Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1027245

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1022180-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Nopri Talumeierei OÜ Kontaktisik Tiit Niilo Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Nopri Talumeierei OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Tsiistre liivamaardlal (nr 924) Tsiistre liivakarjääri mäeeraldisel, taotlejale kuuluval Suurõtükü maaüksusel (katastriüksuse tunnus 46801:001:0193). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tsiistre liivamaardla ehituskruusa 1. ploki ja täiteliiva 2. ploki aktiivse tarbevaru täies mahus. Materjali (looduslikku kruusa ja liiva, purustatud kruusasegusid) kavatsetakse kasutada eelkõige Nopri farmi hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning teede remondiks. Parandustaotluse selgitus Tulenevalt Transpordiameti kirjast, muudeti taotletava Tsiistre liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piire. Parandustaotlus on esitatud kinnitusena, et taotleja ei kaevanda riigitee kaitsevööndis (vähemalt 30m riigitee 25164 äärmise sõiduraja välimisest servast). Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kuna kruusa- ja liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, kattekiht on suhteliselt õhuke põhjendus (keskmiselt 1,0 m) ja juurdepääs Vana-Vastseliina–Käänu kruusakattega kõrvalmaanteelt hea, siis kaevandamise mäetehnilised tingimused on soodsad. Kaevandamist on otstarbekas alustada mäeeraldise lääneosast, kuhu rajatakse maanteelt maha- ja väljasõit. Kaeve-eega liigutakse ida suunas. Kaevandatakse kahe kuni kolme astanguga. Kaevandamisel kasutatakse pöördkopp ekskavaatorit. Juhul kui on nõudlus purustatud kruusasegude järele, tuuakse aeg-ajalt karjääri mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mille päevane tootlus on ligikaudu 1000 tonni toodangut. Materjali laaditakse ekskavaatoriga ja ehitusplatsile veetakse kalluritega. Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht, mis vallitatakse selleks ettenähtud teenindusmaale. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Moreenpinnas paigutatakse mullast eraldi. Vastavalt nõudlusele kruusa ja/või liiva järele eemaldatakse katend etappide kaupa. Karjääri ala korrastamisel kujundatakse kruus- ja liivpinnasest nõlvad võimalikult laugeks (laugestamiseks kasutatakse katendivallide materjali) ja karjääri ala korrastatakse maatulundusmaaks (põllumajanduslikus kasutuses olevaks maaks). Tegevusega kaasneda võivate Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad häiringud oleksid piirkonna elanikele ja keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral tolm jne) kirjeldus senist keskkonda. Kruusa ja liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske kruus- ja liivpinnase kaevandamisel ning töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega metsamaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse ja põhjavette. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Detailsem ülevaade võimalikest keskkonnahäiringutest ja nende leevendamisvõimalustest on esitatud taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Tsiistre liivakarjäär Aadress Tsiistre küla, Rõuge vald, Võru maakond Territoriaalkood 8360 Katastritunnus(ed) 46801:001:0193 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6395519, Y: 690208 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 25164 Vana-Vastseliina - Käänu tee (46801:001:0023). Puudutatud veekogud: Villapaiu oja (VEE1159801). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates 01.04.2025 Kuni 31.03.2040 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Rõuge vald, Võru maakond 0698 Võru vald, Võru maakond 0917 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 3/5 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 924 Maardla nimetus Tsiistre Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Tsiistre liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1.73 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 2.28 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 5 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 7 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 35 tuh m³ 01.01.2024 2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 116 tuh m³ 01.01.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 4/5 1. 1205 - ehituskruus 31 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 74 tuh m³ Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu andmeid ei olnud Jah võimalik leida. Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Põllumajanduslikus kasutuses olev maa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_TSIISTRE_LIIVKARJAARI_PLAAN_2025.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_TSIISTRE_LIIVKARJAARI_LOIKED_2025.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_TSIISTRE_LIIVKARJAARI_KORRASTATUD_MAA_PLAAN_2025.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: TSIISTRE_LIIVAKARJAARI_KLT_SELETUSKIRI_2025.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1_KK_varu_Tsiistre_20_05_2013.pdf GIS ja CAD failid Lisa 6: MAPINFO_FAILID.