Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1027249

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1021706-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ Kontaktisik Kristjan Muts Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu SKP Invest OÜ taotleb 30 aastaks keskkonnaluba Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisele. Parandustaotluse selgitus Arvestatud terviku säilimisega Tarva ja Tarva V karjääride vahel, sellest tulenevalt korrigeeritud graafilisi lisasid, maavara kadusid nõlvatervikus ja korrastamise mahtusid. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisega on seotud täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokid põhjendus 10 ja 11 aT, mis on maavarade registrisse kantud Maa-ameti 06.06.2023 korraldusega nr 1- 17/23/1318. Taotleja soovib mäeeraldise kasutuselevõtuga laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas, varustades taotletava karjääri teeninduspiirkonda jäävaid ehitusojekte selleks vajaliku täitematerjaliga. Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisega hõlmatud varu kogus plokkides 10 ja 11 aT on 1 625 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas ning jääb kahe aktiivse mäeeraldise, Tarva (keskkonnaluba nr L.MK/332709) ja Tarva III (keskkonnaluba nr KL-515945) dolokivikarjääride vahelisele alale. Kuna Tarva maardlas on kaevandamistegevusega juba alustatud, on keskkonnakaitselisi aspekte arvestades eelistatud olemasolevate tootmisalade laiendamine, mis aitab muuhulgas tagada Tarva dolokivimaardla kaevandatud alade otstarbekama korrastamise. Tarva V dolokivikarjääri kasutusele võtmine aitab, arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist, tagada maavaravaru säästliku kasutamise ning vältida majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket. Sellised hiljem kaevandamiseks mittesobivad varuplokid võivad muuhulgas tekkida ka kahe olemasoleva mäeeraldise vahelisele alale, kus karjääri avamine (põhjaveetaseme alandamine ja infrastruktuuri rajamine koos muude kulutustega) ei ole hiljem majanduslikult otstarbekas. Maavaravaru väljamine olemasolevate tootmisalade laiendusena ei põhjusta seejuures olulist täiendavat keskkonnakoormust, kuid vähendab survet uute maardlate ja kaevandamispiirkondade kasutuselevõtuks. Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Tarva V dolokivikarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku ega muul looduskaitseliste piirangutega keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, alal. Lähimad looduskaitsealad on mäeeraldisest ~0,6 – 1,3 km kaugusele jäävad Karinõmme ja tolm jne) kirjeldus Lihula looduskaitsealad (KKR koodid KLO1000296 ja KLO1000747 vastavalt). Mäeeraldisest ~0,3 km kaugusel kirdes asub III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht, mis jääb külgneva karjääri mäeeraldisele. Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise laiendamise taotlemiseks on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine, mille tulemused on esitatud „Tarva dolokivikarjääri laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandes“ (Maavarauuringud OÜ, 2018, töö nr 18-135). KMH andmetel puudub Tarva dolokivikarjääri laiendamisel ebasoodne mõju lähimatele (Natura 2000) loodusalade elupaigatüüpidele ja liikidele. Sarnasele otsusele on jõutud ka Tarva III dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlemisel koostatud eksperthinnangus. Keskkonnaameti hinnangul ei ole Tarva III dolokivikarjääris kavandatud tegevusel eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Tarva V dolokivikarjääris kavandatav tegevus ei erine oluliselt Tarva III dolokivikarjääri tegevusest. Taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise kohta on 2024. aastal mürakaardid koostanud OÜ Hendrikson & Ko (töö nr 24005083), heitkoguste arvutused ning Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuringu on 2024. a koostanud Maavarauuringud OÜ. Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Tarva V dolokivikarjäär Aadress Varbla metskond 287, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 8157 Katastritunnus(ed) 43001:001:0212 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6498441, Y: 500838 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Varbla metskond 287 (43001:001:0212). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Käitluskoha jrk nr 1. Nimetus Tarva V dolokivikarjäär Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Varbla metskond 287, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond 43001:001:0212 X: 6498196, Y: 501000 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Asukoha üldiseloomustus Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Tarva külas, jäädes riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa. Kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks RMK. Taotletav mäeeraldis külgneb edelast Tarva dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/332709, kehtiv kuni 02.06.2044), mis jääb Käära (tunnus 33403:001:0309) ja Lubjakivi (tunnus 33403:001:0294) kinnistutele ning kirdest Tarva III dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr KL 515945, kehtiv kuni 11.10.2052), mis jääb Lubja (tunnus 33403:001:0243) kinnistule. Tarva V dolokivikarjäär asub valdavalt metsamaal ning selle kagunurgast ~290 m kaugusel on Mihkli-Oidremaa maantee (nr 19204), millelt viib taotletavale mäeeraldisele maavara väljaveoks kasutatav kitsas pinnastee. Lähim alajaam/jaotusseade 8011:(Tõstamaa) jääb taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ~375 m kaugusele lõunasse. Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb taotletavast Tarva V dolokivikarjäärist ~2 km kaugusele ida poole. Jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Mäeeraldisest ~17 m kaugusel läänes asub maaparandusehitis Veltsa(TTP-387) (MPS kood 5111610020020), mille kaudu juhitakse piirkonda kogunevad liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Lähimad looduskaitsega seotud mõjualad on Karinõmme (KKR kood KLO1000296) ja Lihula (KKR kood KLO1000747) looduskaitsealad, mis jäävad taotletavast mäeeraldisest ~0,6 km kaugusele läände ja ~1,3 km kaugusele loodesse vastavalt. Mäeeraldisest ~300 m kaugusel kirdes, jäädes Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, paikneb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~860 – 950 m kaugusele Korise (tunnus 33403:001:0084) ja Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) kinnistutele. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste kohaselt jääb lähim puurkaev mäeeraldisest ~1,1 km kaugusele Linnamäe (tunnus 33403:001:0030) kinnistule. Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) Jäätmete ladustamine mäeeraldise R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete 30 075 30 075 teenindusmaal tekkekohas. 3/14 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tarva V dolokivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 30 075 30 075 30 075 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade kaevandamisjäätmed täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse Lisadokumendid, nr kirjeldus joonised, skeemid 1. Jäätmete ladustamine mäeeraldise R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, Katendi ja sõelmete kasutamine kaevandatud Kaevandamiseks teenindusmaal taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks maa korrastamisel. kasutatav tehnika. Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tarva V dolokivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või koordinaadid suunamise aeg (nt päevades, kuudes, ladustamise materjal ladustamise kaardil aastates) kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ Mäeeraldise X: 6498196, Katend ladustatakse järk-järgult tööprotsesside edenedes mäeeraldise teenindusmaale puistangutesse ning Keskkonnaloa kehtivuse jooksul 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 812 000 406 000 teenindusmaa Y: 501000 kasutatakse kogu ulatuses kaevandatud ala korrastamiseks. Seega ei ole katendist tulev materjal maavarade kategoriseeritav jäätmena. kaevandamisjäätmed Kaevise töötlemisel tekkivad sõelmed ladustatakse ladudesse eraldi muust materjalist. Tekkivad sõelmed turustatakse või kasutatakse maksimaalses võimalikus mahus kaevandatud maa korrastamisel. Seotud failid Failid Lisa 1: Selgitus_1.docx 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane. 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 4/14 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta. Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Jaatmekava.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus 5/14 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Tarva külas, jäädes riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa. Kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks RMK. Taotletav mäeeraldis külgneb edelast Tarva dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/332709, kehtiv kuni 02.06.2044), mis jääb Käära (tunnus 33403:001:0309) ja Lubjakivi (tunnus 33403:001:0294) kinnistutele ning kirdest Tarva III dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr KL 515945, kehtiv kuni 11.10.2052), mis jääb Lubja (tunnus 33403:001:0243) kinnistule. Tarva V dolokivikarjäär asub valdavalt metsamaal ning selle kagunurgast ~290 m kaugusel on Mihkli-Oidremaa maantee (nr 19204), millelt viib taotletavale mäeeraldisele maavara väljaveoks kasutatav kitsas pinnastee. Lähim alajaam/jaotusseade 8011:(Tõstamaa) jääb taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ~375 m kaugusele lõunasse. Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb taotletavast Tarva V dolokivikarjäärist ~2 km kaugusele ida poole. Jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Mäeeraldisest ~17 m kaugusel läänes asub maaparandusehitis Veltsa(TTP-387) (MPS kood 5111610020020), mille kaudu juhitakse piirkonda kogunevad liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Lähimad looduskaitsega seotud mõjualad on Karinõmme (KKR kood KLO1000296) ja Lihula (KKR kood KLO1000747) looduskaitsealad, mis jäävad taotletavast mäeeraldisest ~0,6 km kaugusele läände ja ~1,3 km kaugusele loodesse vastavalt. Mäeeraldisest ~300 m kaugusel kirdes, jäädes Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, paikneb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~860 – 950 m kaugusele Korise (tunnus 33403:001:0084) ja Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) kinnistutele. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste kohaselt jääb lähim puurkaev mäeeraldisest ~1,1 km kaugusele Linnamäe (tunnus 33403:001:0030) kinnistule. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Kasulik kiht jääb suuremas mahus keskmisest põhjaveetasemest alla poole ning seega on kaevandamiseks vajalik veetaseme alandamine kuni pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta mäeeraldise lamamini, et tehnika saaks töötada kuival paepinnal. Karjäärist vee välja juhtimiseks tuleb Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) kinnistule rajada kuivenduskraav. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebasseini täpsemad parameetrid määratakse koostatavas kaevandamise projektis. Suublasse juhitava vee kvaliteet peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise koha, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ esitatud piirnormidele. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 3: Selgitus_2.docx dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Väljapumbatav vesi on äravoolukraavi või selleks rajatud torustiku abil võimalik juhtida ümbritsevate kuivenduskraavide kaudu Vanamõisa (Veltsa) jõkke, sarnaselt kõrvalasuva Tarva dolokivikarjääriga. Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 4: VELT_plaan.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 6/14 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6498168, Y: 501290 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2024 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2024 Heljum 40 mg/l 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 6 pH ühik 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik 2024 Naftasaadused 1 mg/l Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 7/14  Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6498168, Y: 501290 Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6498168, Y: 501290 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6498168, Y: 501290 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6498168, Y: 501290 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord kvartalis Üksikproov X: 6498168, Y: 501290 Naftasaadused Üks kord kvartalis Suubla Suubla nimi Vanamõisa jõgi Suubla kood VEE1116100 Pinnaveekogumi nimi Vanamõisa Pinnaveekogumi kood 1116100_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund hea Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, 8/14 keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Vorm ei ole asjakohane. 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 9/14 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 433 Maardla nimetus Tarva Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Tarva V dolokivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.91 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.75 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 48 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 32 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 60 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 10 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 288 tuh m³ 30.09.2023 11 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 337 tuh m³ 30.09.2023 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0904 - täitedolokivi 1 622 tuh m³ Geoloogilised uuringud 10/14 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja SKP Invest OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/515766 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 25.05.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri maavaravaru arvelevõtmiseks Tarva dolokivimaardlas (varu seisuga 01.04.2023) Geoloogiafondi number 9744 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1318 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.06.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, rohumaa ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 5: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 6: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 7: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 8: Seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 9: MA_korraldus_06.06.2023_nr_1318.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 10: Tarva_V_kameraal_2023_SK.pdf GIS ja CAD failid Lisa 11: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 12: piir_maeeraldis.dgn Lisa 13: isojooned_maapind.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 11/14 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 60 tuh m3. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär lammutustööde kirjeldus hõlmab Tarva dolokivimaardla täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokke 10 ja 11 aT. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,75 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,91 ha. Mäeeraldise lamamiks on fikseeritud abs kõrgus 8,9 m. Enne kaevandamise alustamist on vaja langetada alal kasvavad puud, vajadusel juurida kännud ning koorida kattekiht. Mäeeraldisele jääva katendi maht on 48 tuh m3, sh muld 32 tuh m3. Katend kooritakse järkjärgult ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale puistangutesse. Kuivõrd Tarva V dolokivikarjäär korrastatakse veekoguks, on katendist saadav liivsavimoreen võimalik kasutada veekogu nõlvade kujundamisel. Korrastamiseks mittevajalik katendimaterjal (sh muld) võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele või sellele leitakse kasutus mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel. Veealuse dolokivilasundi ~8,4 meetrine paksus võimaldab maavara lõhata ühe astmega, mis omakorda aitab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksema lõhkamiste arvu, mis on ka majanduslikult soodsam. Kaevis purustatakse ja sõelutakse karjääris kohapeal kasutades selleks vastavat tehnikat. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine puistangutesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja puistangutest kalluritele toimub frontaallaaduri ja/või ekskavaatoriga. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Killustiku väljaveoteena saab kasutada olemasolevat pinnasteed, mis viib Mihkli-Oidremaa maanteele. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Tarva külas, jäädes riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa. Kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks RMK. Taotletav mäeeraldis külgneb edelast Tarva dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/332709, kehtiv kuni 02.06.2044), mis jääb Käära (tunnus 33403:001:0309) ja Lubjakivi (tunnus 33403:001:0294) kinnistutele ning kirdest Tarva III dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr KL 515945, kehtiv kuni 11.10.2052), mis jääb Lubja (tunnus 33403:001:0243) kinnistule. Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb taotletavast Tarva V dolokivikarjäärist ~2 km kaugusele ida poole. Jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Mäeeraldisest ~17 m kaugusel läänes asub maaparandusehitis Veltsa(TTP-387) (MPS kood 5111610020020), mille kaudu juhitakse piirkonda kogunevad liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Lähimad looduskaitsega seotud mõjualad on Karinõmme (KKR kood KLO1000296) ja Lihula (KKR kood KLO1000747) looduskaitsealad, mis jäävad taotletavast mäeeraldisest ~0,6 km kaugusele läände ja ~1,3 km kaugusele loodesse vastavalt. Mäeeraldisest ~300 m kaugusel kirdes, jäädes Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, paikneb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~860 – 950 m kaugusele Korise (tunnus 33403:001:0084) ja Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) kinnistutele. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste kohaselt jääb lähim puurkaev mäeeraldisest ~1,1 km kaugusele Linnamäe (tunnus 33403:001:0030) kinnistule. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Karbonaatkivimite kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 12/14 Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Peamisteks tolmuallikates on dolokivi kaevandamisel kasutatavad karjäärisisesed- ja kaevise väljaveoks kasutatavad väljaveoteed, lasu töötlemistööd keskkonnamõju kohta ning kaevandatud materjali laadimine. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, tolmu leviku tõkestamiseks on vajadusel võimalik kasutusele võtta täiendavad leevendusmeetmed (nt teede niisutamine, konveierliinide katmine jm). Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles arvestatakse mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Peale kaevandamis- ja transpordimasinate tekitab taotletavas Tarva V dolokiviakarjääris müra ka lõhatud dolokivi töötlemiseks kasutatav purustus- ja sõelumiskompleks. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Karjääris põhjustab impulssmüra puur-lõhketööde läbi viimine. Puur-lõhketööde impulssmüra tase sõltub lõhketööde täpsematest parameetritest. Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, tolmu leviku tõkestamiseks on vajadusel võimalik kasutusele võtta täiendavad leevendusmeetmed (nt teede niisutamine, konveierliinide katmine jm). Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine rajatava karjääri põhjaossa aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut. Lähtudes varasemast kogemusest, asuvad lähimad majapidamised taotletavast mäeeraldisest piisavalt kaugel, st lõhketöödega kaasnevate löök- ja akustiliste lainete mõjud pole sealsetele elamutele ja elanikele kahjulikud. Vajadusel saab lähimate majapidamiste juures teostada lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja müra kontrollmõõtmisi. Tegelik väljapumbatava vee kogus sõltub sademehulkade erinevusest nii aastate kui kuude lõikes, aga ka kivimite heterogeensusest ja sellest tulenevatest karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkusest ruumis. Kevadisel suurveeperioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühiajaliselt. Tarva V dolokivikarjäär jääb kahe karjääri kuivendamise mõjuraadiusesse ning täiendav negatiivne mõju ümbritsevale veerežiimile eeldatavalt puudub. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise jurues paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on seadusandlikust korrast tulenevalt arendajale kohustuslik. Kogu kasulik materjal turustatakse, maavara töötlemisel tekkivad sõelmed turustatakse või kasutatakse maksimaalses võimalikus mahus kaevandatud maa korrastamisel. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamisel ning korrastmistöödeks mittevajalik katend turustatakse, lisatakse täiendavalt korrastamise mahtudele või võõrandatakse vastavalt kehitvale seadusele. Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 14: Graafilised_lisad.asice Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid Lisa 15: 2024_09_30_Tarva_V_myrakaardid.asice Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuring Lisa 16: Tarva_aruanne_2024_1906.asice Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuringu lisa Lisa 17: TARVA_V_Lisa.pdf 13/14 14/14  Kaevandamisjäätmete käsitlemisel ei ole vajalik finantsgarantii esitamine. Jäätmekava 1. Jäätmekava vajadus SKP Invest OÜ (edaspidi ka taotleja) taotleb keskkonnaluba Tarva dolokivimaardlas asuvale Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisele. Taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisega on seotud täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokid 10 ja 11 aT, mis on maavarade registrisse kantud Maa-ameti 06.06.2023 korraldusega nr 1-17/23/1318. Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada taotletavas Tarva V dolokivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu ja korduv- või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Tarva külas, jäädes riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa. Kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks RMK. Taotletav mäeeraldis külgneb edelast Tarva dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/332709, kehtiv kuni 02.06.2044), mis jääb Käära (tunnus 33403:001:0309) ja Lubjakivi (tunnus 33403:001:0294) kinnistutele ning kirdest Tarva III dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr KL-515945, kehtiv kuni 11.10.2052), mis jääb Lubja (tunnus 33403:001:0243) kinnistule. Tarva V dolokivikarjäär asub valdavalt metsamaal ning selle kagunurgast ~290 m kaugusel on maavara väljaveoks kasutatav Mihkli-Oidremaa maantee (nr 19204), millelt viib taotletavale mäeeraldisele kitsas pinnastee. Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb taotletavast Tarva V dolokivikarjäärist ~2 km kaugusele ida poole. Jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Mäeeraldisest ~17 m kaugusel läänes asub maaparandusehitis Veltsa(TTP-387) (MPS kood 5111610020020), mille kaudu juhitakse piirkonda kogunevad liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Lähimad looduskaitsega seotud mõjualad on Karinõmme (KKR kood KLO1000296) ja Lihula (KKR kood KLO1000747) looduskaitsealad, mis jäävad taotletavast mäeeraldisest ~0,6 km kaugusele läände ja ~1,3 km kaugusele loodesse vastavalt. Mäeeraldisest ~300 m kaugusel kirdes, jäädes Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, paikneb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~860 – 950 m kaugusele Korise (tunnus 33403:001:0084) ja Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) kinnistutele. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste kohaselt jääb lähim puurkaev mäeeraldisest ~1,1 km kaugusele Linnamäe (tunnus 33403:001:0030) kinnistule. 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tarva V dolokivikarjäär kattub kogu ulatuses Tarva V uuringuruumiga, kus on teostatud geoloogiline uuring, mille tulemused on esitatud „Seletuskirjas maavaravaru arvelevõtmiseks Tarva dolokivimaardlas (varu seisuga 01.04.2023)“ (OÜ J. Viru Markšeideriburoo, töö nr 22331, EGF: 9744). Tarva dolokivimaardla paikneb Lääne-Eesti madaliku peatasandikul, õhukese pinnakattega piirkonnas. Maapind on tasane, jäädes valdavalt abs kõrguste 19 – 22 m vahekimmu. Aluspõhjakivimite pealisping järgib maapinna reljeefi ning jääb abs kõrgusele 18,35 – 21,60 m. Kasulikku kihti katab õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune kattekiht, kos koosneb valdavlt kasvukihist, kuid mõnes üksikus kohas levib selle all ka 0,2 – 0,3 m paksune rähkse liivsavi- moreeni kiht. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid, mille omadused on nii pindalaliselt kui ka vertikaalläbilõikes varieeruvad, ilma kindla seaduspärasuseta. Läbilõike ülaosas on kuni 2,8 m paksune mikro- kuni pisikristalliline, õhukeste lainjate domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi, mille all levib pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline dolokivi. Kivimis esineb lainjaid katkendlikke domeriidikelmeid ja hajusaid domeriidikihikesi. Kasuliku kihi keskmised kvaliteedinäitajad on esitatud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Tarva V dolokivikarjääri kasuliku kihi keskmised kvaliteedinäitajad Plokid LA tegur LA kategooria Külmakindlus F, % F kategooria 10, 11 aT 29-53/36 40 0,3-24/8,2 F Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladesti Wenlocki ladestiku Jaani lademe Jaani kihistu savikas dolokivi ja domeriit, mis on omaduste poolest killustiku valmistamiseks sobimatu. Kuna kvaternaarisetted on alal õhukesed ja vähese veeandvusega, siis need eraldi veekihti ei moodusta. Maapinnale lähim veetarbimise seisukohast tähtsust omav veekiht on Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Vaadeldaval alal on veetase mõõdetud maapinnast 1,3 – 4,7 m (keskmiselt 2,6 m) sügavusel, jäädes abs kõrgustele 16,6 – 18,4 m (keskmiselt 17,3 m). 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus Mäetehnilised tingimused taotletavas Tarva V dolokivikarjääris on soodsad – tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs Mihkli-Oidrema maanteelt (nr 19204) ning kus kasulikku kihti katva katendi paksus on väike. Enne kaevandamise alustamist on vaja langetada alal kasvavad puud, vajadusel juurida kännud ning koorida kattekiht. Mäeeraldisele jääva katendi maht on 48 tuh m3, sh muld 32 tuh m3. Katend kooritakse järkjärgult ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale puistangutesse. Kuivõrd Tarva V dolokivikarjäär korrastatakse veekoguks, on katendist saadav liivsavimoreen võimalik kasutada veekogu nõlvade kujundamisel. Korrastamiseks mittevajalik katendimaterjal (sh muld) võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele või sellele leitakse kasutus mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel. Kasulik kiht jääb suuremas mahus keskmisest põhjaveetasemest alla poole ning seega on kaevandamiseks vajalik veetaseme alandamine kuni mäeeraldise lamamini, et tehnika saaks töötada kuival paepinnal. Veealuse dolokivilasundi ~8,4 meetrine paksus võimaldab maavara lõhata ühe astmega, mis omakorda aitab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksema lõhkamiste arvu, mis on ka majanduslikult soodsam. Kaevis purustatakse ja sõelutakse karjääris kohapeal kasutades selleks vastavat tehnikat. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine puistangutesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja puistangutest kalluritele toimub frontaallaaduri ja/või ekskavaatoriga. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Killustiku väljaveoteena saab kasutada olemasolevat pinnasteed, mis viib Mihkli-Oidremaa maanteele. Kaevandamisel aastas keskmiselt 60 tuh m3 tekib ca 15 tuh m3 (ca 30 tuh t) peenfraktsiooni (sõelmed), mis, lähtuvalt arendaja kogemustest, turustatakse ja kasutatakse vajalikus mahus kaevandatud ala korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemisel sõelmeid hinnanguliselt ca 406 tuh m3 (ca 812 tuh t). Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Ajutiselt ladustatud sõelmete korral on tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Sõelmete puistangute korral on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga. Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri või antakse üle jäätmete käitlemise õigust omavale jäätmekäitlejale. Kuivõrd Tarva V dolokivikarjäär korrastatakse veekoguks, siis ei kulu katend kogumahus karjääri korrastamiseks. Esialgsetel hinnangutel on karjääri korrastamisel veealuste nõlvade moodustamisel vaja kasutada minimaalselt 300 tuh m3 materjali. Seega on võimalik ära kasutada kogu mäeeraldiselt eemaldatav mineraalne katend ja maavara töötlemisel tekkivaid sõelmeid ~300 tuh m3 (~600 tuh t) ulatuses. Juhul, kui sõelmeid on võimalik turustada, tuleb täitmiseks kasutada teisi püsijäätmeid. Vastavalt koostatavale korrastamise projektile võib täitmiseks vajaliku katendi maht oluliselt suureneda. Täpsemad mahud ja materjalid kaevandatud maa korrastamiseks fikseeritakse koostatavas korrastamise projektis.  § 90. Riigile kuuluva kinnisasja kasutamine (5) Riigile kuuluv kinnisasi antakse kaevandamiseks kasutada isikule, kellele kaevandamisloa andja on loa andnud. Kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmisel ei korraldata avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist. Väljalasu seirepunkti 6 498 400 87 koordinaadid d2 kon 2 s 1 et 02 am : 1: bl r 100 Nr X Y Va 300 4 Tarva III dolokivikarjäär 1 6 498 168,00 501 290,00 Vainu Lubja 33403:001:0045 33403:001:0243 Varbla metskond 287 43001:001:0212 1 Mäeeraldise piir 6 498 200 500 400 Mäeeraldise teenindusmaa piir 1 S- Külgneva mäeeraldise piir Käära Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 12 7 8 33403:001:0309 Varbla metskond 287 1: d 2 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus n Tarva dolokivikarjäär 43001:001:0212 02 1: sko 00 et Rajatava kraavi orienteeruv asukoht 00 Viidase 43 a m 33403:001:0209 l S-1 Rajatava settebasseini orienteeruv asukoht, tähis rb 6 498 000 Va 500 800 501 200 501 000 Lubjakivi 33403:001:0284 Valgala ja voolusuuld Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Tarva V dolokivikarjäär Tarva dolokivimaardla Vee erikasutusloa taotluse plaan Lääneranna vald, Pärnu maakond Märkused: Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 1 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme 2. Plaani koostamisel on kasutatud: [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023); - Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023); OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 27.11.2023 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4590  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 1' I 87 I Hoidetervik nd2 o sk 12 2' Maardla piir (asendiplaanil) met 02 : 18.79 e ar a : 01 v Varbla metskond 287 bl r 10 18.64 19 PA-4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Va 300 1 19.33 19,19 0,4 43001:001:0212 4 9,9 8,90 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6 498 400 17,49 19.25 17.01.2020 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 19.05 18.55 18.83 4 19 1 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 19.26 19 2 18.59 17,1 N Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 3' 19 10.05.2013 18.26 18.99 19 19 19.08 18.48 16' 19.31 Maaparandussüsteemi maa-ala 18.61 19 18.11 19.42 19.18 18.93 19.50 18.15 18 Tarva III dolokivikarjäär 15' 19.37 19 18.94 mänd 18 kuusk 0.18 18.71 19.22 19.63 Plokk 9 aT 19 19.47 Vainu 1 9 7 19.10 19.35 19.43 Lubja 19.24 33403:001:0045 19.16 19.50 33403:001:0243 19.36 18.84 18.72 19.47 mänd 9 19.29 kuusk 18 0.18 19.47 Kaardileht nr 5244 Vatla, 5333 Lavassaare 19 1 19 19.68 19.33 19.33 19.30 19.35 19.09 mänd 19.17 19.27 18 9 18.94 19.35 19.12 19.57 kuusk 0.18 PA-1 1 19 19.09 19.28 18,85 Plokk 10 aT 19 19.24 ' I Mäeeraldise piiripunktide 19.41 19.12 19.11 19.16 8,90 0,5 19.32 19.22 koordinaadid 19.39 19.20 Plokk 11 aT 19.07 19.05 19.19 16,65 17.01.2020 9,5 19.21 19.12 19.09 19.35 19.36 19.45 19.39 1 Varbla metskond 287 19.14 .0 19.25 03 Nr X Y 19 19 . 19.08 19 19.17 19 43001:001:0212 18.96 19.16 19.03 19.28 1 6 498 397,81 500 987,06 19.48 14' 19.60 19.27 19 19.32 19.08 19.42 19.10 19.09 6 498 200 18.97 19.35 2 6 498 354,73 501 024,92 3 19 19.32 19.12 18.98 18.89 19 19 19.04 19.67 19 16 17,5 19.44 6 e r . 19.15 19.28 va 3 6 498 172,73 501 285,59 19 19.22 10.05.2013 500 400 19.06 19.31 19.43 19.40 19.38 19 18.90 19.62 18.70 19.09 4 6 497 970,97 501 167,86 19 19.31 19.81 19.45 19.24 I mänd 18 4' 19.53 7 19 kuusk 18.72 0.18 5 6 498 068,14 500 877,67 .1 PA3 19.02 19.11 19.14 26 9 19.59 1 18.88 . 18.88 0,3 19.63 19 19.05 19,22 19 19.23 10,0 19.33 19 18.80 6 6 498 194,12 500 512,58 8,90 19.17 19.43 19 mänd kuusk 18 1 19.49 (10,60) 19 0.18 19.01 19.18 9 7 6 498 294,22 500 768,27 19.37 5' 4 .3 19.38 19.24 19 19.32 19.31 19.57 17,0 59 19.26 18 . 19.10 . 19.63 19.60 10.05.2013 93 Pindala 15,91 ha 19 19.16 19.43 19.52 19.37 PA4 19 . 19.84 18 17,4 19.34 51 20.03 0,2 20 19 19 .9 . 06 19.11 19,39 19.50 9 10.05.2013 19.47 19 20 kraav . 3 7 nn 18.95 5 19.34 18 .3 10,3119. 19.67 19.07 pi 18.84 . 97 9 .00 3 19.47 1 9 8,9 7 9. 1 28 20 1 7 . 19.39 Pa-2a 19 19.71 0,3 (10,60) 19.25 20.07 Mäeeraldise teenindusmaa 05 19.89 18,81 Käära 19 19.75 20 . 19. 19.18 11.48 2 20 19.31 7,9 19. 9 20. 35 20 mänd 18 10,60 82 kuusk 0.18 piiripunktide koordinaadid 33403:001:0309 19.12 5 19.68 .2 11.68 19.35 20.22 19.37 38 20 Pa-2 19.47 2 20 . 0,3 20.04 20.18 0 12 7 20.95 16,9 18,79 19. 19.62 8 7,9 10.05.2013 Nr X Y Tarva dolokivikarjäär 19.55 1: d 2 10,60 13' 20 20.38 18 11.56 . PA7 15 5 21 2 . 11.44 1 21 1' 6 498 436,88 500 952,73 2 0,4 Plokk 8 aT n 0 02 19,81 19.68 20.22 20 1: sko 19.80 11.64 10,5 19.79 13 .6 2' 6 498 397,81 500 987,06 Pa-6/92 0,1 8,9 18.99 2 00 et 20.55 80 17,1 1 Pl 9. 00 57 21.59 21. 19.74 20,76 11,8 3' 6 498 354,73 501 024,92 10.05.2013 Viidase ok 2 49 21.49 43 a m . k 0 21 Pa-5 8,9 11.93 10.99 19. 50 Pl ok 1 2 4' 6 498 172,73 501 285,59 l 33403:001:0209 19.64 2 k1 a vt 10.74 0 0,5 (9,80) 17,6 . 3 T 7 21.77 rb 21 2 18,79 22.11.1992 17.93 19 0. 68 7,7 17.95 3a . 20.11 5' 6 498 143,97 501 326,74 Va 54 s 18,4 00 10,60 õeme T l 18.51 19. 6 21 2. d 7 24.11.1992 21.14 6' 6 497 963,91 501 221,57 nn 2 21 18.10 19.00 Pa-8/92 40 . 0,2 21 21.42 pi 21.57 6 498 000 18.19 21,50 19.92 21.30 7' 6 497 962,28 501 214,33 18.72 12,4 21.79 8,9 19.33 87 8' 6 497 915,80 501 182,81 500 600 500 800 501 200 21. 14.97 (14,00) 21.34 501 000 21.91 16.71 kat en 9' 6 497 873,34 501 193,34 82 19.76 d 21.60 21. 19.46 12' 10' 6 497 832,53 501 113,63 s Plokk 3 aT õel me d 21.28 11' 21.85 21.91 4 6' 11' 6 497 947,66 501 158,73 Lubjakivi Plokk 1 aT 19.72 Pa-4/92 21.48 0,2 7' 12' 6 497 970,97 501 167,86 33403:001:0284 19.85 12,7 21,80 21.53 22.16 13' 6 498 068,14 500 877,67 Märkused: 8,9 17,1 Nunna 18,1 (11,80) 20.11.1992 14' 6 498 194,12 500 512,58 33403:001:0159 17.11.1992 15' 6 498 294,22 500 768,27 64 Pa-3/92 21. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0,4 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 21,11 8,7 8' 16' 6 498 341,57 500 751,43 12,00 0 100 200 m 3. Plaani koostamisel on kasutatud: I Pindala 18,75 ha I - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023); ' - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.10.2023); - Keskkonnaregistri väljastatud EELIS andmeid (seisuga 12.10.2023); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9' - Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023); Tarva V dolokivikarjäär Kaevand-puuraugu nr Mäeeraldise plaan - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93) PA4 0,2 Tarva dolokivimaardla 19,39 Suudme abs kõrgus, m (Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693); 10,3 Katendi paksus, m Lääneranna vald, Pärnu maakond 8,9 Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.) (10,60) (Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise Kasuliku kihi paksus, m (Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522); lamami abs kõrgus, m) 10' Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 1/3 - Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme 2020. a uuringu puurauk (EGF 9387) Kristjan Muts (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387); [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2013. a uuringu puurauk (EGF 8522) 5. Tarva V ja Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 8,9 m. Hendrik Klaas 1993. a uuringu puurauk (EGF 4693) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.11.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 6. Tarva dolokivikarjääri ploki 8 aT kasuliku kihi lamam asub abs kõrgusel 10,6 m. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4590 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m Tarva dolokivikarjäär Tarva III dolokivikarjäär 22 22 Käära Plokk 12 aT Varbla metskond 287 Lubja PA4 PA3 33403:001:0309 43001:001:0212 33403:001:0243 PA-1 19,39 20 19,22 18,85 20 14KL 0,2 LA 53 0,7 0,5 18 1K F 1,9 1-1F 18 vt. 17,5 m keskm. vt. 17,3 m 1,5 Plokk 10 aT 1-1K 10.05.2013 Lj.14,54 vt. 17,0 m 4KL LA 50 2,4 10.05.2013 vt. 16,7 m Lj.11,08 2,7 LA 29 17.01.2020 2,5 F 5,3 16 2K 16 Lj.24,30 F 0,3 4,4 3K Plokk 8 aT 4,5 1-2F 1-2K LA 33 14 5,0 Lj.18,00 Plokk 11 aT Plokk 9 aT F 5,9 Lj. 5,84 14 4K 6KL Lj.14,04 LA 33 5,9 7,0 5K F 1,6 1-3K 12 12 7,8 Lj.14,96 1-3F Lj.11,42 6K 8,4 LA 34 8,4 10 Lj.19,34 7KL F 10,6 1-4K 10 9,9 LA 37 Lj.16,35 7K F 19,5 10,2 8 Lj.20,76 Plokk 13 aT 8 1-4F 12,0 12,0 1-5K LA 36 6 Lj.13,72 6 F 6,9 14,4 1-6K 4 Lj.18,56 4 15,0 2 2 Läbilõige II-II' Kasvukiht NW SE m m Tarva III dolokivikarjäär Tarva dolokivikarjäär Lokaalmoreen 24 24 Lubja Pa-8/92 Lubjakivi Pa-3/92 21,50 33403:001:0243 33403:001:0284 21,11 22 Varbla metskond 287 22 Dolokivi, kollakashall, ülaosas porsunud (S2mh) PA-4 43001:001:0212 12 aT 19,19 1,2 20 20 1,5 0,4 vt. 18,4 m 13 Dolokivi, hall (S2mh) vt. 18,1 m 24.11.1992 18 vt. 17,5 m 1,1 Plokk 10 aT keskm. vt. 17,3 m 17.11.1992 18 17.01.2020 4-1F LA 41 4,6 28 16 F 18,8 16 Dolokivi, hall, veidi savikam (S2mh) 14 6,0 4,5 9 aT 14 Plokk 11 aT 7,5 Plokk 1 aT 14 4-2F 29 LA 33 Savikas dolokivi (S2jn) 15 12 F 4,9 9,1 12 8,0 10,5 4-3F 30 Täide / puistang 10 10 LA 35 F 7,1 16 12,4 8 8 11,5 13 aT 31 Katendivall 6F 6 LA 51 14,9 15,0 6 F 48,1 32 4 4 15,0 Märkused: 2 18,5 2 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 0 100 200 m - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93) (Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693); - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.) (Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522); PA-1 Puuraugu number Mäeeraldise piir - Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) 18,85 Suudme abs kõrgus, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387); Mäeeraldise teenindusmaa piir 0,5 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1-2K Keemiline analüüs ja proovi number Külgneva mäeeraldise piir Lj. 5,84 Lahustumatu jäägi sisaldus, % 4. Tarva V ja Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 8,9 m. 2,5 5. Tarva dolokivikarjääri ploki 8 aT kasuliku kihi lamam asub abs kõrgusel 10,6 m. Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 1-1F Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) LA 50 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kure F 5,3 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Tarva V dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 33403:001:0226 5,9 Tarva dolokivimaardla I-I' ja II-II' Keskmine põhjaveetase (17,30 abs m) ja eeldatav veetase maavara ammendamisel Lääneranna vald, Pärnu maakond Püriitne katkestuspind 10,2 Sügavus maapinnast, m Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 2/3 vt. 16,7 m Veetaseme abs kõrgus, m Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme 17.01.2020 Mõõtmise kuupäev Kristjan Muts H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava 15,0 Puuraugu sügavus, m /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 200 Hoidetervik (plaanil tinglik) Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.11.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4590 /Allkirjastatud digitaalselt/  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Maardla piir (asendiplaanil) Varbla metskond 287 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 87 1' 43001:001:0212 nd2 o 19 4 sk 12 2' 1 Maapinna samakõrgusjoon, m met 02 : 18.79 e ar a : 01 v bl r 10 18.64 Va 300 1 Maaparandussüsteemi maa-ala 4 6 498 400 19.25 19.05 18.55 19.26 2 14 19 N 8.90 8.90 18.26 3' Rohumaa kõlvik 15 16' 12 1,36 ha 9 18.61 16 13 18.93 17 11 18 Tarva III dolokivikarjäär 18.94 15' 10 8.90 8.90 Vainu 7 9 8.90 8.90 Lubja 9 33403:001:0045 1 19.16 33403:001:0243 18.84 Kaardileht nr 5244 Vatla, 5333 Lavassaare 14 15 8.90 8.90 19.35 8.90 8.90 16 9 13 8.90 17 121 8.90 Mäeeraldise piiripunktide 18 1 8.90 19 10 19.41 19.39 koordinaadid 8.90 19.21 8.90 19.36 8.90 9 Varbla metskond 287 8.90 Nr X Y 43001:001:0212 19.28 1 6 498 397,81 500 987,06 19.48 14' 14 8.90 6 498 200 2 6 498 354,73 501 024,92 15 8.90 3 19.67 6 6 19.15 19.28 19.22 1 13 9 8.90 Veekogu 8.90 8.90 3 6 498 172,73 501 285,59 500 400 7 2 1 1 11 ~15,55 ha, vt abs 17,3 m 19.45 19.81 4 6 497 970,97 501 167,86 9 8.90 13 4' 19.24 19 10 8.90 19.53 5 6 498 068,14 500 877,67 8.90 19.23 18 9 8.90 6 6 498 194,12 500 512,58 4 8.90 8.90 7 6 498 294,22 500 768,27 1 10.60 16 8.90 8.90 5' 19 19.57 19.60 10.60 5 3 9 Pindala 15,91 ha 15 1 1 2 17 1 1 8.90 1 8.90 10 8.90 18 8.90 10 20 17 14 19 20.07 Mäeeraldise teenindusmaa 16 10.60 9 Käära 9 8.90 20 33403:001:0309 10.60 8.90 piiripunktide koordinaadid 14 20.22 38 . 18 8.90 20 16 11 Tarva dolokivikarjäär 9 Nr X Y 13' 7 15 13 2 8.90 21 15 5 1 1 8.90 . 9 11 21 1' 6 498 436,88 500 952,73 10.60 1 10 8.90 18 2' 6 498 397,81 500 987,06 12 9 8.90 3' 6 498 354,73 501 024,92 Viidase 9.94 21.49 15 Metsamaa kõlvik 4' 6 498 172,73 501 285,59 33403:001:0209 14 21.77 1,84 ha 8.90 1 5' 6 498 143,97 501 326,74 16 3 19 6' 6 497 963,91 501 221,57 10.67 8 21.42 6 498 000 12.58 1 21.30 7' 6 497 962,28 501 214,33 20 17 8' 6 497 915,80 501 182,81 500 600 500 800 501 200 501 000 21 9' 6 497 873,34 501 193,34 82 21.60 21. 13.19 12' 10' 6 497 832,53 501 113,63 12.44 11' 21.91 4 6' 11' 6 497 947,66 501 158,73 Lubjakivi 12' 6 497 970,97 501 167,86 nn 7' pi 33403:001:0284 21.53 22.16 13' 6 498 068,14 500 877,67 Nunna 14' 6 498 194,12 500 512,58 33403:001:0159 15' 6 498 294,22 500 768,27 64 21. Märkused: 8' 16' 6 498 341,57 500 751,43 0 100 200 m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pindala 18,75 ha 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9' - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.10.2023); Tarva V dolokivikarjäär - Keskkonnaregistri väljastatud EELIS andmeid (seisuga 12.10.2023); Tarva dolokivimaardla Korrastatud ala plaan - Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023); Lääneranna vald, Pärnu maakond - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93) (Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693); 10' Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 3/3 - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.) Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme Kristjan Muts (Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522); [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ - Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387); Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.11.