Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1027240

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1024092-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb Marina Minerals OÜ keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Lellapere liivakarjääris, mis hõlmab Lellapere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 täielikult. Parandustaotluse selgitus Täiendatud vastavalt 20.12.2024 nr DM-128451-28 ja Kehtna Vallavalitsuse 18.12.2024 otsusele number 1-2/192. Muudetud on taotletavat kehtivusaega ja sellest tulenevalt heitmearvutust. Taotlusele on lisatud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Lellapere liivakarjääri põllumaaks korrastamise eskiislahendus nr 24/5009 ja sealne korrastatud maa plaan. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Maavara kaevandamine. Maavaravaru on veepealne. põhjendus Katend eemaldatakse ning maavara kaevandatakse ekskavaatoriga, võimalusel ka frontaallaaduriga. Vajadusel teostatakse kaevise töötlemist (liiva sõelumine). Kaevise laadimine toimub samuti ekskavaatori ja/või frontaallaaduriga. Toodangu väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Kaevandatakse kaevandamisprojekti järgi, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas (ptk keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, 7). tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Lellapere liivakarjäär Aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Territoriaalkood 0298 Katastritunnus(ed) 29202:005:0160,29202:005:0088,29202:005:0159 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6529169, Y: 547201 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 4 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kehtna vald, Rapla maakond 0293 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 025 Maardla nimetus Lellapere Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Lellapere liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1.98 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2.09 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 10 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 7 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 8 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 34 tuh m³ 04.11.2022 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 30 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/516752 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.09.2025 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022). Geoloogiafondi number 9863 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1052 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.05.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve maatulundusmaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Lellapere_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Lellapere_liivakarjaar_maeeraldise_geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Lellapere_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Lellapere_taotluse_seletuskiri_2025.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Lellapere_liivamaardla_registrisse_kandmine.asice GIS ja CAD failid Lisa 6: Lellapere_liivakarjaari_maeeraldise_piir.dgn Lisa 7: Lellapere_liivakarjaari_maapinna_samakorgusjooned.dgn Lisa 8: Lellapere_liivakarjaari_maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 9: Lellapere_liivakarjaari_maeeraldise_teenindusmaa_piir.dgn 3/4 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Lellapere liivakarjäär allkirjastatud seletuskiri ja graafika Lisa 10: Lellapere_taotluse_seletuskiri_ja_graafika_2025.asice Korrastamise eskiis lahendus korrastatud maa plaaniga Lisa 11: Lellapere_liivakarjaari_korrastamine.asice 4/4  ASENDISKEEM M 1:50 000 64.10 64.22 64.37 N Kaardileht 6314 (Rapla) 6323 (Kaiu) 64.33 ee mat Pı l 63.61 n ta- h 9Ke 0 5 5 64 4 0 :5 64.57 201 0101 : 62.99 63.38 64.18 293 64.52 62.32 63.87 61.20 61.12 61.37 61.44 61.89 62.21 63 62.72 63.32 64.36 63.82 64 64.24 64.57 W E 63.93 61.13 ELA02 7 9(307171) 61.66 62 61.87 A 64.31 61.44 63.85 64.21 60.93 61.41 62.65 64.18 64.58 64.81 61 63.95 61.47 61.89 63.62 63.75 64.25 64.33 60.85 64.39 6 A 63.28 23 1 1 64.73 ma Pı l 22 62.89 64.87 62.00 62.71 63.00 63.97 1 63.97 64.78 60.92 62.18 63.54 14 64.16 65.08 61.10 21 II 61.57 61.47 61.77 62 61.97 62.09 62.31 62.32 62.91 13 63.00 63.14 63.57 63.86 64.33 64.51 65.05 S 61.97 62.13 62.95 64.76 6 12 62.12 62.16 62.57 3 64.49 64.95 65.34 61.65 61.79 64.13 64.63 61.07 62.91 61 62.17 62.01 62.43 63.28 63.47 63.98 Plokk 2 pT 61.69 62.36 64.56 64.90 62.33 62.01 65.27 61.46 64.24 62.89 63.04 63.85 62.24 65.12 6 64.17 64.79 61.77 62.32 62.67 3 K04 64.32 64.49 65.72 63.53 63.64 0.6 64.98 65.12 62.47 62.48 62.97 63.46 64.09 64.31 64.57 64.73 64.88 61.30 61.82 63.97 2.8 K05 65.03 65.22 60.91 65 62.00 vaher 64.39 61.68 62.95 63.71 63.42 65 64 26 64.98 64.24 64.92 62.57 62.67 K01 62.76 haab 0.24 64.69 0.3 64.69 Lellapere 0.6 62.54 65.12 lepp 2 2 64.64 61.7264.612.9 65.08 liivakarjr 61.84 1.8 62.56 63.50 63.58 64.08 64.43 66.73 66.79 63.73 Lellapere 62.93 63.01 64.98 62.85 63.74 64.07 64.76 katend 64.33 63.99 62.61 60.16 63.31 64.28 64.68 64.46 65.90 63.37 maardla 62 61.57 64.28 62.72 66.52 64.73 Sepa 62.88 63.67 64.18 64.37 Siili 64.63 65.01 65.07 63.28 64.18 64.03 63.33 65.0265.17 29202:005:1232 62.19 64.30 64.32 62.87 64.22 29202:005:0160 64.93 65.11 64.97 kivivall kivivall 64.23 61.54 61.81 63.83 64.40 64.83 62.48 64.18 63.53 64.91 65.02 65.04 6 63.56 65.03 63.29 64.45 3 63.34 64.31 64.74 63.78 63.34 64.34 64.74 65.08 64.58 65 65.20 63.57 64.11 64.32 61.97 63.12 63.5763.72 65.09 62.30 62.87 64.22 64.75 63.56 64.83 61.57 63.01 64.37 64.62 62.89 62.79 63.33 K02 63.66 64.08 64.223 3 64.76 64.22 64.31 64.68 64.18 I 62.57 62.92 1.0 63.64 63.69 63.48 64.89 64.42 64.58 64.42 63.36 61.94 kivivall 64.45 2.1 60.59 64.27 65.31 64.39 64.23 62.42 63.59 64.37 62.22 11 62.68 63.28 63.98 64.38 64.62 ’64.12 I 64.17 64.46 64.21 20 64.07 64.17 64.33 64 62.61 63.24 63.79 64.22 64.01 64.01 63.33 64.16 64 63.75 63.88 64.06 62.76 63.01 63.22 63.94 kV 64.05 63.87 K03 62.99 63.17 63.77 1 10 64.070.6 - V 35 0k 64.08 62.01 64.02 63.09 63.62 6) - 62.59 61.68 60.672.8 63.78 2 11 62.58 62.23 63.06 63.22 63.83 L0 5 63.23 ( )3 62 62.87 4 4 V ndi 25 Pıld 62.19 k 0 Tuka M˜EERALDISE 63.30 20 ka ( L va na 63.94 - r 29202:005:0159 62.96 6 )1 63.59 J h t 63.92 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 7 - Ke 9 63.33 a 63.08 62.55 63 29 5 n a- ht l 62.07 PIIRIANDMED PIIRIANDMED ( 10 Plokk 1 aT 62.71 50 Ke Rap 00 19 5 - in i i 63.34 AS l in 63.53 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid Y=5471 63.01 hu hul 60 61.72 62.05 Pıld in i iı r r 63.43 62.83 l t iı 62.23 punkti punkti ı hu 62.86 lek ekt K07 5 r ti E El 63.41 nr X Y nr X Y 18 9 ek Plokk 2 pT El 62.32 62.73 61.99 62.06 62.01 63.05 62.90 61.91 62 59.31 0.3 1 6529225.39 547279.96 1 6529225.39 547279.96 3 6 X=6529100 62.30 8 2.4+ met vai 62.08 6 15 6 62.40 62.80 62.33 2 6529194.59 547262.18 2 6529194.59 547262.18 61.81 Pıld 11 62.44 62.08 17 62.20 62.33 3 6529166.20 547256.52 3 6529166.20 547256.52 61.41 62.75 Pıld 62.22 62.79 61.91 62.31 20 16 K12 K09 4 6529136.02 547259.59 4 6529136.02 547259.59 7 0.2 0.25 25 62.38 Suure-Vrava 61.52 62.11 7 62.08 62.29 0.65+ 62.28 5 6529113.02 547267.97 5 6529113.02 547267.97 0.8 61.48 62.17 29202:005:0012 61.23 16 61.08 62.29 10 62.40 21 12 61.76 6 6529099.64 547246.45 6 6529095.99 547278.45 62 61 61.39 61.94 8 9 62.30 19 62.02 61.80 7 6529085.99 547224.49 7 6529071.97 547304.13 61.57 62 62.22 62.09 15 24 61.64 61.85 17 8 6529100.89 547211.02 8 6529059.27 547340.53 18 Laudapıllu Pıld 61.91 9 6529107.15 547202.30 9 6529059.19 547372.42 60.79 61.50 61.08 29202:005:0088 10 6529123.78 547188.79 10 6529066.96 547401.71 61.33 61.65 61.21 61.88 61.79 11 6529159.23 547175.44 11 6529083.41 547424.59 60.76 60.93 61.77 61.02 60 61.76 12 6529217.00 547153.68 12 6529078.72 547434.47 61 60.63 60.24 60.74 60.95 13 6529219.30 547233.61 13 6528975.40 547309.33 LEPPEM˜RGID: 60.72 61.63 14 6529223.54 547271.24 14 6529029.24 547265.60 61.34 1 60.92 61.55 Taotletava meeraldise piir, piiripunkt ja selle number met vai 15 6529095.99 547278.45 15 6529068.53 547234.28 Plokk 1 aT 60.14 60.19 60.38 1 60.47 60.60 16 6529071.97 547304.13 16 6529085.99 547224.49 23 Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 59 61.59 17 6529059.27 547340.53 17 6529100.89 547211.02 60.14 14 Maavaravaru ploki kontuur ja number Pıld 60.70 18 6529059.19 547372.42 18 6529107.15 547202.30 60.28 Plokk 1 aT aT - aktiivne tarbevaru 59.81 61.24 60.01 60.12 19 6529066.96 547401.71 19 6529123.78 547188.79 61 pT - passiivne tarbevaru 59.74 60 60.48 20 6529083.41 547424.59 20 6529159.23 547175.44 Tuka K08 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 21 6529078.72 547434.47 21 6529217.00 547153.68 29202:005:0159 0.6 59.68 59.68 58 1.4+ 57.68 60.57 22 6528975.40 547309.33 22 6529219.30 547233.61 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 59.61 23 6529029.24 547265.60 23 6529223.54 547271.24 59.71 59.75 60.12 Kase 24 6529068.53 547234.28 63 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 29202:005:0009 59.77 Pindala 2.09 ha 25 6529082.66 547257.01 59.67 61 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 59.61 60.32 22 59.91 Pindala 1.98 ha Avalikult kasutatava tee kaitsevnd 59.70 II ’ 13 Elektripaigaldise kaitsevnd M˜RKUSED: 59.61 59.93 59.73 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; Sideehitise kaitsevnd 59.88 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Pıld 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; 59.88 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; K10 Uuringupunkti number 0.35 Kattekihi paksus, m 59.93 5. Kasutatud: 61.86 Suudme kırgus, abs m Uuringupunkt 0.65 Kasuliku kihi paksus, m - Lellapere uuringuruumi topograafiline plaan, O J. Viru Markeideribroo 03.01.2023; 60.86 Meeraldise lamami kırgus*, m - Maa-ameti pıhikaart. * - vljaspool meeraldise 6. Lhtuvalt Looduskaitseseaduse § 53 ei ole plaanile kantud II kaitsekategooria liigi elupaika. piire kasuliku kihi lamam Rapla maakond Kehtna vald Y=547300 Gr lisa 1 Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir (lemine kattub meeraldise piiriga) LELLAPERE LIIVAKARJ˜˜R T nr 24099 Maardla piir (asendiskeemil) O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 X=6528900 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A2 Joonmııtkava E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: 0 10 25 50 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 04.11.2022 Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MARINA MINERALS O Koostatud: Jalgpalli tn 21, 11312 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 09.04.2024 Tallinn, Harju maakond  W Geoloogiline lbilıige I-I’ E abs. m abs. m 68 68 Siili 67 29202:005:0160 67 66 66 Sepa K03 29202:005:1232 64.07 0.6 65 K02 60.67 2.8 65 1.0 63.69 2.1 60.59 64 64 0,6 63 63 1,0 62 Plokk 2 pT 62 Plokk 1 aT 61 61 3,1 3,4 60 60 59 59 Geoloogiline lbilıige II-II’ NW SE abs. m abs. m Siili 29202:005:0160 65 K02 65 1.0 63.69 2.1 60.59 64 K01 64 0.6 62.56 K07 Laudapıllu 1.8 0.3 29202:005:0088 60.16 62.01 63 2.4+ 63 1,0 59.31 62 0,6 62 0,3 Plokk 1 aT 61 K08 61 59.68 0.6 3,1 57.681.4+ 60 2,4 60 Plokk 1 aT 59 2,7 0,6 59 58 58 2,0 57 57 56 56 LEPPEM˜RGID: Taotletava meeraldise piir Katend Kaevandamisel jetav kaitsetervik 2 1: Nılvus 1:2 vastab kaldele 26 M˜RKUSED: Taotletava meeraldise teenindusmaa piir Kivivall 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 2. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; Plokk 1 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number Geoloogiline kaevand: 3. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; Siili 4. Kasutatud: 29202:005:0160 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Lellapere uuringuruumi topograafiline plaan, O J. Viru Markeideribroo 03.01.2023; K05 Uuringupunkti number Maa-ameti pıhikaart. 0.3 Kattekihi paksus, m 64.92 Suudme kırgus, abs m Uuringupunkt 5. Oodatav veetase on allpool meeraldise lamamit. 2.9 Kasuliku kihi paksus, m Avalikult kasutatava tee kaitsevnd 61.72 Meeraldise lamami* kırgus, m * - vljaspool meeraldise piire kasuliku kihi lamam Rapla maakond Kehtna vald Elektripaigaldise kaitsevnd Gr lisa 2 Kattekihi paksus, m 0,3 LELLAPERE LIIVAKARJ˜˜R T nr 24099 Eriteraline titeliiv Eriteraline titeliiv rohke kruusaga ( > 15% ) O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 Joonmııtkava E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1 : 100 lem-Raikkla alamkihistu lubjakivi L˜BILIKED I-I’...II-II’ 0 10 25 50 m Formaat A2 Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 3,2 Uuringupunkti sgavus, m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MARINA MINERALS O Koostatud: Jalgpalli tn 21, 11312 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 09.04.2024 Tallinn, Harju maakond  vaher haab 61.13 ELA02 7 9(307171) 62 61.87 63.93 64.91 lepp 65.44 61.66 64.31 64.98 64.41 61.44 63.85 64.21 65.37 64.03 60.93 61.41 62.65 64.18 64.58 64.81 61 63.95 64.18 K06 0,35 64.30 61.47 20149Ke 61.89 hn t aPõ - mat l ee 63.62 63.75 64.25 64.33 65.04 65.22 2,85 63.84 64.39 63.8164,58 23'14 1' A katend 63.77 63.28 64.73 64.45 64.28 63.97 Põma l 293010 : 010 :555 62.89 63.00 63.97 64.78 64.87 64.92 61,38 63.96 64.84 64 62.00 62.71 63.54 63.97 6 64.16 2 22'13 60.92 62.18 65.08 65.06 63.83 II 61.77 61.97 62.09 62.32 65.03 64.21 64.08 63.85 63.00 61.10 12 61.57 61.47 62.31 62.91 63.86 64.33 64.51 65.05 63.48 64.38 nd 64.80 63.63 63.51 62.12 61.97 62.13 62.16 62.57 62.95 63.14 63.74 1 64.76 64.95 64.97 63.92 63.37 64.37 ka te 64.31 katend 63.86 64.49 65.34 65.04 63.87 61.65 61.79 65.15 21' 62.20 62.77 63 64.13 64.63 61 61.07 63.42 64.37 61.69 62.17 63.98 Plokk 2 pT 64.56 64.90 65.09 65.22 64.06 63.62 63.47 63.24 61.46 61,90 63.40 64.24 65.27 63.37 65.60 64 63.34 62 64.79 65.12 64.87 64.18 63.58 61.77 64.17 katend 64.32 64.49 65.72 64.98 65.12 65.73 62.37 64.09 64.57 64.73 64.88 63.15 66.15 63.26 65 61.30 61.82 6 529 200 62.49 63.97 K04 65.03 65.22 64.57 63.51 62.00 0,6 64.39 63.73 65 61.68 63.42 64.90 62.57 K01 63.65 2' 64.24 64,31 2,8 64.69 K05 64.98 0,3 65.12 64.69 64.52 63.93 63.47 63.22 63.04 0,6 o 60,91 64.64 64.61 64,92 65.08 64.63 62,56 3) 64.43 66.73 61.84 61,83 2,9 66.79 63.73 9( 63.15 62.93 1,8 64.98 katend 63 63.60 1 64.07 64.76 61,72 64.33 64.08 60,16 63 63.99 1: 63.37 2 62 64.28 64.68 64.46 65.90 61.57 64.28 Põld 64.18 Siili 64.63 65.01 65.07 66.52 64.73 Sepa 64 64.39 64.07 64.37 63.21 62.19 64.30 Siili 62.41 64.22 29202:005:0160 64.93 65.02 65.17 65.11 64.97 64.18 64.03 64 64.23 29202:005:1232 63 61.81 61.54 62.48 64.18 29202:005:0160 64.91 65.02 64.83 65.04 64 65.03 63.29 62.73 62.63 64.31 64.74 63.78 64.74 65 64.34 65.08 64.58 62.84 65.20 N 64.32 61.97 1: o 65.09 63.09 19( 61.57 62.30 62.87 62.89 62.54 3) 3' 64.22 64.37 64.22 64.62 64.83 64.75 64.18 64.22 64.68 I 62.57 61,78 64.17 64.42 64.76 64.31 64.58 64.42 63.36 62.38 61.94 62.42 11 K02 1,0 3 65.31 64.39 64.23 64.45 62.59 62.68 63,69 62.78 63.42 64.62 ' I 64.12 64.17 64.37 kV64.46 64.21 64 62.22 62.05 2,1 64.07 64.17 -20 64.33 62 62.61 60,59 K03 1 20' 0,6 64.16 64 64.01 64.01 6) 0k V 63.33 64,07 97 62.19 11 V 63.88 64.06 2,8 95 64.05 - K11 63 63.94 60,67 2 ( 5 k 0,3 50 )3 10 62,14 62.01 63.27 63.77 S - 0 26 5- 1 1,7+ 61.99 61.68 62.41 4' 63.62 in i 64.02 A d L i( 5) 3 64.08 62.58 60,14 62.23 62.57 61,75 63.78 h ul an L0 2 k 63.83 62 iõ ( Kaardilehed nr 6314 Rapla ja 6323 Kaiu Põllumaa tr va na Põld 62.02 ek är t 62.19 10 2,09 ha 62 4 63.30 El -J Keh 63.94 63.59 tna a- 63.92 h l 60 63.33 Ke ap Tuka 62 63.08 n nR 19' 62.63 63 5' u i li i li 29202:005:0159 62.07 õh õhu 61.98 61.84 tri i 63.34 63.01 k e ek tr 63.53 61,62 El El 61.72 62.05 9 62.12 5 62.83 62.86 63.43 62.23 62 63.41 61.99 18' 62.06 61,59 62.73 63.05 Plokk 2 pT 62.90 61.91 3 6 6 529 100 K07 61,35 62.30 6' 61.78 0,3 62.40 8 62,01 6 Põld 62.80 62.33 61.81 2,4+ 62.33 15 62.33 62.44 62.08 1 547 200 61.41 59,31 62.04 Suure-Värava Põld 62.79 62.75 11'20 61.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 62.31 29202:005:0012 17' 7 25 62 61.52 61,34 7' 62.29 K09 0,25 12' 61.50 K12 62,38 0,65+ 62.19 62.17 1' 61.23 62.29 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 16 62 0,2 61 16' 61.57 62,08 19 62.40 61,48 21 61.76 0,8 61.29 61,08 62 62.30 10' Tuka 62.07 62.02 61.80 Ploki piir (pT - passiivne tarbevaru) 24 9' 18 62.09 61.10 8' 17 62.19 29202:005:0159 61.67 6 Laudapõllu ) 2 61.55 61 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus o 60.63 Põld 61.22 61.91 (3 60.79 15' 60.19 Laudapõllu 29202:005:0088 9 :1 29202:005:0088 61.23 61.48 61.44 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6 1 61.79 1 60.76 61.77 63 Maapinna samakõrgusjoon, m ) 60.61 61.76 60 o 60.23 (3 60.69 61.57 60.00 60.63 6 9 60.24 3 Kaevandamiseelse maapinna samakõrgusjoon, m :1 60.32 60 Põllumaa 60.23 1 60 61.63 2,09 ha 60.91 61.34 61.55 59 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Mäeeraldise piiripunktide 60.14 23 60.19 59.97 63 koordinaadid 60.00 Korrastatud maapinna samakõrgusjoon, m 61.52 59 60 14' 60.29 61.59 Nr X Y 60.70 59.81 61.24 Põllumaa (pindala mäeeraldise teenindusmaal 2,09 ha) 60 1 6 529 225,39 547 279,96 61 59.74 60.00 61.39 2 6 529 194,59 547 262,18 59.91 0 60.48 0 3 6 529 166,20 547 256,52 6 529 000 4 6 0 4 61.23 8 4 6 529 136,02 547 259,59 59.68 58 1 0 60.57 547 300 547 400 5 6 529 113,02 547 267,97 59.61 K08 60 59.71 0,6 60.12 6 6 529 099,64 547 246,45 Kase 59.79 59,68 1,4+ 57,68 7 6 529 085,99 547 224,48 29202:005:0009 59.77 60.81 59.67 59.61 8 6 529 100,89 547 211,02 60.32 59.91 0 20 40 m 9 6 529 107,15 547 202,30 22 13' 59.70 II 10 6 529 123,78 547 188,79 Märkused: ' 60.46 11 6 529 159,23 547 175,44 Mäeeraldise teenindusmaa 12 6 529 217,00 547 153,68 piiripunktide koordinaadid 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 13 6 529 219,30 547 233,61 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 14 6 529 223,54 547 271,24 Nr X Y Nr X Y 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 15 6 529 095,98 547 278,45 1' 6 529 225,39 547 279,96 13' 6 528 975,40 547 309,33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024); 16 6 529 071,97 547 304,13 2' 6 529 194,59 547 262,18 14' 6 529 029,24 547 265,60 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust ( kitsenduste andmed); K02 Uuringupunkti nr 17 6 529 059,27 547 340,53 3' 6 529 166,20 547 256,52 15' 6 529 068,53 547 234,27 1,0 Kattekihi paksus, m 63,69 Suudme kõrgus, m - Lellapere liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse mäeeraldise plaani 2,1 Kasuliku kihi paksus, m 18 6 529 059,19 547 372,42 4' 6 529 136,02 547 259,59 16' 6 529 085,99 547 224,48 60,59 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24099). Lamami kõrgus, m 19 6 529 066,96 547 401,71 5' 6 529 113,02 547 267,97 17' 6 529 100,89 547 211,02 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 20 6 529 083,41 547 424,59 6' 6 529 095,98 547 278,45 18' 6 529 107,15 547 202,30 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 21 6 529 078,72 547 434,47 7' 6 529 071,97 547 304,13 19' 6 529 123,78 547 188,79 22 6 528 975,40 547 309,33 8' 6 529 059,27 547 340,53 20' 6 529 159,23 547 175,44 Mõõtkava Lellapere liivakarjäär 23 6 529 029,24 547 265,60 9' 6 529 059,19 547 372,42 21' 6 529 217,00 547 153,68 Elektripaigaldise kaitsevöönd Korrastatud maa plaan Kehtna vald, Rapla maakond 1 : 1000 24 6 529 068,53 547 234,27 10' 6 529 066,96 547 401,71 22' 6 529 219,30 547 233,61 25 6 529 082,66 547 257,01 11' 6 529 083,41 547 424,59 23' 6 529 223,54 547 271,24 12' 6 529 078,72 547 434,47 Liinirajatise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 07.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Pindala 1,98 ha Pindala 2,09 ha Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5009 /Allkirjastatud digitaalselt/  RAPLA MAAKOND KEHTNA VALD LELLAPERE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI LELLAPERE LIIVAKARJÄÄR Tellija: Marina Minerals OÜ Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24099 Tallinn 2025 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 5 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 6 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 6 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 6 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 8 7.1 Vesi ................................................................................................................ 8 7.2 Müra ............................................................................................................... 8 7.3 Heitkoguste hinnang ...................................................................................... 9 7.4 Mõju kaitsealusele liigile ............................................................................. 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 12 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 7.05.2024 korraldus nr 1-17/24/1052. 2. Lellapere liivakarjääri põllumaaks korrastamise eskiislahendus (töö nr 24/5009) GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022).“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ tellimusel teostas 2022. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu1 Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis (loa nr: L.MU/516752, kehtivusaeg: 20.09.2025). Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti 7.05.2024 korraldusega nr 1-17/24/1052 arvele võetud Lellapere liivamaardla (registrikaardi nr 1025) maavara plokkidena 1 aT ja 2pT. Maardla paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes vahetult maantee ääres, mille kaudu ühes suunas on ühendus ca 2 km kaugusel kulgeva Rapla – Järvakandi – Kergu maanteega ja teises suunas ca 4 km kaugusel kulgeva Tallinn – Rapla – Türi maanteega. Rail-Baltica trassikoridor, sh sellega seotud taristuobjekt Põlma tee viadukt jääb uuringulast vaid 1 km kaugusele. Kaevandamiseks taotletava maavara hea asukoht aitab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning samuti vähendada ehitusmaksumust. Käesolevaga taotleb Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Lellapere liivakarjääris, mis hõlmab Lellapere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 täielikult. Luba taotletakse 4 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehitus ja teedeehitus valdkonnas. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Lellapere liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 1,98 ha ja teenindusmaa pindalaga 2,09 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa paiknevad riigi omandisse kuuluvatel Siili (tunnus: 29202:005:0160; pindala 2,40 ha), Laudapõllu (tunnus: 29202:005:0088; pindala 11,27 ha) ja Tuka (tunnus: 29202:005:0159; pindala 6,44 ha) kinnistutel, mille valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Mäeeraldisest ja selle teenindusmaast põhja pool kulgeb Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149), mille kaitsevööndiga karjäär kattub. Kattumine on kooskõlastatud Transpordiameti 24.01.