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Transpordiameti kiri Lisa 7: 7.1_7241128_2_25.01.2024_Valjaminev_kiri__1_.asice 5/5  196,79 196,86 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50203.1 000  197,62 Luhte paisjärv 212.5 Kõo 191.4 197,45 6395500 1,4 197,32 6395500 690100 689900 3,6 197,22 Ka 1 (0,8 ekr) 198,05 e 198,7 u te 200,25 (2,8 tl) 195,25 196,91 - K ään 196,34 Pari el iina 206.8 197 asts 196,91 a na-V 64 V " 200,78 195.8 251 198 0,7 195,96 189.8 223.2 9,1 Märajärv 199 196,75 200,03 Pa 8 (2,1 ekr) 194,85 195,97 196.1 187,85 Mikusoo Pedetsi j 197,65 (7,0 tl) " Tsiistre Pa 197,32 213.0 196,91 198,42 200.3 liivakarjääri ri oja 198,18 " 195,72 mäeeraldis Tsiistre 199 198,63 1,4 200 198 201,96 195,64 198,59 6,9 " 200 199,54 200,15 69801:001:0488 196,62 197,99 Pa 6 (1,2 ekr) 210.4 0,7 194,45 Uuri jv Teeperve 3 " 202,75 (5,7 tl) 201.3 195,18 197,53 ) 201,43 199,49 202 9,3 201 " 189.3 201.5 201 203 Pa 1 (3,1 ekr) 191,45 195,15 201,54 202,62 182.1 Põnni 195,25 (6,2 tl) 185,25 195,41 200,34 LEPPEMÄRGID 3) 200,71 212.0 197 " ) 203,4 )4 200,25 201,85 " Preeksa jv 194,72 " 201,89 D 195 203,61 Pa 1 0,3 Kattekiht, m 2 199,16 190.3 Puurauk (Pa) ja ) 195,1 9,7 194,52 203,16 4 Kisejärv Pahijärv Kaevand (Ka), nr 191,25 Kasulik kiht, m Ehituskruusa ja täiteliiva 194 (3,7 ekr) j 197,31 46801:001:0211 ) 199,44 Kärina (ehituskruus, m) lamami abs. kõrgus, m ra 194,97 199,56 " 202,75 181.3 Suudme abs. kõrgus, m (6,0 tl) 185,25 Lanno Kuu 197,65 193 202,2 " 204,28 201,66 46801:001:0190 " 200,46 (täiteliiv, m) 195,09 194,7 " Suurõtükümäe 187.0 Luikjärv )2 200 202 195,3 201,7 200,43 192.6 Vuhjärv 195,44 2) 181.7 195 199,75 192 204,72 203,76 199,52 Sõdaaluse jv Mäeeraldise piir, nurgapunkt, nr " 18 19 9 1 " 19 190.2 195,86 199 )2 3 " 4 203,97 200,02 20 195,23 196,52 Kirbujärv 198 198 Teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr 195,32 04 195,82 195,27 202,29 Savioja Väike-Soojärv 196 " 197 201,43 " 2 202,34 180.2 Mägialuse jv 1 19 " 196 203,5 197,72 196,53 196,47 0 " Lüü Savioja Suur-Soojärv " 200,97 196,28 tsep Ploki 1 aT (ehituskruus) 195 196,46 A ) 196,13 ) 195,25 Pa 5 203,72 19 197,89 a oja 179.4 202 199,15 196,51 ja ploki 2 aT (täiteliiv) piir 3 3 178.3 182.0 20 1 196,51 201,35 199,59 196,71 199 197 6 194,98 Palojärv 196,79 19 201,97 195,7 " 202 Pulli kr A B 195,31 197 195,2 201,35 200 201,68 " 0,8 185.6 Geoloogilise läbilõike joon " 197 196 202,64 11,2+ 201,24 Selsisoo 199 198 Immaku jv 20 (2,1 ekr) 198,45 " " " 46801:001:0193 0 18 0 194,68 Maaüksuse piir, tunnus, nimi 20 196,86 202,92 Pa 7 195 189,35 Missoküla 6 198 197,86 200,95 (9,1 tl) Suurõtükü j 200,95 rv ura 198,09 19 19 1 202,67 201,7 " jä 2 " 20 1 r 201 200,35 ) Ku 202,2 a 201 Maapinna samakõrgusjoon 2 200,95 188 Sa 197,66 20 200 201,49 " 5 )B " 187 183.4 199 196,87 0,8 " 202,74 201 198,16 5 202,17 Plokk 1 Ta MISSO 186 19 197,23 196,97 11,2+ 18 " 1,7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon 0 199,32 193,85 Plokk 2 Ta 9 200,95 196,13 183.3 183.7 46801:001:0320 Pa 2 (2,6 ekr) 185,25 201,34 202 199,9 202,12 4,9 Misso 199 203,64 " 198,25 " Katendi lamami samakõrgusjoon Pull 197,25 Villapaju 197,25 (8,6 tl) " (1,0 ekr) 194,35 203,44 46801:001:0193 199 200 198,25 (3,9 tl) Püsiva nõlva alumise piiri kontuur (nõlva ij 202,27 Suurõtükü 197,94 ärv 200,35 201,34 20 Käbli 20 3 ülemine piir langeb kokku mäeerldise piiriga) " 201 2 197,71 200,68 201,19 200,97 Pa 4 204,07 Alus: Eesti Baaskaart, leht 4444 201 " 0 " Maantee kaitsevööndi piir 20 199,75 18 0 198,37 200,33 20 202,37 " 6 201,52 199 202 200 199,75 201,25 199,35 199,28 201,01 0,9 201,25 " 200 196,05 200,81 11,1+ 202,24 201,69 187,75 199 198,93 (2,8 ekr) 46801:001:0363 201 199,18 (8,3 tl) Kitse Tsiistre liivakarjääri mäeeraldise Tsiistre liivakarjääri teenindusmaa 19 199,95 198,33 198 9 6395300 6395300 Pa 3 197,69 201,44 nurgapunktide koordinaadid nurgapunktide koordinaadid TSIISTRE LIIVAKARJÄÄRI PLAAN Graafiline lisa 1 689900 201,24 197,35 201 690100 201,85 198,72 197 M 1:1000 0,6 Nr X Y Nr X Y 20 Töö: Tsiistre liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus 0 201,5 11,4+ 6) Töö nr 23-732 202,72 197,35 196,37 1 6395381,85 689898,29 1 6395381,85 689882,24 (2,2 ekr) 199,63 197 203,65 202,85 (9,2 tl) 197,73 2 6395401,71 689924,44 2 6395420,57 689933,55 0 10 20 40 m 194,55 7 198,76 3 6395430,83 689966,15 3 6395442,42 689967,47 Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Tsiistre küla 19 203,8 )6 185,35 Kasutatud materjalid: 198 4 6395415,77 690053,04 4 6395427,36 690051,05 Tellija: Nopri Talumeierei OÜ Aadress: Farmi, Kärinä küla, Rõuge vald, Tellija esindaja: Tiit Niilo Tsiistre uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring. EGF 8474. C 203 5 6395355,70 690106,00 5 6395351,39 690121,06 Võrumaa 65041; e-mail: [email protected]; tel 5172478 196,97 Tsiistre maardla nr 924 registrikaart. 