.31 63.62 65.91 66 66.33 8 6538018.67 549527.78 8 6538328.67 549376.53 64 62. 64.16 64.43 15 kuusk 0,2 Plokk 6 aT 9 6538027.58 549545.44 9 6538174.12 549437.11 0 65 kuusk kr 1-1,5 63.47 64.69 64.06 64.12 64.35 haab kask 0,02 63.33 10 6538007.23 549570.26 10 6538181.07 549465.78 63.54 65.93 11 6538068.46 549663.77 11 6538018.67 549527.78 64.79 63.23 66.32 64.58 64.23 64.36 -3 12 6537893.43 549895.19 12 6538027.58 549545.44 65 3,0 66 I I 64 0,2 23 66,29 43 I 63.36 Pa-3 0,0 13 6537837.14 549768.80 13 6538007.23 549570.26 63. 63. 4 2,8 6 63.87 63,29 0,0 Pi 65,37 65.70 14 6537836.18 549732.47 14 6538068.46 549663.77 nna 0,0 63.33 63.80 5 s 6 64.93 64.29 66.35 63.68 64.41 0,2 15 6537821.02 549693.22 15 6538080.10 549681.54 64.14 Pa-1 4 66.08 64.06 67,66 6,1 16 6537785.03 549654.90 16 6537902.72 549916.06 1,7 63.31 K01 1,6 65.89 66.17 65.33 17 6537930.62 549494.07 17 6537893.43 549895.19 64.55 65.68 64.25 65.10 64,32 1,4 64.35 6 60,32 1,0 64.53 7 6 6 18 6537978.09 549458.28 18 6537837.14 549768.80 63.55 65.50 63.49 63 65.94 19 6538018.93 549465.68 19 6537836.18 549732.47 64.13 . 1 64.84 0,8 8 66 64.76 20 6538062.48 549460.27 20 6537821.02 549693.22 65 64.28 3,6+ kr K08 0,4 65.48 21 6538097.88 549439.44 21 6537785.03 549654.90 64.21 SP-2 63.57 0,0 64,09 63.14 65 2,3 65.61 65,87 62.45 63 63.46 59,09 22 6538122.19 549412.93 22 6537930.62 549494.07 . 2,3+ 61 63.89 62.91 64.76 64.06 23 6538136.77 549380.27 23 6537978.09 549458.28 I ’ P 63.99 inn 64.47 24 6538142.46 549336.38 24 6538018.93 549465.68 as 62.49 63.83 64.11 64 63.61 65.90 5 -1 25 6538196.05 549296.30 25 6538062.48 549460.26 64.07 8 66,63 64.43 26 6538224.71 549292.47 26 6538097.88 549439.43 84 63. 63.36 PA-8 64.35 0,6 63.49 27 6538248.31 549298.05 27 6538122.19 549412.93 nnas 63.47 64,06 66 34 29 3,0 3,4+ Pi 65.43 0,0 28 6538292.82 549292.07 28 6538136.77 549380.27 6 0,0 63.99 63.60 4 63.51 0,0 29 6538307.42 549286.33 29 6538142.46 549336.38 65 63.71 65.61 Vahastu metskond 101 28 63.85 63.16 30 6538545.16 549329.87 30 6538196.05 549296.30 63.59 33 29201:002:0890 63.93 64.09 64.13 61 31 6538593.77 549322.08 31 6538224.71 549292.47 kr 59. 63.95 66.91 . 0,4 0 60. 32 6538612.92 549413.59 32 6538248.31 549298.05 0 -6 3,6 66 Vahastu metskond 99 0 66,85 0,0 62.82 Hertu 62. 64.53 29201:002:0880 63.90 33 6538292.82 549292.07 63.86 62,85 kruusakarjr Pindala 15,96 ha 0 65.65 34 6538307.42 549286.33 32 66.71 62.89 64.55 27 35 6538545.16 549329.87 64 63.66 64.03 64 64.06 36 6538593.77 549322.08 63. 64.35 62.30 63.68 37 6538635.21 549315.44 43 Y=549200 Y=549600 64.62 64.97 31 26 63.88 63.51 64.06 63.67 64.00 62.40 64.56 62.45 Pindala 18,16 ha 6 4 65 -7 .0 65 3 64.04 64.45 62,86 0,3 63.18 X=6538200 30 63.66 59,86 1,2 X=6538200 K09 64.74 25 0,3 1,5+ 63.62 64,26 63.55 Plokk 1 aT 64 2,6 6 7 6 3 Plokk 2 aT 58,26 9 . I V 3,1+ 64.75 3 0 Plokk 3 aT 64.57 64.17 10 63.67 65.51 63.49 Plokk 4 aT 65 63.69 66.91 6 60 3 . 63.33 4 . 0 62.51 2 64 64.44 63.28 64 64.20 65.49 -10 0,3 K10n 1,2 66.49 63.92 62.51 67.80 3,7 65,90 1,6+ 64.86 24 63.80 0,0 64.19 - 0,0 66.52 64.09 29 63.78 63.77 63.40 65.30 62.46 64.52 23 65.78 64.13 28 22 66.26 64 K10 0,6 SP-11 0,3 63.80 63.63 63,9027 1,9 67,18 5,2+ 63.78 65.51 63.80 61,68 0,0 64 63.63 60,10 1,3 63.32 61 63.49 kr Pi 63.31 .0 aav 62.39 nn 63.97 V 65.40 as 21 64.39 Knnivarese 15 63.67 26 I V’ 29201:002:0110 63. 64 9 5 63.67 631 63.75 63.35 63 . 7 66.70 . 7 Ta 63.90 7 14 -14 l 2,9 l 63.83 i 11 64.00 nn 2 64.45 64.79 64.16 0,0 63,92 64.14 -L 92 64 61,02 as 0,0 el 0 nn 67.48 0,2 i 64.09 64.05 65 l 74 P 20 e- 1: 6 3,8+ . 2 25 63.33 63 . P 00 P 63.66 0 -13 0,0 inn 64.83 as rn 2:0 66,71 64.07 64.45 u 0 64.48 64 66.84 66.23 65.67 64.40 64.88 64.48 2 56 27 63.03 9 12 5 . 0,7 7 6 4 63.90 64.34 ,2 65 64 3,4 67.55 11 -8 64.70 64.21 66.96 66 64.94 0,0 9, .02 1 10 13 66.09 0 63. 19 67.43 65 65.33 65.02 65.10 -12 km 64.59 24 67.66 K11 66.07 63.93 64.73 65,12 67 66,41 65.46 kuusk 28 65.09 6 65.30 6 66.46 62.87 63,12 kask 0,29-0,35 65.21 62,31 64.73 67.55 2,0 64.98 64.56 66.23 0,0 66.48 1,6 K17 65.22 65 64.64 63.02 63.12 0,0 65.04 65.43 0,9 63,82 67.64 1,1 60,22 65.28 K16 0,6 64.86 64.35 64.52 63.03 65.03 23 4,1 63.15 66,06 kask 64.61 64.02 65 64.49 64.19 18 61,06 0,3+ 64.80 haab 27-30 64.39 64.93 0,25-0,32 64.87 saar 0 66.49 64.11 . 65.85 62 65.13 65.13 0 0 . . .0 64.16 61 61 60 63.10 64 65 64 67 67 63.88 64.73 63.45 64.20 63.83 65.63 63.65 64.24 65 66.39 64.30 65.07 63.74 64.03 64.30 LEPPEM˜RGID: Plokk 5 aT 64 63.32 65.14 64 22 6 Plokk 6 aT Vahastu metskond 99 5 66 65.52 63.88 63.91 5 29201:002:0880 6 6 64.01 6 17 64.46 63.85 63.95 1 63.42 K12 63.91 63.95 K18 64 64.15 I I’ I 66.70 Meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 63,86 64.96 63,83 63.75 63.40 64.22 63.87 64.36 63.34 64.64 61,06 64.95 63.71 61,43 1 16 2,8 64.18 63.84 12 64 63.75 1,2 65 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 66.42 63.43 62.82 64.81 0,0 K14 0,4 64.35 63.87 63.57 1,2 64.13 64.10 6 0,0 64,18 2,4 0,0 63.60 64 6 61 65.72 63.96 58,38 3,0 64.06 haab 29-32 17 Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir . kask 0 64.87 0,25-0,32 65.04 63.59 K15 64.09 0 64 63.35 . 64,72 59 63.44 65.15 63.60 Plokk 4 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 59,12 64.24 63.33 63.60 65 0,5 64.07 63.59 64.43 63.59 2,9 60. 59. 64.27 Knnivarese 2,2+ 64.02 63.90 0 0 63.44 29201:002:0110 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 65.35 6 4 63.99 64.93 64.32 64.29 63.60 63.31 63.25 65.41 Kehtna vald Kohalike omavalitsuste piir ja nimetused 63.71 6 13 5 64.01 63.78 63.04 Y=549800 64.89 19 14 18 0,6 5 63.38 6 64.92 K13 64 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 6 2,8 4 63.81 65.01 64,81 63.98 15 2,3+ 63.47 59,11 20 64.25 63.73 65 65 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 63.96 X=6537800 64.93 63.33 63.27 61 .0 Kasuliku kihi lamami samakırgusjoon, abs m 63.11 63.90 63.84 64 64.41 63.96 16 Maaparandusssteemi maa-ala (vid 5111040040010001) 21 62.98 V’ 64.26 64.37 63.56 63.56 63.77 6 Vee 4 Ranna vıi kalda piiranguvnd (VEE1110400) 63.35 29201:002:0440 63.46 Raudteetrassi kaitsevnd (vid 6147273) 63.11 Elektrimaakaabelliini kaitsevnd (vid 333275995 ja 333275997) Maardla piir (asendiskeemil) Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir (lemine kattub meeraldise piiriga) 2008. aastal rajatud geoloogiline kaevand / seinapuhastus 2024. aastal rajatud geoloogiline kaevand 1983. aastal rajatud geoloogiline puurauk K01 1,6 uuringupunkti number kattekihi paksus, m 64,32 1,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist pıhjaveetaset, m M˜RKUSED: 60,32 1,0 meeraldise lamami kırgus*, abs m kasuliku kihi paksus allpool keskmist pıhjaveetaset, m 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. * - vljaspool meeraldise 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. piire kasuliku kihi lamam 3. Katastriksuste ja Hertu maardla plokkide piirid alla laetud Maa-ameti avaandmed 24.05.2024. a. 4. Asendiskeemi aluseks on Maa-ameti pıhikaart. 5. Puude liikide, kırguse ja lbimııdu info prineb Metsaportaalist. 6. Kasutatud: Hertu kruusakarjri metde plaan seisuga 17.10.2023. O J.Viru Markeideribroo, t nr 23210. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 1 HERTU II LIIVAKARJ˜˜R T nr 24136 Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 1:2000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 13.02.2024 0 20 100 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS Koostatud: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 01.08.2024 Harju maakond, Eesti NW Geoloogiline lbilıige I-I’ S Geoloogiline lbilıige II-II’ W E abs m abs m abs m abs m 0062 67 67 67 67 Tam m e 002: Vahastu metskond 99 Vahastu metskond 101 Hertu Vahastu metskond 99 66 29201:002:0880 kruusakarjr 66 29201:002:0880 29201:002:0890 66904: 66 1,1 66 K02 2,0 LEPPEM˜RGID: K01 1,6 64,98 0,0 K04 0,7 61,88 65 64,32 1,4 65 2,5 K06 2,1 64,12 2,0 65 65 K05 60,32 1,0 K07 2,1 Meeraldise piir 0,0 63,95 0,0 60,32 1,0 63,85 63,42 0,0 0,2 61,35 0,0 61,85 0,0 Meeraldise teenindusmaa piir 59,62 1,7 64 64 0,5 64 64 0,4 0,4 0,7 1,1 Plokk 1 aT Knnivarese Katastriksuse piir ja nimetus 1: 63 63 0,4 29201:002:0110 2 Plokk 2 aT 2 63 63 1: 1,6 Plokk 3 aT 1: Plokk 5 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir 2 2,2 m 2,9 m 62 2,1 62 2 62 62 Plokk 4 aT 1: Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 2,5 3,1 3,2 m 2,1 Keskmine pıhjaveetase kırgusel 61,36 abs m 4 1: 61 61 2,6 m Kaevandamise jrgselt silib arvatavasti sarnane veetase Plokk 6 aT 61 Plokk 6 aT 61 1: 4 4,0 3,8 60 3,8 60 60 60 4,5 3,8 4,4 4,5 5,5 59 59 4,8 59 4,2 59 Kasvukiht 58 58 58 Mullasegune tide / pinnasepuistang Liiv peenosise sisaldusega kuni 5% (EL) Liiv peenosise sisaldusega >5% (TL) Kruus, mille LA kategooria on <35 (EK) Geoloogiline lbilıige III-III’ Kruus, mille LA kategooria on >35% (TK) N E abs m abs m Tolmjas rohke peenosisega liiv / aleuriit 68 68 Saviliiv Knnivarese 0,7 Vahastu metskond 99 K16 0,6 Vahastu metskond 99 67 29201:002:0110 K11 3,4 67 29201:002:0880 66,06 4,1 29201:002:0880 K10 0,6 66,41 0,0 Liivsavi 63,90 1,9 61,06 0,3+ 62,31 60,10 1,3 66 66 Liivsavimoreen 0,7 0,6 K14 0,4 64,18 2,4 K08 0,4 65 K12 2,8 58,38 3,0 65 64,09 2,3 K18 1,2 Kaevandamisel jetav kaitsetervik 2 1: 63,86 0,0 59,09 2,3+ 63,83 1,2 61,06 0,0 ja selle nılvus 2,3 61,43 0,0 64 64 0,4 Plokk 5 aT 0,4 1: 0,6 2 0,6 2 1: 63 63 1,2 1,3 2 1: 1: 3,9 2 Plokk 5 aT Plokk 5 aT 62 4,1 62 2,3 m 2,9 2,4 2,6 4 3,2 m 1: 61 61 5,0+ Plokk 6 aT Plokk 6 aT Plokk 6 aT 3,1 4,0 m 3,3 1: 3,2 4 60 60 Uuringupunkti info: 4,0 K11 0,7 uuringupunkti number kattekihi paksus, m 59 59 66,41 3,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist pıhjaveetaset, m 5,0+ 62,31 0,0 meeraldise lamami kırgus*, abs m kasuliku kihi paksus allpool keskmist pıhjaveetaset, m 5,8 * - vljaspool meeraldise 58 6,0 58 piire kasuliku kihi lamam 0,0 kihi piiri sgavus, m 57 57 2,2 5,7 uuringupunkti sgavus, m skond 99 Geoloogiline lbilıige IV-IV’ Geoloogiline lbilıige V-V’ N S 0880 E abs m abs m abs m 002: SP-11 0,3 u m et 68 66 Vahastu metskond 99 66 NW 67,18 5,2+ K13 0,6 Knnivarese 29201:002:0880 29201: abs m 61,68 0,0 64,81 2,8 29201:002:0110 K14 0,4 59,11 2,3+ Vahast K17 1,6 64,18 2,4 67 67 65 -14 2,9 65 Vahastu metskond 99 K10n 1,2 63,82 0,9 58,38 3,0 29201:002:0880 63,92 0,0 65,90 1,6+ 60,22 1,1 61,02 0,0 - 0,0 0,6 66 66 64 64 Hertu kruusakarjr 0,4 0,3 0,5 0,5 K09 0,3 K10 0,6 1,2 63 63 65 64,26 2,6 Plokk 1 aT 65 61,06 3,1+ 63,90 1,9 Plokk 2 aT 1: 60,10 1,3 Plokk 3 aT 2 2 1: 1,6 Plokk 5 aT Plokk 4 aT 64 0,3 3,5 m 64 62 3,0 62 3,5 0,6 2,9 2,7 m 3,8 m 1: 4 63 63 61 61 2,8+ 2,9 Plokk 6 aT 4 1: 1: 4,0 m 2 Plokk 5 aT 62 62 60 3,6 60 2,3 m 3,2 m 5,5+ 61 61 59 59 5,7+ Plokk 6 aT 5,8 1: 3,2 60 4 60 58 6,0 58 4 1: 1: 4 4,0 59 59 57 57 58 6,0+ M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 2 HERTU II LIIVAKARJ˜˜R T nr 24136 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ - V-V’ Formaat A1 Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS 0 20 100 m Koostatud: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 01.08.2024 Harju maakond, Eesti N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht nr 6314 (Rapla) W E Rapla S Y=549200 63.82 X=6538800 63.27 6 3 62.79 64.69 64.42 64 66 6 62.59 90 69 64.34 64.63 63.21 Tamme 76 01 62.39 66904:002:0062 1 :0 64.49 P 01 63 63.04 63.88 vt 63.21 r gi:08 64 la 12 64.39 63.85 63.80 62.32 te 64.33 64.19 64.04 e 62.46 63.98 62.77 64.52 64 6 L2 4 64.30 62.18 Seljame 64.57 62.64 66904:002:0096 64.48 65 62.60 64.62 62.26 1 64.10 65.17 64.38 1 64.32 64.81 64.41 2 64.61 6 3 63.90 64.23 3 65.39 65.10 4 64 62.91 64.30 62.67 64.71 62.30 62.44 64.83 2 64.55 62.73 64.21 65.28 63.88 64.79 63 62.95 d 62.84 62.72 al ld va 65.01 av 64.44 64.41 pl 63.33 63.99 na 3 65.28 6 ht Ra 64 65.14 64.34 Ke 62.85 63.24 62.66 62.71 6 3 63.12 64.76 kr 37 63.27 6 3 62.99 66.28 63.36 6 65.76 Y=549600 6 63.32 63.07 62.94 62.87 63 32 66.26 63.18 63.20 63.37 66 64.62 Vahastu metskond 99 63.28 63 29201:002:0880 X=6538600 66.09 31 64.18 63.20 36 66.21 63.25 64.56 66.28 M˜EERALDISE 63.17 TEENINDUSMAA JA 64.24 64.01 KORRASTATUD MAA kr 35 65.49 66.05 PIIRIANDMED 63.91 30 Piiri- Koordinaadid 66 63.82 punkti nr X Y 64 64.36 64.45 63.58 64.96 1 6538712.62 549455.25 2 6538709.26 549468.93 3 5 3 6538699.55 549508.54 64.87 66 4 6538694.19 549530.43 66.13 5 6538499.36 549587.76 66.05 6 6538379.25 549558.78 64.74 66.17 64.66 7 6538393.51 549540.47 65.91 66 66.33 8 6538328.67 549376.53 9 6538174.12 549437.11 kr 63.47 64.69 10 6538181.07 549465.78 65.93 11 6538018.67 549527.78 66.32 64.58 12 6538027.58 549545.44 65 66 13 6538007.23 549570.26 4 6 63.87 65.70 14 6538068.46 549663.77 66.35 63.68 15 6538080.10 549681.54 4 66.08 16 6537902.72 549916.06 63.31 65.89 66.17 65.33 17 6537893.43 549895.19 6 7 6 6 18 6537837.14 549768.80 63.55 63.49 63 65.94 19 6537836.18 549732.47 . 18 20 6537821.02 549693.22 kr 63.57 21 6537785.03 549654.90 64.21 63.14 62.45 63 63.46 22 6537930.62 549494.07 .61 63.89 62.91 23 6537978.09 549458.28 P inn 64.47 24 6538018.93 549465.68 as 62.49 63.83 64.11 63.61 5 25 6538062.48 549460.26 8 26 6538097.88 549439.43 84 63. 63.36 27 6538122.19 549412.93 nnas 63.47 63.49 34 29 Pi 28 6538136.77 549380.27 63.60 63.51 29 6538142.46 549336.38 Vahastu metskond 101 28 63.16 30 6538196.05 549296.30 63.59 33 29201:002:0890 64.13 31 6538224.71 549292.47 kr 32 6538248.31 549298.05 Vahastu metskond 99 62.82 Hertu 33 6538292.82 549292.07 29201:002:0880 kruusakarjr 34 6538307.42 549286.33 32 62.89 64.55 27 35 6538545.16 549329.87 63.66 64.03 64 36 6538593.77 549322.08 63. 62.30 37 6538635.21 549315.44 43 Y=549200 Y=549600 64.97 31 26 63 63.51 64.06 63.67 62.40 62.45 Pindala 18,16 ha 6 4 .0 3 X=6538200 30 X=6538200 63.62 25 6 7 6 3 9 .3 0 10 63.67 6 3 .4 62.51 2 64 63.92 62.51 64.86 24 64.09 29 63.78 63.77 62.46 64.52 23 64.13 28 22 63.80 64 27 63.78 63.80 64 63.63 63.32 63.49 kr Pi 63.31 aav 62.39 nn 63.97 as 21 Knnivarese 15 63.67 26 29201:002:0110 63. 64 9 5 63.67 631 3 63.35 63 . 7 6 . 7 Ta 63.90 7 4 6 14 ll 63.83 i 11 64.00 nn 2 64.45 64.79 64.16 64.14 -L 92 64 as el 0 inn 64.05 65 l 74 P 20 e- 1: . 25 63 P 00 P 63.66 inn 64.83 as rn 2:0 64.45 u 0 66.23 64.48 64.40 64.88 64.48 2 56 27 63.03 9 12 5 . 4 7 6 ,2 11 -8 64.21 64.94 9, .02 1 10 13 63 19 65 65.10 km 64.59 24 64 63 65.09 62.87 65.21 64.73 64.56 65.22 63.02 65.28 63.03 23 64.49 64.19 63.15 18 64.93 64.16 63.10 64 63.45 63.65 64.24 65 Vahastu metskond 99 LEPPEM˜RGID: 63.32 64 22 29201:002:0880 63.91 64.01 17 1 63.42 Meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 63.75 63.40 63.34 1 16 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 12 65 62.82 63.43 64.81 6 63.60 6 17 Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir 64.87 63.35 65.15 6 5 63.60 4 65 6 3 63.59 6 63.59 Knnivarese 29201:002:0110 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 6 4 63.99 64.32 63.31 63.25 Kehtna vald Kohalike omavalitsuste piir ja nimetused 63.71 6 13 5 63.04 Y=549800 64.89 19 14 18 63.38 6 63 4 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 63.81 65.01 15 20 63.47 63.96 65 Maaparandusssteemi maa-ala (vid 5111040040010001) X=6537800 64.93 63.33 63.27 63.11 63.90 63.84 Ranna vıi kalda piiranguvnd (VEE1110400) 64 64.41 63.96 16 21 62.98 64.26 64.37 Raudteetrassi kaitsevnd (vid 6147273) 63.56 63.56 63.77 6 Vee 4 63.35 Elektrimaakaabelliini kaitsevnd (vid 333275995 ja 333275997) 29201:002:0440 63.46 63.11 Metsamaaks korrastatud ala Maardla piir (asendiskeemil) M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 3 HERTU II LIIVAKARJ˜˜R T nr 24136 Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 1:2000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 100 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS Koostatud: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 01.11.2024 Harju maakond, Eesti RAPLA MAAKOND KEHTNA VALD PAE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI HERTU II LIIVAKARJÄÄR Tellija: AS Tariston Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24136 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 8 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 8 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10 7.1 Vesi .............................................................................................................. 10 7.2 Müra ............................................................................................................. 10 7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 13 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 15 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 7.06.2024 korraldus nr 1-17/24/1269. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:2000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024)“. 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Tariston tellimusel teostas 2024. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu1 Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis (loa nr: L.MU/519725, kehtivusaeg: 16.10.2026). Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti 7.06.2024 korraldusega nr 1-17/24/1269 arvele võetud Hertu kruusamaardla (registrikaardi nr 0861) maavara plokkidena 5 aT ja 6 aT. Taotletav mäeeraldis paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes Rapla linnast ~1 km kaugusel ja Rail-Baltica trassikoridorist 5 km kaugusel. Karjääri alale siseneb põhjast Prügila tee (nr 6690761), mis on väljaveoteeks külgnevale Hertu kruusakarjäärile. Tee viib ~1,5 km põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteeni (nr 20117). Piirkonda planeeritud suuremahulised ehitusobjektid kasvatavad piirkonna maavarade vajadust ning arvestades taotletava Hertu II liivakarjääri soodsat asukohta maavara tarbijate suhtes on otstarbekas maavara kaevandamine ehituobjektile võimalikult lähedal. Kaevandamiseks taotletava maavara hea asukoht aitab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning samuti vähendada ehitusmaksumust. Ala kattub osaliselt juba kaevandatud maaga, kunagise Mäepere karjääriga, mille ala on jäänud lõpuni korrastamata. Pärast taotletava karjääri jääkvaru ammendamist toimub selle alal ka varasemalt hüljatud kaevandatud maa korrastamine. Käesolevaga taotleb AS Tariston (registrikood 10887843) keskkonnaluba maavara kaevandamiseks liivakarjääris, mis hõlmab Hertu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 6 osaliselt. Luba taotletakse 10 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehitus ja teedeehitus valdkonnas. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Hertu II liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 15,96 ha ja teenindusmaa pindalaga 18,16 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Pae külas. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigi omandisse kuuluvatel katastriüksustel Vahastu metskond 99 (tunnus: 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (tunnus: 29201:002:0890) ja Künnivarese (tunnus: 29201:002:0110). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Valdavalt jätkuvad väljaspool taotletava karjääri piire katastriüksused, millega karjäär kattub. Põhja pool on lisaks külgnemine katastriüksustega Seljamäe (tunnus: 66904:002:0096) ning lõunas Vee kinnistuga (tunnus: 29201:002:0440). Ala on osaliselt kaetud metsaga ja osaliselt rohumaa. Põhja- ja keskosas on varasemalt kruusa ja liiva kaevandatud, mistõttu on maapind osaliselt juba kaevandamisest mõjutatud ja korrastamata. Lähimad elamud jäävad 115 m kaugusele lääne poole Juliuse tn 12 kinnistule (tunnus: 66904:002:0790, elamumaa 100%), Pargi tn 6b kinnistule (tunnus: 1 2024. Aruanne Rapla maakonnas maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 23280 , EGF 9876 3 66904:002:0810, elamumaa 100%)ja lõuna poole Veesauna kinnistule (tunnus: 29201:002:1530, elamumaa 100%). Põhjapoolt toob karjääri alale Prügila tee (nr 6690761), mis lõiguti on metsatee ja lõiguti avalikus kasutuses olev kohalik tee. Karjääri alaga kattuvas osas on tegemist metsateega, mis on väljaveoteeks taotletava karjääriga külgnevale Hertu kruusakarjäärile (Rapm-073). Tee viib karjääri alast põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteele (nr 20117). Hertu II liivakarjääri teenindusmaa loodenurgast ca 90 m kaugusel asub maaparandussüsteem Mitsurini puuviljaaed1 (vid: 5111040040010001). Ida suunas ca 49 m kaugusel paikneb maaparandussüsteem Valtu2 (vid: 5111040040040003) ja selle eesvool (vid: 51110400400400031M), kagunurgast ca 70 m kaugusel asub maaparandussüsteem Hertu1 (vid: 5111040040040001) ja lõunaosast ca 60 m kaugusel selle eesvool (vid: 51110400400400011M). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepiirist ca 16 m kaugusel kulgevad elektrimaakaabelliinid AHXAMK-W.3x240+35Cu 24Kv (vid: 333275995 ja 333275997). Elektrimaakaabelliinide kaitsevöönd on teljest 1 m. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa piirneb läänes laiarööpmelise raudtee kaitsevööndiga (vid: 6147273), ca 85 m kaugusel lõuna pool asub geodeetilise võrgu punkt (vid: 92554). Lähimad vääriselupaigad paiknevad Hertu II liivakarjääri põhjaosast ca 85 m kaugusel idas (VEP124002) ja lõunaosast ca 95 m kaugusel edelas (VEP204722) ja ca 395 m kagus (VEP206085). Karjäärist 1 km raadiusesse jääb II kaitsekategooria loomaliike. Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu muude looduskaitseliste piirangualadega. Samuti puuduvad uuringuruumi mõjualas arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Kaevandamiseks taotletav maavara on uuritud geoloogilise uuringuga „Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024)“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 23280, EGF 9876). Hertu maardlat (registrikaart nr 861) on varemgi uuritud ja sh osaliselt kaevandamiseks taotletava maavara uuringuga kattuval alal. - 1983. aastal tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu tollase Mäepere karjääri alal, mis kattub ka Hertu II uuringuruumi põhjapoolset osaga (Mardla 1983). Uuringu käigus rajati 11 puurauku üldmetraažiga 59,3 m. Kasuliku kihi moodustas veeriseline kruus ülipeene- kuni peeneteralise liiva vahekihtidega ning kasuliku kihi lamamina kirjeldati moreeni. Kasuliku kihi paksuseks mõõdeti kuni 8 m, katendi paksuseks kuni 0,3 m. Kasuliku kihi lamamil esines pinnasevesi, mille kõrguseks mõõdeti 61–62,9 abs m (BK77 kõrgussüsteemis). - 2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Hertu uuringuruumis taotletavast alast vahetult idas. Uuringuruumi põhjaosas oli 4 maavara osaliselt juba kaevandatud. Uuringuga rajati 15 kaevandit üldmertaažiga 55,9 m, sh kolm vana karjääri seinapuhastust. Kasulik kiht oli uuringu alal muutlik, hõlmates materjali veeristerohkest kruusast puhta ülipeene liivani. Kasuliku kihi paksus jäi vahemikku 2,7–5,2 m. Lamamiks oli sinakas- või pruunikashallikirju liivsavi või vähese jämepurruga liivsavi. Lamamisse ulatusid vaid kaks kaevandit ja lisaks kirjeldati veel kahe kaevandi lõpus moreeni pinna paljandumist. Katendi moodustas kasvukiht ja selle all lasunud ülipeeneteraline orgaanikarikas punakaspruun liiv või kollakaspruun saviliiv. Katendi paksus varieerus vahemikus 0,1–2,6 m (keskmiselt 0,5 m), millest kasvukihi paksus oli maksimaalselt kuni 0,2 m. Hertu II liivakarjääri ala paikneb Harju lavamaa lõunaosas, Raudalu–Ohekatku oosidesüsteemi loode-kagusuunalisel seljandikul, mille maapinnakõrgused on Maa- ameti kaardirakenduse andmetel vahemikus 63,5–68,9 abs m. Pinnakattesetete kogupaksus on alal kuni 10 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustab Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi. Ala katab muutliku koostise ja paksusega kattekiht. Katendi ülemise osa moodustab muld kasvukihiga (Q2_s), mille paksus jääb vahemikku 0,1–0,7 m (keskmine 0,3 m). Hertu II uuringuruumi lääneservas katab mullakiht vahetult kasuliku kihi setteid, kuid mujal täheldati mulla ja kasuliku kihi vahel veel ka hallides-pruunides-beežides toonides tolmja aleuriidi- või saviliivakihi olemasolu (Q1jrVr_lg). Kihi paksuseks mõõdeti 0,6–2,3 m (keskmiselt 1,3 m). Hertu II uuringuruumi loodenurgas ning mitmes 2009. a geoloogilise uuringu kaevandis moodustasid tolmjad setted pea kogu geoloogilise läbilõike, ulatudes sügavuti kuni kasuliku kihi lamamini. Sellised kasuliku kihita kohad (sopid) on aga üldiselt pigem lokaalse levikuga. Endise Mäepere karjääri alal on mitmes kohas katend alalt juba eemaldatud. Uuringuruumi kirdeservas on kunagise karjääri astanguid osaliselt korrastatud (varistatud, täidetud, silutud), mille tulemusel levib katendis kohati ka mullaga segi pööratud kruusliiv (Q2_t). Sarnast täitematerjali kirjeldati vähesel määral ka lääneservas, kus reljeef on samuti kunagisest kaevandamisest oluliselt mõjutatud. Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu muutliku koostisega glatsiofluviaalsed setted, mille hulgas on nii liiva kui kruusa (Q1jrVr_fg). Valdavalt on tegemist liiva ja kruusliivaga, mille jämepurru sisaldus varieerub (5–25%). Kaevandites K04, K11 ja K16 avati veeriseline kruus, kuid mitmel pool levis ka ühtlane liiv (kohati peene- kohati ülijämedateraline), milles kruusaosist oli väga vähe või see puudus. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,2–5,7 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hall kuni pruunikas, kohati viiruline tihe liivsavi või liivsavimoreen (Q1jrVr_g). Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus avati kasuliku kihi lamam kümnes kaevandis (K01, K02, K03, K05, K06, K07, K10, K12, K14 ja K18). Lamami kõrguseks mõõdeti 58,38–61,88 abs m. 2009. aasta geoloogilise uuringu käigus jõuti lamamini kolmes uuringupunktis (Š-6, Š-10 ja Š-12), kõrgustel 62,85–63,80 abs m. 5 Lisaks tuli kaevandite K04, K11 ja K17 põhjas vastu suurtest kivirahnudest (läbimõõt kuni 1 m) koosnev kiht, mille all tõenäoliselt kasulik kiht ei jätku. Sarnase kihi olemasolu kirjeldati ka 1983. aasta geoloogilise uuringu aruandes, näiteks puuraugus Pa-2, mis paikneb 2024. aasta uuringu kaevandist K04 vaid ca 17 m kaugusel. Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks fikseeriti Hertu II uuringuruumis 13.02.2024. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused uuringupunktides. Veetase avati ja mõõdeti 13 kaevandis. Hertu II uuringuruumis levib vabapinnaline kvaternaarisetete veekiht, mille veepidemeks on kasuliku kihi lamamis paiknevad savikad setted. Geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti põhjaveetase kaevandites sügavustel 60,18–62,54 abs m (keskmiselt 61,36 abs m). Kõige kõrgemad põhjaveetasemed (62,08–62,54 abs m) mõõdeti uuringuruumi idapoolseimates kaevandites (K02, K03, K18) ning pinnaseveetase alaneb lääne suunas. Karjääri alast ca 105–320 m kaugusel läänes kulgeb Vigala jõgi (vid tunnus VEE1110400), mis on ühtlasi piirkonna maaparandussüsteemide eesvooluks (vid tunnus 51110400400000011M). Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 juures oli lisatingimus, mille kohaselt tuli uuringul teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. Uuringusse kaasati OÜ Maavarauuringud hüdrogeoloog, kes teostas lähimate kaevude vaatluse ja koostas vastava hinnangu. Kuna maavara paiknes kvaternaarisetete veekihis, mille veepidemeks on kasuliku kihi lamamis paiknevad savikad setted, siis tuli tähelepanu alla võtta ümbruse salvkaevud, mis avavad kvaternaarisetete veekihti. Välitööde käigus selgus, et salvkaeve ümbruskonna kinnistutel ei ole ja tarbitakse vett puurkaevudega Alam-Siluri põhjaveekihist. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Käesolevalt kaevandamiseks taotletava maavara uuringu käigus võeti 19 uuringupunktist kokku 31 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks, millest kasuliku kihi omadusi peegeldas 27 (üldmetraažiga 54,3 m). Kahest kaevandist (K04 ja K11) võeti proovid materjali purunemiskindluse hindamiseks (Los Angelese katse) ja kahest kaevandist (K09 ja K13) filtratsioonimooduli määramiseks. Lisaks analüüsiti 2009. aasta uuringu käigus tehtud filtratsiooni-, purunemis- ja külmakindluskatsete tulemusi ning neid terastikulise koostise andmeid, mida oli võimalik keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuete (RT I, 14.01.2020, 9, §48) järgi usaldusväärsena klassifitseerida. Kasuliku kihi puhul on tegemist tugevalt varieeruva terastikulise koostise ja peenosisesisaldusega materjaliga. Kuna eriilmelise materjali paiknemises puudub kindel seaduspära, oli keeruline materjali kvaliteedist lähtudes eraldi maavaravaruplokke kontuurida ja seetõttu lähtuti plokkide moodustamisel ainult keskmisest põhjaveetasemest (61,36 abs m). Loodusliku materjali põhinäitajad on esitatud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. 6 Tabel 1 - Maavara kvaliteedi põhinäitajad Hertu II liivakarjääri maavara plokkides Min Max Kaalutud Näitajad: keskmine Plokk 5 aT (ülalpool keskmist põhjaveetaset) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 65,4 20,3 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 34,6 100,0 79,7 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,3 22,8 6,8 Plokk 6 aT (allpool keskmist põhjaveetaset) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 65,4 11,1 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 34,6 100,0 88,9 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,3 22,8 5,2 Nii keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal leviva materjali kruusasisaldus on väga muutlik, jäädes vahemikku 0,0–65,4%. Keskmine sisaldus on põhjaveetasemest kõrgemal ca 20,3% ja madalamal 11,1%. Kõrge kruusasisaldus (>35,0%) mõõdeti 2024. aasta kaevandites K04, K11 (alumine intervall) ja K16 ning 2009. aasta kaevandites Š-1 (ülemine intervall) ja Š-10 (ülemine intervall). Kruusa purunemiskindlus jääb vahemikku 33–39% (keskmine 36%), mis vastab täitekruusa nõuetele. Kaalukadu külmakindluse katsel oli 2009. aasta analüüsi kohaselt 3,3%. Pindalaliselt paigutuvad kruusakihti avanud kaevandid hajusalt üle kogu ala ning ühtset kruusalasundit need ei moodusta. Valdavalt levib alal liivane materjal (peenliiv kuni kruusliiv), milles on varieeruv kruusa- ja peenosisesisaldus. Kasuliku kihi peenosisesisaldus jääb vahemikku 1,3…22,8%, sh ülalpool keskmist põhjaveetaset keskmiselt 6,8% ja allpool 5,2%. Selline materjal, milles peenosisesisaldus oli 24% või enam, jäeti kasulikust kihist välja. Liiva filtratsioonimooduliks mõõdeti käesoleva uuringu proovides <0,1 ja 0,1 m/ööp, kuid 2009. aasta töös 0,17–12,15 m/ööp (keskmiselt 5,61 m/ööp). Madalaimad mõõdetud peenosisesisaldused (1,3–4,2%) on valdavalt seotud läänepoolse osaga, nt kaevandid K09, K10, K11, kuid nende lähedal, kaevandites Š-6 ja SPŠ-11, levib jällegi kõrge peenosisesisaldusega liiv (8–10%). Lähestikku paiknevates kaevandites K13, K14 ja K15 moodustab umbes poole lasundist ehitusliivale vastav ja teise poole täiteliivale vastav materjal, kuid see, kumb materjal levib veetasemest kõrgemal või madalamal, on auguti erinev. Seega on materjal väga muutlik nii pindalaliselt kui ka sügavuti. Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal mõlemas moodustatud maavaravaruplokis täiteliivale. Mudelarvutuse põhjal on katendi kogus taotletaval mäeeraldisel 124 tuh m3. Mullakihi keskmise paksuse 0,3 m põhjal on mulla osa mäeeraldisel kogu katendist 15,96 ha x 0,3 m = 48 tuh m3. Maavara kogus mudelarvutuse teel kokku on 530 tuh m3. Põhjaveetasemest kõrgemal on maavara kogus 368 tuh m3. Keskmisest põhjaveetasemest madalamal paikneva maavaravaru koguseks mudelarvutuse teel on 162 tuh m3. 7 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Hertu II liivakarjääri mäeeraldis (pindala 15,96 ha) kattub Hertu kruusamaardla aktiivse tarbevaruplokkidega, plokk 5 aT ja 6 aT. Mäeeraldis hõlmab plokke osalisel. Taotleja soovil on jäetud osa plokkidest mäeeraldisest välja, et vältida hilisemaid komplikatsioone ning erinevusi MaaPS § 50 lg 10 tõlgendamises. Mäeeraldisest jääb välja pindalal 0,49 ha 10 tuh m³ ploki 5 täiteliiva aktiivsest tarbevarust ja 6 tuh m³ ploki 6 täiteliiva aktiivsest tarbevarust. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 6 lamam ja paiguti veepealse varuploki 5 aT lamam. Taotletava teenindusmaa (pindala 18,16 ha) piiride valikul on lähtutud mäeeraldise piiridest ja teenindusmaa vajadusest mäeeraldise ümbruses. 5.2 Kaevandatavad varud Taotletav Hertu II liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 530 tuh m3 täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Külgneva karjääri ulatuses on tervik arvestatud Hertu kruusakarjääri mäeeraldise lamamist lähtuvalt ja mujal maapinnast taotletava karjääri piiril. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset, ja allpool veetaset 14° (nõlvus 1:4). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata kokku 41 tuh m³ täiteliiva ja 2 tuh m³ katendit. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 530 – 41 = 489 tuh m3. 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Hertu II liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik Prügila tee (nr 6690761) kaudu. Prügila teega kattuval alal maavara arvele võtmine on kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskusega tingimusel, et arendaja tagab ligipääsu Hertu kruusakarjäärile Taotletav mäeeraldis paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes Rapla linnast ~1 km kaugusel ja Rail-Baltica trassikoridorist 5 km kaugusel. Karjääri alale siseneb põhjast Prügila tee (nr 6690761), mis on väljaveoteeks külgnevale Hertu kruusakarjäärile. Tee viib ~1,5 km põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteeni (nr 20117). Karjääriala on nii rohumaa, metsamaa kui ka vana korrastamata karjäärimaastik. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa ja puud. Samuti tuleb eemaldada katend, mis koosneb valdavalt mullast ja savikatest setetest, aga mõnel pool ka mulla-liivasegusest täitematerjalist. Katendi keskmine paksus on 0,8 m ja maht 8 124 tuh m3 (sh 2 tuh m³ nõlvatervikus). Katendivalle ladustakse Hertu II mäeeraldise lääne-ja lõunapoolsel küljel selliselt, et väheneks maavara kaevandamisest, purustamisest, sorteerimisest ning transpordist tulenev mürahäiring lähedalasuvatele majapidamistele. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 1,2–5,7 m (keskmine 3,3 m) ning kasuliku kihi lamam paikneb kõrgusvahemikus 58,38…63,80 abs m. Maavara saab kaevandada ekskavaatoriga kahes astmes, eraldi veetasemest kõrgemal ja madalamal paiknev varu. Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on kuni 3,1 m (keskmine paksus kogu ploki peale 1 m), kusjuures uuringuruumi idaservas on kasuliku kihi lamam kohati nii kõrgel, et seal veealust varu ei olegi. Sellise paksusega maavaravaru saab ja kavandatakse väljata veetaset alandamata ja ümbritseva pinnase veetaset mõjutamata. Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm paigaldatakse Hertu II liivakarjääri idapoolsesse külge, võimalikult kaugele eluhoonetest. Kuna kaevandamisel tuleb tagada juurdepääs Hertu kruusakarjäärile rajatakse kaevandamise ajal teelõigu asenduseks ümbersõit teenindusmaa piires või viiakse teelõik karjääri põhja. Hertu II liivakarjäärist maavara kaevandamine, väljavedu, sõelumine ja purustamine ning tagasitäide võivad toimuda vaid tööpäeviti, kella 8-st kella 18-ni. (Kehtna Vallavolikogu 23. oktoober 2024 otsus nr 1-2/182) Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 9 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Hertu II liivakarjääri keskosas asub mahajäetud ja korrastamata karjäär. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. 7.1 Vesi Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna maavaravaru väljatakse veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 juures oli lisatingimus, mille kohaselt tuli uuringul teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. Kuna maavara paikneb kvaternaarisetete veekihis, siis tuli tähelepanu alla võtta ümbruse salvkaevud, mis avavad kvaternaarisetete veekihti. Välitööde käigus selgus, et salvkaeve ümbruskonna kinnistutel ei ole ja tarbitakse vett puurkaevudega Alam-Siluri põhjaveekihist. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel 10 müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd võivad vastavalt Kehtna Vallavolikogu 23. oktoober 2024 otsus nr 1-2/182 toimuda tööpäevadel kella 8-st kella 18-ni. Lähimad elamud paiknevad taotletavast Hertu II liivakarjääri mäeeraldisest 115 m kaugusel ja lähim elamumaa sihtotstarbega katastriüksus 46 m kaugusel. Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima elamu kaugust 115 m võiks müratase ulatuda seal müraleviku ideaal tingimustel tasemeni: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 115 + 11) = 58 𝑑𝐵 Kaks korda lähemal elamumaa piiril müratase müraleviku ideaal tingimustel võiks ulatuda 66 dB-ni. Kuna mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm paigaldatakse Hertu II liivakarjääri idapoolsesse külge, võimalikult kaugele eluhoonetest, ning katendivalle ladustakse Hertu II mäeeraldise lääne-ja lõunapoolsel küljel selliselt, et väheneks maavara kaevandamisest, purustamisest, sorteerimisest ning transpordist tulenev mürahäiring lähedalasuvatele majapidamistele (Kehtna Vallavolikogu otsus nr 1-2/182) on tegelik müratase maksimaalsest arvutatust 18–25 dB võrra madalam ehk elamu juures kuni 40 dB. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn 11 aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 12 Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~79 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 79000 0,0022 × = 0,171 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t ning toodangu purusti ja sõela vahelisel liikumisel 0,00007 kg/t. Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, liigub purustisse, läbib 1 purustamistsükli ja 3 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + 0,00007 + 0,0011 + (3 ∗ 0,0022) = 0,00837 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~79 000 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 79000 0,00837 ∗ = 0,661 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa kuni 0,661 t /a. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on 13 kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatav katend, mille kogumahuks on 122 tuh m3. Taotletavas Hertu II liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja savikatest setetest, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Keskmisest põhjaveetasemest (ca 61,36 abs m) allpool moodustatud maavara ploki paksus jääb vahemikku 0,0…3,10 m (keskmine 1 m). Karjääriala idaservas on kasuliku kihi lamam kohati nii kõrgel, et seal veealust varu ei ole. Samas esineb alal selline veealuse maavara kihi paksus mis on piisav, et alale annaks ka nõuetekohane veekogu kujundada. Tulenevalt Kehtna Vallavolikogu 23.10.2024 otsusest nr 1-2/182 ja KeA 25.10.2024 kirjast DM-128805-16 kavandatakse ala korrastamist terves ulatuses metsamaaks, mille reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Kaevandatud maa selliselt korrastamiseks tuleb enne kaevandamist alalt kooritud muld alale tagasi laotada. Metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Seega tuleb korrastamise käigus maismaaks korrastataval alal teostada täitmist kuni absoluutkõrguseni 62,06 m. Ala korrastamiseks korrastatud maa plaanil esitatud kujul on vaja teostada täitmist ~ 230 tuh m³ ulatuses. Täitmise maht kaevandatud maal sõltub suuresti kaevandamisel kujunevast veetasemest. Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida kas ja millises ulatuses tegelik veetase karjääris erineb oodatavast tasemes ja korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud olukorrast. Korrastamisel säilitatakse karjääriala läbiv tee kaevandamisel kujunevas asukohas. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. 14 Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada, et kaevandatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning et maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~3500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 3500 eurot, kujuneb Hertu II liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 18,16 ha x 3500 € ≈ 63 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 01.11.2024 15 KORRALDUS 7. juuni 2024 nr 1-17/24/1269 Rapla maakonna Hertu kruusamaardla registrikande muutmine OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas AS Tariston volitusel Maa-ametile Hertu II uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024))“ (saabunud 28.05.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/7121, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 16.10.2023 korraldusega nr DM-124995-11 andnud Hertu II geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 5. ja 6. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas Kehtna vallas Pae külas riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Vahastu metskond 99 (tunnus 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (tunnus 29201:002:0890) ja Künnivarese (tunnus 29201:002:0110), millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud varuplokid asuvad täielikult Hertu II uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud plokkide põhjaosal kulgeb Prügila tee nr 6690761, mis plokkidega kattuvas osas on metsatee. Aruandele on lisatud RMK kiri, mille kohaselt tuleb säilitada olemasolev tee plokkide põhjapoolses osas ja tekitada plokkide lõunaosas ligipääs allesjäävale metsaosale. Nimetatud tingimustega on vajalik arvestada kaevandamisloa taotlemisel. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 13.02.2024 maavarade registris Hertu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Hertu II uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 16,45 ha – 378 tuh m3 (aruandes 5. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 16,45 ha – 168 tuh m3 (aruandes 6. plokk, 5. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0861) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks AS-le Tariston, OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, Keskkonnaametile ja Kehtna Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 KORRALDUS 19.12.2023 nr DM-126429-3 Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 muutmine 1. OTSUS Arvestades alltoodut, võttes aluseks maapõueseaduse § 26, § 36 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 1 ja lg 3 p 3 ning haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2 ja § 61 lg 1 ning lähtuvalt AS-i Tariston 15.11.2023 esitatud geoloogilise uuringu loa muutmise taotlusest, otsustan: 1.1. Muuta Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519725 (lisatud) järgnevalt: 1.1.1. Asendada tööde teostaja andmed „ärinimi Inseneribüroo STEIGER OÜ, registrikood 11206437 ja postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond“ tööde teostaja andmetega „ärinimi OÜ J. Viru Markšeideribüroo, registrikood 11644539 ja postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond“. 2. ASJAOLUD AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) esitas Keskkonnaametile Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi ka uuringuluba või luba) nr L.MU/519725 muutmise taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.11.2023 nr DM-126429-1 all. Taotlusega soovitakse asendada geoloogilise uuringu tööde teostaja Inseneribüroo STEIGER OÜ tööde teostajaga J.Viru Markšeideribüroo OÜ. Hertu II uuringuluba on antud Keskkonnaameti 16.10.2023 korraldusega nr DM-124995-11. Hertu II uuringuruum asub Pae külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas riigiomandis olevatel katastriüksustel Vahastu metskond 99 (katastritunnus 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (katastritunnus 29201:002:0890) ja Künnivarese (katastritunnus 29201:002:0110). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. 3. KAALUTLUSED Maapõueseadus (edaspidi MaaPS) § 26 sätestab, et uuringuloa annab Keskkonnaamet. MaaPS § 38 lg 1 p 1 kohaselt muudetakse uuringuluba kui on muutunud MaaPS § 36 lg 1 p-s 1 nimetatud andmed ehk geoloogilise uuringu teostaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood ning aadress. MaaPS § 38 lg 3 p 3 sätestab, et uuringuloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta juhul kui muutuvad MaaPS § 36 lg 1 p-s 1 nimetatud andmed ehk muuhulgas ka uuringu teostaja andmed. Antud juhul on esitatud taotlus uuringu teostaja muutmiseks. Riigilõiv 30 € on tasutud 14.11.2023 riigilõivuseaduse § 136 1 lg 2 kohaselt. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama §-i lg 3 p 3 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Geoloogilise uuringu luba muudetakse vastavalt AS-i Tariston esitatud taotlusele ning seetõttu viiakse haldusmenetlus läbi AS-i Tariston arvamust ära kuulamata. 4. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Geoloogilise uuringu luba 2. Lisa 2 Hertu_II_uuringuruumi_teenindusala_plaan.pdf Mihkel Annusver spetsialist maapõuebüroo 2(2) Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/519725 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Registrikood / Isikukood 10887843 Postiaadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 84a-50, 10112 Uuringuruumi andmed Nimetus Hertu II uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 18.82 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0293 Kehtna vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Hertu Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 861 Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Kruus, täitepinnas Teede- ja taristuehitus 470 tuh m³ Kruus, ehituskruus Teede- ja taristuehitus 470 tuh m³ Liiv, täitepinnas Teede- ja taristuehitus 470 tuh m³ Liiv, ehitusliiv Teede- ja taristuehitus 470 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 28 Uuringukaeveõõnte arv 28 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Laboratoorsed tööd, Topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 19.12.2023 Lõppemise kpv 16.10.2026 Täiendavad tingimused 1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Raplamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. uuringuloa taotlejal teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. 4. võtta arvesse ja uurida võimaliku mõju teket kunagisest mitteametlikust prügilast johtuvat mõju. Uuringu kaeveõõnte rajamisel väljatulevad ning sinna varem ladustatud ja maetud jäätmed utiliseerida. ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 1 2 3 4 22 Kaardilehtede nr: 6314 ja 6323 5 6 7 21 8 Hertu kruusakarjäär 9 Plokk 1 aT Plokk 2 aT 20 10 Plokk 3 aT 11 Plokk 4 aT 12 13 19 18 14 17 15 16 LEPPEMÄRGID: 1 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maardla piir Eesvoolu kaitseala Kehtiva mäeeraldise piir (Rapm-073) Veehaarde sanitaarkaitseala Kehtiva mäeeraldise teenindusmaapiir (Rapm-073) Puurkaevu sanitaarkaitseala Plokk 1 aT Varuploki piir, number ja kategooria Geodeetilise võrgu punkt Omavalitsusüksuse piir Kavandatav uuringupunkt Asustusüksuse piir Vääriselupaik Katasriüksuse piir ja tunnus Looduskaitseala Elektripaigaldise kaitsevöönd Üldplaneeringu ala Sidekaitsevöönd Raudteetrassi kaitsevöönd Maaparandussüsteemi maa-ala Tee kaitsevöönd Ranna või kalda piiranguvöönd Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise ala Lisa 10 GEODEETILISTE TÖÖDE SELETUSKIRI Mõõdistatav objekt: Rapla maakond, Kehtna vald, Pae küla. Vahastu metskond 99 (tunnus: 29201:002:0880) Vahastu metskond 101 (tunnus: 29201:002:0890) Künnivarese (tunnus: 29201:002:0110). Hertu II uuringuruum (GU luba nr L.MU/519725) Töö nr: 23280 Tellija: AS Tariston Vastutav isik: Tõnis Kattel, diplomeeritud mäeinsener tase 6, kutsetunnistus nr 146483 (markšeider) Mõõdistuse aeg: 13.02.2024.a Plaani mõõtkava: M 1:2000 Mõõdetud pindala: ~31 ha Geodeetiline mõõdistamine: Kasutatud instrumendid: GPS instrument - Liikuvjaam Trimble R10 GNSS, Koordinaatide süsteem: L-EST`97 Kõrguste süsteem: EH2000 Lähtepunktid: Mõõdistamise lähtekoordinaadid ja kõrgused Trimble VRS Now püsijaamade võrk Kontrolliks: Türi_tee, X 6539030.858; Y 548388.787; Z 65.861; tihendusvõrk Kasutatud tarkvarad: Bentley PowerCivil for Baltics V8i, ver.08.11.07.428 Arhiveerimine OÜ J.Viru Markšeideribüroo serveris. Arhiveeritud failide loetelu: Hertu_II_SK_240213.pdf; Hertu_II_mp_240213.dtm; Hertu_II_topo_240213.dgn. Katastriüksuste piirid pärinevad Maa-ameti geoportaali avalikust ruumiandmekogust ja on alla laaditud seisuga 02.04.2024.a. Koostas: Tõnis Kattel OÜ J.Viru Markšeideribüroo 04.04.2024. a. Maavarauuringud OÜ Hertu II uuringuloa lisauuringud Taust AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) esitas 01.06.2023 Keskkonnaametile Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Keskkonnaameti 16.10.2023 korralduses nr DM-124995-11 otsustas anda AS-le Tariston (registrikood 10887843) geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 Hertu II uuringuruumis kehtivusajaga kolm aastat.1 Kehtna Vallavolikogu nõustus 23.08.2023 otsusega nr 104 (registreeritud KOTKAS-s 24.08.2023 numbriga DM-124995-7) Hertu II uuringuruumi uuringuloa andmisega järgmistel tingimustel: 1. uuringuloa taotlejal teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes.2 Geoloogilise uuringu luba L.MU/519725 soovitab vastavalt Kehtna Vallavolikogu otsusele uuringuloa taotlejal teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes.3 Hertu II uuringuruumi geoloogiline uuring viiakse läbi Rapla maakonnas Kehtna vallas Pae külas katastriüksusel Vahastu metskond 99 (katastritunnus 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (katastritunnus 29201:002:0890) ja Künnivarese (katastritunnus 29201:002:0110). Hertu II uuringuruum kattub osaliselt kunagise Mäepere karjääri alaga, millel on jäänud maavara ammendamata ning karjääri ala pole korrastatud. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.4 Põhjavee uuringud Hertu II geoloogiline uuringuga hinnatakse tarbevaru, mille käigus plaanitakse rajada kuni 28 uuringukaeveõõnt ja kuni 28 uuringupuurauku. Uurimissügavus on kuni 10 m. Uuritavaks maavaraks on ehitusliiv, täiteliiv, ehituskruus ja täitekruus ehk kvaternaarisetted.5 Lisatingimus - põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. Kui uuringud toimuvad kvaternaarisetetes, siis tuleb tähelepanu pöörata kinnistute salvkaevudele. Materjalidega tutvudes valiti välja kinnistud, kus võiks paikneda salvkaev: 1. Veesauna (KÜ 29201:002:1530) 1 Keskkonnaameti Hertu II uuringuruumi uuringu loa nr L.MU/519725 väljastamise korraldus 2 Kehtna Vallavolikogu 23.08.2023 otsus nr 104 3 Geoloogilise uuringu luba L.MU/519725 4 Keskkonnaameti Hertu II uuringuruumi uuringu loa nr L.MU/519725 väljastamise korraldus 5 Ib. Maavarauuringud OÜ Reg kood 14346587 Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624 GSM +372 5104 753 GSM +372 5158 198 2. Jõe tee 3 (KÜ 66904:002:0770) 3. Juliuse tn 12 (KÜ 66904:002:0790) 4. Pargi tn 6b (KÜ 66904:002:0810) 5. Pargi tn 8a (KÜ 66904:002:0800) Nendest võimalikest salvkaevudest plaaniti võtta veeproovid, milles oleks määratud vee elektrijuhtivus, pH, NH4, Cl, SO4 ja keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn. Välitööd teostas Maavarauuringud OÜ 11. detsembril k.a. Eelpool nimetatud kinnistute külastamisel ja omanikega vestlusel selgus, et salvkaeve joonisel 1 märgitud kinnistutel, aga ka teistel lähikonna kinnistutel ei ole. Kinnistud saavad vee kas kinnistutele rajatud puurkaevudest või puurkaevust PRK0009220 (tabel 1). Joonis 1. Uuritavad kinnistud Tabel 1. Hertu II uuringuala lähikonnas asuvad keskkonnaregistris arvel olevad puurkaevud Kinnistu Koordinaadid Maapinna abs Puurkaevu Veetase, Katastri tunnus Rajatud Vee tarbijad nimi x y kõrgus, m sügavus, m m Jõe tee 3, Pargi põik 1 66904:002:0132 6537907,83 549047,13 62 30 1,4 1974 Juliuse tn 12 Pargi 6 66904:002:0023 6538204 549166 62,4 24 0,5 2015 Pargi 6, 6a ja 6b Pargi 10a 66904:002:0112 6538304 549100 61,5 23,5 0,5 2021 Pargi 10 ja 10a Pargi tn 12a 66904:002:0113 6538324 549097 61,5 23 0,3 2016 Pargi 12 ja 12a 2 Veesauna kinnistule on rajatud puurkaev, mis ei ole keskkonnaregistrisse kantud. Puurkaevude sügavus on ca 24 m. Kõik puurkaevud võtavad vee Alam-Siluri veekihist (S1jr-rk), mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse (11§2019). Geoloogiline uuring Hertu II uuringuruumis kvaternaarisetete tarbevaru hindamiseks ei mõjuta puurkaevude vee keemilist koostist ja põhjavee taset. Puurkaevude puurimisaegsete veeanalüüside andmetel vastab vesi joogivee nõuetele, v.a vee rauasisaldus (tabel 2). Tabel 2. Puurkaevude vee keemilise koostise andmed Näitaja Ühik 53470 65572 55062 9220 Piirnorm Ammooniumioon (NH4 +) sisaldus põhjavees mg/l <0,07 0,24 <0,16 - 0,5 Fluoriid (F -) sisaldus põhjavees mg/l 0,76 0,52 1,4 - 1,5 Kaaliumioon (K +) sisaldus põhjavees mg/l 3 5,5 4 - Kaltsiumioon (Ca 2+) sisaldus põhjavees mg/l 90,4 90,2 88,8 85,1 Kloriidioon (Cl -) sisaldus põhjavees mg/l 10,3 11 8,5 13 250 Magneesiumioon (Mg 2+) sisaldus põhjavees mg/l 31,8 37,3 33,8 34 Mangaan (Mn) sisaldus põhjavees µg/l 27 18 29 - 50 Naatriumioon (Na +) sisaldus põhjavees mg/l 4,8 6,5 5,3 - 200 Nitraatioon (NO3 -) sisaldus põhjavees mg/l <0,4 0,82 <0,4 - 50 Nitritioon (NO2 -) sisaldus põhjavees mg/l <0,004 <0,01 <0,004 - 0,5 põhjavee elektrijuhtivus 20 °C juures µS/cm 632 727 634 - 2500 põhjavee hägusus NTU 9,54 4,1 15,23 - põhjavee lõhn 5palli.sk 1 4 1 - põhjavee värvus kraadi 15 23 25 - põhjavee oksüdeeritavus mgO2/l 3 2,6 3,2 - 5 põhjavee pH 7,2 7,3 7,1 - 6,5-9,5 põhjavee üldkaredus mgekv/l 7,13 7,21 7,21 7,04 Raud (Fe) sisaldus põhjavees µg/l 920 796 1580 300 200 Sulfaatioon (SO4 2-) sisaldus põhjavees mg/l 49,8 34 47,3 35 250 Vesinikkarbonaatioon (HCO3 -) sisaldus mg/l -* 399,7 396,5 366,1 põhjavees - * ei määratud Kokkuvõtteks Hertu II uuringuruumi geoloogiline uuringu viiakse läbi Rapla maakonnas Kehtna vallas Pae külas katastriüksusel Vahastu metskond 99 (katastritunnus 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (katastritunnus 29201:002:0890) ja Künnivarese (katastritunnus 29201:002:0110). Hertu II uuringuruumi uurimissügavus on kuni 10 m, haarates kvaternaarisetete liiva- ja kruusakihti. Kehtna Vallavolikogu otsusel tuleb uuringuloa taotlejal teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. Kuna uurimissügavus on kuni 10 m, siis valiti välja 5 kinnistut, millel võiks paikneda salvkaev, mis avab kvaternaarisetete veekihti. Välitööde käigus selgus, et väljavalitud ja ka ümbruskonna kinnistud tarbivad puurkaevudega Alam-Siluri põhjaveekihi vett (tabel 1). Puurkaevude vee keemiline koostis muutub aastasiseselt veetarbimise käigus. Hertu II uuringuruumis tehtav geoloogiline uuring ei mõjuta puurkaevude veetaset ega vee keemilist koostist. 3 Lugupidamisega, Katrin Erg hüdrogeoloog Maavarauuringud OÜ Liiv 41 Tartu 50303 Iva 12 Tallinn 12618 mob +372 53491628 Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000053 4 Lisa 12 Maa-amet Mustamäe tee mnt 51 10621 Tallinn 22.04.2024 Tellija arvamus tehtud tööde kohta Käesolevaga volitan OÜ J.Viru Markšeideribürood esitama Maa-ametile aruannet Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024). Olen tööga tutvunud ning selles esitatud tulemused kiidan heaks. Palun töö läbi vaadata ja teha maavarade registris muudatused vastavalt aruandes esitatule. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kauri Kiiman Mäenduse valdkonna juht UURINGUPUNKTIDE KATALOOG Lisa 2 Suudme Kasuliku kihi paksus, m Veetaseme Koordinaadid Kasuliku kihi Läbitud Veetaseme Proovimise Jrk kõrgus Sügavus, Katendi paksus, m sügavus Proovitud Uuringupunkti Punkti nr (L-EST'97) sh ülalpool sh allpool lamami kõrgus, lamam, kõrgus, abs intervall, m Proovide tähised nr (EH2000), m kokku maapinnast, pikkus, m rajamise aeg veetaset* veetaset abs m m m X Y abs m kokku sh muld m alates kuni 1 K01 6538374.06 549442.35 64.32 4.5 1.6 0.5 2.4 1.4 1.0 60.32 0.5 3.2 61.12 1.6 4.0 2.4 1 13.02.2024 2 K02 6538569.10 549529.86 64.98 5.5 1.1 0.2 2.0 2.0 0.0 61.88 2.4 2.9 62.08 1.1 5.5 4.4 2, 3 13.02.2024 3 K03 6538683.65 549496.14 64.14 4.2 0.2 0.2 3.6 2.6 1.0 60.34 0.4 1.6 62.54 0.2 3.8 3.6 4, 5 13.02.2024 4 K04 6538487.13 549449.01 64.12 3.8 0.7 0.7 3.1 2.1 1.0 60.32 0.0* 2.2 61.92 0.7 3.8 3.1 6, LA1 13.02.2024 5 K05 6538715.36 549347.41 63.85 4.8 2.5 0.4 0.0 0.0 0.0 61.35 2.3 - - 0.4 4.4 4.0 7, 8 13.02.2024 6 K06 6538646.46 549391.87 63.95 4.5 2.1 0.4 0.0 0.0 0.0 61.85 2.4 - - 0.4 3.9 3.5 9, 10 13.02.2024 7 K07 6538574.86 549350.90 63.42 4.2 2.1 0.4 1.7 0.0 1.7 59.62 0.4 2.6 60.82 0.4 3.8 3.4 11, 12 13.02.2024 8 K08 6538337.72 549330.94 64.09 5.0 0.4 0.4 4.6 2.3 2.3 59.09 0.0 3.2 60.89 0.4 5.0 4.6 13, 14 13.02.2024 9 K09 6538175.24 549323.86 64.26 6.0 0.3 0.3 5.7 2.6 3.1 58.26 0.0 3.2 61.06 0.3 6.0 5.7 15-17, F2 13.02.2024 10 K10n 6538134.49 549424.69 65.90 2.8 1.2 0.5 1.6 1.6 0.0 - 0.0 - - 1.2 2.8 1.6 18 13.02.2024 11 K10 6538131.83 549417.08 63.90 4.0 0.6 0.6 3.2 1.9 1.3 60.10 0.2 2.3 61.60 0.6 3.8 3.2 19 13.02.2024 12 K11 6538028.34 549474.19 66.41 4.1 0.7 0.0 3.4 3.4 0.0 62.31 0.0* - - 0.7 3.9 3.2 20, 21, LA2 13.02.2024 13 K12 6537894.86 549580.32 63.86 3.3 2.8 0.5 0.0 0.0 0.0 61.06 0.5 - - - - - - 13.02.2024 14 K13 6537806.68 549649.35 64.81 5.7 0.6 0.6 5.1 2.8 2.3 59.11 0.0 3.8 61.01 0.6 5.7 5.1 22, 23, F1 13.02.2024 15 K14 6537875.51 549670.93 64.18 6.0 0.4 0.4 5.4 2.4 3.0 58.38 0.2 4.0 60.18 0.4 5.8 5.4 24, 25 13.02.2024 16 K15 6537867.27 549590.76 64.72 5.6 0.5 0.5 5.1 2.9 2.2 59.12 0.0 3.9 60.82 0.5 5.6 5.1 26, 27 13.02.2024 17 K16 6537976.24 549525.71 66.06 5.0 0.6 0.6 4.4 4.1 0.3 61.06 0.0 - - 0.6 5.0 4.4 28, 29 13.02.2024 18 K17 6538001.05 549663.08 63.82 3.6 1.6 0.5 2.0 0.9 1.1 60.22 0.0* 2.7 61.12 1.6 3.6 2.0 30 13.02.2024 19 K18 6537905.69 549831.32 63.83 3.1 1.2 0.6 1.2 1.2 0.0 61.43 0.7 1.3 62.53 1.2 2.4 1.2 31 13.02.2024 Varasemad kaevandid (Tammekänd ja Zaikin 2009; EGF 8100) 20 Š-1 6538328.37 549388.79 66.63 4.0 0.6 0.2 3.4 3.4 0.0 62.63 0.0 4.0 62.63 0.6 4.0 3.4 1-1, 1-2 03.12.2008 21 SPŠ-2 6538371.48 549490.60 65.87 4.4 0.8 0.2 3.6 3.6 0.0 61.47 0.0 3.4 62.47 0.8 4.4 3.6 2-1, 2-2 03.12.2008 22 Š-3 6538415.21 549604.74 66.29 3.0 3.0 0.1 0.0 0.0 0.0 63.29 0.0 - - 0.1 3.0 2.9 3-1 04.12.2008 23 Š-6 6538272.06 549405.44 66.85 4.0 0.4 0.2 3.6 3.6 0.0 62.85 0.0* - - 0.4 4.0 3.6 6-1, 6-2 03.12.2008 24 Š-7 6538180.09 549440.80 62.86 3.0 0.3 0.1 2.7 1.2 1.5 59.86 0.0 0.5 62.36 0.3 3.0 2.7 7-1 03.12.2008 25 Š-10 6538147.81 549549.79 67.80 4.0 0.3 0.1 3.7 3.7 0.0 63.80 0.0* - - 0.3 4.0 3.7 10-1, 10-2 03.12.2008 26 SPŠ-11 6538096.28 549503.57 67.18 5.5 0.3 0.1 5.2 5.2 0.0 61.68 0.0 3.5 63.68 0.3 5.5 5.2 11-1 - 11-3 03.12.2008 27 Š-12 6537997.40 549543.28 65.12 3.2 2.0 0.1 0.0 0.0 0.0 63.12 1.2 2.0 63.12 0.8 2.0 1.2 12-1 03.12.2008 28 Š-13 6538043.22 549618.57 66.71 4.0 0.2 0.1 3.8 3.8 0.0 62.71 0.0 3.0 63.71 0.2 4.0 3.8 13-1, 13-2 03.12.2008 29 Š-14 6538084.50 549678.54 63.92 2.9 2.9 0.3 0.0 0.0 0.0 61.02 0.0 0.1 63.82 0.3 2.9 2.6 14-1 03.12.2008 Varasemad puuraugud (Mardla 1983; EGF 4036)** 30 Pa-1 6538393.73 549500.92 67.66 10.6 0.2 0.2 7.8 6.1 1.7 59.66 2.6 5.8 61.86 - - - - 01.12.1983 31 Pa-2 6538503.78 549449.78 65.68 4.7 0.15 0.15 4.55 4.17 0.38 60.98 0.0* 3.7 61.98 - - - - 01.12.1983 32 Pa-3 6538404.16 549383.00 65.37 4.0 0.2 0.2 2.8 2.8 0.0 62.37 1.0 3.6 61.77 - - - - 01.12.1983 33 Pa-4 6538554.59 549515.69 69.34 7.0 0.25 0.25 6.35 6.4 0.0 62.74 0.4 - - - - - - 01.12.1983 34 Pa-5 6538592.86 549574.96 69.41 7.0 0.2 0.2 6.8 6.8 0.0 62.41 0.0 6.7 62.71 - - - - 01.12.1983 35 Pa-8 6538312.82 549310.14 64.06 3.0 3.0 0.2 0.0 0.0 0.0 61.06 0.0 - - - - - - 01.12.1983 Keskmine: 4.6 1.0 0.3 3.1 2.4 0.7 2024. a kaevandite keskmine: 61.36 Kursiivkirjas esitatud lamami kõrguseid ei ole maavara lamami mudeli koostamisel kasutatud. Kasuliku kihi paksused on näidatud ülal- ja allpool käesoleva uuringu käigus mõõdetud keskmist põhjaveetaset. Keskmise veetaseme arvutamisel ei kasutatud varasemate uuringute andmeid, sest Hertu kruusakarjääris kaevandamisel on ilmnenud, et veetase jääb paiguti kaevandites mõõdetud tasemetest oluliselt madalamale. * Uuringupunktid, mille põhjas olid suured kivirahnud ning 2009. a uuringu kaevandid, mis ulatusid kirjelduste järgi moreenipinnani. ** 1983. a puuraukude asukohad ja kõrgused on digitud uuringu plaanilt, mistõttu võivad need olla tegelikest asukohtadest veidi nihkes. Seetõttu ei ole puuraukude andmeid kasutatud lamami konstrueerimisel. Lisa 3 KAEVANDITE GEOLOOGILINE KIRJELDUS Hertu II uuringuruum (luba nr L.MU/519725) *Andmed uuringupunktide suudmekõrguste kohta on leitavad lisast 2 (kataloog). Kihi lasuvuse Kihi Proovimise Geol sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus intervall, m Proovi nr indeks alates kuni m alates kuni Kaevand K01 X 6538374.06; Y 549442.35 Sügavus: 4.5 m; veetase: 3.2 m Q2_s 0.0 0.5 0.5 Muld Q1jrVr_lg 0.5 1.6 1.1 Saviliiv, pruun, tihe, tükkis. Q1jrVr_fg 1.6 4.0 2.4 Liiv, hall, keskmise- kuni jämedateraline. Esineb 1.6 4.0 1 savikihikesi ja üksikuid peenkruusasisaldusega intervalle. Q1jrVr_g 4.0 4.5 0.5 Liivsavimoreen, hall, plastne. Kaevand K02 X 6538683.65; Y 549496.14 Sügavus: 5.5 m; veetase: 2.9 m Q2_s 0.0 0.2 0.2 Muld Q2_t 0.2 1.1 0.9 Täide. Liivsavikihtidega kruusliiv segamini mullaga. Q1jrVr_fg 1.1 3.1 2.0 Liiv, helepruun, sõmer, keskmiseteraline. 1.1 3.1 2 Horisontaalkihiline lasund. Üldiselt väga ühtlase sorteeritusega, aga alumine 30 cm on kõrge kruusasisaldusega. Q1jrVr_g 3.1 5.5 2.4 Saviliiv, helepruun, pehme, ülipeeneteraline ja 3.1 5.5 3 kõrge peenosisesisaldusega. Üldiselt ühtlase sorteeritusega, kohati liivasem. Alumise ca 20 cm värvus on hall. Kaevand K03 X 6538683.65; Y 549496.14 Sügavus: 4.2 m; veetase: 1.6 m Q2_s 0.0 0.2 0.2 Muld Q1jrVr_fg 0.2 3.8 3.6 Kruusliiv, pruunikashall, sõmer. Liiv on väga 0.2 2.0 4 jämedateraline, nurgeline ja karbonaatne. Kruusa 2.0 3.8 5 diameeter on valdavalt 1-4 cm ja see on hea ümardatusega. Esineb ka veeriseid diameetriga kuni 20 cm. Vahelduvad liivasemad-kruusasemad kihid, aga sügavuse suunas kruusa sisaldus üldiselt veidi suureneb. Kaevandi keskmisena on kruusa ja veeriste sisaldus kokku ca 20-30% Q1jrVr_g 3.8 4.2 0.4 Liivsavi, pruunikashall, peenekihiline, plastne, sisaldab purdmaterjali. Kihi lasuvuse Kihi Proovimise Geol sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus intervall, m Proovi nr indeks alates kuni m alates kuni Kaevand K04 X 6538487.13; Y 549449.01 Sügavus: 3.8 m; veetase: 2.2 m Q2_s 0.0 0.7 0.7 Muld Q1jrVr_fg 0.7 3.8 3.1 Veeriseline kruus, pruun, valdavalt karbonaatne, 0.7 3.8 6, LA1 keskmise kuni hea ümardatusega. Täiteks on jäme eriteraline liiv. Kruus on üldiselt jäme ja veeriseid on rohkelt. Kruusa ja veeriste osakaal kaevandi lõikes on ca 70%. Kaevandi põhjas on vastas suurte rahnudega kiht, mida ei anna kaevata. Kaevand K05 X 6538715.36; Y 549347.41 Sügavus: 4.8 m; veetase: - Q2_s 0.0 0.4 0.4 Muld Q1jrVr_lg 0.4 2.5 2.1 Saviliiv, helepruun, pehme, ühtlane, 0.4 2.5 7 ülipeeneteraline ja kõrge peenosisesisaldusega. Horisontaalkihiline, esineb savikaid kihte. Q1jrVr_lg 2.5 4.4 1.9 Liivsavi, tumehall, horisontaalkihiline, sisaldab 2.5 4.4 8 nii aleuriitseid kui ka savikihte. Q1jrVr_g 4.4 4.8 0.4 Liivsavimoreen, hall, tume. Kaevand K06 X 6538646.46; Y 549391.87 Sügavus: 4.5 m; veetase: - Q2_s 0.0 0.4 0.4 Muld. Q1jrVr_lg 0.4 2.1 1.7 Liiv/aleuriit, helepruun, pehme, ühtlane, väga 0.4 2.1 9 peeneteraline ja kõrge peenosisesisaldusega. Horisontaalkihiline, esineb savikaid kihte ja üksukuid peeneid veidi jämedama liiva kihikesi. Q1jrVr_lg 2.1 3.9 1.8 Saviliiv, helepruun, pehme, ühtlane, väga 2.1 3.9 10 peeneteraline ja kõrge peenosisesisaldusega. Esineb savikaid kihte. Q1jrVr_g 3.9 4.5 0.6 Liivsavimoreen, hall, tume. Kaevand K07 X 6538574.86; Y 549350.90 Sügavus: 4.2 m; veetase: 2.6 m Q2_s 0.0 0.4 0.4 Muld. Q1jrVr_lg 0.4 2.1 1.7 Saviliiv, helepruun, pehme, ühtlane, väga 0.4 2.1 11 peeneteraline ja kõrge peenosisesisaldusega. Horisontaalkihiline, esineb savikaid kihte. Ca 1 m sügavusel muutub värvitoon hallikamaks. Q1jrVr_fg 2.1 3.8 1.7 Liiv, hall, sõmer, jämedateraline ja vähese 2.1 3.8 12 kruusasisaldusega (ca 5-10%). Alumine pool meetrit sisaldab ka veeriseid. Q1jrVr_g 3.8 4.2 0.4 Liivsavi, hall. Kihi lasuvuse Kihi Proovimise Geol sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus intervall, m Proovi nr indeks alates kuni m alates kuni Kaevand K08 X 6538337.72; Y 549330.94 Sügavus: 5.0 m; veetase: 3.2 m Q2_s 0.0 0.4 0.4 Muld Q1jrVr_fg 0.4 3.0 2.6 Liiv, helepruun. Horisontaalkihiline lasund, kus 0.4 3.0 13 sõmerad peene- kuni keskmiseteralised liivakihid vahelduvad savikate ja tolmjate liivakihtidega. Q1jrVr_fg 3.0 5.0 2.0+ Kruusliiv, pruun, sõmer. Liiv on jämedateraline. 3.0 5.0 14 Kruusa osakaal on 10-20%, see on hea ümardatusega, valdavalt karbonaatne. Kaevandi põhjas esineb ka vähesel määral veeriseid. Kaevandi seinad varisevad. Kaevand K09 X 6538175.24; Y 549323.86 Sügavus: 6.0 m; veetase: 3.2 m Q2_s 0.0 0.3 0.3 Muld Q1jrVr_fg 0.3 1.3 1.0 Kruusliiv, helepruun, sõmer. Liiv on 0.3 1.3 15 jämedateraline. Kruusa osakaal on ca 10%, see on hea ümardatusega, valdavalt karbonaatne. Madal peenosisesisaldus. Q1jrVr_fg 1.3 6.0 4.7+ Liiv, helepruun, sõmer, keskmise- kuni 1.3 3.5 16 jämedateraline. Madala peenosisesisaldusega. 3.5 6.0 17 Materjal on üldiselt ühtlane ja puhas, ülaosas 1.3 6.0 F2 esineb üksikuid kruusakihikesi. Kaevand variseb. Kaevand K10n X 6538134.49; Y 549424.69 Sügavus: 2.8 m; veetase: - Q2_s 0.0 0.5 0.5 Kasvukiht, nõlval Q1jrVr_lg 0.5 1.2 0.7 Aleuriit, helepruun, ülipeeneteraline ja kõrge peenosisesisaldusega. Esineb savikaid kihte. Q1jrVr_fg 1.2 2.8 1.6+ Kruusliiv, helepruun, sõmer. Liiv on 1.2 2.8 18 jämedateraline. Kruusa osakaal on ca 10%, see on hea ümardatusega, valdavalt karbonaatne. Kaevand K10 X 6538131.83; Y 549417.08 Sügavus: 4.0 m; veetase: 2.3 m Q2_s 0.0 0.6 0.6 Muld Q1jrVr_fg 0.6 3.8 3.2 Liiv, helepruun, sõmer, jämedateraline, rohke 0.6 3.8 19 peenkruusaga, mis on väga hästi ümardunud. Madala peenosisesisaldusega. Ülemine ca 30 cm on liiv peenem ja kõrgema savisisaldusega. Q1jrVr_g 3.8 4.0 0.2 Liivsavimoreen, hall, vähese purdmaterjaliga. Kihi lasuvuse Kihi Proovimise Geol sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus intervall, m Proovi nr indeks alates kuni m alates kuni Kaevand K11 X 6538028.34; Y 549474.19 Sügavus: 4,1 m; veetase: - Q2_t 0.0 0.7 0.7 Täide. Mullasegune veeristik. Q1jrVr_fg 0.7 2.3 1.6 Kruusliiv, pruunikashall, sõmer. 0.7 2.3 20 Horisontaalkihiline lasund, kus väga jämedateralised nurgelise liivaga kihid vahelduvad kruusakihtidega. Kruus on keskmise kuni hea ümardatusega, osakaal ca 20%. Q1jrVr_fg 2.3 4.1 1.8 Veeriseline kruus, pruun, valdavalt karbonaatne, 2.3 3.9 21, LA2 keskmise kuni hea ümardatusega. Täiteks on jäme eriteraline liiv. Kruus on üldiselt jäme ja veeriseid on rohkelt. Kruusa ja veeriste osakaal on 60-70%. Alates 3,9 m on vastas suurte rahnudega kiht, mida ei anna kaevata. Õnnestub vaid pisut kive kangutada. Kaevand K12 X 6537894.86; Y 549580.32 Sügavus: 3.3 m; veetase: - Q2_s 0.0 0.5 0.5 Muld Q1jrVr_lg 0.5 2.8 2.3 Saviliiv, punakas, kuiv, tükkis. Kihiline lasund. Sügavuse suunas muutub veidi niiskemaks ja plastsemaks. Q1jrVr_g 2.8 3.3 0.5 Liivsavimoreen, tumehall, viiruline, plastne. Kaevand K13 X 6537806.68; Y 549649.35 Sügavus: 5.7 m; veetase: 3.8 m Q2_s 0.0 0.6 0.6 Muld Q1jrVr_fg 0.6 5.7 5.1+ Kruusliiv, pruun, sõmer. Liiv on eriteraline, kruus 0.6 3.0 22 pigem peen. Kruusa osakaal on ca 20%, see on 3.0 5.7 23 hea ümardatusega, valdavalt karbonaatne. 0.6 5.7 F1 Sügavuse suunas kruusasisaldus ja peenosisesisaldus vähenevad. Kaevandi seinad varisevad. Kaevand K14 X 6537875.51; Y 549670.93 Sügavus: 6.0 m; veetase: 4.0 m Q2_s 0.0 0.4 0.4 Muld Q1jrVr_fg 0.4 2.9 2.5 Liiv, helepruun, sõmer, jämedateraline. Esineb ka 0.4 2.9 24 kruusa, mis on väga hästi ümardunud (ca 5%), kruusasisaldus väheneb sügavuse suunas. Madala peenosisesisaldusega. Q1jrVr_fg 2.9 5.8 2.9 Liiv, helepruun, keskmise- kuni peeneteraline, 2.9 5.8 25 sõmer, kruusa ei ole. Sügavuse suunas väheneb liiva terasuurus ja suureneb peenosisesisaldus. Q1jrVr_g 5.8 6.0 0.2 Liivsavimoreen, hall, viiruline. Kihi lasuvuse Kihi Proovimise Geol sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus intervall, m Proovi nr indeks alates kuni m alates kuni Kaevand K15 X 6537867.27; Y 549590.76 Sügavus: 5.6 m; veetase: 3.9 m Q2_s 0.0 0.5 0.5 Muld Q1jrVr_fg 0.5 5.6 5.1+ Liiv, helepruun, keskmise- kuni jämedateraline. 0.5 3.0 26 Esineb ka peenkruusa sisaldusega kihte. Materjal 3.0 5.6 27 on väga sõmer ja kaevandi seinad varisevad. Kaevand K16 X 6537976.24; Y 549525.71 Sügavus: 5.0 m; veetase: - Q2_s 0.0 0.6 0.6 Muld Q1jrVr_fg 0.6 5.0 4.4+ Kruus, pruun, keskmise kuni hea ümardatusega. 0.6 3.0 28 Lasund on kihiline, vahelduvad peenema ja 3.0 5.0 29 jämedama materjaliga kihid. Ülemine ca 0,5 m on pigem kruusliiv ja edasi suureneb oluliselt kruusa sisaldus. On nii karbonaatset kui kristalset materjali. Täiteks on jäme eriteraline liiv. Esineb ka veeriseid. Kruusa ja veeriste osakaal on ca 40%. Kaevand K17 X 6538001.05; Y 549663.08 Sügavus: 3.6 m; veetase: 2.7 m Q2_s 0.0 0.5 0.5 Muld Q1jrVr_lg 0.5 1.6 1.1 Saviliiv, pruun, sisaldab saviviirge. Q1jrVr_fg 1.6 3.6 2.0 Kruusliiv, helepruun, sõmer. Vahelduvad 1.6 3.6 30 liivasemad-kruusasemad kihid. Kruus on valdavalt karbonaatne ja hästi ümardunud, esineb vähesel määral veeriseid. Liivaosis eriteraline, valdavalt jämedateraline. Kaevandi põhjas vastas suured rahnud, mida ei anna kaevata. Kaevand K18 X 6537905.69; Y 549831.32 Sügavus: 3.1 m; veetase: 1.3 m Q2_s 0.0 0.6 0.6 Muld Q1jrVr_lg 0.6 1.2 0.6 Saviliiv, punakaspruun, tihe. Q1jrVr_fg 1.2 2.4 1.2 Kruusliiv, rähkne, pruun, savikas. Kruusaosa on 1.2 2.4 31 karbonaatne, keskmiselt ümardunud ja esineb ka paar rahnu läbimõõduga ca 40 cm. Liivaosa eriteraline. Q1jrVr_g 2.4 3.1 0.7 Liivsavimoreen, hall, vähese purdmaterjaliga. Kaevandid rajati 13.02.2024. Välitööd viis läbi OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloog Triine Nirgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Väljavõte aruandest: Tammekänd, M ja Zaikin, I. 2009. Rapla maakonna Hertu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2009). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8100. £ Väljavõte aruandest: Mardla, E. 1983. Geoloogilised uurimistööd Mäepere karjääris. RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“. EGF 4036. Puuraukude kirjaIduaed Kihi laauaia- Kihi kirjaldua aügavua к 1 2 л Pa-1 Taataaa: 5,8 * o.o-o,2 Kaarukiht o,2—5,8 Taariatik 5,8-8,о Taariatik kruualiira rahakihtidaga 8,o-lo,6 Rähk Pa-2 Taataaa:3,7 o,o-o,15 Kaarukiht o,15-2,o Taariaaliaa kruua ülipaaaa liiva vahatäitaga aiaaldab auaakaid ja ükaikuid rahaa, reidi aarikaa 2,o-4,7 Saaa, paaaliira vahatäitaga 4,7+ Takiatua (tardkiri) Pa-3 Taataaa: 3,6 o,o-o, 2 Kaarukiht o,2 1,7 Kruua ülipaaaa liirajrahatäitaga, aiaaldab ükaikuid vaerieeid, veidi aarikaa 1 7—3,o Saaa, aariliira vahatäitaga 3, o—4, о Saruliiraoraaa Pa-4 Taataaa:- o,o-o,25 Kaavukiht ( 0,25-6,6 Taariaaliaa kruua ülipaaaa liiva vahatäitaga, aiaaldab ükaikuid auaakaid, vaidi aarikaa _ _ _ _ _ 7 . 