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4590 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad SKP Invest OÜ (edaspidi ka taotleja) taotleb keskkonnaluba Tarva dolokivimaardlas asuvale Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisele. Taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisega on seotud täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokid 10 ja 11 aT, mis on maavarade registrisse kantud Maa-ameti 06.06.2023 korraldusega nr 1-17/23/1318. Taotleja soovib mäeeraldise kasutuselevõtuga laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas, varustades taotletava karjääri teeninduspiirkonda jäävaid ehitusobjekte selleks vajaliku täitematerjaliga. Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisega hõlmatud varu kogus plokkides 10 ja 11 aT on 1 625 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas ning jääb kahe aktiivse mäeeraldise, Tarva (keskkonnaluba nr L.MK/332709) ja Tarva III (keskkonnaluba nr KL-515945) dolokivikarjääride vahelisele alale. Kuna Tarva maardlas on kaevandamistegevusega juba alustatud, on keskkonnakaitselisi aspekte arvestades eelistatud olemasolevate tootmisalade laiendamine, mis aitab muuhulgas tagada Tarva dolokivimaardla kaevandatud alade otstarbekama korrastamise. Tarva V dolokivikarjääri kasutusele võtmine aitab, arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist, tagada maavaravaru säästliku kasutamise ning vältida majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket. Sellised hiljem kaevandamiseks mittesobivad varuplokid võivad muuhulgas tekkida ka kahe olemasoleva mäeeraldise vahelisele alale, kus karjääri avamine (põhjaveetaseme alandamine ja infrastruktuuri rajamine koos muude kulutustega) ei ole hiljem majanduslikult otstarbekas. Maavaravaru väljamine olemasolevate tootmisalade laiendusena ei põhjusta seejuures olulist täiendavat keskkonnakoormust, kuid vähendab survet uute maardlate ja kaevandamispiirkondade kasutuselevõtuks. Arvestades Tarva V dolokivikarjääri geograafilist asukohta ning paekivi leiukohtade asukohtasid, on taotletava Tarva V dolokivikarjääri teeninduspiirkonnaks tingimuslikult Lääne, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnad. Võttes arvesse taotletava Tarva V dolokivikarjääri teeninduspiirkonda planeeritud suur- objektide (sh Rail Baltic (RB) raudtee trass ning põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trass) rajamist võib järgnevate aastate vältel hakata esinema regionaalseid probleeme, mistõttu tuleb käesoleval ajal tee-ehitusobjektide puhul arvestada ka naaber- regioonides lasuvate ehitusmaavarade varudega. See suurendab omakorda veokauguse tõttu objektide ehitusmaksumust, mille kallinemise tegelik prognoosimine on raskendatud, kuivõrd kasutatavate karjääride valikut ei saa ehitustööde hangetel ette anda. Majandus- ja taristuministri 08.03.2023 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava“ kohaselt vaadatakse tulenevalt ehitusmaavarade vajaduse andmete liigitamisest täiteliiva ja -kruusa ning täitelubjakivi ja -dolokivi (täitematerjal) varusid koos ning nende varustuskindlust hinnatakse üldjuhul maakondade kaupa. Otseselt taotletava Tarva V dolokivikarjääri teeninduspiirkonda jäävad eelkõige mitmed suuremahulised taristu ehitusobjektid, sh Rail Baltica raudtee trass koos kümnete öko- ja viaduktide, sildade, kohalike peatuste ja Pärnu reisiterminaliga ning riikliku põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi 2+2 teelõikude ehitused. Rail Baltica ehitamiseks vajaminevate täitematerjalide vajadus raudteega seotud (teenindus)teede mullete rajamiseks on ~25% (~1 787 tuh m3) Pärnu maakonnas planeeritud Rail Baltica objektide kogumahust. Lisaks mainitud suurobjektidele jäävad taotletava karjääri teeninduspiirkonda ka väiksemad, eelkõige Pärnumaaga seotud, ehitused ja arendused, sh Pärnu lennujaama juurdepääsuteede ja teenindava teedevõrgu rekonstrueerimised. Pärnu maakonna 2035+ arengustrateegia kohaselt on piirkonnas täiendavalt planeeritud ulatuslik riigimaanteede koondprojekt, mis hõlmab mustkattega maanteede rekonstrueerimist ja taastusremonti, olulisemate kruusateede viimist mustkatte alla ning kruusateede ja läbimatute teelõikude rekonstrueerimine ja korrastamine. Samuti on planeeritud kohalike ja tugi-toimepiirkondade keskuste kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine ning kergliiklusteede lõikude jätkuv ehitamine riigimaanteede ääres. Teedeehitus on lisaks riigile ka kohaliku omavalitsuse kohustus. Kuna teedeehituseks sobiva killustiku suhteliselt madala omahinna tõttu on suur osakaal transpordikuludel, võib väita, et tee ehituskulud kohaliku omavalitsuse jaoks vähenevad ning see asjaolu võimaldab omavalitsusel parandada kohalike teede olukorda ja seeläbi kohalike elanike elukvaliteeti. Lisaks väärib märkimist, et täitelubjakivi ja –dolokivi kasutatakse peale teedeehituse ka üldehituses ning arvestada tuleb ka sellega. Taotleja on seisukohal, et taotletav keskkonnaluba aitab muuhulgas kaasa ka Pärnu linnas ehituskillustiku kui sisendtoorme maksumuse ning selle transportimisele kuluva energia vähendamiseks. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb „Seletuskirjal maavaravaru arvelevõtmiseks Tarva dolokivimaardlas (seisuga 01.04.2023)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 22331). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Tarva külas, jäädes riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa. Kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks RMK. Taotletav mäeeraldis külgneb edelast Tarva dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr L.MK/332709, kehtiv kuni 02.06.2044), mis jääb Käära (tunnus 33403:001:0309) ja Lubjakivi (tunnus 33403:001:0294) kinnistutele ning kirdest Tarva III dolokivikarjääriga (keskkonnaluba nr KL-515945, kehtiv kuni 11.10.2052), mis jääb Lubja (tunnus 33403:001:0243) kinnistule. Tarva V dolokivikarjäär asub valdavalt metsamaal ning selle kagunurgast ~290 m kaugusel on Mihkli-Oidremaa maantee (nr 19204), millelt viib taotletavale mäeeraldisele maavara väljaveoks kasutatav kitsas pinnastee. Lähim alajaam/jaotusseade 8011:(Tõstamaa) jääb taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ~375 m kaugusele lõunasse. Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb taotletavast Tarva V dolokivikarjäärist ~2 km kaugusele ida poole. Jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Mäeeraldisest ~17 m kaugusel läänes asub maaparandusehitis Veltsa(TTP-387) (MPS kood 5111610020020), mille kaudu juhitakse piirkonda kogunevad liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Lähimad looduskaitsega seotud mõjualad on Karinõmme (KKR kood KLO1000296) ja Lihula (KKR kood KLO1000747) looduskaitsealad, mis jäävad taotletavast mäeeraldisest ~0,6 km kaugusele läände ja ~1,3 km kaugusele loodesse vastavalt. Mäeeraldisest ~300 m kaugusel kirdes, jäädes Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, paikneb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~860 – 950 m kaugusele Korise (tunnus 33403:001:0084) ja Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) kinnistutele. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste kohaselt jääb lähim puurkaev mäeeraldisest ~240 m kaugusele Viidase (tunnus 33403:001:0209, PRK0055717) kinnistule. Puuraugus on veetaseme ja baroandur, millega mõõdetakse veetaset ja õhurõhku. Aastatel 2016 – 2018 on piirkonnas tehtud salvkaevude inventuur, mille tulemused on esitatud tabelis 2.1. Tabel 2.1 Piirkonnas asuvad salvkaevud 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tarva V dolokivikarjäär kattub kogu ulatuses Tarva V uuringuruumiga, kus on teostatud geoloogiline uuring, mille tulemused on esitatud „Seletuskirjas maavaravaru arvelevõtmiseks Tarva dolokivimaardlas (varu seisuga 01.04.2023)“ (OÜ J. Viru Markšeideriburoo, töö nr 22331, EGF: 9744). Tarva dolokivimaardla paikneb Lääne-Eesti madaliku peatasandikul, õhukese pinnakattega piirkonnas. Maapind on tasane, jäädes valdavalt abs kõrguste 19 – 22 m vahemikku. Aluspõhjakivimite pealispind järgib maapinna reljeefi ning jääb abs kõrgusele 18,35 – 21,60 m. Kasulikku kihti katab õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune kattekiht, mis koosneb valdavalt kasvukihist, kuid mõnes üksikus kohas levib selle all ka 0,2 – 0,3 m paksune rähkse liivsavi- moreeni kiht. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid, mille omadused on nii pindalaliselt kui ka vertikaalläbilõikes varieeruvad, ilma kindla seaduspärasuseta. Läbilõike ülaosas on kuni 2,8 m paksune mikro- kuni pisikristalliline, õhukeste lainjate domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi, mille all levib pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline dolokivi. Kivimis esineb lainjaid katkendlikke domeriidikelmeid ja hajusaid domeriidikihikesi. Kasuliku kihi keskmised kvaliteedinäitajad on esitatud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Tarva V dolokivikarjääri kasuliku kihi keskmised kvaliteedinäitajad Plokid LA tegur LA kategooria Külmakindlus F, % F kategooria 10, 11 aT 29-53/36 40 0,3-24/8,2 F Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani lademe Jaani kihistu savikas dolokivi ja domeriit, mis on omaduste poolest killustiku valmistamiseks sobimatu. Kuna kvaternaarisetted on alal õhukesed ja vähese veeandvusega, siis need eraldi veekihti ei moodusta. Maapinnale lähim veetarbimise seisukohast tähtsust omav veekiht on Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Vaadeldaval alal on veetase mõõdetud maapinnast 1,3 – 4,7 m (keskmiselt 2,6 m) sügavusel, jäädes abs kõrgustele 16,6 – 18,4 m (keskmiselt 17,3 m). 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Tarva V dolokivikarjäär hõlmab Tarva dolokivimaardla täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokke 10 ja 11 aT. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,75 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,91 ha. Mäeeraldise lamamiks on fikseeritud abs kõrgus 8,9 m. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna kaevandamisel tuleb tagada mäeeraldisega külgneva maapinna stabiilsus ning selleks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta hoidetervikud. Nõlva hoidetervikut ei ole arvestatud taotletava mäeeraldise piirile, mis külgneb Tarva III dolokivikarjääride mäeeraldisega. Katendi ohutuks nõlvuseks on arvestatud 1:2. Hoidetervikuga hõlmatava maavaravaru arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletava ja kaevandatava maavaravaru mahud on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogused (seisuga 30.09.2023) Taotletav Ploki Keskmine Taotletav varu Kadu, Plokk kaevandatav varu pindala, ha paksus, m kogus, tuh m3 tuh m3 kogus, tuh m3 10 aT 15,91 1,8 288 1 287 11 aT 15,91 8,4 1 337 2 1 335 Kokku 10,2 1 625 3 1 622 Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 60 tuh m3. Sellise aastase kaevandamise mahu korral ammendatakse karjäär ~27 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Tarva V dolokivikarjääris on soodsad – tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs Mihkli-Oidrema maanteelt (nr 19204) ning kus kasulikku kihti katva katendi paksus on väike. Enne kaevandamise alustamist on vaja langetada alal kasvavad puud, vajadusel juurida kännud ning koorida kattekiht. Mäeeraldisele jääva katendi maht on 48 tuh m3, sh muld 32 tuh m3. Katend kooritakse järkjärgult ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale puistangutesse. Kuivõrd Tarva V dolokivikarjäär korrastatakse veekoguks, on katendist saadav liivsavimoreen võimalik kasutada veekogu nõlvade kujundamisel. Korrastamiseks mittevajalik katendimaterjal (sh muld) võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele või sellele leitakse kasutus mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel. Kasulik kiht jääb suuremas mahus keskmisest põhjaveetasemest alla poole ning seega on kaevandamiseks vajalik veetaseme alandamine kuni mäeeraldise lamamini, et tehnika saaks töötada kuival paepinnal. Karjäärist väljajuhitav vesi suunatakse maaparandussüsteemi VELTSA(TTP-387) kuivenduskraavidesse. Taotletavast Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks tuleb Varbla metskonna 287 (tunnus 43001:001:0212) või Vainu (tunnus 33403:001:0045) kinnistule rajada kas kuivenduskraav või torustik. Maaparanduskraavi vastuvõtuvõime ärajuhitavale veele on olemas. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebasseini täpsemad parameetrid ja täpne kuivendamise skeem pannakse kaevandamise projekti käigus. Tarva V dolokivikarjääri keskkonnakaitseloa taotlejal tuleb keskkonnaloa menetlemise protsessi käigus kraavide kasutajate ja maaomanikega kokku leppida täpsemad tingimused olemasoleva kraavi kasutamiseks ja hooldamiseks. Veealuse dolokivilasundi ~8,4 meetrine paksus võimaldab maavara lõhata ühe astmega, mis omakorda aitab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksema lõhkamiste arvu, mis on ka majanduslikult soodsam. Kaevis purustatakse ja sõelutakse karjääris kohapeal kasutades selleks vastavat tehnikat. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine puistangutesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja puistangutest kalluritele toimub frontaallaaduri ja/või ekskavaatoriga. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Killustiku väljaveoteena saab kasutada olemasolevat pinnasteed, mis viib Mihkli-Oidremaa maanteele. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Tarva V dolokivikarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku ega muul looduskaitseliste piirangutega alal. Lähimad looduskaitsealad on mäeeraldisest ~0,6 – 1,3 km kaugusele jäävad Karinõmme ja Lihula looduskaitsealad (KKR koodid KLO1000296 ja KLO1000747 vastavalt). Mäeeraldisest ~0,3 km kaugusel kirdes asub III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp, KKR kood KLO9310734) leiukoht, mis jääb külgneva karjääri mäeeraldisele. Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise laiendamise taotlemiseks on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine, mille tulemused on esitatud „Tarva dolokivikarjääri laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandes“ (Maavarauuringud OÜ, 2018, töö nr 18-135). KMH andmetel puudub Tarva dolokivikarjääri laiendamisel ebasoodne mõju lähimatele (Natura 2000) loodusalade elupaigatüüpidele ja liikidele. Sarnasele otsusele on jõutud ka Tarva III dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlemisel koostatud eksperthinnangus. Keskkonnaameti hinnangul ei ole Tarva III dolokivikarjääris kavandatud tegevusel eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Tarva V dolokivikarjääris kavandatav tegevus ei erine oluliselt Tarva III dolokivikarjääri tegevusest. Taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise kohta on 2024. aastal mürakaardid koostanud OÜ Hendrikson & Ko (töö nr 24005083), heitkoguste arvutused ning Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuringu on 2024. a koostanud Maavarauuringud OÜ. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Karbonaatkivimite kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon ehk maavõnked, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Peamisteks tolmuallikateks on dolokivi kaevandamisel kasutatavad karjäärisisesed- ja kaevise väljaveoks kasutatavad väljaveoteed, lasu töötlemistööd ning kaevandatud materjali laadimine. Tolmu eraldub vähesel määral ka maavara väljamisel. Puurtööde käigus tekkiv tolm püütakse enamuses kinni standardse puurmasina püüdesüsteemiga (Eestis levinud masinate püüdefektiivsus reeglina ~99,5%) ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Purustus- sorteerimissõlmes on tõhus leevendusmeede kaevise niisutamine. Päevadel, mil vihma ei saja (va hilissügisel väga aeglase aurumise korral ja siis, kui lumi on maas) on tarvis purustatavale ja sõelutavale materjalile pihustada vett, et selle niiskusesisaldus püsiks suurem kui 1,5%. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, tolmu leviku tõkestamiseks on vajadusel võimalik kasutusele võtta täiendavad leevendusmeetmed (niisutamine, konveierite katmine). Tabel 6.1 Purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused purustus-sorteerimissõlmest (Maavarauuringud OÜ, 2024) Prot- sessi Emissiooni faktor 100%, Heitkogus, t/a (g/s) läbiv (controlled), kg/T Protsess kogus t/a PM- PM-sum PM10 PM2,5 PM10 PM2,5 (t/h) sum I-III 90 000 0,054 0,024 0,005 0,00060 0,00027 0,000050 Purusta aste (315) (0,053) (0,024) (0,004) -mine IV 90 000 0,054 0,024 0,005 0,00060 0,00027 0,000050 aste (315) (0,053) (0,024) (0,005) I-III 90 000 0,099 0,033 0,002 0,00110 0,00037 0,000025 Sõelu- aste (315) (0,096) (0,032) (0,002) mine IV 30 000 0,054 0,033 0,00018 0,00110 - - aste (35) (0,018) (0,032) 90 000 0,0063 0,0021 0,00059 Konveier 0,00007 2,3·10-5 6,5·10-6 (315) (6·10-3) (2·10-3) (6·10-4) Kalluri 90 000 0,0045 - 5,0·10-5 - - - laadimine (315) (4·10-3) 0,258 0,116 0,0086 Kokku (0,187) (0,079) (0,0071) Heited konveierist (Conveyor transfer point) ja kalluri laadimisest (Truck loading) vastavalt juhendmaterjalis (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing) toodud koefitsientidele on tabelis 6.1 arvesse võetud. Kõikide protsesside heitkogused arvutatakse lihtsa valemiga, mis seisneb töödeldava materjali koguse (tonnides) korrutamises nimetatud juhendmaterjalis antud koefitsiendiga. Koefitsiendid on antud eraldi purustamise ja sõelumise astmete ning kuiva ja märja („kontrollitud“) protsessi jaoks. Heitkoguste arvutamisel (tabel 6.1) on arvesse võetud ka materjali laadimisest ja ladustamisest tulenevaid heitkoguseid. Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga: 𝐸 = 0,00022(𝐴)1,5 , kus E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemile konstanti 0,52 ning eriti peenetele osakestele (PM2,5) konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt ligikaudu 3 500 m3 ulatuses, tuleb aastase kaevandamismahu 60 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 17 lõhkamist. Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ligikaudu 410 m2. Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased tahkete osakeste heitkogused järgmiselt: - PM-sum = 0,00022 x (410)1,5 x 17 = 31 kg/a = 0,0312 t/a; - PM10 = 0,00022 x (410)1,5 x 17 x 0,52 = 16 kg/a = 0,0162 t/a; - PM2,5 = 0,00022 x (410)1,5 x 17 x 0,03 = 0,9 kg/a = 0,0009 t/a. Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad paari minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivate põlemisgaaside (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu1. Lõhkeainena kasutatakse eeldatavalt ammooniumnitraati tüüpi lõhkeainet „ANFO“. Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,5 kg/m3 mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45 kg/m3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 27 t lõhkeainet. Eelviidatud metoodika kohaselt eraldub ammooniumnitraadist heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO - 34 kg/t, NOx - 8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t. Arvestades lõhkeaine kulu, saame põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: - CO = 34 kg/t x 27 t = 918 kg/a = 0,918 t/a; - NOx = 8 kg/t x 27 t = 216 kg/a = 0,216 t/a; - SO2 = 1 kg/t x 27 t = 27 kg/a = 0,027 t/a. Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad samuti vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt, valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääritööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitekoguseid ei lisandu. Maavara raimamisel tehtavate töödega eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on koondatud tabelisse 6.2. Aastased eeldatavad heitkogused ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisas toodud künniskogused. Samuti ei kasutata eelviidatud määruses nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MWth või suurem. 1 Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998. Tabel 6.2 Saasteainete aastased heitkogused Saateaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a2 Tahked osakesed summaarselt (PM-sum) 0,289 sh peenosakesed (PM10) 0,132 1 sh eriti peened osakesed (PM2,5) 0,010 Süsinikmonooksiid (CO) 0,918 10 Vääveldioksiid (SO2) 0,027 1 Lämmastikoksiidid (NOx) 0,216 0,3 Kaevandamisega kaasneb alati müra, mida tekitavad nii mäetööde teostamiseks kui ka maavara transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto, purustus- ja sorteerimissõlm). Lühiajalist müra esineb ka lõhketööde teostamisel, kuid lõhketööde müra puhul lühiajalist koosmõju ei esine, kuna samaaegseid lõhketöid ei kavandata ning pikaajaline keskmine müraolukord on lõhketööde puhul tagasihoidlik. Taotletaval mäeeraldisel on planeeritud töid teostada vaid päevasel ajal. Tarva V dolokivikarjääris tööde teostamisega kaasnevat mürasituatsiooni võimaliku karjääride samaaegse tööde teostamise korral on hinnanud OÜ Hendrikson & Ko (2024, töö nr 24005083). Koostatud eksperthinnang on lisatud käesoleva Tarva V dolokivikarjääri keskkonnakaitseloa lisadesse. Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ajavahemiku kohta, kuna öisel ajal Tarva V mäeeraldisel tegevust ei kavandata. Välisõhu mürataset hinnati 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid on esitatud 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 5*5 m arvutussammuga. Mäeeraldise kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar maapinna kõrguspunktid ja hooned). Mudeli koostamisel ei arvestatud asjaoluga, et tööde teostamisel kuhjatakse edaspidi mäeeraldise piiri lähedale pinnasevallid, mis vähendavad müra levikut. Samuti vähendab müra levikut tööde teostamine süvendis, millega Tarva V mäeeraldise müra modelleerimisel ei ole samuti arvestatud (kirjeldatakse nn halvimat olukorda ehk eeldatakse, et maapind on tasane). Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud. Arvutuslikud mürakaardid koostati müralevi modelleerimise spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0 (Braunstein+Berndt GmbH, http://www.soundplan.eu/), mis vastab Euroopa Liidu keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ nõuetele ehk tarkvara on sobilik Euroopa Liidus ja ka Eestis siseriiklike mürakaartide koostamiseks. Tööstusmüra modelleerimisel ning mürakaartide koostamisel kasutati müra leviku arvutusmeetodina Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ soovituslikku arvutusstandardit ISO 9613-2 "Acoustics - Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“. Müraleviku modelleerimisel arvestati järgmiste seadmete ning tööprotsessidega (kõigi kolme vaadeldava Tarva dolokivimaardla mäeeraldise puhul): - Purustus-sorteerimissõlm (igal mäeeraldisel 1 seade): LwA 118 dB, - Ekskavaator (igal mäeeraldisel 1 masin): LwA 115 dB, - Frontlaadur (igal mäeeraldisel 1 masin): LwA 110 dB, - Kallurite laadimine (igal mäeeraldisel korraga 2 laadimist): LwA 115 dB. 2 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa. Müra leviku modelleerimisel arvestati päeva lõikes pideva tööprotsessiga. Tegelikes oludes ei pruugi kõik seadmed ja masinad samaaegselt maksimaalset müra tekitavas töörežiimis töötada (nt ei pruugi pidevalt toimuda kallurite laadimist). Ekskavaator ja üks kallur paigutati mäeeraldiste elamualade poolse piiri (ehk idapiiri) lähedale ~10 m kaugusele piirist. Purustus- sorteerimissõlm, frontaallaadur ja üks kalluri laadimiskoht paigutati mäeeraldiste elamualade poolsest piirist ~50 m kaugusele. Tegelikes oludes ei tööta kõik masinad mäeeraldiste idapiiri lähedal. Nt Tarva dolokivikarjääri mäeeraldisel on töötsoon nihkunud juba läänesuunas ning idapiiril aktiivset tegevust ei toimu (Tarva dolokivikarjääri puhul on mürakaardil näha ka süvendis töötamise mõju müra levikule). Samuti on vähetõenäoline, et samaaegselt toimuksid tööd Tarva III ja Tarva V mäeeraldiste idapiiri lähedal. Tarva V karjääri puhul on müra leviku vähendamiseks kavas purustus-sorteerimissõlm tegelikkuses paigutada karjääri põhjaossa. Joonis 6.1 Tarva V dolokivikarjääri müra hinnatud päevasel ajal (Maavarauuringud OÜ) Vastavalt müra leviku arvutustele vastab päevane müraolukord lähimate eluhoonete piirkonnas II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse nõuetele päevasel ajal (piirväärtus 60 dB). Kolme mäeeraldise koosmõjus esineb lähimate eluhoonete juures (~860 m kaugusel Tarva V mäeeraldisest idasuunas) müra hinnatud tase päeval (Ld), mis jääb väiksemaks kui 55 dB. Ainult taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise tööprotsessi korral esineb lähimate eluhoonete juures (~860 m kaugusel Tarva V mäeeraldisest idasuunas) müra hinnatud tase päeval (Ld), mis jääb väiksemaks kui 50 dB. Seega vastab Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise tööprotsessi korral esinev müratase eraldi võetuna (piirkonna teiste karjääride tööd arvestamata) lähimate eluhoonete juures nii II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse (60 dB) kui ka II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) nõuetele päevasel ajal. Joonis 6.2 Tarva karjääride koosmõju müra hinnatud päevasel ajal (Maavarauuringud OÜ) Koosmõjus piirkonna teiste mäeeraldistega vastab Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise tööprotsessi korral esinev müratase lähimate eluhoonete juures II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse (60 dB) nõuetele, kuid koosmõju müratase võib arvutuslikult mõningal määral ületada II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) nõudeid päevasel ajal. Samas tuleb silmas pidada, et müra sihtväärtusega võrdlus on antud juhul informatiivne (määravaks saab võrdlus müra piirväärtusega), kuid arvestades modelleerimisel kasutatud andmeid (maksimaalne koosmõju stsenaarium, kõik masinad töötavad samaaegselt mäeeraldiste piiri lähistel), samuti asjaolu, et modelleerimisel ei ole arvestatud kavandatava mäeeraldise puhul süvendi ja/või pinnasevalli müra levikut takistava mõjuga, võib eeldada, et ka müra koosmõjus võib lähimate eluhoonete juures esinev müratase igapäevaselt jääda väiksemaks kui sihtväärtus. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles arvestatakse mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul Lõhketööd viiakse läbi vastavalt eelnevalt koostatavale puur- lõhketööde projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud lõhkajat. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär paikneb kahe aktiivse mäeeraldise, Tarva ja Tarva III dolokivikarjäärid, kuivendamise mõjuraadiuses ehk kahe karjääri alanduslehtris. Mõlemast kõrvalasuvast karjäärist vee väljapumpamisel väheneb Tarva V dolokivikarjääri keskmine põhjaveetase oluliselt. Tarva V dolokivikarjääris veetaseme alandamisel 7 meetri võrra võib ümbruskonna majapidamiste kaevudes esineda veetaseme alanemist kuni 60 cm, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta seega vee kättesaadavust kaevudest. Kui Tarva dolokivimaardlas alandatakse veetaset 7 m on alanduslehtri ulatus ~1,3 km kirde ja loode, ~1,9 km kagu ja ~1,2 km edela suunas. Veetaseme 7 m alandamisel maardlas alaneb majapidamiste kaevude veetase 0,5 – 1,0 m. Vee ärajuhtimise tagajärjel väheneb põhjavee toiteala veetaseme abs kõrguselt 19 m abs kõrgusele 18,5 m. Veetaseme alandamisel 7 m võrra kujuneb Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldiselt ärajuhitava vee hulk hinnanguliselt kuni 60 tuh m3 aastas. Vee juurdevool karjäärialale on väga ebaühtlane. (Maavarauuringud OÜ, 2024, vt joonised 6.3 ja 6.4) Tegelik väljapumbatava vee kogus sõltub sademehulkade erinevusest nii aastate kui kuude lõikes, aga ka kivimite heterogeensusest ja sellest tulenevatest karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkusest ruumis. Kevadisel suurveeperioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühiajaliselt. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebasseini täpsemad parameetrid määratakse koostatavas kaevandamise projektis. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on seadusandlikust korrast tulenevalt arendajale kohustuslik. Kogu kasulik materjal turustatakse, maavara töötlemisel tekkivad sõelmed turustatakse või kasutatakse maksimaalses võimalikus mahus kaevandatud maa korrastamisel. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse maksimaalses mahus karjääri korrastamisel ning korrastamistöödeks mittevajalik katend turustatakse, lisatakse täiendavalt korrastamise mahtudele või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Joonis 6.3 Põhjaveetaseme samakõrgusjooned - algstaadium (Maavarauuringud OÜ) Joonis 6.4 Põhjaveetaseme samakõrgusjooned – 7 m alandus (Maavarauuringud OÜ) 7. Kaevandatud maa korrastamine Tarva V dolokivikarjääris on planeeritud suuremas osas veealuse maavaravaru kaevandamine ning seega tekib varu ammendamisel ja mäeeraldiselt vee väljapumpamise lõpetamisel veekogu. Mäeeraldisele tekkiv veekogu vastab keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatud tingimustele. Kaevandatud maale tekib 15,55 ha suuruse pindalaga veekogu, mille keskmine sügavus on ~8,4 m. Mäeeraldise teenindusmaale, kus see ei kattu mäeeraldisega, moodustatakse rohumaa pindalaga 1,36 ha ning metsamaa pindalaga 1,84 ha. Dolokivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile, kus see ei külgne kõrvalolevate mäeeraldistega, vertikaalsed nõlvad, mis tuleb korrastamise käigus täita ja tasandada, et ala ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks, mis kujundatakse veepealses osas nõlvusega 1:2 ja veealuses osas 1:5, on otstarbekas kasutada katendist eemaldatud inertset materjali (saviliivmoreen) ning killustiku tootmisel tekkivaid paesõelmeid. Selliste nõlvustega ala kujundamiseks on vajaliku täitematerjali maht ~300 tuh m3, st nõlvade täitmisel on võimalik ära kasutada kogu katendist saadav inertne materjal mahuga 16 tuh m3 ning täiendava täitematerjali kogus (näiteks sõelmed) on ~284 tuh m3. Täitmiseks mittevajalik katend (muld) tuleb võõrandada Keskkonnaameti loal vastavalt kehtivale seadusele või lisada täiendavalt mäeeraldise teenindusmaale moodustatavate metsa- ja rohumaa rajamisel. Täpne korrastamise lahendus ja vajalikud materjalide kogused määratakse korrastamise projektis. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Hinnanguline kulu Tarva V dolokivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~15 400 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~240 tuh eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Kristjan Muts / allkirjastatud digitaalselt / SKP Invest OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 02.10.2024. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 6. juuni 2023 nr 1-17/23/1318 Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla registrikande muutmine OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas SKP Invest OÜ volitusel Maa-ametile Tarva dolokivimaardla täiendava täitedolokivi aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande (saabunud 15.05.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/7291-3). Keskkonnaamet on 25.05.2022 korraldusega nr DM-119438-11 andnud Tarva V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/515766. Geoloogilise uuringu käigus täiendavaid geoloogilisi andmeid ei kogutud. Aruanne on koostatud varasemate uuringute geoloogilise andmestiku ja Tarva V uuringuruumi piires 2023. a tehtud topogeodeetilise mõõdistamise andmete põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 10.-13. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksusel Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus ning katastriüksustel Lubjakivi (tunnus 33403:001:0284) ja Käära (tunnus 33403:001:0309), millede volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes moodustatud 10. ja 11. plokk asuvad täielikult Tarva V uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud 12. ja 13. plokk asuvad väljaspool Tarva V uuringuruumi piiri, Lubjakivi ja Käära katastriüksustel, Kivikandur OÜ-le antud kaevandamisloa nr L.MK/332709 Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa alal. Arvestades maavara säästva kasutamise ja piirkonna hilisema ühtse korrastamise vajadust on aruandes moodustatud 12. ja 13. plokk väljapoole Tarva V uuringuruumi teenindusala piiri, et Tarva dolokivikarjääri ja aruandes moodustatud 10. ja 11. ploki vahelisele alale ei jääks kuni 25 m laiust maavaravaruta ala. Maavara kaevandamine saab jätkuda kehtiva loa nr L.MK/332709 alusel nagu kehtiv luba on antud, kuid enne kaevandamise lõpetamist ja korrastamise alustamist on otstarbekas teenindusmaa alal olev varu, mis nüüd arvele võetakse, ära kaevandada. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Geoloogiline uuring on läbi viidud varasemalt kogutud andmete alusel kameraaltööna. Uuritud maavara liigitus täitedolokiviks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande „Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Tarva dolokivimaardlas“ alusel seisuga 01.04.2023 maavarade registris Tarva dolokivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha – 288 tuh m3 (aruandes 10. plokk), 1.2. täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha – 1337 tuh m3 (aruandes 11. plokk, 10. ploki lamamis), 1.3. täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha – 28 tuh m³ (aruandes 12. plokk), 1.4. täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha – 84 tuh m³ (aruandes 13. plokk, 12. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0433) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, SKP Invest OÜ-le, Keskkonnaametile, Lääneranna Vallavalitsusele, Kivikandur OÜ-le. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr 22331 Seletuskiri maavaravaru arvelevõtmiseks Tarva dolokivimaardlas (varu seisuga 01.04.2023) Tellija: SKP Invest OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Tõnis Kattel Juhatuse liige Tallinn 2023 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee ANNOTATSIOON Nirgi, T. 2023. Seletuskiri maavaravaru arvele võtmiseks Tarva dolokivimaardlas (varu seisuga 01.04.2023). Teksti 20 lk, 10 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Käesolevas töös on teostatud maavaravaru arvutus Pärnumaal Lääneranna vallas Tarva ja Tarva III dolokivikarjääride vahelisel alal. Seletuskiri on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal. Kasulik kiht on esindatud Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokiviga. Uuritava ala pindala on 15,91 ha ning selle piires arvutati varu kahes üksteise peal paiknevas plokis. Vertikaalselt on plokkidevaheline piir keskmise põhjaveetaseme järgi kõrgusel 17,30 abs m. Alumise ploki lamam on samuti ühtlasel tasapinnal, 8,90 abs m. Kuna uuritava ala ja sellega külgneva Tarva dolokivikarjääri vahele jääb kitsas ca 1 ha suurune ala, kus varu arvel ei ole, on tulenevalt Maa-ameti soovitusest ja lähtudes ressursi säästliku kasutuse põhimõttest arvutatud maavaravaru maht ka sellel alal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 10,2 m, sh keskmiselt 1,8 m lasub ülalpool keskmist põhjaveetaset. Kivimist tehtud keemiliste analüüside põhjal on tegemist dolokiviga, mida iseloomustab kõrge MgO sisaldus, kuid ühtlasi ka kõrge lahustumatu jäägi sisaldus. Füüsikalis-mehaaniliste analüüside alusel on tegemist täitekivimiga, mille purunemiskindluse analüüsi keskmine kaalukadu on 36% (kategooria LA40) ja külmakindluse kategooria F. Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga trianguleeritud pinnamudelite abil. Ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad maavaravaru klassifitseerida täitedolokivi aktiivse tarbevaruna (aT). Eelnenust tulenevalt esitatakse Maavarade registri vastutavale töötlejale Tarva maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha 288 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjaveetaset, plokk 10 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha 1 337 tuh m3 (allpool keskmist põhjaveetaset, plokk 11 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha 28 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjaveetaset, plokk 12 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha 84 tuh m3 (allpool keskmist põhjaveetaset, plokk 13 aT). /allkirjastatud digitaalselt/ Koostas: T. Nirgi Võtmesõnad: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Tarva maardla, täitedolokivi, aktiivne tarbevaru. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS 5 2. PIIRKONNA GEOLOOGILINE EHITUS 8 3. MAAVARA KVALITEET 10 3.1. Materjali keemiline koostis 10 3.2. Materjali füüsikalis-mehaanilised omadused 10 4. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 12 5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED 15 6. VARU ARVUTUS 17 6.1. Katendi maht 17 6.2. Maavara maht 17 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD ALLIKAD 20 TEKSTILISAD 1. Puuraukude kataloog 2. Puuraukude kirjeldused (sh väljavõtted varasematest aruannetest) 3. Materjali keemiliste näitajate koondtabel 4. Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel 5. Labori katseprotokollid – keemilised analüüsid 6. Labori katseprotokollid – füüsikalis-mehaanilised analüüsid 7. Mahuarvutuste väljavõte 8. Topograafiliste tööde seletuskiri 9. Tellija arvamus tehtud tööde kohta 10. Maa-ameti otsus GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´ ja II-II´ Mhor 1:2000, Mvert 1:200 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varu arvutuse ploki ruumikuju, dgn-fail; 2. Katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektidena, dgn-fail; 3. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, TIF-fail; 4. Geoloogilised läbilõiked I-I´ ja II-II´, TIF-fail * Käesolevale tööle ei ole lisatud varu arvutuse plokkide lamamite jooni, sest plokkide 10 ja 12 lamam paikneb ühtlasel tasapinnal 17,3 abs m ning plokkide 11 ja 13 lamam tasemel 8,9 abs m. 3  SISSEJUHATUS Käesolevaga on SKP Invest OÜ tellimusel koostatud seletuskiri karbonaatkivimi aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva dolokivimaardlas (registrikaart nr 433) riigiomandisse kuuluval maaüksusel Varbla metskond 287 (tunnus: 43001:001:0212). Käsitletav ala kattub kogu ulatuses Tarva V uuringuruumiga, kuhu SKP Invest OÜ-le on Keskkonnaameti 25.05.2022 korraldusega nr DM-119438-11 väljastatud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/515766. Uuringuruum pindalaga 15,91 ha paikneb olemasolevate Tarva ja Tarva III dolokivikarjääride vahel. Nimetatud karjääride lähimad küljed jäävad üksteisest 230–500 m kaugusele (Joonis 1). Kuna olemasolev geoloogiline andmestik on piisavalt tihe, et võimaldada maavara kvaliteedi hindamist tarbevaru tasemel, on geoloogiline uuring viidud läbi kameraaltööna, tuginedes olemasolevatele geoloogilistele andmetele. Geoloogilise uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Tarva III dolokivikarjäär Tarva V uuringuruum Tarva dolokivikarjäär Joonis 1. Uuritava ala paiknemine kahe karjääri vahel. Käesoleva töö koostamiseks viidi OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt 11.01.2023. a läbi ala topograafiline mõõdistamine (geodeet M. Ridalaan, markšeideri kutsetunnistus nr 130502). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel liikuvjaama Trimble R8 GNSS (Lisa 8). Seletuskirja ja graafilised lisad koostas ning varu arvutuse teostas geoloog T. Nirgi tuginedes Tarva maardlas aastatel 1992–2020 teostatud geoloogilistele uuringutele (Korbut 1993; Tuuling 2013; Tuuling jt 2020). Graafilised lisad koostati arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Sama programmiga arvutati ka katendi ja maavaravaru mahud, kasutades triangulatsiooni interpoleerimismeetodit. 4  1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Varu arvutuse ala pindalaga 15,91 ha asub Pärnumaal Lääneranna vallas Tarva külas riigiomandisse kuuluval katastriüksusel Varbla metskond 287 (tunnus: 43001:001:0212). Kogu varu arvutuse ala kattub Tarva V uuringuruumiga, kuhu SKP Invest OÜ-le on väljastatud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/515766, mille alusel on lubatud karbonaatkivimi uurimine kuni 15 m sügavuselt. Edelaservas külgneb ala maaüksustega Käära (tunnus: 33403:001:0309) ja Lubjakivi (tunnus: 33403:001:0284) ning sealse Tarva dolokivikarjääriga, kus Kivikandur OÜ kaevandab ehitus- ja täitedolokivi kaevandamisloa nr L.MK/332709 alusel. Vahetult kirde pool paikneb Lubja maaüksus (tunnus: 33403:001:0243) ja Tarva III dolokivikarjäär, kus on Raho OÜ-le väljastatud täitedolokivi kaevandamiseks luba nr KL- 515945. Idas ja osaliselt ka põhja pool jätkub sama Varbla metskonna maa, osaliselt on põhja pool aga külgnemine Vainu maaüksusega (tunnus: 33403:001:0045). Lisaks on kirde pool külgnemine täitedolokivi aktiivse tarbevaru (aT) plokiga 9 ning edelas plokiga 8 aT. Edelas paiknevad ca 25 m kaugusel ka ehitusdolokivi plokid 1 ja 3 aT, millest teine on tänaseks peaaegu ammendatud. Foto 1. Vaade noorendikule uuringuruumi idaosas, PA-8 asukohast ca 55 m põhja pool. Käsitletaval alal esineb nii rohumaad kui ka erineva vanusega metsalappe. Foto: M. Ridalaan, 11.01.2023. Foto 2. Vaade Tarva dolokivikarjääri põhjapoolsele ca 9 m kõrgusele kiviseinale ja selle ette rajatud kraavile (ploki 8 aT idanurgas). Dolokivi kaevandamiseks pumbatakse alalt regulaarselt vett välja. Foto: M. Ridalaan, 11.01.2023. 5 Vaadeldav ala asub valdavalt metsamaal ning selle kagunurgast ~290 m kaugusel kulgeb Mihkli-Oidremaa maantee (nr 19204), millelt viib uuringuruumi kitsas pinnastee (ETAK ID 5504891). Tarva külakeskuses asuvad elamud jäävad ligikaudu kilomeetri kaugusele. Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi, mis jääb ligikaudu 2 km kaugusele ida poole. Jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Uuritava ala läänepoolsest nurgast ca 17 m kaugusel asub maaparandussüsteem VELTSA(TTP-387) (kood 5111610020081001) oma äravoolukraavide võrgustikuga, mille kaudu juhitakse liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Ligikaudu 0,7 km kaugusel lääne pool on Karinõmme looduskaitseala (KLO1000296). Varu arvutuse ala põhjapoolsele osale (pindalal ca 0,9 ha) ulatub 1–2 m sügavune pärandkultuuri objekt Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007), millest on Muinasprojekt OÜ poolt 2020. a läbi viidud arheoloogilise uuringu (Kraut, 2020) andmetel säilinud 50– 90%. Arheoloogiline uuring viidi läbi Lubja kinnistul, mille piiresse jääb valdav osa objektist. Uuringust selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Võttes arvesse Muinsuskaitseseadusega sätestatud üldkehtivaid nõudeid arheoloogiapärandi säilitamise kohta, ei pidanud arheoloogilise uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks. Tarva maardlas on geoloogilisi uuringuid teostatud mitmel korral: Aastatel 1980–1981 rajas Eesti NSV Geoloogia Valitsus (Lodjak, 1981) Tarva külas kolm puurauku sügavusega 10–12 m, et otsida klaasitööstusele sobivat dolokivi. Rajatud puuraugud jäävad käesolevas töös käsitletavast alast üsna kaugele, Tarva maardla servadesse. Puuraukudest võeti keemilisteks analüüsideks 20 proovi, mille alusel eristati Jaagarahu lademe läbilõikes kolm kivimkompleksi: dolokivi, savikas dolokivi ja domeriit. Klaasitööstusele sobivat dolokivi ei leitud, küll aga soovitati ala edasi uurida ehituskivi leidmiseks. Aastatel 1992–1993 uuris Tarva maardlat detailsemalt OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Korbut, 1993; EGF 4693). Ligikaudu 7 ha suurusele Tarva uuringualale puuriti 10 puurauku, millest võeti materjali füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks 32 proovi ja kivimi keemiliseks analüüsiks 12 proovi. Kasuliku kihi hulka loeti Jaagarahu lademe dolokivi, mis oli laborianalüüside andmetel kõlblik ehituskillustiku tootmiseks, garanteeritud purustatavuse margiga „400” ja külmakindluse margiga „25”, killustiku väljatulek mäemassist oli 75%. Töö tulemusena kinnitati Tarva dolokivimaardlas madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 6,85 ha pindalal 509 tuh m3. Käesolevas töös on kasutatud viie toonase uuringu käigus rajatud puuraugu andmeid (PA- 3, PA3H, PA-4, PA-6 ja PA-8). 