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/1818-2. Läänes on külgnemine maaüksustega Sepa (tunnus: 29202:005:1232), Suure-Värava (tunnus: 29202:005:0012) ja Kase (tunnus: 29202:005:0009) idas jätkuvad Siili ja Tuka maaüksused. Lellapere liivakarjääri piirist umbes 140 m kirde pool asub Telia Eesti AS hallatav raadiosidemast (tunnus: 43856061) ja 300 m ida pool Elering AS halduses olev Kehtna alajaam (tunnus: A017). Karjääri vahetus läheduses ei ole asustust, lähim majapidamine asub ca 160 m kaugusel loodes. Lähim asula on Kehtna alevik, mis asub 3 km kaugusel kirdes. Ala läbivad Elering AS hallatavad kõrgepinge elektriõhuliinid Rapla – Kehtna (tunnus: L025) ja Kehtna – Järvakandi (tunnus: L026), mille kaitsevööndis töötamine on kooskõlastatud Elering AS tehniliste tingimustega Nr 12-9/2023/40 (14.02.2023) 1 2024. Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22251, EGF 9863 3 Mäeeraldise alade vahel kattub mäeeraldise teenindusmaa Elektrilevi OÜ hallatava keskpinge elektriõhuliini AS-50 (tunnus: 295976) kaitsevööndiga. Kaitsevööndis ei kavandata pinnasetöid, katendi või toodangu ladustamist või laadimist ega muid Ehitusseadustiku § 77 nimetatud tegevusi. Karjääriga külgnev Lellapere maardla idaosa kattub II kategooria kaitsealuse liigi, põldtsiitsitaja elupaigaga (Emberiza hortulana; KLO9121326). Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu muude looduskaitseliste piirangualadega. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Ala on uuritud geoloogilise uuringuga „Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022).“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22251, EGF 9863). Varasemalt alal uuringuid toimunud ei ole. Katendiks on alal valdavalt kruusarohke mullakiht, mille paksuseks mõõdeti 0,2-0,6 m (keskmine 0,36 m). Kasulik kiht on geneesilt seotud Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega, mille moodustab peamiselt eriteraline kruusliiv (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi ülemises osas on materjal suurema kruusasisaldusega, sügavusega liiva osakaal kasvab ning materjal muutub kohati savikamaks. Kasuliku kihi setete paksus on kuni 2,9 m ja need lasuvad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu detriitsel, peitkristalsel lubjakivil, korall-lubjakivil või savikal dolokivil (S1rk2). Geoloogilise uuringu käigus avatud lamam paiknes absoluutkõrgustel 57,5-62,5 m. Järgnevas tabelis on toodud uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige. Tabel 1 - Maardla üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kihi nimetus Min Maks Keskmine indeks kiht Kruusane kasvukiht 0,20 1,00 0,45 Q2_s - Eriteraline kruusliiv 0,00 2,9 2,31 Q1jrVr_g + Lubjakivi - - - - Alal levib Silur-Ordoviitsiumi veekompleks, mille puhul on Lellapere karjääri alal tegemist kaitsmata põhjaveega. Lellapere uuringuruumis 04.11.2022. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski kaevandis. Samuti ei esinenud uuringuruumi vahetus läheduses veekogusid, kust oleks olnud võimalik veetaset mõõta. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Uuringu käigus võeti kokku 12 kaevandist 9 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks (üldmetraažiga 20,75 m), millest kõik iseloomustavad kasuliku kihti. Ühest kaevandist võetud kruusakamast materjalist tehti ka purunemiskindluse katse ning lisaks filtratsiooniomaduste määramise katse. Materjali põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal on toodud järgmises tabelis. Tabel 2 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad Kaalutud Näitajad: Min Maks keskmine Kogu uuringuruumi kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 27,0 13,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 73,0 97,0 86,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 12,1 34,2 23,0 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 13,6 35,3 26,3 Ploki 1 aT kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 24,0 13,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 76,0 97,0 86,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 18,4 34,2 26,1 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 24,2 35,3 29,9 Kogu uuringuruumi looduslikus materjalis on kruusafraktsiooni sisaldus mõõdukas, jäädes plokis 1 vahemikku 3,0–24,0% (keskmine 13,4%). Liivafraktsiooni sisaldus koos peenosisega on 76,0–97,0% (keskmine 86,6%) ning peenosist (terasuurus <0,063 mm) on 18,4-34,2% (keskmine 26,1%). Materjali purunemiskindluseks saadi 38 ja filtratsiooniks <0,1. Kaalutud keskmiste omaduste poolest on kogu Lellapere maardla loodusliku materjali puhul tegemist täiteliivaga. Maardla maavara on arvele võetud kahe plokina millest käesolevalt taotletakse kaevandamiseks ploki 1 maavara. Ploki 1 aT pindala on 1,98 ha. Ploki 1 aT piiresse jääva katendi maht on ca 10 tuh m3 (keskmine paksus 0,51 m), millest muld moodustab 7 tuh m3. Lisaks asub alal ka kivivalle mahuga 1 tuh m3. Arvele võetud maavaravaru kogus plokis 1 aT on 34 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus on seega: 34 tuh m3 / 1,98 ha ≈ 1,72 m. 5 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Lellapere karjääri mäeeraldis (pindala 1,98 ha) pindalaliselt kattub Lellapere liivamaardla aktiivse tarbevaruplokiga, plokk 1 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 1 lamam. Taotletava teenindusmaa (pindala 2,09 ha) piiride valikul lähtuti mäeeraldise lahustükkide piiridest ja vajadusest neid ühendada. 5.2 Kaevandatavad varud Taotletaval Lellapere liivakarjääri mäeeraldisel paikneb 34 tuh m3 täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust ~0,51 m ja kasuliku kihi keskmist paksust 1,72 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4,5 m. Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 4 tuh m³ täiteliiva. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 34 - 4= 30 tuh m3. 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Lellapere liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik asfaltkattega Kehtna-Põlma maanteelt (tunnus: 20149). Väljaveo tee rajamiseks tuleb määrata optimaalne väljaveotee asukoht ja vastavalt EhS § 99 lõikele 3 küsida Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. Maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb viia tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi ulatuses (30 m) enne tolmuvaba kattega riigiteega ristumist, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Projekti koostamise nõuded väljastab Transpordiamet kinnisasja omaniku või tema volitatud esindaja taotluse alusel. Karjäär paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes vahetult maantee ääres, mille kaudu ühes suunas on ühendus ca 2 km kaugusel kulgeva Rapla – Järvakandi – Kergu maanteega ja teises suunas ca 4 km kaugusel kulgeva Tallinn – Rapla – Türi maanteega. Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 18. detsember 2024 otsusele nr 1-2/192 ei kasutata Lellapere liivakarjäärist maavara väljaveol ega tagasitäitel transpordiks Kehtna valla kohalikke teid. Rail-Baltica trassikoridor, sh sellega seotud taristuobjekt Põlma tee viadukt jääb karjäärist vaid 1 km kaugusele. 6 Taotletav mäeeraldis on osaliselt metsaga kaetud, mistõttu tuleb enne kaevandamise alustamist teostada metsa raadamine. Suurema osa alast moodustab põllumaa, millelt on aegade jooksul korjatud kive, mis on kuhjatud metsa äärde vallidesse. Peale metsa raadamist, kändude juurimist ja kivivallide teisaldamist tuleb eemaldada katend, mis koosneb käsitletaval alal mullast ja kruusasest kasvukihist. Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi, et seda saaks kasutada peale kaevandamist põllumaa taastamiseks. Katendi maht on ca 10 tuh m3 (keskmine paksus 0,51 m), millest muld moodustab 7 tuh m3. Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 18. detsember 2024 otsusele nr 1-2/192 tuleb kauem kui üks aasta avatud karjääri korral ladustada kooritud huumuskihti kuni 50 cm tüsedusena, mille peal tagada mullaviljakuse säilimiseks taimkatte olemasolu. Kasuliku kihi moodustab eriteraline Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu kruusliiv (Q1jrVr_g), mille lamamiks on Ülem-Raikküla alamkihistu karbonaatsed kivimid (S1rk2). Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Kogu maavara paiknes uuringu ajal pealpool põhjaveetaset. Kasuliku kihi väljamine on võimalik ühe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 7 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole, aga ala külgneb kaitsealuse liigi elupaigaga. 7.1 Vesi Kogu mäeeraldisse hõlmatud maavara paikneb pealpool uuringuaegset veetaset. Seega puudub kaevandamisel mõju veetasemele. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala 8 saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine paikneb taotletava Lellapere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~160 m loode suunas Sepa kinnistul (tunnus: 29202:005:0199) teiselpool Kehtna-Põlma maanteed. Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima majapidamise kaugust 160 m võiks müratase ulatuda seal tasemeni: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 160 + 11) = 55 𝑑𝐵 Praktikas ei paikneks müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. 9 Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991- 2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) 2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 10 Karjääris ~12000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 12000 0,0022 × = 0,026 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 5 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + 0,0011 + (5 ∗ 0,0022) = 0,0127 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~12000 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 12000 0,0127 ∗ = 0,152 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,152 t /a. Heitkogused jäävad alla künniskoguse ka juhul, kui realiseerub karjääri ammendamine ühe aastaga. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 7.4 Mõju kaitsealusele liigile Lellapere maardla idaosa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) elupaigaga (tunnus: KLO9121326). Põldtsiitsitaja asustab kuiva kultuurmaastikku, kus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid ning kõrgemaid lauluposte. Samuti eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. 2023. aastal Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud eksperthinnangus „Eksperthinnang Lellapere uuringuruumis kaevandamise võimalikust mõjust II kaitsekategooria linnuliigi käekäigule“(Kunter Tätte, PhD, 12.10.2023) leidis kinnitust, et põldtsiitsitaja pesitseb jätkuvalt varasemalt kindlaks tehtud elupaigas. Ekspert selgitas, et praeguse madala ja väheneva arvukuse juures on väga sage nähtus, et isegi pikalt kasutuses olnud põldtsiitsitaja elupaigad jäävad ühel hetkel iseenesest tühjaks ning, et seejärel on vastavalt põldtsiitsitaja kaitse- ja tegevuskavale ala looduskaitse alt maha arvatav. Eksperthinnangus leiti, et kuna põldtsiitsitaja on inimhäiringute osas tundlikupoolne peaks võimalik kaevandamise ja muud häirivad tööd toimuma elupaiga piiride kõrval ainult väljaspool pesitsusperioodi. 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Taotletavas Lellapere liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb valdavalt kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Praegune maakasutaja soovib ala ka edaspidi kasutada põllumajanduslikul eesmärgil. Geoloogilise uuringu tulemustele tuginedes on ala kasutamine põllumaana võimalik ka lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest, sest uuringuruumis ei avatud kaevandites veetaset, kuna see asus uurimissügavusest sügavamal. Eelnevast tulenevalt kavandatakse kaevandatud ala korrastada maatulundusmaaks (põld) (Gr lisa 3). Kaevandatud maa selliselt korrastamiseks tuleb enne kaevandamist alalt kooritud muld alale tagasi laotada. Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 18. detsember 2024 otsusele nr 1-2/192 tuleb Lellapere liivakarjääri kaevandatud maa korrastada põllumaaks vastavalt eskiislahendusele nr 24/5009 (Lisa 2). Eskiislahenduse kohaselt: „Tagasitäitmisel ja täidetud maapinna planeerimisel tuleb ala kujundada kaldega lõunasse-edelasse selliselt, et korrastatud alalt saaks sademete ja lumesulavesi liikuma ehk et mäeeraldisele ei tekiks sulglohke. Piirkonna sademe- ja lumesulavee üldine voolusuund jääb samaks. Tervikliku põllumaa taastamiseks ja põllu harimiseks vajalike tingimuste loomiseks tuleb üleminekud külgnevale maapinnale kujundada nõlvusega maksimaalselt 1 : 19 (3°). Tagasitäitmiseks ja maapinna planeerimiseks on karjääri korrastamisel otstarbekas kasutada huumusmulda või samadel taristuehitusobjektidel, kus realiseeritakse taotletava liivakarjääri maavara, 12 tekkivat väljakaevet (17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*).“ Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Kuna geoloogiline uuring toimus veevaesel ajal on otstarbekas kaevandamisel jooksvalt veenduda, et vesi ei kogune karjääri süvendisse ja vastasel korral korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud olukorrast. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Lellapere liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 2,09 ha x 2000 € ≈ 4 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 9.01.2025 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 07.05.2024 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 06.05.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8, LKS § 53 lg 1 Teabevaldaja: Maa-amet KORRALDUS 7. mai 2024 nr 1-17/24/1052 Rapla maakonna Lellapere liivamaardla registrisse kandmine OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas Marina Minerals OÜ volitusel Maa-ametile Lellapere uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022).“ (saabunud 10.04.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/1427-8, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste alusel (Keskkonnaamet on 20.09.2022 korraldusega nr DM-120146-11 andnud Marina Minerals OÜ-le Lellapere uuringuruumi uuringuloa nr L.MU/516752). Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas riigile kuuluvatel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Siili (tunnus: 29202:005:0160), Laudapõllu (tunnus 29202:005:0088) ja Tuka (tunnus 29202:005:0159), millede volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes moodustatud plokid asuvad suuremas osas Lellapere uuringuruumis ning ulatuvad põhjaservaga ~18 m ulatuses väljapoole uuringuruumi piiri. Aruandes on selgitatud, et uuringu tulemused näitasid, et maavara levik ja liivalasundi suuremad paksused on seotud eelkõige uuringuala põhjaossa jääva alaga, millega külgnevalt kulgeb riigitee nr 20149 Kehtna-Põlma ning arvestatavas koguses jääb maavaravaru nimetatud maantee kaitsevööndisse. Aruandele on lisatud Transpordiameti 24.01.2023 kooskõlastus nr 7.1-7/23/1818-2, mille kohaselt Transpordiamet nõustub Lellapere uuringuruumi liivavarude kinnitamisega riigitee 20149 Kehtna-Põlma kaitsevööndis km 3,885-4,195, vähima kaugusega 11 m riigitee välimisest servast. Keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korrast. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Aruandes moodustatud 1. ja 2. plokil asuvad Elering AS-le kuuluvad 35-110 kV kõrgepinge elektriõhuliinid Kehtna – Järvakandi (väline ID L026) ja Rapla – Kehtna (väline ID L025). Aruandele on lisatud Elering AS 14.02.2023 tehnilised tingimused nr 12-9/2023/40 varu kinnitamiseks ja hilisemaks kaevandamiseks. Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb õhuliini teenindamiseks masti ümber säilitada saar, mis on olemasoleva kõrgusega maa-ala, vähemalt 25 m raadiusega olemasoleva masti teljest. Masti alustele saartele rajada sissesõidutee, mille laius on minimaalselt 4 m. Masti teenindamiseks jäetud maa-ala ja sissesõidu tee servad peavad olema  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS stabiilsed, s.t. ei tohi olla varisemisohtlikud ka pärast karjääri ammendumist. Kergtee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine Elering AS on keelatud 110 kV õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16 m. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. Kaevetöödel tuleb säilitada minimaalselt algne või suurem gabariit maapinna ja õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada. Varu arvutuse plokkidest jäeti välja Elektrilevi OÜ-le kuuluva 1-20 kV keskpingeliini PURKU:KHT kaitsevööndi ala ning Elering AS kõrgepinge liinide masti teljest 25 m raadiusega ala. Aruandes moodustatud 2. plokk kattub II kategooria kaitsealuse liigi Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) elupaigaga (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9121326). Aruandes moodustatud 2. plokk, mis kattub kaitsealuse liigi elupaigaga, hinnatakse passiivseks tarbevaruks. Aruandele lisatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud eksperthinnangus leiti, et põldtsiitsitaja pesitseb jätkuvalt varasemalt kindlaks tehtud elupaigas (KLO9121326). Kuna põldtsiitsitaja on inimhäiringute osas tundlikupoolne peaks tulevikus võimalik kaevandamise ja muud häirivad tööd toimuma 1. ploki alal ainult väljaspool pesitsusperioodi. Kaevandamise ja hilisema ala korrastamise käigus on võimalik ka liigile sobiva maastiku kujundamine. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 04.11.2022 maavarade registrisse piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha –34 tuh m3 (aruandes 1. plokk,), 1.2. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha – 65 tuh m3 (aruandes 2. plokk, kaitsealuse liigi elupaik). 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 varu maavarade registrisse Lellapere liivamaardlana. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, Marina Minerals OÜ-le, Keskkonnaametile, Kehtna Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  RAPLA MAAKOND KEHTNA VALD LELLAPERE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI LELLAPERE LIIVAKARJÄÄR Tellija: Marina Minerals OÜ Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24099 Tallinn 2025 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 5 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 6 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 6 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 6 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 8 7.1 Vesi ................................................................................................................ 8 7.2 Müra ............................................................................................................... 8 7.3 Heitkoguste hinnang ...................................................................................... 9 7.4 Mõju kaitsealusele liigile ............................................................................. 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 12 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 7.05.2024 korraldus nr 1-17/24/1052. 2. Lellapere liivakarjääri põllumaaks korrastamise eskiislahendus (töö nr 24/5009) GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022).“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ tellimusel teostas 2022. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu1 Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis (loa nr: L.MU/516752, kehtivusaeg: 20.09.2025). Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti 7.05.2024 korraldusega nr 1-17/24/1052 arvele võetud Lellapere liivamaardla (registrikaardi nr 1025) maavara plokkidena 1 aT ja 2pT. Maardla paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes vahetult maantee ääres, mille kaudu ühes suunas on ühendus ca 2 km kaugusel kulgeva Rapla – Järvakandi – Kergu maanteega ja teises suunas ca 4 km kaugusel kulgeva Tallinn – Rapla – Türi maanteega. Rail-Baltica trassikoridor, sh sellega seotud taristuobjekt Põlma tee viadukt jääb uuringulast vaid 1 km kaugusele. Kaevandamiseks taotletava maavara hea asukoht aitab minimeerida materjali transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ning samuti vähendada ehitusmaksumust. Käesolevaga taotleb Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Lellapere liivakarjääris, mis hõlmab Lellapere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 täielikult. Luba taotletakse 4 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehitus ja teedeehitus valdkonnas. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Lellapere liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 1,98 ha ja teenindusmaa pindalaga 2,09 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa paiknevad riigi omandisse kuuluvatel Siili (tunnus: 29202:005:0160; pindala 2,40 ha), Laudapõllu (tunnus: 29202:005:0088; pindala 11,27 ha) ja Tuka (tunnus: 29202:005:0159; pindala 6,44 ha) kinnistutel, mille valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Mäeeraldisest ja selle teenindusmaast põhja pool kulgeb Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149), mille kaitsevööndiga karjäär kattub. Kattumine on kooskõlastatud Transpordiameti 24.01.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/1818-2. Läänes on külgnemine maaüksustega Sepa (tunnus: 29202:005:1232), Suure-Värava (tunnus: 29202:005:0012) ja Kase (tunnus: 29202:005:0009) idas jätkuvad Siili ja Tuka maaüksused. Lellapere liivakarjääri piirist umbes 140 m kirde pool asub Telia Eesti AS hallatav raadiosidemast (tunnus: 43856061) ja 300 m ida pool Elering AS halduses olev Kehtna alajaam (tunnus: A017). Karjääri vahetus läheduses ei ole asustust, lähim majapidamine asub ca 160 m kaugusel loodes. Lähim asula on Kehtna alevik, mis asub 3 km kaugusel kirdes. Ala läbivad Elering AS hallatavad kõrgepinge elektriõhuliinid Rapla – Kehtna (tunnus: L025) ja Kehtna – Järvakandi (tunnus: L026), mille kaitsevööndis töötamine on kooskõlastatud Elering AS tehniliste tingimustega Nr 12-9/2023/40 (14.02.2023) 1 2024. Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022). OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22251, EGF 9863 3 Mäeeraldise alade vahel kattub mäeeraldise teenindusmaa Elektrilevi OÜ hallatava keskpinge elektriõhuliini AS-50 (tunnus: 295976) kaitsevööndiga. Kaitsevööndis ei kavandata pinnasetöid, katendi või toodangu ladustamist või laadimist ega muid Ehitusseadustiku § 77 nimetatud tegevusi. Karjääriga külgnev Lellapere maardla idaosa kattub II kategooria kaitsealuse liigi, põldtsiitsitaja elupaigaga (Emberiza hortulana; KLO9121326). Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu muude looduskaitseliste piirangualadega. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Ala on uuritud geoloogilise uuringuga „Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022).