8 6 6395286,85 689958,54 6 6395275,76 689955,72 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar 201,97 198,69 19 197,58 Katastriüksuse 46801:001:0193 plaan. Liiva 41, 50303, Tartu 2025 199 201 199,91 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pindala 2,28 ha Pindala 1,73 ha Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] ja toimetas: tel. 5104753 /allkirjastatud digitaalselt/  LEPPEMÄRGID W NO m O SW Kasvukiht m D m Mäeeraldise piir 206 LÄBILÕIGE A - B B 206 LÄBILÕIGE C - D 206 Kruus, veeriseline, eriteralise liivaga Pa 6 Tarbevaru plokkide 204 Liiv, väga ja ülipeeneteraline, 204 46801:001:0193 202,75 204 kohati vähese kruusaga kontuur 46801:001:0193 Pa 5 Pa 7 Pa 5 A Suurõtükü Saviliiv- ja Mäeeraldise 202 Suurõtükü 201,35 200,95 202 C 201,35 Pr 6-1 202 teenindusmaa piir Kr 35,1 liivsavimoreen ST 4,1 PM 1,6 Maaüksuse piir, 200 0,8m Pr 7-1 1,7m 200 Pr 5-1 0,8m 200 Pa 1 nimi ja tunnus Pr 5-1 Kr 38,8 Pa 3 Plokk 1 aT Kr 44,3 Kr 44,3 2,9m ST 2,1 ST 4,5 2,9m 195,25 Puuraugu nr 198 Plokk 1 aT 197,35 Pr 6-2 Suudme abs. kõrgus, m ST 4,5 2,7m 198 PM 1,9 198 Püsiva nõlva kontuur 1:2 1:2 PM 2,4 Pa 1 PM 1,9 Pr 5-2 Pr 3-1 Pr 5-2 Kr 5,8 Kr 0,0 ST 5,9 ja kalle Kr 5,8 0,6m 10,5 Puuraugu sügavus, m 196 195,25 ST 5,6 Pr 7-2 196 Kr 36,8 ST 5,1 ST 5,6 PM 0,9 196 1:2 6,5m PM 1,2 Kr 0,0 PM 1,9 6,5m PM 1,2 Plokk 2 aT 0,7m ST 5,0 8,3m Pr 1-1 Proovi intervall puuraugu kasulikust kihist, proovi nr 194 0,7m Plokk 2 aT Kr - kruusa sisaldus, % PM 0,9 6,6m 194 2,8m 194 Kr 37,5 Pr 1-1 9,0 ST 4,6 ST - savi ja tolmu sisaldus; % Kr 37,5 Pr 5-3 7,5 Pr 3-2 Pr 5-3 PM - liiva peensusmoodul 1 :2 PM 2,2 192 ST 4,6 Kr 0,0 192 Kr 6,9 Kr 0,0 192 3,8m PM 2,2 ST 20,1 ST 3,8 ST 20,1 1: 2 PM 0,3 PM 0,9 PM 0,3 190 190 190 Pr 1-2 Pr 3-3 Kr 3,8 12,0 Kr 1,4 12,0 188 ST 2,4 188 9,0m ST 4,6 188 PM 1,3 PM 0,9 186 10,0m 186 186 12,0 184 10,5 184 TSIISTRE LIIVAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED A-B ja C-D Graafiline lisa 2 Horisontaalne mõõtkava 1:1000, vertikaalne mõõtkava 1:200 Töö: Tsiistre liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 23-732 Kasuliku kihi paksus, m 9,3 11,2+ 4,9 11,4+ 11,2+ 6,9 0 10 20 40 m Vahemaa, m 96 114,5 94 73 Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Tsiistre küla Tellija: Nopri Talumeierei OÜ Aadress: Farmi, Kärinä küla, Rõuge vald, Tellija esindaja: Tiit Niilo Võrumaa 65041; e-mail: [email protected]; tel 5172478 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: tel. 5104753  196,86  197,62 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Luhte paisjärv 212.5 Kõo 191.4 197,45 6395500 197,32 6395500 Pedeja jv 690100 689900 197,22 198,7 e u te -K 196,91 ään 196,34 iina Pari tsel 197 206.8 a s 196,91 a na-V 193.8 6 4V " 200,78 LEPPEMÄRGID 251 195.8 198 195,96 189.8 196,75 199 195,97 200,03 )2 223.2 Märajärv 183.3 Mäeeraldise piir, nurgapunkt, nr Mikusoo 196.1 Pedetsi j " Tsiistre M Pa 196,91 197,32 198,42 213.0 200.3 )2 liivakarjääri r 198,18 " i oja Teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr mäeeraldis 195,72 199 198,63 201,96 Tsiistre 200 198 198,59 " Ploki 1 aT (ehituskruus) 196,62 199,54 223.5 69801:001:0488 197,99 Teeperve 200 " ja ploki 2 aT (täiteliiv) piir 210.4 195,18 197,53 3) " 201,43 199,49 Uuri jv 201.3 202 " " 201.5 201 189.3 46801:001:0193 203 195,15 201,54 201 202,62 195,41 202 Suurõtükü Maaüksuse piir, tunnus, nimi 182.1 Põnni 200,34 3)200,25 200,71 197 " ) 200 201 203 201,85 4 " 203,4 212.0 ) Maapinna samakõrgusjoon Preeksa jv 196 194,72 201,7 202 200 201,89 195 2 199,5 202,5 203 203,61 179.7 Viis 203,25 203,5 194,52 ) 197,31 198,5 199 193,8 193,7 203,75 203,5 203,2 4 " 199,16 Maantee kaitsevööndi piir 190.3 Kisejärv Pahijärv 193 46801:001:0211 193,65 ) 203 202,75 199,44 j 194,97 193,6 " Kärina ra 192 Lanno 197,65 193 193,5 " 201,66 200,46 Maatulundusmaaks (haritavaks maaks) 181.3 Kuu " 194,7 197 191 193 193 193,3 202,6 46801:001:0190 " 195,09 190 192 193 193 193 193 193 193,2 193,1 korrastatav ala 195,3 196,5 193 Suurõtükümäe 200,43 200 187.0 Luikjärv 189 190 192,9 192,9 202,5 195,44 195 2 ) 196 191 192 192 193 193,3 192.6 181.7 Vuhjärv 195,75 190 192 192 193 202,4 199,52 189 192 188 191 192 192 192 193,3 Sõdaaluse jv 195,86 195,5 195,32 187,75 188 190 192 19 202,34 200,02 199 " 190.2 195,23 189 192 187,5 188 191 3 193,3 202 195,3 191 198 Kirbujärv 200 195,82 195,27 187,25 191 191191 195,3 187 189 190 191 191 192 193,3 201,6 " Savioja Väike-Soojärv 196,53 196,47 1 186,8 188 193 201,3 " " 197,72 180.2 Mägialuse jv 195,3 189 190 193,3 196,28 Lüü Savioja Suur-Soojärv ) ) 195,25 186,6 187 190 191 192 201 197,89 tsep 196,46 196,13 188 190 190 193,3 196,51 a oja 179.4 186,2 189 191 199,59 Mi 197 196,79 19 6 1 195,31 195,31 186,25 187 190 192 193,3 200,8 195,7 " 196,71 Palojärv 178.3 182.0 197 189 193,3 200,7 188 Pulli kr 19 195,5 191 186,35 200,7 185.6 2 196 189 190 192 193,3 187 195,75 191 193,3 " Selsisoo 196,86 186,36 188 189 200,75 194,68 Immaku jv 197,86 198 196 193 193,3 195 192 200,8 19 190 188 Missokü j 198,09 186,37 18 187 1 191 193 193,3 rv ura 196,25 188 200,85 9 189 19 192 ) r jä 187 186,38 192,3 0 200,95 Ku 196,5 190 191 192 a Sa 201,25 199 186,4 187 188 189 191,3 5 ) " 183.4 196,75 191 201,75 198,16 197,23 " 190 202 5 199,32 196,97 197 186,4 187 188 188 189 189 189,3 189,65 190 190,3 202,5 200,95 199,9 196,13 MISSO 183.3 183.7 46801:001:0320 202,7 197,25 186,4 188 188,75 202,12 " Misso Pull Villapaju 200 197,45 187 46801:001:0193 188,25 203 199 200 186,4 188 202,27 197,94 Suurõtükü ij 200,35 197,75 203,7 Kasutatud materjalid: ärv 186,4 187 187,75 203,5 Käbli 198 187,5 197,71 198 186,4 187 187,25 203 204,07 200,68 Tsiistre liivakarjääri mäeeraldise plaan. 201 198,37 186,4 187 202 Tsiistre maardla nr 924 registrikaart. 