2013. aastal viis OÜ Eesti Geoloogiakeskus läbi geoloogilise uuringu Tarva III uuringuruumis, mis paikneb praeguse Tarva maardla ploki 8 aT alal (Tuuling, 2013; EGF 8522). Puuriti kaheksa puurauku, millest võeti 10 proovi kivimi ja 13 proovi killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks. Lisaks võeti 24 proovi kivimi keemilise koostise analüüsimiseks. Uuringu tulemusena arvutati varu kahes plokis pindalal 10,34 ha. Eraldi arvutati täitedolokivi ja ehitusdolokivi varu. Varu arvutati absoluutkõrguseni 10,4 m, mis 6 oli kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus. Käesolevas töös on kasutatud viie toonase uuringu puuraugu andmeid (PA2, PA2A, PA3, PA4 ja PA7). Aastal 2020 teostati OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt geoloogiline uuring Tarva IV uuringuruumis ehk praeguse Tarva III dolokivikarjääri alal (Tuuling jt 2020, EGF 9387). Puuriti kuus puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti 19 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks ning 18 proovi kivimi keemilise koostise hindamiseks. Töö tulemusena moodustati Tarva maardlas täitedolokivi plokk 9 aT, mis külgneb käesolevas töös käsitletava alaga. Käesolevas töös on kasutatud nelja 2020. a uuringu puuraugu andmeid (PA-1, PA-4, PA-5 ja PA-5A). Lisaks koostati 2022. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt töö plokki 8 aT jääva materjali kvaliteedi ümberhindamiseks Tarva dolokivikarjääris (Tammekänd ja Paat, 2022, EGF 9658). Ümberhindamine tugines 17.12.2018. a vastu võetud KKM määrusele nr 52. Selle töö raames uusi puurauke ei rajatud, vaid kasutati varasemate uuringute andmeid. Varasem madalamardiline ehituskivi hinnati ümber täitekiviks. 7  2. PIIRKONNA GEOLOOGILINE EHITUS Tarva maardla paikneb Lääne-Eesti madaliku paetasandikul, õhukese pinnakattega piirkonnas (alvaril). Maapind on tasane, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 19–22 abs m. Käsitletav ala asub Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaagarahu lademe avamusala põhjaservas, kus aluspõhjakivimite pealispind järgib maapinnareljeefi ning jääb kõrgustele 18,35–21,60 abs m. Käesolevas töös on maavara omaduste hindamiseks kasutatud 14 puuraugu andmeid. Puuraukude sügavus on 12,0–18,5 m ning nende omavaheline kaugus jääb üldiselt 140-400 m piiresse. Puuraukude detailsed andmed ja geoloogilised kirjeldused on esitatud seletuskirja lisades 1 ja 2. Uuritaval alal katab dolokivilasundit õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune kattekiht, mis koosneb valdavalt kasvukihist (Q2_s), kuid mõnes üksikus kohas levib selle all ka 0,2- 0,3 m paksuse kihina rähkne liivsavimoreen (Q1jr_g). Kasuliku kihi moodustab Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivi (S2mh), mille omadused on nii pindalaliselt kui ka vertikaalläbilõikes varieeruvad. Läbilõike ülaosas on kuni 2,8 m paksune kollaka värvusega mikro- kuni pisikristalliline, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi. See on üldiselt murenenud ja läbitud rohketest lõhedest, mis on hästi jälgitavad ka Tarva dolokivikarjääri seintes (Foto 3). Selle all levib hall pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline dolokivi, mis on sageli massiivse tekstuuriga. Kivimis esineb lainjaid katkendlikke domeriidikelmeid ja hajusaid, kuni sentimeetri paksusi domeriidikihikesi. Kivim sisaldab paiguti püriidikihikesi ja -pesasid. Foto 3. Eriilmelised Muhu kihistu dolokivikihid on hästi nähtavad Tarva dolokivikarjääri seintes. Selgelt eristub ülemine kollaka tooniga porsunud kivimikiht. Foto: M. Ridalaan, 11.01.2023. 8 Muhu kihistu dolokivi uuritud paksus jääb vahemikku 11,1–15,1 m. Sügavuse suunas muutub kivim üldiselt savikamaks ja tumedamaks. Kasuliku kihi lamamiks on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani lademe Jaani kihistu savikas dolokivi ja domeriit (S2jn), mis on peene- kuni pisikristalliline ja tumedama halli tooniga kui ülemised dolokivikihid. Füüsikalis-mehaaniliste näitajate poolest on see kiht killustiku valmistamiseks sobimatu. Jaani lademe kivim on käsitletavale alale lähimatest aukudest avatud neljas (1992. aastal rajatud puuraugus PA-3 ning 2020. aastal rajatud puuraukudes PA-4, PA-5 ja PA-5A). Puuraukudes, kus Jaani kihistu avati, paiknes selle pealispind kõrgustel 4,72–7,69 abs m, langusega ida ja lõuna suunas. 9  3. MAAVARA KVALITEET Käsitletaval alal moodustab kasuliku kihi Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivi. Kuna uuringuruumi varu on arvutatud kindla absoluutkõrguseni, ei hõlma see aga Muhu kihistu dolokivi kogumahus. Maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati ühe 1992. aastal rajatud puuraugu (PA-8), nelja 2013. aastal rajatud puuraugu (PA2, PA3, PA4 ja PA7) ning kolme 2020. aastal rajatud puuraugu andmeid (PA-1, PA-4 ja PA-5A). Täpsemad andmed kasuliku kihi kvaliteedi kohta on toodud seletuskirja tekstilisades 3 ja 4 ning labori katseprotokollid on esitatud lisades 5 ja 6. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded: 1) tehnoloogilise lubjakivi CaO sisaldus ei tohi olla <50% ja lisandite sisaldus >10%; 2) tehnoloogilise dolokivi MgO sisaldus ei tohi olla <18% ja lisandite sisaldus >5%; 3) kõrgemargilise ehituskivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2. Madalamargilise ehituskivi purunemiskindluse kategooria on 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4; 4) viimistluskivi on dekoratiivne, poleeritav ja vastab kõrgemargilise kivimi nõuetele; 5) täitekivi ei vasta punktides 1–3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. 3.1. Materjali keemiline koostis Keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest puuraugust võetud 27 proovi analüüsi tulemusi (Lisad 3 ja 5). Igas proovis on määratud CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerub vahemikus 0,1–3,4 m (üldmetraaž 50,7 m). Sealjuures kohaldati mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkust nii, et neist arvati maha lamamisse jääv osa proovist. See on oluline materjali kaalutud keskmiste omaduste arvutamisel. Laborianalüüside alusel jääb CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 22,21–29,25% (kaalutud keskmine 26,66%), kusjuures CaO kõrgemad sisaldused on seotud pigem kihistu ülemise poolega. MgO sisaldus jääb vahemikku 15,22–20,68% (kaalutud keskmine 18,43%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 4,86–24,30% (kaalutud keskmine 12,28%). Seega iseloomustab käsitletaval alal Muhu kihistu dolokivi kõrge MgO sisaldus, kuid samas on kõrge ka kivimi lahustumatu jäägi sisaldus. Selline materjal ei vasta tehnoloogilise dolokivi nõuetele. 3.2. Materjali füüsikalis-mehaanilised omadused Uuritava materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati kuuest puuraugust võetud 20 proovi analüüsi tulemusi (Lisad 4 ja 6). Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovide pikkus varieerub vahemikus 1,3–4,2 m (üldmetraaž 56,3 m). Sealjuures kohaldati mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkust nii, et neist arvati maha lamamisse jääv osa proovist. 10 Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–53% (kaalutud keskmine 36%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks kategooriaks LA40. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,3–24% (keskmine 8,2%), mis vastab madalaimale kategooriale, F. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes küll kohati muutlikud, kuid muutlikkuses ei ole kindlat seaduspära. Mõnevõrra eristub Muhu kihistu ülemine porsunud osa, mille purunemiskindlus on ülejäänud lasundist kehvem, kuid külmakindlus seevastu parem. Kuna materjali kasutusala sellest ei muutuks, ei ole käesolevaga arvutatud eraldi kvaliteedinäitajaid veealuse ja veepealse varu kohta. Tarva maardla dolokivist valmistatud killustik on seega madala kvaliteediga. Näiteks on Tarva dolokivikarjääri dolokivist valmistatud killustikku kasutatud valdavalt kohalike teede ehituse juures. Eelnenust tulenevalt on kasuliku kihi kivim kasutatav täitekivina ning esitatakse arvele võtmiseks täitedolokivina. 11  4. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Ala hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamisel on lähtutud varasematest geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest uuringutest. Põhjaveetase on avatud ja mõõdetud kõigis käesolevas töös kasutatud Tarva maardla puuraukudes. Põhjaveetaseme mõõtmistulemused on esitatud nii tekstilisas 1 kui ka järgmises tabelis (Tabel 4.1). Lisaks on erinevate uuringute käigus rajatud käsitletava ala lähistele kolm hüdrogeoloogilist puurauku, milles on teostatud katsepumpamisi ning võetud proove vee kvaliteedi analüüsimiseks. 1992. aastal rajatud hüdrogeoloogiline puurauk PA-3H asub uuringuruumi lõunaservast ca 80 m kaugusel, 2013. aasta puurauk PA2A uuringuruumi läänetipust ca 136 m kaugusel ning 2020. aastal rajatud puurauk PA-5A jääb vaadeldava ala kirdepiirist ca 231 m kaugusele (Gr lisa 1). Tabel 4.1 Põhjavee mõõtmisandmed lähimates puuraukudes Suudme Veetase Veetaseme Jrk Puuraugu Puuraugu nr kõrgus, abs maapinnast, kõrgus, abs nr sügavus, m m m m 1992. a puuritud puuraugud (EGF 4693) 1 PA-3 21.11 18.5 3.05 18.06 2 PA-3H 20.61 14.9 4.0 16.61 3 PA-4 21.80 14.6 4.7 17.10 4 PA-6 20.76 15.2 3.2 17.56 5 PA-8 21.50 14.9 3.1 18.40 2013. a puuritud puuraugud (EGF 8522) 6 PA2 18.79 12.0 1.3 17.49 7 PA2A 18.81 12.0 1.4 17.41 8 PA3 19.22 12.0 1.7 17.52 9 PA4 19.39 12.0 2.4 16.99 10 PA7 19.81 12.0 2.9 16.91 2020. a puuritud puuraugud (EGF 9387) 11 PA-1 18.85 15.0 2.2 16.65 12 PA-4 19.19 15.0 1.7 17.49 13 PA-5 19.32 15.0 2.3 17.02 14 PA-5A 19.45 15.0 2.4 17.05 Keskmine tase: 2.6 17.30 Kuna kvaternaarisetted on alal õhukesed ja vähese veeandvusega, siis need eraldi veekihti ei moodusta. Maapinnale lähim veetarbimise seisukohast tähtsust omav veekiht on Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lõhelistest kivimitest, milles vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Nii näiteks moodustavad Jaagarahu ja Jaani lademete dolokivid Jaagarahu-Jaani veekihi, mis on tulenevalt vahelduvast savikusest ja lõhesüsteemidest varieeruva veerikkusega (Truu ja Häelm, 2017). Vaadeldaval alal on veetase mõõdetud maapinnast 1,3–4,7 m (keskmiselt 2,6 m) sügavusel, kõrgustel 16,61–18,40 abs m, keskmine tase on 17,30 abs m. Seda keskmist taset on kasutatud varu arvutamisel veealuse ja veepealse varu piirina. 12 Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule (Tuuling 2013). Valdav põhjaveetaseme kallakus on edelast kirdesse. Sügavuse suunas muutub Jaani lademe dolokivi savikamaks ja moodustab koos Adavere lademe savika kivimiga veepideme (Põldvere, 2018). Veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3-0,5 g/l (Tuuling jt 2020). Katsepumpamised: Juhul, kui tulevikus hakatakse käsitletaval alal dolokivi kaevandama, tuleb sealt kivimi kättesaamiseks vett välja pumbata. Välja pumbatud vesi on võimalik juhtida VELTSA(TTP-387) maaparandussüsteemile rajatud kraavide kaudu Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Veetaseme alandamine toob kaasa põhjaveetaseme alanemise ka väljaspool karjääri ehk nn alanduslehtri kujunemise. Alanduslehtri piires voolab põhjavesi karjääri poole, kuna seal on veetase ümbritsevast alast madalam. Seega suureneb karjääri veehulk selle külgedelt juurde voolava põhjavee arvelt (lisaks sademetele). Käsitletav ala jääb ise juba kahe alanduslehtri mõjualasse, mille parameetrid on välja arvutatud varasemate geoloogiliste uuringute käigus. Järgnevalt ei ole eraldi välja toodud 1992. aastal teostatud katsepumpamise andmeid, sest 2013. aasta töös tehtud arvutused hõlmavad seda ala. 11.06.2013. a tehti katsepumpamine Tarva dolokivikarjääri alal, puuraugus PA2 ning vaatluskaevuks kasutati sellest 18 m kaugusel loode pool paiknevat puurauku PA2A (Tuuling 2013). Katsepumpamise tulemusel saadi veejuhtivuseks 17 m2/ööp ja taastumisel 20 m2/ööp. Tasemejuhtivuskoefitsient oli 571 m2/ööp. Arvutuste kaudu leiti, et esimese tööaasta lõpuks, kui toonast Tarva karjääri saab laiendatud ca 0,7 ha ja veetaset alandatud 7,5 m, on väljapumbatava vee maksimaalne kogus (s.o kevadisel lumesulamisperioodil) 1004 m3/ööp, keskmiselt aga 432 m3/ööp. Tarva dolokivikarjääri ammendamise ajaks (pindalal 16,70 ha veealandus 7,5 m) arvutati väljapumbatava vee maksimaalseks koguseks 1135 m3/ööp ja keskmiseks 563 m3/ööp. Veealanduse mõjuraadiuseks saadi 685 m ≈ 0,7 km. 06.02.2020. a viidi katsepumpamine läbi Tarva III dolokivikarjääri alal (Tuuling jt 2020). Vett pumbati välja puuraugust PA-5 ning vaatluskaevuna kasutati sellest ca 21 m kaugusel lõuna pool asuvat puurauku PA-5A. Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Arvutuste kaudu leiti, et alandades veetaset 13,92 ha pindalal 8,5 m võrra, kujuneb karjääri ümber alanduslehter, mille raadius on karjääri keskelt kuni 1074 m ning servast 864 m. Väljapumbatava vee hulk on arvutuslikult ca 2373 m3/ööp (~866 tuh m3 aastas). Alanduslehtri suurust ja mõju ümbruskonnale on võimalik vähendada näiteks osalise veealuse kaevandamise kaudu. 2020. aasta töös arvutati välja, et kui veetaset alandataks 2,5 m, oleks alanduslehtri raadius karjääri keskelt kuni 501 m ning karjääri servast 291 m. Väljapumbatava vee hulk oleks sel juhul ca 516 m3/ööp (~188 tuh m3 aastas). 13 Tegelik väljapumbatava vee kogust sõltub sademehulkade erinevusest nii aastate kui kuude lõikes, aga ka kivimite heterogeensusest ja sellest tulenevatest karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkusest ruumis. Kevadisel suurveeperioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühiajaliselt. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele: Käesolevas töös vaadeldav ala on kogu ulatuses nii Tarva kui ka Tarva III dolokivikarjääride alanduslehtri mõjuraadiuses. Seega, kui mõlemast karjäärist pumbatakse vett välja, väheneb sealne keskmine põhjaveetase oluliselt. Rakendades uuritavale alale sama mõjuraadiust nagu Tarva III dolokivikarjääri puhul, ei jää selle mõjualasse kohalikke majapidamisi. Siiski tuleb silmas pidada, et madalad salvkaevud, mis toituvad sademetest, võivad karjääride mõjuraadiuses ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu. 14  5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs püsikattega Mihkli-Oidrema maanteelt (tee nr 19204). Mööda seda (distants ca 4 km) pääseb juba suurema Pärnu- Lihula (tee nr 60) maantee peale. Ala külgneb kahelt poolt olemasolevate karjääridega, vastavalt Tarva ja Tarva III dolokivikarjääridega. Maavaravaru lamami puhul on lähtutud sellega otseselt külgneva Tarva III dolokivikarjääri lamamist. Seega on lamam seatud ühtlasele kõrgusele, 8,9 abs m, et tulevikus ei tekiks olemasoleva ja uute plokkide lamamite vahele ebaotstarbekat astet. Et vältida olukorda, kus Tarva dolokivikarjääri poolses osas jääks kohati kuni 25 m laiune kaevandamata dolokivisein, on käesolevas töös arvutatud varu ka selle piires. Praegu on seal tegemist on Tarva dolokivikarjääri teenindusmaaga, kus varu arvel ei ole ja mida on kasutatud kattepinnase ladustamiseks (puistangu kõrgus kuni 6 m). Ressursi säästliku kasutuse seisukohast ei oleks sellise terviku jätmine kahe karjääri vahele otstarbekas. Varu arvutuse ala paikneb tasase reljeefiga metsamaal, mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida õhuke kattekiht (keskmine paksus 0,3 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi maht on 48 tuh m3, sh mulla maht 32 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 10,2 m, millest 1,8 m jääb keskmisest põhjaveetasemest (17,30 abs m) kõrgemale. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil. Tarva dolokivikarjääri kaevandamispraktika kohaselt on läbilõike ülaosas veetasemest kõrgemal lasuvat lõhelist ja murenenud dolokivi võimalik kaevandada ilma kivimit eelnevalt purustamata, kasutades selleks näiteks buldooserit või ekskavaatorit. Kuna suur osa kasulikust kihist paikneb keskmisest põhjaveetasemest allpool, oleks maavara edasiseks kaevandamiseks vaja põhjaveetaset alandada karjääri põhja tasemeni, et tehnika saaks töötada kuival paepinnal. Ca 8,4 m paksuse dolokivilasundi kaevandamine/lõhkamine ühe astmena võimaldab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksem lõhkamiste arv on ka majanduslikult soodsam. Kaevis purustatakse ja sõelutakse karjääris kohapeal, kasutades selleks vastavat tehnikat. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine puistangutesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja puistangutest kalluritele toimub kopplaaduri või ekskavaatori abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Väljapumbatavat vett on äravoolukraavi või selleks rajatud torustiku abil võimalik juhtida Veltsa maaparandussüsteemil paiknevate kuivenduskraavide abil Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Näiteks suunatakse Tarva dolokivikarjäärist väljapumbatav vesi Käära kraavi, mis jääb varu arvutuse ala läänenurgast umbes 150 m kaugusele. Karjäärisisene kraav, mida mööda vesi Käära kraavi juhitakse, kulgeb varu arvutuse ala lõunapiiriga paralleelselt, jäädes sellest kohati vaid paarikümne meetri kaugusele. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Vee ärajuhtimise võimalused lahendatakse kaevandamise loa taotlemise etapis, sõltuvalt saavutatud kokkulepetest ümbritsevate maaüksuste omanikega. 15 Kaevetööde lõppedes lõpetatakse vee välja pumpamine ning veetase saavutab ligikaudu oma algse taseme. Ammendatud karjääri kujuneb veekogu, mida saab tulevikus kasutada juba puhkealana, kalamajanduse või muu eesmärgiga. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Kuna varu arvutuse ala paikneb kahe karjääri vahel, millest ühes juba toimub põhjavee väljapumpamine, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju põhjaveele väike. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi kaevandamisega, on heljum. Heljumisisalduse minimeerimiseks hoitakse vett enne eesvoolu juhtimist settebasseinides, kus suurem osa heljumist sadeneb välja. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda ka karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht veekeskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb masinaid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. 16  6. VARU ARVUTUS Maavaravaru arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1:2000, mis on koostatud ala topo-geodeetilise mõõdistuse tulemusel seisuga 11.01.2023. a, ja varasemate geoloogiliste uuringute käigus kogutud andmed. Varu arvutus on tehtud pindalal 15,91 ha ning kahes üksteise peal paiknevas plokis, kuna uuritav dolokivikiht paikneb osaliselt keskmisest põhjaveetasemest (17,30 abs m) kõrgemal ja osaliselt madalamal. Sügavuti on kasuliku kihi piir seatud ühtlasele kõrgusele, 8,9 abs m, kuna sama kõrguseni on kinnitatud ka vahetult külgneva Tarva III dolokivikarjääri aktiivne tarbevaru. Kasuliku kihi lasumi ehk katendi lamami mudeltasapinna koostamisel on lähtutud maapinnamudelist ja katendi paksustest uuringupunktides. Varu arvutus on tehtud mudelarvutuse teel programmis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (Lisa 7). Ala uurituse tase, hüdrogeoloogilised ja mäenduslikud tingimused võimaldavad varu klassifitseerida aktiivse tarbevaruna. Lisaks on tulenevalt Maa-ameti soovitusest (11.05.2023. a e-kiri nr 9-3/23/7291-2) arvutatud varu Tarva V uuringuruumist edelas, Tarva dolokivikarjääri teenindusmaal, kuhu jääks vastasel juhul kuni 25 m laiune varuta ala. See 1,00 ha suurune ala paikneb riigile kuuluvatel katastriüksustel Lubjakivi (tunnus 33403:001:0284) ja Käära (tunnus 33403:001:0309). Varu arvelevõtmine kirjeldatud ala piires on oluline maavara säästva kasutamise seisukohast. Nii oleks võimalik karjäärid tulevikus kokku kaevandada. 6.1. Katendi maht Katend levib kogu uuritud ala piires võrdlemisi ühtlase paksusega kihina ja see koosneb peamiselt kasvukihist. Mõnel pool on katendis ka õhukese kihina moreen. Plokk 10 katendi maht on arvutiprogrammi järgi 48 tuh m3, sh mulla maht 32 tuh m3. Kogu katendi keskmine paksus on seega: 48 tuh m3 / 15,91 ha = 0,3 m. Mulla keskmine paksus on: 32 tuh m3 / 15,91 ha = 0,2 m. Plokk 12 loodusliku katendi (muld) maht on arvutiprogrammi järgi 3 tuh m3 ja keskmine paksus 0,3 m. Lisaks on seal aga ladustatud Tarva dolokivikarjäärist kooritud katend. 6.2. Maavara maht Käesolevas töös on arvutatud maavaravaru maht Tarva V uuringuruumi piires pindalal 15,91 ha ning sellega külgneval Tarva dolokivikarjääri teenindusmaal pindalal 1,00 ha. Mõlemal alal arvutati varu kahes pindalaliselt kattuvas plokis, tulenevalt paiknemisest keskmise põhjaveetaseme suhtes. Plokkide nummerdamisel lähtuti Tarva maardla olemasolevate plokkide numeratsioonist. Seega moodustati ülalpool keskmist põhjaveetaset (17,30 abs m) plokid 10 ja 12 aT ning nende all plokid 11 ja 13 aT. Ploki 10 maht on mudelarvutuse alusel 288 tuh m3. Ploki keskmine paksus on seega: 288 tuh m3 / 15,91 ha = 1,8 m. Ploki 11 maht on mudelarvutuse alusel 1 337 tuh m3. Ploki keskmine paksus on seega: 1 337 tuh m3 / 15,91 ha = 8,4 m. 17 Ploki 12 maht on mudelarvutuse alusel 28 tuh m3. Ploki keskmine paksus on seega: 28 tuh m3 / 1,00 ha = 2,8 m. Ploki 13 maht on mudelarvutuse alusel 84 tuh m3. Ploki keskmine paksus on seega: 84 tuh m3 / 1,00 ha = 8,4 m. Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Tarva maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha 288 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjaveetaset, plokk 10 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha 1 337 tuh m3 (allpool keskmist põhjaveetaset, plokk 11 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha 28 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjaveetaset, plokk 12 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha 84 tuh m3 (allpool keskmist põhjaveetaset, plokk 13 aT). 