1 2 б,6-7,о Sariliiraoraaa Ра-5 1 ▼••taa*:6,7 о,о-о,2 Ка*у kiht о,2-3,5 rahatäitega^ 3,5-7,о Ülipaea liir, aarikaa ?■ Pa-6 Taetaaes4,6 o,o-o,2 Ka arrukiht о 2-l,o ÜUp.« liiv kruu..g. ku»i lo % J. ffll,ikut. taga; veidi aavikaa rearia- 1.o_3,o Saaa, kruuaaga kuai 2o % 3,o-3,5 Kruualiir, aarikaa 3,5-5,o Sariliiraoraaa Pa-7 Taataaa:3,6 o,o-o,25 Kaarukiht o,25-2,o Taariaaliaa kruua ülipaaaa liira vahatäitaga, veidi aarikaa 2,o-5,о Saaa, aariliira rahatäitaga Pa-8 Taataaa:- o,0-0,3 Kaarukiht o,3-o,7 Tolaaariliir ■ o,7-3,о Alauriit Pa-9 Vaataaa o,o-o,25 Eaarukiht 1 o,25-3,5 Taariaaliaa kruua, ülipaeaa liira vahatäitaga, aiaal- öab auaakaid ja rahae, reidi airikaa 3,5-4,о Liivsariaoraea _ s » ч 1 _ _ 2__ Ра-10 Teetaae i o,o-o,15 Kaavukiht /7i o,15-3,o Teeriaeline kruu* ülipeene liiva rahatäitaga, aiaal- ■'f dab nunakaid ja rahne, veidi aavikaa У ' ii' ■ 3 0+ Takiatua (rahnud) * ■ p»-n /7 Teetaae:3*6 о 0-0,3 Kaavukiht О,3-3,7 Taariaalina kruua, ülipeene liiva vahetäitega, ai- I aaldah nunakaid ja rahne, veidi aavikaa 3,7-4,о Sana, a/aviliiva vahetäitega, läheb üle eoreenika ' Märkua: Puurauk nr. 3 on 2 a ulatuaea dubleeritud, 7] ; И V I /V 4 '•'V J Kirjeldaa g jUxvulle Б. Mardla ! I V I h • iXvv ■ ;a ■ i 1 r* ' * > / i % KATSEPROTOKOLL NR 373/24 05.03.2024 nr 7-6.4/423 Lk PAGE \* Arabic \* MERGEFORMAT 1 / 2 Tellija: J. VIRU MARKŠEIDERIBÜROO OÜ – Triine Nirgi Töö ülesanne: Proovi katsetamine Tellija poolt esitatud proovide andmed : Objekt Hertu II uuringuruum Võtmise koht Raplamaa, Kehtna vald, Paeküla Võtmise aeg ja võtja Laborisse t oomise aeg ja tooja 13.02.2024, Triine Nirgi, J. Viru Markšeideribüroo OÜ 14.02.2024 08:30, Tõnis Kattel, J.Viru Markšeideribüroo OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr Liiv, kruus, Vaata tabelist 1 0342 -0375 Katsetamine ja tulemused Katsetulemused on esitatud tabelis 1 ja Excel failis. Proovid on katsetatud ajavahemikus 27.02 kuni 04.03.2024 . Proovidest reg nr 365 ja 366 moodustati koondproov ja registreeriti numbriga 367. *- väljaspool akrediteerimisala ulatust. Tabel 1 KRUUSA JA LIIVA FRAKTSIOONIDE SISALDUS LOODUSLIKUS MATERJALIS Lisa 5 Proovitud Proovi Liiva % Läbindid sõeltel massi %-des Jrk Kaevandi Proovi Kruusa Peenosis, Maavara intervall, m pikkus, savi ja Osajäägid sõeltel massi %-des Kokku nr nr nr % <0.063 liik** alates kuni m tolmuga 125 80 63 40 31.5 20 16 12.5 8 6.3 4 2 1.0 0.5 0.25 0.125 0.063 <0.063 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.5 98.9 97.1 92.7 79.6 32.2 15.9 13.5 1 K01 1 1.6 4.0 2.4 0.0 100.0 100.0 13.5 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.5 0.6 1.8 4.4 13.1 47.4 16.3 2.4 13.5 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.5 98.9 97.1 92.7 79.6 32.2 15.9 13.5 Kaevand K01 ülalpool veetaset 1.4 0.0 100.0 100.0 13.5 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.5 0.6 1.8 4.4 13.1 47.4 16.3 2.4 13.5 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.5 98.9 97.1 92.7 79.6 32.2 15.9 13.5 Kaevand K01 allpool veetaset 1.0 0.0 100.0 100.0 13.5 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.5 0.6 1.8 4.4 13.1 47.4 16.3 2.4 13.5 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 97.6 96.8 96.4 95.8 95.4 94.8 93.9 92.6 91.2 78.6 26.1 9.8 2 2 1.1 3.1 2.0 0.0 100.0 100.0 9.8 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 2.4 0.7 0.4 0.6 0.4 0.6 0.9 1.3 1.5 12.6 52.5 16.3 9.8 K02 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.7 99.5 99.1 98.5 96.6 71.9 32.5 3 3 3.1 5.5 2.4 0.0 100.0 100.0 32.5 - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.3 0.2 0.4 0.6 1.9 24.7 39.4 32.5 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 97.6 96.8 96.4 95.8 95.4 94.8 93.9 92.6 91.2 78.6 26.1 9.8 Kaevand K02 ülalpool veetaset 2.0 0.0 100.0 100.0 9.8 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 2.4 0.7 0.4 0.6 0.4 0.6 0.9 1.3 1.5 12.6 52.5 16.3 9.8 100.0 100.0 100.0 82.7 78.3 65.2 59.7 54.8 47.4 44.1 37.6 27.8 18.0 12.3 9.3 7.3 6.5 4 4 0.2 2.0 1.8 21.7 78.3 100.0 6.5 TL 0.0 0.0 0.0 17.3 4.4 13.1 5.5 4.9 7.4 3.3 6.6 9.7 9.8 5.7 3.0 2.0 0.8 6.5 K03 100.0 100.0 100.0 88.6 74.3 63.4 59.1 55.3 48.6 45.3 38.8 28.4 17.2 11.3 8.4 6.6 6.0 5 5 2.0 3.8 1.8 25.7 74.3 100.0 6.0 TL 0.0 0.0 0.0 11.4 14.3 10.9 4.2 3.8 6.7 3.3 6.5 10.5 11.2 5.9 2.9 1.8 0.6 6.0 100.0 100.0 100.0 84.5 77.1 64.7 59.5 55.0 47.8 44.5 38.0 28.0 17.7 12.0 9.0 7.1 6.3 Kaevand K03 ülalpool veetaset 2.6 22.9 77.1 100.0 6.3 TL 0.0 0.0 0.0 15.5 7.4 12.4 5.1 4.6 7.2 3.3 6.5 10.0 10.2 5.8 3.0 1.9 0.8 6.3 100.0 100.0 100.0 88.6 74.3 63.4 59.1 55.3 48.6 45.3 38.8 28.4 17.2 11.3 8.4 6.6 6.0 Kaevand K03 allpool veetaset 1.0 25.7 74.3 100.0 6.0 TL 0.0 0.0 0.0 11.4 14.3 10.9 4.2 3.8 6.7 3.3 6.5 10.5 11.2 5.9 2.9 1.8 0.6 6.0 100.0 100.0 95.5 44.8 34.6 25.7 22.6 21.0 18.6 17.8 16.5 14.8 12.4 9.6 6.8 5.4 4.4 6 K04 6 0.7 3.8 3.1 65.4 34.6 100.0 4.4 TK* 0.0 0.0 4.5 50.7 10.2 8.9 3.1 1.6 2.5 0.8 1.3 1.7 2.4 2.9 2.8 1.4 1.0 4.4 100.0 100.0 95.5 44.8 34.6 25.7 22.6 21.0 18.6 17.8 16.5 14.8 12.4 9.6 6.8 5.4 4.4 Kaevand K04 ülalpool veetaset 2.1 65.4 34.6 100.0 4.4 TK* 0.0 0.0 4.5 50.7 10.2 8.9 3.1 1.6 2.5 0.8 1.3 1.7 2.4 2.9 2.8 1.4 1.0 4.4 100.0 100.0 95.5 44.8 34.6 25.7 22.6 21.0 18.6 17.8 16.5 14.8 12.4 9.6 6.8 5.4 4.4 Kaevand K04 allpool veetaset 1.0 65.4 34.6 100.0 4.4 TK* 0.0 0.0 4.5 50.7 10.2 8.9 3.1 1.6 2.5 0.8 1.3 1.7 2.4 2.9 2.8 1.4 1.0 4.4 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 98.6 98.0 97.3 96.4 96.0 96.0 94.7 92.6 86.0 60.1 44.2 32.1 7 11 0.4 2.1 1.7 0.0 100.0 100.0 32.1 - 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 1.4 0.6 0.7 0.9 0.4 0.0 1.3 2.1 6.6 25.9 15.9 12.0 32.1 K07 100.0 100.0 100.0 94.6 93.1 91.3 90.9 90.2 88.1 87.2 85.4 82.6 77.4 62.8 18.8 8.6 6.2 8 12 2.1 3.8 1.7 6.9 93.1 100.0 6.2 TL 0.0 0.0 0.0 5.4 1.5 1.9 0.3 0.7 2.1 0.9 1.8 2.8 5.2 14.6 44.0 10.2 2.5 6.2 100.0 100.0 100.0 94.6 93.1 91.3 90.9 90.2 88.1 87.2 85.4 82.6 77.4 62.8 18.8 8.6 6.2 Kaevand K07 allpool veetaset 1.70 6.9 93.1 100.0 6.2 TL 0.0 0.0 0.0 5.4 1.5 1.9 0.3 0.7 2.1 0.9 1.8 2.8 5.2 14.6 44.0 10.2 2.5 6.2 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.3 99.3 99.2 99.2 99.1 98.9 97.9 88.9 61.0 37.3 22.8 9 13 0.4 3.0 2.6 0.0 100.0 100.0 22.8 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.7 0.0 0.1 0.0 0.1 0.2 1.0 9.1 27.9 23.7 14.5 22.8 K08 100.0 100.0 100.0 87.9 81.8 75.7 72.4 69.7 64.0 61.4 56.9 50.4 41.6 27.5 10.7 4.9 3.3 10 14 3.0 5.0 2.0 18.2 81.8 100.0 3.3 EL 0.0 0.0 0.0 12.1 6.1 6.1 3.3 2.8 5.7 2.5 4.5 6.5 8.8 14.0 16.9 5.8 1.6 3.3 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.3 99.3 99.2 99.2 99.1 98.9 97.9 88.9 61.0 37.3 22.8 Kaevand K08 ülalpool veetaset 2.3 0.0 100.0 100.0 22.8 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.7 0.0 0.1 0.0 0.1 0.2 1.0 9.1 27.9 23.7 14.5 22.8 100.0 100.0 100.0 89.3 84.0 78.6 75.6 73.2 68.2 65.9 62.0 56.2 48.3 34.9 16.7 8.7 5.6 Kaevand K08 allpool veetaset 2.3 16.0 84.0 100.0 5.6 TL 0.0 0.0 0.0 10.7 5.3 5.4 3.0 2.4 5.0 2.2 4.0 5.8 7.9 13.4 18.2 8.0 3.1 5.6 Proovitud Proovi Liiva % Läbindid sõeltel massi %-des Jrk Kaevandi Proovi Kruusa Peenosis, Maavara intervall, m pikkus, savi ja Osajäägid sõeltel massi %-des Kokku nr nr nr % <0.063 liik** alates kuni m tolmuga 125 80 63 40 31.5 20 16 12.5 8 6.3 4 2 1.0 0.5 0.25 0.125 0.063 <0.063 100.0 100.0 100.0 92.6 88.2 72.1 63.6 58.4 49.8 46.0 39.4 32.4 25.1 17.4 8.8 5.1 3.7 11 15 0.3 1.3 1.0 11.8 88.2 100.0 3.7 EL 0.0 0.0 0.0 7.4 4.4 16.1 8.5 5.2 8.6 3.8 6.6 6.9 7.4 7.7 8.5 3.7 1.4 3.7 100.0 100.0 100.0 100.0 96.7 96.1 95.4 94.9 94.1 93.7 92.4 88.7 68.8 28.1 5.4 2.7 2.1 12 K09 16 1.3 3.5 2.2 3.3 96.7 100.0 2.1 EL 0.0 0.0 0.0 0.0 3.3 0.5 0.7 0.6 0.7 0.4 1.3 3.7 19.9 40.7 22.7 2.7 0.6 2.1 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.8 99.1 98.6 97.6 93.8 83.1 52.0 6.3 2.0 1.5 13 17 3.5 6.0 2.5 0.0 100.0 100.0 1.5 EL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.7 0.5 1.1 3.8 10.7 31.1 45.7 4.4 0.5 1.5 100.0 100.0 100.0 97.2 93.4 86.9 83.2 80.8 77.1 75.3 72.0 67.1 52.0 23.9 6.7 3.6 2.7 Kaevand K09 ülalpool veetaset 2.6 6.6 93.4 100.0 2.7 EL 0.0 0.0 0.0 2.8 3.8 6.5 3.7 2.4 3.8 1.7 3.3 5.0 15.1 28.0 17.2 3.1 0.9 2.7 100.0 100.0 100.0 100.0 99.4 99.3 99.1 98.8 98.1 97.7 96.6 92.8 80.3 47.4 6.2 2.1 1.6 Kaevand K09 allpool veetaset 3.1 0.6 99.4 100.0 1.6 EL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.6 0.1 0.1 0.3 0.7 0.5 1.1 3.8 12.5 32.9 41.2 4.0 0.5 1.6 100.0 100.0 100.0 89.4 89.4 86.2 85.0 84.1 81.4 79.7 75.3 65.1 49.0 34.0 18.4 11.3 6.7 14 K10n 18 1.2 2.8 1.6 10.6 89.4 100.0 6.7 TL 0.0 0.0 0.0 10.6 0.0 3.1 1.2 0.9 2.7 1.7 4.5 10.2 16.0 15.1 15.6 7.1 4.6 6.7 100.0 100.0 100.0 95.9 91.6 80.2 75.0 69.4 58.7 52.1 39.5 25.6 15.1 8.8 4.6 2.7 1.3 15 K10 19 0.6 3.8 3.2 8.4 91.6 100.0 1.3 EL 0.0 0.0 0.0 4.1 4.3 11.4 5.2 5.6 10.7 6.6 12.6 13.9 10.5 6.3 4.1 1.9 1.4 1.3 100.0 100.0 100.0 95.9 91.6 80.2 75.0 69.4 58.7 52.1 39.5 25.6 15.1 8.8 4.6 2.7 1.3 Kaevand K10 ülalpool veetaset 1.9 8.4 91.6 100.0 1.3 EL 0.0 0.0 0.0 4.1 4.3 11.4 5.2 5.6 10.7 6.6 12.6 13.9 10.5 6.3 4.1 1.9 1.4 1.3 100.0 100.0 100.0 95.9 91.6 80.2 75.0 69.4 58.7 52.1 39.5 25.6 15.1 8.8 4.6 2.7 1.3 Kaevand K10 allpool veetaset 1.3 8.4 91.6 100.0 1.3 EL 0.0 0.0 0.0 4.1 4.3 11.4 5.2 5.6 10.7 6.6 12.6 13.9 10.5 6.3 4.1 1.9 1.4 1.3 100.0 100.0 100.0 88.6 79.9 68.2 64.4 60.2 53.3 50.0 40.9 28.2 14.9 8.2 5.8 4.9 4.2 16 20 0.7 2.3 1.6 20.1 79.9 100.0 4.2 EL 0.0 0.0 0.0 11.4 8.7 11.7 3.8 4.2 6.9 3.3 9.1 12.7 13.3 6.7 2.4 0.9 0.7 4.2 K11 83.8 52.1 45.0 38.6 35.0 30.9 27.9 25.6 22.6 21.0 17.9 13.3 8.3 5.7 4.4 3.8 3.3 17 21 2.3 3.9 1.6 65.0 35.0 100.0 3.3 EK 16.2 31.7 7.1 6.4 3.6 4.1 3.0 2.3 3.0 1.6 3.1 4.6 5.0 2.6 1.3 0.6 0.5 3.3 91.9 76.1 72.5 63.6 57.5 49.6 46.2 42.9 38.0 35.5 29.4 20.7 11.6 7.0 5.1 4.3 3.8 Kaevand K11 ülalpool veetaset 3.2 42.5 57.5 100.0 3.8 EK 8.1 15.9 3.6 8.9 6.2 7.9 3.4 3.3 5.0 2.5 6.1 8.6 9.1 4.7 1.9 0.7 0.6 3.8 100.0 100.0 97.9 83.7 73.4 58.0 52.5 49.0 43.2 40.8 36.9 31.4 22.4 14.9 9.6 7.6 6.0 18 22 0.6 3.0 2.4 26.6 73.4 100.0 6.0 TL 0.0 0.0 2.1 14.3 10.3 15.4 5.5 3.5 5.8 2.3 4.0 5.5 9.0 7.5 5.3 2.1 1.6 6.0 K13 100.0 100.0 100.0 87.7 81.0 70.7 65.2 60.5 51.5 47.1 38.3 24.9 10.6 4.1 2.5 2.0 1.6 19 23 3.0 5.7 2.7 19.0 81.0 100.0 1.6 EL 0.0 0.0 0.0 12.3 6.8 10.3 5.5 4.6 9.0 4.5 8.7 13.4 14.3 6.5 1.6 0.5 0.4 1.6 100.0 100.0 98.3 84.3 74.6 60.0 54.5 50.8 44.5 41.8 37.1 30.4 20.6 13.2 8.5 6.7 5.3 Kaevand K13 ülalpool veetaset 2.8 25.4 74.6 100.0 5.3 TL 0.0 0.0 1.7 14.0 9.7 14.6 5.5 3.7 6.3 2.7 4.7 6.7 9.8 7.4 4.7 1.8 1.4 5.3 100.0 100.0 100.0 87.7 81.0 70.7 65.2 60.5 51.5 47.1 38.3 24.9 10.6 4.1 2.5 2.0 1.6 Kaevand K13 allpool veetaset 2.3 19.0 81.0 100.0 1.6 EL 0.0 0.0 0.0 12.3 6.8 10.3 5.5 4.6 9.0 4.5 8.7 13.4 14.3 6.5 1.6 0.5 0.4 1.6 100.0 100.0 100.0 98.6 94.8 89.6 85.1 79.8 71.3 66.4 56.0 36.3 15.9 6.7 4.1 3.4 2.9 20 24 0.4 2.9 2.5 5.2 94.8 100.0 2.9 EL 0.0 0.0 0.0 1.4 3.8 5.2 4.5 5.3 8.5 5.0 10.4 19.7 20.4 9.2 2.6 0.7 0.5 2.9 K14 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.4 99.0 98.7 98.2 96.9 87.8 70.4 36.0 13.7 10.4 21 25 2.9 5.8 2.9 0.0 100.0 100.0 10.4 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.6 0.4 0.4 0.4 1.4 9.0 17.4 34.4 22.3 3.4 10.4 100.0 100.0 100.0 98.6 94.8 89.6 85.1 79.8 71.3 66.4 56.0 36.3 15.9 6.7 4.1 3.4 2.9 Kaevand K14 ülalpool veetaset 2.4 5.2 94.8 100.0 2.9 EL 0.0 0.0 0.0 1.4 3.8 5.2 4.5 5.3 8.5 5.0 10.4 19.7 20.4 9.2 2.6 0.7 0.5 2.9 100.0 100.0 100.0 100.0 99.9 99.7 99.6 98.9 98.3 97.8 97.1 95.2 85.9 68.7 35.2 13.4 10.2 Kaevand K14 allpool veetaset 3.0 0.1 99.9 100.0 10.2 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.1 0.1 0.7 0.6 0.5 0.7 1.9 9.3 17.2 33.5 21.7 3.3 10.2 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 97.2 96.2 95.4 92.3 91.0 87.3 79.6 54.2 19.6 8.8 7.4 6.4 22 26 0.5 3.0 2.5 0.0 100.0 100.0 6.4 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 2.8 1.0 0.8 3.2 1.3 3.7 7.7 25.4 34.6 10.8 1.4 0.9 6.4 K15 100.0 100.0 100.0 100.0 97.7 96.2 95.0 93.2 90.0 88.2 84.3 78.2 57.6 21.6 6.1 3.3 2.6 23 27 3.0 5.6 2.6 2.3 97.7 100.0 2.6 EL 0.0 0.0 0.0 0.0 2.3 1.5 1.2 1.8 3.2 1.8 4.0 6.1 20.6 36.0 15.5 2.8 0.7 2.6 100.0 100.0 100.0 100.0 99.7 97.1 96.1 95.2 92.0 90.6 86.9 79.4 54.6 19.8 8.5 6.8 6.0 Kaevand K15 ülalpool veetaset 2.9 0.3 99.7 100.0 6.0 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 0.3 2.6 1.0 0.9 3.2 1.4 3.7 7.5 24.8 34.8 11.4 1.6 0.9 6.0 100.0 100.0 100.0 100.0 97.7 96.2 95.0 93.2 90.0 88.2 84.3 78.2 57.6 21.6 6.1 3.3 2.6 Kaevand K15 allpool veetaset 2.2 2.3 97.7 100.0 2.6 EL 0.0 0.0 0.0 0.0 2.3 1.5 1.2 1.8 3.2 1.8 4.0 6.1 20.6 36.0 15.5 2.8 0.7 2.6 Proovitud Proovi Liiva % Läbindid sõeltel massi %-des Jrk Kaevandi Proovi Kruusa Peenosis, Maavara intervall, m pikkus, savi ja Osajäägid sõeltel massi %-des Kokku nr nr nr % <0.063 liik** alates kuni m tolmuga 125 80 63 40 31.5 20 16 12.5 8 6.3 4 2 1.0 0.5 0.25 0.125 0.063 <0.063 100.0 100.0 95.8 71.7 60.1 41.4 36.5 32.2 27.2 25.5 22.8 19.4 15.7 13.3 9.2 7.4 6.8 24 28 0.6 3.0 2.4 39.9 60.1 100.0 6.8 EK 0.0 0.0 4.2 24.1 11.6 18.7 4.9 4.3 4.9 1.7 2.7 3.4 3.7 2.4 4.1 1.8 0.7 6.8 K16 100.0 100.0 97.4 75.3 65.0 51.3 48.2 43.1 35.7 32.7 27.6 20.8 13.4 9.3 6.9 5.7 5.1 25 29 3.0 5.0 2.0 35.0 65.0 100.0 5.1 EK 0.0 0.0 2.6 22.1 10.3 13.7 3.1 5.1 7.4 3.0 5.1 6.8 7.4 4.1 2.4 1.2 0.6 5.1 100.0 100.0 96.5 73.2 62.1 45.5 41.4 36.7 30.8 28.5 24.8 20.0 14.8 11.7 8.3 6.7 6.1 Kaevand K16 ülalpool veetaset 4.1 37.9 62.1 100.0 6.1 EK 0.0 0.0 3.5 23.3 11.1 16.6 4.2 4.6 5.9 2.3 3.7 4.8 5.3 3.1 3.4 1.5 0.7 6.1 100.0 100.0 97.4 75.3 65.0 51.3 48.2 43.1 35.7 32.7 27.6 20.8 13.4 9.3 6.9 5.7 5.1 Kaevand K16 allpool veetaset 0.3 35.0 65.0 100.0 5.1 EK 0.0 0.0 2.6 22.1 10.3 13.7 3.1 5.1 7.4 3.0 5.1 6.8 7.4 4.1 2.4 1.2 0.6 5.1 100.0 100.0 100.0 92.9 89.9 81.7 78.9 75.8 69.6 66.8 61.6 55.4 44.8 29.9 16.1 11.2 8.3 26 K17 30 1.6 3.6 2.0 10.1 89.9 100.0 8.3 TL 0.0 0.0 0.0 7.1 3.0 8.2 2.8 3.1 6.2 2.7 5.2 6.2 10.6 14.9 13.8 4.9 2.8 8.3 100.0 100.0 100.0 92.9 89.9 81.7 78.9 75.8 69.6 66.8 61.6 55.4 44.8 29.9 16.1 11.2 8.3 Kaevand K17 ülalpool veetaset 0.9 10.1 89.9 100.0 8.3 TL 0.0 0.0 0.0 7.1 3.0 8.2 2.8 3.1 6.2 2.7 5.2 6.2 10.6 14.9 13.8 4.9 2.8 8.3 100.0 100.0 100.0 92.9 89.9 81.7 78.9 75.8 69.6 66.8 61.6 55.4 44.8 29.9 16.1 11.2 8.3 Kaevand K17 allpool veetaset 1.1 10.1 89.9 100.0 8.3 TL 0.0 0.0 0.0 7.1 3.0 8.2 2.8 3.1 6.2 2.7 5.2 6.2 10.6 14.9 13.8 4.9 2.8 8.3 100.0 100.0 100.0 80.3 75.9 68.2 65.5 63.3 60.0 58.4 55.4 51.0 45.1 39.0 30.4 22.4 17.0 27 K18 31 1.2 2.4 1.2 24.1 75.9 100.0 17.0 TL 0.0 0.0 0.0 19.7 4.4 7.6 2.7 2.2 3.4 1.6 2.9 4.4 5.9 6.1 8.6 8.1 5.3 17.0 Varasemad kaevandid (Tammekänd ja Zaikin 2009; EGF 8100)*** 100.0 90.8 79.6 62.3 56.8 46.4 44.6 42.6 39.1 37.2 34.5 30.6 22.9 13.3 8.1 6.5 5.7 28 Š-1 1-1 0.6 2.6 2.0 43.2 56.8 100.0 5.7 EK 0.0 9.2 11.2 17.4 5.5 10.4 1.8 2.0 3.5 1.8 2.7 4.0 7.7 9.6 5.2 1.6 0.8 5.7 100.0 100.0 100.0 100.0 98.4 95.3 95.0 94.6 93.7 93.2 91.8 87.5 79.3 66.2 42.1 17.0 9.6 29 6-1 0.4 2.0 1.6 1.6 98.4 100.0 9.6 TL 0.0 0.0 0.0 0.0 1.6 3.1 0.3 0.4 0.9 0.6 1.4 4.3 8.2 13.1 24.1 25.0 7.4 9.6 Š-6 100.0 100.0 100.0 97.4 97.4 97.4 97.1 96.8 96.1 95.7 94.8 92.2 85.8 70.6 40.9 13.1 8.4 30 6-2 2.0 4.0 2.0 2.6 97.4 100.0 8.4 TL 0.0 0.0 0.0 2.6 0.0 0.0 0.3 0.3 0.7 0.4 0.9 2.5 6.4 15.2 29.7 27.9 4.7 8.4 100.0 100.0 100.0 98.6 97.8 96.5 96.2 95.8 95.1 94.6 93.4 90.1 82.9 68.6 41.4 14.8 8.9 Kaevand Š-6 ülalpool veetaset 3.6 2.2 97.8 100.0 8.9 TL 0.0 0.0 0.0 1.5 0.7 1.4 0.3 0.3 0.8 0.5 1.1 3.3 7.2 14.3 27.2 26.6 5.9 8.9 100.0 100.0 88.0 63.3 55.1 39.5 36.8 33.9 29.4 27.5 24.9 22.5 19.6 14.0 5.9 1.8 1.4 31 Š-10 10-1 0.3 2.5 2.2 44.9 55.1 100.0 1.4 EK 0.0 0.0 12.0 24.6 8.2 15.6 2.7 3.0 4.5 1.9 2.6 2.4 2.9 5.6 8.1 4.0 0.4 1.4 100.0 100.0 99.2 95.8 92.9 87.5 85.6 83.6 79.9 78.0 74.7 70.2 63.8 53.1 35.7 16.6 9.6 32 SPŠ-11 11-3 3.5 5.5 2.0 7.1 92.9 100.0 9.6 TL 0.0 0.0 0.8 3.4 2.9 5.5 1.8 2.0 3.7 2.0 3.2 4.5 6.4 10.7 17.3 19.1 7.0 9.6 100.0 100.0 96.5 81.2 74.6 62.0 57.5 52.6 44.5 40.5 34.2 25.6 15.2 7.4 4.9 3.6 2.9 33 13-1 0.2 3.0 2.8 25.4 74.6 100.0 2.9 EL 0.0 0.0 3.5 15.3 6.6 12.6 4.4 4.9 8.2 4.0 6.3 8.6 10.5 7.8 2.5 1.4 0.7 2.9 Š-13 100.0 100.0 93.7 79.4 73.8 63.1 60.6 57.8 53.1 50.8 47.2 41.9 32.6 21.3 15.3 12.3 10.4 34 13-2 3.0 4.0 1.0 26.2 73.8 100.0 10.4 TL 0.0 0.0 6.3 14.3 5.6 10.7 2.5 2.8 4.7 2.3 3.6 5.3 9.3 11.2 6.0 3.0 1.9 10.4 100.0 100.0 95.7 80.7 74.4 62.3 58.3 54.0 46.7 43.2 37.6 29.9 19.7 11.1 7.7 5.9 4.9 Kaevand Š-13 ülalpool veetaset 3.8 25.6 74.4 100.0 4.9 EL 0.0 0.0 4.3 15.0 6.4 12.1 3.9 4.4 7.2 3.5 5.6 7.7 10.2 8.7 3.4 1.8 1.0 4.9 Kaalutud keskmised omadused 99.5 98.0 95.8 84.6 79.7 71.6 68.7 66.0 61.6 59.4 55.3 49.0 39.7 29.2 18.4 10.0 6.8 47.6 20.3 79.7 100.0 6.8 TL ülalpool veetaset 0.5 1.5 2.2 11.2 4.8 8.1 2.9 2.7 4.5 2.2 4.1 6.3 9.3 10.5 10.8 8.4 3.1 6.8 Kaalutud keskmised omadused 100.0 100.0 99.7 92.6 88.9 84.5 82.4 80.4 76.5 74.5 70.7 64.8 54.1 36.7 14.2 6.9 5.2 20.3 11.1 88.9 100.0 5.2 TL allpool veetaset 0.0 0.0 0.3 7.1 3.7 4.5 2.0 2.1 3.9 2.0 3.8 5.9 10.7 17.3 22.6 7.3 1.7 5.2 Märkused: * Kaevandi K04 materjal klassifitseerub täitekruusaks LA-analüüsi alusel. ** Maavara liik: EK Ehituskruus TK Täitekruus EL Ehitusliiv TL Täiteliiv *** 2009. aasta kaevandite terastikulise koostise analüüsitulemused on teisendatud vastavaks EVS-standardi sõelreale. Kasutatud on vaid usaldusväärselt klassifitseeritavaid proove (RT I, 14.01.2020, 9, §48). Keskmiste näitajate arvutamisel ei ole kasutatud neid proove, mis ei liigitu savikuse tõttu kasulikuks materjaliks. Kaevandid K10n, K18, Š-1, Š-10 ja SPŠ-11 paiknevad kogu ulatuses ülalpool keskmist põhjaveetaset. Teiste kaevandite puhul on tabelis eraldi välja toodud jaotus vastavalt põhjaveetasemele. UURINGUPUNKTIDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Hertu II uuringuruum, geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519725. Uuringupunktide rajamise aeg: 13.02.2024. Uuringupunktide asukoht: Rapla maakond, Kehtna vald, Pae küla, katastriüksused Vahastu metskond 99 (29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (29201:002:0890) ja Künnivarese (29201:002:0110). Rajatud kaevandid: Koordinaadid (L-EST 97) Sügavus, Koordinaadid (L-EST 97) Sügavus, Nr Nr X Y m X Y m K01 6538374.06 549442.35 4.5 K10 6538131.83 549417.08 4.0 K02 6538569.10 549529.86 5.5 K11 6538028.34 549474.19 4.1 K03 6538683.65 549496.14 4.2 K12 6537894.86 549580.32 3.3 K04 6538487.13 549449.01 3.8 K13 6537806.68 549649.35 5.7 K05 6538715.36 549347.41 4.8 K14 6537875.51 549670.93 6.0 K06 6538646.46 549391.87 4.5 K15 6537867.27 549590.76 5.6 K07 6538585.83 549347.28 4.2 K16 6537976.24 549525.71 5.0 K08 6538337.72 549330.94 5.0 K17 6538001.05 549663.08 3.6 K09 6538175.24 549323.86 6.0 K18 6537905.69 549831.32 3.1 K10n 6538134.49 549424.69 2.8 Uuringupunktide likvideerimise põhjus: kaevandid täitsid oma ülesande – võeti pinnasest proovid, tehti kirjeldused ja teostati vajalikud hüdrogeoloogilised mõõtmised. Uuringupunktide likvideerimise aeg: kaevandid likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist nende rajamise kuupäeval. Uuringupunktide likvideerimise viis: kaevandid likvideeriti väljatõstetud materjaliga, materjali tihendati ja maapind tasandati. Maaomaniku esindaja, RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogilise uuringu loa valdaja, AS Tariston Mäenduse valdkonna juht Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogilise uuringu teostaja, OÜ J.Viru Markšeideribüroo objekti eest vastutav geoloog Triine Nirgi /allkirjastatud digitaalselt/ Hertu II uuringuruum Kaevandite skeem M 1:5000 K05 K03 K06 K07 K02 K04 K01 K08 K09 K10n K10 K11 K17 K16 K18 K12 K14 K15 K13 0 100 m KORRALDUS 05.04.2024 nr DM-128004-2 Hertu II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 1. OTSUS Tulenevalt alljärgnevast, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4, otsustab Keskkonnaamet: Kiita heaks Hertu II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. 2. ASJAOLUD AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 26.03.2024 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Hertu II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.04.2024 kirjana nr DM-128004-1). Uuringupunktid rajati geoloogilise uuringu loa (uuringuloa) L.MU/519725 alusel. Uuringuluba on antud Keskkonnaameti 16.10.2023 korraldusega nr DM-124995-11 kehtivusajaga kuni 16.10.2026. Luba muudeti 19.12.2023 korraldusega number DM-126429-3 (muutus tööde teostaja). Uuringuloa omaja on AS Tariston ja tööde teostaja on J.Viru Markšeideribüroo OÜ. Hertu II uuringuruum, teenindusala pindalaga 18,82 ha, asub Pae külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas riigiomandis olevatel katastriüksustel Vahastu metskond 99 (katastritunnus 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (katastritunnus 29201:002:0890) ja Künnivarese (katastritunnus 29201:002:0110), mille riigivaravalitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Hertu II uuringuruumi piires rajati 13.02.2024 kokku 19 kaevandit sügavusega 2,8 – 6,0 m. Kaevandid täitsid oma ülesande – võeti pinnasest proovid, tehti kirjeldused ja teostati vajalikud hüdrogeoloogilised mõõtmised. Kaevandid likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist nende rajamise kuupäeval. Kaevandid likvideeriti väljatõstetud materjaliga, materjali tihendati ja maapind tasandati. Uuritud maa korrastamise akti on kooskõlastanud geoloogilise uuringu teostaja esindaja, loa omaja esindaja ning kinnistu volitatud asutuse esindaja. 3. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on kooskõlastanud Vahastu metskond 99 (katastritunnus 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (katastritunnus 29201:002:0890) volitatud asutuse esindaja Margus Emberg. MaaPS § 86 lõige 4 sätestab, et Keskkonnaamet kiidab uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Nõuetekohast korrastamist kontrollib Keskkonnaamet uuringuruumis läbi viidavate vaatluste käigus. Uuringuruumi korrastamist kontrollis Keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialist Mihkel Annusver 04.04.2024. Uuritud maa on nõuetekohaselt korrastatud. 4. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Annusver spetsialist maapõuebüroo Teadmiseks: AS Tariston Mihkel Annusver spetsialist maapõuebüroo 2(2) Lisa 8 Hertu II uuringuruum (luba nr L.MU/519725) Kasuliku kihi lamami mudeli loomisel kasutatud andmed Kasuliku kihi Kasuliku kihi Jrk Koordinaadid (L-EST'97) Jrk Koordinaadid (L-EST'97) lamami kõrgus lamami kõrgus nr nr X Y (Z), abs m X Y (Z), abs m 1 6538374.06 549442.35 60.32 21 6538180.09 549440.80 59.86 2 6538569.10 549529.86 61.88 22 6538147.81 549549.79 63.80 3 6538683.65 549496.14 60.34 23 6538096.28 549503.57 61.68 4 6538487.13 549449.01 60.32 24 6537997.40 549543.28 63.12 5 6538715.36 549347.41 61.35 25 6538084.50 549678.54 61.02 6 6538646.46 549391.87 61.85 26 6538566.66 549560.09 61.88 7 6538574.86 549350.90 59.62 27 6538707.41 549527.06 60.34 8 6538337.72 549330.94 59.09 28 6538740.19 549407.28 61.35 9 6538175.24 549323.86 58.26 29 6538706.95 549279.9 61.35 10 6538131.83 549417.08 60.10 30 6538574.86 549286.12 59.62 11 6538028.34 549474.19 62.31 31 6538347.42 549266.88 59.09 12 6537894.86 549580.32 61.06 32 6538190.22 549269.06 58.26 13 6537806.68 549649.35 59.11 33 6538083.01 549336.05 60.10 14 6537875.51 549670.93 58.38 34 6537935.04 549450.47 61.06 15 6537867.27 549590.76 59.12 35 6537848.11 549543.62 59.12 16 6537976.24 549525.71 61.06 36 6537775.84 549611.5 59.11 17 6538001.05 549663.08 60.22 37 6537775.84 549689.5 59.11 18 6537905.69 549831.32 61.43 38 6537842.11 549870.55 61.43 19 6538415.21 549604.74 63.29 39 6537895.22 549917.63 61.43 20 6538272.06 549405.44 62.85 40 6537963.56 549852.55 61.43 * Punktide 1-18 asukohad kattuvad käesoleva uuringu käigus rajatud kaevanditega ning punktide 19-25 asukohad 2009. aasta geoloogilise uuringu kaevanditega. Teised punktid on ekstrapoleeritud vastavalt lähimate uuringupunktide andmetele. * Varu arvutuse plokkide pindalade leidmiseks kasutatud koordinaadid on näidatud graafilisel lisal 1. * Katendi ja maavara mahu arvutus on täpsemalt kirjeldatud aruande peatükis 7. Triangle Volume Report Page 1 of 2 Lisa 9 Triangle Volume Report Report Created: 4/29/2024 Time: 8:33am Mode: Selected Shapes Input Grid Factor: 1.000000 Original Surface: Hertu_II_maapind Description: Preference: 1:1000 Type: Existing Design Surface: Kat_lamam Description: Preference: 1:1000 Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 126173.9 cu m Katendi maht Fill: 148.3 cu m Net: 126025.5 cu m Original Surface: Kat_lamam Description: Preference: 1:1000 Type: Existing Design Surface: Hertu_II_lamam Description: Preference: 1:1000 Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 545911.8 cu m Kogu maavara maht Fill: 0.0 cu m Net: 545911.8 cu m Original Surface: 61,36 Description: Preference: 1:1000 Type: Existing Design Surface: Hertu_II_lamam Description: Preference: 1:1000 Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 file:///C:/Users/triine/AppData/Local/Temp/InRoadsReport.htm 29.04.2024 Triangle Volume Report Page 2 of 2 Cut: 167875.3 cu m Veetasemest madalamal paikneva maavara maht Fill: 14766.1 cu m Net: 153109.2 cu m file:///C:/Users/triine/AppData/Local/Temp/InRoadsReport.htm 29.04.2024 OÜ J.Viru Markšeideribüroo Töö nr 23280 Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024) Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta ANNOTATSIOON Nirgi, T. 2024. Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024). Teksti 23 lk, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Hertu II uuringuruumi teenindusala pindalaga 18,82 ha asub Raplamaal Kehtna vallas Pae külas. Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring eesmärgiga välja selgitada seal leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata maavaravaru aktiivse tarbevaruna. Aktiivse tarbevaru kinnitamisel soovib arendaja taotleda alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi uuringuala geodeetiline mõõdistamine ja rajati 19 kaevandit, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks. Kasuliku kihi moodustab muutliku koostisega glatsiofluviaalse tekkega lasund, mille materjal varieerub peeneteralisest liivast veeriselise kruusani. Ka materjali peenosisesisaldus on väga muutlik. Uuringuruumi loodeosas kiildub kasulik kiht välja. Osa kasulikust kihist paikneb keskmisest põhjaveetasemest (61,36 abs m) ülal- ja osa allpool. Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil, kahes plokis. Käesolevas töös käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida täiteliiva aktiivse tarbevaruna. Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Hertu maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru 378 tuh m3 pindalal 16,45 ha, ülalpool keskmist põhjaveetaset (plokk 5); - täiteliiva aktiivne tarbevaru 168 tuh m3 pindalal 16,45 ha, allpool keskmist põhjaveetaset (plokk 6, ploki 5 lamamis). Koostas: T. Nirgi /allkirjastatud digitaalselt/ Võtmesõnad: Rapla maakond, Kehtna vald, Hertu maardla, Hertu II uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru 2 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................5 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS .................6 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD .................................................................................9 2.1. Puuraukude rajamine ....................................................................................................9 2.2. Proovide võtmine .........................................................................................................9 2.3. Laboratoorsed uuringud ...............................................................................................9 2.4. Topotööd ....................................................................................................................10 2.5. Kameraaltööd .............................................................................................................10 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..........................................................................................................................11 4. MAAVARA KVALITEET ...............................................................................................15 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................17 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE....................................19 7. VARU ARVUTUS ............................................................................................................20 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................................23 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519725 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus 4. Labori katseprotokollid 5. Loodusliku materjali terastikuline koostis 6. Uuringupunktide likvideerimise akt 7. Keskkonnaameti korraldus uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise kohta 8. Lamami konstrueerimisel kasutatud andmed 9. Mahuarvutuste väljavõte 10. Geodeetiliste tööde seletuskiri 11. Lähimate majapidamiste kaevude vee kvaliteediuuring 12. RMK kooskõlastus 13. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ja volitus töö esitamiseks 14. Maa-ameti peadirektori korraldus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´–V-V´ Mhor 1:2000, Mvert 1:100. 3 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta ELEKTROONILISED LISAD 1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 2. Maavara katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn); 4. Topograafiline ja varu arvutuse plaan TIFF-formaadis; 5. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis. 4 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta SISSEJUHATUS Geoloogilised tööd Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis viis läbi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Tariston AS tellimisel ning Keskkonnaameti 19.12.2023. a korraldusega nr DM-126429-3 väljastatud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 alusel (Lisa 1). Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Hertu II uuringuruumis (pindala 18,82 ha) leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Aktiivse tarbevaru kinnitamisel soovib arendaja taotleda alale maavara kaevandamise luba. Uuringu käigus võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise, purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli määramiseks. Vastavad katsed viidi läbi AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati alale rajatud uuringupunktide andmeid. Uuritud materjal on kogu uuringuruumi piires väga eriilmelise koostisega ning maavaravaru paiknes välitöö teostamise ajal nii allpool kui ka ülalpool pinnaseveetaset. Hertu II uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistus teostati OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt (vastutaja T. Kattel, markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viis läbi ning aruande sh, tabelid ja graafilised lisad, koostas geoloog T. Nirgi. 5 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Hertu II uuringuruum pindalaga 18,82 ha asub Pae külas, Kehtna vallas, Rapla maakonnas. See jääb Rapla linnast ca 1 km kaugusele kagu suunda, Kaepere alevikust ca 1,6 km kaugusele kirde suunda ning kohaliku Pae tee nr 2921006 3. kilomeetripunktist ca 860 m kaugusele läände. Lähim asula on Valtu, mis asub vahetult lääne suunas. Uuringuruum paikneb riigiomandis olevatel katastriüksustel Vahastu metskond 99 (tunnus: 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (tunnus: 29201:002:0890) ja Künnivarese (tunnus: 29201:002:0110). Ala kattub osaliselt kunagise Mäepere karjääriga, millel on jäänud maavara ammendamata ning karjääriala ei ole lõpuni korrastatud. Hertu II uuringuruum Joonis 1. Uuringuruumi paiknemine Maa-ameti kaardi taustal. Uuringuruumi teenindusalast lõunas, idas ja läänes jätkub osaliselt katastriüksus Vahastu metskond 99. Keskosas jätkub ida suunas katastriüksus Vahastu metskond 101 ja lääne suunas katastriüksus Künnivarese. Põhja pool on külgnemine katastriüksustega Tamme (tunnus: 66904:002:0062), 6690761 Prügila tee L2 (tunnus: 66901:001:0812) ja Seljamäe (tunnus: 66904:002:0096) ning lõunas Vee kinnistuga (tunnus: 29201:002:0440). Uuringuruumi teenindusala põhjaosal kulgeb metsatee Prügila tee (nr 6690761), mis lõiguti on metsatee ja lõiguti avalikus kasutuses olev kohalik tee. Uuringuruumi teenindusala põhjaosal on tegemist suures osas metsateega, mis on väljaveoteeks Hertu kruusakarjäärile. Tee kulgeb põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteeni (nr 20117). Käsitletav ala on osaliselt kaetud metsaga ja osaliselt rohumaa (Foto 1). Uuringuruumi põhja- ja keskosas on varasemalt kruusa ja liiva kaevandatud, mistõttu on maapind osaliselt juba rikutud, kuid teadaolevalt korrastamata. 6 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Foto 1: Väljavõte Maa-ameti 19.05.2023. a kaldaerofotost. Vaade Hertu II uuringuruumile ja Hertu kruusakarjäärile lõunast. Uuringuruumi piir on kujutatud skemaatiliselt. Hertu II uuringuruumi teenindusala loodenurgast ca 8 m kaugusel asub maaparandussüsteem Mitsurini puuviljaaed1 (vid: 5111040040010001). Ca 50–80 m kaugusel kirde ja ida suunas paiknevad maaparandussüsteem Valtu2 (vid: 5111040040040003) ja selle eesvool (vid: 51110400400400031M), uuringuruumi kaguosast ca 70 m kaugusel maaparandussüsteem Hertu1 (vid: 5111040040040001) ja lõunaosast ca 60 m kaugusel selle eesvool (vid: 51110400400400011M). Uuringuruumi läänepiirist ca 16 m kaugusel kulgevad elektrimaakaabelliinid KEAVA:RAP (vid: KKL6038611) ja AHXAMK-W.3x240+35Cu 24Kv (vid: 333275995 ja 333275997). Elektrimaakaabelliinide kaitsevöönd on teljest 1 m. Uuringuruumi teenindusala piirneb läänes laiarööpalise raudtee kaitsevööndiga (vid: 6147273), ca 85 m kaugusel lõuna pool asub geodeetilise võrgu punkt (vid: 92554) ning ca 75 m kaugusele itta jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise ala (vid: U1225). Uuringuruumi ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega mõnda teist looduskaitsepiirangutega ala. Samuti puuduvad uuringuruumi mõjualas arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. Lähimad vääriselupaigad paiknevad Hertu II uuringuruumi põhjaosast ca 80 m kaugusel idas (vep nr 124002; vid: VEP124002) ja lõunaosast ca 95 m kaugusel edelas (vep nr 204722; vid: VEP204722). Uuringuruumist 1 km raadiusesse jääb II kaitsekategooria loomaliike. 7 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Hertu maardlat (registrikaart nr 861) on varemgi uuritud, sh osaleselt Hertu II uuringuruumiga kattuvat ala. Siiski ei kattu Hertu II uuringuruumi teenindusala arvel oleva maavaravaruga. - 1983. aastal tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu tollase Mäepere karjääri alal, mis katab ka Hertu II uuringuruumi põhjapoolset osa (Mardla 1983). Uuringu käigus rajati 11 puurauku üldmetraažiga 59,3 m. Kasuliku kihi moodustas veeriseline kruus ülipeene- kuni peeneteralise liiva vahekihtidega ning kasuliku kihi lamamina kirjeldati moreeni. Kasuliku kihi paksus mõõdeti kuni 8 m, katendi paksus kuni 0,3 m. Kasuliku kihi lamamil esines pinnasevesi, mille kõrguseks mõõdeti 61–62,9 abs m (BK77 kõrgussüsteemis). Käesolevas töös on informatiivsena näidatud 1983. a uuringu puurauke, mille ulatus ei ole tänaseks ammendunud. Kuna puuraukude asukohad ja kõrgused on digitaliseeritud vana plaanimaterjali alusel, võivad need olla mõnevõrra oma tegelikest asukohtadest nihkes, mistõttu ei kasutatud nende andmeid varu arvutuse jaoks vajalike mudeltasapindade koostamisel. - 2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Hertu uuringuruumis, Hertu II uuringuruumist vahetult idas. Uuringuruumi põhjaosas oli maavara osaliselt juba kaevandatud. Uuringuga rajati 15 kaevandit üldmertaažiga 55,9 m, sh kolm vana karjääri seinapuhastust. Kasulik kiht oli uuringu alal muutlik, hõlmates materjali veeristerohkest kruusast puhta ülipeene liivani. Kasuliku kihi paksus jäi vahemikku 2,7–5,2 m. Lamamiks oli sinakas- või pruunikashallikirju liivsavi või vähese jämepurruga liivsavi. Lamamisse ulatusid vaid kaks kaevandit ja lisaks kirjeldati veel kahe kaevandi lõpus moreenipinna paljandumist. Seetõttu on tõenäoline, et mitmel pool kasuliku kiht sügavuti jätkub. Katendi moodustas kasvukiht ja selle all lasunud ülipeeneteraline orgaanikarikas punakaspruun liiv või kollakaspruun saviliiv. Katendi paksus varieerus vahemikus 0,1–2,6 m (keskmiselt 0,5 m), millest kasvukihi paksus oli maksimaalselt kuni 0,2 m. Käesolevas töös on kasutatud Hertu II uuringuruumile lähimate 2009. a kaevandite andmeid. 2009. aasta uuringuga arvele võetud alal asub praegu Hertu kruusakarjäär pindalaga 6,25 ha (keskkonnakaitseluba nr Rapm-073, loa omaja Riigimetsa Majandamise Keskus, kehtiv kuni 27.01.2027). Karjääris kaevandatakse ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 3 ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 2 ja 4. Plokid 1 ja 2 moodustati tollase uuringuga määratud keskmisest veetasemest, 63,21 abs m, ülalpool ning plokid 3 ja 4 allpool. Plokkide mahud on arvutatud protsentuaalselt. Hertu kruusakarjääri 17.10.2023. a mõõdistuse alusel on karjääri põhi praeguseks mitmel pool hinnangulisest veetasemest enam kui meetri allpool, aga kuiv (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 23210). 8 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1. Kaevandite rajamine Geoloogilise uuringu välitööde käigus 13.02.2024. a rajati kokku 18 kaevandit (K01–K18) ja üks nõlvapuhastus (K10n) sügavusega 2,8–6,0 m, üldmetraažiga 85,7 m (Lisad 2 ja 3). Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Kobelco New Holland E215, mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Uuringuvõrk oli ühtlane, kaevanditevahelised kaugused ei ületanud 200 m. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted maapinnale ekskavaatori kõrvale. Proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi. Uuringupunktidest võeti proovid, et määrata materjali granulomeetriline koostis ja katsetada selle füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kõigist uuringupunktidest, v.a K12, võeti proove laborianalüüsideks. Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Kaevandite ümbrus korrastati uuringueelsesse seisundisse ning selle kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 6), mis Keskkonnaameti 05.04.2024. a korraldusega nr DM-128004-2 ka heaks kiideti (Lisa 7). 2.2. Proovide võtmine Proovid võeti kaevanditest massiproovi võtmise meetodil vahedeta lasundi täiest avatud paksusest. Ekskavaator kaevas materjali 0,5–1 meetri kaupa ja asetas iga kaevatud intervalli materjali maha eraldi proovimiseks. Seda korrati avatava kasuliku kihi lõpuni. Eraldi tõstetud proovitav materjal vähendati kvarteerimise teel. Litoloogiliselt ühtlase koostisega tõstete vähendatud materjal ühendati koondprooviks ja see omakorda vähendati kvarteerimise teel. Kruusa proovide kaal jäi vahemikku 20–40 kg, liiva ja kruusliiva proovide kaal 3–10 kg. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 31 proovi üldmetraažiga 65,9 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 1,0–3,2 m (keskmine 2,1 m). Lisaks võeti kahest kaevandist (K04 ja K11) proovid materjali purunemiskindluse hindamiseks (Los Angelese katse) ja kahest kaevandist (K09 ja K13) filtratsioonimooduli määramiseks. Kaevandist K12 uuringu käigus proove ei võetud, kuna seal kasulik kiht puudus. Proovidest ülejäänud materjal kasutati kaevandite likvideerimiseks. 2.3. Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati standardile EVS-EN 933-1 vastavat sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. 9 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Filtratsioonianalüüs teostati lähtudes standardist EVS 901-20 ning purunemiskindlus Los Angelese trumlis lähtudes standardist EVS-EN 1097-2:2020. Labori katseprotokoll on esitatud lisas 4. 2.4. Topotööd Topograafiline mõõdistamine teostati Hertu II uuringuruumis OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 13.02.2024. Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaadid on L-Est´97 süsteemis ja kõrgused on EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Hertu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Samuti koostati Hertu II uuringuruumi maapinna 3D mudel arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. Täiendavaid andmeid uuringuruumi topotööde kohta on võimalik saada geodeetiliste tööde seletuskirjast (Lisa 10). 2.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi nii 2024. a välitöödel kogutud materjal ja laborianalüüside andmestik kui ka varasemate uuringute tulemused. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad kaevandites arvutati kaalutud keskmise meetodil. Tulemused on toodud tekstilisas 5. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Maavaravaru maht arvutati kahes pindalaliselt kattuvas plokis lähtuvalt materjali paiknemisest keskmise põhjaveetaseme suhtes. Plokkide paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2. Maavara mahtude arvutamiseks koostati geoloogilistele andmetele tuginedes lamami 3D mudelid, kasutades valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid plokkide servades ka andmete ekstrapoleerimist. Aruande graafilised lisad on koostatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 10 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS Hertu II uuringuruum paikneb Harju lavamaa lõunaosas, Raudalu–Ohekatku oosidesüsteemi loode-kagusuunalisel seljandikul, mille maapinnakõrgused on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel vahemikus 63,5–68,9 abs m. Pinnakattesetete kogupaksus on uuringuruumi alal kuni 10 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustab Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi. Uuritud ala katab muutliku koostise ja paksusega kattekiht. Katendi ülemise osa moodustab muld kasvukihiga (Q2_s), mille paksus jääb vahemikku 0,1–0,7 m (keskmine 0,3 m). Uuringuruumi lääneservas katab mullakiht vahetult kasuliku kihi setteid, kuid mujal täheldati mulla ja kasuliku kihi vahel veel ka hallides-pruunides-beežides toonides tolmja aleuriidi- või saviliivakihi olemasolu (Q1jrVr_lg; Foto 2–3). Kihi paksuseks mõõdeti 0,6–2,3 m (keskmiselt 1,3 m). Uuringuruumi loodenurgas ning mitmes 2009. a geoloogilise uuringu kaevandis moodustasid tolmjad setted pea kogu geoloogilise läbilõike, ulatudes sügavuti kuni kasuliku kihi lamamini (kaevandid K05, K06, K12, Š-3, Š-12 ja Š-14). Sellised kasuliku kihita kohad (sopid) on aga üldiselt pigem lokaalse levikuga. Fotod 2 ja 3: Savikas katend kaevandites K01 ja K17. Endise Mäepere karjääri alal on mitmes kohas katend alalt juba eemaldatud. Uuringuruumi kirdeservas on kunagise karjääri astanguid osaliselt korrastatud (varistatud, täidetud, silutud), mille tulemusel levib katendis kohati ka mullaga segi pööratud kruusliiv (Q2_t; Foto 4). Sarnast täitematerjali kirjeldati vähesel määral ka uuringuruumi lääneservas, kus reljeef on samuti kunagisest kaevandamisest oluliselt mõjutatud. 11 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Foto 4: Mullasegune täitematerjal kaevandi K02 katendis. Kaevand paikneb laugel nõlval. Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu muutliku koostisega glatsiofluviaalsed setted (Fotod 5–8), mille hulgas on nii liiva kui kruusa (Q1jrVr_fg). Valdavalt on tegemist liiva ja kruusliivaga, mille jämepurru sisaldus varieerub (5–25%). Kaevandites K04, K11 ja K16 avati veeriseline kruus (Foto 8), kuid mitmel pool levis ka ühtlane liiv (kohati peene- kohati ülijämedateraline), milles kruusaosist oli väga vähe või see puudus (nt K01, K02, K09, K14, K15; Fotod 4–6). Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,2–5,7 m. Foto 5: Ülijämedateraline liiv kaevandis K09. 12 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Fotod 6 ja 7: Ühtlane peene- kuni keskmiseteraline liiv kaevandis K07 võrrelduna sõmera eriteralise kruusliivaga kaevandis K13. Foto 8: Veeriseline kruus kaevandis K04. 13 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Uuringuruumi loodeosas ja kohati ka idaservas kiildub kasulik kiht välja. Kasuliku kihi lamami moodustab hall kuni pruunikas, kohati viiruline tihe liivsavi või liivsavimoreen (Q1jrVr_g; Fotod 9, 10). Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus avati kasuliku kihi lamam kümnes kaevandis (K01, K02, K03, K05, K06, K07, K10, K12, K14 ja K18). Lamami kõrguseks mõõdeti 58,38–61,88 abs m. 2009. aasta geoloogilise uuringu käigus jõuti lamamini kolmes käesolevas töös kasutatud uuringupunktis (Š-6, Š-10 ja Š-12), kõrgustel 62,85–63,80 abs m. Sealjuures ulatusid mitmed teised 2009. a kaevandid, kus lamamit ei avatud, neist kõrgusnumbritest sügavamale. Fotod 9 ja 10: Hall tihe liivsavimoreen kaevandites K03 ja K12. Lisaks tuli kaevandite K04, K11 ja K17 põhjas vastu suurtest kivirahnudest (läbimõõt kuni 1 m) koosnev kiht, mille all tõenäoliselt kasulik kiht ei jätku. Sarnase kihi olemasolu kirjeldati ka 1983. aasta geoloogilise uuringu aruandes, näiteks puuraugus Pa-2, mis paikneb käesoleva uuringu kaevandist K04 vaid ca 17 m kaugusel. 14 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 4. MAAVARA KVALITEET Hertu II uuringuruumi kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks kasutati ala geoloogiliste uuringute käigus kogutud andmeid. Keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja madalamal paikneva materjali kvaliteediomadusi hinnati eraldi (plokid 5 ja 6). Maavara iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018) esitatud nõuetest. Nõuded ehituskruusale: - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12% - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem Nõuded ehitusliivale: - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35% Nõuetele mittevastav maavara loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv või täitekruus). Uuringu käigus võeti 19 uuringupunktist kokku 31 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks, millest kasuliku kihi omadusi peegeldas 27 (üldmetraažiga 54,3 m). Kahest kaevandist (K04 ja K11) võeti proovid materjali purunemiskindluse hindamiseks (Los Angelese katse) ja kahest kaevandist (K09 ja K13) filtratsioonimooduli määramiseks. Lisaks analüüsiti 2009. aasta uuringu käigus tehtud filtratsiooni-, purunemis- ja külmakindluskatsete tulemusi ning neid terastikulise koostise andmeid, mida on võimalik keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuete (RT I, 14.01.2020, 9, §48) järgi usaldusväärsena klassifitseerida. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisades 4 ja 5. Hertu II uuringuruumi kasulikus kihis on tegemist tugevalt varieeruva terastikulise koostise ja peenosisesisaldusega materjaliga. Kuna eriilmelise materjali paiknemises puudub kindel seaduspära, on keeruline materjali kvaliteedist lähtudes eraldi maavaravaruplokke kontuurida. Seetõttu lähtuti plokkide moodustamisel keskmisest põhjaveetasemest (61,36 abs m). Loodusliku materjali põhinäitajad on esitatud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad Hertu II uuringuruumis Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Plokk 5 aT (ülalpool keskmist põhjaveetaset) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 65,4 20,3 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 34,6 100,0 79,7 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,3 22,8 6,8 Plokk 6 aT (allpool keskmist põhjaveetaset) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 65,4 11,1 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 34,6 100,0 88,9 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,3 22,8 5,2 15 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Nii keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal leviva materjali kruusasisaldus on väga muutlik, jäädes vahemikku 0,0–65,4%. Keskmine sisaldus on põhjaveetasemest kõrgemal ca 20,3% ja madalamal 11,1%. Kõrge kruusasisaldus (>35,0%) mõõdeti 2024. aasta kaevandites K04, K11 (alumine intervall) ja K16 ning 2009. aasta kaevandites Š-1 (ülemine intervall) ja Š-10 (ülemine intervall). Kruusa purunemiskindlus jääb vahemikku 33–39% (keskmine 36%), mis vastab täitekruusa nõuetele. Kaalukadu külmakindluse katsel oli 2009. aasta analüüsi kohaselt 3,3% (Lisa 4.2). Kaardipildis paigutuvad kruusakihti avanud kaevandid hajusalt üle kogu uuringuruumi ning ühtset kruusalasundit need ei moodusta. Valdavalt levib uuringuruumi piires liivane materjal (peenliiv kuni kruusliiv), milles on varieeruv kruusa- ja peenosisesisaldus. Kasuliku kihi peenosisesisaldus jääb vahemikku 1,3– 22,8%, sh ülalpool keskmist põhjaveetaset keskmiselt 6,8% ja allpool 5,2%. Selline materjal, milles peenosisesisaldus oli 24% või enam, jäeti kasulikust kihist välja. Liiva filtratsioonimooduliks mõõdeti käesoleva uuringu proovides <0,1 ja 0,1 m/ööp (Lisa 4.1), kuid 2009. aasta töös 0,17–12,15 m/ööp (keskmiselt 5,61 m/ööp) (Lisa 4.2). Madalaimad mõõdetud peenosisesisaldused (1,3–4,2%) on valdavalt seotud uuringuruumi läänepoolse osaga, nt kaevandid K09, K10, K11, kuid nende lähedal, kaevandites Š-6 ja SPŠ- 11, levib jällegi kõrge peenosisesisaldusega liiv (8–10%). Lähestikku paiknevates kaevandites K13, K14 ja K15 moodustab umbes poole lasundist ehitusliivale vastav ja teise poole täiteliivale vastav materjal, kuid see, kumb materjal levib veetasemest kõrgemal või madalamal, on auguti erinev. Seega on materjal väga muutlik nii pindalaliselt kui ka sügavuti. Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal mõlemas moodustatud maavaravaruplokis täiteliivale. 16 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks fikseeriti Hertu II uuringuruumis 13.02.2024. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused uuringupunktides. Veetase avati ja mõõdeti 13 kaevandis. Mõõdetud veetasemed on toodud lisas 2 ning järgmises tabelis. Tabel 5.1. Pinnaseveetaseme mõõtmisandmed Hertu II uuringuruumi piires. Veetaseme Kaevandi Katendi Kasuliku Veetaseme sügavus Kaevandi nr suudme abs paksus, kihi kõrgus, maapinnast, kõrgus, m m paksus, m abs m m K01 64.32 1.6 2.4 3.2 61.12 K02 64.98 1.1 2.0 2.9 62.08 K03 64.14 0.2 3.6 1.6 62.54 K04 64.12 0.7 3.1 2.2 61.92 K07 63.42 2.1 1.7 2.6 60.82 K08 64.09 0.4 4.6 3.2 60.89 K09 64.26 0.3 5.7 3.2 61.06 K10 63.90 0.6 3.2 2.3 61.60 K13 64.81 0.6 5.1 3.8 61.01 K14 64.18 0.4 5.4 4.0 60.18 K15 64.72 0.5 5.1 3.9 60.82 K17 63.82 1.6 2.0 2.7 61.12 K18 63.83 1.2 1.2 1.3 62.53 Keskmine: 2,8 61,36 Hertu II uuringuruumis levib vabapinnaline kvaternaarisetete veekiht, mille veepidemeks on kasuliku kihi lamamis paiknevad savikad setted. Geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti põhjaveetase kaevandites sügavustel 60,18–62,54 abs m (keskmiselt 61,36 abs m). Kõige kõrgemad põhjaveetasemed (62,08–62,54 abs m) mõõdeti uuringuruumi idapoolseimates kaevandites (K02, K03, K18) ning pinnaseveetase alaneb lääne suunas. Uuringuruumist ca 105–320 m kaugusel läänes kulgeb Vigala jõgi (vid tunnus VEE1110400), mis on ühtlasi käsitletava piirkonna maaparandussüsteemide eesvooluks (vid tunnus 51110400400000011M). Uuringuruumist ca 235 m kaugusel, teiselpool Tallinn-Pärnu raudteed, paikneb Öökulli järv (vid tunnus VEE2066910). Hertu II uuringuruum ei kattu nimetatud veekogude kaitsevöönditega. Lähimate majapidamiste kaevude uuring Kuna geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 juures oli lisatingimus, mille kohaselt peab uuringuloa taotleja teostama põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes, kaasati uuringusse OÜ Maavarauuringud hüdrogeoloog, kes teostas lähimate kaevude vaatluse ja koostas vastava hinnangu (Lisa 11). 17 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Kui uuringud toimuvad kvaternaarisetetes, siis tuleb tähelepanu pöörata kinnistute salvkaevudele. Lähimate kinnistute külastamisel ja omanikega vestlusel selgus, et salvkaeve neil, ega ka teistel lähikonna kinnistutel ei ole. Hertu II uuringuruumist lääne pool paiknevad kinnistud saavad vee kas kinnistutele rajatud puurkaevudest (PRK0053470, PRK0065572, PRK0055062) või uuringuruumist ca 375 m kaugusel läänes asuvast puurkaevust nr PRK0009220. Uuringuruumist lõuna pool paikneval Veesauna kinnistul asub puurkaev, mida ei ole keskkonnaregistrisse kantud. Puurkaevude sügavused on ca 24 m ning need võtavad vee Alam-Siluri veekihist (S1jr-rk), mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse (11§2019). Puurkaevude puurimisaegsete veeanalüüside andmetel vastab vesi joogivee nõuetele, v.a vee rauasisaldus, mis on piirnormist kõrgem. Geoloogiline uuring Hertu II uuringuruumis ei mõjuta puurkaevude vee keemilist koostist ega põhjavee taset (Lisa 11). 18 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE Hertu II uuringuruum paikneb logistiliselt soodsas kohas, Rapla linnast ca 1 km kaugusel kagus ja Kaepere alevikust ca 1,6 km kaugusele kirdes. Linnulennult lähim asula on ca 50 m kaugusel läänes paiknev Valtu küla, kuid seda eraldab uuringuruumist Tallinn-Pärnu raudtee. Uuringuruumist ca 1,3 km kaugusel põhja pool kulgeb Juuru-Rapla kõrvalmaantee (nr 20117), mida ühendab uuringuruumiga Prügila tee (nr 6690761), mis on varu arvutuse alaga kattuvas osas metsatee ja edasi avalikus kasutuses olev kohalik tee. Varu arvelevõtmine Prügila teega kattuval alal kooskõlastatakse Riigimetsa Majandamise Keskusega tingimusel, et arendaja tagab ligipääsu Hertu kruusakarjäärile (Lisa 12). Varu arvutuse ala hõlmab nii rohumaad, metsamaad kui ka vana korrastamata karjäärimaastikku. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa ja puud. Samuti tuleb eemaldada katend, mis koosneb valdavalt mullast ja savikatest setetest, aga mõnel pool ka mulla-liivasegusest täitematerjalist. Katendi keskmine paksus on 0,8 m ja maht 126 tuh m3. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 1,2–5,7 m (keskmine 3,3 m) ning kasuliku kihi lamam paikneb kõrgusvahemikus 58,38–63,80 abs m. Maavara saab kaevandada ekskavaatoriga kahes astmes, eraldi veetasemest kõrgemal ja madalamal paiknev varu. Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on kuni 3,1 m (keskmine paksus kogu ploki peale 1 m), kusjuures uuringuruumi idaservas on kasuliku kihi lamam kohati nii kõrgel, et seal veealust varu ei olegi. Sellise paksusega maavaravaru saab väljata veetaset alandamata ja ümbritseva pinnase veetaset mõjutamata. Samas on selline paksus piisav, et tulevikus alale veekogu kujundada. Vajadusel saab väiksemaid kaevandamisel tekkinud liigniiskeid lohke ka täita, kasutades alalt kooritud katendit. Hertu II uuringuruumi teenindusalal ega vahetus läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega muinsuskaitsealasid. Lähim majapidamine asub uuringuruumi läänepiirist ca 60 m kaugusel, teiselpool Tallinn-Pärnu raudteed, katastriüksusel Juliuse tn 12 (katastritunnus 66904:002:0790). Varu arvutuse plokkide piir on viidud lähimast eluhoonest ca 100 m kaugusele. Geoloogilise uuringuga Hertu II uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasnenud. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kaevandite rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist kaevandist väljatõstetud materjaliga. Kaevandite ümbrus korrastati uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu loa täiendava tingimuse nr 4 kohaselt tuli võtta arvesse ja uurida kunagisest mitteametlikust prügilast johtuvat mõju, uuringu kaeveõõnte rajamisel väljatulevad ning sinna varem ladustatud ja maetud jäätmed utiliseerida. Kuna nimetatud prügila täpsema asukoha osas andmed puuduvad ning Hertu II uuringuruumi välitööde käigus jäätmete esinemist ei tuvastatud, on võimalik, et vana prügila ala jääb uuringuruumist väljapoole. 19 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta 7. VARU ARVUTUS Käesolevas aruandes on arvutatud maavaravaru maht Hertu II uuringuruumis, kahes plokis. Plokid paiknevad üksteise peal ja on eraldatud tulenevalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgusel 61,36 abs m: ülalpool põhjaveetaset plokk 5 ja selle lamamis plokk 6. Maavaravaru plokkide nummerdamisel lähtuti Hertu maardla (registrikaart nr 861) olemasolevate plokkide numbritest. Plokkide piiri moodustamisel lähtuti uuringuruumi piirist, kehtivatest katastriüksuste piiridest ning Hertu maardla plokkidega külgnevas osas Maa-ameti Geoportaalist alla laetud plokkide piirist. Varu arvutusest jäeti välja uuringuruumi servad, kus kasulik kiht välja kiildub, ning ala uuringuruumi lääneservas, mis jääb lähimale elu- või ühiskondliku hoonena registreeritud majale lähemale kui 100 m (MPS § 50, lg 10). Eelnenust tulenevalt arvutati varu pindalal 16,45 ha. Varu arvutuse aluseks on käesoleva geoloogilise uuringu käigus teostatud geodeetilise mõõdistuse andmed, keskmise põhjaveetaseme mudeltasapind ning rajatud uuringupunktide andmete alusel moodustatud kasuliku kihi lamami ja lasumi (katendi lamami) mudelid. Maavaravarude mahud Hertu II uuringuruumis on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad (gr lisa 1). Kasuliku kihi lamami mudeli koostamiseks kasutatud andmed on esitatud lisas 8 ning mahuarvutuse tulemused lisas 9. Katend Hertu II uuringuruumis moodustub katend mullast, aleuriidist ja saviliivast, mõnel pool ka mullasegusest täitematerjalist. Mitmel pool levib katendis vaid muld. Mudelarvutuse tulemusena saadi katendi mahuks kokku 126 tuh m3. Mullakihi paksuseks mõõdeti 0,0–0,7 m (keskmine 0,3 m). Seega on mullale vastava materjali maht varu arvutuse alal: 16,45 ha x 0,3 m = 49 tuh m3. Muu katendi maht on seega: 126 tuh m3 – 49 tuh m3 = 77 tuh m3 ja keskmine paksus kogu varu arvutuse alale jagatuna: 77 tuh m3 / 16,45 ha = ca 0,5 m. Kasulik kiht Kasuliku kihi mahuks saadi mudelarvutuse teel kokku 546 tuh m3. See levib nii keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal kui madalamal, kusjuures uuringuruumi idapoolsetes servades jääb kogu varu kohati põhjaveetasemest kõrgemale. Seega arvutati varu kahes plokis. Plokkide ruumikujude lihtsustamise eesmärgil ei kontuuritud põhjaveetasemest madalamal paiknevat varu eraldi, vaid plokkide piirid jäeti ühiseks. Plokk 6: Keskmisest põhjaveetasemest madalamal paikneva maavaravaru mahuks saadi mudelarvutuse teel 168 tuh m3, mis annab ploki keskmiseks paksuseks 16,45 ha pindalal 1,0 m. Plokk 5: Põhjaveetasemest kõrgemal on varu maht seega 378 tuh m3, mis annab ploki keskmiseks paksuseks 2,3 m. 20 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Käesoleva geoloogilise uuringu tulemusena palume maavarade registri vastutaval töötlejal kinnitada Hertu maardlas järgmised täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid (mõlemad pindalaga 16,45 ha): - Plokk 5 – ülalpool keskmist põhjaveetaset, 378 tuh m3; - Plokk 6 – allpool keskmist põhjaveetaset, 168 tuh m3 (ploki 5 lamamis). 21 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Rapla maakonnas Kehtna vallas Hertu II uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise, purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Kasuliku kihi moodustavad muutliku koostisega Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted, mille hulgas on eriilmelist materjali peenliivast kuni veeriselise kruusani (Q1jrVr_fg). Ka peenosisesisaldus on maavara lasundi lõikes väga muutlik. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani seisuga 13.02.2024 a, ning alale rajatud uuringupunktide andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Maavaralasund paikneb nii ülalpool kui ka allpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud kahes plokis. Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Hertu maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täiteliiva aktiivne tarbevaru 378 tuh m3 pindalal 16,45 ha, ülalpool keskmist põhjaveetaset (plokk 5); - täiteliiva aktiivne tarbevaru 168 tuh m3 pindalal 16,45 ha, allpool keskmist põhjaveetaset (plokk 6, ploki 5 lamamis). 22 Aruanne Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta KASUTATUD KIRJANDUS - Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52, „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks “. (RT I, 27.06.2022, 32) - Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused - Maardla registrikaart nr 861, Hertu - Mardla, E. 1983. Geoloogilised uurimistööd Mäepere karjääris. RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“. EGF 4036. - Tammekänd, M ja Zaikin, I. 2009. Rapla maakonna Hertu uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2009). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8100. 23 N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht nr 6314 (Rapla) W E Rapla S Hertu II uuringuruum Y=549200 HERTU II UURINGURUUMI X=6538800 63.82 PIIRIANDMED 63.27 6 3 Piiri- Koordinaadid 62.79 64.42 64.69 punkti 64 nr X Y 66 6 62.59 90 69 64.34 64.63 63.21 Tamme 1 6538751.44 549296.82 76 01 62.39 66904:002:0062 1 :0 64.49 2 6538726.23 549399.60 P 01 63 63.04 63.88 vt 63.21 r 1 I 3 6538718.20 549432.44 gi:08 64 la 12 64.39 63.85 63.80 62.32 4 6538699.60 549508.53 te 64.33 64.19 64.04 e 62.46 63.98 64.52 62.77 5 6538409.89 549579.02 64 6 L2 4 64.30 62.18 2 Seljame 64.57 6 6538393.51 549540.48 62.64 66904:002:0096 64.48 65 62.60 3 62.26 K05 2,5 64.62 65.17 7 6538328.67 549376.46 64.10 1 64.32 63,85 0,0 64.38 64.81 64.41 8 6538174.12 549437.11 61,35 0,0 64.61 6 3 63.90 64.23 4 9 6538181.01 549465.84 65.39 64.15 65.10 64 62.91 64.30 64.28 10 6538018.67 549527.78 64 62.67 64.71 62.30 62.44 2 64.83 K03 64.12 11 6538027.57 549545.43 64.55 62.73 63.88 mnd 10 64.21 64,14 64.79 65.28 63 62.95 kask 0,1 64.07 60,34 12 6538007.23 549570.27 d 62.84 62.72 al 0,2 ld 63.97 13 6538068.46 549663.78 va 65.01 av 64.44 64.41 63.94 2,6 64.72 1,0 14 6537893.43 549895.19 pl 63.33 64 63.99 na 3 65.28 6 ht 0 Ra . 64 64.00 61 65.14 15 6537810.18 549708.27 64.34 63.98 Ke 63.24 62.66 62.85 2,1 65.67 16 6537785.03 549654.90 63.99 62.71 6 63.12 K06 0,0 64.76 17 6537930.62 549494.07 3 63,95 0,0 64 kr 63.27 62.99 66.28 6 3 61,85 63.36 66.31 6 65.76 18 6537999.54 549442.11 Y=549600 63 6 64.50 63.07 63.32 63.85 19 6538062.59 549396.12 62.87 62.94 63 26 20 6538196.05 549296.30 66.26 63.18 63.76 63.20 63.37 64.13 66 64.62 21 6538291.86 549283.48 64.15 63.86 22 6538545.16 549329.87 63.28 64 X=6538600 66.09 Pa-5 25 63.60 64 63.54 63.86 64.69 69,41 64.18 63.20 63.74 63.99 63.82 64.16 K02 1,1 66.21 62,41* 0,2 Uuringuruumi pindala 18,82 ha 60 64 62 63.25 63 . 0 64,98 2,0 64.56 6,8 63.96 II 61,88 0,0 66.28 0,0 6 4 64.11 64.62 63.89 63.17 K07 2,1 63.77 62 64.34 II’ 64 63,42 0,0 62 64.24 59,62 Vahastu metskond 99 63.86 64.01 kr 1,7 63.56 29201:002:0880 63.92 64.12 22 64.11 66.05 PLOKKIDE 5 JA 6 PIIRIANDMED 64 65.49 63.89 63.76 Pa-4 0,25 63.91 64 61 69,34 6,35 64 24 .0 Piiri- Koordinaadid 4 0,0 63.82 62,74* 6 66 63.82 63.72 63.72 63.92 punkti 64.00 63.78 64.58 62 64 nr X Y 64 Pa-2 0,15 64.12 63.99 63 62 66 65,68 4,17 63.81 1 6538709.26 549468.93 64 63. 64.96 63. 64.36 64.45 64.10 63.58 63.72 60,98* 0,38 63.97 64 64.19 63.62 2 6538699.55 549508.54 63.75 3 64.29 3 6538507.44 549555.29 63.64 64.87 K04 0,7 66 4 6538393.51 549540.47 63.98 64,12 2,0 65 66.13 65.06 63.89 60,32 63.34 65.34 5 6538328.67 549376.53 1,0 64.69 63.41 66.05 6 6538174.12 549437.11 60. 61 64.78 64.74 64.12 . 66.17 0 0 64.66 63.45 7 6538181.07 549465.78 64 65.20 Plokk 5 aT 65.06 65.31 63.62 65.91 66 66.33 8 6538018.67 549527.78 64 62. 64.16 64.43 15 kuusk 0,2 Plokk 6 aT 9 6538027.58 549545.44 0 65 kuusk kr 1-1,5 63.47 64.69 64.06 64.12 64.35 haab kask 0,02 63.33 10 6538007.23 549570.26 11 6538068.46 549663.77 64 63.54 65.93 64.79 63.23 66.32 64.58 64.23 64.36 -3 12 6537893.43 549895.19 65 3,0 66 I I 64 Pa-3 0,2 23 64 66,29 43 I 63.36 0,0 13 6537810.18 549708.27 63. 63. 4 65,37 2,8 6 63.87 63,29 0,0 Pi 65.70 62,37* 0,0 14 6537785.03 549654.90 nna 63.80 63.33 5 s 6 64.93 64.29 5 66.35 63.68 64.14 64.41 Pa-1 0,2 64 15 6537930.62 549494.07 67,66 4 66.08 64.06 6,1 16 6537994.75 549445.72 6 4 59,66* 1,7 63.31 K01 1,6 65.89 66.17 65.33 17 6538026.08 549451.89 64.55 65.68 64.25 65.10 64,32 1,4 64.35 60,32 1,0 64.53 6 6 6 18 6538063.34 549444.25 63.55 65.50 63.49 65 63 65.94 19 6538098.75 549421.64 6 63 4 64.13 . 1 64.84 0,8 8 66 64.76 20 6538120.24 549386.73 65 64.28 64 3,6+ kr K08 0,4 65.48 SP-2 21 6538127.47 549347.59 64 63.57 0,0 64,09 64.21 65,87 63.14 65 2,3 65.61 62.45 63 63.46 59,09 61,47* 22 6538196.05 549296.30 . 2,3+ 61 63.89 62.91 64.76 65 23 6538291.86 549283.48 6 64.06 I 6 ’ P 63.99 inn 64.47 24 6538545.16 549329.87 as 62.49 63.83 64.11 -1 64 63.61 65.90 5 25 6538593.77 549322.08 66,63 65 64.07 64.43 7 26 6538612.92 549413.59 62,63* 84 PA-8 63. 63.36 64.35 64,06 0,6 63.49 nnas 63.47 66 64 61,06* 3,4+ 3,0 Plokkide pindala 16,45 ha Pi 65.43 0,0 6 0,0 63.99 63.60 4 63.51 0,0 65 21 63.71 65.61 Vahastu metskond 101 63.85 63.16 63.59 29201:002:0890 23 63.93 64.09 64.13 61 kr 59. 63.95 66.91 . 0,4 0 60. 0 -6 3,6 66 Vahastu metskond 99 0 66,85 0,0 62.82 Hertu 62. 64.53 29201:002:0880 63.90 63.86 62,85 kruusakarjr 0 65.65 66.71 62.89 64.55 64 66 63.66 64.03 64 64.06 6 63. 5 64.35 62.30 63.68 43 Y=549200 Y=549600 64.62 64.97 63.88 63.51 64.06 63.67 64.00 62.40 64 62.45 64.56 6 4 65 -7 .0 65 4 3 6 64.45 62,86 0,3 20 64.04 63.18 X=6538200 63.66 59,86 1,2 X=6538200 K09 64.74 22 0,3 1,5+ 63.62 64,26 63.55 Plokk 1 aT 64 2,6 6 7 6 3 Plokk 2 aT 58,26 8 . I V 3,1+ 64.75 3 0 Plokk 3 aT 9 64 64.57 64.17 63.67 65.51 63.49 Plokk 4 aT 65 65 63.69 4 6 66.91 64 6 3 . 63.33 4 62.51 2 64 63 64.44 63.28 64 64.20 65.49 -10 0,3 K10n 1,2 66.49 63.92 62.51 67.80 3,7 65 65,90 1,6+ 64.86 63.80 0,0 64.19 - 0,0 66.52 64 64.09 63.78 63.77 63.40 65.30 62.46 60 5 65.78 6 64.52 65 . 0 0,6 64.13 21 1,9 66.26 20 1,3 SP-11 0,3 63.80 64 K10 63.63 67,18 5,2+ 63.78 63,90 65.51 63.80 61,68 0,0 64 63.63 65 60,10 6 63.32 63.49 4 61 kr Pi 63.31 .0 aav 62.39 nn 63.97 V 65.40 as 19 64.39 Knnivarese 63.67 I V’ 29201:002:0110 63. 64 9 5 63.67 631 63.75 63.35 63 . 7 66.70 . 7 Ta 63.90 7 2,9 65 -14 ll 63.83 13 i 11 64.00 nn 2 64.45 64.79 64 64.16 0,0 63,92 64.14 -L 92 64 0,0 61,02 as el 0 nn 18 67.48 0,2 i 19 64.09 64.05 65 l 74 P e- 1: 6 -13 3,8+ . 63.33 2 63 . P 00 P 63.66 0 i 66,71 0,0 nn 64.83 as rn 2:0 64.07 64.45 66 63 62,71* u 0 64.48 64 66.84 66.23 65.67 64.40 64.88 6 64.48 2 3 56 27 63.03 9 11 5 . 0,7 7 6 4 63.90 64.34 ,2 65 64 3,4 67.55 10 -8 64.70 64.21 66.96 66 17 64.94 0,0 9, 02 K11 63 . 65 1 10 12 66.09 0 63. 67.43 65 65.33 65.02 65.10 -12 64 km 64.59 66,41 66 67.66 63.93 66.07 64.73 62,31 65,12 67 65.46 66 65 kuusk 28 65.09 6 64 65.30 6 66.46 62.87 63,12 kask 0,29-0,35 65 65.21 64.73 67.55 2,0 6 64.56 4 64.98 66.23 0,0 66.48 1,6 K17 65.22 18 65 64.64 63.02 63.12 0,0 65.04 65.43 0,9 63,82 16 1,1 60,22 67.64 65.28 K16 0,6 64.86 64.35 64.52 63.03 65.03 66,06 4,1 64.61 6 64.49 64.19 64 kask 5 63.15 64.02 61,06 0,3+ 64.80 haab 27-30 64.39 64.93 0,25-0,32 63 saar 64.87 0 66.49 64.11 . 65.85 62 65.13 65.13 65 0 0 . . .0 64.16 61 61 60 63.10 64 65 64 67 4 67 63.88 63 64 6 64.73 63.45 64.20 66 65.63 63.83 63.65 64.24 65 66.39 64.30 63.74 65 65.07 64.03 64.30 LEPPEM˜RGID: Plokk 5 aT 64 63.32 65.14 64 6 17 Plokk 6 aT Vahastu metskond 99 5 63 66 65.52 63.88 63.91 5 29201:002:0880 6 6 64.01 6 64 15 64.46 63.95 66 63.85 1 Hertu II uuringuruumi teenindusala piir, 63.95 ’ 63.42 I 63 K12 63.91 K18 64 64.15 I I 66.70 piiripunkt ja selle nr 63,86 64.96 63,83 63.75 63 62 63.40 64.22 63.87 64.36 64.95 61,43 65 63.34 64.64 61,06 63.71 1 Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja selle number 2,8 64.18 63.84 12 64 63.75 1,2 65 66.42 62.82 0,0 K14 0,4 64.35 64.13 14 63.43 64.81 63.87 63.57 1,2 64.10 6 0,0 64,18 64 2,4 0,0 63.60 Varu arvutuse ploki number 64 Plokk 5 aT 6 61 65.72 63.96 58,38 3,0 64.06 haab 29-32 . kask 0 64.87 0,25-0,32 65.04 63.59 65 K15 64 64.09 0 64 63.35 . Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir 64,72 59 63.44 65.15 63.60 64 63.33 63.60 59,12 0,5 64.24 63.59 65 64.07 64.43 63.59 2,9 60. 59. Plokk 4 aT Olemasoleva aktiivse tarbevaru piir ja number 64.27 6 64.02 2,2+ 4 63.90 0 0 63.44 65.35 6 65 4 63.99 Knnivarese 64.93 29201:002:0110 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 64.32 64.29 63.60 63.31 63.25 65.41 63.71 6 5 64.01 63.78 63.04 Y=549800 Kehtna vald Kohalike omavalitsuste piir ja nimetused 64.89 0,6 5 63.38 6 64.92 K13 64 6 2,8 4 64,81 63 63.81 65.01 63.98 2,3+ 63.47 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 59,11 64.25 63.73 63.96 65 13 15 1 32 X=6537800 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 64.93 63.27 63.33 63.11 63.90 63.84 1 30 64 64.41 Katendi lamami samakırgusjoon, abs m 63.96 14 16 62.98 V’ 64.26 64.37 1 31 . 0 Kasuliku kihi lamami samakırgusjoon, abs m 63.56 63.56 63.77 6 Vee 4 63.35 29201:002:0440 Maaparandusssteemi maa-ala (vid 5111040040010001) 63.46 63.11 Ranna vıi kalda piiranguvnd (VEE1110400) Raudteetrassi kaitsevnd (vid 6147273) Elektrimaakaabelliini kaitsevnd (vid 333275995 ja 333275997) 2008. aastal rajatud geoloogiline kaevand / seinapuhastus 2024. aastal rajatud geoloogiline kaevand 1983. aastal rajatud geoloogiline puurauk M˜RKUSED: K01 1,6 uuringupunkti number kattekihi paksus, m 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 64,32 1,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist pıhjaveetaset, m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 60,32 1,0 kasuliku kihi lamam, abs m* kasuliku kihi paksus allpool keskmist pıhjaveetaset, m 3. Katastriksuste ja Hertu maardla plokkide piirid alla laetud Maa-ameti Geoportaalist 02.04.2024. a. 4. Asendiskeemi aluseks on Maa-ameti pıhikaart. * Trniga thistatud kırguseid ei ole lamami mudeli koostamisel kasutatud. 5. Puude liikide, kırguse ja lbimııdu info prineb Metsaportaalist. Need thistavad kaevandi pıhja kırgust. 6. Kasutatud: Hertu kruusakarjri metde plaan seisuga 17.10.2023. O J.Viru Markeideribroo, t nr 23210. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 1 HERTU II UURINGURUUM T nr 23280 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:2000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 TOPOGRAAFILINE JA Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn VARU ARVUTUSE PLAAN Mııdistatud: 13.02.2024 0 20 100 m Koostas Triine Nirgi /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS Koostatud: Toompuiestee 35 26.04.2024 10149 Tallinn NW Geoloogiline lbilıige I-I’ S Geoloogiline lbilıige II-II’ W E abs m abs m abs m abs m 0062 67 67 67 67 Tam m e 002: Vahastu metskond 99 Vahastu metskond 101 Hertu Vahastu metskond 99 66 29201:002:0880 kruusakarjr 66 29201:002:0880 29201:002:0890 66904: 66 1,1 66 K02 2,0 LEPPEM˜RGID: K01 1,6 64,98 0,0 K04 0,7 61,88 65 64,32 1,4 65 2,5 K06 2,1 64,12 2,0 65 65 K05 60,32 1,0 K07 2,1 Hertu II uuringuruumi piir 0,0 63,95 0,0 60,32 1,0 0,2 63,85 63,42 0,0 61,35 0,0 61,85 0,0 Varu arvutuse ploki piir 59,62 1,7 64 64 0,5 64 64 1,1 Plokk 5 aT Varu arvutuse ploki number 0,4 0,4 0,7 9 2 Knnivarese 63 Kr 0,0 63 0,4 Kr 0,0 Katastriksuse piir ja nimetus 7 1,6 63 63 29201:002:0110 Kr 0,0 St 24,4 6 St 9,8 - Kr 65,4 Plokk 1 aT St 42,8 11 TL St 4,4 Plokk 5 aT 1 Plokk 2 aT Plokk 5 aT Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir - 2,2 m Kr 0,0 2,9 m TK Kr 0,0 Plokk 3 aT 62 2,1 62 St 32,1 St 13,5 Plokk 4 aT 62 62 Plokk 4 aT TL - Olemasoleva aktiivse tarbevaru piir ja number 2,5 3,1 Pr LA1 3,2 m 10 LA 36 2,1 Keskmine pıhjaveetase kırgusel 61,36 abs m 61 Kr 0,0 61 2,6 m Kaevandamise jrgselt silib arvatavasti sarnane veetase St 27,0 Plokk 6 aT 61 Plokk 6 aT 3 61 8 Kr 0,0 - 12 Kr 0,0 St 66,2 4,0 Kr 6,9 St 32,5 - 3,8 St 6,2 - 60 3,8 60 60 TL 60 4,5 3,8 4,4 4,5 5,5 59 59 4,8 59 4,2 59 Kasvukiht 58 58 58 Mullasegune tide / pinnasepuistang Liiv peenosise sisaldusega kuni 5% (EL) Liiv peenosise sisaldusega >5% (TL) Kruus, mille LA kategooria on <35 (EK) Geoloogiline lbilıige III-III’ Kruus, mille LA kategooria on >35% (TK) N E abs m abs m Tolmjas rohke peenosisega liiv / aleuriit 68 68 Saviliiv Knnivarese 0,7 Vahastu metskond 99 K16 0,6 Vahastu metskond 99 67 29201:002:0110 K11 3,4 67 29201:002:0880 66,06 4,1 29201:002:0880 K10 0,6 66,41 0,0 Liivsavi 63,90 1,9 61,06 0,3+ 62,31 60,10 1,3 66 66 Liivsavimoreen 0,7 0,6 K14 0,4 20 Kr 20,1 64,18 2,4 K08 0,4 65 St 4,2 K12 2,8 58,38 3,0 65 64,09 2,3 K18 1,2 EL 63,86 0,0 59,09 2,3+ 63,83 1,2 28 61,06 0,0 2,3 61,43 0,0 Kr 39,9 64 St 6,8 64 0,4 21 Plokk 5 aT EK 0,4 Kr 65,0 0,6 Pr LA2 St 3,3 LA 33 3,0 0,6 EK 63 24 63 13 1,2 1,3 29 Kr 5,2 Kr 0,0 Kr 35,0 St 2,9 3,9 Plokk 5 aT St 22,8 St 5,1 EL Plokk 5 aT 31 62 TL 19 4,1 EK Kr 24,1 62 2,3 m Kr 8,4 St 17,0 St 1,3 2,9 TL 2,4 2,6 EL 3,2 m 61 61 5,0+ 25 Plokk 6 aT 14 Plokk 6 aT Kr 0,0 Plokk 6 aT 3,1 4,0 m Kr 18,2 3,3 St 10,4 St 3,3 3,2 TL 60 60 EL Uuringupunkti info: 4,0 K11 0,7 Uuringupunkti number kattekihi paksus, m 59 59 66,41 3,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist pıhjaveetaset, m 5,0+ 62,31 0,0 kasuliku kihi lamam, abs m kasuliku kihi paksus allpool keskmist pıhjaveetaset, m 5,8 58 6,0 58 0,0 kihi piiri sgavus, m proovi intervall, m (viirutatud tulbad) 57 57 20 Proovi number Kr 20,1 Kr - 31,5mm ja suuremate osakeste sisaldus, % St 4,2 St - peenosise (<0,063mm) sisaldus, % EL Maavara liik: TL - titeliiv TK - titekruus 2,2 EL - ehitusliiv EK - ehituskruus 5,7 uuringupunkti sgavus, m Pr LA2 Purunemiskindluse analsi proovi nr LA 33 Purunemiskindluse kategooria, kaalukao % skond 99 Geoloogiline lbilıige IV-IV’ Geoloogiline lbilıige V-V’ N S 0880 E abs m abs m abs m 002: SP-11 0,3 u m et 68 66 Vahastu metskond 99 66 NW 67,18 5,2+ K13 0,6 Knnivarese 29201:002:0880 29201: abs m 61,68 0,0 64,81 2,8 29201:002:0110 K14 0,4 59,11 2,3+ Vahast K17 1,6 64,18 2,4 67 67 65 -14 2,9 65 Vahastu metskond 99 K10n 1,2 63,82 0,9 58,38 3,0 29201:002:0880 63,92 0,0 65,90 1,6+ 60,22 1,1 61,02 0,0 - 0,0 0,6 66 66 64 64 Hertu kruusakarjr 0,4 0,3 0,5 0,5 K09 0,3 K10 0,6 1,2 63 14-1 63 65 64,26 2,6 Plokk 1 aT 65 Kr 0,0 24 22 61,06 3,1+ 63,90 1,9 Plokk 2 aT St 72,3 Kr 5,2 Kr 26,6 60,10 1,3 18 Plokk 3 aT - St 2,9 St 6,0 1,6 Plokk 5 aT Kr 10,6 Plokk 4 aT EL TL 64 0,3 St 6,7 3,5 m 64 62 3,0 62 3,5 30 TL 0,6 Kr 10,1 2,9 15 11-3 2,7 m St 8,3 3,8 m 1,3 Kr 11,8 Kr 7,1 TL 23 63 63 61 61 St 3,7 2,8+ St 9,6 Kr 19,0 EL TL 2,9 25 Plokk 6 aT St 1,6 Kr 0,0 4,0 m EL Plokk 5 aT St 10,4 62 62 60 TL 60 19 2,3 m 3,6 16 Kr 8,4 Kr 3,3 St 1,3 3,2 m St 2,1 5,5+ EL EL 61 61 59 59 5,7+ 3,5 Plokk 6 aT 5,8 17 3,2 60 Kr 0,0 60 58 6,0 58 St 1,5 4,0 EL 59 59 57 57 58 6,0+ M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 2. Kasutatud: Hertu kruusakarjri geoloogilised lbilıiked, O J.Viru Markeideribroo, t nr 23210 Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 2 HERTU II UURINGURUUM T nr 23280 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ - V-V’ Formaat A1 0 20 100 m Koostas Triine Nirgi /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS Koostatud: Toompuiestee 35 18.04.2024 10149 Tallinn NW Geoloogiline lbilıige I-I’ S Geoloogiline lbilıige II-II’ W E abs m abs m abs m abs m 0062 67 67 67 67 Tam m e 002: Vahastu metskond 99 Vahastu metskond 101 Hertu Vahastu metskond 99 66 29201:002:0880 kruusakarjr 66 29201:002:0880 29201:002:0890 66904: 66 1,1 66 K02 2,0 LEPPEM˜RGID: K01 1,6 64,98 0,0 K04 0,7 61,88 65 64,32 1,4 65 2,5 K06 2,1 64,12 2,0 65 65 K05 60,32 1,0 K07 2,1 Meeraldise piir 0,0 63,95 0,0 60,32 1,0 63,85 63,42 0,0 0,2 61,35 0,0 61,85 0,0 Meeraldise teenindusmaa piir 59,62 1,7 64 64 0,5 64 64 0,4 0,4 0,7 1,1 Plokk 1 aT Knnivarese Katastriksuse piir ja nimetus 1: 63 63 0,4 29201:002:0110 2 Plokk 2 aT 2 63 63 1: 1,6 Plokk 3 aT 1: Plokk 5 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir 2 2,2 m 2,9 m 62 2,1 62 2 62 62 Plokk 4 aT 1: Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 2,5 3,1 3,2 m 2,1 Keskmine pıhjaveetase kırgusel 61,36 abs m 4 1: 61 61 2,6 m Kaevandamise jrgselt silib arvatavasti sarnane veetase Plokk 6 aT 61 Plokk 6 aT 61 1: 4 4,0 3,8 60 3,8 60 60 60 4,5 3,8 4,4 4,5 5,5 59 59 4,8 59 4,2 59 Kasvukiht 58 58 58 Mullasegune tide / pinnasepuistang Liiv peenosise sisaldusega kuni 5% (EL) Liiv peenosise sisaldusega >5% (TL) Kruus, mille LA kategooria on <35 (EK) Geoloogiline lbilıige III-III’ Kruus, mille LA kategooria on >35% (TK) N E abs m abs m Tolmjas rohke peenosisega liiv / aleuriit 68 68 Saviliiv Knnivarese 0,7 Vahastu metskond 99 K16 0,6 Vahastu metskond 99 67 29201:002:0110 K11 3,4 67 29201:002:0880 66,06 4,1 29201:002:0880 K10 0,6 66,41 0,0 Liivsavi 63,90 1,9 61,06 0,3+ 62,31 60,10 1,3 66 66 Liivsavimoreen 0,7 0,6 K14 0,4 64,18 2,4 K08 0,4 65 K12 2,8 58,38 3,0 65 64,09 2,3 K18 1,2 Kaevandamisel jetav kaitsetervik 2 1: 63,86 0,0 59,09 2,3+ 63,83 1,2 61,06 0,0 ja selle nılvus 2,3 61,43 0,0 64 64 0,4 Plokk 5 aT 0,4 1: 0,6 2 0,6 2 1: 63 63 1,2 1,3 2 1: 1: 3,9 2 Plokk 5 aT Plokk 5 aT 62 4,1 62 2,3 m 2,9 2,4 2,6 4 3,2 m 1: 61 61 5,0+ Plokk 6 aT Plokk 6 aT Plokk 6 aT 3,1 4,0 m 3,3 1: 3,2 4 60 60 Uuringupunkti info: 4,0 K11 0,7 uuringupunkti number kattekihi paksus, m 59 59 66,41 3,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist pıhjaveetaset, m 5,0+ 62,31 0,0 meeraldise lamami kırgus*, abs m kasuliku kihi paksus allpool keskmist pıhjaveetaset, m 5,8 * - vljaspool meeraldise 58 6,0 58 piire kasuliku kihi lamam 0,0 kihi piiri sgavus, m 57 57 2,2 5,7 uuringupunkti sgavus, m skond 99 Geoloogiline lbilıige IV-IV’ Geoloogiline lbilıige V-V’ N S 0880 E abs m abs m abs m 002: SP-11 0,3 u m et 68 66 Vahastu metskond 99 66 NW 67,18 5,2+ K13 0,6 Knnivarese 29201:002:0880 29201: abs m 61,68 0,0 64,81 2,8 29201:002:0110 K14 0,4 59,11 2,3+ Vahast K17 1,6 64,18 2,4 67 67 65 -14 2,9 65 Vahastu metskond 99 K10n 1,2 63,82 0,9 58,38 3,0 29201:002:0880 63,92 0,0 65,90 1,6+ 60,22 1,1 61,02 0,0 - 0,0 0,6 66 66 64 64 Hertu kruusakarjr 0,4 0,3 0,5 0,5 K09 0,3 K10 0,6 1,2 63 63 65 64,26 2,6 Plokk 1 aT 65 61,06 3,1+ 63,90 1,9 Plokk 2 aT 1: 60,10 1,3 Plokk 3 aT 2 2 1: 1,6 Plokk 5 aT Plokk 4 aT 64 0,3 3,5 m 64 62 3,0 62 3,5 0,6 2,9 2,7 m 3,8 m 1: 4 63 63 61 61 2,8+ 2,9 Plokk 6 aT 4 1: 1: 4,0 m 2 Plokk 5 aT 62 62 60 3,6 60 2,3 m 3,2 m 5,5+ 61 61 59 59 5,7+ Plokk 6 aT 5,8 1: 3,2 60 4 60 58 6,0 58 4 1: 1: 4 4,0 59 59 57 57 58 6,0+ M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 2 HERTU II LIIVAKARJ˜˜R T nr 24136 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ - V-V’ Formaat A1 Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS 0 20 100 m Koostatud: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 01.08.2024 Harju maakond, Eesti N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht nr 6314 (Rapla) W E Rapla S Y=549200 63.82 X=6538800 63.27 6 3 62.79 64.69 64.42 64 66 6 62.59 90 69 64.34 64.63 63.21 Tamme 76 01 62.39 66904:002:0062 1 :0 64.49 P 01 63 63.04 63.88 vt 63.21 r I gi:08 64 la 12 64.39 63.85 63.80 62.32 te 64.33 64.19 64.04 e 62.46 63.98 62.77 64.52 64 6 L2 4 64.30 62.18 Seljame 64.57 62.64 66904:002:0096 64.48 65 62.60 64.62 62.26 K05 2,5 1 64.10 65.17 63,85 0,0 64.38 1 64.32 64.81 64.41 2 61,35 0,0 64.61 6 3 63.90 64.23 3 65.39 64.15 65.10 4 64 62.91 64.30 64.28 62.67 64.71 62.30 62.44 64.83 K03 64.12 2 64.55 62.73 63.88 mnd 10 64.21 64,14 64.79 65.28 64.07 63 62.95 kask 0,1 60,34 d 62.84 62.72 al 0,2 ld 63.97 va 65.01 av 64.44 64.41 63.94 2,6 64.72 1,0 pl 63.33 64 63.99 na 3 65.28 6 ht 0 Ra . 64 64.00 61 65.14 64.34 63.98 Ke 63.24 62.66 62.85 2,1 65.67 63.99 62.71 6 63.12 K06 0,0 3 64.76 63,95 0,0 kr 37 63.27 62.99 66.28 6 3 61,85 63.36 66.31 6 65.76 Y=549600 6 64.50 63.32 63.07 63.85 62.94 62.87 63 32 66.26 63.18 63.76 63.20 63.37 64.13 66 64.15 64.62 Vahastu metskond 99 63.86 63.28 29201:002:0880 64 X=6538600 66.09 31 63.60 Pa-5 63.54 63.86 64.69 64.18 63.20 36 63.82 64.16 69,41 63.74 63.99 K02 1,1 66.21 0,2 63.25 60 . 0 64,98 2,0 64.56 6,8 63.96 II 61,88 0,0 66.28 0,0 6 4 64.11 64.62 63.89 63.17 K07 2,1 63.77 64.34 II’ 64 63,42 0,0 64.24 59,62 63.86 64.01 M˜EERALDISE M˜EERALDISE kr 1,7 63.56 63.92 64.12 35 64.11 66.05 PIIRIANDMED TEENINDUSMAA PIIRIANDMED 64 65.49 63.89 63.76 0,25 63.91 Pa-4 64 61 6,35 30 .0 69,34 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 63.82 64 0,0 66 63.82 63.72 63.72 63.92 punkti punkti 64.00 63.78 64.58 64 nr X Y nr X Y 64 64.12 Pa-2 0,15 63.99 62 66 63.81 1 6538709.26 549468.93 1 6538712.62 549455.25 64 4,17 63. 64.96 63. 64.36 64.45 64.10 65,68 63.58 63.72 0,38 63.97 64 64.19 63.62 2 6538699.55 549508.54 2 6538709.26 549468.93 63.75 3 64.29 5 3 6538507.44 549555.29 3 6538699.55 549508.54 63.64 64.87 K04 0,7 66 4 6538393.51 549540.47 4 6538694.19 549530.43 63.98 64,12 2,0 65 66.13 65.06 63.89 60,32 63.34 65.34 5 6538328.67 549376.53 5 6538499.36 549587.76 1,0 64.69 63.41 66.05 6 6538174.12 549437.11 6 6538379.25 549558.78 60. 61 64.78 64.74 64.12 . 66.17 0 0 64.66 63.45 7 6538181.07 549465.78 7 6538393.51 549540.47 65.20 Plokk 5 aT 65.06 65.31 63.62 65.91 66 66.33 8 6538018.67 549527.78 8 6538328.67 549376.53 64 62. 64.16 64.43 15 kuusk 0,2 Plokk 6 aT 9 6538027.58 549545.44 9 6538174.12 549437.11 0 65 kuusk kr 1-1,5 63.47 64.69 64.06 64.12 64.35 haab kask 0,02 63.33 10 6538007.23 549570.26 10 6538181.07 549465.78 63.54 65.93 11 6538068.46 549663.77 11 6538018.67 549527.78 64.79 63.23 66.32 64.58 64.23 64.36 -3 12 6537893.43 549895.19 12 6538027.58 549545.44 65 3,0 66 I I 64 0,2 23 66,29 43 I 63.36 Pa-3 0,0 13 6537837.14 549768.80 13 6538007.23 549570.26 63. 63. 4 2,8 6 63.87 63,29 0,0 Pi 65,37 65.70 14 6537836.18 549732.47 14 6538068.46 549663.77 nna 0,0 63.33 63.80 5 s 6 64.93 64.29 66.35 63.68 64.41 0,2 15 6537821.02 549693.22 15 6538080.10 549681.54 64.14 Pa-1 4 66.08 64.06 67,66 6,1 16 6537785.03 549654.90 16 6537902.72 549916.06 1,7 63.31 K01 1,6 65.89 66.17 65.33 17 6537930.62 549494.07 17 6537893.43 549895.19 64.55 65.68 64.25 65.10 64,32 1,4 64.35 6 60,32 1,0 64.53 7 6 6 18 6537978.09 549458.28 18 6537837.14 549768.80 63.55 65.50 63.49 63 65.94 19 6538018.93 549465.68 19 6537836.18 549732.47 64.13 . 1 64.84 0,8 8 66 64.76 20 6538062.48 549460.27 20 6537821.02 549693.22 65 64.28 3,6+ kr K08 0,4 65.48 21 6538097.88 549439.44 21 6537785.03 549654.90 64.21 SP-2 63.57 0,0 64,09 63.14 65 2,3 65.61 65,87 62.45 63 63.46 59,09 22 6538122.19 549412.93 22 6537930.62 549494.07 . 2,3+ 61 63.89 62.91 64.76 64.06 23 6538136.77 549380.27 23 6537978.09 549458.28 I ’ P 63.99 inn 64.47 24 6538142.46 549336.38 24 6538018.93 549465.68 as 62.49 63.83 64.11 64 63.61 65.90 5 -1 25 6538196.05 549296.30 25 6538062.48 549460.26 64.07 8 66,63 64.43 26 6538224.71 549292.47 26 6538097.88 549439.43 84 63. 63.36 PA-8 64.35 0,6 63.49 27 6538248.31 549298.05 27 6538122.19 549412.93 nnas 63.47 64,06 66 34 29 3,0 3,4+ Pi 65.43 0,0 28 6538292.82 549292.07 28 6538136.77 549380.27 6 0,0 63.99 63.60 4 63.51 0,0 29 6538307.42 549286.33 29 6538142.46 549336.38 65 63.71 65.61 Vahastu metskond 101 28 63.85 63.16 30 6538545.16 549329.87 30 6538196.05 549296.30 63.59 33 29201:002:0890 63.93 64.09 64.13 61 31 6538593.77 549322.08 31 6538224.71 549292.47 kr 59. 63.95 66.91 . 0,4 0 60. 32 6538612.92 549413.59 32 6538248.31 549298.05 0 -6 3,6 66 Vahastu metskond 99 0 66,85 0,0 62.82 Hertu 62. 64.53 29201:002:0880 63.90 33 6538292.82 549292.07 63.86 62,85 kruusakarjr Pindala 15,96 ha 0 65.65 34 6538307.42 549286.33 32 66.71 62.89 64.55 27 35 6538545.16 549329.87 64 63.66 64.03 64 64.06 36 6538593.77 549322.08 63. 64.35 62.30 63.68 37 6538635.21 549315.44 43 Y=549200 Y=549600 64.62 64.97 31 26 63.88 63.51 64.06 63.67 64.00 62.40 64.56 62.45 Pindala 18,16 ha 6 4 65 -7 .0 65 3 64.04 64.45 62,86 0,3 63.18 X=6538200 30 63.66 59,86 1,2 X=6538200 K09 64.74 25 0,3 1,5+ 63.62 64,26 63.55 Plokk 1 aT 64 2,6 6 7 6 3 Plokk 2 aT 58,26 9 . I V 3,1+ 64.75 3 0 Plokk 3 aT 64.57 64.17 10 63.67 65.51 63.49 Plokk 4 aT 65 63.69 66.91 6 60 3 . 63.33 4 . 0 62.51 2 64 64.44 63.28 64 64.20 65.49 -10 0,3 K10n 1,2 66.49 63.92 62.51 67.80 3,7 65,90 1,6+ 64.86 24 63.80 0,0 64.19 - 0,0 66.52 64.09 29 63.78 63.77 63.40 65.30 62.46 64.52 23 65.78 64.13 28 22 66.26 64 K10 0,6 SP-11 0,3 63.80 63.63 63,9027 1,9 67,18 5,2+ 63.78 65.51 63.80 61,68 0,0 64 63.63 60,10 1,3 63.32 61 63.49 kr Pi 63.31 .0 aav 62.39 nn 63.97 V 65.40 as 21 64.39 Knnivarese 15 63.67 26 I V’ 29201:002:0110 63. 64 9 5 63.67 631 63.75 63.35 63 . 7 66.70 . 7 Ta 63.90 7 14 -14 l 2,9 l 63.83 i 11 64.00 nn 2 64.45 64.79 64.16 0,0 63,92 64.14 -L 92 64 61,02 as 0,0 el 0 nn 67.48 0,2 i 64.09 64.05 65 l 74 P 20 e- 1: 6 3,8+ . 2 25 63.33 63 . P 00 P 63.66 0 -13 0,0 inn 64.83 as rn 2:0 66,71 64.07 64.45 u 0 64.48 64 66.84 66.23 65.67 64.40 64.88 64.48 2 56 27 63.03 9 12 5 . 0,7 7 6 4 63.90 64.34 ,2 65 64 3,4 67.55 11 -8 64.70 64.21 66.96 66 64.94 0,0 9, .02 1 10 13 66.09 0 63. 19 67.43 65 65.33 65.02 65.10 -12 km 64.59 24 67.66 K11 66.07 63.93 64.73 65,12 67 66,41 65.46 kuusk 28 65.09 6 65.30 6 66.46 62.87 63,12 kask 0,29-0,35 65.21 62,31 64.73 67.55 2,0 64.98 64.56 66.23 0,0 66.48 1,6 K17 65.22 65 64.64 63.02 63.12 0,0 65.04 65.43 0,9 63,82 67.64 1,1 60,22 65.28 K16 0,6 64.86 64.35 64.52 63.03 65.03 23 4,1 63.15 66,06 kask 64.61 64.02 65 64.49 64.19 18 61,06 0,3+ 64.80 haab 27-30 64.39 64.93 0,25-0,32 64.87 saar 0 66.49 64.11 . 65.85 62 65.13 65.13 0 0 . . .0 64.16 61 61 60 63.10 64 65 64 67 67 63.88 64.73 63.45 64.20 63.83 65.63 63.65 64.24 65 66.39 64.30 65.07 63.74 64.03 64.30 LEPPEM˜RGID: Plokk 5 aT 64 63.32 65.14 64 22 6 Plokk 6 aT Vahastu metskond 99 5 66 65.52 63.88 63.91 5 29201:002:0880 6 6 64.01 6 17 64.46 63.85 63.95 1 63.42 K12 63.91 63.95 K18 64 64.15 I I’ I 66.70 Meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 63,86 64.96 63,83 63.75 63.40 64.22 63.87 64.36 63.34 64.64 61,06 64.95 63.71 61,43 1 16 2,8 64.18 63.84 12 64 63.75 1,2 65 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 66.42 63.43 62.82 64.81 0,0 K14 0,4 64.35 63.87 63.57 1,2 64.13 64.10 6 0,0 64,18 2,4 0,0 63.60 64 6 61 65.72 63.96 58,38 3,0 64.06 haab 29-32 17 Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir . kask 0 64.87 0,25-0,32 65.04 63.59 K15 64.09 0 64 63.35 . 64,72 59 63.44 65.15 63.60 Plokk 4 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 59,12 64.24 63.33 63.60 65 0,5 64.07 63.59 64.43 63.59 2,9 60. 59. 64.27 Knnivarese 2,2+ 64.02 63.90 0 0 63.44 29201:002:0110 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 65.35 6 4 63.99 64.93 64.32 64.29 63.60 63.31 63.25 65.41 Kehtna vald Kohalike omavalitsuste piir ja nimetused 63.71 6 13 5 64.01 63.78 63.04 Y=549800 64.89 19 14 18 0,6 5 63.38 6 64.92 K13 64 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 6 2,8 4 63.81 65.01 64,81 63.98 15 2,3+ 63.47 59,11 20 64.25 63.73 65 65 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 63.96 X=6537800 64.93 63.33 63.27 61 .0 Kasuliku kihi lamami samakırgusjoon, abs m 63.11 63.90 63.84 64 64.41 63.96 16 Maaparandusssteemi maa-ala (vid 5111040040010001) 21 62.98 V’ 64.26 64.37 63.56 63.56 63.77 6 Vee 4 Ranna vıi kalda piiranguvnd (VEE1110400) 63.35 29201:002:0440 63.46 Raudteetrassi kaitsevnd (vid 6147273) 63.11 Elektrimaakaabelliini kaitsevnd (vid 333275995 ja 333275997) Maardla piir (asendiskeemil) Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir (lemine kattub meeraldise piiriga) 2008. aastal rajatud geoloogiline kaevand / seinapuhastus 2024. aastal rajatud geoloogiline kaevand 1983. aastal rajatud geoloogiline puurauk K01 1,6 uuringupunkti number kattekihi paksus, m 64,32 1,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist pıhjaveetaset, m M˜RKUSED: 60,32 1,0 meeraldise lamami kırgus*, abs m kasuliku kihi paksus allpool keskmist pıhjaveetaset, m 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. * - vljaspool meeraldise 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. piire kasuliku kihi lamam 3. Katastriksuste ja Hertu maardla plokkide piirid alla laetud Maa-ameti avaandmed 24.05.2024. a. 4. Asendiskeemi aluseks on Maa-ameti pıhikaart. 5. Puude liikide, kırguse ja lbimııdu info prineb Metsaportaalist. 6. Kasutatud: Hertu kruusakarjri metde plaan seisuga 17.10.2023. O J.Viru Markeideribroo, t nr 23210. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 1 HERTU II LIIVAKARJ˜˜R T nr 24136 Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 1:2000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 13.02.2024 0 20 100 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS Koostatud: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 01.08.2024 Harju maakond, Eesti N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht nr 6314 (Rapla) W E Rapla S Y=549200 63.82 X=6538800 63.27 6 3 62.79 64.69 64.42 64 66 6 62.59 90 69 64.34 64.63 63.21 Tamme 76 01 62.39 66904:002:0062 1 :0 64.49 P 01 63 63.04 63.88 vt 63.21 r gi:08 64 la 12 64.39 63.85 63.80 62.32 te 64.33 64.19 64.04 e 62.46 63.98 62.77 64.52 64 6 L2 4 64.30 62.18 Seljame 64.57 62.64 66904:002:0096 64.48 65 62.60 64.62 62.26 1 64.10 65.17 64.38 1 64.32 64.81 64.41 2 64.61 6 3 63.90 64.23 3 65.39 65.10 4 64 62.91 64.30 62.67 64.71 62.30 62.44 64.83 2 64.55 62.73 64.21 65.28 63.88 64.79 63 62.95 d 62.84 62.72 al ld va 65.01 av 64.44 64.41 pl 63.33 63.99 na 3 65.28 6 ht Ra 64 65.14 64.34 Ke 62.85 63.24 62.66 62.71 6 3 63.12 64.76 kr 37 63.27 6 3 62.99 66.28 63.36 6 65.76 Y=549600 6 63.32 63.07 62.94 62.87 63 32 66.26 63.18 63.20 63.37 66 64.62 Vahastu metskond 99 63.28 63 29201:002:0880 X=6538600 66.09 31 64.18 63.20 36 66.21 63.25 64.56 66.28 M˜EERALDISE 63.17 TEENINDUSMAA JA 64.24 64.01 KORRASTATUD MAA kr 35 65.49 66.05 PIIRIANDMED 63.91 30 Piiri- Koordinaadid 66 63.82 punkti nr X Y 64 64.36 64.45 63.58 64.96 1 6538712.62 549455.25 2 6538709.26 549468.93 3 5 3 6538699.55 549508.54 64.87 66 4 6538694.19 549530.43 66.13 5 6538499.36 549587.76 66.05 6 6538379.25 549558.78 64.74 66.17 64.66 7 6538393.51 549540.47 65.91 66 66.33 8 6538328.67 549376.53 9 6538174.12 549437.11 kr 63.47 64.69 10 6538181.07 549465.78 65.93 11 6538018.67 549527.78 66.32 64.58 12 6538027.58 549545.44 65 66 13 6538007.23 549570.26 4 6 63.87 65.70 14 6538068.46 549663.77 66.35 63.68 15 6538080.10 549681.54 4 66.08 16 6537902.72 549916.06 63.31 65.89 66.17 65.33 17 6537893.43 549895.19 6 7 6 6 18 6537837.14 549768.80 63.55 63.49 63 65.94 19 6537836.18 549732.47 . 18 20 6537821.02 549693.22 kr 63.57 21 6537785.03 549654.90 64.21 63.14 62.45 63 63.46 22 6537930.62 549494.07 .61 63.89 62.91 23 6537978.09 549458.28 P inn 64.47 24 6538018.93 549465.68 as 62.49 63.83 64.11 63.61 5 25 6538062.48 549460.26 8 26 6538097.88 549439.43 84 63. 63.36 27 6538122.19 549412.93 nnas 63.47 63.49 34 29 Pi 28 6538136.77 549380.27 63.60 63.51 29 6538142.46 549336.38 Vahastu metskond 101 28 63.16 30 6538196.05 549296.30 63.59 33 29201:002:0890 64.13 31 6538224.71 549292.47 kr 32 6538248.31 549298.05 Vahastu metskond 99 62.82 Hertu 33 6538292.82 549292.07 29201:002:0880 kruusakarjr 34 6538307.42 549286.33 32 62.89 64.55 27 35 6538545.16 549329.87 63.66 64.03 64 36 6538593.77 549322.08 63. 62.30 37 6538635.21 549315.44 43 Y=549200 Y=549600 64.97 31 26 63 63.51 64.06 63.67 62.40 62.45 Pindala 18,16 ha 6 4 .0 3 X=6538200 30 X=6538200 63.62 25 6 7 6 3 9 .3 0 10 63.67 6 3 .4 62.51 2 64 63.92 62.51 64.86 24 64.09 29 63.78 63.77 62.46 64.52 23 64.13 28 22 63.80 64 27 63.78 63.80 64 63.63 63.32 63.49 kr Pi 63.31 aav 62.39 nn 63.97 as 21 Knnivarese 15 63.67 26 29201:002:0110 63. 64 9 5 63.67 631 3 63.35 63 . 7 6 . 7 Ta 63.90 7 4 6 14 ll 63.83 i 11 64.00 nn 2 64.45 64.79 64.16 64.14 -L 92 64 as el 0 inn 64.05 65 l 74 P 20 e- 1: . 25 63 P 00 P 63.66 inn 64.83 as rn 2:0 64.45 u 0 66.23 64.48 64.40 64.88 64.48 2 56 27 63.03 9 12 5 . 4 7 6 ,2 11 -8 64.21 64.94 9, .02 1 10 13 63 19 65 65.10 km 64.59 24 64 63 65.09 62.87 65.21 64.73 64.56 65.22 63.02 65.28 63.03 23 64.49 64.19 63.15 18 64.93 64.16 63.10 64 63.45 63.65 64.24 65 Vahastu metskond 99 LEPPEM˜RGID: 63.32 64 22 29201:002:0880 63.91 64.01 17 1 63.42 Meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 63.75 63.40 63.34 1 16 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 12 65 62.82 63.43 64.81 6 63.60 6 17 Klgneva meeraldise ja teenindusmaa piir 64.87 63.35 65.15 6 5 63.60 4 65 6 3 63.59 6 63.59 Knnivarese 29201:002:0110 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 6 4 63.99 64.32 63.31 63.25 Kehtna vald Kohalike omavalitsuste piir ja nimetused 63.71 6 13 5 63.04 Y=549800 64.89 19 14 18 63.38 6 63 4 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 63.81 65.01 15 20 63.47 63.96 65 Maaparandusssteemi maa-ala (vid 5111040040010001) X=6537800 64.93 63.33 63.27 63.11 63.90 63.84 Ranna vıi kalda piiranguvnd (VEE1110400) 64 64.41 63.96 16 21 62.98 64.26 64.37 Raudteetrassi kaitsevnd (vid 6147273) 63.56 63.56 63.77 6 Vee 4 63.35 Elektrimaakaabelliini kaitsevnd (vid 333275995 ja 333275997) 29201:002:0440 63.46 63.11 Metsamaaks korrastatud ala Maardla piir (asendiskeemil) M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. Rapla maakond Kehtna vald Gr lisa 3 HERTU II LIIVAKARJ˜˜R T nr 24136 Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 1:2000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 100 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:TARISTON AS Koostatud: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 01.11.2024 Harju maakond, Eesti RAPLA MAAKOND KEHTNA VALD PAE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI HERTU II LIIVAKARJÄÄR Tellija: AS Tariston Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24136 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 8 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 8 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10 7.1 Vesi .............................................................................................................. 10 7.2 Müra ............................................................................................................. 10 7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 13 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 15 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 7.06.2024 korraldus nr 1-17/24/1269. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:2000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024)“. 