173.6 200,33 186,4 186,7 202,37 3 " 187.6 201 20 Katastriüksuse 46801:001:0193 plaan. 202 198,8 186,4 196.9 199,75 199,35 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Räb 199 201,25 Alus: Eesti Baaskaart. leht anas 4444 199,28 202,24 oo 199 201,69 198,93 19 198,8 46801:001:0363 201 199,18 9 198,5 199,95 Kitse 19 199 198,33 9 6395300 198,65 198,2 197,69 6395300 TSIISTRE LIIVAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN 201,24 198 201,44 Tsiistre liivakarjääri mäeeraldise Tsiistre liivakarjääri teenindusmaa Graafiline lisa 3 M 1:1000 689900 198,72 201 690100 198,3 201,85 197,4 nurgapunktide koordinaadid nurgapunktide koordinaadid 198 20 201,5 197,4 Töö: Tsiistre liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 23-732 0 202,72 6)197,35 196,37 Nr X Y Nr X Y 199,63 197 203,65 202,85 197,73 198,76 1 6395381,85 689898,29 1 6395381,85 689882,24 0 10 20 40 m 2 6395401,71 689924,44 2 6395420,57 689933,55 Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Tsiistre küla 7 203,8 19 )6 198 3 6395430,83 689966,15 3 6395442,42 689967,47 203 196,97 4 6395415,77 690053,04 4 6395427,36 690051,05 Tellija: Nopri Talumeierei OÜ Aadress: Farmi, Kärinä küla, Rõuge vald, Tellija esindaja: Tiit Niilo 198,69 19 8 197,58 5 6395355,70 690106,00 5 6395351,39 690121,06 Võrumaa 65041; e-mail: [email protected]; tel 5172478 201,97 6 6395286,85 689958,54 6 6395275,76 689955,72 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar 199 201 199,91 Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Pindala 1,73 ha Pindala 2,28 ha Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: tel. 5104753  Nopri Talumeierei OÜ TSIISTRE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUS Rõuge vald Võru maakond 2025 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Nopri Talumeierei OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Tsiistre liivamaardlal (nr 924) Tsiistre liivakarjääri mäeeraldisel, taotlejale kuuluval Suurõtükü maaüksusel (katastriüksuse tunnus 46801:001:0193). Taotletavale mäeeraldisele jääb Tsiistre liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. plokk ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 2. plokk. Materjali (looduslikku kruusa ja liiva, purustatud kruusasegusid) kavatsetakse kasutada eelkõige Nopri farmi hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning teede remondiks. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taotletav Tsiistre liivakarjääri mäeeraldis (joonis 1, graafiline lisa 1) asub Võrumaal Rõuge vallas Tsiistre külas, taotlejale kuuluval maaüksusel Suurõtükü (katastri tunnus 46801:001:0193). Mäeeraldis asub haritaval maal, kus mullakiht on äärmiselt kivine. Ida poole jääb taotlejale kuuluv rohumaaga Suurõtükümäe maaüksus, lõuna poole rohu- ja metsamaaga Kitse maaüksus, lääne poole metsamaaga Villapaju maaüksus. Põhja pool Vana-Vastseliina–Käänu maanteed asuvad Lanno, Kogre ja Teeperve maaüksuste metsamaad. Transpordiamet märgib oma kooskõlastuses (kooskõlastus lisatud), et mäeeraldis peab jääma väljapoole riigitee kaitsevööndit, teenindusmaa koos kooritud pinnase valliga võib jääda kuni 20 m kaugusele riigitee nr 25164 äärmise sõiduraja välimisest servast. Mäeeraldisest ligikaudu 0,4 km kaugusele ida poole jääb Villa maaüksusel ja 0,3 km kaugusel põhja pool Kogre maaüksusel asuv elamu. Maasikmäe talu asub ligikaudu poole kilomeetri kaugusel lõuna pool. Vallakeskus Misso jääb ligikaudu 7 km kaugusele lõuna poole. Maapinna absoluutne kõrgus jääb mäeeraldise piires 195–204 m vahemikku, kusjuures madalam on maapind lääneosas, kõrgem idaosas. Piirkonna reljeef on väikekünklik. Laiem ülevaade Tsiistre maardla ümbruskonna reljeefist on esitatud joonisel 2. Joonisel 3 on esitatud Tsiistre liivakarjääri ja selle lähiümbruse reljeefimudel koos karjääri avamise ja kaevandamise arengu skeemiga. Kaevandamist kavatsetakse alustada elamutest võimalikult kaugel, reljeefis madalal asuvast mäeeraldise läänenurgast ja kaevandamine toimub kogu Tsiistre külakeskuse poole jääva karjääri seina varjus, et välistada vähimgi, kaevandamisega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju elamute suunal.  2 Mäeeraldise keskosa geograafilised koordinaadid on: 57o39`36’’ pl ja 27 o11’01’’ ip (Eesti baaskaart, leht 4444). Mäeeraldisele ega selle lähiümbrusesse ei jää looduskaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ega Natura 2000 alasid, samuti pole seal ehitisi ega kommunikatsioone. Joonis 1. Ülevaade Tsiistre liivakarjääri mäeeraldise (piiritletud punase joonega) ja teenindusmaa (piiritletud sinise joonega) piirkonna asustusest ja looduskeskkonnast. Alus: Eesti Põhikaart. Mäeeraldise ala on valdavas enamuse piiratud metsaga, ida suunas reljeefis kõrgemal asuva rohumaaga. Lähimad elamud jäävad karjääri piirist 0,3–0,5 km kaugusele. Senised kruusakarjääride tegevusega kaasneva müra mõõtmised on näidanud, et juba 200 m kaugusel karjääri piirist jääb müra tase oluliselt madalamaks, kui sotsiaalministri määrusega nr 42 kehtestatud piirnorm (täpsemalt selgitatud peatükis 7 – Mäetööde keskkonnamõju…).  