18  KOKKUVÕTE Käesolevaga on SKP Invest OÜ tellimisel koostatud seletuskiri Pärnumaal Lääneranna vallas Tarva maardlas karbonaatkivimi aktiivse tarbevaru kinnitamiseks maavarade registris. Kuna uuritava ala ja sellega külgneva Tarva dolokivikarjääri vahele jääb kitsas ca 1 ha suurune ala, kus varu arvel ei ole, on tulenevalt Maa-ameti soovitusest ja lähtudes ressursi säästliku kasutuse põhimõttest arvutatud maavaravaru maht ka sellel alal. Seletuskiri on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal. Kasutatud on Tarva dolokivimaardlas aastatel 1992–2020 koostatud geoloogiliste uuringute aruandeid. Varu hinnati pindalal 15,91 ha. Vaadeldaval alal moodustab kasuliku kihi Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivi, mida iseloomustab varieeruv savikus ja lõhelisus. Tulenevalt maavara paiknemisest käsitletavate maaüksuste piires ja keskmise põhjaveetaseme (17,30 abs m) suhtes koostati neli varu arvutuse plokki. Kogu vaadeldud ala piires katab kasulikku kihti ühtlaselt õhuke kattekiht (keskmine paksus 0,3 m), kasuliku kihi keskmine paksus on kokku 10,2 m. Tegemist on kivimiga, mille keskmine purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on LA40 ja külmakindluse kategooria F. Seega vastab vaadeldaval alal leviv dolokivi täitematerjalina kasutatavale karbonaatkivimile. Seega esitatakse Maavarade registri vastutavale töötlejale Tarva maardlas (registrikaart nr 433) kinnitamiseks järgmised maavaravarud: - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha 288 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjaveetaset, plokk 10 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 15,91 ha 1 337 tuh m3 (allpool keskmist põhjaveetaset, plokk 11 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha 28 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjaveetaset, plokk 12 aT); - täitedolokivi aktiivne tarbevaru pindalal 1,00 ha 84 tuh m3 (allpool keskmist põhjaveetaset, plokk 13 aT). 19 KASUTATUD ALLIKAD 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. 2. Korbut, S. 1993. Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93). Eesti Geoloogiakeskus, EGF: 4693 3. Kraut, A. 2020. Arheoloogilise uuringu aruanne Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul. OÜ Muinasprojekt 4. Maardla registrikaart nr 433, Tarva. 5. Põldvere, A. 2018. Tarva dolokivikarjääri laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 18-135. Maavarauuringud OÜ 6. Tammekänd, M. ja Paat, K. 2022. Tarva dolokivimaardla Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise plokk 8 aT maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2022). OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF: 9658 7. Truu, M. ja Häelm M. 2017. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine. Tarva dolomiidikarjääri seirepuurkaevu (kat nr 55717) geofüüsikalised mõõtmised. Eesti Geoloogiakeskus, EGF: 8835 8. Tuuling, T. 2013. Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.). Eesti Geoloogiakeskus, EGF: 8522 9. Tuuling, T., Uppin, M. ja Häelm, M. 2020. Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020). OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF: 9387 20  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 1' I 87 I Hoidetervik nd2 o sk 12 2' Maardla piir (asendiplaanil) met 02 : 18.79 e ar a : 01 v Varbla metskond 287 bl r 10 18.64 19 PA-4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Va 300 1 19.33 19,19 0,4 43001:001:0212 4 9,9 8,90 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6 498 400 17,49 19.25 17.01.2020 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 19.05 18.55 18.83 4 19 1 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 19.26 19 2 18.59 17,1 N Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 3' 19 10.05.2013 18.26 18.99 19 19 19.08 18.48 16' 19.31 Maaparandussüsteemi maa-ala 18.61 19 18.11 19.42 19.18 18.93 19.50 18.15 18 Tarva III dolokivikarjäär 15' 19.37 19 18.94 mänd 18 kuusk 0.18 18.71 19.22 19.63 Plokk 9 aT 19 19.47 Vainu 1 9 7 19.10 19.35 19.43 Lubja 19.24 33403:001:0045 19.16 19.50 33403:001:0243 19.36 18.84 18.72 19.47 mänd 9 19.29 kuusk 18 0.18 19.47 Kaardileht nr 5244 Vatla, 5333 Lavassaare 19 1 19 19.68 19.33 19.33 19.30 19.35 19.09 mänd 19.17 19.27 18 9 18.94 19.35 19.12 19.57 kuusk 0.18 PA-1 1 19 19.09 19.28 18,85 Plokk 10 aT 19 19.24 ' I Mäeeraldise piiripunktide 19.41 19.12 19.11 19.16 8,90 0,5 19.32 19.22 koordinaadid 19.39 19.20 Plokk 11 aT 19.07 19.05 19.19 16,65 17.01.2020 9,5 19.21 19.12 19.09 19.35 19.36 19.45 19.39 1 Varbla metskond 287 19.14 .0 19.25 03 Nr X Y 19 19 . 19.08 19 19.17 19 43001:001:0212 18.96 19.16 19.03 19.28 1 6 498 397,81 500 987,06 19.48 14' 19.60 19.27 19 19.32 19.08 19.42 19.10 19.09 6 498 200 18.97 19.35 2 6 498 354,73 501 024,92 3 19 19.32 19.12 18.98 18.89 19 19 19.04 19.67 19 16 17,5 19.44 6 e r . 19.15 19.28 va 3 6 498 172,73 501 285,59 19 19.22 10.05.2013 500 400 19.06 19.31 19.43 19.40 19.38 19 18.90 19.62 18.70 19.09 4 6 497 970,97 501 167,86 19 19.31 19.81 19.45 19.24 I mänd 18 4' 19.53 7 19 kuusk 18.72 0.18 5 6 498 068,14 500 877,67 .1 PA3 19.02 19.11 19.14 26 9 19.59 1 18.88 . 18.88 0,3 19.63 19 19.05 19,22 19 19.23 10,0 19.33 19 18.80 6 6 498 194,12 500 512,58 8,90 19.17 19.43 19 mänd kuusk 18 1 19.49 (10,60) 19 0.18 19.01 19.18 9 7 6 498 294,22 500 768,27 19.37 5' 4 .3 19.38 19.24 19 19.32 19.31 19.57 17,0 59 19.26 18 . 19.10 . 19.63 19.60 10.05.2013 93 Pindala 15,91 ha 19 19.16 19.43 19.52 19.37 PA4 19 . 19.84 18 17,4 19.34 51 20.03 0,2 20 19 19 .9 . 06 19.11 19,39 19.50 9 10.05.2013 19.47 19 20 kraav . 3 7 nn 18.95 5 19.34 18 .3 10,3119. 19.67 19.07 pi 18.84 . 97 9 .00 3 19.47 1 9 8,9 7 9. 1 28 20 1 7 . 19.39 Pa-2a 19 19.71 0,3 (10,60) 19.25 20.07 Mäeeraldise teenindusmaa 05 19.89 18,81 Käära 19 19.75 20 . 19. 19.18 11.48 2 20 19.31 7,9 19. 9 20. 35 20 mänd 18 10,60 82 kuusk 0.18 piiripunktide koordinaadid 33403:001:0309 19.12 5 19.68 .2 11.68 19.35 20.22 19.37 38 20 Pa-2 19.47 2 20 . 0,3 20.04 20.18 0 12 7 20.95 16,9 18,79 19. 19.62 8 7,9 10.05.2013 Nr X Y Tarva dolokivikarjäär 19.55 1: d 2 10,60 13' 20 20.38 18 11.56 . PA7 15 5 21 2 . 11.44 1 21 1' 6 498 436,88 500 952,73 2 0,4 Plokk 8 aT n 0 02 19,81 19.68 20.22 20 1: sko 19.80 11.64 10,5 19.79 13 .6 2' 6 498 397,81 500 987,06 Pa-6/92 0,1 8,9 18.99 2 00 et 20.55 80 17,1 1 Pl 9. 00 57 21.59 21. 19.74 20,76 11,8 3' 6 498 354,73 501 024,92 10.05.2013 Viidase ok 2 49 21.49 43 a m . k 0 21 Pa-5 8,9 11.93 10.99 19. 50 Pl ok 1 2 4' 6 498 172,73 501 285,59 l 33403:001:0209 19.64 2 k1 a vt 10.74 0 0,5 (9,80) 17,6 . 3 T 7 21.77 rb 21 2 18,79 22.11.1992 17.93 19 0. 68 7,7 17.95 3a . 20.11 5' 6 498 143,97 501 326,74 Va 54 s 18,4 00 10,60 õeme T l 18.51 19. 6 21 2. d 7 24.11.1992 21.14 6' 6 497 963,91 501 221,57 nn 2 21 18.10 19.00 Pa-8/92 40 . 0,2 21 21.42 pi 21.57 6 498 000 18.19 21,50 19.92 21.30 7' 6 497 962,28 501 214,33 18.72 12,4 21.79 8,9 19.33 87 8' 6 497 915,80 501 182,81 500 600 500 800 501 200 21. 14.97 (14,00) 21.34 501 000 21.91 16.71 kat en 9' 6 497 873,34 501 193,34 82 19.76 d 21.60 21. 19.46 12' 10' 6 497 832,53 501 113,63 s Plokk 3 aT õel me d 21.28 11' 21.85 21.91 4 6' 11' 6 497 947,66 501 158,73 Lubjakivi Plokk 1 aT 19.72 Pa-4/92 21.48 0,2 7' 12' 6 497 970,97 501 167,86 33403:001:0284 19.85 12,7 21,80 21.53 22.16 13' 6 498 068,14 500 877,67 Märkused: 8,9 17,1 Nunna 18,1 (11,80) 20.11.1992 14' 6 498 194,12 500 512,58 33403:001:0159 17.11.1992 15' 6 498 294,22 500 768,27 64 Pa-3/92 21. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0,4 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 21,11 8,7 8' 16' 6 498 341,57 500 751,43 12,00 0 100 200 m 3. Plaani koostamisel on kasutatud: I Pindala 18,75 ha I - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023); ' - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.10.2023); - Keskkonnaregistri väljastatud EELIS andmeid (seisuga 12.10.2023); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9' - Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023); Tarva V dolokivikarjäär Kaevand-puuraugu nr Mäeeraldise plaan - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93) PA4 0,2 Tarva dolokivimaardla 19,39 Suudme abs kõrgus, m (Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693); 10,3 Katendi paksus, m Lääneranna vald, Pärnu maakond 8,9 Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.) (10,60) (Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise Kasuliku kihi paksus, m (Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522); lamami abs kõrgus, m) 10' Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 1/3 - Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme 2020. a uuringu puurauk (EGF 9387) Kristjan Muts (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387); [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2013. a uuringu puurauk (EGF 8522) 5. Tarva V ja Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 8,9 m. Hendrik Klaas 1993. a uuringu puurauk (EGF 4693) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.11.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 6. Tarva dolokivikarjääri ploki 8 aT kasuliku kihi lamam asub abs kõrgusel 10,6 m. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4590 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m Tarva dolokivikarjäär Tarva III dolokivikarjäär 22 22 Käära Plokk 12 aT Varbla metskond 287 Lubja PA4 PA3 33403:001:0309 43001:001:0212 33403:001:0243 PA-1 19,39 20 19,22 18,85 20 14KL 0,2 LA 53 0,7 0,5 18 1K F 1,9 1-1F 18 vt. 17,5 m keskm. vt. 17,3 m 1,5 Plokk 10 aT 1-1K 10.05.2013 Lj.14,54 vt. 17,0 m 4KL LA 50 2,4 10.05.2013 vt. 16,7 m Lj.11,08 2,7 LA 29 17.01.2020 2,5 F 5,3 16 2K 16 Lj.24,30 F 0,3 4,4 3K Plokk 8 aT 4,5 1-2F 1-2K LA 33 14 5,0 Lj.18,00 Plokk 11 aT Plokk 9 aT F 5,9 Lj. 5,84 14 4K 6KL Lj.14,04 LA 33 5,9 7,0 5K F 1,6 1-3K 12 12 7,8 Lj.14,96 1-3F Lj.11,42 6K 8,4 LA 34 8,4 10 Lj.19,34 7KL F 10,6 1-4K 10 9,9 LA 37 Lj.16,35 7K F 19,5 10,2 8 Lj.20,76 Plokk 13 aT 8 1-4F 12,0 12,0 1-5K LA 36 6 Lj.13,72 6 F 6,9 14,4 1-6K 4 Lj.18,56 4 15,0 2 2 Läbilõige II-II' Kasvukiht NW SE m m Tarva III dolokivikarjäär Tarva dolokivikarjäär Lokaalmoreen 24 24 Lubja Pa-8/92 Lubjakivi Pa-3/92 21,50 33403:001:0243 33403:001:0284 21,11 22 Varbla metskond 287 22 Dolokivi, kollakashall, ülaosas porsunud (S2mh) PA-4 43001:001:0212 12 aT 19,19 1,2 20 20 1,5 0,4 vt. 18,4 m 13 Dolokivi, hall (S2mh) vt. 18,1 m 24.11.1992 18 vt. 17,5 m 1,1 Plokk 10 aT keskm. vt. 17,3 m 17.11.1992 18 17.01.2020 4-1F LA 41 4,6 28 16 F 18,8 16 Dolokivi, hall, veidi savikam (S2mh) 14 6,0 4,5 9 aT 14 Plokk 11 aT 7,5 Plokk 1 aT 14 4-2F 29 LA 33 Savikas dolokivi (S2jn) 15 12 F 4,9 9,1 12 8,0 10,5 4-3F 30 Täide / puistang 10 10 LA 35 F 7,1 16 12,4 8 8 11,5 13 aT 31 Katendivall 6F 6 LA 51 14,9 15,0 6 F 48,1 32 4 4 15,0 Märkused: 2 18,5 2 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 0 100 200 m - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93) (Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693); - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.) (Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522); PA-1 Puuraugu number Mäeeraldise piir - Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) 18,85 Suudme abs kõrgus, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387); Mäeeraldise teenindusmaa piir 0,5 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 1-2K Keemiline analüüs ja proovi number Külgneva mäeeraldise piir Lj. 5,84 Lahustumatu jäägi sisaldus, % 4. Tarva V ja Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 8,9 m. 2,5 5. Tarva dolokivikarjääri ploki 8 aT kasuliku kihi lamam asub abs kõrgusel 10,6 m. Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 1-1F Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) LA 50 Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kure F 5,3 Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Tarva V dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 33403:001:0226 5,9 Tarva dolokivimaardla I-I' ja II-II' Keskmine põhjaveetase (17,30 abs m) ja eeldatav veetase maavara ammendamisel Lääneranna vald, Pärnu maakond Püriitne katkestuspind 10,2 Sügavus maapinnast, m Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 2/3 vt. 16,7 m Veetaseme abs kõrgus, m Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme 17.01.2020 Mõõtmise kuupäev Kristjan Muts H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava 15,0 Puuraugu sügavus, m /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 200 Hoidetervik (plaanil tinglik) Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.11.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4590 /Allkirjastatud digitaalselt/  1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Maardla piir (asendiplaanil) Varbla metskond 287 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 87 1' 43001:001:0212 nd2 o 19 4 sk 12 2' 1 Maapinna samakõrgusjoon, m met 02 : 18.79 e ar a : 01 v bl r 10 18.64 Va 300 1 Maaparandussüsteemi maa-ala 4 6 498 400 19.25 19.05 18.55 19.26 2 14 19 N 8.90 8.90 18.26 3' Rohumaa kõlvik 15 16' 12 1,36 ha 9 18.61 16 13 18.93 17 11 18 Tarva III dolokivikarjäär 18.94 15' 10 8.90 8.90 Vainu 7 9 8.90 8.90 Lubja 9 33403:001:0045 1 19.16 33403:001:0243 18.84 Kaardileht nr 5244 Vatla, 5333 Lavassaare 14 15 8.90 8.90 19.35 8.90 8.90 16 9 13 8.90 17 121 8.90 Mäeeraldise piiripunktide 18 1 8.90 19 10 19.41 19.39 koordinaadid 8.90 19.21 8.90 19.36 8.90 9 Varbla metskond 287 8.90 Nr X Y 43001:001:0212 19.28 1 6 498 397,81 500 987,06 19.48 14' 14 8.90 6 498 200 2 6 498 354,73 501 024,92 15 8.90 3 19.67 6 6 19.15 19.28 19.22 1 13 9 8.90 Veekogu 8.90 8.90 3 6 498 172,73 501 285,59 500 400 7 2 1 1 11 ~15,55 ha, vt abs 17,3 m 19.45 19.81 4 6 497 970,97 501 167,86 9 8.90 13 4' 19.24 19 10 8.90 19.53 5 6 498 068,14 500 877,67 8.90 19.23 18 9 8.90 6 6 498 194,12 500 512,58 4 8.90 8.90 7 6 498 294,22 500 768,27 1 10.60 16 8.90 8.90 5' 19 19.57 19.60 10.60 5 3 9 Pindala 15,91 ha 15 1 1 2 17 1 1 8.90 1 8.90 10 8.90 18 8.90 10 20 17 14 19 20.07 Mäeeraldise teenindusmaa 16 10.60 9 Käära 9 8.90 20 33403:001:0309 10.60 8.90 piiripunktide koordinaadid 14 20.22 38 . 18 8.90 20 16 11 Tarva dolokivikarjäär 9 Nr X Y 13' 7 15 13 2 8.90 21 15 5 1 1 8.90 . 9 11 21 1' 6 498 436,88 500 952,73 10.60 1 10 8.90 18 2' 6 498 397,81 500 987,06 12 9 8.90 3' 6 498 354,73 501 024,92 Viidase 9.94 21.49 15 Metsamaa kõlvik 4' 6 498 172,73 501 285,59 33403:001:0209 14 21.77 1,84 ha 8.90 1 5' 6 498 143,97 501 326,74 16 3 19 6' 6 497 963,91 501 221,57 10.67 8 21.42 6 498 000 12.58 1 21.30 7' 6 497 962,28 501 214,33 20 17 8' 6 497 915,80 501 182,81 500 600 500 800 501 200 501 000 21 9' 6 497 873,34 501 193,34 82 21.60 21. 13.19 12' 10' 6 497 832,53 501 113,63 12.44 11' 21.91 4 6' 11' 6 497 947,66 501 158,73 Lubjakivi 12' 6 497 970,97 501 167,86 nn 7' pi 33403:001:0284 21.53 22.16 13' 6 498 068,14 500 877,67 Nunna 14' 6 498 194,12 500 512,58 33403:001:0159 15' 6 498 294,22 500 768,27 64 21. Märkused: 8' 16' 6 498 341,57 500 751,43 0 100 200 m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pindala 18,75 ha 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 9' - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.10.2023); Tarva V dolokivikarjäär - Keskkonnaregistri väljastatud EELIS andmeid (seisuga 12.10.2023); Tarva dolokivimaardla Korrastatud ala plaan - Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023); Lääneranna vald, Pärnu maakond - Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93) (Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693); 10' Loa omanik SKP Invest OÜ Graafiline lisa 3/3 - Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.) Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme Kristjan Muts (Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522); [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 /Allkirjastatud digitaalselt/ - Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387); Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 27.11.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 23/4590 /Allkirjastatud digitaalselt/  Töö nr 24005083 | 30.09.2024 Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid Tartu 2024 Veiko Kärbla keskkonnakorralduse spetsialist Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid 3 1. Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisel tööde teostamisega kaasnevat mürasituatsiooni võimaliku samaaegse tööde teostamise korral piirkonnas asuvatel teistel mäeeraldistel. Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisel kavandatakse töid teostada ainult päevasel ajal. Öisel ajal Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisel töid ei kavandata. Käesoleva mürahinnangu näol on tegemist lisainformatsiooniga SKP Invest OÜ keskkonnaloa taotluses Tarva dolokivimaardlas asuvale Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisele. Loataotluse raames paluti esitada tööstusliku iseloomuga müra koosmõju analüüs masinate ja seadmete samaaegsel töötamisel piirkonna erinevates karjäärides. Lühiajalist müra esineb ka lõhketööde teostamisel, kuid lõhketööde müra puhul lühiajalist koosmõju ei esine, kuna samaaegseid lõhketöid ei kavandata ning pikaajaline keskmine müraolukord on lõhketööde puhul tagasihoidlik (kuna lõhkamisi teostatakse harva). Taotletav Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas ning jääb kahe aktiivse mäeeraldise, Tarva (keskkonnaluba nr L.MK/332709) ja Tarva III (keskkonnaluba nr KL- 515945) dolokivikarjääride vahelisele alale. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär jääb riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa. Kinnistu valitsejaks on Kliimaministeerium, volitatud asutuseks RMK. Lähimad majapidamised (eluhooned) jäävad taotletavast mäeeraldisest ca 860…950 m kaugusele idasuunda – Korise (tunnus 33403:001:0084) ja Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) kinnistutele. 2. Müra normtasemed Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19- 23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad, ▪ III kategooria – keskuse maa-alad, ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Olemasolevate tööstus ja tootmisalade (sh karjääride) ümbruses müra normatiivsuse hindamisel tuleb lähtuda müra piirväärtuse nõuetest ehk antud juhul (eluhooned) II kategooria alade müra piirväärtusest. 4 Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid Tabel 1. Tööstusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval (Ld)/öösel (Ln), dB I II III Ala kategooria virgestusrajatiste haridusasutuste, keskuse maa- üldplaneeringu maa-alad ehk vaiksed tervishoiu- ja alad alusel alad IV sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, ühiskondlike hoonete maa- maatulundusmaa alad õuealad, rohealad Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50 II kategooria alade tööstusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 45 dB öösel (Ln). Informatiivselt võib välja tuua ka tööstusmüra sihtväärtused, mida kasutatakse uute planeeringute puhul müratundlike alade kavandamisel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval (Ld) ning 40 dB öösel (Ln). 3. Lähteandmed ja metoodika Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ajavahemiku kohta, kuna öisel ajal Tarva V mäeeraldisel tegevust ei kavandata. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 5*5 m arvutussammuga. Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar maapinna kõrguspunktid ja hooned). Mudeli koostamisel ei arvestatud asjaoluga, et tööde teostamisel kuhjatakse edaspidi mäeeraldise piiri lähedale pinnasevallid, mis vähendavad müra levikut. Samuti vähendab müra levikut tööde teostamine süvendis, millega Tarva V mäeeraldise müra modelleerimisel ei ole samuti arvestatud (kirjeldatakse nn halvimat olukorda ehk eeldatakse, et maapind on tasane). Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (samas on mitmesaja meetri laiuse kõrghaljastuse mõju suvisel ajal siiski tuntav). Joonis 1. Arvutustarkvara (SoundPLAN) sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist Arvutuslikud mürakaardid koostati müralevi modelleerimise spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.0 (Braunstein+Berndt GmbH, http://www.soundplan.eu/), mis vastab Euroopa Liidu keskkonnamüra Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid 5 direktiivi 2002/49/EÜ nõuetele ehk tarkvara on sobilik Euroopa Liidus ja ka Eestis siseriiklike mürakaartide koostamiseks. Tööstusmüra modelleerimisel ning mürakaartide koostamisel kasutati müra leviku arvutusmeetodina Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ soovituslikku arvutusstandardit ISO 9613-2 "Acoustics - Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“. Vastavalt standardile arvutatakse tööstusmüra levik soodsates hajumistingimustes (müralevi soodustav tuul igas suunas, mõõdukates inversioonitingimustes), mis konkreetsel vaatluspäeval ei pruugi aasta lõikes tõenäoliselt avalduda. Pigem kajastavad tööstusmüra kaardid seega nn „halvima juhu“ lähedast olukorda, mitte aga pikaajalist keskmist mürasituatsiooni. Müra leviku modelleerimisel arvestati järgmiste seadmete ning tööprotsessidega (kõigi kolme vaadeldava mäeeraldise puhul): ▪ Purustus-sorteerimissõlm (igal mäeeraldisel 1 seade): LwA 118 dB, ▪ Ekskavaator (igal mäeeraldisel 1 masin): LwA 115 dB, ▪ Frontlaadur (igal mäeeraldisel 1 masin): LwA 110 dB, ▪ Kallurite laadimine (igal mäeeraldisel korraga 2 laadimist): LwA 115 dB. Müra leviku modelleerimisel arvestati päeva lõikes pideva tööprotsessiga. Tegelikes oludes ei pruugi kõik seadmed ja masinad samaaegselt maksimaalset müra tekitavas töörežiimis töötada (nt ei pruugi pidevalt toimuda kallurite laadimist). Ekskavaator ja üks kallur paigutati mäeeraldiste elamualade poolse piiri (ehk idapiiri) lähedale ca 10 m kaugusele piirist. Purustus-sorteerimissõlm, frontlaadur ja üks kalluri laadimiskoht paigutati mäeeraldiste elamualade poolsest piirist ca 50 m kaugusele. Tegelikes oludes ei tööta kõik masinad mäeeraldiste idapiiri lähedal. Nt Tarva dolokivikarjääri mäeeraldisel on töötsoon nihkunud juba läänesuunas ning idapiiril aktiivset tegevust ei toimu (Tarva dolokivikarjääri puhul on mürakaardil näha ka süvendis töötamise mõju müra levikule). Samuti on vähetõenäoline, et samaaegselt toimuksid tööd Tarva III ja Tarva V mäeeraldiste idapiiri lähedal. Tarva V karjääri puhul on müra leviku vähendamiseks kavas purustus-sorteerimissõlm tegelikkuses paigutada karjääri põhjaossa. Arvutustes kasutatud seadmete ja masinate info on välja toodud ka konkreetsel mürakaardil selgitava tekstina. Mürakaartide koostamisel kasutati aluskaardina Maa-ameti WMS kaardirakenduse ortofotot. 4. Müraarvutuste tulemused Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides: 1. M1. Tarva V dolokivikarjääri müra hinnatud tase päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00); 2. M2. Tarva V dolokivikarjääri ning Tarva ja Tarva III dolokivikarjääri koosmõju müra hinnatud tase päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00). 6 Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid Joonis 2. M1. Tarva V dolokivikarjääri müra hinnatud tase päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid 7 Joonis 3. M2. Tarva V dolokivikarjääri ning Tarva ja Tarva III dolokivikarjääri koosmõju müra hinnatud tase päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00) 8 Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise mürakaardid 5. Järeldused ja kokkuvõte Vastavalt müra leviku arvutustele vastab päevane müraolukord lähimate eluhoonete piirkonnas II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse nõuetele päevasel ajal (piirväärtus 60 dB). Kolme mäeeraldise koosmõjus esineb lähimate eluhoonete juures (ca 860 m kaugusel Tarva V mäeeraldisest idasuunas) müra hinnatud tase päeval (Ld), mis jääb väiksemaks kui 55 dB. Ainult taotletava Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise tööprotsessi korral esineb lähimate eluhoonete juures (ca 860 m kaugusel Tarva V mäeeraldisest idasuunas) müra hinnatud tase päeval (Ld), mis jääb väiksemaks kui 50 dB. Seega vastab Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise tööprotsessi korral esinev müratase eraldi võetuna (piirkonna teiste karjääride tööd arvestamata) lähimate eluhoonete juures nii II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse (60 dB) kui ka II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) nõuetele päevasel ajal. Koosmõjus piirkonna teiste mäeeraldistega vastab Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise tööprotsessi korral esinev müratase lähimate eluhoonete juures II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse (60 dB) nõuetele, kuid koosmõju müratase võib arvutuslikult mõningal määral ületada II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) nõudeid päevasel ajal. Samas tuleb silmas pidada, et müra sihtväärtusega võrdlus on antud juhul informatiivne (määravaks saab võrdlus müra piirväärtusega), kuid arvestades modelleerimisel kasutatud andmeid (maksimaalne koosmõju stsenaarium, kõik masinad töötavad samaaegselt mäeeraldiste piiri lähistel), samuti asjaolu, et modelleerimisel ei ole arvestatud kavandatava mäeeraldise puhul süvendi ja/või pinnasevalli müra levikut takistava mõjuga, võib eeldada, et ka müra koosmõjus võib lähimate eluhoonete juures esinev müratase igapäevaselt jääda väiksemaks kui sihtväärtus (50 dB päevasel ajal).  T. Tuuling, Tarva III dolokivikarjäär 2014 TARVA DOLOKIVIMAARDLA ÜMBRUSE PINNA- JA PÕHJAVEE UURING Tartu – Tallinn 2024 ANNOTATSIOON Erg, K., Lelgus, M., Savva, V., Kivit, N. 2024. Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuring. Maavarauuringud OÜ, Tartu 50303 Liiva 41. Töö on tehtud Keskkonnaameti 21.12.2023 kirjas nr DM-126561-3 toodud Tarva V dolokivikarjääri seletuskirja puuduste kohta. Töö eesmärk oli selgitada: 1. dolokivimaardla lähipiirkonda jäävad salv- ja puurkaevud, mis ei ole ehitisregistris ega Maa-ameti kaardilt leitavad; 2. täpsustada, kas vee ärajuhtimine on kavas rajatava kraavi või toru abil; 3. taotletav Tarva V dolokivikarjääri ala asub kahe mäeeraldise (Tarva dolokivikarjäär ja Tarva III dolokivikarjäär) vahel, moodustades ühe suure ala. Selgitada koosmõju põhjaveele, sh tekkiva alanduslehtri ulatust ning pinnaveele, sh maaparandussüsteemide kraavide ja Vanamõisa jõe vastuvõtuvõimet. Tarva dolokivimaardla asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas. Maardlas paikneb käesoleval ajal kaks mäeeraldist ja taotletav mäeeraldis: 1. Tarva dolokivikarjäär jääb osaliselt Viidase (KÜ 33403:001:0209), Käära (KÜ 33403:001:0309) ja Lubjakivi (KÜ 33403:001:0284) kinnistule (Kivikandur OÜ, luba L.MK/332709 kehtivusega 03.06.2019 – 02.06.2044); 2. Tarva III dolokivikarjäär jääb Lubja (KÜ 33403:001:0243) kinnistule (Raho OÜ luba KL-515945 kehtivusega 11.10.2022 – 11.10.2052); 3. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär jääb riigiomandisse kuuluva kinnistu Varbla metskond 287 (tunnus 43001:001:0212) keskossa (taotleja SKP Invest OÜ). Tarva piirkonna põhjaveetaseme jälgimiseks on paigaldatud automaatandur Viidase kinnistule rajatud hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu PRK0055717. Piirkonna vettandvaks põhjaveekihiks on Siluri ladestu Jaagarahu–Jaani lademe dolokivide ülemine lõheline osa. Jaagarahu–Jaani veekihi (S1jg–jn) toitumine sõltub sademetest. Lühivaatluse (2017) põhjal pole karjääri tegevus mõjunud soosetete veetasemele ning suure tõenäosusega ei mõjuta soosetete veetaseme muutusi ka karjääri laiendamine. SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................... 4 1.1. Vooluveekogud ............................................................................................................ 4 1.2. Ilmastikutingimused .................................................................................................... 5 1.3. Pinnamood ................................................................................................................... 5 2. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................... 6 3. ELANIKKONNA VEEVARUSTUS JA PÕHJAVEE KASUTAMINE ........................... 7 3.1. Erinevates registrites registreeritud salv- ja puurkaevud ............................................. 7 3.1.1. Hajaasustusega elanikkonna veevarustus ............................................................. 8 3.1.2. Hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu veetase .................................................... 8 4. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEE TASEMELE NING VÄLJAPUMBATAVAD VEEKOGUSED ............................................................................... 9 4.1. Hüdrogeoloogiline mudel ja prognoositav alanduslehter ............................................ 9 4.1.1. Arvutuslik vee juurdevoolu hinnang Tarva dolokivimaardlasse.......................... 9 4.1.2. Põhjavee juurdevool Tarva V dolokivikarjääri .................................................. 11 4.1.3. Tarva dolokivimaardla põhjavee alanduslehtri mõjuraadiuse prognoosimine modelleerimisel ................................................................................................................. 13 4.2. Tarva V karjäärivee ärajuhtimine .............................................................................. 20 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 21 Joonised Joonis 1. Vanamõisa jõe, Rootsioja ja Sokukraavi asukoht. ...................................................... 4 Joonis 2. Tarva karjääri ümbruskonna maapinna reljeef............................................................ 6 Joonis 3. Veetaseme muutus Viidase puurkaevus kat nr 55717 aastatel 2016–2024................. 9 Joonis 4. Tarva karjäärist väljapumbatavad ööpäevased veekogused aastatel 2020 – 2023.... 12 Joonis 5. Põhjaveetaseme samakõrgusjooned - algstaadium ................................................... 15 Joonis 6. Põhjavee samakõrgusjooned kui veetaset on alandatud 4 m võrra. .......................... 16 Joonis 7. Põhjaveetaseme alanduslehtri levila kui veetaset on alandatud 4 m võrra. .............. 17 Joonis 8. Põhjavee samakõrgusjooned kui veetaset on alandatud 7 m võrra ........................... 18 Joonis 9. Põhjaveetaseme alanduslehtri levila kui veetaset on alandatud 7 m võrra ............... 19 Tabelid Tabel 1 Sademete hulk Koodu, Virtsu ja Pärnu vaatlusjaamades .............................................. 5 Tabel 2. Salv- ja puurkaevud erinevates registrites .................................................................... 7 Tabel 3. Tarva dolokivimaardla ümbruse Eesti looduse infosüsteemis olevad puurkaevud...... 8 Tabel 4. Siluri veekihi põhjaveetaseme amplituudid ja sademete hulk (Koodu) ....................... 9 Tabel 5. Hüdrodünaamilised parameetrid 2013. aasta katsepumpamiste põhjal ..................... 10 Tabel 6. Tarva karjääri vee-eemaldus kuude kaupa aastatel 2020 – 2023 ............................... 12 SISSEJUHATUS Töö on tehtud Keskkonnaameti 21.12.2023 kirjas nr DM-126561-3 toodud Tarva V dolokivikarjääri seletuskirja puuduste kohta. Töö eesmärk oli selgitada: 1. dolokivimaardla lähipiirkonda jäävad salv- ja puurkaevud, mis ei ole ehitisregistris ega Maa-ameti kaardilt leitavad; 2. kuidas vett ära juhtitakse, kas rajatakse kraav või toru; 3. taotletav Tarva V dolokivikarjääri ala asub kahe mäeeraldise (Tarva dolokivi karjäär ja Tarva III dolokivikarjäär) vahel, moodustades ühe suure ala. Selgitada koosmõju põhjaveele (sh tekkiva alanduslehtri ulatust) ning pinnaveele (sh maaparandussüsteemide kraavide ja Vanamõisa jõe vastuvõtuvõimet). Tarva dolokivimaardla asub Pärnumaal Lääneranna vallas Tarva külas. Automaatandur on paigaldatud Siluri ülemist veekihti (S1jg-jn) avavasse Viidase kinnistule rajatud uude puurkaevu (katastri number 55717). Välitöödel käisid hüdrogeoloogid Mati Lelgus ja Katrin Erg. Materjalid töötasid läbi ja aruande koos graafika ja lisadega koostasid Katrin Erg, Nadežda Kivit. Põhjavee veetasemed modelleeris Valeri Savva. 1. ÜLDANDMED Tarva dolokivimaardla asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas. 1.1. Vooluveekogud Tarva dolokivimaardlast ~2,5 km ida pool voolab Vanamõisa jõgi (joonis 1), mis saab alguse Lõpe külast, läbib Nedrema, Rabavere, Urita, Veltsa, Emmu, Tarva, Rootsi, Aruküla, Vanamõisa ja Seira küla ning suubub Kasari jõkke. Vanamõisa jõe pikkus on 23,2 km ja valgala pindala 141,4 km2. Joonis 1. Vanamõisa jõe, Rootsioja ja Sokukraavi asukoht. Tarva maardlast ~1,5 km loode pool kulgeb Sokukraav, mis suubub Rootsiojja. Sokukraavi pikkus on 7,7 km ja valgala pindala 29,4 km2. Rootsioja pikkus on 6,9 km ja valgala pindala 41,1 km2 ning ta suubub Vanamõisa jõkke. Tarva karjäärist juhitakse väljapumbatav vesi maaparanduskraavi, mille kaudu vesi suundub kas Sokukraavi või läbi Veltsa maaparandussüsteemi Vanamõisa jõkke. 1.2. Ilmastikutingimused Tarva dolokivimaardlale lähimad ilmavaatlusjaamad: Koodu, Virtsu ja Pärnu, asuvad 12– 35 km kaugusel. Miinuskraadid püsivad detsembrist märtsini. Kõige madalam on õhutemperatuur veebruaris. Kõige kõrgem keskmine õhutemperatuur on juulis, 18 °C. Pikaajaline aastane sademete norm on 624 mm (Virtsu) kuni 761 mm (Pärnu). Kõige sademeterikkamad kuud 2023. aastal olid juuli, august, september ja oktoober. Kõige kuivem oli mai (7,2–16,3 mm). Tarva dolokivimaardlale kõige lähemal asuvate vaatlusjaamade sademete andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1 Sademete hulk Koodu, Virtsu ja Pärnu vaatlusjaamades Vaatlus- jaan. veeb. märts apr. mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. aasta jaam Keskmine sademete hulk 1991–2020 (kliimanorm*), mm Pärnu 61 49 43 40 39 78 74 84 61 83 73 71 761 Virtsu 52 42 36 32 32 55 58 75 57 70 63 54 624 Sademete hulk 2023, mm Pärnu 93,2 29,9 47,1 20,1 7,2 40,0 107,5 95,0 85,4 115,1 76,7 44,0 761,2 Koodu 87,4 26,1 45,0 32,3 9,1 38,4 76,5 131,0 100,0 122,1 56,6 33,3 757,8 Virtsu 70,2 37,2 45,9 22,2 16,3 17,7 97,6 98,6 90,5 116,6 51,8 33,8 698,4 Sademete hulk 2024, mm Pärnu 32,7 48,7 30,7 36,2 5,3 Koodu 35,3 41,4 26,6 36,5 3,4 Virtsu 39,9 37,5 20,1 56,8 16,0 * kliimanorm ehk pikaajaline keskmine. Arvutatakse konkreetsete vaatlusjaamade teatud pikkusega andmerea põhjal. Andmerea ajaline pikkus on kokkuleppeline, ülemaailmselt on standardiks kujunenud kolmekümne aasta pikkused andmeread. 1.3. Pinnamood Tarva dolokivimaardla paikneb Lääne-Eesti madaliku peatasandikul, õhukese pinnakattega piirkonnas. Maapind on tasane, jäädes valdavalt abs kõrguste 19–22 m vahemikku. Aluspõhjakivimite pealispind järgib maapinna reljeefi ning jääb abs kõrgusele 18,35–21,60 m. Tarva küla territooriumil on maapinna absoluutkõrgus 10,0–28,5 m (joonis 2). Tarva küla majapidamiste ja olemasoleva karjääri piirkond asub regionaalsel kõrgendikul ja on ümbritsevast alast kõrgem, jäädes absoluutkõrgusele 20 meetrit ja enam (kõrgeim 26,9 m). Piirkonna maapinna reljeef langeb põhja ja ida suunas absoluutkõrguseni 15 meetrit ja vähem. Maapinna kallakus on põhjas asuva maaparandussüsteemi (Veltsa TTP-387) ja Lihula maastikukaitseala (Lihula raba) ning idas voolava Vanamõisa jõe suunas. Maapinna kallakus edela ja lõuna suunas on väiksem. Karinõmme looduskaitseala maapinna absoluutkõrguseks 17,8 m.  Joonis 2. Tarva karjääri ümbruskonna maapinna reljeef1 2. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Tarva dolokivimaardla ümbruses on kvaternaarisetete paksus väike ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Tarva dolokivimaardla paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe avamusel (S1jg). Aluspõhjakivimite pealispinna absoluutne kõrgus on vahemikus 18,35–21,60 m. Maardla ümbruskonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe (Siluri veekihi) dolokivide ülemine lõheline osa. Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis väheneb ülalt alla. Veekihi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5–8 meetrit. Regionaalse veepideme moodustavad läbilõike alumises osas väga savikad dolokivid koos nende all lamavate Jaani lademe domeriitide ja savikate dolokividega. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline.2 Jaagarahu–Jaani veekiht (S1jg–jn) on küllaltki erineva veerikkusega. Tarva külas ja vahetusse naabrusesse jäävates keskkonnaregistris arvel olevates S1jg–jn veekihti avavates puurkaevudes on katsepumpamiste käigus saadud deebitiks 0,7–5,7 l/s alanduste 0,5–5 m juures, kaevude erideebit on 0,14–11,38 l/s·m. Filtratsioonimoodul oleneb kivimite lõhelisusest ning muutub kümnendikust murdosast kuni 26 m/ööpäevas, sagedamini 4– 8 m/ööpäevas. Joogiveeallikana kasutatakse ka Jaani lademe lamamisse jäävat Siluri ladestu Velise–Raikküla (dolomiit, mergel) põhjaveekihti. Tarva külas ja vahetusse naabrusesse jäävates keskkonna- registris arvel olevates Velise–Raikküla veekihti (S1vl–rk, endine Adavere-Raikküla veekiht S1ad-rk) avavates tarbepuurkaevudes on katsepumpamiste käigus saadud deebitiks 3,2–6 l/s 1 Maa-ameti kaardirakendus - https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 2 Tuuling, T. 2013. Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014) alanduste 0,7–14,4 m juures, kaevude erideebit on 0,22–6,17 l/s·m.3 Vettandvate kivimite filtratsioonimoodul ulatub kuni 8 m/ööpäevas. Nii Jaagarahu–Jaani kui ka Velise–Raikküla veekihi väga erinev veeandvus on seotud kivimite litoloogilise koostise ja lõhelisusega. Samuti sõltub veeandvus ka sellest, millises ulatuses on kaevud avatud (kui suur osa ülemisest veekihist on manteltoruga suletud). 3. ELANIKKONNA VEEVARUSTUS JA PÕHJAVEE KASUTAMINE 3.1. Erinevates registrites registreeritud salv- ja puurkaevud Salv- ja puurkaevud registreeritakse ehitisregistris (EHR) ja Eesti looduse infosüsteemis (VEKA, keskkonnaregister). Tarva dolokivimaardla ümbruses asub 15 puurkaevu, sh 1 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev. 15 puurkaevust 7 on registreeritud ehitis- ja keskkonnaregistris, 3 – keskkonnaregistris, 3 – ehitisregistris ja 2 – ei ole registreeritud registrites (tabel 2). Keskkonnaregistris olevad puurkaevud on kantud Maa-ameti kaardilehele. Salvkaeve on Tarva dolokivimaardla ümbruses 13, neist 6 on registreeritud ja 7 ei ole registreeritud ehitisregistris. Tabel 2. Salv- ja puurkaevud erinevates registrites Jrk Puurkaev (PK)/ Kinnistu Koordinaadid Ehitisregistri Puurkaevu Katastritunnus nr salvkaev (SK) nimi x y kood keskkonnaregistri kood 1 PK Viidase 33403:001:0209 6497872 500710 220793919 PRK0055717 PK 6497956 502346 − PRK0013442 2 Linnamäe 33403:001:0030 SK 6497962.414 502336.377 220462436 PK 6497632 502326 220589973 PRK0026066 3 Jaagu 33403:001:0215 SK 6497631.1 502330.291 − Tarva 4 PK 33403:001:0184 6497489 502145 − PRK0007937 elamud 5 PK Lembitu 33403:001:0127 6497237 502251 221393204 PRK0067482 6 PK Tarvamäe 33403:001:0217 6496979 501993 220801788 PRK0055824 7 PK Töökoda 33403:001:0089 6497403 501815 − PRK0006165 PK 6496742 502363 220826088 PRK0057025 8 Virve 33403:001:0019 SK 6496735.07 502339.97 220455766 PK 6496710 501165 220839828 PRK0057285 9 Kuuse 33401:001:0321 SK 6496705.34 501185.98 220467050 PK Tammiku- 6496735 501004 220839832 PRK0057279 10 33401:001:0173 SK Sanderi 6496737.413 501002.045 − SK 6496750.931 501528.075 − 11 Männiku 33403:001:0129 PK 6496776 501528.23 220737332 − SK 6497935.938 502263.965 − 12 Inso 33403:001:0206 PK 6497930.28 502270.45 220455704 − SK 6498057.189 502238.34 − 13 Vanatoa 43001:001:0464 PK 6498048.873 502234.697 − − SK 6498090.758 502176.48 − 14 Korise 33403:001:0084 PK 6498067.543 502160.412 − − 15 SK Tohtri 33403:001:0023 6496735.27 502339.21 220455767 SK 6496807.419 502392.185 − 16 Raja 33403:001:0146 PK 6496829.17 502348.59 220462035 − 17 SK Karide 33403:001:0257 6498059.24 502333.47 220455723 18 SK Keldre 33403:001:0091 6496945.34 502541.31 220468627 3 Savitski, L., Savitskaja, L., Savva, V. 2003. Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates  3.1.1. Hajaasustusega elanikkonna veevarustus Elanike veevarustusallikaks puurkaevudes on Siluri veekompleksi Jaagarahu–Jaani (S1jg–jn) ja Velise–Raikküla veekihi (S1vl–rk, endine S1ad–rk) põhjavesi (tabel 3). Viidase kinnistul asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev PRK0055717. Tabel 3. Tarva dolokivimaardla ümbruse Eesti looduse infosüsteemis olevad puurkaevud Puurkaevu Koordinaadid Maapinna abs Puurkaevu Puurmis- Puurkaevu Jrk Avatud keskkonnaregistri Kinnistu nimi Katastritunnus kõrgus, m; sügavus, aegne rajamise nr x y veekiht kood EH2000 m veetase, m aasta 1 PRK0055717 Viidase 33403:001:0209 6497872 500710 19 20 3,41 S2jg-jn 2016 2 PRK0013442 Linnamäe 33403:001:0030 6497956 502346 20 13 2,80 S2jn 1996 3 PRK0026066 Jaagu 33403:001:0215 6497632 502326 30 30 6,00 S2jg-jn 2010 4 PRK0007937 Tarva elamud 33403:001:0184 6497489 502145 24 80 7,00 S1vl-rk 1954 5 PRK0067482 Lembitu 33403:001:0127 6497237 502251 24 30 9,00 S2jg-jn 2022 6 PRK0055824 Tarvamäe 33403:001:0217 6496979 501993 20 30 3,62 S2jg 2016 7 PRK0006165 Töökoda 33403:001:0089 6497403 501815 26 80 9,90 S1vl-rk 1954 8 PRK0057025 Virve 33403:001:0019 6496742 502363 20,5 27 5,50 S2jg-jn 2017 9 PRK0057285 Kuuse 33401:001:0321 6496710 501165 18,5 30 2,20 S2jg 2017 10 PRK0057279 Tammiku-Sanderi 33401:001:0173 6496735 501004 18,5 30 2,10 S2jg 2017 Salvkaevud ja madalamad puurkaevud avavad Siluri veekompleksi ülemist osa – Jaagarahu– Jaani veekihti. Salvkaevude sügavused jäävad vahemikku 1,76–4,60 m. Mitmed majapidamised on olme- ja joogivee saamiseks rajanud madalamad puurkaevud, sügavusega 13–30 m. Samuti varustavad mitmeid majapidamisi ja töökoda veega puurkaevud katastri numbriga vastavalt 7937 ja 6165, mis avavad Siluri veekompleksi alumist – Velise–Raikküla veekihti. Nimetatud puurkaevude sügavus on 80 m. 3.1.2. Hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu veetase Viidase kinnistule rajatud hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu PRK0055717 anduri andmetel (joonis 3) on pikaajaline keskmine veetaseme abs kõrgus 15,1 m (veetaseme vahemik 13,81–17,50 m) ehk pikaajaline keskmine veetase maapinnast oli 3,9 m (vahemik 1,50–5,19 m). Veetaseme aasta keskmine amplituud (maksimumi ja miinimumi vahe) on olnud vahemikus 1,35 m (2020) – 3,67 m (2017) (tabel 4).  Joonis 3. Veetaseme muutus Viidase puurkaevus kat nr 55717 aastatel 2016–2024. Tabel 4. Siluri veekihi põhjaveetaseme amplituudid ja sademete hulk (Koodu) Aasta Veetaseme amplituud, m Aasta sademete hulk, mm 2017 3,67 317,1 2018 1,68 602,3 2019 2,62 430,5 2020 1,35 610,8 2021 1,41 606,6 2022 2,02 532,2 2023 1,95 757,8 4. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEE TASEMELE NING VÄLJAPUMBATAVAD VEEKOGUSED 4.1. Hüdrogeoloogiline mudel ja prognoositav alanduslehter Tarva dolokivimaardla karjäärides alandatakse maavara väljamiseks põhjaveetaset. Selle tulemusena kujuneb karjääri ümber alanduslehter ning ümbruskonna majapidamiste kaevudes võib vee väljapumpamise tagajärjel veetase alaneda ja madalad salvkaevud võivad jääda kuivaks ning puurkaevude pumbad võivad vajada sügavamale laskmist4. 4.1.1. Arvutuslik vee juurdevoolu hinnang Tarva dolokivimaardlasse Tarva dolokivimaardla maapind on tasane, jäädes valdavalt abs kõrguste 19–22 m vahemikku. Aluspõhjakivimite pealispind järgib maapinna reljeefi ning jääb abs kõrgusele 18,35– 21,60 m.5 Tarva dolokivimaardla pindala on 48,02 ha. 4 Truu, M., Häelm, M. 2016/2017. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine. 5 Klaas, H. 2023. Seletuskiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER Vee juurdevoolu hinnang sademevee arvel arvutatakse kogu maardla alale (Tarva III ja Tarva karjäär + Tarva V), seega on pindala F = 48,02 ha. Sademete norm on võetud Virtsu ilmajaama pikaajalistest andmetest (tabel 1). Keskmine sademeline juurdevool karjääri Wo määratakse S. K. Abramovi (1976) võrrandist: Wo = 1000Hq α F, m3/ööpäevas (1), kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimites α = 0,8; Hq – ööpäeva keskmine sademete hulk: 624 : 365 = 1,7 mm; F – karjääri veekogumisala (kogu karjääri pindala F = 0,4802 km2). Pannes algandmed võrrandisse (1), saame: Wo = 1000 · 1,7 · 0,8 · 0,4802 ≈ 653 m3/ööp. Lumesulavee juurdevool Wt määratakse S. K. Abramovi võrrandist: α ⋅ β ⋅ hc ⋅ F Wt = tc kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristust, tavaliselt β = 0,5; hc – aastane lume kogus; hc = 0,161 m (arvestatud on detsember, jaanuar, veebruar ja märts); tc – intensiivse lumesulamise aeg tundides, võetud on 2 nädalat ehk 336 tundi. Pannes algandmed võrrandisse (2), saame: 0,85 ∙ 0,5 ∙ 0,161 ∙ 480200 ܹ‫= ݐ‬ ≈ 98 ݉3 ‫ݏ݅݊݊ݑݐ‬ 336 Põhjavee juurdevool. Selleks, et hinnata dolokivi kaevandamisel karjäärist väljapumbatava vee koguseid ja veealanduse mõju ulatust on tehtud (2013) geoloogilise uuringu puuraukudes katsepumpamine. Suurima võimaliku karjäärivee juurdevoolu arvutamiseks kasutatakse katsepumpamise suurimat veejuhtivuse väärtust (km = 20 m2/ööpäevas). 