“ (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 22251, EGF 9863). Varasemalt alal uuringuid toimunud ei ole. Katendiks on alal valdavalt kruusarohke mullakiht, mille paksuseks mõõdeti 0,2-0,6 m (keskmine 0,36 m). Kasulik kiht on geneesilt seotud Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega, mille moodustab peamiselt eriteraline kruusliiv (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi ülemises osas on materjal suurema kruusasisaldusega, sügavusega liiva osakaal kasvab ning materjal muutub kohati savikamaks. Kasuliku kihi setete paksus on kuni 2,9 m ja need lasuvad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu detriitsel, peitkristalsel lubjakivil, korall-lubjakivil või savikal dolokivil (S1rk2). Geoloogilise uuringu käigus avatud lamam paiknes absoluutkõrgustel 57,5-62,5 m. Järgnevas tabelis on toodud uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige. Tabel 1 - Maardla üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kihi nimetus Min Maks Keskmine indeks kiht Kruusane kasvukiht 0,20 1,00 0,45 Q2_s - Eriteraline kruusliiv 0,00 2,9 2,31 Q1jrVr_g + Lubjakivi - - - - Alal levib Silur-Ordoviitsiumi veekompleks, mille puhul on Lellapere karjääri alal tegemist kaitsmata põhjaveega. Lellapere uuringuruumis 04.11.2022. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski kaevandis. Samuti ei esinenud uuringuruumi vahetus läheduses veekogusid, kust oleks olnud võimalik veetaset mõõta. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Uuringu käigus võeti kokku 12 kaevandist 9 proovi materjali granulomeetrilise koostise hindamiseks (üldmetraažiga 20,75 m), millest kõik iseloomustavad kasuliku kihti. Ühest kaevandist võetud kruusakamast materjalist tehti ka purunemiskindluse katse ning lisaks filtratsiooniomaduste määramise katse. Materjali põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal on toodud järgmises tabelis. Tabel 2 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad Kaalutud Näitajad: Min Maks keskmine Kogu uuringuruumi kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 27,0 13,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 73,0 97,0 86,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 12,1 34,2 23,0 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 13,6 35,3 26,3 Ploki 1 aT kaalutud keskmised näitajad Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 24,0 13,4 Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 76,0 97,0 86,6 Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 18,4 34,2 26,1 Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38 Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1 Peenosise % ainult liivafraktsioonist 24,2 35,3 29,9 Kogu uuringuruumi looduslikus materjalis on kruusafraktsiooni sisaldus mõõdukas, jäädes plokis 1 vahemikku 3,0–24,0% (keskmine 13,4%). Liivafraktsiooni sisaldus koos peenosisega on 76,0–97,0% (keskmine 86,6%) ning peenosist (terasuurus <0,063 mm) on 18,4-34,2% (keskmine 26,1%). Materjali purunemiskindluseks saadi 38 ja filtratsiooniks <0,1. Kaalutud keskmiste omaduste poolest on kogu Lellapere maardla loodusliku materjali puhul tegemist täiteliivaga. Maardla maavara on arvele võetud kahe plokina millest käesolevalt taotletakse kaevandamiseks ploki 1 maavara. Ploki 1 aT pindala on 1,98 ha. Ploki 1 aT piiresse jääva katendi maht on ca 10 tuh m3 (keskmine paksus 0,51 m), millest muld moodustab 7 tuh m3. Lisaks asub alal ka kivivalle mahuga 1 tuh m3. Arvele võetud maavaravaru kogus plokis 1 aT on 34 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus on seega: 34 tuh m3 / 1,98 ha ≈ 1,72 m. 5 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Lellapere karjääri mäeeraldis (pindala 1,98 ha) pindalaliselt kattub Lellapere liivamaardla aktiivse tarbevaruplokiga, plokk 1 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 1 lamam. Taotletava teenindusmaa (pindala 2,09 ha) piiride valikul lähtuti mäeeraldise lahustükkide piiridest ja vajadusest neid ühendada. 5.2 Kaevandatavad varud Taotletaval Lellapere liivakarjääri mäeeraldisel paikneb 34 tuh m3 täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust ~0,51 m ja kasuliku kihi keskmist paksust 1,72 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4,5 m. Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 4 tuh m³ täiteliiva. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 34 - 4= 30 tuh m3. 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Lellapere liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on võimalik asfaltkattega Kehtna-Põlma maanteelt (tunnus: 20149). Väljaveo tee rajamiseks tuleb määrata optimaalne väljaveotee asukoht ja vastavalt EhS § 99 lõikele 3 küsida Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. Maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb viia tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi ulatuses (30 m) enne tolmuvaba kattega riigiteega ristumist, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Projekti koostamise nõuded väljastab Transpordiamet kinnisasja omaniku või tema volitatud esindaja taotluse alusel. Karjäär paikneb logistiliselt soodsas kohas, asudes vahetult maantee ääres, mille kaudu ühes suunas on ühendus ca 2 km kaugusel kulgeva Rapla – Järvakandi – Kergu maanteega ja teises suunas ca 4 km kaugusel kulgeva Tallinn – Rapla – Türi maanteega. Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 18. detsember 2024 otsusele nr 1-2/192 ei kasutata Lellapere liivakarjäärist maavara väljaveol ega tagasitäitel transpordiks Kehtna valla kohalikke teid. Rail-Baltica trassikoridor, sh sellega seotud taristuobjekt Põlma tee viadukt jääb karjäärist vaid 1 km kaugusele. 6 Taotletav mäeeraldis on osaliselt metsaga kaetud, mistõttu tuleb enne kaevandamise alustamist teostada metsa raadamine. Suurema osa alast moodustab põllumaa, millelt on aegade jooksul korjatud kive, mis on kuhjatud metsa äärde vallidesse. Peale metsa raadamist, kändude juurimist ja kivivallide teisaldamist tuleb eemaldada katend, mis koosneb käsitletaval alal mullast ja kruusasest kasvukihist. Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi, et seda saaks kasutada peale kaevandamist põllumaa taastamiseks. Katendi maht on ca 10 tuh m3 (keskmine paksus 0,51 m), millest muld moodustab 7 tuh m3. Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 18. detsember 2024 otsusele nr 1-2/192 tuleb kauem kui üks aasta avatud karjääri korral ladustada kooritud huumuskihti kuni 50 cm tüsedusena, mille peal tagada mullaviljakuse säilimiseks taimkatte olemasolu. Kasuliku kihi moodustab eriteraline Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu kruusliiv (Q1jrVr_g), mille lamamiks on Ülem-Raikküla alamkihistu karbonaatsed kivimid (S1rk2). Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Kogu maavara paiknes uuringu ajal pealpool põhjaveetaset. Kasuliku kihi väljamine on võimalik ühe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist (sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri süvendisse. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 7 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole, aga ala külgneb kaitsealuse liigi elupaigaga. 7.1 Vesi Kogu mäeeraldisse hõlmatud maavara paikneb pealpool uuringuaegset veetaset. Seega puudub kaevandamisel mõju veetasemele. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks. 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala 8 saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine paikneb taotletava Lellapere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~160 m loode suunas Sepa kinnistul (tunnus: 29202:005:0199) teiselpool Kehtna-Põlma maanteed. Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima majapidamise kaugust 160 m võiks müratase ulatuda seal tasemeni: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 160 + 11) = 55 𝑑𝐵 Praktikas ei paikneks müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. 9 Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991- 2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) 2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 10 Karjääris ~12000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 12000 0,0022 × = 0,026 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 5 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + 0,0011 + (5 ∗ 0,0022) = 0,0127 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~12000 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 12000 0,0127 ∗ = 0,152 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,152 t /a. Heitkogused jäävad alla künniskoguse ka juhul, kui realiseerub karjääri ammendamine ühe aastaga. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 7.4 Mõju kaitsealusele liigile Lellapere maardla idaosa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) elupaigaga (tunnus: KLO9121326). Põldtsiitsitaja asustab kuiva kultuurmaastikku, kus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid ning kõrgemaid lauluposte. Samuti eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. 2023. aastal Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud eksperthinnangus „Eksperthinnang Lellapere uuringuruumis kaevandamise võimalikust mõjust II kaitsekategooria linnuliigi käekäigule“(Kunter Tätte, PhD, 12.10.2023) leidis kinnitust, et põldtsiitsitaja pesitseb jätkuvalt varasemalt kindlaks tehtud elupaigas. Ekspert selgitas, et praeguse madala ja väheneva arvukuse juures on väga sage nähtus, et isegi pikalt kasutuses olnud põldtsiitsitaja elupaigad jäävad ühel hetkel iseenesest tühjaks ning, et seejärel on vastavalt põldtsiitsitaja kaitse- ja tegevuskavale ala looduskaitse alt maha arvatav. Eksperthinnangus leiti, et kuna põldtsiitsitaja on inimhäiringute osas tundlikupoolne peaks võimalik kaevandamise ja muud häirivad tööd toimuma elupaiga piiride kõrval ainult väljaspool pesitsusperioodi. 11 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Taotletavas Lellapere liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb valdavalt kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Praegune maakasutaja soovib ala ka edaspidi kasutada põllumajanduslikul eesmärgil. Geoloogilise uuringu tulemustele tuginedes on ala kasutamine põllumaana võimalik ka lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest, sest uuringuruumis ei avatud kaevandites veetaset, kuna see asus uurimissügavusest sügavamal. Eelnevast tulenevalt kavandatakse kaevandatud ala korrastada maatulundusmaaks (põld) (Gr lisa 3). Kaevandatud maa selliselt korrastamiseks tuleb enne kaevandamist alalt kooritud muld alale tagasi laotada. Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 18. detsember 2024 otsusele nr 1-2/192 tuleb Lellapere liivakarjääri kaevandatud maa korrastada põllumaaks vastavalt eskiislahendusele nr 24/5009 (Lisa 2). Eskiislahenduse kohaselt: „Tagasitäitmisel ja täidetud maapinna planeerimisel tuleb ala kujundada kaldega lõunasse-edelasse selliselt, et korrastatud alalt saaks sademete ja lumesulavesi liikuma ehk et mäeeraldisele ei tekiks sulglohke. Piirkonna sademe- ja lumesulavee üldine voolusuund jääb samaks. Tervikliku põllumaa taastamiseks ja põllu harimiseks vajalike tingimuste loomiseks tuleb üleminekud külgnevale maapinnale kujundada nõlvusega maksimaalselt 1 : 19 (3°). Tagasitäitmiseks ja maapinna planeerimiseks on karjääri korrastamisel otstarbekas kasutada huumusmulda või samadel taristuehitusobjektidel, kus realiseeritakse taotletava liivakarjääri maavara, 12 tekkivat väljakaevet (17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*).“ Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Kuna geoloogiline uuring toimus veevaesel ajal on otstarbekas kaevandamisel jooksvalt veenduda, et vesi ei kogune karjääri süvendisse ja vastasel korral korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud olukorrast. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Lellapere liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 2,09 ha x 2000 € ≈ 4 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 9.01.2025 13  ASENDISKEEM M 1:50 000 64.10 64.22 64.37 N Kaardileht 6314 (Rapla) 6323 (Kaiu) 64.33 ee mat Pı l 63.61 n ta- h 9Ke 0 5 5 64 4 0 :5 64.57 201 0101 : 62.99 63.38 64.18 293 64.52 62.32 63.87 61.20 61.12 61.37 61.44 61.89 62.21 63 62.72 63.32 64.36 63.82 64 64.24 64.57 W E 63.93 61.13 ELA02 7 9(307171) 61.66 62 61.87 A 64.31 61.44 63.85 64.21 60.93 61.41 62.65 64.18 64.58 64.81 61 63.95 61.47 61.89 63.62 63.75 64.25 64.33 60.85 64.39 6 A 63.28 23 1 1 64.73 ma Pı l 22 62.89 64.87 62.00 62.71 63.00 63.97 1 63.97 64.78 60.92 62.18 63.54 14 64.16 65.08 61.10 21 II 61.57 61.47 61.77 62 61.97 62.09 62.31 62.32 62.91 13 63.00 63.14 63.57 63.86 64.33 64.51 65.05 S 61.97 62.13 62.95 64.76 6 12 62.12 62.16 62.57 3 64.49 64.95 65.34 61.65 61.79 64.13 64.63 61.07 62.91 61 62.17 62.01 62.43 63.28 63.47 63.98 Plokk 2 pT 61.69 62.36 64.56 64.90 62.33 62.01 65.27 61.46 64.24 62.89 63.04 63.85 62.24 65.12 6 64.17 64.79 61.77 62.32 62.67 3 K04 64.32 64.49 65.72 63.53 63.64 0.6 64.98 65.12 62.47 62.48 62.97 63.46 64.09 64.31 64.57 64.73 64.88 61.30 61.82 63.97 2.8 K05 65.03 65.22 60.91 65 62.00 vaher 64.39 61.68 62.95 63.71 63.42 65 64 26 64.98 64.24 64.92 62.57 62.67 K01 62.76 haab 0.24 64.69 0.3 64.69 Lellapere 0.6 62.54 65.12 lepp 2 2 64.64 61.7264.612.9 65.08 liivakarjr 61.84 1.8 62.56 63.50 63.58 64.08 64.43 66.73 66.79 63.73 Lellapere 62.93 63.01 64.98 62.85 63.74 64.07 64.76 katend 64.33 63.99 62.61 60.16 63.31 64.28 64.68 64.46 65.90 63.37 maardla 62 61.57 64.28 62.72 66.52 64.73 Sepa 62.88 63.67 64.18 64.37 Siili 64.63 65.01 65.07 63.28 64.18 64.03 63.33 65.0265.17 29202:005:1232 62.19 64.30 64.32 62.87 64.22 29202:005:0160 64.93 65.11 64.97 kivivall kivivall 64.23 61.54 61.81 63.83 64.40 64.83 62.48 64.18 63.53 64.91 65.02 65.04 6 63.56 65.03 63.29 64.45 3 63.34 64.31 64.74 63.78 63.34 64.34 64.74 65.08 64.58 65 65.20 63.57 64.11 64.32 61.97 63.12 63.5763.72 65.09 62.30 62.87 64.22 64.75 63.56 64.83 61.57 63.01 64.37 64.62 62.89 62.79 63.33 K02 63.66 64.08 64.223 3 64.76 64.22 64.31 64.68 64.18 I 62.57 62.92 1.0 63.64 63.69 63.48 64.89 64.42 64.58 64.42 63.36 61.94 kivivall 64.45 2.1 60.59 64.27 65.31 64.39 64.23 62.42 63.59 64.37 62.22 11 62.68 63.28 63.98 64.38 64.62 ’64.12 I 64.17 64.46 64.21 20 64.07 64.17 64.33 64 62.61 63.24 63.79 64.22 64.01 64.01 63.33 64.16 64 63.75 63.88 64.06 62.76 63.01 63.22 63.94 kV 64.05 63.87 K03 62.99 63.17 63.77 1 10 64.070.6 - V 35 0k 64.08 62.01 64.02 63.09 63.62 6) - 62.59 61.68 60.672.8 63.78 2 11 62.58 62.23 63.06 63.22 63.83 L0 5 63.23 ( )3 62 62.87 4 4 V ndi 25 Pıld 62.19 k 0 Tuka M˜EERALDISE 63.30 20 ka ( L va na 63.94 - r 29202:005:0159 62.96 6 )1 63.59 J h t 63.92 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 7 - Ke 9 63.33 a 63.08 62.55 63 29 5 n a- ht l 62.07 PIIRIANDMED PIIRIANDMED ( 10 Plokk 1 aT 62.71 50 Ke Rap 00 19 5 - in i i 63.34 AS l in 63.53 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid Y=5471 63.01 hu hul 60 61.72 62.05 Pıld in i iı r r 63.43 62.83 l t iı 62.23 punkti punkti ı hu 62.86 lek ekt K07 5 r ti E El 63.41 nr X Y nr X Y 18 9 ek Plokk 2 pT El 62.32 62.73 61.99 62.06 62.01 63.05 62.90 61.91 62 59.31 0.3 1 6529225.39 547279.96 1 6529225.39 547279.96 3 6 X=6529100 62.30 8 2.4+ met vai 62.08 6 15 6 62.40 62.80 62.33 2 6529194.59 547262.18 2 6529194.59 547262.18 61.81 Pıld 11 62.44 62.08 17 62.20 62.33 3 6529166.20 547256.52 3 6529166.20 547256.52 61.41 62.75 Pıld 62.22 62.79 61.91 62.31 20 16 K12 K09 4 6529136.02 547259.59 4 6529136.02 547259.59 7 0.2 0.25 25 62.38 Suure-Vrava 61.52 62.11 7 62.08 62.29 0.65+ 62.28 5 6529113.02 547267.97 5 6529113.02 547267.97 0.8 61.48 62.17 29202:005:0012 61.23 16 61.08 62.29 10 62.40 21 12 61.76 6 6529099.64 547246.45 6 6529095.99 547278.45 62 61 61.39 61.94 8 9 62.30 19 62.02 61.80 7 6529085.99 547224.49 7 6529071.97 547304.13 61.57 62 62.22 62.09 15 24 61.64 61.85 17 8 6529100.89 547211.02 8 6529059.27 547340.53 18 Laudapıllu Pıld 61.91 9 6529107.15 547202.30 9 6529059.19 547372.42 60.79 61.50 61.08 29202:005:0088 10 6529123.78 547188.79 10 6529066.96 547401.71 61.33 61.65 61.21 61.88 61.79 11 6529159.23 547175.44 11 6529083.41 547424.59 60.76 60.93 61.77 61.02 60 61.76 12 6529217.00 547153.68 12 6529078.72 547434.47 61 60.63 60.24 60.74 60.95 13 6529219.30 547233.61 13 6528975.40 547309.33 LEPPEM˜RGID: 60.72 61.63 14 6529223.54 547271.24 14 6529029.24 547265.60 61.34 1 60.92 61.55 Taotletava meeraldise piir, piiripunkt ja selle number met vai 15 6529095.99 547278.45 15 6529068.53 547234.28 Plokk 1 aT 60.14 60.19 60.38 1 60.47 60.60 16 6529071.97 547304.13 16 6529085.99 547224.49 23 Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 59 61.59 17 6529059.27 547340.53 17 6529100.89 547211.02 60.14 14 Maavaravaru ploki kontuur ja number Pıld 60.70 18 6529059.19 547372.42 18 6529107.15 547202.30 60.28 Plokk 1 aT aT - aktiivne tarbevaru 59.81 61.24 60.01 60.12 19 6529066.96 547401.71 19 6529123.78 547188.79 61 pT - passiivne tarbevaru 59.74 60 60.48 20 6529083.41 547424.59 20 6529159.23 547175.44 Tuka K08 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 21 6529078.72 547434.47 21 6529217.00 547153.68 29202:005:0159 0.6 59.68 59.68 58 1.4+ 57.68 60.57 22 6528975.40 547309.33 22 6529219.30 547233.61 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 59.61 23 6529029.24 547265.60 23 6529223.54 547271.24 59.71 59.75 60.12 Kase 24 6529068.53 547234.28 63 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 29202:005:0009 59.77 Pindala 2.09 ha 25 6529082.66 547257.01 59.67 61 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 59.61 60.32 22 59.91 Pindala 1.98 ha Avalikult kasutatava tee kaitsevnd 59.70 II ’ 13 Elektripaigaldise kaitsevnd M˜RKUSED: 59.61 59.93 59.73 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; Sideehitise kaitsevnd 59.88 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Pıld 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; 59.88 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; K10 Uuringupunkti number 0.35 Kattekihi paksus, m 59.93 5. Kasutatud: 61.86 Suudme kırgus, abs m Uuringupunkt 0.65 Kasuliku kihi paksus, m - Lellapere uuringuruumi topograafiline plaan, O J. Viru Markeideribroo 03.01.2023; 60.86 Meeraldise lamami kırgus*, m - Maa-ameti pıhikaart. * - vljaspool meeraldise 6. Lhtuvalt Looduskaitseseaduse § 53 ei ole plaanile kantud II kaitsekategooria liigi elupaika. piire kasuliku kihi lamam Rapla maakond Kehtna vald Y=547300 Gr lisa 1 Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir (lemine kattub meeraldise piiriga) LELLAPERE LIIVAKARJ˜˜R T nr 24099 Maardla piir (asendiskeemil) O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 1:1000 X=6528900 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A2 Joonmııtkava E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: 0 10 25 50 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 04.11.2022 Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MARINA MINERALS O Koostatud: Jalgpalli tn 21, 11312 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 09.04.2024 Tallinn, Harju maakond  W Geoloogiline lbilıige I-I’ E abs. m abs. m 68 68 Siili 67 29202:005:0160 67 66 66 Sepa K03 29202:005:1232 64.07 0.6 65 K02 60.67 2.8 65 1.0 63.69 2.1 60.59 64 64 0,6 63 63 1,0 62 Plokk 2 pT 62 Plokk 1 aT 61 61 3,1 3,4 60 60 59 59 Geoloogiline lbilıige II-II’ NW SE abs. m abs. m Siili 29202:005:0160 65 K02 65 1.0 63.69 2.1 60.59 64 K01 64 0.6 62.56 K07 Laudapıllu 1.8 0.3 29202:005:0088 60.16 62.01 63 2.4+ 63 1,0 59.31 62 0,6 62 0,3 Plokk 1 aT 61 K08 61 59.68 0.6 3,1 57.681.4+ 60 2,4 60 Plokk 1 aT 59 2,7 0,6 59 58 58 2,0 57 57 56 56 LEPPEM˜RGID: Taotletava meeraldise piir Katend Kaevandamisel jetav kaitsetervik 2 1: Nılvus 1:2 vastab kaldele 26 M˜RKUSED: Taotletava meeraldise teenindusmaa piir Kivivall 1. Kırgused EH2000 ssteemis; 2. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; Plokk 1 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number Geoloogiline kaevand: 3. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; Siili 4. Kasutatud: 29202:005:0160 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus Lellapere uuringuruumi topograafiline plaan, O J. Viru Markeideribroo 03.01.2023; K05 Uuringupunkti number Maa-ameti pıhikaart. 0.3 Kattekihi paksus, m 64.92 Suudme kırgus, abs m Uuringupunkt 5. Oodatav veetase on allpool meeraldise lamamit. 2.9 Kasuliku kihi paksus, m Avalikult kasutatava tee kaitsevnd 61.72 Meeraldise lamami* kırgus, m * - vljaspool meeraldise piire kasuliku kihi lamam Rapla maakond Kehtna vald Elektripaigaldise kaitsevnd Gr lisa 2 Kattekihi paksus, m 0,3 LELLAPERE LIIVAKARJ˜˜R T nr 24099 Eriteraline titeliiv Eriteraline titeliiv rohke kruusaga ( > 15% ) O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 Joonmııtkava E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1 : 100 lem-Raikkla alamkihistu lubjakivi L˜BILIKED I-I’...II-II’ 0 10 25 50 m Formaat A2 Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 3,2 Uuringupunkti sgavus, m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MARINA MINERALS O Koostatud: Jalgpalli tn 21, 11312 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 09.04.2024 Tallinn, Harju maakond  vaher haab 61.13 ELA02 7 9(307171) 62 61.87 63.93 64.91 lepp 65.44 61.66 64.31 64.98 64.41 61.44 63.85 64.21 65.37 64.03 60.93 61.41 62.65 64.18 64.58 64.81 61 63.95 64.18 K06 0,35 64.30 61.47 20149Ke 61.89 hn t aPõ - mat l ee 63.62 63.75 64.25 64.33 65.04 65.22 2,85 63.84 64.39 63.8164,58 23'14 1' A katend 63.77 63.28 64.73 64.45 64.28 63.97 Põma l 293010 : 010 :555 62.89 63.00 63.97 64.78 64.87 64.92 61,38 63.96 64.84 64 62.00 62.71 63.54 63.97 6 64.16 2 22'13 60.92 62.18 65.08 65.06 63.83 II 61.77 61.97 62.09 62.32 65.03 64.21 64.08 63.85 63.00 61.10 12 61.57 61.47 62.31 62.91 63.86 64.33 64.51 65.05 63.48 64.38 nd 64.80 63.63 63.51 62.12 61.97 62.13 62.16 62.57 62.95 63.14 63.74 1 64.76 64.95 64.97 63.92 63.37 64.37 ka te 64.31 katend 63.86 64.49 65.34 65.04 63.87 61.65 61.79 65.15 21' 62.20 62.77 63 64.13 64.63 61 61.07 63.42 64.37 61.69 62.17 63.98 Plokk 2 pT 64.56 64.90 65.09 65.22 64.06 63.62 63.47 63.24 61.46 61,90 63.40 64.24 65.27 63.37 65.60 64 63.34 62 64.79 65.12 64.87 64.18 63.58 61.77 64.17 katend 64.32 64.49 65.72 64.98 65.12 65.73 62.37 64.09 64.57 64.73 64.88 63.15 66.15 63.26 65 61.30 61.82 6 529 200 62.49 63.97 K04 65.03 65.22 64.57 63.51 62.00 0,6 64.39 63.73 65 61.68 63.42 64.90 62.57 K01 63.65 2' 64.24 64,31 2,8 64.69 K05 64.98 0,3 65.12 64.69 64.52 63.93 63.47 63.22 63.04 0,6 o 60,91 64.64 64.61 64,92 65.08 64.63 62,56 3) 64.43 66.73 61.84 61,83 2,9 66.79 63.73 9( 63.15 62.93 1,8 64.98 katend 63 63.60 1 64.07 64.76 61,72 64.33 64.08 60,16 63 63.99 1: 63.37 2 62 64.28 64.68 64.46 65.90 61.57 64.28 Põld 64.18 Siili 64.63 65.01 65.07 66.52 64.73 Sepa 64 64.39 64.07 64.37 63.21 62.19 64.30 Siili 62.41 64.22 29202:005:0160 64.93 65.02 65.17 65.11 64.97 64.18 64.03 64 64.23 29202:005:1232 63 61.81 61.54 62.48 64.18 29202:005:0160 64.91 65.02 64.83 65.04 64 65.03 63.29 62.73 62.63 64.31 64.74 63.78 64.74 65 64.34 65.08 64.58 62.84 65.20 N 64.32 61.97 1: o 65.09 63.09 19( 61.57 62.30 62.87 62.89 62.54 3) 3' 64.22 64.37 64.22 64.62 64.83 64.75 64.18 64.22 64.68 I 62.57 61,78 64.17 64.42 64.76 64.31 64.58 64.42 63.36 62.38 61.94 62.42 11 K02 1,0 3 65.31 64.39 64.23 64.45 62.59 62.68 63,69 62.78 63.42 64.62 ' I 64.12 64.17 64.37 kV64.46 64.21 64 62.22 62.05 2,1 64.07 64.17 -20 64.33 62 62.61 60,59 K03 1 20' 0,6 64.16 64 64.01 64.01 6) 0k V 63.33 64,07 97 62.19 11 V 63.88 64.06 2,8 95 64.05 - K11 63 63.94 60,67 2 ( 5 k 0,3 50 )3 10 62,14 62.01 63.27 63.77 S - 0 26 5- 1 1,7+ 61.99 61.68 62.41 4' 63.62 in i 64.02 A d L i( 5) 3 64.08 62.58 60,14 62.23 62.57 61,75 63.78 h ul an L0 2 k 63.83 62 iõ ( Kaardilehed nr 6314 Rapla ja 6323 Kaiu Põllumaa tr va na Põld 62.02 ek är t 62.19 10 2,09 ha 62 4 63.30 El -J Keh 63.94 63.59 tna a- 63.92 h l 60 63.33 Ke ap Tuka 62 63.08 n nR 19' 62.63 63 5' u i li i li 29202:005:0159 62.07 õh õhu 61.98 61.84 tri i 63.34 63.01 k e ek tr 63.53 61,62 El El 61.72 62.05 9 62.12 5 62.83 62.86 63.43 62.23 62 63.41 61.99 18' 62.06 61,59 62.73 63.05 Plokk 2 pT 62.90 61.91 3 6 6 529 100 K07 61,35 62.30 6' 61.78 0,3 62.40 8 62,01 6 Põld 62.80 62.33 61.81 2,4+ 62.33 15 62.33 62.44 62.08 1 547 200 61.41 59,31 62.04 Suure-Värava Põld 62.79 62.75 11'20 61.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 62.31 29202:005:0012 17' 7 25 62 61.52 61,34 7' 62.29 K09 0,25 12' 61.50 K12 62,38 0,65+ 62.19 62.17 1' 61.23 62.29 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 16 62 0,2 61 16' 61.57 62,08 19 62.40 61,48 21 61.76 0,8 61.29 61,08 62 62.30 10' Tuka 62.07 62.02 61.80 Ploki piir (pT - passiivne tarbevaru) 24 9' 18 62.09 61.10 8' 17 62.19 29202:005:0159 61.67 6 Laudapõllu ) 2 61.55 61 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus o 60.63 Põld 61.22 61.91 (3 60.79 15' 60.19 Laudapõllu 29202:005:0088 9 :1 29202:005:0088 61.23 61.48 61.44 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6 1 61.79 1 60.76 61.77 63 Maapinna samakõrgusjoon, m ) 60.61 61.76 60 o 60.23 (3 60.69 61.57 60.00 60.63 6 9 60.24 3 Kaevandamiseelse maapinna samakõrgusjoon, m :1 60.32 60 Põllumaa 60.23 1 60 61.63 2,09 ha 60.91 61.34 61.55 59 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Mäeeraldise piiripunktide 60.14 23 60.19 59.97 63 koordinaadid 60.00 Korrastatud maapinna samakõrgusjoon, m 61.52 59 60 14' 60.29 61.59 Nr X Y 60.70 59.81 61.24 Põllumaa (pindala mäeeraldise teenindusmaal 2,09 ha) 60 1 6 529 225,39 547 279,96 61 59.74 60.00 61.39 2 6 529 194,59 547 262,18 59.91 0 60.48 0 3 6 529 166,20 547 256,52 6 529 000 4 6 0 4 61.23 8 4 6 529 136,02 547 259,59 59.68 58 1 0 60.57 547 300 547 400 5 6 529 113,02 547 267,97 59.61 K08 60 59.71 0,6 60.12 6 6 529 099,64 547 246,45 Kase 59.79 59,68 1,4+ 57,68 7 6 529 085,99 547 224,48 29202:005:0009 59.77 60.81 59.67 59.61 8 6 529 100,89 547 211,02 60.32 59.91 0 20 40 m 9 6 529 107,15 547 202,30 22 13' 59.70 II 10 6 529 123,78 547 188,79 Märkused: ' 60.46 11 6 529 159,23 547 175,44 Mäeeraldise teenindusmaa 12 6 529 217,00 547 153,68 piiripunktide koordinaadid 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 13 6 529 219,30 547 233,61 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 14 6 529 223,54 547 271,24 Nr X Y Nr X Y 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 15 6 529 095,98 547 278,45 1' 6 529 225,39 547 279,96 13' 6 528 975,40 547 309,33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024); 16 6 529 071,97 547 304,13 2' 6 529 194,59 547 262,18 14' 6 529 029,24 547 265,60 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust ( kitsenduste andmed); K02 Uuringupunkti nr 17 6 529 059,27 547 340,53 3' 6 529 166,20 547 256,52 15' 6 529 068,53 547 234,27 1,0 Kattekihi paksus, m 63,69 Suudme kõrgus, m - Lellapere liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse mäeeraldise plaani 2,1 Kasuliku kihi paksus, m 18 6 529 059,19 547 372,42 4' 6 529 136,02 547 259,59 16' 6 529 085,99 547 224,48 60,59 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24099). Lamami kõrgus, m 19 6 529 066,96 547 401,71 5' 6 529 113,02 547 267,97 17' 6 529 100,89 547 211,02 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 20 6 529 083,41 547 424,59 6' 6 529 095,98 547 278,45 18' 6 529 107,15 547 202,30 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 21 6 529 078,72 547 434,47 7' 6 529 071,97 547 304,13 19' 6 529 123,78 547 188,79 22 6 528 975,40 547 309,33 8' 6 529 059,27 547 340,53 20' 6 529 159,23 547 175,44 Mõõtkava Lellapere liivakarjäär 23 6 529 029,24 547 265,60 9' 6 529 059,19 547 372,42 21' 6 529 217,00 547 153,68 Elektripaigaldise kaitsevöönd Korrastatud maa plaan Kehtna vald, Rapla maakond 1 : 1000 24 6 529 068,53 547 234,27 10' 6 529 066,96 547 401,71 22' 6 529 219,30 547 233,61 25 6 529 082,66 547 257,01 11' 6 529 083,41 547 424,59 23' 6 529 223,54 547 271,24 12' 6 529 078,72 547 434,47 Liinirajatise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 07.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Pindala 1,98 ha Pindala 2,09 ha Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5009 /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakond Kehtna vald Lellapere küla Lellapere liivakarjääri põllumaaks korrastamise eskiislahendus Töö nr 24/5009 Tellija: OÜ Marina Minerals Reg. nr. 11349875 Jalgpalli tn 21, Tallinn Harjumaa 11312 Koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg nr. 11206437 Männiku tee 104, Tallinn Harjumaa 11216 Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lellapere liivakarjääri põllumaakskorrastamise eskiislahendus 2 Kinnitan: Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige (Kutsetunnistus nr 192527) Koostas: Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 219258) OÜ Inseneribüroo STEIGER Lellapere liivakarjääri põllumaakskorrastamise eskiislahendus 3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................... 4 2 PÕLLUMAAKS KORRASTAMINE ......................................... 5 2.1 Põllumaaks korrastamise tehnilised soovitused .................................................... 5 2.2 Põllu- ja rohumaaks korrastatud karjääride näited ................................................ 6 GRAAFILISED LISAD 1. Korrastatud ala plaan, M 1 : 1000 2. Korrastatud maa läbilõiked I-I’…II-II’, M(H) 1 : 1000, M(V) 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lellapere liivakarjääri põllumaakskorrastamise eskiislahendus 4 1 SISSEJUHATUS Marina Minerals OÜ (Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn, reg. kood 11349875) taotleb Lellapere liivakarjääri mäeeraldisele keskkonnakaitseluba alal lasuva täiteliiva kaevandamiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga M-128451. Lellapere liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 1,98 ha ja teenindusmaa pindalaga 2,09 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigiomandisse kuuluvatel Siili (29202:005:0160), Laudapõllu (29202:005:0088) ja Tuka (29202:005:0159) kinnistutel. Kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Taotletav Lellapere liivakarjäär hõlmab täielikult Lellapere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 aT. Mäeeraldise lamam ühtib varuploki lamamiga, jäädes ligikaudu abs kõrguste 57 – 61 m vahemikku, üldise languga edela-lõuna suunal. Kaevandatava varu maht taotletaval mäeeraldisel on 30 tuh m3. Kasulikku kihti katva kattekihi keskmine paksus on ~0,5 m kogumahuga ligikaudu 10 tuh m3 (sh muld mahuga 7 tuh m3). Ülejäänud katendi moodustab kruusane kasvukiht. Huumusmulla keskmine paksus mäeeraldisel on ~0,4 m. Lellapere liivakarjääris maavara kaevandamisel on maastikupildi visuaalne muutumine paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Praegune maakasutaja soovib karjääriga hõlmatavat ala ka edaspidi kasutada põllumajanduslikul eesmärgil. Geoloogilise uuringu tulemustele tuginedes on kaevandatud maa kasutamine põllumaana võimalik ka hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt. Käesolevaga on esitatud taotletava Lellapere liivakarjääri põllumaaks korrastamise eskiislahend. OÜ Inseneribüroo STEIGER Lellapere liivakarjääri põllumaakskorrastamise eskiislahendus 5 2 PÕLLUMAAKS KORRASTAMINE Korrastamine põllumajanduslikuks kasutamiseks väärib kaalumist eelkõige aladel, kus on kaevandamiseelselt viljakas muld olemas, nagu seda on taotletavas Lellapere liivakarjääris. Karjääri korrastamisel põllumaaks suureneks haritava põllumaa pindala vähemalt 0,7 ha. 2.1 Põllumaaks korrastamise tehnilised soovitused Taotletava Lellapere liivakarjääri ümbruses asuvad kasutuses olevad põllumaad, seega ei mängi mäeeraldise kuju selle korrastamisel olulist rolli. Põllumaaks kasutatav ala peaks olema tasane või kerge kaldega (maa lainete nõlvanurk alla 3°), vältida tuleb sulglohkude teket ning põhjaveetase (pinnasevesi) peab jääma >1 m allapoole korrastatud maapinda. Hea põllumaa kujundamise eelduseks on kuni 2 m paksune hoolikalt taastatud kivivaene aluskiht. Lellapere liivakarjääri korrastamise eskiislahendi väljatöötamisel on konsulteeritud AS Kose Agro juhatuse liikme Ralf Vilbaga. Aluskihi peale laotatavaks kasvukihiks on vajalik minimaalselt 0,3 – 0,4 m paksune huumusmulla kiht. Mida paksem on haritava põllumaa mullakiht, seda parem. Paksem huumusmullakiht on põuakindlam, sh saavad taimed rohkem ja paremini toitaineid kätte. Tihtipeale on geoloogiliselt muutliku reljeefiga põllumaal kõrgemate osade harja peal mullakiht õhem ja nõlva all paksem ning kõrgemate osade harjapealne muld kuivab põuasel suvel tihipeale läbi. Samuti ei ole paksul mullakihil põllumasinatega liikumine ja põllu harimine probleemiks. Normaaltingimustes põllu harimisel ei teki ohtu, et masinad ei liigu või jääksid kinni – sademeterohkel perioodil on põllu kündmine ka õhemate mullakihtide puhul problemaatiline. Hea põllumaa huumusmuld on saviliiva kuni keskmise liivsavi lõimisega, st sisaldab ligikaudu 10 – 40% füüsikalist savi (<0,01 mm). Lellapere liivakarjääris on põllumaa rajamiseks minimaalse vajaliku paksusega huumusmulla kiht olemas, vajadusel tuleb põllumaa kvaliteedi tõstmiseks huumusmulda karjääri korrastamiseks juurde tuua. Karjääri avamisel tuleb enne kaevandamise alustamist koorida kasulikku kihti kattev katend. Katendi eemaldamisel tuleb jälgida, et huumusmullakiht kooritaks ja ladustataks muust katendist eraldi. Taotletava Lellapere liivakarjääri kasuliku kihi keskmine paksus on ~1,7 m ning seega tekib maavara ammendamisel mäeeraldisele keskmiselt sama sügav kaeveõõs. Selleks, et karjäär oleks võimalik korrastada piirkonda sobituvaks haritavaks põllumaaks, tuleb karjäärisüvend osaliselt tagasi täita ja karjääri perimeetrile tekkivad nõlvad tasandada. Sellise ala kujundamiseks on vajaliku täitematerjali kogus ~27 tuh m3, millest 7 tuh m3 moodustab kaevandamise alustamisel mäeeraldiselt kooritav katend. Täiendavalt on karjääri vaja seega tuua ligikaudu 20 tuh m3 täitematerjali. Mäeeraldise põhi tuleb tagasi täita minimaalselt abs 59,7 – 61,6 meetrini. Tagasitäitmisel ja täidetud maapinna planeerimisel tuleb ala kujundada kaldega lõunasse-edelasse selliselt, et korrastatud alalt saaks sademete ja lumesulavesi liikuma ehk et mäeeraldisele ei tekiks sulglohke. Piirkonna sademe- ja lumesulavee üldine voolusuund jääb samaks. Tervikliku põllumaa taastamiseks ja põllu harimiseks vajalike tingimuste loomiseks tuleb üleminekud külgnevale maapinnale kujundada nõlvusega maksimaalselt 1 : 19 (3°). Tagasitäitmiseks ja maapinna planeerimiseks on karjääri korrastamisel otstarbekas kasutada huumusmulda või samadel taristuehitusobjektidel, kus realiseeritakse taotletava liivakarjääri maavara, tekkivat väljakaevet (17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*). Kruusasema või kivirohkema materjali kasutamisel võib seda kasutada vaid alumises OÜ Inseneribüroo STEIGER Lellapere liivakarjääri põllumaakskorrastamise eskiislahendus 6 kihis, et haritava põllumaa pealmine kiht oleks võimalikult kivivaene. Korrastamise laiali planeeritav mullakiht tiheneb planeerimisel ja hiljem täiendavalt oma raskusjõu mõjul. Parima veerežiimi tagamiseks tuleb tasandada ka mäeeraldise lahustükkide vahelisele alale jääv ala (mäeeraldise teenindusmaa piires). Tingimused elektripostide ümbruses ja elektriõhuliini kaitsevööndis töötamiseks tuleb küsida liini omanikult Elektrilevi OÜ-lt. Kaevandatud maa lõplik korrastamine tuleb teha esimesel võimalusel, eelistatult paralleelselt kaevandamisega vastavalt koostatavale korrastamise projektile, kus määratakse karjääri korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatud tingimustele. 