3 Joonis 2. Tsiistre maardla ümbruse reljeefimudel. Reljeef on väikekünklik, ka Tsiistre külakeskuse suunas. Joonis 3. Tsiistre liivakarjääri maapinna reljeefimudel. Kaevandamist alustatakse külakeskusest kaugemale jäävast osast reljeefis madalal ja liigutakse karjääri seina varjus ida suunas, millega välistatakse inimeste elukeskkonna negatiivne mõjutamine.  4 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Taotletava Tsiistre liivakarjääri mäeeraldisel asuva ehituskruusa ja täiteliiva varu on kinnitatud 2012. a (Põldvere, 2013) tehtud geoloogilise uuringu põhjal. Tsiistre liivakarjääri mäeeraldis jääb liustikujõelistest setetest koosnevale mõhnale, kus suhteline kõrgus on ligikaudu 10 meetrit. Mäeeraldise lääneosas on maapinna absoluutne kõrgus 195–197 meetrit, idaosas kuni 204 m. Kasuliku kihi moodustab veeriseline kruus ja selle all lamav väga peene- ning ülipeeneteraline liiv. Mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on koostatud 9 uuringupunkti põhjal. Tabel 1 Üldistatud geoloogiline läbilõige mäeeraldise alal Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht Min Maks Kasvukiht 0,3 0,4 IV Saviliivmoreen 0,3 1,4 gIIIjr Kruus, veeriseline, eriteralise liivaga 0,8 3,1 fIIIjr + Liiv, väga peene- ja ülipeeneteraline, kohati vähese kruusasisaldusega 2,8 9,2 fIIIjr + Liivsavi ja 0,0 0,9 gIIIjr saviliivmoreen Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,3–0,4 m (keskmiselt 0,3 m) ja kerge lõimisega punakaspruun saviliivmoreen paksusega 0,3 kuni 1,4 meetrit. Paksem on moreenkatend mäeeraldise idaosas. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud veeriselise kruusaga (paksusega 0,8–3,1 m) ja kruusa lamamis väga peene- ja ülipeeneteralise liivaga (paksusega 2,8–9,2 m). Puuraukudes Pa 2–Pa 5 pole liivakiht läbitud. Kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus jääb 185–194 m vahemikku, suurenedes läänest ida poole. Lamamiks on hallikaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen, mis sisaldab vähest jämepurdu. Kogu kasulik kiht jääb põhjaveetasemest kõrgemale – uuringu ajal olid puuraugud kuivad. Piirkonna põhjavett dreenib ligikaudu 0,7 km kaugusel ida pool voolav Villapaju oja, mis algab Mära järvest ja voolab lõuna pool asuvasse karstinõkku (Vetevaotusse), kus maapinna absoluutne kõrgus on ca 180 m.  5 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Keskkonnaminister kinnitas 30. mail 2013. a käskkirjaga nr 553 Tsiistre liivamaardla nr 924 varu 1,73 hektaril. Ehituskruusa esimese ploki aktiivne tarbevaru on 35 tuh.m3 ja täiteliiva teise ploki aktiivne tarbevaru 116 tuh.m3. Tsiistre liivakarjääri mäeeraldist taotletaksegi varu alal 1,73 hektaril. Mäeeraldisest jääb välja 22 ruutmeetri suurune ala, sest see jääb maantee kaitsevööndisse. Mäeeraldisel moodustab kasuliku kihi veeriseline kruus, mis vastab ehituskruusa nõuetele ja täiteliiv. Ehituskruusas (looduslik materjal) on kruusafraktsiooni sisaldus 35,1–44,3% (keskmiselt 39,9%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,7–5,1% (keskmiselt 3,7%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,4–2,4 (keskmiselt 2,1 – keskmiseteraline liiv). Kruusas domineerivad fraktsioonid 40–20 mm ja 20–10 mm. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kulutatud. Täiteliivas on kruusafraktsiooni sisaldus 0,0–6,9% (keskmiselt 1,8%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,4–20,1% (keskmiselt 10,6%), väljasõelutud liiva peensusmoodul on 0,3–1,3 (keskmiselt 0,8 – ülipeeneteraline liiv). Looduslikult sobib ehituskruus teede ja ehitusaluste täiteks, purustatud kruusasegudena teede katete ehituseks. Kruusast väljasõelutud liiva saab kasutada valikuliselt ehitussegudes ja trasside täiteks. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. Väga- ja ülipeeneteralist liiva kasutatakse teede mullete ehitusel ja ehitusaluste täiteks, valikuliselt ehitussegudes. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Kuna kruusa- ja liivavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal, kattekiht on suhteliselt õhuke (keskmiselt 1,0 m) ja juurdepääs Vana-Vastseliina–Käänu kruusakattega kõrvalmaanteelt hea, siis kaevandamise mäetehnilised tingimused on soodsad. Kaevandamist on otstarbekas alustada mäeeraldise lääneosast, kuhu rajatakse maanteelt maha- ja väljasõit (tingimused kooskõlastatakse Transpordiametiga). Kaeve-eega liigutakse kujuneva nõlva varjus ida suunas. sõltuvalt kasuliku kihi paksusest, kaevandatakse kahe kuni kolme astanguga. Kaevandamisel kasutatakse pöördkopp ekskavaatorit. Juhul kui on nõudlus purustatud kruusasegude järele, tuuakse aeg-ajalt karjääri mobiilne purustus-sorteerimissõlm,  6 mille päevane tootlus on ligikaudu 1000 tonni toodangut. Materjali laaditakse ekskavaatoriga ja ehitusplatsile veetakse kalluritega. Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht, mis vallitatakse selleks ettenähtud teenindusmaale. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Moreenpinnas paigutatakse mullast eraldi. Vastavalt nõudlusele kruusa ja/või liiva järele eemaldatakse katend etappide kaupa. Katend paigutatakse mäeeraldisest väljapoole teenindusmaale. Lisaks karjääri seintele aitavad ka karjääri servas asuvad katendivallid vähendada müra ja õhusaaste mõju karjäärist väljaspool. Karjääri ala korrastamisel kujundatakse kruus- ja liivpinnasest nõlvad võimalikult laugeks (laugestamiseks kasutatakse katendivallide materjali) ja karjääri ala korrastatakse maatulundusmaaks (põllumajanduslikus kasutuses olevaks maaks). Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusalale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi lõplik kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus, kuid samas on selge, et karjääri ala korrastamisel saab ära kasutada kogu katendit, mis sealt kooritud ja ajutiselt aunastatud. Tsiistre liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld, moreenpinnas) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Tsiistre liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (kruus, liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade ja põhja korrastamiseks, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Tsiistre liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Peale kaevandamise loa väljaandmist koostatakse karjääri projektdokumentatsioon. Karjääri ala korrastamiseks koostatakse korrastamisprojekt, mille tingimused seab koos maaomaniku ja omavalitsusega Keskkonnaamet.  7 6. MÄEERALDISE PIIRID, SÜGAVUS, KAEVANDAMISELE KUULUVAD VARUD Taotletav mäeeraldis (1,73 ha) hõlmab Tsiistre liivamaardla nr 924 ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. ploki, mille varu on 35 tuh. m3 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 2. ploki, mille varu on 116 tuh. m3. Mäeeraldisest jääb välja 22 ruutmeetri suurune ala, sest see jääb maantee kaitsevööndisse. Mäeeraldisest väljajäävale alale jääv maavara varu kogus (68 m3 ehituskruusa puhul ja 136 m3 täiteliiva puhul) ei mõjuta mäeeraldise varu, mis on määratud 1000 kuupmeetri täpsusega. Aktiivne tarbevaru kaevandatakse kuni selle lamamini. Teenindusmaad taotletakse 2,28 ha ulatuses. Kaevandamisel tuleb arvestada ala hilisemaks korrastamiseks vajaliku nõlvatervikuga, mille püsiv kaldenurk on kruus- ja liivpinnase puhul keskmiselt 1:2. Nõlvatervik on vajalik jätta mäeeraldise 527 m pikkusele piirile. Nõlvatervikusse jääva varu arvutamiseks kasutatakse katte- ja kasuliku kihi paksusi, mis on määratud mäeeraldise piiril asuvates uuringupunktides (tabel 2). Tabel 2 Mäeeraldise piiril asuvate uuringupunktide katte- ja kasuliku kihi andmestik Puuraugu Kattekihi Kasulik kiht Ehitus- Täite- (Pa) ja paksus, m (ehituskruus ja kruusa liiva kaevandi täiteliiv) kokku kiht, m kiht, m (Ka) nr m Pa 1 0,7 9,3 3,1 6,2 Pa 2 0,8 11,2 2,6 8,6 Pa 3 0,6 11,4 2,2 9,2 Pa 4 0,9 11,1 2,8 8,3 Pa 6 1,4 6,9 1,2 5,7 Pa 7 1,7 4,9 1,0 3,9 Pa 8 0,7 9,1 2,1 7,0 Ka 1 1,4 3,6 0,8 2,8 Keskmine 1,0 8,4 2,0 6,4 Uuringupunktide põhjal (tabel 2) on kaitsetervikut vajava nõlva piires kasuliku ja kattekihi keskmine paksus kokku on 9,4 m. Sellest kruusa- ja kattekihi keskmine paksus 3,0 (nõlva kalle suhtega 1:2) ja liivakihi keskmine paksus 6,4 m (nõlva kalle suhtega 1:2). Nõlvatervikut vajava piiri pikkus on 528 m. Mäeeraldise nõlvatervikusse jääva kasuliku kihi (ehituskruusa) maht: (3,0*2*3,0*527)/2–(1,0*2*1,0*527)/2 = 4 tuh. m3. Mäeeraldise nõlvatervikusse jääva kasuliku kihi (täiteliiva) maht: (3,0*2*6,4*527)+(6,4*2,0*6,4*527)/2 = 42 tuh. m3. Ehituskruusa (1. plokk) kaevandatav maht on 31 (35-4) tuh. m3. Täiteliiva (2. plokk) kaevandatav maht on 74 (116-42) tuh. m3.  8 Kattekihi maht on 17 tuh. m3, millest mulla maht 5 tuh. m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA KORRASTAMISE KAVA Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad häiringud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Kruusa ja liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske kruus- ja liivpinnase kaevandamisel ning töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega metsamaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse ja põhjavette. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse kirjeldus.  9 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Tsiistre liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Kavandatava tegevus, ajalised piirid ja mahud Juba karjääri avamise etapil võetakse kasutusele meetmed, et kavandatav tegevus mingilgi määral ei mõjutaks negatiivselt ka lähimate inimeste elukeskkonda. Töö karjääris toimub vaid tööpäevadel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjäär suletud. Töö tegemise ajaks kavandatakse ajavahemikku 8.00-19.00. Materjali väljavedamise perioodil töötab karjääris ekskavaator ja laaditavad kallurid. Karjäärist töödeldud materjali laadimise ja väljaveo aeg ning kogus sõltub puistematerjalide tarbimisest ehitusobjektidel. Kavandatava aastase keskmise kaevemahu (7 tuh.m3 ehk ligikaudu 12 tuhat tonni) juures kujuneks keskmiseks veosageduseks mõni koorem päevas. Aega ajalt tuuakse karjääri mobiilne purusti, mille tootlikkus purustatud kruusasegude valmistamiseks on ligikaudu 1000 tonni päevas. Seega toimub materjali töötlemine vaid mõnel päeval aastas. Purustit teenindab ekskavaator (laadib materjali purusti kolusse). Purustatud materjali veab puistangusse frontaallaadur. Materjali purustamise, laadimise ja veoga seotud tööd karjääris on lühiajalised ja toimuvad tööpäevadel päevasel ajal. Kuna lähimad elamud jäävad karjääri piirist vähemalt 0,3 km kaugusele, siis karjääri tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ei saa mingilgi inimesi nende elukeskkonnas häirida. Vajadusel saab elamute suunale rajada müra leviku tõkestamiseks katendivallid.  10 Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Mobiilse töötlemissõlme, ekskavaatori, laaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on töötlemissõlme põhjustatud maksimaalne müratase 100 m kaugusel, avatud maastikul, kus müra leviku takistamiseks tõkked puuduvad: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. Kui karjääris töötavad samaaegselt töötlemissõlm, ekskavaator ja laadur, mille helivõimsustasemed on võrdsed, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Kui rakendada katendivallide (müratõkete) rajamist karjääri piirile juba kaevetööde alguses ja teha kruusa töötlemist ainult tööpäevadel päevasel ajal, siis on mürahäiringud lähimate elamute elukeskkonnas ebatõenäolised. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Tsiistre liivakarjääris kruusa ja liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Karjääris kaevandatakse keskmiselt 7 tuh m3 ehk orienteeruvalt 12 tuhat tonni aastas. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäevane keskmine välistemperatuur on üle +5°C, tuleb tolmu vähendamiseks regulaarselt niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse.  11 Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Tsistre liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Männikvälja II kruusakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aasta keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: = 0,0012 kg/t ja tsiistre liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest. Tabel 2 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Arvutustes lähtume kruusa ja liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust:  12 1) kaevandamine ja paigutamine purustajasse (1. laadimine) 2) purustis purustamine 3) sõeluris sõelumine 4) puistangutesse langemine (2. laadimine) 5) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 6) kalluritele laadimine (4. laadimine) Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0065[0,0006+0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154 000 tonni, mis kruusa ja liiva keskmise tiheduse juures (2,0 t/m3) teeb 77 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, purustussõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Tsiistre liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Karjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Hinnang mõjust põhjaveele Tsiistre liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.  13 Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Tsiistre liivakarjääri nõlvad tasandatakse võimalikult laugeks (laugestatakse moreenpinnasest katendiga), et maad saaks kasutada põllumajanduslikul otstarbel. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine ja kruusa ning liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (koos teenindusmaaga 2,28 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 5 tuhande euro piiridesse. KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5).  14 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511). Maa-ameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2023. Maardla registrikaart nr 924. Tsiistre liivamaardla. Põldvere, A, 2013. Tsiistre uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring. EGF 8474. EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 Koostatud: 08.12.2023, täiendatud 13.01.2025 Koostaja/täiendaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Tiit Niilo /allkirjastatud digitaalselt/ Nopri Talumeierei OÜ juhatuse liige Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] Keskkonnaamet Teie 23.01.2024 nr DM-126897-4 [email protected] Narva mnt 7a Meie 25.01.2024 nr 7.1-7/24/1128-2 15172, Tallinn, Harju maakond Tsiistre liivakarjäär Teavitate, et on menetlusse võetud Nopri Talumeierei OÜ Tsiistre liivakarjääri keskkonnaloa taotlus. Nopri Talumeierei OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Tsiistre liivamaardlal (reg kaardi nr 924) Tsiistre liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Tsiistre liivakarjääri mäeeraldis (pindala 1,73 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 2,31 ha) asuvad Rõuge valla Tsiistre külas eraomandisse kuuluval Suurõtükü maaüksusel (kat tunnus 46801:001:0193). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tsiistre liivamaardla ehituskruusa 1. ploki ja täiteliiva 2. ploki aktiivse tarbevaru täies mahus. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 35 tuh m3 (millest kaevandatav 31 tuh m3) ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 116 tuh m3 (millest kaevandatav 74 tuh m3). Tsiistre liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara ülalpool põhjaveetaset. Kattekihi (mulla ja moreeni) maht mäeeraldise alal on 17 tuh m3, sellest mulla maht 5 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutatakse ehituses ja teedeehituses. Ala korrastatakse põllumajanduslikus kasutuses maaks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist: - kavandatav Tsiistre liivakarjäär piirneb riigitee 25164 Vana-Vastseliina – Käänu tee kaitsevööndiga km 14-14,16; - vastavalt EhS § 71 lg 2 on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõidurraja välimisest servast 30 m; - Maanteeameti Lõuna regioon on oma 26.03.13.a. kirjaga nr 15-2/13-00079/100 andnud nõusoleku Tsiistre liivakarjääri rajamiseks. Märgime, et Maanteeameti nõusolek kehtis 2 aastat, kui ei olnud märgitud teisiti. Transpordiamet nõustub Tsiitre liivakarjääri kaeveloa taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldis peab jääma väljaspoole riigitee kaitsevööndit, st vähima kaugusega 30 m riigitee 25164 äärmise sõiduraja välimisest servast. 