2013. aastal läbiviidud katsepumpamistel saadud hüdrodünaamiliste parameetrite andmed on koondatud tabelisse 56. Tabel 5. Hüdrodünaamilised parameetrid 2013. aasta katsepumpamiste põhjal7 PA PA PA suudme Staatilise Mõõt- Deebit Alan- Eri- Veejuhtivus (km), m2/ööp Taseme- nr süg, abs kõrgus, veetaseme abs mise (Q), l/s dus deebit pumpamine taastumine juhtivus (a), m m kõrgus, m aeg (S), m (q), l/s*m m2/ööp 2 12 18,59 16,76 0,70 3,87 0,18 12 18 11.06 2A 12 18,61 16,63 17 20 571 Alljärgnevalt on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine Tarva dolokivimaardla lõpuaasta (30. aasta) kohta. Veehulgad on arvutatud arvestusega, et vee väljapumpamine toimub aastaringselt, s.t., et t = 365. Põhjavee juurdevool Q määratakse mittestatsionaarse liikumise võrrandist, võttes karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R. 6 Tuuling, T. 2013. Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014) 7 Ib.  4π ⋅ km ⋅ S Q= , m3/ööpäevas 6,12 ⋅ a ⋅ t ln R2 Vee juurdevoolu arvutus on tehtud maardla alale 30. aasta pärast, kui veetaset alandatakse 7 m. Asendades algandmed võrrandisse, saame põhjavee juurdevoolu karjääri: - veejuhtivus km = 19 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 571 m2/ööpäevas; - alandus S = 7 m; - maardla pindala 30. tööaasta lõpuks F = 480200 m2; F - maardla raadius, R = = 391 m; π 4ߨ ∙ 19 ∙ 7 1670,48 ܳ= = ≈ 304 ݉3 öö‫݌‬ 6,12 ∙ 571 ∙ 30 ∙ 365 38264994 ݈݊ ݈݊ 3912 152881 Aasta maksimaalne juurdevool lumesulamisperioodi arvestades on kogu Tarva dolokivimaardlas: Qmax= 304 + 1372 + 653 = 2329 m3/ööp Aasta keskmine juurdevool kogu maardla ulatuses moodustab Qk = 304 + 653 = 957 m3/ööp. 4.1.2. Põhjavee juurdevool Tarva V dolokivikarjääri Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 60 tuh m3. Sellise aastase kaevandamismahu korral ammendatakse karjäär ~27 aastaga. Tarva V dolokivikarjäär mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,75 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,91 ha. Mäeeraldise lamamiks on fikseeritud abs kõrgus 8,9 m. Kasulik kiht jääb suuremas mahus keskmisest põhjaveetasemest allapoole ning seega on kaevandamiseks vajalik veetaseme alandamine kuni mäeeraldise lamamini.8 Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna kaevandamisel tuleb tagada mäeeraldisega külgneva maapinna stabiilsus ning selleks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta hoidetervikud. Nõlva hoidetervikuid ei ole arvestatud taotletava mäeeraldise piiridele, mis külgnevad Tarva ja Tarva III dolokivikarjääride mäeeraldistega.9 Tarva V dolokivikarjääri alal on veetase maapinnast 1,3–4,7 m (keskmiselt 2,6 m) sügavusel, jäädes abs kõrguste 16,6–18,4 m (keskmiselt 17,3 m) vahemikku. Veetaset planeeritakse alandada ca 7 m. Sarnaselt Tarva dolokivimaardlaga on Tarva V dolokivikarjääri põhjavee juurdevool arvutatud – alandus S = 7 m; – maardla pindala 27. tööaasta lõpuks F = 159100 m2; 8 Klaas, H. 2023. Seletuskiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER 9 Ib.  F – maardla raadius, R = = 225 m; π 4ߨ ∙ 19 ∙ 7 1670,48 ܳ= = ≈ 257 ݉3 öö‫݌‬ 6,12 ∙ 571 ∙ 27 ∙ 365 34438494,6 ݈݊ ݈݊ 2252 50625 Kahekümne seitsme aastaga pumbatakse karjäärist välja ca 2,5 milj m3 põhjavett kui ümbruskonnas teisi karjääre ei oleks. Taotletav Tarva V dolokivikarjäär paikneb Tarva dolokivikarjääri kuivendamise mõjuraadiuses. Tarva III dolokivikarjääris ei ole töid alustatud (2023).10 Kõrvalasuvast Tarva karjäärist vee välja pumpamisel Tarva V dolokivikarjääri keskmine põhjaveetase väheneb. Väljapumbatavad kogused võrreldes Tarva karjääriga võivad olla väiksemad. Väljapumbatavad veekogused sõltuvad sellest, millal kõrvalolevad karjäärid suletakse (lubade alusel aastatel 2044 ja 2052). Kui Tarva V dolokivikarjäär töötab 30 aastat, siis 2054. aastaks peaks karjäär olema korrastatud. Joonisel 4 on toodud Tarva karjääri vee väljapumpamise ööpäevased kogused. Jooniselt on näha, et ööpäevased väljapumbatavad kogused on väga ebaühtlased: minimaalsed väljapumbatavad kogused on 27,6 m3/ööp (september 2022), maksimaalsed – 597,87 m3/ööp (märts 2023). Nelja aasta keskmine ööpäevane väljapumbatav veekogus on 128,67 m3. Kuu keskmised väljapumbatavad ja aasta veekogused on toodud tabelis 6. Joonis 4. Tarva karjäärist väljapumbatavad ööpäevased veekogused aastatel 2020 – 202311 Tabel 6. Tarva karjääri vee-eemaldus kuude kaupa aastatel 2020 – 202312 Aastad Kuud 2020 2021 2022 2023 Jaanuar 3150 3800 4388 7540 Veebruar 3900 3100 5589 5215 Märts 3750 4300 5455 18534 Aprill 3950 4100 5908 4107 Mai 3250 2500 2988 2355 Juuni 2550 1600 3692 1383 Juuli 4200 1244 1582 988 August 5150 3604 1129 957 September 4100 2647 828 1688 Oktoober 5100 4058 960 4118 10 Tarva III dolokivikarjäär - https://kotkas.envir.ee/ - vaadatud 20.05.2024 11 Tarva karjääri väljapumbatavad veekogused: https://kotkas.envir.ee/ - vaadatud 20.05.2024 12 Ib.  Aastad Kuud 2020 2021 2022 2023 November 6200 6240 1187 4833 Detsember 6300 4558 3334 5608 Kuu keskmine vee-eemaldus, m3 4300 3479 3087 4777 Aasta vee-eemaldus kokku, m3 51600 41751 37040 57326 4.1.2.1. Tarva dolokivimaardla arvutuslikud mõjuraadiused Kui Tarva külas kaevandatakse ainult Tarva dolokivikarjääris, siis nimetatud karjääri mõjuraadius võttes aluseks väljapumpamise veehulgaks Q = 157 m3/ööp (keskmine väljapumbatav ööpäevane veekogus 2023. aastal) oleks 1,36‫(ܵܭ‬2‫ܪ‬−ܵ) 1,36∙4∙7∙(2∙5−7) +݈‫݋ݎ ݃݋‬ +2,36 ܴܶܽ‫ܽݒݎ‬ = 10 ܳ = 10 157 ≈ 1224 ݉ Kui kaevandatakse ainult Tarva V dolokivikarjääris oleks nimetatud karjääri mõjuraadius: 1,36‫(ܵܭ‬2‫ܪ‬−ܵ) 1,36∙4∙7∙(2∙5−7) +݈‫݋ݎ ݃݋‬ +2,35 ܴ = 10 ܳ = 10 257 ≈ 623 ݉ Kui kaevandatakse ainult Tarva III dolokivikarjääris oleks nimetatud karjääri mõjuraadius: 1,36‫(ܵܭ‬2‫ܪ‬−ܵ) 1,36∙4∙7∙(2∙5−7) +݈‫݋ݎ ݃݋‬ +2,32 ܴ = 10 ܳ = 10 249 ≈ 601 ݉ Kui kogu Tarva dolokivimaardla on kaevandatud ja kõik dolokivikarjäärid juhivad vett karjäärialat ära, siis arvutuslik mõjuraadius on 1,36‫(ܵܭ‬2‫ܪ‬−ܵ) 1,36∙4∙7∙(2∙5−7) +݈‫݋ݎ ݃݋‬ +2,59 ܴ = 10 ܳ = 10 304 ≈ 924 ݉ Erinevate karjääride põhjavee tasemerežiimi vaatlustele tuginedes saab välja tuua, et karjääri laienedes hakkab põhjaveeline komponent vähenema ja pindmine komponent suurenema. Seega kaevandamise algusaastatel on vee juurdevoolud karjääri suuremad kui hilisemal perioodil. 4.1.3. Tarva dolokivimaardla põhjavee alanduslehtri mõjuraadiuse prognoosimine modelleerimisel Tarva dolokivimaardla ümbruskonna kohta koostati mudelkaardid. Mudelkaardid on koostatud kolme olukorra kohta: 1. põhjaveetaseme algstaadium; 2. veetaseme alandamine 4 m; 3. veetaseme alandamine 7 m. Loodusliku veetaseme mudel koostati vaatluskaevu veetaseme andmete alusel (joonis 5), arvestades ka majapidamiste kaevude veetasemetega. Joonisel 5 on näha, et ülemise (S1jg-jn) veekihi põhjavee lokaalne toiteala asub Tarva dolokivimaardlast kagus. Põhjavesi voolab toitealalt loode, kagu ja kirde (Veltsa maaparandussüsteemi ja Vanamõisa jõe) suunas.  4.1.3.1. Põhjaveetaseme alandamine 4 m võrra Veetaseme alandamisel 4 m põhjavee toiteala suurus väheneb. Kui joonisel 5 oli toiteala veetaseme abs kõrgus > 20 m, siis 4 m alandamisel Tarva dolokivimaardla alal langeb toitealal veetaseme abs kõrgus 19 meetrile (joonis 6). Jooniselt 6 on näha, et ülemise (S1jg–jn) veekihi põhjavesi liigub karjääri suunas, lõigates ära loodesuunalise liikumise maardla ulatuses. Kirdesuunaline põhjavee liikumine on Veltsa maaparandussüsteemi ja Vanamõisa jõe poole. Joonisel 7 on näha kaugele ulatub Tarva dolokivimaardla alanduslehter kui põhjaveetaset on alandatud 4 m. Nii joonise kui arvutuslikult on alanduslehtri ulatus ca 0,8 km kirde, ca 1,5 km kagu ca 1,1 km edela ja ca 1 km loode suunas. Põhjaveetaseme 4 m alandamise korral alaneb majapidamiste veetase 0,2–0,8 m. 4.1.3.2. Põhjaveetaseme alandamisel 7 m võrra Kui kogu Tarva maardla ulatuses on kaevandatud ja veetaset on alandatud 7 meetrit. Tekkiv alanduslehter ja piirkonna veetasemete absoluutkõrgused on kujutatud joonisel 8. Jooniselt 8 on näha, et ülemise (S1jg-jn) veekihi põhjavesi liigub karjääri suunas, aga samas on püsinud mudelala idaservas ka kirdesuunaline põhjavee liikumine Veltsa maaparandussüsteemi ja Vanamõisa jõe poole. Põhjavee toitealal on veetaseme abs kõrgus 18,5 m. Joonisel 9 on näha kaugele ulatub Tarva dolokivimaardla alanduslehter kui põhjaveetaset on alandatud 7 m. Nii joonise kui arvutuslikult on alanduslehtri ulatus ca 1,3 km kirde ja loode, ca 1,9 km kagu ja ca 1,2 km edela suunas. Modelleeritud põhjaveetaseme alanduslehtri ulatusel 7 m veetaseme alandamisel majapidamisete kaevude veetase alaneb 0,5–1,0 m (joonis 9).  põhjavee voolusuund Joonis 5. Põhjaveetaseme samakõrgusjooned - algstaadium Joonis 6. Põhjavee samakõrgusjooned kui veetaset on alandatud 4 m võrra. Joonis 7. Põhjaveetaseme alanduslehtri levila kui veetaset on alandatud 4 m võrra Joonis 8. Põhjavee samakõrgusjooned kui veetaset on alandatud 7 m võrra Joonis 9. Põhjaveetaseme alanduslehtri levila kui veetaset on alandatud 7 m võrra  4.2. Tarva V karjäärivee ärajuhtimine Looduslikest veekogudest lähim on Vanamõisa (Veltsa) jõgi, mis jääb Tarva dolokivimaardlast ~2,5 km kaugusele itta. Tarva V dolokivikarjäärist võib kaevata kraavi väljapumbatava vee ärajuhtimiseks vahetult läänes paiknevasse maaparandussüsteemile VELTSA(TTP-387) rajatud kuivenduskraavi, mis omakorda suubub Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks rajada kas Varbla metskonna 287 (tunnus 43001:001:0212) või Vainu (tunnus 33403:001:0045) kinnistule kuivenduskraav või torustik. Kinnistu omanikuga tuleb tööd kooskõlastada. Tarva dolokivikarjäärist juhitakse vett maaparanduse kuivenduskraavi aastas keskmiselt 47 tuh m3. Vee ärajuhtimisel kuivenduskraavi võib tänu lõhelistele kivimitele toimuda tagasivool karjääri ehk vett suunatakse ringvooluliselt karjäärist välja. Samasugune olukord tekib ka Tarva V dolokivikarjäärist vee ärajuhtimisel. Kuna Tarva dolokivikarjäär on töötav, siis vee alanduslehter ulatub Tarva V dolokivikarjääri alale ja vee ärajuhtimine nimetatud karjäärialalt ulatub tõenäoliselt 4000–5000 m3 kuus. Vee juurdevool karjääri alale on väga ebaühtlane. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebasseini täpsemad parameetrid määratakse koostatavas kaevandamise projektis. Maaparanduskraavi vastuvõtuvõime ärajuhitavale veele on olemas. KOKKUVÕTE Töö eesmärk oli selgitada: 1. dolokivimaardla lähipiirkonda jäävad salv- ja puurkaevud, mis ei ole ehitisregistris ega Maa-ameti kaardilt leitavad. 2. täpsustada, kas vee ärajuhtimine on kavas rajatava kraavi või toru abil. 3. taotletav Tarva V dolokivikarjääri ala asub kahe mäeeraldise (Tarva dolokivikarjäär ja Tarva III dolokivikarjäär) vahel, moodustades ühe suure ala. Selgitada koosmõju põhjaveele, sh tekkiva alanduslehtri ulatust ning pinnaveele, sh maaparandussüsteemide kraavide ja Vanamõisa jõe vastuvõtuvõimet. Tarva dolokivimaardla ümbruses asub 15 puurkaevu, sh 1 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev. 15 puurkaevust 7 on registreeritud ehitis- ja keskkonnaregistris, 3 – keskkonnaregistris, 3 – ehitisregistris ja 2 – ei ole registreeritud registrites (tabel 2). Keskkonnaregistris olevad puurkaevud on kantud Maa-ameti kaardilehele. Salvkaeve on Tarva dolokivimaardla ümbruses 13, neist 6 on registreeritud ja 7 ei ole registreeritud ehitisregistris. Kõik kaevud asuvad kas veelahkmealal või selle äärel. Tarva dolokivimaardla jääb kaevudest 0,8 km kaugusele ja 2024. aastal ei ole väljapumpamise mõju ulatus jõudnud veel kaevudeni. Tarva V dolokivikarjäärist võib kaevata kraavi väljapumbatava vee ärajuhtimiseks vahetult läänes paiknevasse maaparandussüsteemile VELTSA(TTP-387) rajatud kuivenduskraavi, mis omakorda suubub Vanamõisa (Veltsa) jõkke. Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks rajada kas Varbla metskonna 287 (tunnus 43001:001:0212) või Vainu (tunnus 33403:001:0045) kinnistule kuivenduskraav või torustik. Kinnistu omanikuga tuleb tööd kooskõlastada. Maaparanduskraavi vastuvõtuvõime ärajuhitavale veele on olemas. Tarva V dolokivikarjäärist vee ärajuhtimine ulatub tõenäoliselt 4000–5000 m3 kuus. Vee juurdevool karjääri alale on väga ebaühtlane. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebasseini täpsemad parameetrid määratakse koostatavas kaevandamise projektis. Tarva dolokivimaardla ümbruskonna kohta koostati mudelkaardid kolme olukorra kohta: 1. põhjaveetaseme algstaadium; 2. veetaseme alandamine 4 m; 3. veetaseme alandamine 7 m. Veetaseme alandamisel dolokivimaardlas on alanduslehtri ulatus ca 0,8 km kirde, ca 1,5 km kagu, ca 1,1 km edela ja ca 1 km loode suunas. Põhjaveetaseme 4 m alandamise korral alaneb majapidamiste kaevude veetase 0,2–0,8 m. Kui Tarva dolokivimaardlas alandatakse veetaset 7 m on alanduslehtri ulatus ca 1,3 km kirde ja loode, ca 1,9 km kagu ja ca 1,2 km edela suunas. Veetaseme 7 m alandamisel maardlas alaneb majapidamiste kaevude veetase 0,5–1,0 m. Kaevandamisel, vee ärajuhtimise tagajärjel, väheneb põhjavee toiteala. Karjääris 4 m põhjaveetaseme alandamisel alaneb veetase toitealal abs kõrguselt 20 m abs kõrgusele 19 m. Veetaseme alandamisel 7 m – toiteala veetaseme abs kõrgus alaneb abs kõrguselt 19 m abs kõrgusele 18,5 m. KASUTATUD KIRJANDUS Klaas, H. 2023. Seletuskiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER Maa-ameti kaardirakendus - https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused Riigi Ilmateenistuse koduleht: https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/sademete-kuu-summad/ - vaadatud 06.06.2024 Savitski, L., Savitskaja, L., Savva, V. 2003. Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates Tarva III dolokivikarjäär - https://kotkas.envir.ee/ - vaadatud 20.05.2024 Tarva karjääri väljapumbatavad veekogused: https://kotkas.envir.ee/ - vaadatud 20.05.2024 Truu, M., Häelm, M. 2016/2017. Tarva dolokivikarjääri ümbruse pinna- ja põhjavee uuring ning karjääri kaevandamisel põhjaveega seotud keskkonnamõjude hindamine. Tuuling, T. 2013. Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014)  Maavarauuringud OÜ 1/(3) Tarva V dolokivikarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnangu täiendamine Keskkonnaameti 21.12.2023 kirjas nr DM-126561-3 olid puudusena välja toodud, et Tarva V dolokivikarjääri seletuskirjas ei olnud selgitatud dolokivimaardla lähipiirkonda jäävad ehitisregistris ega Maa-ameti kaardilt leitavad salv- ja puurkaevud. Keskkonnaamet uues 19.07.2024 saadetud kirjas nr DM-126561-10 SKP Investile palutakse taotlust korrigeerida. Keskkonnaamet on esitatud ekspertarvamuse läbi vaadanud ja toob välja järgmised puudused hüdrogeoloogilises eksperthinnangus: Keskkonnaamet märgib, et loa taotlusele tuleks lisada: 1. kaevude inventuur (veetase mõõdetuna kord kvartalis vähemalt 1 a jooksul, kaevu seisukorra hinnang, vee kvaliteedi mõõtmine); 2. kuna uuring toob välja, et veetaseme alandamisel 7 m alaneb kaevudes veetase 0,5- 1 m. Selle alusel palume hinnata, millistele kaevudele on vajalik seada loaga seire ja millised kaevud võivad juba alanduslehtri järgi veeta jääda; 3. lisaks välja tuua seire sagedus, tingimused ja vee kvaliteedi näitajad, mida tuleks seirata, et jälgida kaevandamise mõju kaevude veetasemele ja vee kvaliteedile. 1. Salvkaevude inventuurist Aastatel 2016–2018 tehti salvkaevude inventuur, mille andmed on toodud tabelis 1. Salvkaevude inventuur tuleks teha enne kaevandamise alustamist. Veeproovid ja veetase mõõta aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal aasta enne veealust kaevandamist ja veeproovid võtta 1 x aastas kaevandamise ajal). Tabel 1. Salvkaevude veetase maapinnast Koordinaadid L-EST97 Kaevu Veetase maapinnast, m Maapinna sügavus abs kõrgus, Asukoht maa- 25.04. 13.06. 23.09. 22.12. 25.04. 19.05. 19.07. 6.12. X Y m pinnast, 2016 2016 2016 2016 2017 2017 2017 2017 EH2000 m Tammiku-Sanderi 6496737,41 501002,05 18,93 3,69 1,47 2,62 1,10 Kuuse talu 6496707,10 501176,22 18,90 3,82 1,33 2,59 3,17 1,94 1,61 1,87 1,90 1,00 Raja 6496807,42 502392,19 19,13 1,76 0,1 0,94 Jaagu 6497631,1 502330,29 21,40 3,64 0,44 0,30 Linnamäe 6497962,41 502336,38 18,81 3,67 2,18 3,40 3,49 2,62 2,60 2,79 3,57 Inso (Intsu) 6497935,94 502263,97 19,70 4,60 2,75 3,7 1,00 Vanatoa 6498057,19 502238,34 19,83 3,79 1,99 2,86 Korise 6498090,76 502176,48 18,39 3,25 1,97 2,6 1,80 Tohtri (Otsala) 6496720,7 502377,3 20,00 2,75 0,86 1,50 Karjääri PA 55717 6497872 500710 19,00 20,00 2,07 2,06 2,02 4,83 3,58 2. Salvkaevude veetaseme alanemine Tarva V dolokivikarjäärist vee ärajuhtimine ulatub tõenäoliselt 4000–5000 m3 kuus. Vee juurdevool karjääri alale on väga ebaühtlane. Dolokivimaardla ümbruskonna kohta koostati mudelkaardid kui veetaset alandatakse 4 m ja 7 m (tabel 2). Põhjaveetaseme 4 m alandamise Liiva 41 GSM +372 5104 753 Tartu 50303, Eesti Vabariik GSM +372 5158 198 Reg nr 14346587 e-post: [email protected] KMKR EE102012624 www.maavarauuringud.ee Maavarauuringud OÜ 2/(3) korral alaneb majapidamiste kaevude veetase 0,2–0,8 m. Põhjaveetaseme 7 m alandamisel maardlas alaneb majapidamiste kaevude veetase 0,5–1,0 m. 2016. aasta Tarva maardla KMH vältel inventariseeritud kaevude veetase oli sademeterikkal perioodil maaga tasa. Omanike sõnutsi sademetevaesel ehk põuasel ajal mitmed kaevud olid väga vähese veega või jäid kuivaks. Veetaseme alanemine kaevandamise maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures vastavalt 4 m ja 7 m jääb majapidamiste kaevudes 26 cm ja 60 cm, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest. Tabelis 2 toodud Linnamäe, Korise ja Vanatoa kaevud võivad olla kaevandamise maksimaalsel veetaseme alandamisel mõjutatud. Nimetatud kinnistutele on juba rajatud puurkaevud. Tabel 2.Salvkaevude veesamba muutus Tarva karjäärialadel veetaseme alandamisel 4m ja 7m Kaevu veesamba kõrgus Kaevu Kaevu Veetaseme alandamine veetaseme alandamisel Asukoht sügavus, veesamba karjäärialadel Märkused karjäärialadel m kõrgus m 4m 7m 4m 7m põuasel perioodil on jäänud Tammiku-Sanderi 3,69 1,69 0 0,2 1,69 1,49 kuivaks (2016) veetase võib tõusta kuni maapinnani. Kuuse talu 3,82 2,17 0 0,2 2,17 1,97 Põuasel perioodil võib kaev jääda kuivaks (2016) 7 m veetaseme alanemisel kaevu veesammas väheneb poole võrra. Raja 1,76 0,82 0 0,4 0,82 0,42 Põuasel perioodil võib kaev jääda kuivaks (2016) Jaagu 3,64 2,94 0,5 0,9 2,44 2,04 salvkaev ei ole kasutuses sula ajal võib tõusta kuni maapinnani. Salvkaev ei ole kasutuses. Väga põuasel suvel jääb Linnamäe 3,67 0,10 0,3 0,7 -0,20 -0,60 kuivaks (1 x juhtunud). 4m ja 7m veetaseme alandamisel jääb kaev kuivaks talus ei elata, salvkaev ei ole Inso (Intsu) 4,60 3,10 0,4 0,8 2,70 2,30 kasutuses suurvee ajal tõuseb maapinnani, Vanatoa 3,79 0,93 0,5 0,9 0,43 0,03 suvel oli kuiv (2016) salvkaev ei ole kasutuses, jääb Korise 3,25 0,45 0,6 1,1 -0,15 -0,65 kuivaks (2016) Tohtri (Otsala) 2,75 1,25 0 0,2 1,25 1,05 3. Seiresagedus ja vee kvaliteedi näitajad Tarva V dolokivi karjääris tuleb maavara kaevandamiseks põhjaveetaset alandada ning liigvesi karjäärist väljapumbata ja suublasse juhtida. Veeseaduse (edaspidi VeeS) kohaselt on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 187 p 2), juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett (VeeS § 187 p 9) ja juhitakse põhjavett ümber (VeeS § 187 p 12). Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 § 9 lõikele 5 tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTCr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Liiva 41 GSM +372 5104 753 Tartu 50303, Eesti Vabariik GSM +372 5158 198 Reg nr 14346587 e-post: [email protected] KMKR EE102012624 www.maavarauuringud.ee Maavarauuringud OÜ 3/(3) Karjääri väljalasu seirepunktist tuleb aastas 2 korda (miinimum ja maksimum) võtta veeproov eelpool nimetatud määruses nõutud näitajate määramiseks (tabel 3). Tabel 3. Heitvesi Näitaja Aine sisaldus Ühik Seire aeg Seire sagedus biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) 40 mg/l 1 x poolaastas 2 x aastas keemilise hapnikutarbe (KHT) 125 mg/l 1 x poolaastas 2 x aastas pH 6-9 1 x poolaastas 2 x aastas heljum 40 mg/l 1 x poolaastas 2 x aastas Põhjaveeseiret teostatakse puuraugus kat nr PRK0055717 (AS Kiirkandur). Puuraugus on veetaseme ja baroandur, millega mõõdetakse veetaset ja õhurõhku (joonis 1). Andurid paigaldati puurauku 2016. aastal ja veetaseme/õhurõhu andmeid loetakse anduritelt aastas 2 korda. Andurid on mõõterežiimil iga 8 tunni järel ehk ööpäevas tehakse kolm mõõtmist. 0 Veetase maapinnast, m 1 2 3 4 5 6 Joonis 1. Veetaseme muutus puuraugus kat nr PRK00557171 aastatel 2016 – 2024 Salvkaevude (põhjavee kvantiteedi ja kvaliteedi) seiret oleks soovitav teha alljärgnevate kinnistute kaevudes (tabel 4). Märkusena: kui majapidamised on kasutuses suvilana või ei elata enam, siis soovitav seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu. Tabel 4. Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire Seiresagedus nimetus x y põhjavee tase, temperatuur, enne kaevandamise Jaagu 6497631,1 502330,29 pH, elektrijuhtivus, Fe, 1 x aastas algust hägusus põhjavee tase, temperatuur, enne kaevandamise Linnamäe 6497962,41 502336,38 pH, elektrijuhtivus, Fe, 1 x aastas algust hägusus Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Erg, hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr. KHY000053, 31.01.2018 Liiva 41 GSM +372 5104 753 Tartu 50303, Eesti Vabariik GSM +372 5158 198 Reg nr 14346587 e-post: [email protected] KMKR EE102012624 www.maavarauuringud.ee