2.2 Põllu- ja rohumaaks korrastatud karjääride näited Põllumaaks korrastamise protsess võib olla pikem ja põllumaaks korrastamine võib kaevandajale lõppkokkuvõttes osutuda märgatavalt kallimaks kui näiteks metsastamine. Tänaseni ei ole karjääride põllumaaks korrastamise järele Eestis olulist turunõudlust olnud. Suurimad põllumaaks korrastamise näited tulevad Aidu põlevkivi- ja Maardu fosforiidikarjäärist. Ehitusmaavarade karjääre on (kultuur)rohumaaks korrastatud üle kogu eesti, millest tänaseks on vastavalt nende korrastamise projektidele korrastatud näiteks Pärnumaal asuv endine Sikana IV kruusakarjäär (Kõrtsi, tunnus 93001:003:0219), Lääne- Virumaal asuv endine Päide karjäär (Metsavahi, tunnus 66101:001:0742) ning osaliselt ka Rapla maakonnas asuv Hagudi III kruusakarjäär (Väljapere, tunnus 66903:003:0318). Tagasitäitmise teel on rohumaaks korrastatud ka Metsavahi (tunnus 66101:001:0742) kinnistul asuv endine Päide karjäär. Maa-ameti Geoportaali reljeefkaardi põhjal on Päide karjäär vähemalt osaliselt, eeldatavalt mäeeraldiselt eemaldatud katendiga, tagasitäidetud. Säilinud on üksikud lauged karjäärinõlvad. Ajalooliste ortofotode andmetel on Päide karjääris viimati kaevandatud 2012 – 2013 aastal ning 2016. aastaks oli ala korrastatud. Joonis 2.1 Korrastatud Päide karjäär (Maa-ameti fotoladu, 2023) OÜ Inseneribüroo STEIGER Lellapere liivakarjääri põllumaakskorrastamise eskiislahendus 7 Kõrtsi (tunnus 93001:003:0219) kinnistul asuv endine Sikana IV kruusakarjäär on sarnaselt taotletava Lellapere liivakarjääri korrastamise suunaga, korrastatud tagasitäitmise teel rohumaaks. Endisele mäeeraldise on korrastamisel tagasi laotatud sellelt kooritud katend ning ligikaudse kaevandamiseelse maapinna saavutamiseks on eeldatavalt kasutatud ka muid inertseid täitematerjale. Kruusakarjääri korrastamiseks on koostatud korrastamise projekt 2015. aastal. Korrastamistööd on ajalooliste ortofotode põhjal tehtud paralleelselt kaevandamisega ning ala on korrastatuks tunnistatud 2021. aastal. Joonis 2.2 Korrastatud Sikana IV kruusakarjäär (Maa-ameti fotoladu, 2024) Lisaks on osaliselt rohumaaks korrastatud Rapla maakonda, Väljapere (tunnus 66903:003:0318) kinnistule jääv endine Hagudi III kruusakarjäär. Endise mäeeraldise kagupoolne ala on korrastatud metsamaaks. Karjääri korrastamisel ei ole kaevandamisel tekkinud süvendit tagasitäidetud, seega ei ole kaevandatud alale sellega külgnevat põllumaad võimalik laiendada. Karjäär on tunnistatud korrastatuks 2023. aastal. Joonis 2.3 Korrastatud Hagudi III kruusakarjäär (Maa-ameti fotoladu, 2024)  vaher haab 61.13 ELA02 7 9(307171) 62 61.87 63.93 64.91 lepp 65.44 61.66 64.31 64.98 64.41 61.44 63.85 64.21 65.37 64.03 60.93 61.41 62.65 64.18 64.58 64.81 61 63.95 64.18 K06 0,35 64.30 61.47 20149Ke 61.89 hn t aPõ - mat l ee 63.62 63.75 64.25 64.33 65.04 65.22 2,85 63.84 64.39 63.8164,58 23'14 1' A katend 63.77 63.28 64.73 64.45 64.28 63.97 Põma l 293010 : 010 :555 62.89 63.00 63.97 64.78 64.87 64.92 61,38 63.96 64.84 64 62.00 62.71 63.54 63.97 6 64.16 2 22'13 60.92 62.18 65.08 65.06 63.83 II 61.77 61.97 62.09 62.32 65.03 64.21 64.08 63.85 63.00 61.10 12 61.57 61.47 62.31 62.91 63.86 64.33 64.51 65.05 63.48 64.38 nd 64.80 63.63 63.51 62.12 61.97 62.13 62.16 62.57 62.95 63.14 63.74 1 64.76 64.95 64.97 63.92 63.37 64.37 ka te 64.31 katend 63.86 64.49 65.34 65.04 63.87 61.65 61.79 65.15 21' 62.20 62.77 63 64.13 64.63 61 61.07 63.42 64.37 61.69 62.17 63.98 Plokk 2 pT 64.56 64.90 65.09 65.22 64.06 63.62 63.47 63.24 61.46 61,90 63.40 64.24 65.27 63.37 65.60 64 63.34 62 64.79 65.12 64.87 64.18 63.58 61.77 64.17 katend 64.32 64.49 65.72 64.98 65.12 65.73 62.37 64.09 64.57 64.73 64.88 63.15 66.15 63.26 65 61.30 61.82 6 529 200 62.49 63.97 K04 65.03 65.22 64.57 63.51 62.00 0,6 64.39 63.73 65 61.68 63.42 64.90 62.57 K01 63.65 2' 64.24 64,31 2,8 64.69 K05 64.98 0,3 65.12 64.69 64.52 63.93 63.47 63.22 63.04 0,6 o 60,91 64.64 64.61 64,92 65.08 64.63 62,56 3) 64.43 66.73 61.84 61,83 2,9 66.79 63.73 9( 63.15 62.93 1,8 64.98 katend 63 63.60 1 64.07 64.76 61,72 64.33 64.08 60,16 63 63.99 1: 63.37 2 62 64.28 64.68 64.46 65.90 61.57 64.28 Põld 64.18 Siili 64.63 65.01 65.07 66.52 64.73 Sepa 64 64.39 64.07 64.37 63.21 62.19 64.30 Siili 62.41 64.22 29202:005:0160 64.93 65.02 65.17 65.11 64.97 64.18 64.03 64 64.23 29202:005:1232 63 61.81 61.54 62.48 64.18 29202:005:0160 64.91 65.02 64.83 65.04 64 65.03 63.29 62.73 62.63 64.31 64.74 63.78 64.74 65 64.34 65.08 64.58 62.84 65.20 N 64.32 61.97 1: o 65.09 63.09 19( 61.57 62.30 62.87 62.89 62.54 3) 3' 64.22 64.37 64.22 64.62 64.83 64.75 64.18 64.22 64.68 I 62.57 61,78 64.17 64.42 64.76 64.31 64.58 64.42 63.36 62.38 61.94 62.42 11 K02 1,0 3 65.31 64.39 64.23 64.45 62.59 62.68 63,69 62.78 63.42 64.62 ' I 64.12 64.17 64.37 kV64.46 64.21 64 62.22 62.05 2,1 64.07 64.17 -20 64.33 62 62.61 60,59 K03 1 20' 0,6 64.16 64 64.01 64.01 6) 0k V 63.33 64,07 97 62.19 11 V 63.88 64.06 2,8 95 64.05 - K11 63 63.94 60,67 2 ( 5 k 0,3 50 )3 10 62,14 62.01 63.27 63.77 S - 0 26 5- 1 1,7+ 61.99 61.68 62.41 4' 63.62 in i 64.02 A d L i( 5) 3 64.08 62.58 60,14 62.23 62.57 61,75 63.78 h ul an L0 2 k 63.83 62 iõ ( Kaardilehed nr 6314 Rapla ja 6323 Kaiu Põllumaa tr va na Põld 62.02 ek är t 62.19 10 2,09 ha 62 4 63.30 El -J Keh 63.94 63.59 tna a- 63.92 h l 60 63.33 Ke ap Tuka 62 63.08 n nR 19' 62.63 63 5' u i li i li 29202:005:0159 62.07 õh õhu 61.98 61.84 tri i 63.34 63.01 k e ek tr 63.53 61,62 El El 61.72 62.05 9 62.12 5 62.83 62.86 63.43 62.23 62 63.41 61.99 18' 62.06 61,59 62.73 63.05 Plokk 2 pT 62.90 61.91 3 6 6 529 100 K07 61,35 62.30 6' 61.78 0,3 62.40 8 62,01 6 Põld 62.80 62.33 61.81 2,4+ 62.33 15 62.33 62.44 62.08 1 547 200 61.41 59,31 62.04 Suure-Värava Põld 62.79 62.75 11'20 61.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 62.31 29202:005:0012 17' 7 25 62 61.52 61,34 7' 62.29 K09 0,25 12' 61.50 K12 62,38 0,65+ 62.19 62.17 1' 61.23 62.29 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 16 62 0,2 61 16' 61.57 62,08 19 62.40 61,48 21 61.76 0,8 61.29 61,08 62 62.30 10' Tuka 62.07 62.02 61.80 Ploki piir (pT - passiivne tarbevaru) 24 9' 18 62.09 61.10 8' 17 62.19 29202:005:0159 61.67 6 Laudapõllu ) 2 61.55 61 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus o 60.63 Põld 61.22 61.91 (3 60.79 15' 60.19 Laudapõllu 29202:005:0088 9 :1 29202:005:0088 61.23 61.48 61.44 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6 1 61.79 1 60.76 61.77 63 Maapinna samakõrgusjoon, m ) 60.61 61.76 60 o 60.23 (3 60.69 61.57 60.00 60.63 6 9 60.24 3 Kaevandamiseelse maapinna samakõrgusjoon, m :1 60.32 60 Põllumaa 60.23 1 60 61.63 2,09 ha 60.91 61.34 61.55 59 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Mäeeraldise piiripunktide 60.14 23 60.19 59.97 63 koordinaadid 60.00 Korrastatud maapinna samakõrgusjoon, m 61.52 59 60 14' 60.29 61.59 Nr X Y 60.70 59.81 61.24 Põllumaa (pindala mäeeraldise teenindusmaal 2,09 ha) 60 1 6 529 225,39 547 279,96 61 59.74 60.00 61.39 2 6 529 194,59 547 262,18 59.91 0 60.48 0 3 6 529 166,20 547 256,52 6 529 000 4 6 0 4 61.23 8 4 6 529 136,02 547 259,59 59.68 58 1 0 60.57 547 300 547 400 5 6 529 113,02 547 267,97 59.61 K08 60 59.71 0,6 60.12 6 6 529 099,64 547 246,45 Kase 59.79 59,68 1,4+ 57,68 7 6 529 085,99 547 224,48 29202:005:0009 59.77 60.81 59.67 59.61 8 6 529 100,89 547 211,02 60.32 59.91 0 20 40 m 9 6 529 107,15 547 202,30 22 13' 59.70 II 10 6 529 123,78 547 188,79 Märkused: ' 60.46 11 6 529 159,23 547 175,44 Mäeeraldise teenindusmaa 12 6 529 217,00 547 153,68 piiripunktide koordinaadid 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 13 6 529 219,30 547 233,61 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 14 6 529 223,54 547 271,24 Nr X Y Nr X Y 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 15 6 529 095,98 547 278,45 1' 6 529 225,39 547 279,96 13' 6 528 975,40 547 309,33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024); 16 6 529 071,97 547 304,13 2' 6 529 194,59 547 262,18 14' 6 529 029,24 547 265,60 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust ( kitsenduste andmed); K02 Uuringupunkti nr 17 6 529 059,27 547 340,53 3' 6 529 166,20 547 256,52 15' 6 529 068,53 547 234,27 1,0 Kattekihi paksus, m 63,69 Suudme kõrgus, m - Lellapere liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse mäeeraldise plaani 2,1 Kasuliku kihi paksus, m 18 6 529 059,19 547 372,42 4' 6 529 136,02 547 259,59 16' 6 529 085,99 547 224,48 60,59 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24099). Lamami kõrgus, m 19 6 529 066,96 547 401,71 5' 6 529 113,02 547 267,97 17' 6 529 100,89 547 211,02 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 20 6 529 083,41 547 424,59 6' 6 529 095,98 547 278,45 18' 6 529 107,15 547 202,30 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 21 6 529 078,72 547 434,47 7' 6 529 071,97 547 304,13 19' 6 529 123,78 547 188,79 22 6 528 975,40 547 309,33 8' 6 529 059,27 547 340,53 20' 6 529 159,23 547 175,44 Mõõtkava Lellapere liivakarjäär 23 6 529 029,24 547 265,60 9' 6 529 059,19 547 372,42 21' 6 529 217,00 547 153,68 Elektripaigaldise kaitsevöönd Korrastatud maa plaan Kehtna vald, Rapla maakond 1 : 1000 24 6 529 068,53 547 234,27 10' 6 529 066,96 547 401,71 22' 6 529 219,30 547 233,61 25 6 529 082,66 547 257,01 11' 6 529 083,41 547 424,59 23' 6 529 223,54 547 271,24 12' 6 529 078,72 547 434,47 Liinirajatise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 07.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Pindala 1,98 ha Pindala 2,09 ha Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5009 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E Mäeeraldise piir m m 68 68 Mäeeraldise teenindusmaa piir Minimaalne huumusmulla kiht Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 67 67 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik (1:2) Inertne täitematerjal / huumusmuld Siili 66 66 Laudapõllu Sepa 29202:005:0160 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus K03 29202:005:0088 29202:005:1232 0,6 K02 64,07 65 1,0 2,8 65 63,69 60,67 2,1 60,59 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd o 3) 64 19( 64 1: Uuringupunkti nr 0,6 K02 1,0 Kattekihi paksus, m 63 1 :1 63 Elektripaigaldise kaitsevöönd 63,69 Suudme kõrgus, m 2,1 Kasuliku kihi paksus, m 9 60,59 (3 o 1,0 Lamami kõrgus, m ) Plokk 62 62 Plokk 1 aT 2 pT Eriteraline täiteliiv 1,0 Kattekihi paksus, m 61 61 3,1 3,4 Eriteraline täiteliiv rohke kruusaga (>15%) 60 60 3,1 Uuringupunkti sügavus, m 59 59 Ülem-Raikküla alamkihistu lubjakivi Läbilõige II-II' NW Siili SE m 29202:005:0160 m K02 65 1,0 65 63,69 2,1 60,59 64 K01 64 0 20 40 m 0,6 62,56 1,8 K07 Laudapõllu 60,16 0,3 1: 62,01 29202:005:0088 63 1 9( 2,4+ 63 3) o 59,31 1,0 62 0,6 62 Märkused: 0,3 1: 1 K08 61 Plokk 1 aT 9( 3) o 0,6 61 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 59,68 1,4+ 57,68 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 3,1 60 2,4 60 - Lellapere liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse geoloogilisi läbilõikeid Plokk 1 aT (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24099). 59 2,7 0,6 59 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/2 58 58 2,0 Lellapere liivakarjäär Korrastatud mäeeraldise Mõõtkava 57 57 H 1 : 1000 Kehtna vald, Rapla maakond läbilõiked I-I' ... II-II' V 1 : 100 56 56 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 07.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5009 /Allkirjastatud digitaalselt/