2. Kooritud pinnase vall võib jääda vähima kaugusega 20 m riigitee 25164 äärmise sõiduraja välimisest servast. Peale kaevandamise lõpetamist teekaitsevöönd korrastada. 3. Transpordiamet eeldab, et kaevandatud materjal tuleb ka välja vedada. Enne kaevandamistööde alustamist tuleb riigiteele 25164 rajada mahasõit materjalide väljaveoks. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Palume Transpordiameti tingimused lisada väljastatava kaeveloa kõrvaltingimusteks ja neid ka täita. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 [email protected] 2 (2)  30.05.2013 nr 553 Võru maakonna Tsiistre uuringuruumi varu arvelevõtmine ja registrisse kandmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile Suuremäe Karjäär OÜ volitusel Tsiistre uuringuruumi piiresse jääva ehituskruusa ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 03.05.2013, kirja registreerimise nr 3884). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon on andnud geoloogilise uuringu loa L.MU/321105). Aruandes analüüsitud andmete alusel selgus, et uuringuruumi piiresse jääb tarbevaru nõuetele vastavat ehituskruusa ja täiteliiva. OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehituskruusa ja täiteliiva aktiivne tarbevaru kogumahus 151 tuh m3. Maavaravaru on arvutatud kahes plokis (1. ja 2. plokk), mis paiknevad Võru maakonnas Misso vallas Tsiistre külas eraomandisse kuuluval kinnistul Suurõtükümäe (katastritunnus 46801:001:0174). Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (16. mai 2013. a istungi protokolliline otsus nr 13-82). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Tsiistre uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.04.2013 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tsiistre uuringuruumi piires pindalal 1,73 ha asuva varu järgmiselt: 1.1 ehituskruusa aktiivne tarbevaru – 35 tuh m3 (1. plokk); 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru – 116 tuh m3 (2. plokk). 2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada Tsiistre uuringuruumi kandmine keskkonnaregistri maardlate nimistusse Tsiistre liivamaardlana. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Misso Vallavalitsus, Suuremäe Karjäär OÜ  Keskkonnaamet Teie 23.01.2024 nr DM-126897-4 [email protected] Narva mnt 7a Meie 25.01.2024 nr 7.1-7/24/1128-2 15172, Tallinn, Harju maakond Tsiistre liivakarjäär Teavitate, et on menetlusse võetud Nopri Talumeierei OÜ Tsiistre liivakarjääri keskkonnaloa taotlus. Nopri Talumeierei OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Tsiistre liivamaardlal (reg kaardi nr 924) Tsiistre liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Tsiistre liivakarjääri mäeeraldis (pindala 1,73 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 2,31 ha) asuvad Rõuge valla Tsiistre külas eraomandisse kuuluval Suurõtükü maaüksusel (kat tunnus 46801:001:0193). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tsiistre liivamaardla ehituskruusa 1. ploki ja täiteliiva 2. ploki aktiivse tarbevaru täies mahus. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 35 tuh m3 (millest kaevandatav 31 tuh m3) ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 116 tuh m3 (millest kaevandatav 74 tuh m3). Tsiistre liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara ülalpool põhjaveetaset. Kattekihi (mulla ja moreeni) maht mäeeraldise alal on 17 tuh m3, sellest mulla maht 5 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutatakse ehituses ja teedeehituses. Ala korrastatakse põllumajanduslikus kasutuses maaks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist: - kavandatav Tsiistre liivakarjäär piirneb riigitee 25164 Vana-Vastseliina – Käänu tee kaitsevööndiga km 14-14,16; - vastavalt EhS § 71 lg 2 on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõidurraja välimisest servast 30 m; - Maanteeameti Lõuna regioon on oma 26.03.13.a. kirjaga nr 15-2/13-00079/100 andnud nõusoleku Tsiistre liivakarjääri rajamiseks. Märgime, et Maanteeameti nõusolek kehtis 2 aastat, kui ei olnud märgitud teisiti. Transpordiamet nõustub Tsiitre liivakarjääri kaeveloa taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldis peab jääma väljaspoole riigitee kaitsevööndit, st vähima kaugusega 30 m riigitee 25164 äärmise sõiduraja välimisest servast. 2. Kooritud pinnase vall võib jääda vähima kaugusega 20 m riigitee 25164 äärmise sõiduraja välimisest servast. Peale kaevandamise lõpetamist teekaitsevöönd korrastada. 3. Transpordiamet eeldab, et kaevandatud materjal tuleb ka välja vedada. Enne kaevandamistööde alustamist tuleb riigiteele 25164 rajada mahasõit materjalide väljaveoks. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Palume Transpordiameti tingimused lisada väljastatava kaeveloa kõrvaltingimusteks ja neid ka täita. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 [email protected] 2 (2)