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Tariston tellimusel teostas 2024. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu1 Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis (loa nr: L.MU/519725, kehtivusaeg: 16.10.2026). Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti 7.06.2024 korraldusega nr 1-17/24/1269 arvele võetud Hertu kruusamaardla (registrikaardi nr 0861) maavara plokkidena 5 aT ja 6 aT. Taotletav mäeeraldis paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes Rapla linnast ~1 km kaugusel ja Rail-Baltica trassikoridorist 5 km kaugusel. Karjääri alale siseneb põhjast Prügila tee (nr 6690761), mis on väljaveoteeks külgnevale Hertu kruusakarjäärile. Tee viib ~1,5 km põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteeni (nr 20117). Piirkonda planeeritud suuremahulised ehitusobjektid kasvatavad piirkonna maavarade vajadust ning arvestades taotletava Hertu II liivakarjääri soodsat asukohta maavara tarbijate suhtes on otstarbekas maavara kaevandamine ehituobjektile võimalikult lähedal. Kaevandamiseks taotletava maavara hea asukoht aitab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning samuti vähendada ehitusmaksumust. Ala kattub osaliselt juba kaevandatud maaga, kunagise Mäepere karjääriga, mille ala on jäänud lõpuni korrastamata. Pärast taotletava karjääri jääkvaru ammendamist toimub selle alal ka varasemalt hüljatud kaevandatud maa korrastamine. Käesolevaga taotleb AS Tariston (registrikood 10887843) keskkonnaluba maavara kaevandamiseks liivakarjääris, mis hõlmab Hertu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 6 osaliselt. Luba taotletakse 10 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehitus ja teedeehitus valdkonnas. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Hertu II liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 15,96 ha ja teenindusmaa pindalaga 18,16 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Pae külas. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigi omandisse kuuluvatel katastriüksustel Vahastu metskond 99 (tunnus: 29201:002:0880), Vahastu metskond 101 (tunnus: 29201:002:0890) ja Künnivarese (tunnus: 29201:002:0110). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Valdavalt jätkuvad väljaspool taotletava karjääri piire katastriüksused, millega karjäär kattub. Põhja pool on lisaks külgnemine katastriüksustega Seljamäe (tunnus: 66904:002:0096) ning lõunas Vee kinnistuga (tunnus: 29201:002:0440). Ala on osaliselt kaetud metsaga ja osaliselt rohumaa. Põhja- ja keskosas on varasemalt kruusa ja liiva kaevandatud, mistõttu on maapind osaliselt juba kaevandamisest mõjutatud ja korrastamata. Lähimad elamud jäävad 115 m kaugusele lääne poole Juliuse tn 12 kinnistule (tunnus: 66904:002:0790, elamumaa 100%), Pargi tn 6b kinnistule (tunnus: 1 2024. Aruanne Rapla maakonnas maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 23280 , EGF 9876 3 66904:002:0810, elamumaa 100%)ja lõuna poole Veesauna kinnistule (tunnus: 29201:002:1530, elamumaa 100%). Põhjapoolt toob karjääri alale Prügila tee (nr 6690761), mis lõiguti on metsatee ja lõiguti avalikus kasutuses olev kohalik tee. Karjääri alaga kattuvas osas on tegemist metsateega, mis on väljaveoteeks taotletava karjääriga külgnevale Hertu kruusakarjäärile (Rapm-073). Tee viib karjääri alast põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteele (nr 20117). Hertu II liivakarjääri teenindusmaa loodenurgast ca 90 m kaugusel asub maaparandussüsteem Mitsurini puuviljaaed1 (vid: 5111040040010001). Ida suunas ca 49 m kaugusel paikneb maaparandussüsteem Valtu2 (vid: 5111040040040003) ja selle eesvool (vid: 51110400400400031M), kagunurgast ca 70 m kaugusel asub maaparandussüsteem Hertu1 (vid: 5111040040040001) ja lõunaosast ca 60 m kaugusel selle eesvool (vid: 51110400400400011M). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepiirist ca 16 m kaugusel kulgevad elektrimaakaabelliinid AHXAMK-W.3x240+35Cu 24Kv (vid: 333275995 ja 333275997). Elektrimaakaabelliinide kaitsevöönd on teljest 1 m. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa piirneb läänes laiarööpmelise raudtee kaitsevööndiga (vid: 6147273), ca 85 m kaugusel lõuna pool asub geodeetilise võrgu punkt (vid: 92554). Lähimad vääriselupaigad paiknevad Hertu II liivakarjääri põhjaosast ca 85 m kaugusel idas (VEP124002) ja lõunaosast ca 95 m kaugusel edelas (VEP204722) ja ca 395 m kagus (VEP206085). Karjäärist 1 km raadiusesse jääb II kaitsekategooria loomaliike. Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu muude looduskaitseliste piirangualadega. Samuti puuduvad uuringuruumi mõjualas arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Kaevandamiseks taotletav maavara on uuritud geoloogilise uuringuga „Aruanne Rapla maakonnas Hertu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 13.02.2024)“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 23280, EGF 9876). Hertu maardlat (registrikaart nr 861) on varemgi uuritud ja sh osaliselt kaevandamiseks taotletava maavara uuringuga kattuval alal. - 1983. aastal tegi RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“ geoloogilise uuringu tollase Mäepere karjääri alal, mis kattub ka Hertu II uuringuruumi põhjapoolset osaga (Mardla 1983). Uuringu käigus rajati 11 puurauku üldmetraažiga 59,3 m. Kasuliku kihi moodustas veeriseline kruus ülipeene- kuni peeneteralise liiva vahekihtidega ning kasuliku kihi lamamina kirjeldati moreeni. Kasuliku kihi paksuseks mõõdeti kuni 8 m, katendi paksuseks kuni 0,3 m. Kasuliku kihi lamamil esines pinnasevesi, mille kõrguseks mõõdeti 61–62,9 abs m (BK77 kõrgussüsteemis). - 2009. aastal tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Hertu uuringuruumis taotletavast alast vahetult idas. Uuringuruumi põhjaosas oli 4 maavara osaliselt juba kaevandatud. Uuringuga rajati 15 kaevandit üldmertaažiga 55,9 m, sh kolm vana karjääri seinapuhastust. Kasulik kiht oli uuringu alal muutlik, hõlmates materjali veeristerohkest kruusast puhta ülipeene liivani. Kasuliku kihi paksus jäi vahemikku 2,7–5,2 m. Lamamiks oli sinakas- või pruunikashallikirju liivsavi või vähese jämepurruga liivsavi. Lamamisse ulatusid vaid kaks kaevandit ja lisaks kirjeldati veel kahe kaevandi lõpus moreeni pinna paljandumist. Katendi moodustas kasvukiht ja selle all lasunud ülipeeneteraline orgaanikarikas punakaspruun liiv või kollakaspruun saviliiv. Katendi paksus varieerus vahemikus 0,1–2,6 m (keskmiselt 0,5 m), millest kasvukihi paksus oli maksimaalselt kuni 0,2 m. Hertu II liivakarjääri ala paikneb Harju lavamaa lõunaosas, Raudalu–Ohekatku oosidesüsteemi loode-kagusuunalisel seljandikul, mille maapinnakõrgused on Maa- ameti kaardirakenduse andmetel vahemikus 63,5–68,9 abs m. Pinnakattesetete kogupaksus on alal kuni 10 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustab Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi. Ala katab muutliku koostise ja paksusega kattekiht. Katendi ülemise osa moodustab muld kasvukihiga (Q2_s), mille paksus jääb vahemikku 0,1–0,7 m (keskmine 0,3 m). Hertu II uuringuruumi lääneservas katab mullakiht vahetult kasuliku kihi setteid, kuid mujal täheldati mulla ja kasuliku kihi vahel veel ka hallides-pruunides-beežides toonides tolmja aleuriidi- või saviliivakihi olemasolu (Q1jrVr_lg). Kihi paksuseks mõõdeti 0,6–2,3 m (keskmiselt 1,3 m). Hertu II uuringuruumi loodenurgas ning mitmes 2009. a geoloogilise uuringu kaevandis moodustasid tolmjad setted pea kogu geoloogilise läbilõike, ulatudes sügavuti kuni kasuliku kihi lamamini. Sellised kasuliku kihita kohad (sopid) on aga üldiselt pigem lokaalse levikuga. Endise Mäepere karjääri alal on mitmes kohas katend alalt juba eemaldatud. Uuringuruumi kirdeservas on kunagise karjääri astanguid osaliselt korrastatud (varistatud, täidetud, silutud), mille tulemusel levib katendis kohati ka mullaga segi pööratud kruusliiv (Q2_t). Sarnast täitematerjali kirjeldati vähesel määral ka lääneservas, kus reljeef on samuti kunagisest kaevandamisest oluliselt mõjutatud. Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu muutliku koostisega glatsiofluviaalsed setted, mille hulgas on nii liiva kui kruusa (Q1jrVr_fg). Valdavalt on tegemist liiva ja kruusliivaga, mille jämepurru sisaldus varieerub (5–25%). Kaevandites K04, K11 ja K16 avati veeriseline kruus, kuid mitmel pool levis ka ühtlane liiv (kohati peene- kohati ülijämedateraline), milles kruusaosist oli väga vähe või see puudus. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,2–5,7 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hall kuni pruunikas, kohati viiruline tihe liivsavi või liivsavimoreen (Q1jrVr_g). Hertu II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus avati kasuliku kihi lamam kümnes kaevandis (K01, K02, K03, K05, K06, K07, K10, K12, K14 ja K18). Lamami kõrguseks mõõdeti 58,38–61,88 abs m. 2009. aasta geoloogilise uuringu käigus jõuti lamamini kolmes uuringupunktis (Š-6, Š-10 ja Š-12), kõrgustel 62,85–63,80 abs m. 5 Lisaks tuli kaevandite K04, K11 ja K17 põhjas vastu suurtest kivirahnudest (läbimõõt kuni 1 m) koosnev kiht, mille all tõenäoliselt kasulik kiht ei jätku. Sarnase kihi olemasolu kirjeldati ka 1983. aasta geoloogilise uuringu aruandes, näiteks puuraugus Pa-2, mis paikneb 2024. aasta uuringu kaevandist K04 vaid ca 17 m kaugusel. Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks fikseeriti Hertu II uuringuruumis 13.02.2024. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused uuringupunktides. Veetase avati ja mõõdeti 13 kaevandis. Hertu II uuringuruumis levib vabapinnaline kvaternaarisetete veekiht, mille veepidemeks on kasuliku kihi lamamis paiknevad savikad setted. Geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti põhjaveetase kaevandites sügavustel 60,18–62,54 abs m (keskmiselt 61,36 abs m). Kõige kõrgemad põhjaveetasemed (62,08–62,54 abs m) mõõdeti uuringuruumi idapoolseimates kaevandites (K02, K03, K18) ning pinnaseveetase alaneb lääne suunas. Karjääri alast ca 105–320 m kaugusel läänes kulgeb Vigala jõgi (vid tunnus VEE1110400), mis on ühtlasi piirkonna maaparandussüsteemide eesvooluks (vid tunnus 51110400400000011M). Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 juures oli lisatingimus, mille kohaselt tuli uuringul teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. Uuringusse kaasati OÜ Maavarauuringud hüdrogeoloog, kes teostas lähimate kaevude vaatluse ja koostas vastava hinnangu. Kuna maavara paiknes kvaternaarisetete veekihis, mille veepidemeks on kasuliku kihi lamamis paiknevad savikad setted, siis tuli tähelepanu alla võtta ümbruse salvkaevud, mis avavad kvaternaarisetete veekihti. Välitööde käigus selgus, et salvkaeve ümbruskonna kinnistutel ei ole ja tarbitakse vett puurkaevudega Alam-Siluri põhjaveekihist. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Käesolevalt kaevandamiseks taotletava maavara uuringu käigus võeti 19 uuringupunktist kokku 31 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks, millest kasuliku kihi omadusi peegeldas 27 (üldmetraažiga 54,3 m). Kahest kaevandist (K04 ja K11) võeti proovid materjali purunemiskindluse hindamiseks (Los Angelese katse) ja kahest kaevandist (K09 ja K13) filtratsioonimooduli määramiseks. Lisaks analüüsiti 2009. aasta uuringu käigus tehtud filtratsiooni-, purunemis- ja külmakindluskatsete tulemusi ning neid terastikulise koostise andmeid, mida oli võimalik keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuete (RT I, 14.01.2020, 9, §48) järgi usaldusväärsena klassifitseerida. Kasuliku kihi puhul on tegemist tugevalt varieeruva terastikulise koostise ja peenosisesisaldusega materjaliga. Kuna eriilmelise materjali paiknemises puudub kindel seaduspära, oli keeruline materjali kvaliteedist lähtudes eraldi maavaravaruplokke kontuurida ja seetõttu lähtuti plokkide moodustamisel ainult keskmisest põhjaveetasemest (61,36 abs m). Loodusliku materjali põhinäitajad on esitatud kokkuvõtlikult järgnevas tabelis. 6 Tabel 1 - Maavara kvaliteedi põhinäitajad Hertu II liivakarjääri maavara plokkides Min Max Kaalutud Näitajad: keskmine Plokk 5 aT (ülalpool keskmist põhjaveetaset) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 65,4 20,3 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 34,6 100,0 79,7 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,3 22,8 6,8 Plokk 6 aT (allpool keskmist põhjaveetaset) Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 65,4 11,1 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 34,6 100,0 88,9 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,3 22,8 5,2 Nii keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal leviva materjali kruusasisaldus on väga muutlik, jäädes vahemikku 0,0–65,4%. Keskmine sisaldus on põhjaveetasemest kõrgemal ca 20,3% ja madalamal 11,1%. Kõrge kruusasisaldus (>35,0%) mõõdeti 2024. aasta kaevandites K04, K11 (alumine intervall) ja K16 ning 2009. aasta kaevandites Š-1 (ülemine intervall) ja Š-10 (ülemine intervall). Kruusa purunemiskindlus jääb vahemikku 33–39% (keskmine 36%), mis vastab täitekruusa nõuetele. Kaalukadu külmakindluse katsel oli 2009. aasta analüüsi kohaselt 3,3%. Pindalaliselt paigutuvad kruusakihti avanud kaevandid hajusalt üle kogu ala ning ühtset kruusalasundit need ei moodusta. Valdavalt levib alal liivane materjal (peenliiv kuni kruusliiv), milles on varieeruv kruusa- ja peenosisesisaldus. Kasuliku kihi peenosisesisaldus jääb vahemikku 1,3…22,8%, sh ülalpool keskmist põhjaveetaset keskmiselt 6,8% ja allpool 5,2%. Selline materjal, milles peenosisesisaldus oli 24% või enam, jäeti kasulikust kihist välja. Liiva filtratsioonimooduliks mõõdeti käesoleva uuringu proovides <0,1 ja 0,1 m/ööp, kuid 2009. aasta töös 0,17–12,15 m/ööp (keskmiselt 5,61 m/ööp). Madalaimad mõõdetud peenosisesisaldused (1,3–4,2%) on valdavalt seotud läänepoolse osaga, nt kaevandid K09, K10, K11, kuid nende lähedal, kaevandites Š-6 ja SPŠ-11, levib jällegi kõrge peenosisesisaldusega liiv (8–10%). Lähestikku paiknevates kaevandites K13, K14 ja K15 moodustab umbes poole lasundist ehitusliivale vastav ja teise poole täiteliivale vastav materjal, kuid see, kumb materjal levib veetasemest kõrgemal või madalamal, on auguti erinev. Seega on materjal väga muutlik nii pindalaliselt kui ka sügavuti. Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal mõlemas moodustatud maavaravaruplokis täiteliivale. Mudelarvutuse põhjal on katendi kogus taotletaval mäeeraldisel 124 tuh m3. Mullakihi keskmise paksuse 0,3 m põhjal on mulla osa mäeeraldisel kogu katendist 15,96 ha x 0,3 m = 48 tuh m3. Maavara kogus mudelarvutuse teel kokku on 530 tuh m3. Põhjaveetasemest kõrgemal on maavara kogus 368 tuh m3. Keskmisest põhjaveetasemest madalamal paikneva maavaravaru koguseks mudelarvutuse teel on 162 tuh m3. 7 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Hertu II liivakarjääri mäeeraldis (pindala 15,96 ha) kattub Hertu kruusamaardla aktiivse tarbevaruplokkidega, plokk 5 aT ja 6 aT. Mäeeraldis hõlmab plokke osalisel. Taotleja soovil on jäetud osa plokkidest mäeeraldisest välja, et vältida hilisemaid komplikatsioone ning erinevusi MaaPS § 50 lg 10 tõlgendamises. Mäeeraldisest jääb välja pindalal 0,49 ha 10 tuh m³ ploki 5 täiteliiva aktiivsest tarbevarust ja 6 tuh m³ ploki 6 täiteliiva aktiivsest tarbevarust. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 6 lamam ja paiguti veepealse varuploki 5 aT lamam. Taotletava teenindusmaa (pindala 18,16 ha) piiride valikul on lähtutud mäeeraldise piiridest ja teenindusmaa vajadusest mäeeraldise ümbruses. 5.2 Kaevandatavad varud Taotletav Hertu II liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 530 tuh m3 täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Külgneva karjääri ulatuses on tervik arvestatud Hertu kruusakarjääri mäeeraldise lamamist lähtuvalt ja mujal maapinnast taotletava karjääri piiril. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset, ja allpool veetaset 14° (nõlvus 1:4). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata kokku 41 tuh m³ täiteliiva ja 2 tuh m³ katendit. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 530 – 41 = 489 tuh m3. 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Hertu II liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik Prügila tee (nr 6690761) kaudu. Prügila teega kattuval alal maavara arvele võtmine on kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskusega tingimusel, et arendaja tagab ligipääsu Hertu kruusakarjäärile Taotletav mäeeraldis paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes Rapla linnast ~1 km kaugusel ja Rail-Baltica trassikoridorist 5 km kaugusel. Karjääri alale siseneb põhjast Prügila tee (nr 6690761), mis on väljaveoteeks külgnevale Hertu kruusakarjäärile. Tee viib ~1,5 km põhja poole, Juuru-Rapla kõrvalmaanteeni (nr 20117). Karjääriala on nii rohumaa, metsamaa kui ka vana korrastamata karjäärimaastik. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa ja puud. Samuti tuleb eemaldada katend, mis koosneb valdavalt mullast ja savikatest setetest, aga mõnel pool ka mulla-liivasegusest täitematerjalist. Katendi keskmine paksus on 0,8 m ja maht 8 124 tuh m3 (sh 2 tuh m³ nõlvatervikus). Katendivalle ladustakse Hertu II mäeeraldise lääne-ja lõunapoolsel küljel selliselt, et väheneks maavara kaevandamisest, purustamisest, sorteerimisest ning transpordist tulenev mürahäiring lähedalasuvatele majapidamistele. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 1,2–5,7 m (keskmine 3,3 m) ning kasuliku kihi lamam paikneb kõrgusvahemikus 58,38…63,80 abs m. Maavara saab kaevandada ekskavaatoriga kahes astmes, eraldi veetasemest kõrgemal ja madalamal paiknev varu. Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on kuni 3,1 m (keskmine paksus kogu ploki peale 1 m), kusjuures uuringuruumi idaservas on kasuliku kihi lamam kohati nii kõrgel, et seal veealust varu ei olegi. Sellise paksusega maavaravaru saab ja kavandatakse väljata veetaset alandamata ja ümbritseva pinnase veetaset mõjutamata. Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm paigaldatakse Hertu II liivakarjääri idapoolsesse külge, võimalikult kaugele eluhoonetest. Kuna kaevandamisel tuleb tagada juurdepääs Hertu kruusakarjäärile rajatakse kaevandamise ajal teelõigu asenduseks ümbersõit teenindusmaa piires või viiakse teelõik karjääri põhja. Hertu II liivakarjäärist maavara kaevandamine, väljavedu, sõelumine ja purustamine ning tagasitäide võivad toimuda vaid tööpäeviti, kella 8-st kella 18-ni. (Kehtna Vallavolikogu 23. oktoober 2024 otsus nr 1-2/182) Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 9 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Hertu II liivakarjääri keskosas asub mahajäetud ja korrastamata karjäär. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. 7.1 Vesi Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna maavaravaru väljatakse veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519725 juures oli lisatingimus, mille kohaselt tuli uuringul teostada põhjavee taseme ja kvaliteedi lisauuringud lähedalasuvate majapidamiste kaevudes. Kuna maavara paikneb kvaternaarisetete veekihis, siis tuli tähelepanu alla võtta ümbruse salvkaevud, mis avavad kvaternaarisetete veekihti. Välitööde käigus selgus, et salvkaeve ümbruskonna kinnistutel ei ole ja tarbitakse vett puurkaevudega Alam-Siluri põhjaveekihist. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel 10 müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd võivad vastavalt Kehtna Vallavolikogu 23. oktoober 2024 otsus nr 1-2/182 toimuda tööpäevadel kella 8-st kella 18-ni. Lähimad elamud paiknevad taotletavast Hertu II liivakarjääri mäeeraldisest 115 m kaugusel ja lähim elamumaa sihtotstarbega katastriüksus 46 m kaugusel. Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima elamu kaugust 115 m võiks müratase ulatuda seal müraleviku ideaal tingimustel tasemeni: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 115 + 11) = 58 𝑑𝐵 Kaks korda lähemal elamumaa piiril müratase müraleviku ideaal tingimustel võiks ulatuda 66 dB-ni. Kuna mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm paigaldatakse Hertu II liivakarjääri idapoolsesse külge, võimalikult kaugele eluhoonetest, ning katendivalle ladustakse Hertu II mäeeraldise lääne-ja lõunapoolsel küljel selliselt, et väheneks maavara kaevandamisest, purustamisest, sorteerimisest ning transpordist tulenev mürahäiring lähedalasuvatele majapidamistele (Kehtna Vallavolikogu otsus nr 1-2/182) on tegelik müratase maksimaalsest arvutatust 18–25 dB võrra madalam ehk elamu juures kuni 40 dB. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn 11 aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 12 Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~79 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 79000 0,0022 × = 0,171 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t ning toodangu purusti ja sõela vahelisel liikumisel 0,00007 kg/t. Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, liigub purustisse, läbib 1 purustamistsükli ja 3 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + 0,00007 + 0,0011 + (3 ∗ 0,0022) = 0,00837 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~79 000 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 79000 0,00837 ∗ = 0,661 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa kuni 0,661 t /a. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on 13 kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatav katend, mille kogumahuks on 122 tuh m3. Taotletavas Hertu II liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja savikatest setetest, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Keskmisest põhjaveetasemest (ca 61,36 abs m) allpool moodustatud maavara ploki paksus jääb vahemikku 0,0…3,10 m (keskmine 1 m). Karjääriala idaservas on kasuliku kihi lamam kohati nii kõrgel, et seal veealust varu ei ole. Samas esineb alal selline veealuse maavara kihi paksus mis on piisav, et alale annaks ka nõuetekohane veekogu kujundada. Tulenevalt Kehtna Vallavolikogu 23.10.2024 otsusest nr 1-2/182 ja KeA 25.10.2024 kirjast DM-128805-16 kavandatakse ala korrastamist terves ulatuses metsamaaks, mille reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Kaevandatud maa selliselt korrastamiseks tuleb enne kaevandamist alalt kooritud muld alale tagasi laotada. Metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Seega tuleb korrastamise käigus maismaaks korrastataval alal teostada täitmist kuni absoluutkõrguseni 62,06 m. Ala korrastamiseks korrastatud maa plaanil esitatud kujul on vaja teostada täitmist ~ 230 tuh m³ ulatuses. Täitmise maht kaevandatud maal sõltub suuresti kaevandamisel kujunevast veetasemest. Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida kas ja millises ulatuses tegelik veetase karjääris erineb oodatavast tasemes ja korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud olukorrast. Korrastamisel säilitatakse karjääriala läbiv tee kaevandamisel kujunevas asukohas. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. 14 Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada, et kaevandatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning et maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~3500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 3500 eurot, kujuneb Hertu II liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 18,16 ha x 3500 € ≈ 63 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 01.11.2024 15

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →